Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

EELNÕU

02.08.2021

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) Politsei- ja Piirivalveametil §-des 12, 16, 22, 31, 40, 44, 47, 48, 50, 51 ja 55 nimetatud

alamregistrite andmetele.“;

2) paragrahvi 63 lõiget 3 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Samuti ei kehti eelöeldu üldandmete andmestiku ega mis tahes alamregistri nende andmete

puhul, mis käivad andmesubjektile väljastatud loa või muu omistatud õiguse kohta, mis juhul

hakkab andmete säilitamise tähtaeg kulgema vastava õiguse lõppemisest arvates.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaja Kallas

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Lauri

Justiitsminister rahandusministri ülesannetes

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) peetava maksukohustuslaste

registri (edaspidi MKR) põhimäärust kahest aspektist: 1) Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi

PPA) antakse juurdepääs osale MKR-i kuuluvast e-tolli andmekogust; 2) täpsustatakse MKR-

is sisalduvate andmete säilitamise korda.

Uusi alamregistreid ei moodustata. Seniseid alamregistreid ei kaotata.1

Eelnõuga muudetakse MKR-i põhimäärust2 redaktsioonis RT I, 10.07.2021, 2.

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel, mille kohaselt MKR-i

asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.

Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas

avaldamist.3

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna

nõunik Anneli Valgma (telefon 611 3289; e-post [email protected]) ja sama osakonna

peaspetsialist Artur Lundalin (telefon 611 3219; e-post [email protected]) koostöös MTA

juriidilise osakonna õigusloome valdkonna juristiga Eero Kosk (telefon 676 1400; e-post

[email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna

juhataja ülesannetes Virge Aasa (telefon 611 3549, e-post [email protected]) ning keeleliselt

toimetas õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (telefon 611 3638; e-post

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist.

Punktiga 1 võimaldatakse PPA-le juurdepääs mitmele e-tolli andmekogusse kuuluvale

alamregistrile.4 Kõnealune muudatus ning seda põhistavad selgitused põhinevad

Siseministeeriumi 23.06.2021 kirjal (viit: 1-6/2353-1) Rahandusministeeriumile.

1 Seisuga 01.07.2021 kuulub MKR-i kokku 54 alamregistrit. 2 Maksukohustuslasete registri põhimäärus. Redaktsioonis: RT I, 10.07.2021, 2. 3 Vt haldusmenetluse seaduse § 93 lg 2 esimene lause. 4 Vt Tolliseadus, § 13 lg 2 teine lause: Maksukohustuslaste registri põhimääruses sätestatakse valitsusasutused,

kellele antakse nende ülesannete täitmiseks juurdepääs andmekogu andmetele.

2

MKR-i põhimääruse § 5 järgi käsitletakse määruse §-des 11, 12, 14, 16, 22, 221, 31, 36, 40, 421,

44, 46–51 ja 55 nimetatud alamregistreid kogumis e-tolli andmekoguna tolliseaduse § 13

tähenduses. PPA saab käesolevalt juurdepääsu neist järgnevale:

- ekspordikontrolli süsteem (§ 12);

- ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteem (§ 16 );

- impordikontrolli süsteem (§ 22);

- ladustamisteadete süsteem (§ 31);

- postipakkide ja reisijate lihtsustatud deklaratsioonide süsteem (§ 40);

- sularaha deklaratsiooni süsteem (§ 44);

- tollideklaratsioonide tasumise lihtsustamise rakendus (§ 47);

- tollideklaratsioonide töötlemise süsteem (§ 48);

- tollikontrolli ülesannete lahendamise süsteem (§ 50);

- transiidi andmevahetuse süsteem (§ 51);

- väljumise manifesti süsteem (§ 55).

Juurdepääs e-tolli andmekogu (edaspidi e-toll) eelloetletud alamregistritele on PPA-le vajalik

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.5 Politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 3

lõike 1 punkti 1 kohaselt on politsei ülesanneteks karistusseadustiku 9., 12., 13., 16., 17., 21. ja

22. peatükis sätestatud süütegude ennetamine ning avaliku korra kaitse, eelkõige

korrakaitseseaduse § 5 lõike 7 mõistes. Viimati nimetatud sätte kohaselt on ohu ennetamine see

osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille

realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine,

vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve

meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks,

sealhulgas süütegude ennetamiseks.

Õigusliku aluse isikuandmete töötlemiseks sätestab PPVS § 746 lõige 1, millest tulenevalt on

politseil õigus § 3 lõikes 1 sätestatud, samuti välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist

tulenevate ülesannete täitmiseks töödelda eriseaduses sätestatut arvestades isikuandmeid,

sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

Ka kriminaalmenetluses on tarvilik PPA-l töödelda erinevaid andmeid, sh isikuandmeid. PPVS

§ 3 lõike 1 punkt 7 seab politseile ülesande ka menetleda süütegusid, mis hõlmab endas ka

asjade konfiskeerimist. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 152 lõike 1 kohaselt

on kriminaalmenetluses menetlejal õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid, mis on vajalikud kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse läbiviimiseks, tõendite

kogumiseks, kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramiseks, jälitustoimingu tegemiseks

või muu käesolevas seaduses sätestatud eesmärgi saavutamiseks. KrMS § 215 lõike 1 kohaselt

on uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded nende menetluses olevates

kriminaalasjades kohustuslikud kõigile ning neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil.

KrMS § 1262 lõike 1 punkt 1 võimaldab teha jälitamistoiminguid teabe kogumiseks kuriteo

ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil. Tulenevalt KrMS § 1261

lõikest 8 on jälitusasutusel õigus töödelda jälitustoimingu tegemisel ka andmeid, mis pärinevad

muudest allikatest kui jälitustoimingud.

Muudatusega ei laiendata PPA õigusi andmete saamiseks ja isikuandmete töötlemiseks, kuna

iseenesest on vastav õigus politseil ka täna (MKS § 29 punkt 1 jj). Küll aga peab hetkel PPA nt

kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil vajalike andmete saamiseks koostama KrMS

5 Vt ka MKR-i põhimääruse § 62 lg 1 p 4 koostoimes maksukorralduse seaduse § 29 pp 1, 2 ja 26 – 264, ehk siis

PPA-l on seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks juba praegu olemas juurdepääs nn maksuliini alamregistritele.

3

§ 215 kohase nõudekirja ning MTA-l kulub aega sellele vastamiseks. Lisaks ressursikulule ei

ole vajalike andmete saamine hetkel ka operatiivne, mis kuritegude ennetamise ja menetlemise

seisukohalt ajakriitilistes olukordades oleks väga oluline.

Elektrooniline juurdepääs vajalikele andmetele tagab andmevahetuse operatiivsuse ning hoiab

oluliselt kokku nii andmeandja kui ka andmesaaja ressurssi, mille tulemusena saavad

ametnikud keskenduda sisulistele tööülesannetele ja läbi kiirema vastuste saamise tagatakse

parem menetluskvaliteet ja lühemad menetlusajad. E-tollis sisalduvate andmete kasutamine

annab muu hulgas võimaluse kõrvutada teiste meetoditega kogutud andmeid ning võrdleva

analüüsi pinnalt on võimalik teha õigeid ning mõnikord ka kiiret sekkumist vajavaid otsuseid

suurema ohu ärahoidmiseks. E-tollis sisalduva teabe sidumine PPA poolt tuvastatud muude

asjaoludega võimaldab efektiivsemalt avastada, tõkestada ja uurida süütegusid, seeläbi aitab

kaasa kohtueelse menetluse kvaliteedile.

Ülesanded, mille täitmiseks PPA e-tolli teatud alamregistritele juurdepääsu soovib, kuuluvad

kriminaalpolitseiliste ülesannete hulka. Eelkõige on tegemist raske peitkuritegevuse

ennetamise, tõkestamise ja menetlemisega tegelevate ametnike tööülesannetega. Seega ei anta

andmetele juurdepääsu kogu PPA isikkoosseisule, vaid üksnes raske peitkuritegevusega

tegelevatele kriminaalpolitsei ametnikele. Juurdepääsu andmine PPA-s toimub rangelt

tööülesannetest ja teadmisvajadusest lähtuvalt, kasutades kontrollmehhanisme, s.o juurdepääsu

andmine toimuks vastutava isiku kinnituse alusel. Vajadusel saab MTA organisatoorsete

meetmetega kontrollida alamregistri andmekasutust6 - samuti PPA ise, veendumaks, et

registrist on saadud andmeid ainult teenistusülesannete täitmiseks.

Nagu eelnevalt öeldud, ei teki esitatud ettepaneku tulemusel PPA-le juurdepääsu kogu e-tollile,

vaid muudatuse tulemusel saab PPA ligi konkreetselt esile toodud alamregistritele. Tulenevalt

MKR-i põhimääruse § 61 lõikest 4 on juurdepääsu saamise tingimuseks vaja sõlmida MTA ja

PPA vahel konkreetsete alamregistrite osas andmete töötlemise leping, milles kajastatakse

vähemalt andmete kasutamise eesmärk, väljastatavate andmete loetelu, maht ja väljastamise

kord, andmetele juurdepääsu tehnilised lahendused ning meetmed andmete kaitsmiseks.

Punktis 2 toodud muudatuse eesmärk on sedastada, et vaatamata MKR-i põhimääruse § 63

lõikes 3 toodud üldnormile – andmete säilitamise tähtaeg hakkab kulgema andmete registrisse

kandmisest arvates – ei lõpetata MKR-is aktuaalsete andmete säilitamist. See käib just erinevate

lubade ja muude isikule omistatud õiguste7 kohta, mis võivad kehtida pikaajaliselt või lausa

tähtajatult. Praktikas on ilmnenud, et deklaratsioonide säilitamise puhul on eelviidatud üldnorm

küll kohane, kuid näiteks seonduvalt isikuga, kes on ammu aegu tagasi kantud

käibemaksukohustuslaste registrisse8 ja kanne jätkuvalt kehtib, siis tema andmete säilitamist ei

peaks ega tohigi lõpetada. Seda vaatamata asjaolule, et vastavalt MKR PM § 63 lõike 2 punktile

3 ja lõikele 3 on andmete säilitamise tähtaeg käibemaksukohustuslaste registri puhul seitse

aastat andmete registrisse kandmisest arvates.

Mõistuspärane on lõpetada vaid selliste andmete säilitamine, mis on tõesti oma aktuaalsuse

kaotanud.9 Vastupidine ei oleks maksukohustuslase ega maksuhalduri huvides. Samas peab

andmete säilitamise tähtaja kulgemise üldnorm praegusel kujul siiski jääma, kuivõrd puudub

mõistlik põhjus aktuaalsuse minetanud andmete põhimõtteliselt igaveseks säilitamiseks

alamregistrite, samuti üldandmete andmestiku aktiivosas, mis kõik kätkeb endas ebatarvilikku

halduskoormust. Ehk siis lähtuma peab vajaduspõhisusest – ebavajalikke andmeid säilitama ei

6 Vt MKR-i põhimääruse § 73 lg 1 p 7 koostoimes § 75 lg 4 ja 5. 7 Vt näiteks MKR-i põhimääruse Lisa 5 , p 17 ja p 18 ning p 37 ja p 38. 8 MKR-i alamregister; vt MKR-i põhimääruse § 28. 9 Vrdl Rahvastikuregistri seadus, § 26.

4

pea ning vajalikke peab. Kehtivate lubade kohta käivad andmed kuuluvad kindlasti vajalike

hulka ja nende puhul peaks säilitamise tähtaeg kulgema alates hetkest, mil loa kehtivus lõpeb.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.

4. Määruse mõjud

4.1. PPA juurdepääs osale e-tollist

Sihtrühmad: PPA (andmesaaja) ja MTA (andmeandja).

Mõju sisejulgeolekule ja võitlusele kuritegevusega ning töökoormusele

Mõju olulisus: E-tolli teatud alamregistrites sisalduvad andmed on vajalikud PPA-le eelkõige

just tõendite kogumisel ameti- ja majandussüütegude puhul ning kriminaaltulu tuvastamisel

niinimetatud valgekraelistes kuritegudes. Muudatusega ei kaasne kohanemisvajadust PPA ja

MTA ametnikele. Operatiivsem juurdepääs andmekogus olevatele andmetele tagab

tõendamiseseme asjaolude kvaliteetsema tuvastamise, mis aitab vähendada kuritegude

negatiivset mõju ühiskonnale. Lisaks annab juurdepääs asjaomastele alamregistritele

täiendavad võimalused andmete analüüsi kaudu raskete peitkuritegude ennetamiseks ja

avastamiseks, st tõhustab latentse kuritegevuse vastast võitlust. Ühtlasi tagab PPA

elektrooniline juurdepääs osale e-tolli andmetest andmevahetuse operatiivsuse ning hoiab

oluliselt kokku nii andmeandja kui ka andmesaaja ressurssi ning vähendab bürokraatiat.10

Tuleb rõhutada ka seda, et PPA-l juba on seaduse järgi õigus nimetatud andmetele. Muudatuse

tulemusel muutub ligipääs vahetumaks ja võimaldab kokku hoida ressursse, mis praegu kulub

ebavajalikule bürokraatiale.

Ebasoovitavate mõjude riski esinemine on vähetõenäoline. Tõsi, muudatuse tulemusel on

valitud alamregistritele nüüd vahetum juurdepääs suuremal hulgal isikutel, st PPA ametnikel.

Küll aga saavad PPA-st selle juurdepääsu need ametnikud, kelle tööülesanded ka praegu

nõuavad nende poolt päringute tegemist MTA andmekogudesse. On siiski risk, et päringuid

võidakse teha isikute suhtes, kelle osas mingeid menetlusi käimas ei ole, ent see on maandatud

logide fikseerimisega, sisejärelevalvega ning vajadusel saab ka MTA teostada vastavat kontrolli

selle üle, mida andmekogudes tehtud on.

4.2. Muudatus teatud andmete säilitamistähtaja kulgemise arvestamises

Sihtrühmad: Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on isikud, kellele omistatud lubade jm

õiguste kohta käiv teave MKR-is on pikaajalise aktuaalsusega; riigiasutustest - peamiselt MTA

töötajad. Olemuslikult ei nõua muudatus sihtrühmadelt aktiivset tegevust ega kohanemist.

Mõju õigusselgusele ning haldus- ja töökoormusele

Mõju olulisus: Maksu- ja tolliklientidel, kes omavad pikaajalisi õigusi, kaob (praktikas küll

teoreetiline) risk, et nendele antud õiguste alusandmed ühel hetkel MTA andmebaasidest

kaovad – rääkimata sellest, et infosüsteemist kaob teave ühe või teise õiguse olemasolu kohta

üleüldse. Viimati nimetatu võib tuua kaasa ootamatuid ja pahatihti kulukaid sekeldusi ärilistes

toimingutes. Lähtumine andmete säilitamisel loa kehtivuse või kehtetuse faktist - mitte loa

10 PPA ja MTA peadirektorite 12.03.2021 kohtumisel otsustati PPA-le maksudeklaratsioonidele otsese

juurdepääsu andmise näitel, et tuleb vähendada bürokraatiat asutuste vahel.

5

väljastamise kuupäevast - on ka MTA huvides, kuivõrd ilmselgelt lasuks endise (õiguspärase)

olukorra taastamise koormus MTA-l, milleks tuleb viimasel kulutada ressurssi kasvõi

probleemsituatsiooni lahendamisele kaasatud ametnike töötundide näol. Mõju ulatus ega

sagedus ei ole sihtrühmale seega oluline, ent tagab suurema õigusselguse ja -kindluse ning

võimaldab ennetada eelkirjeldatud potentsiaalsete segaduste parandamiseks vajalikke kulutusi

(st haldus- ja töökoormust).

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

4.3. Üldisemalt

Muudatustega ei kaasne olulist majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse

korraldusele. Maksu- ja tolliklientide halduskoormus kavandatavate muudatuste kaudu ei

kasva. Eelloetletu puhul ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

tulud ja kulud

Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid ega tulusid. Määrusega ühtegi uut

alamregistrit MKR-i ei moodustata ning kavandatavad muudatused ei eelda ega tingi eraldi

arendust.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuivõrd käsitletavate teemade puhul puudub konkreetne,

Euroopa Liidu õigusest või siseriiklikust õigusest tulenev tärmin. Määrus jõustumine üldises

korras tähendab, et määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist vastavalt

haldusmenetluse seaduse § 93 lg 2 esimeses lauses sätestatule.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Siseministeeriumile eelnõude kooskõlastamissüsteemi

EIS kaudu. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiitsministeerium

[email protected]

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019.

a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a

määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu ja

seletuskirja. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemist (EIS).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Lauri

justiitsminister rahandusministri ülesannetes

Lisad:

1. MKR PM EN;

2. MKR PM SK.

Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda

Artur Lundalin 611 3219

[email protected]

Meie 31.08.2021 nr 1.1-10.1/6097-1