| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-4/25/9589-4 |
| Registreeritud | 16.04.2026 |
| Sünkroonitud | 17.04.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
| Toimik | 9.3-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Viru Keemia Grupp |
| Saabumis/saatmisviis | Viru Keemia Grupp |
| Vastutaja | Liisu Tamm (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
VKG Kaevandused OÜ
Järveküla tee 14/1
30328 Kohtla-Järve
Telefon 334 2782
Faks 337 5044
Registrikood 10854884
E-post [email protected]
www.vkg.ee
Terviseamet Teie 18.03.2026 nr 9.3-4/25/9589-3 [email protected] [email protected] Meie 16.04.2026 nr KA.01-06/68-8 Vastused Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programmi kohta esitatud ettepanekutele Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 17 lõikes 3 kohaselt tuleb arendajal saata KMH programmi kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgitus või arvestamata jätmise põhjendus ning küsimuste vastused neile isikutele, otsustajale ja asjaomastele asutustele, kes on esitanud oma ettepanekud, vastuväited või küsimused kirjalikult. Käesoleva kirjaga, saadame vastused Teie poolt kirjalikult esitatud ettepanekutele seoses Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programmi kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ervin Küttis Erkki Kaisla juhatuse liige juhatuse liige Lisa: Vastused KMH programmi kohta esitatud ettepanekutele.pdf Merilin Keerme [email protected]
ETTEPANEK
VASTUS
Maa- ja Ruumiamet 17.12.2025 nr 7-1/25/17851-2
Eelnimetatud mäeeraldised paiknevad Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla ja Alutaguse
valla territooriumil. Antud piirkonda jäävad osaliselt ka maaparandussüsteemid ning
eesvoolud. Sellest tulenevalt palume eelhinnangut täiendada ja lisada punkt, kus on
hinnatud mõju maaparandussüsteemidele.
Arvestatud.
Peatükk 8 uuringute tabelisse on lisatud vastav täiendus: mõju maaparandussüsteemidele
- Eksperthinnang hüdrogeoloogia uuringu tulemuste põhjal.
Samuti palume lisada kavandatavate uuringute ja analüüside nimekirja veerežiimi uuringu
juurde ka mõju maaparandussüsteemidele.
Arvestatud.
Peatükk 8 uuringute tabelisse on lisatud vastav täiendus: mõju maaparandussüsteemidele
- Eksperthinnang hüdrogeoloogia uuringu tulemuste põhjal.
Terviseamet 18.03.2026 nr 9.3-4/25/9589-3
Amet on tutvunud Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste KMH
programmiga ning juhib tähelepanu, et tööde teostamise ajal võib teatud piirkondades
suureneda liikluskoormus. Kui kasutatavate teede läheduses asuvad elamud või muud
müratundlikud objektid, siis arvestada, et liiklusest tulenev müratase ei tohi lähiümbruses
olevatel maa-aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
sätestatud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtaset. Samuti tuleb vältida liiklusest
tuleneva tolmu tekkimist ja vajadusel rakendada leevendusmeetmeid.
Arvestatud.
Lisasime peatükki 7.2.10 vastava lause: Kaevanduse sulgemis- ja korrastamistööde ajal jääb
vibratsiooni, õhu- ja müratase võrreldavaks senisega, kuna veomahud ei suurene.
Keskkonnaagentuur 25.03.2026 nr 6-6/26/468-2
1. 1. Lk 70. Hüdrogeoloogia mõjuvaldkonna hindamismetoodika alla soovitame lisada
veel kaks punkti:
1. a. Millised pinna- ja põhjaveekogud on mõjutatud kaevanduse täitumisest veega ja
pumpamise lõpetamisest?
2. b. Põhjaveetaseme taastumisest johtuva pinnavee hüdroloogilise režiimi muutuste
suurus mõjutatavates veekogudes numbriliselt ja esitada sellise muutuste ajaline
prognoos.
Arvestatud.
Antud täiendavad punktid on lisatud peatükis 8 olevasse uuringute tabelisse.
2. Soovitame lisada mõjuvaldkonnana ka „Mõju vooluveekogude ökoloogilisele
seisundile“. Hindamismetoodika: Eksperthinnang hüdrogeoloogia uuringu tulemuste
põhjal. Hinnang antakse erialaeksperdi poolt.
Arvestatud.
Antud täiendavad mõjuvaldkond on lisatud peatükis 8 olevasse uuringute tabelisse.
3. KMH programmi p 7.3 mõjuala ulatuses on kirjas: Väljapoole mäeeraldisi ulatub mõju
põhjaveetaseme muutuse ning pinnaveekogudes hüdroloogilise režiimi muutuse kaudu.
KMH programmi etapis on mõjuala ulatuseks hinnatud 2 km. Olulise mõju ulatus
täpsustatakse KMH aruande etapis uuringute läbi viimise teel.
Ettepanek on võtta arvesse, et hüdroloogilise režiimi muutus toimib valglapõhiselt ja
hüdroloogilise režiimi muutusi ja mõjusid peaks hindama ka 2 km raadiusest väljapoole
jäävatele voolu- ja seisuveekogudele, näiteks Ojamaa jõele, Purtse jõele ja Aidu karjäärile.
Arvestatud.
Ekspert on nõus, et veekoguse mõju pinnaveekogudes võib ulatuda kaugemale kui põhjavee
alanduslehtri mõju. Sellise seosega on arvestatud ja seda plaanitakse hinnata.
Peatükis 7.3 on selle kinnituseks järgmine lause: Olulise mõju ulatus täpsustatakse KMH aruande
etapis uuringute läbi viimise teel.
KMH-s tuleks käsitleda lisaks veekogusele ka veekvaliteeti. Missugune on praegu
kaevandusest pumbatava vee kvaliteet heitvee ja pinnavee määruste nõuete osas ja
missugune on sulgemise järel taastunud põhjavee kvaliteet? Kas selle veekvaliteet mõjutab
pinnavett ja sellest sõltuvat elustikku? Kuidas allmaakaevandamise käigus tehtud
kaeveõõnte sulgemisjärgsel üle ujutamisel võtab käitaja kasutusele meetmeid vee seisundi
halvenemise tõkestamiseks või minimeerimiseks, veepoliitika raamdirektiivis 2000/60/EÜ
sätestatu täitmise tagamiseks?
Arvestatud.
Lisasime peatükki 7.2.3 vastavad täiendused: Mõju hindamise käigus tuleb anda hinnang
veerežiimi ja veekvaliteedi muutumise tõttu pinnaveekogumitele avalduvast mõjust. Hinnata tuleb
vee mahu vähenemisest ja võimalikust veemahu suurenemisest põhjustatud mõju. Pakkuda välja
meetmed vee seisundi halvenemise tõkestamiseks või minimeerimiseks.
Maa- ja Ruumiamet 26.03.2026 nr 7-1/26/3222-2
Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond on esitatud Ojamaa, Sompa ja Viru II
mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmiga
tutvunud ning nõustub selles tooduga.
Võetud teadmiseks.
Keskkonnaamet 27.03.2026 nr 6-3/26/3586-4
1. Juhime tähelepanu, et LIFE IP CleanEST projekti raames 2021. aastal Ida-Virumaal Purtse
valgalas pinnavees läbi viidud nikliuuringu kohaselt suureneb veetaseme taastumisel
põlevkivi kaevandusaladel nikli sisaldus peamiselt seetõttu, et kaevandamise käigus
avanenud kivimipinnalt ning anaeroobsetes tingimustes vabanevad nikliühendid
muutuvad vees liikuvaks. Põhjavee keemiline koostis püsib alanduslehtri piirkonnas
stabiilsena kuni põhjavee alanemise lõpuni. Aktiivse kaevandamise ajal ei kujune nikli
sisalduse tõus tavaliselt oluliseks probleemiks, kuid sulgemise järgsel perioodil, kui
kaeveõõnsused veega täituvad, erineb põhjavee keemiline seisund oluliselt looduslikust
taustast. Nikli sisaldused võivad ületada keskkonnakvaliteedi piirväärtusi. Kui nikli liikuma
pääsemise protsess sarnaneb püriidist vabaneva sulfaatide sisalduste muutustega veega
täitunud kaevandustes, saab sulfaadi analoogia põhjal tõenäoliseks pidada aja jooksul nikli
sisalduste mõningast vähenemist vees.
Arvestades eelpool toodut tuleb jälgida Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste
korrastamistingimuste KMH-s ka biosaadava nikli sisaldust suublasse juhitavas vees
Arvestatud.
KMH-s käsitletakse põhjavee keemilist muutust olemasolevate andmete põhjal. Peatükis 8
kirjeldatud vooluveekogudele avalduva mõju hindamise metoodikat täiendati vastava selgitusega.
(Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike
ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude
saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid,
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete
jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“). Määruse §-s 3 on toodud aastakeskmine
keskkonna kvaliteedi piirväärtus maismaa pinnavees ja nikli puhul on lisatud, et need
keskkonna kvaliteedi piirväärtused viitavad ainete biosaadavatele kontsentratsioonidele).
Nikli (Ni) sisalduse määramiseks ja biosaadavuse mudelite rakendamiseks
vajalikud näitajad on kaltsium (Ca), magneesium (Mg), lahustunud orgaaniline süsinik
(DOC) ja vesinikioonide kontsentratsioon (pH).
2. Programmis (ptk 5.7) on nimetatud korrastatavate mäeeraldiste alale
jäävad vääriselupaigad. Jääb selgusetuks, kas mõju nendele on plaanis hinnata (toodud on,
et mõju hinnatakse kaitstavatele loodusobjektidele LKS § 4 tähenduses,
kuid vääriselupaigad sinna alla ei kuulu). Lisaks kaitstavatele loodusobjektidele tuleb
analüüsida ka, kas kavandatavad tegevused võivad mõjutada vääriselupaiku. Selles osas on
soovitatav kaasata vääriselupaikade väljavaliku tunnistusega spetsialist või
loodusvaldkonna ekspert, kellel on kogemus seoses vääriselupaikadele mõju hindamisega
sarnases olukorras.
Arvestatud.
Lisasime peatükki 7.2.7 märke: Lisaks tuleb KMH käigus anda hinnang kavandatava tegevuse mõjust
Alutaguse rahvuspargi, Kiikla mõisa pargi kaitse-eesmärkidele ning vääriselupaikadele.
Tegime peatükk 8 uuringute tabelis järgneva täienduse: mõjuvaldkond
- kaitsealad, sh vääriselupaigad.
3. Palume selgitada, milline on edasine tegevuskava Ojamaa kaevanduse territooriumil
paiknevate aherainekillustiku ladude osas. Kas kogu ladudes olev aheraine kasutatakse
kaevanduse likvideerimise käigus ära või jääb osa materjalist ladudesse? Juhul kui jääb, siis
milline on selle aheraine edasine käitlemine?
Arvestatud.
Peatükki 3.3 lisasime vastava täienduse: Territooriumil on aherainekillustiku laod. Nendes hoitakse
väga väikest kogust killustikku. See on mõeldud ainult omatarbeks. Ainus pidevalt muutuv killustiku
ladu asub killustiku tootmisalal. Seda haldab Pettan OÜ. Ettevõtte põhitegevus on killustiku tootmine
ja müük.
4. KMH programmis (lk 5) on KMH eesmärgina toodud, et keskkonnamõju hindamisel
tuvastatakse nii otsene kui ka kaudne mõju keskkonnaelementidele, sealhulgas kliimale.
Samas on (lk 65) käsitletud strateegilise dokumendina kliimapoliitika põhialuseid, kuid
KMH programmis ei ole kliimamõjude hindamist käsitletud. Palume KMH programmi
täiendada ka kliimamõjude hindamise osas.
Arvetatud.
Programmi on lisatud peatkükk 7.2.8 Kliima
Allmaakaevanduse lõpetamise järel lõppevad kaevandamisega seotud protsessid, sealhulgas
lõhkamistööd, ventilatsioon, liikumine maa-alustes käikudes ning kaevandamistehnika kasutamine,
mistõttu väheneb või täielikult lakkab saasteainete ja kasvuhoonegaaside emissioon välisõhku.
Allmaaosa sulgemisega võib kaasneda põhjavee taseme järkjärguline tõus, kuid sellel ei ole
eeldatavalt kliimagaasidele negatiivset mõju.
Mõju kliimale on kaudne ning pigem positiivne, seega hindamise järgi vajadus puudub.
5. KMH programmis on viited Enefit Industry AS-le, kuid alates 08.01.2026 on ettevõte
Enefit Industry OÜ.
Arvestatud.
Tegime paranduse peatükis 3.1.2 Viru II mäeeraldis, asendasime Enefit Industry AS → Enefit
Industry OÜ-ga.
6. 0-alternatiivi käsitluses juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et vastavalt maapõueseaduse
§- le 80 on kaevandamisloa omajal maa korrastamise kohustus. Maa korrastamist käsitleb
kogu maapõueseaduse 5 ptk (§ 80–88). Seega ei ole praeguse olukorra jätkumine ilma
korrastamiseta kooskõlas maapõueseadusega.
Arvestatud.
Täiendasime peatükki 3.4 järgnevalt: Vastavalt MaaPS §- le 80 on kaevandamisloa omajal maa
korrastamise kohustus. Seega ei ole praeguse olukorra jätkumine ilma korrastamiseta kooskõlas
maapõueseadusega.
7. Ptk 3.4 osas palume selgitada, kas alternatiive on võimalik käsitleda ka lokaalselt
piirkonniti. Näiteks võiks looduskaitsealade või elamualade läheduses kaaluda erinevaid
tehnoloogilisi lahendusi, nagu ülevoolukaevude rajamine või maa-aluste käikude
toestamine teatud aladel. Antud küsimus seondub ka programmi ptk-s 7.1 käsitletuga.
Keskkonnaamet teeb ettepaneku täiendada KMH-d suunistega võimalike lisameetmete
rakendamiseks pärast korrastamist. Juhul kui korrastamisjärgselt ilmneb vajadus
täiendavate meetmete järele (nt vee täiendav ärajuhtimine või muud riskianalüüsist
tulenevad tegevused), peaksid need olema üldisel tasandil käsitletud. Kuigi suunised ei pea
olema väga detailsed, võiksid need koondada KMH käigus esitatud asjakohased
ettepanekud, arvestades, et loodusprotsessid ei ole täielikult ette prognoositavad ning
taastumine ja loodusliku tasakaalu saavutamine võtab aega.
Arvestatud osaliselt.
Esimeses lõigus kirjeldatu ei ole alternatiivid vaid leevendusmeetmed. Neid kaalutakse vastavalt
vajaduse tekkimisele.
Välja pakutud leevendusmeetmete tõhususe ja mõjude prognooside paikapidavuse hindamiseks
koostatakse seire ettepanek. Kui mingis osas on ette näha suuremat määramatust, kirjeldatakse
edasisi tegevusi juhuks kui seire näitab olulise mõju esinemist.
8. Arvestades, et KMH algatamise otsuses on eraldi rõhutatud erinevate mäeeraldiste
koosmõju hindamise vajadust, palume täpsustada KMH programmis, kuidas on
kavandatud kumulatiivsete mõjude hindamist. Näiteks milliste tegevuste ja objektidega
koosmõju hinnatakse ja milliste keskkonnakomponentide osas kumulatiivset mõju
käsitletakse.
Arvestatud.
Lisasime programmi peatüki 7.2.9 Kumulatiivsed mõju
VKG Kaevandused OÜ
Järveküla tee 14/1
30328 Kohtla-Järve
Telefon 334 2782
Faks 337 5044
Registrikood 10854884
E-post [email protected]
www.vkg.ee
Terviseamet Teie 18.03.2026 nr 9.3-4/25/9589-3 [email protected] [email protected] Meie 16.04.2026 nr KA.01-06/68-8 Vastused Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programmi kohta esitatud ettepanekutele Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 17 lõikes 3 kohaselt tuleb arendajal saata KMH programmi kohta esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgitus või arvestamata jätmise põhjendus ning küsimuste vastused neile isikutele, otsustajale ja asjaomastele asutustele, kes on esitanud oma ettepanekud, vastuväited või küsimused kirjalikult. Käesoleva kirjaga, saadame vastused Teie poolt kirjalikult esitatud ettepanekutele seoses Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise programmi kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ervin Küttis Erkki Kaisla juhatuse liige juhatuse liige Lisa: Vastused KMH programmi kohta esitatud ettepanekutele.pdf Merilin Keerme [email protected]
ETTEPANEK
VASTUS
Maa- ja Ruumiamet 17.12.2025 nr 7-1/25/17851-2
Eelnimetatud mäeeraldised paiknevad Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla ja Alutaguse
valla territooriumil. Antud piirkonda jäävad osaliselt ka maaparandussüsteemid ning
eesvoolud. Sellest tulenevalt palume eelhinnangut täiendada ja lisada punkt, kus on
hinnatud mõju maaparandussüsteemidele.
Arvestatud.
Peatükk 8 uuringute tabelisse on lisatud vastav täiendus: mõju maaparandussüsteemidele
- Eksperthinnang hüdrogeoloogia uuringu tulemuste põhjal.
Samuti palume lisada kavandatavate uuringute ja analüüside nimekirja veerežiimi uuringu
juurde ka mõju maaparandussüsteemidele.
Arvestatud.
Peatükk 8 uuringute tabelisse on lisatud vastav täiendus: mõju maaparandussüsteemidele
- Eksperthinnang hüdrogeoloogia uuringu tulemuste põhjal.
Terviseamet 18.03.2026 nr 9.3-4/25/9589-3
Amet on tutvunud Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste korrastamistingimuste KMH
programmiga ning juhib tähelepanu, et tööde teostamise ajal võib teatud piirkondades
suureneda liikluskoormus. Kui kasutatavate teede läheduses asuvad elamud või muud
müratundlikud objektid, siis arvestada, et liiklusest tulenev müratase ei tohi lähiümbruses
olevatel maa-aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
sätestatud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtaset. Samuti tuleb vältida liiklusest
tuleneva tolmu tekkimist ja vajadusel rakendada leevendusmeetmeid.
Arvestatud.
Lisasime peatükki 7.2.10 vastava lause: Kaevanduse sulgemis- ja korrastamistööde ajal jääb
vibratsiooni, õhu- ja müratase võrreldavaks senisega, kuna veomahud ei suurene.
Keskkonnaagentuur 25.03.2026 nr 6-6/26/468-2
1. 1. Lk 70. Hüdrogeoloogia mõjuvaldkonna hindamismetoodika alla soovitame lisada
veel kaks punkti:
1. a. Millised pinna- ja põhjaveekogud on mõjutatud kaevanduse täitumisest veega ja
pumpamise lõpetamisest?
2. b. Põhjaveetaseme taastumisest johtuva pinnavee hüdroloogilise režiimi muutuste
suurus mõjutatavates veekogudes numbriliselt ja esitada sellise muutuste ajaline
prognoos.
Arvestatud.
Antud täiendavad punktid on lisatud peatükis 8 olevasse uuringute tabelisse.
2. Soovitame lisada mõjuvaldkonnana ka „Mõju vooluveekogude ökoloogilisele
seisundile“. Hindamismetoodika: Eksperthinnang hüdrogeoloogia uuringu tulemuste
põhjal. Hinnang antakse erialaeksperdi poolt.
Arvestatud.
Antud täiendavad mõjuvaldkond on lisatud peatükis 8 olevasse uuringute tabelisse.
3. KMH programmi p 7.3 mõjuala ulatuses on kirjas: Väljapoole mäeeraldisi ulatub mõju
põhjaveetaseme muutuse ning pinnaveekogudes hüdroloogilise režiimi muutuse kaudu.
KMH programmi etapis on mõjuala ulatuseks hinnatud 2 km. Olulise mõju ulatus
täpsustatakse KMH aruande etapis uuringute läbi viimise teel.
Ettepanek on võtta arvesse, et hüdroloogilise režiimi muutus toimib valglapõhiselt ja
hüdroloogilise režiimi muutusi ja mõjusid peaks hindama ka 2 km raadiusest väljapoole
jäävatele voolu- ja seisuveekogudele, näiteks Ojamaa jõele, Purtse jõele ja Aidu karjäärile.
Arvestatud.
Ekspert on nõus, et veekoguse mõju pinnaveekogudes võib ulatuda kaugemale kui põhjavee
alanduslehtri mõju. Sellise seosega on arvestatud ja seda plaanitakse hinnata.
Peatükis 7.3 on selle kinnituseks järgmine lause: Olulise mõju ulatus täpsustatakse KMH aruande
etapis uuringute läbi viimise teel.
KMH-s tuleks käsitleda lisaks veekogusele ka veekvaliteeti. Missugune on praegu
kaevandusest pumbatava vee kvaliteet heitvee ja pinnavee määruste nõuete osas ja
missugune on sulgemise järel taastunud põhjavee kvaliteet? Kas selle veekvaliteet mõjutab
pinnavett ja sellest sõltuvat elustikku? Kuidas allmaakaevandamise käigus tehtud
kaeveõõnte sulgemisjärgsel üle ujutamisel võtab käitaja kasutusele meetmeid vee seisundi
halvenemise tõkestamiseks või minimeerimiseks, veepoliitika raamdirektiivis 2000/60/EÜ
sätestatu täitmise tagamiseks?
Arvestatud.
Lisasime peatükki 7.2.3 vastavad täiendused: Mõju hindamise käigus tuleb anda hinnang
veerežiimi ja veekvaliteedi muutumise tõttu pinnaveekogumitele avalduvast mõjust. Hinnata tuleb
vee mahu vähenemisest ja võimalikust veemahu suurenemisest põhjustatud mõju. Pakkuda välja
meetmed vee seisundi halvenemise tõkestamiseks või minimeerimiseks.
Maa- ja Ruumiamet 26.03.2026 nr 7-1/26/3222-2
Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond on esitatud Ojamaa, Sompa ja Viru II
mäeeraldiste korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmiga
tutvunud ning nõustub selles tooduga.
Võetud teadmiseks.
Keskkonnaamet 27.03.2026 nr 6-3/26/3586-4
1. Juhime tähelepanu, et LIFE IP CleanEST projekti raames 2021. aastal Ida-Virumaal Purtse
valgalas pinnavees läbi viidud nikliuuringu kohaselt suureneb veetaseme taastumisel
põlevkivi kaevandusaladel nikli sisaldus peamiselt seetõttu, et kaevandamise käigus
avanenud kivimipinnalt ning anaeroobsetes tingimustes vabanevad nikliühendid
muutuvad vees liikuvaks. Põhjavee keemiline koostis püsib alanduslehtri piirkonnas
stabiilsena kuni põhjavee alanemise lõpuni. Aktiivse kaevandamise ajal ei kujune nikli
sisalduse tõus tavaliselt oluliseks probleemiks, kuid sulgemise järgsel perioodil, kui
kaeveõõnsused veega täituvad, erineb põhjavee keemiline seisund oluliselt looduslikust
taustast. Nikli sisaldused võivad ületada keskkonnakvaliteedi piirväärtusi. Kui nikli liikuma
pääsemise protsess sarnaneb püriidist vabaneva sulfaatide sisalduste muutustega veega
täitunud kaevandustes, saab sulfaadi analoogia põhjal tõenäoliseks pidada aja jooksul nikli
sisalduste mõningast vähenemist vees.
Arvestades eelpool toodut tuleb jälgida Ojamaa, Sompa ja Viru II mäeeraldiste
korrastamistingimuste KMH-s ka biosaadava nikli sisaldust suublasse juhitavas vees
Arvestatud.
KMH-s käsitletakse põhjavee keemilist muutust olemasolevate andmete põhjal. Peatükis 8
kirjeldatud vooluveekogudele avalduva mõju hindamise metoodikat täiendati vastava selgitusega.
(Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike
ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude
saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid,
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete
jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“). Määruse §-s 3 on toodud aastakeskmine
keskkonna kvaliteedi piirväärtus maismaa pinnavees ja nikli puhul on lisatud, et need
keskkonna kvaliteedi piirväärtused viitavad ainete biosaadavatele kontsentratsioonidele).
Nikli (Ni) sisalduse määramiseks ja biosaadavuse mudelite rakendamiseks
vajalikud näitajad on kaltsium (Ca), magneesium (Mg), lahustunud orgaaniline süsinik
(DOC) ja vesinikioonide kontsentratsioon (pH).
2. Programmis (ptk 5.7) on nimetatud korrastatavate mäeeraldiste alale
jäävad vääriselupaigad. Jääb selgusetuks, kas mõju nendele on plaanis hinnata (toodud on,
et mõju hinnatakse kaitstavatele loodusobjektidele LKS § 4 tähenduses,
kuid vääriselupaigad sinna alla ei kuulu). Lisaks kaitstavatele loodusobjektidele tuleb
analüüsida ka, kas kavandatavad tegevused võivad mõjutada vääriselupaiku. Selles osas on
soovitatav kaasata vääriselupaikade väljavaliku tunnistusega spetsialist või
loodusvaldkonna ekspert, kellel on kogemus seoses vääriselupaikadele mõju hindamisega
sarnases olukorras.
Arvestatud.
Lisasime peatükki 7.2.7 märke: Lisaks tuleb KMH käigus anda hinnang kavandatava tegevuse mõjust
Alutaguse rahvuspargi, Kiikla mõisa pargi kaitse-eesmärkidele ning vääriselupaikadele.
Tegime peatükk 8 uuringute tabelis järgneva täienduse: mõjuvaldkond
- kaitsealad, sh vääriselupaigad.
3. Palume selgitada, milline on edasine tegevuskava Ojamaa kaevanduse territooriumil
paiknevate aherainekillustiku ladude osas. Kas kogu ladudes olev aheraine kasutatakse
kaevanduse likvideerimise käigus ära või jääb osa materjalist ladudesse? Juhul kui jääb, siis
milline on selle aheraine edasine käitlemine?
Arvestatud.
Peatükki 3.3 lisasime vastava täienduse: Territooriumil on aherainekillustiku laod. Nendes hoitakse
väga väikest kogust killustikku. See on mõeldud ainult omatarbeks. Ainus pidevalt muutuv killustiku
ladu asub killustiku tootmisalal. Seda haldab Pettan OÜ. Ettevõtte põhitegevus on killustiku tootmine
ja müük.
4. KMH programmis (lk 5) on KMH eesmärgina toodud, et keskkonnamõju hindamisel
tuvastatakse nii otsene kui ka kaudne mõju keskkonnaelementidele, sealhulgas kliimale.
Samas on (lk 65) käsitletud strateegilise dokumendina kliimapoliitika põhialuseid, kuid
KMH programmis ei ole kliimamõjude hindamist käsitletud. Palume KMH programmi
täiendada ka kliimamõjude hindamise osas.
Arvetatud.
Programmi on lisatud peatkükk 7.2.8 Kliima
Allmaakaevanduse lõpetamise järel lõppevad kaevandamisega seotud protsessid, sealhulgas
lõhkamistööd, ventilatsioon, liikumine maa-alustes käikudes ning kaevandamistehnika kasutamine,
mistõttu väheneb või täielikult lakkab saasteainete ja kasvuhoonegaaside emissioon välisõhku.
Allmaaosa sulgemisega võib kaasneda põhjavee taseme järkjärguline tõus, kuid sellel ei ole
eeldatavalt kliimagaasidele negatiivset mõju.
Mõju kliimale on kaudne ning pigem positiivne, seega hindamise järgi vajadus puudub.
5. KMH programmis on viited Enefit Industry AS-le, kuid alates 08.01.2026 on ettevõte
Enefit Industry OÜ.
Arvestatud.
Tegime paranduse peatükis 3.1.2 Viru II mäeeraldis, asendasime Enefit Industry AS → Enefit
Industry OÜ-ga.
6. 0-alternatiivi käsitluses juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et vastavalt maapõueseaduse
§- le 80 on kaevandamisloa omajal maa korrastamise kohustus. Maa korrastamist käsitleb
kogu maapõueseaduse 5 ptk (§ 80–88). Seega ei ole praeguse olukorra jätkumine ilma
korrastamiseta kooskõlas maapõueseadusega.
Arvestatud.
Täiendasime peatükki 3.4 järgnevalt: Vastavalt MaaPS §- le 80 on kaevandamisloa omajal maa
korrastamise kohustus. Seega ei ole praeguse olukorra jätkumine ilma korrastamiseta kooskõlas
maapõueseadusega.
7. Ptk 3.4 osas palume selgitada, kas alternatiive on võimalik käsitleda ka lokaalselt
piirkonniti. Näiteks võiks looduskaitsealade või elamualade läheduses kaaluda erinevaid
tehnoloogilisi lahendusi, nagu ülevoolukaevude rajamine või maa-aluste käikude
toestamine teatud aladel. Antud küsimus seondub ka programmi ptk-s 7.1 käsitletuga.
Keskkonnaamet teeb ettepaneku täiendada KMH-d suunistega võimalike lisameetmete
rakendamiseks pärast korrastamist. Juhul kui korrastamisjärgselt ilmneb vajadus
täiendavate meetmete järele (nt vee täiendav ärajuhtimine või muud riskianalüüsist
tulenevad tegevused), peaksid need olema üldisel tasandil käsitletud. Kuigi suunised ei pea
olema väga detailsed, võiksid need koondada KMH käigus esitatud asjakohased
ettepanekud, arvestades, et loodusprotsessid ei ole täielikult ette prognoositavad ning
taastumine ja loodusliku tasakaalu saavutamine võtab aega.
Arvestatud osaliselt.
Esimeses lõigus kirjeldatu ei ole alternatiivid vaid leevendusmeetmed. Neid kaalutakse vastavalt
vajaduse tekkimisele.
Välja pakutud leevendusmeetmete tõhususe ja mõjude prognooside paikapidavuse hindamiseks
koostatakse seire ettepanek. Kui mingis osas on ette näha suuremat määramatust, kirjeldatakse
edasisi tegevusi juhuks kui seire näitab olulise mõju esinemist.
8. Arvestades, et KMH algatamise otsuses on eraldi rõhutatud erinevate mäeeraldiste
koosmõju hindamise vajadust, palume täpsustada KMH programmis, kuidas on
kavandatud kumulatiivsete mõjude hindamist. Näiteks milliste tegevuste ja objektidega
koosmõju hinnatakse ja milliste keskkonnakomponentide osas kumulatiivset mõju
käsitletakse.
Arvestatud.
Lisasime programmi peatüki 7.2.9 Kumulatiivsed mõju
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastuskiri | 18.03.2026 | 1 | 9.3-4/25/9589-3 | Väljaminev dokument | ta | Keskkonnaamet |
| Edastuskiri | 05.03.2026 | 1 | 9.3-4/25/9589-2 | Sissetulev dokument | ta | Keskkonnaamet |