Edastuskiri

märts 2026

Ojamaa, Sompa ja Viru II

mäeeraldiste

korrastamistingimuste

keskkonnamõju hindamise

programm

Asutusesiseseks kasutamiseks

3. märts 2026 1

Töö nimetus: Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste

korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

Töö number: 25093

Tellija: Osaühing VKG Kaevandused

Vastutav täitja: Karl Kupits

Koostajad: Ethel Simmul

Karl Kupits

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 2

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 4

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA TÄPNE ASUKOHT .............................................. 6

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

LÜHIKIRJELDUS ................................................................................................................................. 8

3.1 ÜLEVAADE KAEVANDUSTEST ....................................................................................................... 8

3.1.1 Sompa kaevandus ................................................................................................. 8

3.1.2 Viru II mäeeraldis................................................................................................ 11

3.1.3 Ojamaa mäeeraldis ............................................................................................ 13

3.2 OLEMASOLEV KESKKONNAKASUTUS ....................................................................................... 13

3.3 KORRASTAMINE........................................................................................................................ 20

3.4 ALTERNATIIVID ......................................................................................................................... 23

4 NATURA EELHINDAMINE ........................................................................................................... 25

4.1 KINDLAKSTEGEMINE, KAS KAVA VÕI PROJEKT ON NATURA-ALA KAITSEKORRALDUSEGA

OTSESELT SEOTUD VÕI SELLEKS VAJALIK .................................................................................. 26

4.2 KAVA VÕI PROJEKTI KIRJELDUS NING KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVATE MÕJUDE

TUVASTAMINE ........................................................................................................................... 26

4.3 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUALASSE JÄÄVATE NATURA ALADE ISELOOMUSTUS ........... 26

4.3.1 Muraka loodusala............................................................................................... 26

4.3.2 Muraka linnuala .................................................................................................. 27

4.4 TÕENÄOLISELT EBASOODSATE MÕJUDE PROGNOOSIMINE .................................................... 36

4.5 KOKKUVÕTE: NATURA EELHINDAMISE TULEMUSED JA JÄRELDUS ......................................... 36

5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................................... 37

5.1 ÜLEVAADE PÕLEVKIVI KAEVANDAMISEST ................................................................................ 37

5.2 ELANIKKOND ............................................................................................................................ 38

5.3 MAAKASUTUS ........................................................................................................................... 41

5.4 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA ........................................................................................ 43

5.5 PINNAVESI ................................................................................................................................ 48

5.5.1 Maaparandussüsteemid .................................................................................. 55

5.6 KULTUURIVÄÄRTUSED, SH PÄRANDKULTUURILISED OBJEKTID ............................................... 56

5.7 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ............................................................................................... 59

6 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

............................................................................................................................................................. 63

7 TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE

VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU,

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 3

EELDATAVATE MÕJUALLIKATE, MÕJUALA SUURUSE NING MÕJUTATAVATE

KESKKONNAELEMENTIDE KOHTA ........................................................................................... 66

7.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOM JA ALTERNATIIVIDEST TULENEVAD MÕJUTEGURID ...... 66

7.2 EELDATAVAD MÕJUALLIKAD .................................................................................................... 66

7.2.1 Põhjaveerežiimi muutused ............................................................................. 66

7.2.2 Maapinna stabiilsuse ja vajumite teke ........................................................ 67

7.2.3 Kaevandusvee ärajuhtimine ja mõju pinnaveele .................................... 67

7.2.4 Õhusaaste tuulutusšurfidest .......................................................................... 67

7.2.5 Korrastustöödega kaasnev müra, tolm ja liikumiskoormus ................ 67

7.2.6 Kultuuri- ja pärandkultuuriobjektide võimalik mõjutamine ............... 68

7.2.7 Looduskeskkond ................................................................................................. 68

7.2.8 Elanikkond ja tervis ............................................................................................ 68

7.3 MÕJUALA ULATUS .................................................................................................................... 68

8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA

KIRJELDUS, SEALHULGAS TEAVE KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKE

UURINGUTE KOHTA ..................................................................................................................... 69

9 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE NING SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE

AJAKAVA ........................................................................................................................................... 72

10 ANDMED ARENDAJA KOHTA, PROGRAMMI KOOSTANUD JUHTEKSPERDI NIMI

NING KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEKS VAJALIKU

EKSPERDIRÜHMA KOOSSEIS, NIMETADES, MILLISEID VALDKONDI JA MILLIST

MÕJU HAKKAB IGA EKSPERDIRÜHMA LIIGE HINDAMA; ............................................... 77

11 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE

PÕHJENDUSEGA ........................................................................................................................... 78

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 4

1 SISSEJUHATUS

Maapõueseaduse (MaaPS) kohaselt kaasneb kaevandamisega kohustus mäeeraldise

korrastamiseks ja kaevandamise lõpetamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks. VKG

Kaevandustel on kolm omavahel hüdrogeoloogiliselt ja tehniliselt seotud mäeeraldist

– Ojamaa (keskkonnaluba KMIN‑055), Sompa (keskkonnaluba KMIN‑066) ja Viru II

(keskkonnaluba L.MK/333465) –, mille korrastamist ja sulgemist kavandatakse ühiselt.

Kõigi kolme mäeeraldise kaevandamisload on lõppemas:

• Sompa mäeeraldise kaevandamisloa kehtivus lõppes 31.12.2024;

• Ojamaa ja Viru II kaevandamislubade kehtivus lõpeb samuti lähiaastatel

(viidatud korrastamistingimuste taotlustes).

Sellest tulenevalt lasub ettevõttel kohustus kavandada ja ellu viia kõigi kolme

mäeeraldise sulgemis- ja korrastamistegevused.

Ettevõte taotles Keskkonnaametilt Sompa, Viru II ja Ojamaa mäeeraldiste

korrastamistingimusi (04.06.2024 kirjaga nr KA.01‑06/117 ning 18.12.2024 kirjaga nr

KA.01‑06/117‑1) eesmärgiga kõik kolm mäeeraldist korrastada ja sulgeda ühtse

lahendusena.

Keskkonnaamet hindas eelhinnangu raames, kas kavandatav tegevus võib KeHJS § 6

lg 1 tähenduses põhjustada olulist keskkonnamõju. Sompa ja Viru kaevanduste

peatamise ja lõpetamise mõjud on varasemates menetlustes hinnatud, samuti on

Ojamaa kaevanduse KMH protsessis käsitletud osaliselt sulgemise ja korrastamisega

seotud küsimusi. Samas ei ole kolme mäeeraldise samaaegse tegevuse lõpetamise ja

korrastamise koosmõju piisavalt hinnatud. Seetõttu leidis Keskkonnaamet, et

sulgemise komplekssete mõjude hindamine on vajalik.

19.11.2025 otsusega nr DM‑128740‑10 (lisa 1) algatas Keskkonnaamet keskkonnamõju

hindamise (KMH) Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldistele korrastamistingimuste

väljastamiseks.

Otsuses on märgitud, et KMH käigus tuleb läbi viia järgmised uuringud ja analüüsid:

• veerežiimi taastumise analüüs, sh veetaseme tõusu modelleerimine;

• hinnang põhjavee keemiliste omaduste võimalikule muutumisele;

• mõju hindamine piirkonna ühisveevärgile ja joogivee kvaliteedile;

• geoloogiline maapinna ja kaeveõõnte uuring ning maapinna stabiilsuse

riskikohtade tuvastamine ja leevendusmeetmete määramine;

• mõjuala ja mõjutatavate objektide määramine kaardil ning mõju hindamine

kaitstavatele loodusobjektidele (LKS § 4 tähenduses);

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 5

• täiendavate keskkonnauuringute vajaduse täpsustamine KMH programmi

koostamise käigus.

KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale terviklik teave kavandatava tegevuse ja selle

võimalike alternatiivide olulise keskkonnamõju kohta, et valida keskkonnale sobivaim

lahendus ning vältida või vähendada ebasoodsaid mõjusid. Keskkonnamõju hindamisel

tuvastatakse nii otsene kui kaudne mõju keskkonnaelementidele (maa, pinnas, vesi,

välisõhk, kliima, maastik, looduslik mitmekesisus), samuti elanikkonnale, inimese

tervisele ja varale, kultuuripärandile ning võimalikele suurõnnetuste riskidele.

Käesolev KMH programmi versioon sisaldab infot II kaitsekategooria liikide

elupaiga asukoha kohta, mistõttu on tegemist vaid asutusesiseselt kasutatava

dokumendiga, mis ei ole mõeldud avalikustamiseks1.

1 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha

avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 6

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA TÄPNE ASUKOHT

Osaühing VKG Kaevandused (edaspidi ka ettevõte) on põlevkivi kaevandanud maavara

kaevandamise lubade KMIN-055, KMIN-066 ja L.MK/333465 alusel vastavalt Ojamaa,

Sompa ja Viru II mäeeraldistel. Eelnimetatud mäeeraldised paiknevad Eesti

põlevkivimaardla lääneosas, Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla ja Alutaguse valla

territooriumil (Joonis 1).

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Ojamaa, Viru II ja Sompa kaevanduste

kaevandatud alade korrastamine (Tabel 1). Korrastamise teostamiseks väljastab

Keskkonnaamet korrastamistingimused ning nendest lähtuvalt korraldab ettevõte

korrastamisprojekti koostamise. Arendajal on plaanis koostada korrastamise eelprojekt

eesmärgiga anda sisendinformatsiooni KMH-le. KMH väljund omakorda on sisendiks

korrastamise lõplikule projektile.

Eelnimetatud lubadega on veel seotud praegu kehtiv keskkonnaluba nr L.VV/324788,

mis käsitleb kaevandusvee ärajuhtimist ja keskkonnaluba nr L.ÕV/325263, mis käsitleb

saasteainete viimist paiksest heiteallikast välisõhku. Kuna tööstusterritoorium jääb

endiselt kasutusse, jäävad ka need load kehtima ka pärast KMH käsitletavate

kaevanduste sulgemist.

Tabel 1 Kavandatava tegevuse objektiks olevad mäeeraldised ja maavara

kaevandamisload

MÄEERALDISE NIMETUS LOA NR KEHTIVUS

Sompa kaevandus KMIN-066 31.12.2024

Ojamaa põlevkivikaevandus KMIN-055 27.09.2029

Viru II mäeeraldis L.MK/333465 29.08.2034

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 7

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 8

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE

ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

3.1 Ülevaade kaevandustest

3.1.1 Sompa kaevandus

Sompa kaevanduses (Joonis 2, „Sompa kaevandus“) alustati põlevkivi kaevandamist

1948. aastal2. Alguses teostati laavakaevandmist käsitsi laadimisega, millega kaevandati

valdav osa kaeveväljast3. Hiljem lisandusid kamberkaevandamine ja

laavakaevandamine kombainidega4.

Kaevanduses peatati mäetööd 1999. aastal seoses kontserni AS Eesti Põlevkivi

restruktureerimisega, kui otsustati AS Sompa Kaevandus ühendada AS-ga Estonia

Kaevandus. Peale mäetööde peatamist 1999. aastal täitus Sompa kaevandatud osa

veega (Joonis 2, „kaevandatud ala kuni aastani 1999“). Kaevandamist jätkati 2007. aastal

Ojamaa kaevanduse suunalt (Joonis 2, „kaevandatud ala alates 2007. aastast“).

Käesolevaks ajaks on OÜ VKG Kaevandused lõpetanud Sompa kaevanduses varu

väljamise ja soovis Sompa kaevanduse põlevkivi jääkvaru kustutada maavarade

registrist kuna5:

• Suur osa varust paikneb karstivööndites

• Hoonestus Võrnu ja Kiikla külades välistab edasise kaevandamise.

• Kaeveväli on killustatud kaitsetervikute tõttu

• Sompa kaevandus on suures osas suletud ja veega täitunud, mistõttu on

kaevandamine kõrgendatud riskiga.

Eesti Geoloogiateenistus keeldus varu kustutamisest kuna aktiivse tarbevaru

kaevandamine ei ole õigusaktide kohaselt keelatud ning varu vastab jätkuvalt

2 Varb, N. jt. 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis: tehnoloogia ja inimesed. 2008. ISBN 978-9949-13-

990-3.

3 Toomik, A., Rätsep, A., Liblik, V., Kattai, V. Sompa kaevanduse mäetööde peatamise keskkonnamõjude

hinnang. Keskkonnaekspertiisi akt. 2000. Töö nr 21-06.EP/1.

4 Keskkonnaekspertiisi akt. Sompa kaevanduse mäetööde peatamise keskkonnamõjude hinnang. TPÜ

Ökoloogia Instituut. Kirde-Eesti osakond. 2000.

5 OÜ VKG Kaevandused 09.01.2025 kiri nr KA.01-06/8 Kliimaministeeriumile.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 9

maavarana arvelevõtmise nõuetele, mistõttu ei ole lubatud ümber hinnata aktiivset

tarbevaru passiivseks ega seda registrist kustutada.6

Enne 1999. aastat kaevandatud alal esineb maapinna vajumeid (kombainiga väljatud

aladel) kuni 1,6 m.7

Käesoleva KMH fookuseks on Sompa kaevanduse selle osa korrastamine, kus

kaevandati aastast 2007 (Sompa kaevandus KMIN-066) OÜ VKG Kaevandused poolt.

6 Eesti Geoloogiateenistuse 16.12.2025 korraldus nr 13-5/25-141

7 Suuroja, K., Mardim, T., Vahtra, T., Ploom, K., All, T., Veski, A., Kõiv, M. 2008. Otsmaa, M. Eesti

geoloogilise baaskaardi Kohtla-Järve (6444) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm

3. märts 2026 10

Joonis 2 Korrastava ala paiknemine Sompa kaevanduse alal

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

3. märts 2026 11

3.1.2 Viru II mäeeraldis

Viru II mäeeraldis kuulus algselt Viru mäeeraldise (kaevanduse) koosseisu (Joonis 3).

Viru kaevandus alustas tööd 1964. aastal. AS Enefit Kaevandused esitas 25.06.2013.

aastal Keskkonnaministeeriumile Viru kaeveväljal kaevandamise lõpetamise projekti

„Eesti Energia Kaevandused AS Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamine. 1. etapp. Jõhvi

2013“. Projekti kohaselt nähti ette mäetööde lõpetamine Viru kaevanduse keskosas,

kus kaevandas Eesti Energia Kaevandused AS (praegune Enefit Industry AS) ja

kaevevälja selle osaga seotud hoonete ja rajatiste likvideerimist.

Keskkonnaministeeriumile esitatud projekt võeti tagasi eesmärgiga seda täiendada ja

uuesti esitada. 31.10.2017 esitas Enefit Kaevandused AS Keskkonnaametile Viru

kaevanduse kaevandatud maa korrastamise projekti.

Tänaseks on Viru kaevanduse korrastatud osa täitunud põhjaveega. Üleujutuste

vältimiseks rajati ülevoolupuurkaevud (PRK0058154, PRK0058151) ehk Ratva

toruallikad. Kaevandusest välja pressiv põhjavesi on toruallikate abil suunatud

Põllualuse kraavi ja sealt Ratva ojja.

Kuna osa kaevandamata põlevkivivarust oli kaevandatud osast eraldatud

karstitsoonidega, oli nende kaevandamine otstarbekam naaberkaevanduste kaudu.

Keskkonnaameti 05.09.2019 korraldusega nr 1-3/19/1794 eraldati Viru mäeeraldisest

42,45 ha suurune ala ning anti selle põhjal loodud Viru II mäeeraldisel (Joonis 3)

kaevandamiseks keskkonnaluba nr L.MK/333465 Osaühingule VKG Kaevandused.

Tänaseks on kaevandamine Viru II mäeeraldisel lõppenud.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

3. märts 2026 12

Joonis 3 Viru ja Viru II mäeeraldiste paiknemine

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

3. märts 2026 13

3.1.3 Ojamaa mäeeraldis

Ojamaa kaevandus alustas tööd 2012. aasta augustis. Kaevandus on ammendumas,

mistõttu tehakse ettevalmistusi korrastamiseks.

Mäeeraldise pindala on 1 694,21 ha.

Kaevandatav põlevkivikiht paikneb Ojamaa kaevanduses umbes 35–45 m sügavusel8.

Kaevandusse pääseb Ojamaa kaevanduse tootmisala kaudu.

Ojamaa kaevanduses kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat, millega

kaasnevad kaod hoidetervikutes kuni 30%. Tervikud hoiavad maapinda üleval.

Kaevandamisel välditakse geoloogilise rikkevööndi läbimist ning vähendatakse neis

piirkondades kaevandatavate kambrite suurust ja jäetakse suuremad, igavese

püsivusega, tervikud. Seetõttu ei kaasne kavandatava tegevusega ka langatusi.

Šahtide-strekkide läbindamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhkeauke puuritakse

puurseadme abil. Lõhkeaukude laadimine lõhkeainega toimub mobiilse

laadimisseadme abil.

Eelpurustamine toimub maa-alustes konveierite purustites põlevkivi laadimise kohas.

Kaevandusest tulev kaevis on tükisuurusega 0–400 mm, mis suunatakse mööda

konveiersüsteemi maapealsesse purustus- ja sorteerimiskompleksi.

Põlevkivi rikastamine on maapealne tegevus, mis ei kuulu korrastamistegevuste mahtu,

sest Ojamaa tootmisala kasutatakse edasi ka pärast Ojamaa kaevanduse korrastamist

Uus-Kiviõli kaevandusest maavara töötlemiseks.9

3.2 Olemasolev keskkonnakasutus

Keskkonnaloa L.VV/324788 alusel lubatakse ettevõttel pumbata kaevandusest aastas

kokku ca 50 mln m3 põhjavett (18,1 mln m3 Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogumist ja 31,5 mln m3 Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumist) ning

alates aastast 2022 lisaks puurkaevust PRK0025900 10 800 m3 olmeveena põhjavett

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Kaevandusvee võib

8 M., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, V., Raidla, L., Latsepov, L., Hints, E., Kuusma, L., Tüvi, A.,

Marandi. 2025. Ojamaa kaevanduse ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhja- ja pinnaveeseire 2024.

aastal. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.

9 Kupits, K., Vreimann, T., Mehine, M. (2023) Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise maavara

kaevandamise keskkonnaloa KMIN-055 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Tallinn:

Maves OÜ

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

3. märts 2026 14

juhtida settebasseini järgselt Kiikla peakraavi (VEE1069400) mahus ca 32 mln m3 aastas

ning Ojamaa peakraavi (Võrnu kraav VEE1069500) mahus ca 18 mln m3 vett aastas.

Väljalaskmed:

• Ojamaa kaevanduse Sompa settebassein - väljalaskme kood IV199 (X: 6573977,

Y: 680917), suublaks Kiikla peakraav

• Ojamaa kaevanduse Kohtla settebassein - väljalaskme kood IV182 (X: 6577158,

Y: 680698), suublaks Ojamaa peakraav (Võrnu kraav)

Täiendavalt võib Ojamaa peakraavi suunata aastas 10 800 m3 Ojamaa kaevanduse

reoveepuhastist pärinevat heitvett:

• Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti - väljalaskme kood IV187 (X: 6576887,

Y: 680256).

Kaevandusvee pumpamismahud on toodud alloleval joonisel (Joonis 4).

Joonis 4 Kaevandusvee pumpamismahud

Olmevee (PRK0025900, Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti

vesikonnas) pumpamismahud on järgmised:

2020 2021 2022 2023 2024 2025

9 000 m3 8 300 m3 8 700 m3 9 500 m3 9 600 m3 9800 m3

Olmevee puurkaev jääb alles ja pumpamismaht eelduslikult kaevanduse sulgemise

järgselt ei muutu.

Keskkonnaloaga ette nähtud väljalaskmete seire tulemused on toodud allolevates

tabelites (Tabel 2, Tabel 3, Tabel 4; Joonis 5).

0

5

10

15

20

25

30

2020 2021 2022 2023 2024 2025

m ln

m 3

Sompa settebassein Kohtla settebassein KOKKU

3. märts 2026 15

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

Tabel 2 Ojamaa kaevanduse Sompa settebassein väljalaskme IV199 seire tulemused

proovivõtu aeg BHT7

mg/l

KHT

mg/l

heljum

mg/l pH

Püld

mg/l

Nüld

mg/l

naftasaadu-

sed mg/l

FEN1*

mg/l

FEN2*

* mg/l

SO4 2-

mg/l

Ca2+

mg/l

Cl-

mg/l

Mg2+

mg/l

suurim lubatud

kontsentratsioon 15 125 40 6,0-9,0 1 45 1 0,1 15 - - -

05.09.2025 <3 <30 13 8,2 <0,01 0,35 <0,02 <0,0015 <0,005 280 85 8,3 49

27.05.2025 <3 <30 8,8 8,2 0,04 0,53 <0,02 <0,0015 <0,005 290 140 5,4 47

19.02.2025 <3 33 17 8,2 0,03 2 <0,02 <0,0015 <0,005 250 160 5,6 51

10.10.2024 <3 <30 4,6 7,9 0,01 1 <0,02 <0,0015 <0,005 290 150 5,7 41

09.07.2024 <3 55 9,1 8,2 0,01 0,57 <0,02 <0,0015 <0,005 250 140 5,7 47

07.05.2024 <3 30 10 8,2 0,03 0,85 <0,02 <0,0015 <0,005 290 150 5,8 57

30.01.2024 <3 31 13 8,1 0,01 0,74 0,06 <0,0015 <0,005 250 140 6,8 47

23.10.2023 <3 <30 8,6 8,2 0,01 1,1 0,03 <0,0015 <0,005 300 130 9 56

10.08.2023 <3 <30 2,8 8 <0,01 0,34 <0,02 <0,0015 <0,005 270 150 6,3 38

18.04.2023 <3 <30 7 8 0,01 1,6 <0,02 <0,0015 <0,005 210 150 6 51

23.01.2023 <3 39 8,9 0,01 2,1 <0,02 <0,0015 <0,005 330 150 6,8 51

26.10.2022 <3 <30 12 8 0,02 1 <0,02 <0,0015 <0,005 270 150 7 54

18.07.2022 <3 30 5,5 8,2 <0,01 0,28 <0,02 <0,0015 <0,005 340 150 6,9 48

20.04.2022 <3 <30 9,6 8,2 0,01 2,6 0,045 <0,0015 <0,005 340 150 6,5 54

22.03.2022 <3 <30 2 8 <0,01 0,97 0,03 <0,0015 <0,005 370 150 7,5 50

20.10.2021 <3 <30 6,1 8,2 0,01 0,39 <0,02 <0,0015 <0,005 310 140 6,2 32

12.07.2021 <3 <30 7,7 7,8 0,01 0,7 <0,02 <0,0015 <0,005 310 160 6,5 63

* FEN1 = ühealuselised fenoolid

** FEN 2 = kahealuselised fenoolid

3. märts 2026 16

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

Tabel 3 Ojamaa kaevanduse Kohtla settebassein väljalaskme IV182 seire tulemused

proovivõtu aeg BHT7

mg/l

KHT

mg/l

heljum

mg/l pH

Püld

mg/l

Nüld

mg/l

naftasaa-

dused mg/l

FEN1*

mg/l

FEN2**

mg/l

SO4 2-

mg/l

Ca2+

mg/l

Cl-

mg/l

Mg2+

mg/l

suurim lubatud

kontsentratsioon 15 125 40 6,0-9,0 1 45 1 0,1 15 - - - -

05.09.2025 <3 <30 16 8 0,01 1,3 <0,02 <0,0015 <0,005 340 150 7,3 56

27.05.2025 <3 <30 8,6 8,1 0,02 1,6 <0,02 <0,0015 <0,005 330 140 7,1 62

19.02.2025 <3 30 19 8,3 <0,01 3,4 <0,02 <0,0015 <0,005 280 160 6,3 50

10.10.2024 <3 <30 <2 7,8 <0,01 1,8 <0,02 <0,0015 <0,005 310 160 7,5 61

07.07.2024 <3 <30 9,7 8 0,01 1,4 <0,02 <0,0015 <0,005 270 150 7,1 66

07.05.2024 <3 60 7,2 8,1 0,01 1,7 <0,02 <0,0015 <0,005 350 150 7,3 54

24.01.2024 <3 <30 3,6 8,1 <0,01 2,1 <0,02 <0,0015 <0,005 280 160 8,6 60

23.10.2023 <3 <30 11 8 <0,01 1,8 <0,02 <0,0015 <0,005 390 140 8,5 71

10.08.2023 <3 <30 6,2 7,9 <0,01 1,9 <0,02 <0,0015 <0,005 410 150 11 56

18.04.2023 <3 <30 13 8 <0,01 2,1 <0,02 <0,0015 <0,005 340 150 6,6 65

23.01.2023 <3 <30 5,4 8 <0,01 3,3 <0,02 <0,0015 <0,005 350 150 7,8 68

26.10.2022 <3 <30 7,4 8 0,01 1,8 <0,02 <0,0015 <0,005 360 150 9,2 62

18.07.2022 <3 <30 8,7 8 <0,01 0,89 <0,02 <0,0015 <0,005 370 150 7,3 88

20.04.2022 <3 <30 8,4 8 0,01 4,2 <0,02 <0,0015 <0,005 360 180 7,9 56

22.03.2022 <3 <30 5,9 7,8 <0,01 0,81 <0,02 <0,0015 <0,005 440 170 7,2 59

20.10.2021 <3 <30 5,6 7,9 <0,01 1,7 <0,02 <0,0015 <0,005 350 150 8,6 64

12.07.2021 <3 <30 4,1 7,5 <0,01 1,6 <0,02 <0,0015 <0,005 300 150 8 64

* FEN1 = ühealuselised fenoolid

** FEN 2 = kahealuselised fenoolid

3. märts 2026 17

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

Joonis 5 Heljumi sisaldused settebasseini sisenedes ja väljudes mg/l

1

10

100

0 1 .0

7 .2

0 2 1

0 1 .0

9 .2

0 2 1

0 1 .1

1 .2

0 2 1

0 1 .0

1 .2

0 2 2

0 1 .0

3 .2

0 2 2

0 1 .0

5 .2

0 2 2

0 1 .0

7 .2

0 2 2

0 1 .0

9 .2

0 2 2

0 1 .1

1 .2

0 2 2

0 1 .0

1 .2

0 2 3

0 1 .0

3 .2

0 2 3

0 1 .0

5 .2

0 2 3

0 1 .0

7 .2

0 2 3

0 1 .0

9 .2

0 2 3

0 1 .1

1 .2

0 2 3

0 1 .0

1 .2

0 2 4

0 1 .0

3 .2

0 2 4

0 1 .0

5 .2

0 2 4

0 1 .0

7 .2

0 2 4

0 1 .0

9 .2

0 2 4

0 1 .1

1 .2

0 2 4

0 1 .0

1 .2

0 2 5

0 1 .0

3 .2

0 2 5

0 1 .0

5 .2

0 2 5

0 1 .0

7 .2

0 2 5

0 1 .0

9 .2

0 2 5

Sompa settebasseini sisenedes Sompa settebasseinist väljudes

Kohtla settebasseini sisenedes Kohtla settebasseinist väljudes

väljuvas vees lubatud

3. märts 2026 18

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

Tabel 4 Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti väljalasu IV187 seire tulemused

Proovivõtu aeg BHT7

mg/l

Heljum

mg/l

KHT

mg/l pH

Püld

mg/l

Nüld

mg/l

SO4 2-

mg/l

Suurim lubatud

kontsentratsioon 25 35 125

6,0-

9,0 2 60 -

04.09.2025 <3 4 55 7,8 0,78 23 14

27.05.2025 8,3 5,6 <30 7,8 1,4 23 32

19.02.2025 5,5 27 45 7,6 1,9 20 67

09.10.2024 3,8 <2 40 7,4 2,1 22 56

25.07.2024 20 12 43 7,8 1,2 31 110

30.05.2024 7,3 31 62 7,6 1,6 31 63

24.01.2024 4,6 12 30 7,7 1,7 14 72

23.10.2023 <3 3 <30 7,9 2 20 140

27.07.2023 3,2 2,3 <30 7,6 0,8 19 82

18.04.2023 4,7 21 <30 7,3 0,41 14 130

24.01.2023 5 3,5 <30 7,3 0,69 9,4 130

26.10.2022 6 4,1 <30 7,6 1,3 15 40

09.08.2022 4,2 6,8 0 7,5 1,1 23 84

20.04.2022 4 30 50 7,6 1,3 11 89

26.01.2022 5,4 9,7 39 7,6 0,58 12 49

3. märts 2026 19

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

Joonis 6 Puuraukude, settebasseinide, reoveepuhasti ning väljalaskude paiknemine

3. märts 2026 20

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

Keskkonnaluba nr L.ÕV/325263 alusel on lubatud kaevandatavatelt aladelt heita õhku

tuulutusšurfide 1,2,3,4 ja 6 (Joonis 7) kaudu järgnevaid ühendeid (Tabel 5)

Tabel 5 Tuulutusšurfide saasteainete lubatud hetkelised heitkogused ning

tuulutusšurf nr.6 pistelise mõõtmiskontrolli tulemused

SAASTEAINE KOGUS TUULUTUSŠURFI

KOHTA

TUULUTUSŠURF NR 6

MÕÕTMISTULEMUS10

süsinikmonooksiid (CO) 1,085 g/s 0,924 g/s

metaan (CH4) 0 g/s < 0,5 %

ammoniaak (NH3) 0,433 g/s < 0,000851 g/s

vesiniksulfiid (H2S) 0,009 g/s 0,00136 g/s

lämmastikdioksiid (NO2) 0,215 g/s < 0,000851 g/s

vääveldioksiid (SO2) 0,225 g/s < 0,000567 g/s

süsinikdioksiid (CO2) 0 g/s ei mõõdetud

3.3 Korrastamine

Korrastavate mäeeraldiste pindala on kokku 2 377,86 ha (Joonis 7).

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldised on omavahel seotud, kuna Sompa kaevanduse

ja Viru II varude kaevandamine toimus Ojamaa põlevkivikaevanduse kaudu. Praeguseks

on Sompa ja Viru II kaevanduses kaevandamine lõppenud, ja Ojamaa kaevanduses

kaevandamine lõppemas.

Pärast mäetööde lõppemist ja seadmete demonteerimist, kõik kaeveõõned, mis

väljuvad maapinnale, likvideeritakse. Peamine meetod on kaeveõõnte (šurfide) täitmine

ja tasandamine aherainega kuni maapinnani. Kõik maapinnale väljuvad rajatised

asuvad Ojamaa mäeeraldisel (Joonis 7).

Suletavad kaeveõõned on:

• Pea transpordi kaldšaht;

• Pea konveieri kaldšaht;

10 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus pistelise mõõtmistulemuse aruanne. Proovivõtuaeg 24.09.2024

13:52–14:07.

3. märts 2026 21

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

• Tuulutusšurf nr 1 (kaldkaeveõõs, varuväljapääs, X: 6574283, Y: 681839 );

• Tuulutusšurf nr 2 (vertikaalne, X: 6574985, Y: 682920);

• Tuulutusšurf nr 3 (vertikaalne, X: 6573739, Y: 680975);

• Tuulutusšurf nr 4 (vertikaalne, X: 6574391, Y: 682073);

• Tuulutusšurf nr 2_1 (vertikaalne, X: 6574985, Y: 682920);

• Tuulutusšurf nr 6 (vertikaalne, X: 6576791, Y: 680246);

• Tuulutusšurf nr 7 (vertikaalne, X: 6576885,19, Y: 68032,70);

• 6 peaveekõrvalduse puurauku Ø 495 mm (X: 6574180,57, Y: 681875,95);

• tehnoloogilist puurauku Ø 112 mm (energeetilised puuraugud, X 6574135,26,

Y: 681798,86);

Maapealsetest objektidest korrastatakse Kohtla settebassein ja Sompa settebassein.

Täpsemad teostatavad tööd, nende mahud ja ulatus, selguvad korrastamise

eelprojekteerimise käigus ning paralleelselt KMH aruande koostamise ajal.

Korrastamistöödega plaanitakse pihta hakata 2026. aastal, kus toimub projektikohaste

tööde teostajate hankimine ning alates 2027. aastast plaanitakse pumpade

demontaaži, kaldšahti betoneerimist, settebasseinide täitmist jt korrastustöid.

Ojamaa kaevanduse tööstusterritooriumil asuvad ehitised ja rajatised jäävad

teenindama Uus-Kiviõli kaevandusi.

3. märts 2026 22

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

Joonis 7 Suletavad kaeveõõned ning korrastatavad settebasseinid

3. märts 2026 23

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

3.4 Alternatiivid

Vastavalt keskkonnamõju hindamise käsiraamatule11 KMH-s tähendab alternatiiv

erinevaid viise sama eesmärgi või vajaduse saavutamiseks.

See hõlmab:

• Erinevaid lahendusviise (nt tehnoloogiliselt või funktsionaalselt erinevad

lähenemised).

• Erinevaid lahendusvorme (sama lahenduse erinevad tehnilised rakendused,

mahud, paigutus, ajastus).

• Arendaja kavandatud tegevust ennast, mis on samuti üks alternatiiv.

• 0‑alternatiivi, mis tähendab kavandatavast tegevusest üldse loobumist.

Alternatiiviks loetakse ainult need variandid, mis on arvestatavad, s.t tehniliselt,

majanduslikult ja õiguslikult teostatavad.

Alternatiiviks ei loeta lahendust, mis:

• ei ole tehniliselt teostatav;

• ei ole majanduslikult põhjendatud;

• on õiguslikult keelatud või võimatu;

• ei vasta arendaja eesmärgi või vajaduse sisulisele definitsioonile;

• ei muuda tegevust sisuliselt (s.t ei ole uus lahendusvariant).

Sellised variandid jäetakse KMH-s põhjendatult kõrvale ega kuulu alternatiivide

võrdlusse.

Leevendusmeede on tegevus, mis vähendab, väldib või kompenseerib kavandatava

tegevuse negatiivset keskkonnamõju.

Leevendusmeetmed hõlmavad:

• Mõju vältimist

• Mõju vähendamist / minimeerimist

• Taastamist

• Asendamist või kompenseerimist

Leevendusmeede rakendatakse valitud alternatiivi raames.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Ojamaa, Viru II ja Sompa kaevanduste

kaevandatud alade korrastamine.

11 Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamine: käsiraamat. Tallinn: Keskkonnaministeerium,

3. märts 2026 24

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

Vastavalt MaaPS §9: kaevandatud maa korrastamine on maa endisel või uuel otstarbel

taas kasutuskõlblikuks muutmine.

Maa on põhimõtteliselt kasutuskõlblik praegugi. Mõjualas elavad inimesed ja kasvab

loodus. Olemasolevasse olukorda jätmine oleks alternatiiv 0.

0-alternatiiv aga ei ole teostatav kuna põhjavee pumpamise jätkamine pole

majanduslikult põhjendatud.

Seega jääb ainsaks lahenduseks pumpamise lõpetamine ja põhjaveetaseme tõus. See

on ka põhialternatiiv (arendaja kavandatud tegevus). Põhialternatiivile muid

ratsionaalseid alternatiive, mis täidaks kavandatava tegevuse eesmärgi ei ole.

Tegevusel võib olla leevendavaid meetmeid (nt ülevoolude rajamine) aga need ei ole

alternatiivid ja käsitletakse mõju hindamise käigus jooksvalt vastavalt ilmnevale

vajadusele.

Seega kavandataval tegevusel on ainult üks lahendusvariant.

Muid alternatiive, sh 0-alternatiiv, ei ole.

3. märts 2026 25

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

4 NATURA EELHINDAMINE

Natura 2000 võrgustiku aladest jääb kavandatava tegevuse lähedusse Muraka linnuala

(EE0070172) ja Muraka loodusala (EE0070103,).

Joonis 8 Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine

3. märts 2026 26

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

4.1 Kindlakstegemine, kas kava või projekt on Natura-ala

kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik

Kavandatava tegevuse eesmärk ei ole Natura alade seisundite parendamine.

4.2 Kava või projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate

mõjude tuvastamine

Kavandatava tegevuse kirjeldus on toodud peatükis „3 Kavandatava tegevuse ja selle

reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus“.

4.3 Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade

iseloomustus

4.3.1 Muraka loodusala

Muraka loodusala kaitse-eesmärkideks on12:

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud

(3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud

(6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys

volans*), männisinelane (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus

cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma

capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Muraka loodusala pindala on 16 500 ha. See asub maastikulise rajoneeringu järgi

Alutaguse madalikul. See on ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu

Peipsi järve ja Narva jõe suunas ning kus on välja kujunenud metsade- ja sooderikas

ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik. Muraka soostik on tekkinud Peipsi

nõo põhjaosas, kunagise järve põhjas. Pärast mandrijää taandumist nõgu täitnud

jäänukjärved kasvasid aja jooksul kinni ning neist moodustusid ulatuslikud madalsood.

Umbes 3 500 aastat tagasi oli soostik jõudnud raba arengujärku. Soode piirid laienesid

12 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri

3. märts 2026 27

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

ja naabersood liitusid ning niimoodi on kujunenud liigestunud piiriga, paljudest

rabalaamadest koosnev ulatuslik sooala – Muraka-Ratva soostik. Rabasid eraldavad

üksteisest, kas kidura taimestikuga märed või siirde- ja madalsootüüpi õõtsiksood. Alal

on mitmed laugastikud (Pardilaukad, Ilusad laukad, Iissaare laukad jt) ja rabasaared

(Kasiksaared, Muraksaare salgad, Heinassaare, Mäurassaare jt). Ratva rabas on Ratva

järv, mis on tüüpiline jäänukjärv kunagisest suuremast veekogust. Kõlvikuliselt on

loodusalal enam soid (ca 58 %) ja natuke vähem metsasid (ca 40 %). Haruldastest

taimedest kasvab loodusalal kollane kivirik, sinine emajuur, väheõiene tarn, sookäpp,

lehitu pisikäpp jt. Kaitsealustest loomaliikidest on tähelepanuväärseim lendorav.

Loodusalale jääv Muraka looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgala

(Ramsari ala)13.

Muraka loodusala alla jäävas osas maavara kaevandatud ei ole.

4.3.2 Muraka linnuala

Muraka linnuala kaitse-eesmärkideks on12:

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-

konnakotkas (Aquila pomarina), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia),

kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus),

roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus

pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus

martius), rabapistrik (Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg

(Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija

(Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa),

mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja

(Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn

(Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk

(Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa

glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja

(Vanellus vanellus).

Muraka linnuala pindala on 17 768 ha. Linnuala koosneb ühest suurest ja seitsmest

väiksemast lahustükist. Linnuala tuumiku moodustab Muraka-Ratva soostik. Ligikaudu

60% linnualast moodustavad sood ning umbes 38% metsad. Muraka linnuala asub

Alutaguse madalikul, kus on välja kujunenud metsade- ja sooderikas ning väga hõreda

13 Natura 2000 SDF - EE0070103

3. märts 2026 28

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

inimasustusega loodusmaastik. Linnualale jääv Muraka looduskaitseala on

rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala)14.

Kavandatava tegevuse võimalikku mõjualasse (2 km raadiusse) jäävate Muraka

loodusala ja Muraka linnala kaitse-eesmärkide kirjeldused on toodud allolevates

tabelites (Tabel 6; Tabel 7).

Muraka linnuala alla jäävas osas maavara kaevandatud ei ole.

14 Natura 2000 SDF - EE0070172

3. märts 2026 29

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

Tabel 6 Kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualaraadiuses olevad sellel Natura alal kaitstavad elupaigad

15 Paal, J., Martin, G., Reitalu, T., Mäemets, H., Timm, T., Timm, H., Järvekülg, R., Orviku, K., Vellak, K., Ingerpuu., Randlane, T., Krall, H., Roosaluste, E., Leibak, E., Kose, M., Luig, J., Tammaru, T., Õunap, E. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad

Eestis.

16 Muraka loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava

17 Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ art 6(4) kohaselt võib esmatähtsa elupaiga seisundi halvendamist kaaluda üksnes juhul kui vajadus on seotud seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale

või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega.

ELUPAIGATÜÜP KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED

Rohundirikkad

kuusikud (9050)

See elupaiga tüüp hõlmab hea veevarustuse ning toitainerikka pehme

mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes,

nõrgudes, nõlvade jalameil ja sooservades. Puurindes valitseb kuusk, kuid

kaasneda võivad ka laialehised liigid (saar, pärn, jalakas, vaher), mille osatähtsus

on paiguti üsna suur. Liigirikka rohurinde moodustavad eelõige kõrgekasvulised

taimed. Selliseid kuusikuid leidub väikestel aladel nii Kirde-, Kesk-, kui ka Edela-

Eestis.15

• elupaigatüübi

säilitamine 59 ha

(A+B)

• seisundi parendamine

15 ha (C→B), 6 ha

(p→C)16

Elupaika on inverteeritud 01.01.2017.

Tugevalt kõdusoostunud (kraavid

toimivad), kuid suure lamapuidu rikas,

hetkel 9010 kuid areneb 9050 suunas.

Elupaiga pindala kokku 80 ha: A – 58 ha,

B – 1 ha, C – 15 ha16.

Elupaik jääb korrastatavate alade

(Ojamaa põlevkivikaevanduse) edela

poolsesse ossa.

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

Väga laia mahuga elupaigatüüp, mida mujal Euroopas on hakatud nimetama

läänetaigaks, hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi,

aga ka looduslikult uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid.

Eestis kuuluvad siia nii okas- ja segametsad kui ka suurem osa lehtmetsi: loo-,

nõmme-, palju-, laane- ja rabastunud metsad, mille puurindes valitsevad mänd,

kuusk, kask või haab. Sellesse tüüpi ei kuulu aga laialehised metsad

(elupaigatüüp 9020) ning laialehiste puuliikidega liigirikkad kuuse-segametsad

(9050).

Vanades lodumetsades leiavad elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti samblad,

samblikud, seened ja selgrootud loomad.15

• elupaigatüübi

säilitamine 1 709 ha

(A+B)

• seisundi parendamine

855 ha (C→B), 360 ha

(p→C)

• seisundi säilitamine 1

ha (C→C)16

Tegemist on esmatähtsa elupaigaga17.

Elupaika on inverteeritud 2017 aastal.

Kõdusoostunud (kraavid toimivad),

kõdukiht kahanenud, turbasamblad

peaaegu kadunud, ohtralt sinihelmikat.

Elupaiga pindala kokku 2 925 ha: A –

699 ha, B – 1 010 ha, C – 856 ha, p –

360 ha16.

Osad selle elupaigatüübi alad jäävad

Muraka Natura alast välja.

Elupaik jääb korrastatavate alade

(Ojamaa põlevkivikaevanduse) edela

poolsesse ossa.

3. märts 2026 30

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

18 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav

ELUPAIGATÜÜP KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

Laiamahuline elupaigatüüp, millesse kuuluvad nii meie soostuvad metsad, (päris)

madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need kasvavad tasasel maal, laugastes

nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjaveetase on muutlik: kevaditi on see kõrge,

ulatudes tihti maapinnale, suvel langeb sügavamale.

Soostuvates metsades ei küüni turbahorisondi tüsedus 30 cm-ni, madalsoo- ja

lodumetsades on keskmiselt või hästi lagunenud turvas sügavam.

Madalsoometsade väheliikuv põhjavesi on mineraalainete poolest üsna vaene,

rohkem minaraalaineid sisaldab lodumetsade liikuvam põhjavesi. Soostumise

algstaadiumis valitsevad puurindes paiguti kuusk ja arukask, madalsoometsades

sookask ning lodumetsades sanglepp koos sookasega.

Soostuvaid ja madalsoometsi leidub kõikjal, kuid rohkem on neid Kesk- ja Loode-

Eestis, lodumetsi kasvab enim Kirde-, Kesk- ja Edela-Eestis.15

• elupaigatüübi

säilitamine 168 ha

(A+B)

• seisundi parendamine

174 ha (C→B), 88 ha

(p→C)16

• metsakuivenduse

mõju

• taristu (teede)

rekonstrueerimine

(lokaalse

tähtsusega)16

Tegemist on esmatähtsa elupaigaga.

Elupaiga pindala kokku 431 ha: A –

109 ha, B – 59 ha, C – 174 ha, p – 88 ha18.

Elupaik jääb korrastatavate alade

(Ojamaa põlevkivikaevanduse) edela ja

lõuna poolsesse ossa.

Rabad (7110*) Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede surnud osadest

ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede juured ei küüni enam toitainerikka

veeni: toitaineid toovad rabasse peamiselt sademed. Turbakihi keskmine tüsedus

Eesti rabades on 3,2 meetrit, seni teadaolevalt tüsedaima turbalasundiga

Vällamäe soos 17 meetrit. Raba taimestus valitsevad turbasamblad ja

puhmastaimed, puisrabades kasvab ka kiduraid mände, harva üksikuid kaski. Kui

puude liituvus ületab 0,3 ja keskmine kõrgus neli meetrit, siis on tegu

rabametsaga (91D0).

Et turbasamblamätaste pealmine osa kuivab kergesti läbi, taluvad neil kasvavad

taimed hästi mitte ainult toitaine- vaid ka veenappust (seetõttu on siin

puhmastaimede liigiline koosseis sarnane nõmmedele). Mättad vahelduvad

rabas märgade, ajuti vee alla jäävate älveste ning pisiveekogude – laugastega,

millest suuremaid käsitletakse juba eraldi elupaigatüübina (3160).

Rabasid leidub üle kogu Eesti. Suurimad rabalaamad paiknevad Edela-Eestis

(Soomaa), Pandivere kõrgustiku jalamil (Endla soostik) ja Kirde-Eestis (Puhatu ja

Muraka soostik).

Selle elupaigaga hõlmatakse Eestis ka nokkheinakooslusi (7150 Depressions on

peat substrates of the Rhynchosporion), mida Euroopas, kus rikkumata rabasid on

vähe, väärtustatakse eraldi elupaigana.15

• elupaigatüübi

säilitamine 4 982 ha

(A+B)

• seisundi parendamine

79 ha (C→B)

• seisundi säilitamine

203 ha (C→C)16

veerežiimi muutused:

• allmaakaevanduste

võimalik mõju

• metsakuivenduse

mõju

• looduslikud

protsessid16

Tegemist on esmatähtsa elupaigaga16.

Elupaiga pindala kokku 5 264 ha: A –

1 952 ha, B – 3 030 ha, C – 282 ha16.

Elupaik jääb mäeeraldise piirist ca 2 km

kaugusele lõunasse.

3. märts 2026 31

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

ELUPAIGATÜÜP KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

See elupaigatüüp erineb siirdesoode ja õõtsiksoode tüübist (7140) ning rabadest

(7110) märgatavalt tihedama ja kõrgema puurindega (puude võrad katavad

vähemalt 30% taevast – liituvus 0,3 – ning puude keskmine kõrgus küünib üle

nelja meetri). Et siirdesoomets on vaheaste madalsoometsa arengul rabametsaks,

siis moodustavad siin puurinde sookask ja mänd, rabametsas valitseb mänd.

Alustaimestik on siirdesoometsas mosaiikne, nagu lage- ja puis-siirdesooski:

turbasamblamätastel valitsevad rabataimed, mätaste vahel madalsooliigid.

Rabametsa iseloomustab eriti tugev põõsa- ja puhmarinne vaevakase, sookailu,

sinika, Ida-Eestis ka hanevitsaga.

Rabametsi leidub väiksematel aladel kõikjal Eestis. Siirdesoometsad kasvavad

eeskätt rabalaamade äärtel ja tasastel madalatel aladel. Rohkem kui mujal leidub

neid Kirde-, Kesk- ja Lääne-Eestis.15

• elupaigatüübi

säilitamine 1 709 ha

(A+B)

• seisundi parendamine

855 ha (C→B), 360 ha

(p→C)

• seisundi säilitamine

1 ha (C→C)16

• metsakuivenduse mõju

• taristu (teede)

rekonstrueerimine

(lokaalse tähtsusega)16

Tegemist on esmatähtsa elupaigaga16.

Elupaiga pindala kokku 2 925 ha: A –

699 ha, B – 1 010 ha, C – 856 ha, p –

360 ha.16

Elupaik jääb mäeeraldise piirist ca 10 m

kaugusele lõunasse.

Lamminiidud

(6450)

Lamminiidud ehk luhad – meie kõige lopsakama taimekasvuga niidukooslused –

paiknevad eranditult jõgede aeg-ajalt üleujutatavatel lammidel. Oma lopsakuse

võlgnevad nad väga viljakale mullale, mida rikastavad tulvaveest kantud

toitainerikkad setted. Sõltuvalt maapinna kõrgusest (asendist lammil), samuti jõe

voolukiirusest, võivad üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk

üsnagi erineda. Ka niiskus¬tingimused lammi eri osades vahelduvad ajuti

kuivadest kuni pidevalt märgadeni. Taimestikus valitsevad sageli kõrgekasvulised

kõrrelised ja tarnad.

Kaitset väärivad vaid need luhad, mis ei ole oluliselt mõjutatud

kuivenduskraavidest ega tugevasti võsastunud või metsastunud. Lamminiidud

on olulised ka paljude loomaliikide pesitsus- ja elupaigana.

Eestis on lamminiidud ulatuslikumalt püsinud suuremate jõgede – Emajõe,

Kasari, Halliste, Raudna, Piusa, Põltsamaa, Pedja – ääres, samuti järvede (Peipsi

jt.) ääres.15

• elupaigatüübi

säilitamine 90 ha

(A+B)

• C- ja D-

esinduslikkusega

elupaikade

looduskaitselise

arengusuuna

täpsustamine 27 ha16

võsastumine,

metsastumine16

See elupaigatüüp on küll Muraka Natura

ala kaitse-eesmärgiks kuid konkreetne

elupaik jääb osaliselt Natura alast välja.

Elupaiga pindala kokku 117 ha: A – 17 ha,

B – 73 ha, C, D – 27 ha.16

Elupaik jääb mäeeraldise piirist ca 2,1 km

kaugusele läände.

3. märts 2026 32

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

Tabel 7 Kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualaraadiuses olevate Muraka loodusala ning Muraka linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide kirjeldused

19 Vilbaste, K., Zingel, H., Möller, K., Rannap, R., Otsus, M., Fridolin, H. 2004. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis.

20 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Teder

LIIK KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED

kaunis kuldking

(Cypripedium

calceolus)

Kaunis kuldking on suurima õiega orhidee nii Eestis kui ka kogu Euroopas.

Kollase tuhvlikujulise huule ja paelu meenutava pruunide kattelehtedega õie

läbimõõt võib küündida kui 10 cm, neid on ühel taimel 1-3. Soodsates

tingimustes kasvab kuldking sageli kuni paarikümnest varrest koosneva

puhmikuna. Elliptilised kaarroodsed lehed (pikkus 10-15 cm ja laius 4-7 cm)

meenutavad maikellukese omi, ent on pisut näärmekarvased. Pärast õitsemist

valmivad kupras imetillukesed (1,3x x0,26 mm) seemned, mis idanevad vaid

seensümbiondi kaasabil. Seemnest õitseva taimeni kulub 12-16 aastat,

jõudsalt paljuneb kuldking vegetatiivselt – jämeda rõhtsa risoomi harunemisel.

Levik – Euraasia põhjaparasvöötmes. Eestis kasvab tingimuste olemasolul

kõikjal, rohkem siiski Kesk- ja Lääne-Eestis ning saartel, vähem Põhja- ja Kagu-

Eestis19.

1–2 puhmikut16 Kõige enam ohustavad

kuldkinga metsade

lageraie ning puisniitude

väga tugev võsastumine,

aga ka

maaparandustööd

(kasvualade

kultuuristumine). Paiguti

vähendavad arvukust

taimede väljakaevajad ja

noppijad.16

Seisund: 1 elupaik: Liiki on inverteeritud

2007. aastal: 4 puhmikut, 2018. aastal: 2

puhmikut.16

Liigi leiukoht jääb mäeeraldise piirist

ca 2,1 km kaugusele lõunasse.

teder (Tetrao tetrix) Teder on keskmise suurusega kanaline. Tedrekukk on pea üleni must ja

purpurse läikega, sabaalune, tiivaalune ja tiival olev vööt on aga valged.

Samuti on tal silmatorkavad punased "kulmud". Mängu ajal ajab isaslind oma

lüürakujulist saba püsti, kuid lennul tõmbab selle koomale, mistõttu see

tundub lihtsalt pikana. Emaslind on hallikaspruun ja üleni tumedate vöötidega.

Sageli on tema saba pisut roostja varjundiga.

Tedred on levinud pea kogu Euraasia metsavööndis. Eestis on teder laialt

levinud, ent väiksearvuline haudelind20.

vähemalt 120–130 kukke

sobivate elupaikade

säilitamine.16

Neid ohustab peamiselt

elupaikade hävimine või

nende kvaliteedi langus.

Elupaikadele mõjuvad

halvasti ulatuslikud

kuivendustööd, samuti

metsatööde

rasketehnikaga lõhutud

metsa aluspinnas.16

Seisund: kokku 48 mängu/120–130

kukke. Liiki on inverteeritud 2021.

aastal16.

Liigi leiukoht jääb mäeeraldise piirist

ca 2,1 km kakku.

öösorr (Caprimulgus

europaeus)

Öösorr on umbes rästa suurune, pikkade tiibadega ja pika sabaga lind. Sulestik

on ülapoolel tumepruun, halli- ja mustakirju, alapoolel kollakaspruun ja musta

viirutusega. Sugupooled on suhteliselt sarnased, kuid isaslinnu tiibadel ja

sabanurkadel on suured kriitvalged laigud, mis emastel ja noorlindudel

puuduvad. Tema nokk on pisike ja väga vähe konksus, kuid suu avaneb laialt

justkui maol, võimaldades tal öösel ringi lennates putukaid suhu kühveldada.

Lennustiililt sarnaneb ta teiste öiste lendajatega - kakkude ja nahkhiirtega.

Hääletult liugleb ta liikumatute tiibadega, kergelt ja järsult suunda muutes. Et

vähemalt 180–200 p

sobivate elupaikade

säilitamine.16

Neid ohustab elupaikade

hävimine ja nende

kvaliteedi langus, samuti

pestitsiidide kasutamine

põllumajanduses, kuna

see kahandab öösorri

toidu kättesaadavust16.

Seisund: kokku 68 p (hinnang 180 200 p).

Liiki on inverteeritud 2021. aastal16.

See liik on küll Muraka Natura ala kaitse-

eesmärgiks, kuid konkreetne liigi leiukoht

jääb osaliselt Natura alast välja.

3. märts 2026 33

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

21 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Öösorr

22 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Laanepüü

23 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Väike-kärbsenäpp

LIIK KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED

öösel paremini näha, on öösorril väga suured silmad, kusjuures valguse käes

helgivad need nagu metsloomadel.

Öösorri pesitsusaegne levila jääb valdavas osas Euraasiasse. Meil pesitseb ta

hõredapoolsetes nõmme- ja rabamännikutes, mõnikord ka männi-

segametsade servaosades ja kuivadel puisniitudel21.

Liigi leiukoht jääb korrastatavate alade

(Ojamaa põlevkivikaevanduse) edela

poolsesse ossa.

laanepüü (Bonasa

bonasia)

Laanepüü on üsna väike, umbes hakisuurune, ümmarguse kere, väikese pea ja

kleenukese nokaga kanaline. Ülapool on põhiliselt hall, tiivad pruunid, alapool

on valkjas ja seda katavad tumepruunid ja roostjad laigud Isaslinnul on kuklal

lühike tutt, mida mõnikord püsti ajab. Samuti on tal must valge äärisega

kurgulaik ja hall, laia musta tipuvöödiga saba. Emaslinnu kuklatutt on väiksem,

kurgualune pruun ja sulestikuvärvus tuhmim. Laanepüüd lendavad üsna

madalalt ja nende lennu tunneb ära iseloomuliku vurina järgi.

Laanepüü on levinud Ida-Euroopa ja Aasia metsa- ja metsastepivööndis ning

mägimetsades. Eestis on laanepüü mandril ühtlaselt levinud lind. Nad

eelistavad niiskeid aluspuisturikkaid kuuse-segametsi22.

vähemalt 240–260 p

sobivate elupaikade

säilitamine16

Täiskasvanud laanepüü

vaenlasteks on

suuremad kullilised ning

väikekiskjad, vähemal

määral kakulised.

Laanepüü järelkasvu

saatus on tunduvalt

karmim - umbes 2/3

pesadest hävitatakse

nugiste, kärpide, rebaste

ja metssigade poolt16.

Seisund: kokku 45 p (hinnang

240−260 p). Liiki on inverteeritud 2021.

aastal16.

Liigi leiukoht jääb korrastatavate alade

(Ojamaa põlevkivikaevanduse) edela ja

lõuna poolsesse ossa.

väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva)

Väike-kärbsenäpp, vana nimetusega väiketikk, on Eesti kärbsenäppidest

väikseim. Isaslind meenutab välimuselt veidi punarinda - sulestik on ülapoolel

pruun, alapoolel valkjas ja kurgualune oranžpunane. Emaslinnul oranž

kurgualune puudub. Siiski on võimalik väike-kärbsenäppi punarinnast eristada

saba abil, mis väike-kärbsenäpil on must ja tüviku pool külgedelt valgete

laikudega.

Liigi levila hõlmab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa okas- ja segametsi. Levila

läänepiir jääb Saksamaale, lõunas ulatub Kreekasse ja Kaukaasiasse. Idapiir

jääb Uuralite juurde ja põhjapiir Kesk-Soome23.

vähemalt 330–350 p

sobivate elupaikade

säilitamine16

Nii meil kui teistes

arenenud

metsamajandusega

riikides on põhiliseks

ohuteguriks vanade

looduslike puistute raie

ning eriti kuusikute

raieringi lühendamine16.

Seisund: kokku 11–12 p (hinnang 330–

350 p). Liiki on inverteeritud 2021.

aastal16.

Liigi leiukoht jääb mäeeraldise piirist

ca 2 m lõunasse.

rukkirääk (Crex crex) Rukkirääk on nurmkanast poole väiksem ja tublisti saledam lind, kes kujult on

nagu rooruik, kuid kelle nokk on lühike ja tömp. Linnu sulestik on hallikas-

kollakaspruun, sinihalli silmatriibu ja halli rinnaga, ülapool on tumedate

vähemalt 5–14 p

sobivate elupaikade

säilitamine16

Peamisteks ohtudeks

põllumajanduse

intensiivistumine,

millega kaasneb

Seisund: kokku 5 p. Liiki on inverteeritud

2021. aastal16.

3. märts 2026 34

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

24 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Rukkirääk

25 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Händkakk

26 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Musträhn

LIIK KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED

tähnidega kirjatud. Lennul on hästi näha punapruun tiivalaik ja üle saba

ripnevad jalad.

Pesitsusajal on rukkiräägud levinud Euraasia metsavööndis. Nende idapiir

ulatub umbes Baikali järveni. Euroopas elutsevad nad eelkõige maailmajao

ida- ja keskosas - Saksamaast läänes ja Ungarist lõunas elavad pigem hajusad

ja väikesearvulised populatsioonid. Eestis on tegu tavalise linnuga, keda

pesitseb meil 20 000 - 40 000 paari24.

rohumaade varasest

niitmisest tulenev

järglaskonna suur

suremus ning sulgivate

vanalindude hukkumine

niitmisel16.

Liigi leiukoht jääb mäeeraldise piirist

ca 8 km lõunasse.

händkakk (Strix

uralensis)

Händkakk on umbes rongasuurune ümara pea, pika kiilja saba ja

ümaraotsaliste tiibadega kakuline. Tema värvuses domineerib helehall, millel

on harvad pruunid pikitriibud. Kreemikashallile näokettale vastanduvad

mustad silmad ja kollane nokk. Tiivapealne on ühtlaselt tumedavöödiline.

Kakule nime andev händ on kuni kehapikkune ja ühtlaselt jämedavöödiline.

Tegu on Euraasia metsavööndi linnuga, kelle levikuareaal ulatub Skandinaavia

poolsaarest läänes Korea poolsaare ja Jaapanini idas. Eraldi elavad

populatsioonid on veel Kesk-Euroopa mägistel aladel Balkanil ja Karpaatides.

Mandri-Eestis on ta suhteliselt laialt levinud haudelind, kuid Saaremaal ja

Hiiumaal haruldane25.

vähemalt 13−17 p

sobivate elupaikade

säilitamine16

Teda ohustab

elupaikade kadumine ja

nende kvaliteedi langus.

Mida vähemaks jääb

vanu metsi, seda

vähemaks jääb ka

pesitsemiseks sobivad

tüügas- ja õõnepuud16.

Seisund: kokku 12−14 p (hinnang 13−17

p). Liiki on inverteeritud 2021. aastal16.

Liigi leiukoht jääb mäeeraldise piirist

ca 420 m lõunasse.

musträhn

(Dryocopus martius)

Musträhn on Eesti suurim rähn ning välimuselt täiesti erinev. Nimelt on tema

sulestik süsimust. Kontrastselt paistavad silma suur ja tugev halli värvi nokk,

valge silm ja punane lagipea (emaslinnul on punane vaid väike laik tagakiirul).

Musträhn võib tegutseda poolpõlenud puudel, kus on sulestiku värvi tõttu

teda väga raske märgata. Iseloomulik on veel pea kuju, mis tundub peenikese

ja pika kaela otsas ebaproportsionaalselt suur. Tiivad on ümaratipulised ja

lennujoon sirge.

Liik on levinud kogu Euraasia metsavööndis. Eestis on tegu kõikjal levinud

sagedase haudelinnuga26.

vähemalt 18–25 p

sobivate elupaikade

säilitamine16

Ohuteguriks on vanade

metsade pindala

vähenemine ning

pesitsemiseks sobivate

jämedate puude

eemaldamine metsaraie

käigus16.

Seisund: kokku 11–13 p (hinnang 18–

25 p). Liiki on inverteeritud 2021. aastal16.

See liik on küll Muraka Natura ala kaitse-

eesmärgiks, kuid konkreetne liigi leiukoht

jääb osaliselt Natura alast välja.

Liigi leiukoht jääb mäeeraldise piirist

ca 1,9 km lõunasse.

3. märts 2026 35

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise

programm

27 Eesti lindude süstemaatiline nimestik. Metsis

28 LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud ala)

29 EELIS infoleht

LIIK KIRJELDUS KAITSE-EESMÄRK OHUTEGURID MÄRKUSED

metsis (Tetrao

urogallus)

Metsis on kogu Euroopa suurim kanaline. Nagu teistelgi kanalistel, on metsisel

suured sugupooltevahelised erinevused. Kuked on kanadest märksa

suuremad ning üldjoontes musta sulestikuga, samuti on neil pikk saba, mis

mängu ajal lehviku kombel laiali aetakse. Tiivanukil on silmatorkav

ümmargune valge laik. Emaslind on palju väiksemat kasvu ja üldjoontes

pruunikas. Kurgualusel ja pugualal on heledat oranžpruuni värvust,

õlasulgedel selge valgetest tähnidest vööt. Suure linnuna on metsise lend

madal ja raskepärane ning lendu tõus käib suure robinaga27.

LiA28 mängudes kokku

53–69 kukke sobivate

elupaikade säilitamine16

• metsa kuivendamine

ja majandamine

elupaikadega

piirnevatel aladel

väljaspool kaitseala

• mänguaegne

häirimine (lokaalse

tähtsusega, Miiloja

mängu puhul) 16.

Seisund: linnualal 18 mängu (kokku 53–

69 kukke). Liiki on inverteeritud 2021.

aastal16.

See liik on küll Muraka Natura ala kaitse-

eesmärgiks, kuid konkreetne liigi leiukoht

jääb osaliselt Natura alast välja.

Liigi leiukoht jääb korrastatavate alade

(Ojamaa põlevkivikaevanduse) edela ja

lõuna poolsesse ossa.

laanerähn e

kolmvarvas-rähn

(Picoides tridactylus)

Laanerähn on väikesearvuline haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi

ohuvälises seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja

ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Laanerähn elab

suuremates loodusmaastikulaamades. Laanerähn eelistab vanemaid puistuid,

kus on rohkelt kuivanud puid, soovitavalt kuuski. Liik on levinud üle terve Eesti.

Igal talvel rändab põhja poolt Eestisse laanerähni liigikaaslasi, suurendades

liigi kohapealset arvukust kaks kuni kolm korda29.

vähemalt 7–10 p

sobivate elupaikade

säilitamine16

Laanerähni ohustavad

tegurid on metsade

majandamine, mille

tulemusena väheneb

metsade vanus ja rähnile

sobivate elupaikade

pindala29.

Seisund: kokku 7–8 p (hinnang 7 10 p).

Liiki on inverteeritud 2021. aastal16.

See liik on küll Muraka Natura ala kaitse-

eesmärgiks, kuid konkreetne liigi leiukoht

jääb osaliselt Natura alast välja.

Liigi leiukoht jääb mäeeraldise piirist

ca 3,5 km läände.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 36

4.4 Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine

Kavandatava tegevuse tulemusena võib muutuda niiskusrežiim Natura elupaikades

lähtuvalt põhjaveetaseme tõusust.

Mõju võiks põhjustada ka maapinna vajumine aga Natura alade alt kaevandatud ei ole.

Hüdrogeoloogilise uuringuta (mudelarvutus) ei ole võimalik anda veenvat hinnangut

mõju puutumise osas Natura aladele.

4.5 Kokkuvõte: Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura alade osa kaitse eesmärkideks olevaid elupaikasid on sõltuvad niiskusrežiimist.

Niiskusrežiimi muutumine ja selle ulatus ei ole KMH programmi koostamise hetkel

teada.

Mõju Natura aladele ei ole võimalik KMH programmi etapis välistada.

KMH aruande koostamise käigus tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine, mille

sisendiks on hüdrogeoloogiline uuring ning vajumite prognoos.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 37

5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

Korrastamise vahetuks mõjualaks on maapinnal olevate objektide (settebasseinid,

tuulutusšurfid) ümbrus. Vajumite tekkimisel ka mäeeraldisel vajumite alad. Need mõjud

jäävad mäeeraldise (või tootmisala) piiresse.

Kaudne mõju on ulatuslikum. See avaldub läbi veerežiimi muutuse pumpamise

lõpetamisega lisanduv veevool vooluveekogudesse lakkab, kaevanduste täitumisel

veega senine põhjavee alanduslehter lakkab ning põhjaveetase ümbruskonnas tõuseb.

Nende mõjude ulatus, avaldumise tõenäosus ja aeg selguvad KMH käigus läbi viidavate

uuringutega.

Kavandatava tegevuse mõjuala ulatusena võetakse programmi koostamise etapis

tinglikult kahe kilomeetrine puhverala mäeeraldiste piirist. Mõjuala ulatust määrab

peamiselt põhjavee alanduslehter, mis võib erinevates kihtides olulises osas ulatuda

kaugemale. Lisaks määravad mõjuala ulatust pumpamise lõpetamisest tekkivad

muudatused pinnaveekogudes. Täpne mõju ulatus selgitatakse mõju hindamise etapis.

5.1 Ülevaade põlevkivi kaevandamisest

Eestis on põlevkivi kaevandatud enam kui 100 aastat. Selle aja jooksul on väljatud enam

kui miljard tonni põlevkivi.

Põlevkivi kihind asub enamasti põhjaveetasemest allpool ning selle kaevandamiseks

tuleb alandada põhjaveetaset. Nii on tekkinud Ida-Virumaal töötavate

põlevkivikaevanduste ümber põhjavee alanduslehter. Kaevandamise lõppedes

peatatakse vee pumpamine kaevandusest või karjäärist ning põhjaveetase hakkab

taastuma. Suletud kaevandused täituvad veega. Eesti põlevkivimaardlas on suletud

kaevandustest veega täielikult täitunud Ahtme, Tammiku, Sompa, Aidu30 ning osaliselt

täitunud kaevandus nr 4, kaevandus nr 2, Käva, Käva 2, Kohtla, Viru30,Kiviõli ning

Kukruse. Kaevanduste vahele on jäetud tõkketervikud, mille tulemusel on tekkinud

kaevanduste piires nn allmaabasseinid. Tõkketervik jäetakse kaeveväljade

(kaevanduste) vahele, tõkestamaks vee sissevoolu naaberkaevandusest, kui see peaks

suletama31.

30 Tarros, S., Erg, K., 2017. Viru, Tammiku ja Ahtme kaevanduse ning Aidu karjääri 2017. aasta

põhjaveeseire aruanne. Eesti Geoloogiakeskus OÜ.

31 Karu, V. 2011. Suletud põlevkivikaevanduste ressurss – kaevandusvesi

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 38

5.2 Elanikkond

Kavandatava tegevuse asukohaks on Ida-Viru maakonna keskosa, Kohtla-Järve linna

Sompa linnaosast edela suunda jäävad alad. Valdav osa kavandavast tegevusest

paikneb Alutaguse valla haldusterritooriumil ning vähesel määral ka Lüganuse valla

haldusüksustel (Joonis 9).

Suurima asustustihedusega alaks, mille alla kavandatav tegevus jääb, on Alutaguse

vallas olev Kiikla küla (Joonis 10). Kavandatava tegevuse mõju piirkonda jäävate elanike

jaotus on esitatud allolevas tabelis (Tabel 8).

Tabel 8 Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate haldusüksuste ja suurema

asustusüksuse rahvaarv ja asustustihedus32

KOHALIK OMAVALITSUS RAHVAARV ASUSTUSTIHEDUS,

ELANIKKU km² KOHTA

Alutaguse vald 4 014 2,8

Jõhvi vald 12 182 98,3

Kohtla-Järve linn 32 839 834,5

Kohtla-Järve Sompa

linnaosa 748 161,2

Lüganuse vald 8 042 13,4

Suur osa asustusest on kujunenud pärast kaevandamise (ja põhjavee ümberjuhtimise)

algust.

Ida-Virumaal on põlevkivitööstusega seotud 4 590 inimest, kellest ca 40% on seotud

kaevandamisega.33 Kaudselt seotud töökohti (teenindus jm) on rohkem. Ida-Virumaal

elas 2025 aasta alguses 132 286 inimest.

32 Statistikaamet. Statistika andmebaas Rahvastik Rahvastikunäitajad ja koosseis Rahvaarv ja rahvastiku

koosseis RV0291U: RAHVAARV, PINDALA JA ASUSTUSTIHEDUS, 1. JAANUAR

33 Eratalay, R. & Espenberg, S., 2020 Ida‑Virumaa põlevkivisektori palga‑ ja tööjõukulude analüüs.

Tartu: RAKE – Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, Tartu Ülikool

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 39

Joonis 9 Kavandatava tegevuse paiknemine

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 40

Joonis 10 Rahvastiku paiknemine kavandatava tegevuse suhtes

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 41

5.3 Maakasutus

Peamine katastriüksuste sihtotstarve on vaadeldavas piirkonnas maatulundusmaa

(Joonis 11). Kavandatava tegevuse alal esineb nii elamumaad, üldkasutatavat maad,

tootmismaad, sihtotstarbeta maad, ärimaad, transpordimaad kui ka jäätmehoidla

maad, kuid ülekaalukalt on maakasutuse juhtfunktsioon kavandatava tegevuse alal ja

selle mõjualal maatulundusmaa.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 42

Joonis 11 Katastriüksuste sihtotstarbed kavandatava tegevuse alal ja selle

ümbruses (2 km)

Valdavalt on mäeeraldiste alad kaetud metsamaaga (Joonis 12). Kõlvikute jaotus on

järgmine:

• metsamaa 66,98 %,

• haritav maa 27,18 %,

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 43

Joonis 12 Kõlvikute jaotus kavandatava tegevuse alal ja selle mõjualas

5.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Sompa, Ojamaa ja Viru II mäeeraldised paiknevad Eesti põlevkivimaardla keskosas, Viru

lavamaa ja Alutaguse madaliku piiril. Pinnakatte paksus on valdavalt mõni meeter,

jõeorgudes suurem.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 44

Piirkonna geoloogiline ehitus on järgmine:

GEOLOOGILINE

INDEKS KIRJELDUS

PAKSUS

m34 VEEKIHT

Q Turvas, liiv, savi, moreen 3 kvaternaari

O3kl (keila) savikas lubjakivi mergli vahekihtidega 7

Okl-kk

O3jh (jõhvi) lubjakivi ja mergel 9

O3id (idavere) lubjakivi ja mergel 7

O3kk (kukruse) lubjakivi mergli ja kukersiidi

vahekihtidega 14

O2uh (uhaku) savikas lubjakivi mergli vahekihtidega 14 veepide

O2ls (lasnamäe) dolomiidistunud lubjakivi 9

Ols-kn O2as (aseri) dolomiit 4

O1-2kn (kunda) dolomiit 7

O1vr-vl (varangu-

volhovi) dolomiit, glaukoniitliivakivi, argilliit 4

veepide

O1pk-lt (pakerord

lartorpi) glaukoniitsavi ja diktüoneemakilt 4

C1ts (tiskre) 10+ O-Cm

Kavandatava tegevuse alale jäävad põhjaveekogumid on loetletud allolevas tabelis

(Tabel 9) ja näidatud alloleval joonisel (Joonis 13).

34 Siin esitatud paksused on indikatiivsed. Põlevkivikiht on põhja pool maapinnale lähemal ning lõuna

poole liikudes põlevkivi sügavus kasvab

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 45

Tabel 9 Kavandatava tegevusega alale jäävad põhjaveekogumid ja nende seisundid35

KOGUM KEEMILINE

SEISUND

KOGUSELINE

SEISUND KIRJELDUS

Kambriumi–Vendi Gdovi

põhjaveekogum (1)

Hea

(ohustatud)

Hea Keemiline hea seisund on ohustatud veevõtu intensiivistumise tõttu, mis võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist

ja sooldumist. See ohustab veevarustuse kvaliteeti, kuna kloriidide tõus võib muuta vee joogiveena kasutamiskõlbmatuks.

Risk on eriti suur rannikualadel, kus merevee sissetung ja lamami soolase vee segunemine on võimalik.

Kambriumi-Vendi Voronka

põhjaveekogum (2)

Halb Hea Halb keemiline seisund on põhjustatud kloriidide sisalduse tõusust. Kloriidide tõusutrend viitab soolase vee sissetungile

Voronka veekihi alumisest osast või läbi Kotlini veepideme Gdovi veekihist. Sooldumise jätkudes võib joogivee kvaliteet

halveneda, mistõttu soovitatakse hajutada veevõttu ja vältida kaevude rajamist tektooniliste rikete lähedusse.

Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa

põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

(5a)

Hea Hea Üldseisund on siiski märgitud ohustatuks, kuna veevõtu intensiivistamine võib tulevikus langetada survetasemeid ning

suurendada sulfaatide ja kloriidide sisaldust. Veeressurss on külluslik, kuid aeglase veevahetuse vööndites (eriti lõunas)

võib liigne veevõtt mõjutada seisundit.

Ordoviitsiumi Ida-Viru

põlevkivibasseini põhjaveekogum (7)

Halb Halb Kogum on halvas seisundis peamiselt kaevanduste ja karjääride veeärastuse tõttu, mis põhjustab ulatuslikku

põhjaveetaseme langust ja veevõtu ületamist loodusliku ressursi suhtes. Lisaks on keemiline seisund halvenenud

sulfaatide, fenoolide ja keemilise hapnikutarbe tõusutrendi tõttu, mis on seotud põlevkivi kaevandamise mõjuga.

Kaevanduste jätkuv veeärastus mõjutab põhjaveega seotud maismaaökosüsteeme (nt Selisoo). Samuti on risk baariumi

võimaliku tõusutrendi tõttu seotud pinnaveekogumites.

35 Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M. and Hunt, M. (2020) Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014–2019. EGF 9416. Rakvere: Eesti Geoloogiateenistus.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 46

Joonis 13 Kavandatava tegevuse piirkonna põhjaveekogumite levik

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 47

Eesti Geoloogiateenistus viib Ojamaa kaevandusega seoses läbi põhjavee ja pinnavee

seiret36. Viimases seire aruandes on toodud põhjavee osas järgmised tulemused:

Ratva raba soosetete ja mineraalpinnase põhjavesi

• Ratva raba äärealal on alates 2018. aastast suurenenud põhjaveetaseme

aastane kõikumine.

• Suvised miinimumveetasemed langevad madalamale, eriti põuastel aastatel

(2018, 2021, 2023).

• Kevadiste suurvete ajal tasemed taastuvad varasematele kõrgustele, st püsivat

alanemist pole.

• Vee keemiline koostis osalt muutub (Ca²⁺, SO₄²⁻ ja elektrijuhtivus). Põhjuseks

on turba mineraliseerumine soojemate ja põuasemate aastate tõttu.

• Ratva raba soosetete põhjaveekiht on Ojamaa ja Estonia kaevanduste

mõjualas, kuid mõju avaldub vaid aastase amplituudi suurenemisena ja suvede

madalamate tasemetena.

Muraka vaatluskaevude põhjavesi (kaevud 20979, 20980, 60766)

• Kvaternaari veekihis püsivat veetaseme langustrendi ei ole. Muutused järgivad

ilmastikku.

• Nabala–Rakvere ja Keila–Kukruse veekihtides toimus aastatel 2010–2018

märgatav veetaseme langus, mis 2019. aastal stabiliseerus, kuid 2024. aastal oli

Keila–Kukruse kevadine kõrgveeseis siiski madalam, viidates jätkuvale

depressioonilehtri mõjule, mis pärineb eelkõige Estonia kaevandusest.

• Muraka piirkonna põhjavee keemiline koostis on stabiilne ja looduslikule

foonile vastav.

Arvila vaatluskaevude põhjavesi (kaevud 60649, 20976, 20977)

• Kvaternaari veekihis on viimastel aastatel selge veetaseme langustrend, mille

põhjuseks Ojamaa kaevanduse lähenemine.

• Keila–Kukruse ja Lasnamäe–Kunda veekihis on veetasemed märkimisväärselt

langenud see võib tulla kaevude tehnilistest probleemidest.

Seoses kaevude kehva tehnilise olukorraga, 2025.aasta sügisel:

• likvideeriti seirekaev 20977

• rajati kaks uut seirekaevu 76307 ja 76306.

36 Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, V., Raidla, L., Latsepov, L., Hints, E., Kuusma, L., Tüvi, A. ja Marandi,

A. (2025) Ojamaa kaevanduse ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhja- ja pinnaveeseire 2024. aastal.

Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 48

Joonis 14 Põhjavee kaitstus kavandatava tegevuse alal ning põhjavee seire

puurkaevude asukohad

5.5 Pinnavesi

Kavandatav tegevus jääb Ida-Eesti vesikonda37.

37 Veemajanduskavad 2022-2027 | Kliimaministeerium

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 49

Kaevanduse mõlemad heitveelasud suubuvad (üks läbi Ojamaa peakraavi, teine läbi

Kiikla peakraavi) Ojamaa kogumisse (1068700_1). See omakorda suubub Purtse_2

kogumisse (1068200_2). Veekogumite seisundid 2025. aasta vahehinnangu38 järgi on

toodud allolevas tabelis (Joonis 16; Tabel 10).

Tabel 10 Ojamaa ja Purtse_2 kogumite seisundid ning mittevastava seisundi

põhjus vastavalt vahehinnangule

KOGUM SEISUND PÕHJUS

Ojamaa

1068700_1

Koondseisund: kesine

Keemiline seisund: hea

Ökoloogiline seisund: kesine

setetekoormus, kaevandamine

(Ojamaa kaevandus, suletud Aidu

karjäär), jõesängi muutmine

Purtse_2

1068200_2

Koondseisund: halb

Keemiline seisund: halb

Ökoloogiline seisund: kesine

taimekaitsevahendid, Erra, Kohtla ja

Purtse jõe reostus, Ojamaa jõe

kaudu töötavate Kiviõli ja Ojamaa

kaevanduste vesi, suletud

kaevanduste isevoolsed

väljalaskmed

Kavandatava tegevuse alale jäävad järgmised veekogud (Joonis 15):

• Ahujaani oja (VEE1070800);

• Ojamaa peakraav (VEE1069500);

• Kiikla peakraav (VEE1069400);

• Ratva oja (VEE1069100);

• Arvila kraav (VEE1069200).

Eesti Geoloogiateenistuse poolt teostatud seires36 määratakse pinnavee lävendites vee

heljumi-, sulfaatide, kloriidide, kaltsiumi- ja magneesiumisisaldused.

Heljumisisalduse lubatud taset kaevandusest väljapumbatavas ja heitveelaskude

kaudu pinnavette juhitavas vees sätestab kaevanduse keskkonnaluba L.VV/324788 ja

seda kontrollitakse suublaseires. Ojamaa kaevanduse suublaseire punktid asuvad

Ojamaa ja Kiikla peakraavidel pinnaveeseire punktidest PIVS0001 ja PIVS0003 (Joonis

17) sadakond meetrit ülesvoolu. Heljumi suurimaks lubatud sisalduseks Ojamaa

kaevanduse Kiikla peakraavi suubuvas väljalaskmes koodiga IV199 on 40 mg/l. Ojamaa

38 Lind, S., Kovtun‑Kante, A., Vaher, A., 2025. Seletuskiri veemajanduskomisjonile: Eesti

pinnaveekogumite seisundi 2024. aasta ajakohastatud vahehinnang. Tallinn: Keskkonnaagentuur.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 50

peakraavi suubuvatest väljalaskmetest on koodiga IV182 (settebassein) suurimaks

heljumisisalduseks lubatud 40 mg/l ja väljalaskmes koodiga IV187 (olmereovee

puhasti) suurimaks heljumisisalduseks 35 mg/l. Kõik pinnaveeproovide

heljumisisaldused jäid selgelt allapoole keskkonnaloas lubatud suurimaid

heljumisisaldusi. Kõik aastakeskmised heljumisisaldused proovipunktides jäid

sealjuures allapoole 15 mg/l. Üksikproovidest oli kõrgeim sisaldus – 18 mg/l – punktist

PIVS0007 (Ojamaa jõe ülemjooks) 19.06.2024 võetud proovis. Sellesse proovipunkti

kaevandusvett ei juhita. Kaevandusvee väljalaskmetest allavoolu asuvatest

proovipunktidest oli kõrgeim heljumisisaldus, 16 mg/l, 7.11.2024 proovipunktist

PIVS0008 võetud proovis. Kaevandusveel on pinnavee kõrges heljumisisalduses oma

osa. Samal ajal näitavad kaevandusveest mõjutamata proovipunktide PIVS0006 ja

PIVS0007 hooajaliselt kõrged heljumisisaldused, et mitte kogu suublasse jõudev heljum

pole põhjustatud kaevandustest väljapumbatavast veest.

Kloriidi sisaldus puhtas pinnavees on reeglina madal, jäädes alla 8 mg/l. Kõrgema

mineraalsusega põhjavees on kloriidi sisaldus suurem. Olukorras, kus teisi pinnavee

keemia mõjutajaid on vähe, saab kloriidi sisaldust kasutada kuivendusvee osakaalu

indikaatorina. Kloriid pole looduses levivas kontsentratsioonis ohtlik saasteaine ning

pinnavees pole kloriidile seatud ka keskkonna kvaliteediväärtust. Kaevanduse

kuivendusvee mõjutamata proovipunktides PIVS0006, PIVS0007 ja PIVS0009 jäid

üksikproovide kloriidisisaldused alla 2 mg/l. Ülejäänud proovipunktides olid aasta

keskmised kloriidisisaldused vahemikus 5,3–16,0 mg/l. Kõrgeim üksiksisaldus 16 mg/l

esines proovipunktis PIVS00014, mis iseloomustab veega täitunud Viru kaevandusest

väljavoolavat vett.

Lisaks heljumi tõusule on sulfaadi sisalduse kasv pinnavees peamine probleem, mis

võib kaasneda kaevandusvee juhtimisel pinnavee eesvooludesse. Sulfaadisisaldusele

pinnavees keskkonnanorme pole kehtestatud. Töötavast kaevandusest

väljapumbatavas vees on sulfaati tavaliselt vahemikus 250−500 mg/l. Loodusvete

sulfaadi sisaldus Eesti pinnaveekogudes on reeglina 15−35 mg/l piires ja sulfaadi

kõrgem sisaldus iseloomustab otseselt kaevandusvete ja maakuivenduse mõju.

Sulfaadi sisaldus kaevandusvee väljavooludest ülesvoolu jäävates punktides on madal

ja iseloomulik looduslikule pinnaveele (punktid PIVS0006, PIVS0007, ja PIVS0009).

Ojamaa kaevanduse väljalaskudest allavoolu jäävates pinnaveeseirepunktides on

sulfaadi aastakeskmine sisaldus püsinud viimastel aastatel stabiilsena, olles 2024. a

vahemikus 225−370 mg/l. Viimastel aastatel on kõrge sulfaadisisaldusega vett tulnud

suletud Viru kaevanduse ülevoolu puuraugust. Sel aastal toimus puuraugust ülevool

vaid kevadise suurvee ajal ning sulfaadisisaldus proovipunktist PIVS00014 võetud

proovis oli 830 mg/l. Seaduspära, et sulfaadisisaldus on kõrgem peale kaevanduste

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 51

uputamist on täheldatud ka varem. Paari aasta möödudes, peaks sulfaadisisaldus veega

täitunud kaevanduses pöörduma langusesse.

Sarnaselt sulfaadisisaldusega peegeldab pinnavee kaltsiumi- ja

magneesiumisisaldus kaevandusest väljajuhitava vee mõju. Kaltsiumi- ja

magneesiumisisaldusele pinnavees ei ole sätestatud piirnorme, põhjaveele on

võrreldes pinnaveega omane nende looduslikult kõrgem sisaldus. Ojamaa kaevanduse

väljalaskude suhtes allavoolu jäävates pinnaveeseire punktides on kaltsiumi

aastakeskmine sisaldus püsinud viimastel aastatel stabiilsena, olles 2024. a vahemikus

108−150 mg/l. Kõrgeim kaltsiumi sisaldus 2024. a (310 mg/l) mõõdeti proovipunktis

PIVS0014, mis iseloomustab Viru kaevandusest ärajuhitavat vett. Kaevandusvee

väljalaskmetest ülesvoolu jäävates pinnavee seirepunktides olid kaltsiumi keskmised

sisaldused 12−39 mg/l (punktid PIVS0006, PIVS0007, PIVS0009).

Magneesiumi aastakeskmised sisaldused Ojamaa kaevandusveest mõjutatud

proovivõtupunktides jäävad sarnaselt eelnevatele aastatele vahemikku 40−63 mg/l

(punktid PIVS0001, PIVS0002 ja PIVS0008). Pinnaveele iseloomuliku keemilise

koostisega punktis PIVS0006 oli keskmine magneesiumi sisaldus 2,5 mg/l.

Kokkuvõtvalt:

• Kaevandus mõjutab selgelt pinnavee sulfaat-, Ca-, Mg- ja osaliselt

kloriidisisaldust.

• Heljumisisaldus on üldiselt madal ja ei ületa kunagi normi, kuid kaevandus

lisab oma panuse.

• Looduslikud tegurid ja suletud kaevandused tekitavad samuti heljumi ja kloriidi

kõikumisi.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 52

Joonis 15 Voolu- ja seisuveekogude paiknemine

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 53

Joonis 16 Veekogumid kavandatava tegevuse piirkonnas

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 54

Joonis 17 Pinnavee seirepunktide asukohad

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 55

5.5.1 Maaparandussüsteemid

Maaparandussüsteemide registri andmetel jäävad kavandatava alale järgnevad

maaparandussüsteemid:

• Tarumaa/TP-531 Mäetaguse (MPS kood: 1106870010050/003)

• Arvila/TP-531 Mäetaguse (MPS kood: 1106910020040/001)

• Ratva III-2 (MPS kood: 1106910020060/001)

• Ratva III-1 (MPS kood: 1106910020050/001)

• Ratva II-1 (MPS kood: 1106910020030/001)

• Alliku/TTP-444 Mäetaguse (MPS kood: 1106940020010/001)

• Kiikla/TP-531 Mäetaguse (MPS kood: 1106910020010/001)

• Kopli/TTP-444 Mäetaguse (MPS kood: 1106910020020/001)

• Kopli 1 (MPS kood: 1106910020020/002)

• Oja/TTP-444 Mäetaguse (MPS kood: 1106870010040/001)

• Kopli 2 (MPS kood: 1106870010040/002)

Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud:

• Ratva oja (MPS kood: 1106910020000/001)

• Kiikla peakraav (MPS kood: 1106940020000/001)

Maaparandussüsteemid eesvoolud:

• Arvila/TP-531 Mäetaguse (MPS kood: 1106910020040/001)

• Ratva III-2 (MPS kood: 1106910020060/001)

• Ratva III-1 (MPS kood: 1106910020050/001)

• Ratva II-1 (MPS kood: 1106910020030/001)

• Alliku/TTP-444 Mäetaguse (MPS kood: 1106940020010/001)

• Kiikla (MPS kood: 1106940020020/001)

• Ratva II-3 (MPS kood: 1106940020040/001)

• Võhma (MPS kood: 1106940030020/001)

• Piibari (MPS kood: 1106940030010/001)

• Võrnu (MPS kood: 1106910020020/003)

• Kopli/TTP-444 Mäetaguse (MPS kood: 1106910020020/001)

• Kopli 1 (MPS kood: 1106910020020/002)

• Oja/TTP-444 Mäetaguse (MPS kood: 1106870010040/001)

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 56

5.6 Kultuuriväärtused, sh pärandkultuurilised objektid

Korrastatavate mäeeraldiste alale jääb kultuurimälestiste registri andmetel (Joonis 18):

• Kiikla mõisa park, 19. saj (kultuurimälestiste register: 13981) koos mõisa juurde

kuuluvate ehitistega:

o Kiikla mõisa viinavabriku vare, 19. saj. (kultuurimälestiste register:

13987);

o Kiikla mõisa sepikoda, 20. saj. (kultuurimälestiste register: 13986);

o Kiikla mõisa abihoone, 20. saj. (kultuurimälestiste register: 13985);

o Kiikla mõisa park, 19. saj. (kultuurimälestiste register: 13981);

o Kiikla mõisa peahoone, 19. saj. (kultuurimälestiste register: 13980);

o Kiikla mõisa ait, 19. saj. (kultuurimälestiste registe: 13983);

o Kiikla mõisa magasiait, 19. saj. (kultuurimälestiste register: 13984);

o Kiikla mõisa sepikoda, 20. saj. (kultuurimälestiste register: 13986).

Antud kultuurimälestistele on moodustatud ühine kinnismälestise kaitsevöönd.

• Kiikla mõisa tuuleveski, 19. saj. (kultuurimälestiste register: 13988).

Vastavalt MuKS39:

• Kõik mälestisel või kaitsevööndis toimuvad tööd (ehitus, remont, rajatised,

trassid, kaevetööd) võivad toimuda ainult Muinsuskaitseameti loal või

kooskõlastusel. §1 lg2

• Kaitsevööndi eesmärk on tagada mälestise nähtavus, vaated, ajalooline

ruumiline struktuur; tegevused ei tohi seda rikkuda. §14

• Mälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist ei tohi hävitada ega rikkuda. §33

Pärandkultuuriobjektidest jääb käsitletavale alale (Joonis 18):

• Sompa kaevanduse settebassein (registreerimisnumber: 498:POM:006);

• Ratva veski asukoht (registreerimisnumber: 498:TUV:001);

• Kiikla metskonna vana kontori asukoht (registreerimisnumber: 498:MTS:001);

• Ojamaa peakraav (registreerimisnumber: 498:POM:003);

• metsatee Lähtelt Ojamaa jõeni ja Linnassaare sohu (registreerimisnumber:

498:MET:001).

39 Riigikogu, Muinsuskaitseseadus. Vastu võetud 20.02.2019, avaldatud Riigi Teataja RT I, 19.03.2019,

13. Jõustunud 01.05.2019.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 57

Pärandkultuuriobjekt on maastikul leiduv esivanemate tegevusest jäänud kultuurimärk.

Need objektid ei ole riikliku kaitse all. Nende säilimine sõltub eelkõige maaomaniku

tahtest40.

40 Pärandkultuur » Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 58

Joonis 18 Kavandatava tegevuse alale ning mõjualasse jäävad kultuurilised ning

pärandkultuurilised väärtused

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 59

5.7 Kaitstavad loodusobjektid

Vastavalt looduskaitseseadusele (LKS)-le § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks:

• Kaitsealad;

• hoiualad;

• kaitsealused liigid ja kivistised;

• püsielupaigad;

• kaitstavad looduse üksikobjektid;

• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

EELIS andmetel jäävad korrastatavate mäeeraldist aladele järgmised kaitstavad

loodusobjektid:

• Kaitsealad:

o Alutaguse rahvuspark (KLO1000669),

o Kiikla mõisa park (KLO1200443).

• Püsielupaigad:

o Kiikla metsise (II kaitsekategooria) püsielupaik (KLO3000032),

o Arvila metsise (II kaitsekategooria) püsielupaik (KLO3000027, Joonis 19).

• II kaitsekategooria taimeliik:

o nokktarn (Carex rhynchophysa, KLO9353264),

• II kaitsekategooria loomaliigid:

o metsis (Tetrao urogallus, KLO9133448),

o laanerähn (Picoides tridactylus, KLO9125530),

o kanakull (Accipiter gentilis, KLO9128842, KLO9128844),

o karvasjalg-kakk (Aegolius funereus, KLO9130197, Joonis 20).

• III kaitsekategooria taimeliigid:

o sulgjas õhik (Neckera pennata, KLO9401794),

o kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata, KLO9354955),

o harilik ungrukold (Huperzia selago, KLO9354164),

o karukold (Lycopodium clavatum, KLO9354363).

• III kaitsekategooria loomaliigid:

o laanepüü (Tetrastes bonasia, KLO9125547, KLO9125546, KLO9130048,

KLO9130050),

o öösorr (Caprimulgus europaeus, KLO9130049),

o hoburästas (Turdus viscivorus, KLO9130051, Joonis 21).

Täiendavalt jäävad korrastatavate mäeeraldiste alale metsaseaduse § 23 kaitstavad

vääriselupaigad: VEP nr.209888, VEP nr.209762, VEP nr.207376, VEP nr.000138,

VEP nr.000139, VEP nr.209892, VEP nr.157015 ja VEP nr.157016 (Joonis 19).

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 60

Joonis 19 Kaitsealad ja vääriselupaigad

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 61

Joonis 20 II kaitsekategooria liigid

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 62

Joonis 21 III kaitsekategooria liigid

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 63

6 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 203041 kohaselt tuleb eelistada, vähemalt

mineraalsete maavarade puhul, intensiivset kaevandamistehnoloogiat, mille puhul

keskkonna koormamine on lühiajaline ja kaevandatud ala korrastatakse kiirelt.

Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara

lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste

efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist.

Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult

täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist.

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-203042 tuleb põlevkivi kaevandamisel

esmajärjekorras ammendada juba avatud kaevandused. Kaevandatud alade kasutamise

suunamine algab kaevandamise lubamisest, kehtestades edaspidiseks kaevandatud ala

korrastamise tingimused. Kaevandamisega kaasnev negatiivne mõju tuleb kavandada

minimaalseks juba enne kaevandamise alustamist, tuleb jälgida ka mõju lähedalasuvate

alade loodusväärtustele ning negatiivne mõju kaevandamise ajal tuleb kompenseerida.

Kaevandamisega muudetud maa-ala korrastamine tähendab selle ala

kasutuskõlblikuks tegemist mingiks muuks otstarbeks korrastamisprojekti alusel.

Korrastamise projektis tuleb arvestada maapõueseadusest tulenevaid nõudeid. Tuleb

kavandada ka altkaevandatud alade mõju analüüs edaspidisele maakasutusele

(ehitustegevusele, taristu rajamisele, maaviljelusele jne) ning selgitada kohaliku

elanikkonna ootused kaevandatud alade korrastamise osas. Saadud tulemus annab

ülevaate altkaevandatud alade kaevandamisjärgsest olukorrast ja

kasutamisvõimalustest ning vajaduse korral on võimalik esitada ettepanekud

allmaakaevandamiseks ettenähtud tingimuste muutmiseks.

Pärast mäetööde lõpetamist jätkuvad kaevandustes pikaajalised geoloogilised

protsessid, mis võivad mõjutada maapinna seisundit, põhjustada kivimite

järeldeformatsioone ning maapinna vajumist. Järelvajumisohtlikel aladel ei saa

püstitada suuremaid rajatisi ettevaatusabinõusid järgimata. Maapinna vajumised

põhjustavad sulglohke ja vannikujulisi suletud reljeefi elemente, mille põhjas võivad

tekkida liigniiskunud alad ja täiendavate maaparandus- ning

41 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud riigikogu 14.02.2007.

42 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 kinnitati riigikogu otsusega 16. märtsil 2016.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 64

metsakuivendussüsteemide rajamise vajadus. Seega kaasneb kaevandamisega mõju

maakasutusele, mida tuleb planeerimisel arvestada.

Maapõuepoliitika põhialused aastani 205043 Eesti pikaajaline eesmärk maapõue

valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja

ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine

ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.

Maapõue kasutamise keskkonnamõjude ja kasutamise tõhususega on antud järgnevad

poliitikasuunised:

2.1. Maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja

sotsiaalsed mõjud on alati eelnevalt analüüsitud ning tegutsemisel valitakse kõige

sobivamad lahendused. Riik suunab tegevuse korraldamisel rakendama võimalikult

keskkonnasäästlikku ja innovaatilist tehnoloogiat.

Kaevanduslubade väljastamiseks ja muutmiseks on eelnevalt keskkonnamõju hinnatud.

2.2. Kaevandatud maa ja maapõue korrastamine on tagatud ning selleks

rakendatakse parimaid meetodeid ja kogemusi, arvestades terviklikku ja sobivaimat

lahendust ning piirkonna arengut.

Korrastamistingimused väljastatakse peale keskkonnamõjude hindamist.

2.3. Maapõueressursside kasutuse suunamisel tagatakse ringmajanduse

põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik

kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Seejuures ei tarbita

taastuvat maapõueressurssi üle taastumise määra ja uuritakse võimalusi taastumatute

maapõueressursside asendamiseks taastuvate ressurssidega ning ressursside kasutamise

tõhusamaks muutmiseks.

Kaevanduse sulgemine ja aheraine taaskasutamine kaeveõõnte täitmiseks on

kooskõlas ringmajanduse põhimõttega jäätmete vähendamise ja keskkonnamõju

leevendamise osas. Aheraine taaskasutamine korrastustöödel vähendab vajadust uute

täitematerjalide järele ning aitab vältida jäätmete ladestamist, mis omakorda vähendab

maastiku häiringut ja keskkonnariske. Kaevanduse nõuetekohane sulgemine piirab

edasist keskkonnamõju, sealhulgas põhjavee reostuse ja erosiooni riski. Kuigi tegevus

ei muuda põlevkivi kui taastumatu ressursi ammendumise fakti, tagab see

vastutustundliku korrastamise ja jäätmete ringlussevõtu, mis on oluline osa säästvast

maapõueressursside kasutusest.

43 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Kliimaministeerium

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 65

Kliimapoliitika põhialused aastani 205044 Uuendatud (2023. aastal) kliimapoliitika

visioonid ja üleriigilised eesmärgid:

1. Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja

majandusega kliimaneutraalne riik. Tagatud on kvaliteetne ja liigirikas

elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutustega kohaneda,

kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid

mõjusid parimal viisil ära kasutada.

2. Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine

hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside

netoheide nullini.

Alutaguse valla üldplaneeringu45 seletuskirja kohaselt, on kaevandamisloa omanik

kohustatud kaevandatud alad rekultiveerima korrastamisprojekti alusel, arvestades

seejuures valla vajadusi ning arengukavasid. Väärtusliku põllumajandusmaa,

väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada

kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende

alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale

tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Kaevandamise loa omanik on

kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja

ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks

ning kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks.

Lüganuse valla üldplaneeringu46 seletuskirja alusel tuleb väärtusliku

põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisega

arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja

nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale

tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

44 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Kliimaministeerium

45 Alutaguse valla üldplaneering. Kehtestatud 29.10.2020 Alutaguse Vallavolikogu otsusega nr 285

46 Lüganuse valla üldplaneering. Kehtestatud 29.05.2025 Lüganuse Vallavolikogu otsusega nr 243

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 66

7 TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE

ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA

OLULISE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVATE MÕJUALLIKATE,

MÕJUALA SUURUSE NING MÕJUTATAVATE

KESKKONNAELEMENTIDE KOHTA

Käesolevas peatükis esitatakse ülevaade kavandatava tegevusega kaasnevatest

eeldatavatest olulistest keskkonnamõjudest, nende võimalikest allikatest, mõjuala

ulatusest ning mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Teave on koostatud tuginedes

lähteandmetele ja olemasolevale keskkonnaseirele ning nõutud lisauuringutele.

7.1 Kavandatava tegevuse iseloom ja alternatiividest tulenevad

mõjutegurid

Kavandatav tegevus hõlmab kolme omavahel hüdrogeoloogiliselt seotud kaevanduse

korrastamist ja sulgemist. Tegevused sisaldavad:

• maa peale ulatuvate kaeveõõnte osalist sulgemist ja täitmist aherainega;

• tuulutusšurfide ja kaldšahtide likvideerimist;

• settebasseinide täitmist ja korrastamist;

• seadmete demonteerimist ning pumpamise lõpetamist.

Kavandataval tegevusel on hetkel üks lahendusvariant (alternatiiv). KMH aruandega

paralleelselt koostatakse korrastamisprojekti. Selle käigus ei pruugi aga võib ilmneda

erinevaid alternatiivseid lahendusi.

7.2 Eeldatavad mõjuallikad

7.2.1 Põhjaveerežiimi muutused

Põhjavee pumpamise lõpetamisel kaevandustes lakkab alanduslehtri toimimine ning

põhjaveetase hakkab tõusma. Sellega kaasnev mõju võib ulatuda Natura aladele, sh

Muraka loodus- ja linnualale.

Mõju avaldub järgmiste mehhanismide kaudu:

• veetaseme tõus Ordoviitsiumi–Kambriumi ja Ordoviitsiumi veekihtides;

• veekeemia muutused (SO₄²⁻, Ca²⁺, Mg²⁺, Cl⁻ sisalduse kasv);

• pärast kaevanduste täitumist põhjavee väljavoolu suurenemine

vooluveekogudesse.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 67

Mõju hindamise raames tuleb anda hinnang põhjaveerežiimi muutustele

kaevanduse täitumise ajal ja täitumise järgselt.

7.2.2 Maapinna stabiilsuse ja vajumite teke

Vajumid võivad tekkida endiste kaevanduskambrite kohal ning võivad olla lokaalsed

või piirkondlikud, sõltudes kaevanduse geoloogilistest tingimustest. Vajumite võimalik

ulatus selgitatakse maapinna stabiilsuse uuringu ja vajumite prognoosiga.

Mõju hindamise raames tuleb prognoosida suletud kaevanduse stabiilsust

maapinna vajumiste suhtes.

7.2.3 Kaevandusvee ärajuhtimine ja mõju pinnaveele

Kaevanduse sulgemiseelse perioodi suurim mõju tuleneb sulfaadi, kaltsiumi,

magneesiumi ja osaliselt kloriidide sisaldusest väljalaskmetes, mis mõjutab Ojamaa ja

Kiikla peakraave ning Purtse jõe valgla seisundit.

Juhul kui kaevanduse täitumise järgselt tekib vajadus liigvee ärajuhtimiseks nagu hetkel

Viru kaevanduse osas (Ratva toruallikad), muutub suublates hüdroloogiline režiim, mis

võib kaasa tuua uued suurvee mahud. See omakorda võib põhjustada üleujutusi.

Mõju hindamise käigus tuleb anda hinnang veerežiimi muutumise tõttu

pinnaveekogumitele avalduvast mõjust. Hinnata tuleb vee mahu vähenemisest ja

võimalikust veemahu suurenemisest põhjustatud mõju.

7.2.4 Õhusaaste tuulutusšurfidest

Tuulutusšurfide kaudu väljub kaevandusest CO, H₂S, NH₃, NO₂ ja SO₂; kuigi mõõdetud

kogused jäävad lubatud piiridesse, on tegemist lokaalse välisõhu kvaliteeti mõjutava

teguriga kuni šurfide sulgemiseni.

Kaevanduse sulgemise järgselt mõju kaob.

Mõju välisõhule ei ole oluline ja selle hindamise järgi vajadus puudub.

7.2.5 Korrastustöödega kaasnev müra, tolm ja liikumiskoormus

Tootmisalast väljapoole jäävateks töödeks on settebasseini korrastamine ja

tuulutusšurfide täitmine.

Need töömahud on võrreldavad väiksemat sorti ehitamisega, mis seetõttu ei vaja eraldi

tähelepanu.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 68

Müra, tolm ja liikluskoormus ei ole olulised ja nende hindamise järgi vajadus

puudub.

7.2.6 Kultuuri- ja pärandkultuuriobjektide võimalik mõjutamine

Kiikla mõisa park ja mitmed kaitsealused hooned paiknevad korrastatavate alade

läheduses. Vajumite või veerežiimi muutuse mõju tuleb hinnata nende säilimise

seisukohalt.

Mõju kaitstavatele kultuurimälestistele selgub vajumite prognoosi järgselt. Juhul kui

vajumeid pole ette näha, puudub oluline mõju kultuuriväärtustele.

Pärandkultuuriobjektidest on otseses puutes Sompa kaevanduse settebassein kuna see

kuulub korrastatavate objektide hulga.

KMH käigus tuleb veenduda vajumite mõju puudumises kaitstavatele

kultuurimälestistele ja anda soovitus Sompa kaevanduse settebasseini osas.

7.2.7 Looduskeskkond

Valdavalt on mõju olemus kaitstavatele loodusobjektidele (sh metsis) kirjeldatav läbi

Natura hindamise.

Lisaks tuleb KMH käigus anda hinnang kavandatava tegevuse mõjust Alutaguse

rahvuspargi ja Kiikla mõisa pargi kaitse-eesmärkidele.

7.2.8 Elanikkond ja tervis

Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju välisõhule, mürale ja vibratsioonile.

KMH käigus tuleb anda hinnang võimalikest mõjudest piirkonna veevärgi

süsteemile ja veekvaliteedile ühisveevärgis.

7.3 Mõjuala ulatus

Väljapoole mäeeraldisi ulatub mõju põhjaveetaseme muutuse ning pinnaveekogudes

hüdroloogilise režiimi muutuse kaudu. KMH programmi etapis on mõjuala ulatuseks

hinnatud 2 km. Olulise mõju ulatus täpsustatakse KMH aruande etapis uuringute läbi

viimise teel.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 69

8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA

HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SEALHULGAS TEAVE

KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKE UURINGUTE

KOHTA

Töö viiakse läbi vastavalt kehtivale KeHJS47 redaktsioonile ja KMH täpsustatud

nõuetele48. Aruandes käsitletakse viidatud õigusaktides toodud teemasid vastavalt

programmis toodud täpsustustele.

KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning

tuuakse välja mõjude leevendusvõimalused.

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivset, kui ka kvalitatiivset

(võrdlevat) analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse

erinevate keskkonnaelementide lõikes (näiteks vastavus konkreetsele normile). Kui

keskkonnaelementide lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse

üksnes subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmete arvamused,

eksperthinnangud) kui ka objektiivset hinnangut (uuringute jms tulemused).

Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi

keskkonnas, mis kaasnevad kavandatud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline tuua

välja tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni

keskkonnaelementides.

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse põhiliselt kvalitatiivset (võrdlevat)

analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse eelnevalt

ptk-s 7 välja toodud keskkonnaelementide lõikes. Kui keskkonnaelementide lõikes

eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse üksnes subjektiivset kogemuslikku

(KMH eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) kui ka objektiivset

hinnangut (uuringute, jms tulemused). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse

põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud

tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline tuua välja tegevusega kaasnevaid tagajärgi

(aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. KMH metoodika seisneb

alternatiivsete tegevuskavade prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises

õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk parima

47 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Riigikogu poolt Vastu võetud

22.02.2005.

48 Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri

01.09.2017 määrus nr 34.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 70

variandi rakendamiseks. KMH aruande koostamisel kasutatakse eeldatavalt vähemalt

Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi ja EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, varasemalt

kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi

õigusakte ning muud saadaval olevat (asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab

tagada järelduste adekvaatsuse. Olulise osana kasutatakse ka geograafilisel

infosüsteemil (GIS) baseeruvaid analüüsmeetodeid ja muid kartograafilisi lahendusi (nt

visualiseerimine). Konsulteeritakse erinevate ja asjakohaste asutuste,

organisatsioonidega ja isikutega.

KMH koostamise käigus tuuakse välja detailsed leevendusmeetmed ning tegevuse

võimaliku mõju seirekava. Võimaliku keskkonnamõju esinemisel adekvaatse hinnangu

andmiseks tuleb läbi viia vähemalt järgnevad uuringud:

MÕJUVALDKOND HINDAMISMETOODIKA

hüdrogeoloogia Hüdrogeoloogiline mudelarvutus vastavat pädevust

omava eksperdi poolt. Antakse vastused järgmistele

küsimustele:

• Kui kaua võtab aega kaevanduse veega

täitumine, pärast pumpamise lõpetamist?

• Millised on veetasemed aastase sammuga alates

pumpamise lõpetamisest kuni veetasemete

stabiliseerumiseni kaevanduste sulgemise

järgselt?

• Millised alad on üleujutuse/liigniiskumise riski

all? Millised on riskide maandamise meetmed?

maapinna vajumid Seaduspäradel ja arvustustel põhinev eksperthinnang

vastavat pädevust omava eksperdi poolt

Natura alad ja liigid Eksperthinnang hüdrogeoloogia uuringu tulemuste

põhjal.

Hinnang antakse erialaeksperdi poolt.

kaitsealad Eksperthinnang hüdrogeoloogia ja maapinna vajumite

uuringute tulemuste põhjal.

Hinnang antakse erialaeksperdi poolt.

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

3. märts 2026 71

MÕJUVALDKOND HINDAMISMETOODIKA

Üleujutuste prognoos

vooluveekogudes

Mudelarvutus hüdrogeoloogilise hinnangu põhjal

arvestades millises mahus ja mis piirkonda juhitakse ära

liigne põhjavesi.

Hinnang antakse varasema sarnase töö kogemusega

eksperdi poolt.

Mõju kultuuriväärtustele

ja

pärandkultuuriobjektidele

Eksperthinnang mis põhineb maapinna vajumite

eksperthinnangu tulemitel.

Hinnang antakse KMH juhteksperdi poolt.

piirkonna ühisveevärgi

süsteem ja veekvaliteet

Eksperthinnang, mis põhineb hüdrogeoloogilisel

hinnangul.

Hinnang antakse koostöös hüdrogeoloogi ja KMH

juhteksperdiga.

Muud KeHJS ette antud

mõjuvaldkonnad

Eksperthinnang eel kirjeldatud uuringute põhjal.

Hinnang antakse KMH juhteksperdi poolt.

3. märts 2026 72

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm

9 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE NING SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA

TEGEVUS TÄHTAEG

Ekspert koostab KMH programmi 02.02.2026

Arendaja esitab otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamise korraldamiseks ja asjaomastelt

asutustelt seisukoha küsimiseks §16 lg1prim1 23.02.2026

Otsustaja kontrollib kümne päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi

vastavust käesoleva seaduse §-s 13 ja selle alusel sätestatud nõuetele. Kui keskkonnamõju hindamise programm ei

vasta neile nõuetele, tagastab otsustaja selle arendajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega. §16 lg1prim2

05.03.2026

Ekspert täiendab programmi 12.03.2026

Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva

jooksul käesoleva paragrahvi lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates vähemalt §16 lg2

Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt

või liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates

§16 lg3

26.03.2026

3. märts 2026 73

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm

TEGEVUS TÄHTAEG

Otsustaja ja asjaomane asutus esitavad keskkonnamõju hindamise programmi kohta oma pädevusvaldkonnast

lähtudes seisukoha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avaliku väljapaneku jooksul. Dokumentide läbivaatamisel

annavad otsustaja ja asjaomane asutus hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollivad

eksperdirühma koosseisu piisavust. §16 lg4prim1 (lg1)

16.04.2026

Keskkonnamõju hindamise programmi avalikul arutelul tutvustatakse muu hulgas programmi kohta otsustaja ning

asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud ettepanekute

ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. §16 lg5prim1

17.04.2026

Otsustaja vaatab 14 päeva jooksul avalikust arutelust arvates avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited

ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab arendajale oma seisukoha keskkonnamõju

hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste

seisukohti. §17 lg1prim1

01.05.2026

Juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel teeb koos arendajaga keskkonnamõju hindamise programmi

avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis

vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata

jätmist ning vastab esitatud küsimustele. §17 lg2

15.05.2026

Arendaja esitab programmi otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks §18 lg1 22.05.2026

otsustaja kontrollib programmi nõuetele vastavust §18 lg2 21.06.2026

otsustaja tunnistab programmi nõuetele vastavaks §18 lg3 22.06.2026

3. märts 2026 74

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm

TEGEVUS TÄHTAEG

KMH aruande koostamine 20.09.2026

Arendaja esitab otsustajale keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamise korraldamiseks ja asjaomastelt

asutustelt seisukoha küsimiseks §21 lg1 ja §16 lg1prim1 27.09.2026

Otsustaja kontrollib neljateistkümne päeva jooksul keskkonnamõju hindamise aruande saamisest arvates aruande

vastavust käesoleva seaduse §-s 13 ja selle alusel sätestatud nõuetele. Kui keskkonnamõju hindamise programm ei

vasta neile nõuetele, tagastab otsustaja selle arendajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega. §21 lg1 ja 2

ning §16 lg1prim2

11.10.2026

Ekspert täiendab aruande 25.10.2026

Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul

käesoleva paragrahvi lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates vähemalt §21 lg1 ja §16 lg2

Otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt

või liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 12 kohase kontrolli tulemuste selgumisest arvates

§21 lg1 ja §16 lg3

08.11.2026

Otsustaja ja asjaomane asutus esitavad keskkonnamõju hindamise aruande kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes

seisukoha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avaliku väljapaneku jooksul. Dokumentide läbivaatamisel annavad

otsustaja ja asjaomane asutus hinnangu aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollivad eksperdirühma

koosseisu piisavust. §21 lg1 ja3 ning §16 lg4prim1 (lg1)

08.12.2026

3. märts 2026 75

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm

TEGEVUS TÄHTAEG

Keskkonnamõju hindamise aruande avalikul arutelul tutvustatakse muu hulgas aruande kohta otsustaja ning

asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohti ning selgitatakse tehtud ettepanekute

ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. §16 lg5prim1

09.12.2026

Otsustaja vaatab 21 päeva jooksul avalikust arutelust arvates avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited

ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab arendajale oma seisukoha keskkonnamõju

hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste

seisukohti. §21 lg1 ja 4 ning §17 lg1prim1

30.12.2026

Juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel teeb koos arendajaga keskkonnamõju hindamise aruande

avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes

vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata

jätmist ning vastab esitatud küsimustele. §17 lg2

13.01.2027

Arendaja esitab kuue kuu jooksul pärast keskkonnamõju hindamise aruande avalikku arutelu aruande otsustajale

nõuetele vastavuse kontrollimiseks. §22 lg1 20.01.2027

Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks

esitamisest arvates: §22 lg5

1) aruande vastavust keskkonnamõju hindamise programmile;

2) aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele;

3) aruande asjakohasust ja piisavust tegevusloa andmiseks;

4) aruande kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.

19.02.2027

3. märts 2026 76

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programm

TEGEVUS TÄHTAEG

Otsustaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks

tunnistamise otsuse, kus esitatakse muu hulgas keskkonnamõju hindamise aruande lõppjäreldused kavandatava

tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.

20.02.2027

3. märts 2026 77

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

10 ANDMED ARENDAJA KOHTA, PROGRAMMI KOOSTANUD

JUHTEKSPERDI NIMI NING KESKKONNAMÕJU HINDAMISE

ARUANDE KOOSTAMISEKS VAJALIKU EKSPERDIRÜHMA

KOOSSEIS, NIMETADES, MILLISEID VALDKONDI JA MILLIST

MÕJU HAKKAB IGA EKSPERDIRÜHMA LIIGE HINDAMA;

Arendaja - VKG KAEVANDUSED OÜ. Kontaktisik Merilin Keerme, 56823173,

[email protected].

Otsustaja – Keskkonnaamet, Kersti Ritsberg, 53025823,

[email protected]

KMH juhtekspert - Karl Kupits, 5093437, [email protected].

KMH aruande koostamise ekspertrühm:

VALDKOND NIMI KIRJELDUS

juhtekspert Karl Kupits Litsents KMH0105

Koostab KMH vastavalt KeHJS nõuetele.

Juhteksperdi abi Ethel Simmul olemasoleva olukorra kirjeldus,

seireandmed

Hüdrogeoloog Margus Voolma Kantud hüdrogeoloogiliste tööde

tegevusloale hüdrogeoloogiliste uuringute

valdkonnas

Maapinna

vajumid

korrastamisprojekti

meeskonna

koosseisus

Mäetehnikainsener tase 7

Natura ja

looduskaitse

Artto Pello MSc ökoloogias, taimestiku ja linnustiku

inventuuri kogemus

Vooluveekogude

üleujutused

Kristjan Piirimäe Varasem vooluveekogude üleujutuste

mudeldamise kogemus

3. märts 2026 78

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

11 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE

KAASAMISE PÕHJENDUSEGA

ASUTUS KAASAMISE PÕHJENDUS

Asjaomased asutused KeHJS § 23

Keskkonnaamet Otsustaja, keskkonnaloa andja.

Keskkonnakaitset puudutavate

õigusaktide peamine rakendusasutus.

Korrastamistingimuste väljastaja.

Kiimaministeerium Riigi keskkonna- ja looduskaitse

korraldamine; loodusvarade kasutamise,

kaitse ja arvestamise korraldamine

Alutaguse vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil

toimub kavandatav tegevus.

Lüganuse vald Kohalik omavalitsus, mille territooriumil

toimub kavandatav tegevus.

Riigimetsa Majandamise Keskus Mäeeraldisel asuva riigimetsa

majandamine.

Maa- ja Ruumiamet Riigimaa haldamine, maaparanduse ja

maakasutuse järelevalve

Terviseamet Elanike tervisekaitse

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kaevandustegevuse üle osaliselt

järelevalvet pidav asutus (nt lõhkamised).

ASUTUS KAASAMISE PÕHJENDUS

Muud menetlusosalised KeHJS § 16 lõige 3

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eesti suurimaid

keskkonnaorganisatsioone ühendav

mittetulundusühing, mille eesmärk on

3. märts 2026 79

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm

jälgida ning mõjutada otsuseid ja

protsesse järgmistes valdkondades:

• Eesti-sisene ja rahvusvaheline

keskkonnapoliitika ja -õigus;

• olulise mõjuga kohalikud, üleriigilised

ja rahvusvahelised keskkonnaotsused;

• keskkonnakaitselise tegevuse

rahastamine.

Kavandatava tegevuse ala ja vahetu

naabruse maaomanikud

Isikud, kelle keskkonnakasutust ja

keskkonnatingimusi võib kavandatav

tegevus mõjutada

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

05.03.2026 nr 6-3/26/4309

Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste

korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programmi avalikustamisest

teavitamine ja seisukoha küsimine

Anname teile teada, et avalikustamisel Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste

korrastamistingimuste on keskkonnamõju hindamise (KMH) programm, mille kohta palume teil esitada oma seisukoht.

KMH programmiga on võimalik tutvuda ajavahemikul 08.03 – 29.03.2026 Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee (avalehel valida

„KMH avalik väljapanek“).

Seoses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muudatustega toimub KMH programmi avalikustamisega samaaegselt ka asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine.

Seega palume teil esitada oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoht KMH programmi

asjakohasuse ja piisavuse kohta ning hinnata eksperdirühma koosseisulist piisavust,

esitades oma seisukoht hiljemalt 29.03.2026. Juhime tähelepanu, et KeHJS-s tehtud muudatused ei võimalda enam pikendada seisukoha esitamise tähtaega. Kui eelpool nimetatud

tähtajaks ei ole asjaomane asutus oma seisukohta esitanud, siis jätkub KMH programmi menetlus ilma konkreetse asutuse seisukohata.

KMH programmi avalik arutelu toimub 30.03.2026 kell 17.00 Kiikla Rahvamajas,

(Vikerkaare tee 7, Kiikla küla, Ida-Virumaa, Eesti, 41302) ja veebikeskkonnas Microsoft Teams

(millega saab liituda kasutades veebilinki https://msteams.link/HCMJ). Protokolli koostamise eesmärgil palume veebikoosolekuga liitudes kasutada oma täisnime.

KMH osapooled ja nende kontaktandmed:

- Otsustaja on Keskkonnaamet1; kontaktisikud Kersti Ritsberg (küsimused maapõue teemadel), e-post [email protected], tel 5302 5823 ja Anna-Maria Tael (küsimused

KMH teemadel), e-post [email protected], tel 5351 3920.

1 registrikood 70008658; aadress Pärnu maakond Pärnu linn Roheline 64, 80010

2 (3)

- Arendaja on Osaühing VKG Kaevandused2; kontaktisik Merilin Keerme, tel 5682 3173,

e-post [email protected]. - Keskkonnamõju hindaja on Maves OÜ3, juhtekspert on Karl Kupits, tel 509 3437, e-post

[email protected].

Taustainfo:

Osaühing VKG Kaevandused küsis Keskkonnaametilt (04.06.2024 kirjaga nr KA.01-06/117 ja 18.12.2024 kirjaga nr KA.01-06/117-1) korrastamistingimusi Sompa, Viru II ja Ojamaa

mäeeraldistele, eesmärgiga need korrastada ja sulgeda. Kavandatav tegevuse eesmärk on Ojamaa, Viru II ja Sompa kaevanduste kaevandatud maade korrastamine. Ettevõte on põlevkivi

kaevandanud maavara kaevandamise lubade KMIN-55, KMIN-066 ja L.MK/333465 alusel vastavalt Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldistel. Eelnimetatud mäeeraldised paiknevad Eesti põlevkivimaardla lääneosas, Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla ja Alutaguse valla

territooriumil.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht. KMH programm.

KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide mõju keskkonnale, tuuakse

välja selle olulisus ning võimalikud leevendusmeetmed negatiivse mõju vähendamiseks või vältimiseks. Keskkonnamõju hindab KMH juhtekspert ja eksperdirühm koos arendajaga.

KMH protsess koosneb mitmest etapist. Esmalt koostatakse KMH programm ning hiljem KMH aruanne. Programm on KMH lähteülesanne, milles pannakse paika raamistik ja ulatus, mis osas

2 registrikood 10854884, aadress Järveküla tee 14/1, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 3 registrikood 10097377; aadress Marja tn 4d Kristiine linnaosa, Tallinn Harju maakond 10617

3 (3)

KMH korraldatakse, milliseid mõjusid hakatakse hindama, samuti lisauuringute vajadus,

eksperdirühma koosseis jne. KMH programmi käigus ei hinnata mõjusid, vaid see on aluseks KMH aruande koostamisele. KMH tulemused võtab kokku KMH aruanne. KMH protsess on avalik ja kõigil on võimalik esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi

ning KMH aruande kohta ning saada nendele vastused. Esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi analüüsitakse ning asjakohaste märkuste alusel täiendatakse KMH programmi ning

aruannet. Lisateavet KMH protsessi kohta leiab siit.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju

hindamise programm (asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1)

Anna-Maria Tael 5351 3920 [email protected]

Käimasolev etapp

Palun esita oma ettepanekud