| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 8-14/26/149-10 |
| Registreeritud | 18.03.2026 |
| Sünkroonitud | 19.03.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 8 Nakkushaiguste seire, ennetuse ja tõrje korraldamine |
| Sari | 8-14 Gripi ja muude respiratoorsete nakkuste seirealased aruanded, uuringud ja kokkuvõtted |
| Toimik | 8.1-14/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Vastavalt nimekirjale |
| Saabumis/saatmisviis | Vastavalt nimekirjale |
| Vastutaja | Olga Sadikova (TA, Peadirektori asetäitja (1) vastutusvaldkond, Nakkushaiguste epidemioloogia osakond, Gripikeskus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Koostaja: Gripikeskus
Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 17.03.2026)
Ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestumus, sealhulgas gripi-, RS- ja SARS-CoV-2
viirusega seotud haigestumiste arv on langustrendis.
Peamisteks haigustekitajateks on jätkuvalt RS- ja gripiviirused, kuid sagenenud on paragripi-
ja inimese metapneumoviirusega (hMPV) seotud haigestumised.
Seisuga 17.03.2026 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 2709
inimest, neist 37,6% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestumus on langustrendis, võrreldes
eelmise nädalaga vähenes see 18,4%.
Maakondade lõikes suuri erinevusi ei täheldatud.
Positiivsete proovide seas moodustasid suurima osakaalu gripi- ja RS-viirused, millele
järgnesid paragripi-, inimese metapneumo- ja rinoviirused.
Grippi registreeriti 252 juhtu. Haigestunute arv vähenes võrreldes eelmise nädalaga 39,3%.
Gripiviiruste levik on endiselt laialdane, haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks.
Eestis ringlevad samaaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi: A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning
B-gripiviirus.
Laboratoorselt kinnitati 98 gripiviiruse juhtu, sealhulgas 91 A-gripiviirust ja kolm B-
gripiviirus. Tüpiseeriti 20 A-gripiviirust, neist 15 kuulusid alatüüpi A(H1N1)pdm09 ja viis
alatüüpi A(H3N2).
TEHIKu andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1755 patsienti.
Alla 19-aastaseid lapsi hospitaliseeriti 516 (29,4% kõigist hospitaliseeritutest). Eakad
patsiendid vanuses 60 aastat ja vanemad moodustasid 59,4% kõigist gripiga
hospitaliseeritutest (1043).
Hospitaliseeritud patsientidest oli vaktsineeritud 13,3%.
Intensiivravi vajas 189 patsienti, neist 2 last vanuses kuni 7 aastat, 4 vanuses 8-19 aastat ja
151 patsienti vanuses üle 60 aastat ja vanem.
Gripiga seotud surmajuhtumeid registreeriti 127, neist 120 olid 60-aastased ja vanemad. Kuus
surmajuhtumit esines 18-, 31-, 40-, 42-, 56- ja 58-aastaste seas, keegi neist ei olnud
vaktsineeritud.
Hospitaliseerimiste ja surmajuhtude arvu suurenemine on täheldatav eeskätt eakate ja
krooniliste haigustega patsientide seas.
11.nädalal registreeriti 166 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus on langustrendis kõigis
vanusrühmades, võrreldes eelmise nädalaga vähenes haigusjuhtude arv 43%.
Viirus levib kõigis maakondades, haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks.
Kokku hospitaliseeriti COVID-19 põhihaiguse või kaasuva haiguse tõttu 953 patsienti, kellest
707 (74,2%) olid 60-aastased ja vanemad.
Hospitaliseeritud patsientide mediaanvanus oli 77 aastat.
Registreeriti 110 surmajuhtumit, neist 106 (95,4%) 60-aastaste ja vanemate seas. Ülejäänud
surmajuhtumid registreeriti vanusrühmas 20–59 aastat.
Koostaja: Gripikeskus
RS-viirusega seotud haigestumus on langustrendis. Eelmisel nädalal registreeriti 148 juhtu,
millest 77 (52%) esines kuni 7-aastaste laste seas.
Kokku on hooaja algusest registreeritud 1620 RS-viirusega seotud haigusjuhtumit, neist
moodustasid kuni 9-aastased lapsed 69,8% (n= 1131)
Hooaja algusest on RSV tõttu hospitaliseeritud kokku 665 patsienti, kellest 466 (70,1%) olid
lapsed vanuses 0–7 aastat ning 26% (n=173) moodustasid 60 aastat ja vanemad patsiendid.
Intensiivravi on vajanud kokku 34 patsienti, neist 10 kuni 9-aastast last ja 23 patsienti vanuses
üle 65 aasta.
Surmajuhtumeid registreeriti 22, kõik vanuserühmas 60 aastat ja vanemad.
Olukorra hinnang ja edasine seire
• Gripi-, SARS-CoV-2 ja RS-viirusega seotud haigestumus on langustrendis.
• Vanusrühmade ja maakondade lõikes täheldatud muutused põhinevad väikestel
arvudel, mistõttu tuleb nende tõlgendamisel keskenduda eelkõige üldisele trendile,
mitte muutuste täpsele suurusele.
• Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste epidemioloogiline olukord on stabiliseerumas
ning üldine haigestumus on langustrendis.
• Samal ajal on hospitaliseerimiste, intensiivravi vajavate patsientide ning surmajuhtude
arv jätkuvalt kasvutrendis. Suurenemine toimub peamiselt eakate patsientide arvelt.
Arvestades olukorra stabiliseerumist, edastatakse edaspidi regulaarselt üksnes olukorda
iseloomustavad põhinäitajad. Terviseamet jätkab respiratoorsete nakkustega seotud
epidemioloogilise olukorra tähelepanelikku jälgimist ning teavitab täiendavalt, kui
täheldatakse olulisi muutusi trendides või riskitasemes.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Ülevaade | 04.03.2026 | 1 | 8-14/26/149-9 | Väljaminev dokument | ta | Vastavalt nimekirjale |