Ülevaade

Koostaja: Gripikeskus

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 03.03.2026)

Lühikokkuvõte ja prognoos

Respiratoorsete viiruste levik püsib mõõdukal tasemel, on täheldatud gripiviiruste ja SARS-

CoV-2 osakaalu vähenemist ning teiste respiratoorsete viiruste osakaalu ja rolli suurenemist

haigestumises, eeskätt RS- viiruste osas.

Ülemiste hingamisteede nakkusi registreeriti 3492 inimesel. Haigestumus püsib stabiilsena.

Viimastel nädalatel on gripiviiruse positiivsete proovide arv olnud langustrendis. Ka SARS-

CoV-2 positiivsete proovide arv näitab aeglast vähenemist, samas kui RS-viiruse positiivsete

proovide arv on kasvutrendis.

Eestis ringlevad samaaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi: A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning

B-gripiviirus. Viimastel nädalatel on täheldatud A(H1N1)pdm09 gripiviiruse tuvastamiste

arvu suurenemist koos A(H3N2) viiruse jätkuva ringlusega. See võib viidata gripiviiruste

jätkuvale levikule ning võimalikule gripihooaja pikenemisele.

Peamisteks haigustekitajateks on jätkuvalt RS- ja gripiviirused ning SARS-CoV-2.

Bakteriaalsetest haigustekitajatest on kogu vaatlusaluse perioodi vältel olnud märkimisväärse

osakaaluga Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Chlamydophila pneumoniae

ja Mycoplasma pneumoniae.

Grippi registreeriti 601 juhtu. Haigestunute arv vähenes võrreldes eelmise nädalaga 16,8%.

Gripiviiruste levik on endiselt laialdane, gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti kõigis

maakondades ja kõikides vanuserühmades.

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse mõõdukaks.

TEHIKu andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1613 patsienti.

Hospitaliseerimiste ja surmajuhtude arvu suurenemine on täheldatav eeskätt eakate ja

krooniliste haigustega patsientide seas, kus kasv on püsinud ligikaudu 10% piires nädalas.

Eakad patsiendid vanuses 60 aastat ja vanemad moodustasid 55,6% (717 patsienti) kõigist

gripiga hospitaliseeritutest.

Gripiga seotud surmajuhtumeid registreeriti 114, neist 108 olid 60-aastased ja vanemad. Kuus

surmajuhtumit esines 18-, 31-, 40-, 42-, 56- ja 58-aastaste seas, keegi neist ei olnud

vaktsineeritud.

Haigestumuse ja hospitaliseerimiste ning suremuse suhte põhjal võib järeldada, et kuigi

viiruse levik on olnud väga intensiivne, ei ole hooaeg seni kujunenud raskusastmelt kõige

raskemaks. Nt võrreldes varasemate hooaegadega püsib hospitaliseeritute osakaal ligikaudu

samal tasemel. Seni hospitaliseeritute osakaal kõikidest haigestunutest moodustas 2024/2025

hooajal 14,4%, sel hooajal - 12,6%.

Hooajalised puhangud haridus- ja hoolekande- ning raviasutustes jätkuvad, toetades

haigestumise püsimist.

Koostaja: Gripikeskus

9.nädalal registreeriti 347 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus on langustrendis, võrreldes

eelmise nädalaga vähenes haigusjuhtude arv 27,3%.

Viirus levib kõigis maakondades, haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks.

TEHIK-u andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 64

patsienti.

COVID-19 põhihaiguse või kaasuva haiguse tõttu hospitaliseeriti 862 patsienti, kellest 639

(74,1%) olid 60-aastased ja vanemad.

Kokku registreeriti 102 surmajuhtumit, neist 97 (95%) 60-aastaste ja vanemate seas. Surnud

patsientide mediaanvanus oli 86 aastat. Ülejäänud surmajuhtumid registreeriti vanusrühmas

20–59 aastat.

Eelmisel nädalal registreeriti 211 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, millest 104 (45%) esines

kuni 9-aastaste laste seas. RSV-viirusega seotud haigestumus on kasvuteel.

Kokku on hooaja algusest registreeritud 1332 RSV-viirusega seotud haigusjuhtumit, neist

moodustasid kuni 9-aastased lapsed 56% (n= 753)

Hospitaliseerimiste arv jätkab kasvamist, võrreldes eelmise nädalaga suurenes haiglaravi

vajanute arv 17,4%.

Hooaja algusest on RSV tõttu hospitaliseeritud kokku 466 patsienti, kellest 345 (74%) olid

lapsed vanuses 0–7 aastat ning 23,2% (n=108) moodustasid 60 aastat ja vanemad patsiendid.

Surmajuhtumeid registreeriti 13, kõik vanuserühmas 60 aastat ja vanemad.

Raskekujuliste haigusvormide (intensiivravi vajadus ja surmajuhtumid) sagenemine on

täheldatav eeskätt eakate patsientide seas.

Lähiaja prognoos

• Gripi ja COVID-19 epideemiline haripunkt on tõenäoliselt saavutatud ning

haigestumus näitab langustrendi.

A(H1N1)pdm09 viiruse osakaalu suurenemine koos A(H3N2) jätkuva ringlusega võib

pikendada gripiviiruste aktiivse leviku perioodi.

• RS-viirusega seotud haigestumus on jätkuvalt kasvutrendis ning võib lähinädalatel

kaasa tuua täiendava hospitaliseerimiste arvu suurenemise, eeskätt väikelaste ja eakate seas.

• Hospitaliseerimiste ja surmajuhtude arvu suurenemine on täheldatav peamiselt eakate

ja krooniliste haigustega patsientide seas ning sellega kaasneb haiglaravi kestuse pikenemine.

• Gripi-, RS- ja SARS-CoV-2 viiruste samaaegse leviku tõttu püsib lähinädalatel

hospitaliseerimise mõõduka suurenemise risk, hoides tervishoiusüsteemi koormuse kõrgel

tasemel.

Koostaja: Gripikeskus

Detailne ülevaade

Ülemiste hingamisteede nakkushaigused

Seisuga 03.03.2026 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3492

inimest, neist 33,3% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestumus püsib stabiilsena.

Maakondade lõikes suuri erinevusi ei täheldatud.

Jätkuvalt registreeritakse mitmeid puhanguid, mis on tõenäoliselt kaasa aidanud

haigusjuhtude koguarvu püsimisele.

Viimastel nädalatel on gripiviiruse tuvastamiste arv olnud langustrendis.

Ka SARS-CoV-2 tuvastamiste arv näitab aeglast vähenemist. (Joonis 1)

Joonis 1 Gripiviiruste ja SARS-CoV-2 tuvastamised laboritulemuste alusel (2025-W27- 2026-W09)

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase valikulise seire (sentinel-seire) andmetel osutus

57,1% analüüsitud gripilaadsete viirusnakkuste proovidest positiivseks.

Viimastel nädalatel on gripiviiruse positiivsete proovide arv olnud langustrendis. Ka SARS-

CoV-2 positiivsete proovide arv näitab aeglast vähenemist, samas kui RS-viiruse positiivsete

proovide arv on kasvutrendis.

Positiivsete proovide seas moodustasid suurima osakaalu gripi-, RS- ja SARS-CoV-2

viirused, millele järgnesid paragripi-, inimese metapneumo- ja rinoviirused.

Bakteriaalsetest haigustekitajatest on kogu vaatlusaluse perioodi vältel olnud märkimisväärse

osakaaluga Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Chlamydophila pneumoniae

ja Mycoplasma pneumoniae.

Viimastel nädalatel on täheldatud Streptococcus pneumoniae -ga seotud haigusjuhtude arvu

aeglast kasvu. (Joonis 2)

Koostaja: Gripikeskus

Joonis 2. Respiratoorsete nakkuste viiruslike ja bakteriaalsete tekitajate osakaal nädalate lõikes.

Gripp: Haigestumine

9. nädalal registreeriti 601 gripijuhtu, neist 33,4,% moodustasid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute arv vähenes võrreldes eelmise nädalaga 16,8%.

Gripiviiruste levik on endiselt laialdane, gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti kõigis

maakondades ja vanuserühmades. Statistiliselt olulisi erinevusi maakondade vahel ei ole

täheldatud.

Haigestumuse intensiivsust hinnatakse mõõdukaks.

Eestis ringlevad samaaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi: A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning

B-gripiviirus. Viimastel nädalatel on täheldatud A(H1N1)pdm09 gripiviiruse tuvastamiste arvu

suurenemist koos A(H3N2) viiruse jätkuva ringlusega. See võib viidata gripiviiruste jätkuvale

levikule ning võimalikule gripihooaja pikenemisele.

Laboratoorselt kinnitati 296 gripiviiruse juhtu, sealhulgas 245 A-gripiviirust ja neli B-

gripiviirus.

Tüpiseeriti 28 A-gripiviirust, neist 15 kuulusid alatüüpi A(H3N2) ja 13 alatüüpi

A(H1N1)pdm09.

Gripp: Hospitaliseerimine

TEHIKu andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1 613 patsienti.

Alla 19-aastaseid lapsi hospitaliseeriti 496 (30,8% kõigist hospitaliseeritutest), neist 356 last

(71,4%) olid kuni 7-aastased.

Eakad patsiendid vanuses 60 aastat ja vanemad moodustasid 54,1% kõigist gripiga

hospitaliseeritutest (872 patsienti). (Joonis 3).

Hospitaliseerimiste ja surmajuhtude arvu suurenemine on täheldatav eeskätt eakate ja

krooniliste haigustega patsientide seas, kus kasv on püsinud ligikaudu 10% piires nädalas.

Koostaja: Gripikeskus

Hospitaliseerimise mediaankestus oli 6 päeva: lastel ja noorukitel 2 päeva ning eakatel

patsientidel 9 päeva. Maksimaalne hospitaliseerimise kestus ulatus väikestel lastel 28 päevani,

8–19-aastastel patsientidel 58 päevani ning eakatel patsientidel 131 päevani.

Hospitaliseeritud patsientidest oli vaktsineeritud ligikaudu 12%.

Võrreldes varasemate hooaegadega püsib hospitaliseeritute osakaal ligikaudu samal tasemel.

Seni hospitaliseeritute osakaal kõikidest haigestunutest moodustas 2024/2025 hooajal 14,4%,

sel hooajal - 12,6%.

Intensiivravi vajas 161 patsienti, neist 2 last vanuses kuni 7 aastat, 4 vanuses 8-19 aastat ja

128 patsienti vanuses üle 60 aastat ja vanem

Gripiga seotud surmajuhtumeid registreeriti 114, neist 108 olid 60-aastased ja vanemad. Kuus

surmajuhtumit esines 18-, 31-, 40-, 42-, 56- ja 58-aastaste seas, keegi neist ei olnud

vaktsineeritud.

Nii intensiivravi vajanute kui ka surmajuhtude arv on suurenenud eakate patsientide arvelt.

Joonis 3. Gripi diagnoosiga hospitaliseeritud patsientide vanuseline jaotus nädalate lõikes.

COVID-19: Haigestumine

9.nädalal registreeriti 347 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus on langustrendis, võrreldes

eelmise nädalaga vähenes haigusjuhtude arv 27,3%.

Viirus levib kõigis maakondades, haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks.

Reoveeseire tulemused kinnitavad, et SARS-CoV-2 viirus levib kõigis maakondades

mõõdukal tasemel. Statistiliselt olulisi erinevusi maakondade vahel ei ole täheldatud.

Haigestumine on vähenenud peaaegu kõigis vanusrühmades, välja arvatud 70–74-aastaste

seas, kus haigestunute arv suurenes 40%. Kasv on seotud hoolekandeasutustes esinenud

puhangutega.

Koostaja: Gripikeskus

Nii vanusrühmades kui ka maakondades täheldatud muutused põhinevad väikestel arvudel,

mistõttu tuleb nende tõlgendamisel keskenduda eelkõige üldisele trendile, mitte muutuse

täpsele suurusele.

COVID-19: Hospitaliseerimine

TEHIK-u andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 64

patsienti.

COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest 46 (71,9%) olid 60-aastased ja

vanemad.

Põhihaiguse tõttu suri 8 inimest, kõik vanuses üle 60 aastat.

Hospitaliseeritud patsientide mediaanvanus oli 78,6 aastat (vahemik 0–101 aastat).

Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus hospitaliseerimisel 798 patsiendil, kes hospitaliseeriti

muudel põhjustel ning kellel COVID-19 oli registreeritud kaasuva haigusena. Nendest

patsientidest suri 94.

Kokku hospitaliseeriti COVID-19 põhihaiguse või kaasuva haiguse tõttu 862 patsienti, kellest

639 (74,1%) olid 60-aastased ja vanemad. (Joonis 4)

Joonis 4. COVID-19 hospitaliseerimised põhi ja kaasuv diagnoos kokku

Hospitaliseeritud patsientide mediaanvanus oli 76 aastat. Hospitaliseerimise mediaankestus oli

10 päeva: lastel 2 päeva ning eakatel patsientidel 13 päeva.

Kokku registreeriti 102 surmajuhtumit, neist 97 (95%) 60-aastaste ja vanemate seas. Surnud

patsientide mediaanvanus oli 86 aastat. Ülejäänud surmajuhtumid registreeriti vanusrühmas

20–59 aastat.

Koostaja: Gripikeskus

RSV: Haigestumine RSV-viirusega seotud haigestumus on endiselt kasvuteel. Eelmisel nädalal registreeriti 211

juhtu, millest 104 (45%) esines kuni 9-aastaste laste seas (Joonis 4).

Kokku on hooaja algusest registreeritud 1332 RSV-viirusega seotud haigusjuhtumit, neist

moodustasid kuni 9-aastased lapsed 56% (n= 753)

RSV põhihaiguse juhtude seas (n=902) moodustasid kuni 9-aastased lapsed 77,8% (n=702),

samas kui 60-aastaste ja vanemate patsientide osakaal oli 10,4% (n = 94).

Joonis 4 RSV-ga seotud haigestumus vanuserühmade ja hooaegade lõikes

RSV: Hospitaliseerimine

Hospitaliseerimiste arv jätkab kasvamist, võrreldes eelmise nädalaga suurenes haiglaravi

vajanute arv 17,4%.

Hooaja algusest on RSV tõttu hospitaliseeritud kokku 466 patsienti, kellest 345 (74%) olid

lapsed vanuses 0–7 aastat ning 23,2% (n=108) moodustasid 60 aastat ja vanemad patsiendid.

Intensiivravi on vajanud kokku 24 patsienti, neist 8 kuni 9-aastast last ja 14 patsienti vanuses

üle 65 aasta.

Surmajuhtumeid registreeriti 13, kõik vanuserühmas 60 aastat ja vanemad.

Raskekujuliste haigusvormide (intensiivravi vajadus ja surmajuhtumid) sagenemine on

täheldatav eeskätt eakate patsientide seas.