Korraldus "Tee ehitusloa andmine riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine"

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 18178

Värska-Ulitina tee „väikese

saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja

Sesniki küladesse busside

tagasipöördekohtade rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/26/161

Tee ehitusloa andmise kuupäev 10.03.2026

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja Sesniki

küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Sesniki küla busside tagasipöördekohas pikendada projekteeritud ooteala minimaalses

vajalikus mahus, et see ulatuks kohani, kus bussi ootaja bussi siseneb.

Keskkonnameetmed

1. Kaitsealuste liikide (palu-põisrohi, häriklik käokuld, aas-karukell, karukold) leiukohas on

keelatud ehitusmaterjalide ladustamine ja sõitmine. Vajadusel tuleb alad ehituse ajaks

ajutise piirdega piirata (vt täpsemalt KMH eelhinnangu ptk 4.2).

2. Allika veekaitsevööndis tuleb tagada, et tööde teostamisel ei toimuks pinnase kahjustamist

ega muid tegevusi, mis võiks põhjustada erosiooni või hajuheidet (vt täpsemalt KMH

eelhinnangu ptk 4.4).

3. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

2

4. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada jõe ja allika

piiranguvööndist välja (st kaugemale kui 100 m). Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine veekogudele lähemal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja

kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

5. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse

jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval

ajavahemikus kella 07.00- 19.00.

6. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes

sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.

7. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

8. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

9. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Setomaa valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

10. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või

vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole

võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud

laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole

võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba

omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

11. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning

mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

12. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse „Väike saabas“ riigitee 18178 Värska-Ulitina

tee km 4,54-4,67 ja 5,02-5,12 olemasoleval

teel ning km 4,67-5,02 uuel trassil; busside

tagasipöördekohad riigitee 18178 Värska-

Ulitina tee km 7,21-7,27 ja km 9,58-9,66

3

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78, 50410 Tartu

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 528 9315

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese

saapa“ ümbersõit

2.7 Tee ehitusprojekti number 24045-1

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Politsei- ja Piirivalveamet

26.02.2026 nr 1.14-

2.4/2237-2

/…/

- Tara puidust detailid peavad selle normaalseks hooldamiseks olema peensaetud kõigist külgedest, peensaetuna

ainult välisküljest ei ole piisav.

- Ümberehitatavale teelõigule paigaldada liiklusmärk „peatumise keeld“ nagu oli seatud PPA nõudena

projekteerimistingimuste koostamisel saadetud kirjas 25.05.2025 nr 1.14-2.4/1780-5.

Otsus:

1. Arvestada projekteeritud tara ehitamisel, et selle kõik küljed

peavad olema peensaetud.

2. Paigaldada ehitustööde käigus „väikese saapa“ ümbersõidule

liiklusmärgid 361 „Peatumiskeeld“ koos lisatahvliga 822

"Mõjupiirkond". Täpsed märkide asukohad ja lõigu pikkused

määratakse ehitustööde ajal.

3. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1. Setomaa Vallavalitsus

20.02.2026 nr 4-8/1615-4

/…/

Setomaa Vallavalitsus on vaadanud ehituloa eelnõu ja KMH algatamata jätmise otsuse üle ja kooskõlastab

tingimusega:

- Sesniki bussipeatuse uude asukohta tõsta ümber kas olemasolev ootekoda või paigaldada uus olemasolevaga

samalaadne ootekoda.

Otsus:

1. Tõsta Sesniki bussipeatuse uude asukohta ümber olemasolev

ootekoda või paigaldada uus olemasolevaga samalaadne

ootekoda.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

2. Keskkonnaamet

25.02.2026 nr 6-3/26/2990-

2

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 22 alusel seisukoha võtmiseks

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu

ning Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ eelnõu koos lisadega.

Tee ehitusloaga hõlmatud ala asub Võru maakonnas Setomaa vallas Verhulitsa, Lutepää ja Sesniki külades. Tee

ehitustööd on kavandatud 2026. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 24045-1 „Riigitee 18178 Värska-Ulitina

tee „väikese saapa“ ümbersõit“.

Kuna kavandatavad tegevused ei jää Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel

kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisse, siis esitab

Keskkonnaamet eelnõu kohta arvamuse.

Keskkonnaamet on varasemalt 23.05.2025 kirjaga nr 6-2/25/9728-2 esitanud arvamuse projekteerimistingimuste

kohta ja 28.11.2025 kirjaga nr 6-2/25/9728-10 projekti kohta. Keskkonnaameti arvamusega on saadetud

materjalides arvestatud.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet

seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning

KMH algatamine ehitusloa taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Ehitusloa eelnõu osas Keskkonnaametil

vastuväited puuduvad.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa

eelnõule.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

3. MTÜ Kagu

Ühistranspordikeskus

18.02.2026 nr 4-1/10-2

Kagu Ühistranspordikeskusele saabus Transpordiameti poolt ehitusloa eelnõu riigitee 18178 Värska-Ulitina tee

„väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks.

Kagu Ühistranspordikeskus kooskõlastab ehitusloa eelnõu.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa

eelnõule.

4. Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

5. Telia Eesti AS Telia Eesti AS pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Kirotari

93401:005:0049

/…/

Omalt poolt arvan, et väikse saapa ümbersõit on juba tehtud ja see kõlbab küll. uue

übmersõidu tegemine on kallis praegusel kitsal ajal ja see parandaks vaid kihutajate

olusid. ka ei pea vajalikuks busside überkeeramise koha tegemist lutepääle, sesniki

kohta ei tea kosta. bussil on tagudamise käik olemas ja saab lutepää peatuses ilusti

tagasi pöörata. Panen ette, et ümber suure saapa võiks uus tee minna vahetult ümber

saapa, sest uus plaanitav tee siiski eraldab palu karukella kasvukohad teineteisest.

Põhjendus:

2025. a sügisel rajatud ümbersõit on ehitatud ajutise lahendusena ning ei vasta avalikult

kasutatava tee nõuetele. Uus ümbersõit rajatakse alalisena, et enam ei peaks Eestis liiklevad

inimesed ühest sihtpunktist teise jõudmiseks läbima Vene Föderatsiooni territooriumi. Seega on

oluline, et uus ümbersõit vastaks avalikult kasutatava tee rajamiseks vajalikele nõuetele, oleks

liiklemiseks mugav ning ohutu. “Väikese saapa” ümbersõidu asendiplaanilise lahenduse

määrasid kitsad olud. Olulisteks piiranguteks on tee paiknemine piirivööndis ning piiri taristu

lähistel. Ajutise tee asukoht ei ole kooskõlas piiri kaitsmise eesmärkidega. Riigipiiri lähistele on

vajalik mahutada lisaks veel patrulltee, mille tõttu ei saa rajatud ajutine ümbersõit praegusesse

asukohta jääda. Lisaks tuleb arvestada, et “Saatse saapa” ümbersõidu valmimise järgselt muutub

tänasega võrreldes “väikese saapa” ümbersõidu liiklussagedus suuremaks. Nimelt praegu, mil

“Saatse saabas” on suletud, kasutatakse liiklemiseks metsateid ning vajadus “väikese saapa”

läbimiseks puudub, kuid uute teelõikude rajamise järel võetakse ka “väikese saapa” ümbersõit

aktiivsemalt kasutusse. Teisalt määras “väikese saapa” ümbersõidu asukoha maapinna

suhteliselt järsk langus Mustoja suunas. Vältisime tee projekteerimist orgu. Seega arvestades

kirjeldatud piiranguid, kujunes plaanilahendus kurviliseks. Teavitamaks liiklejat teelõigu

kurvilisusest, tähistatakse lõik liiklusmärkidega 143 ja 144 “Ohtlik kurv”. See ei välista, et osad

liiklejad valivad ebasobiva kiiruse, kuid üldiselt projekteeritud lahendus kihutamist ei soosi.

Olemasolevas „Lutepää“ bussipeatuses ei ole piisavalt ruumi ohutuks manööverdamiseks. Kuna

„Lutepää“ bussipeatused paiknevad avalikult kasutataval riigiteel, siis ei saa projektlahendusega

tekitada olukorda, kus ühistransport hakkab riigiteel manööverdama. See ei ole ohutu. Seetõttu

on projekteeritud bussidele tagasipöördekohad, kus saab manöövri sooritada ohutult ning

ülejäänud liiklust takistamata.

Arvestades, et „Saatse saapa“ ümbersõit ei ole käesoleva ehitusloa esemeks, siis käesolevas

menetluses otsust „Saatse saapa“ ümbersõidule tehtud ettepaneku osas ei tehta. Küll aga

selgitame, et projekteerimise algusfaasis kaaluti uue ümbersõidu rajamist „Saatse saapa“ nö

tallaosaga paralleelselt. Projekteerimise ajal viidi läbi keskkonnaalased uuringud, mille käigus

selgus aga, et see trassialternatiiv läbib Natura esmatähtsat elupaika. Esmatähtsaid elupaiku ei

tohi kahjustada, kui kavandataval tegevusel on asukoha alternatiiv. Seega keskkonnauuringu

tulemustest lähtuvalt loobuti esimesest trassialternatiivist ning valiti teine trassialternatiiv, mille

projekteerimiseks on Transpordiamet andnud 17.11.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/694

projekteerimistingimused (võimalik tutvuda Transpordiameti kodulehel). Riigitee 18178

Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste osas

viiakse läbi Natura asjakohane hindamine.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

1. Mitte arvestada ettepanekuga säilitada 2025. a sügisel rajatud ajutine „väikese saapa“

ümbersõit. Rajada ümbersõit vastavalt tee ehitusloa aluseks olevale projektile.

2. Rajada Lutepääle busside tagasipöördekoht vastavalt tee ehitusloa aluseks olevale projektile.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Kopli 93401:005:0145

Kõivu 73201:001:1342

Kähri 93401:005:0097

Küti 73201:001:0709

Lehestiku 73201:001:0736

Lehestiku 73201:001:2078

Lepa 93401:005:0051

Liiviku 93401:008:0079

Lohu 73201:001:1333

Lusti 73201:001:1152

Mägise 73201:001:0711

Männi 93401:008:0332

Männi 73201:001:1312

Ojamäe 73201:001:1323

Ojamäe 73201:001:2102

Ojasoo 93401:005:0011

Orava metskond 158 73201:001:2080

Palandu 93401:005:0009

Piiriveere 73201:001:2129

Põllumetsa 93401:008:0311

Rebase 93401:008:0647

Söödi 73201:001:1278

Söödi 93401:008:0298

Võsu 93401:005:0018

Töö nr: 24005105| 17.12.2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“

ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ning

tagasipöördekohtade põhiprojekti

Keskkonnamõju eelhinnang

Tallinn–Tartu 2025

Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 6

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 10

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ................................................................................................................................ 10 4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 11 4.3. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 13 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 14 4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 16 4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 16 4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 17

5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 18

LISA 1. FOTOD PROJEKTIALALT ........................................................................................................... 20

LISA 2. II KAITSEKATEGOORIA KAITSEALUSTE LIIKIDE KASVUKOHAD ................................................ 22

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 3

1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ning tagasipöördekohtade põhiprojektile. Kavandatav tegevus toimub Võru maakonnas Setomaa vallas Verhulitsa ja Lutepää küla territooriumil (joonis 1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga november 2025. Projektiala külastuse viis läbi Kaile Eschbaum (OÜ Hendrikson & Ko) 26.11.2024 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 4

2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine. Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025058

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 5

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatavad tööd ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, mille puhul tuleks algatada KMH. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine), määruse nr 224 § 13 p 8 (uue teelõigu, sh bussipeatuste rajamine) ja määruse § 15 p 8 nimetatud tegevuste (ala piirneb kaitsealuste liikide leiukohaga) hulka. Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine 22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 6

3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Käesolev projekt käsitleb riigitee 18178 Värska-Ulitina tee lõiku km 4,54-5,12 ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuseid ja tagasipöördekohti. Lühike lõik riigiteest 18178 Värska-Ulitina paikneb Vene Föderatsiooni territooriumil km 4,90-4,93. Nimetatud lõigu puhul on kasutusel nimetus „väike saabas“.

Kavandatava tegevuse asendiskeemid on esitatud joonistel 3.1 ja 3.2.

Kogu projekteeritav ala jääb riigipiiri piirivööndisse, osaliselt ka riigipiiri piiririba alale. Lõigul on sõidukite peatumine ja jalgsi liikumine keelatud. Riigitee lõiku kasutavad Eestis liiklevad inimesed. Projekteeritavat lõiku läbivad bussiliinid. 10.10.2025 toimus "Saatse saapas" intsident ("Saatse saabast" läbival sõiduteel Vene Föderatsiooni territooriumil viibisid relvastatud isikud), mille tulemusena rajati ajutised ümbersõidud ning nii "väikese saapa" kui ka "Saatse saapa" läbimine ei ole enam võimalik.

Projektlahendus

Projekteeritava maantee tehnilised andmed:

▪ Projektkiirus: 70 km/h (50 km/h); ▪ Sõiduradade arv: ühise sõidurajaga kahesuunalise liiklusega tee; ▪ Võrdtugeva (pinnatud) katte laius: 7,0 m; ▪ Sõidutee laius: 5,50 m; ▪ Kindlustatud peenra laius: 0,75 m; ▪ Vaba ruumi laius: 4,0 m võrdtugeva kattega alest; ▪ Kavandatav tee eluiga: 20 aastat (kergkatend 10 aastat); Valitud parameetrid, sh katte ja mulde laius on sarnased olemasoleva tee lahendusele.

Plaanilahendus

Teelõik ümber „väikese saapa“ on projekteeritud arvestades piirangutega, mis ühelt poolt tulenevad piiririba ja sellega seotud taristu paiknemisest ja teiselt poolt maapinna reljeefiga, mis vahetult kõnealuse nurga juures langeb ca 11 m Mustaoja oja piiranguvöönditesse. Olulise piirangu seab ka oru põhjas asuv allikas, mille ehituskeeluvööndisse tee ehitus ulatuda ei tohi. Tee on projekteeritud kurvilisena, mille alguses on kurv raadiusega 210 m ja selle järgneb kolm kurvi raadiusega 120 m.

Valitud parameetrid on sarnased olemasoleva tee lahendusele (vahetult järgnevad kurvid raadiusega 210 m, 240 m ja 120 m).

Eraldi jalgteid kavandatud ei ole, kuigi kõnealune eriti kurviline lõik, mis paikneb kõrgel nõlval, on kaitstud servast põrkepiirdega.

Seoses kõrvalmaantee 18178 Värska-Ulitina katkestamisega „Saatse saapa“ asukohal ja vaatamata uuele ümbersõidule ümber „Saatse saapa“, kujuneb nii Sesniki kui Lutepää külasse tupiktee. Seetõttu tuleb lahendada bussiliikluse tagamiseks nendes külades bussile nii peatumise kui ümberkeeramise võimalus.

Vertikaalplaneering

Sõiduteele on projekteeritud kahepoolne põikkalle 2,5%, va viraažid, mis on kuni 4%. Pikikalded jäävad vahemikku 0,3 kuni 4,8% ja nõgusad kõverad 1500-3000m ja kumerad kõverad 1500-2000m.

Mulded ja nõlvad

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 7

Projekteeritud mulded ehitada nõlvusega 1:2. Nõlva kindlustamine kõrge nõlvaga lõigus (PK 48+75 – 49+70) on kavandatud lisaks murukülvile kasvumullal ka kookosmatiga, et vältida nõlva uhtumist peale ehituse lõppu enne pinnakattetaimestiku juurdumist.

Sademevee ärajuhtimine ja kraavid

Sademeveed on juhitud sõidutee kõrvale projekteeritud külgkraavide kaudu põikkraavidesse, mis suunduvad Mustoja oja suunas. Osaliselt on vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uue tee mulde äärde ka uued kraavid.

Truubid

Projekteeritud truubid ning truubi päised ehitada vastavalt Transpordiameti tüüpjoonistele. Plastikust truupidel kasutada PE või PP toru, mille rõngasjäikus min SN8. Projekteeritud truupide kavandatav eluiga on vähemalt 50 aastat.

Tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks:

▪ Tee ei läbi enam Vene Föderatsiooni territooriumi. ▪ Sõidutee äärde on projekteeritud kõrge nõlva servale ja samuti piiritara poolsele küljele

põrkepiire. ▪ Peatumisnähtavuse ja vaba ruumi tagamiseks kavandatakse vajalikus mahus raadamised. ▪ Teekattele sujuva profiili, sh viraažide kujundamine.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib ja ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus, killustik jne). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.

Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 8

Joonis 3.1 Asendiskeem. Allikas: Riigitee 18178 Värska-Ulitina „väikese saapa“ ümbersõit, töö nr 24045-1, joonis 4-02, 20.11.2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 9

Joonis 3.2 Asendiskeem Lutepää ja Sesniki bussipeatused. Allikas: Riigitee 18178 Värska-Ulitina „väikese saapa“ ümbersõit, töö nr 24045-1, joonis 4-02.2, 20.11.2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 10

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade rajamise) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva taristu ja liikluse kogumõju. Käesolev projekt on oluline, kuna praegune teelõik läbib Venemaa Föderatsiooni territooriumi, mis tekitab piirangud liikumisele ning julgeoleku- ja õiguslikke riske. Kavandatav ümbersõit jääb täielikult Eesti territooriumile, parandades piirkonna liiklusohutust, tagades kohalikele elanikele stabiilse ligipääsu ning kindlustades riigi infrastruktuuri ja piiriüleste riskide vähendamise.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju, siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Olulist piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne, kuna teelõik rajatakse Eesti Vabariigi territooriumile.

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele

Projektiala asub Võru maakonnas (enne haldusreformi Põlva maakonnas) Setomaa vallas.

Võru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/814. Maakonnaplaneeringus on seatud üldised põhimõtted maanteevõrgu ja ühistranspordi arendamiseks, nt: ▪ Võrumaa tehnilise taristu üldine arengusuund on olemasoleva taristu kvaliteedi tõstmine; ▪ tagada maanteevõrgu kvaliteedi parandamine (nt mustkatte alla viimine, rekonstrueerimine) ja

liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, liikluskoosseisust, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest ja keskkonnahoius;

▪ Tagada transpordiühendus maakonna suuremate keskuste vahel, sidustades keskustega ka väiksemad keskused toimepiirkonna tagamaal.

▪ Transpordiühenduste loomisel lähtutakse „viimase miili“ põhimõttest: kasutaja liikumine ühistranspordipeatusesse peab olema võimalikult lihtne, ohutu ja mugav.

Setomaa valla üldplaneeringu seletuskirja5 (kinnitatud Setomaa Vallavolikogu 24.11.2022 otsusega nr 28) kohaselt saab vajadusel uusi sõiduteid vm transpordi taristu objekte detailplaneeringu või ehitusprojekti raames planeerida kui tulevikus vajadus tekib. Üldplaneeringus antud üldised suunised teedevõrgu arendamiseks (nt valla ja sellest väljapoole jäävate erinevate piirkondade liikuvus tuleb

4 https://www.riigiplaneering.ee/voru-maakonnaplaneering-2030

5 https://setomaa.ee/wp-content/uploads/2025/05/SK100_Setomaa_UP_Seletuskiri.pdf

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 11

muuta mugavaks ja kergesti kättesaadavaks; tagada ühistranspordiühendus piirkonna keskuste (vallasisesed jm sellega funktsionaalselt seotud keskusalad) ning oluliste sihtpunktide vahel).

Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas ning aitab neid ellu viia.

Setomaa valla üldplaneeringu kohaselt asub „väikese saapa“ ümbersõit rohelise võrgustiku alal ja väärtuslikul maastikul. Setomaa valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et väärtuslikud maastikud tulenevad Põlva ja Võru maakonnaplaneeringutest. Võru maakonnaplaneeringus on väärtuslik maastik defineeritud kui paik, mis on olulise kultuurilisajaloolise tausta, loodusliku iseärasuse või identiteedi- ning puhkeväärtusega, mistõttu väärivad need alad suuremat tähelepanu ja säilitamist. Tegu on eelkõige traditsiooniliste kultuurmaastikega, milles on näha kunagised kihelkondlikud kultuuriareaalid ning säilinud ajaloo erinevate ajastute jäljed. Väärtusliku maastiku hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine teenib osaliselt ka rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest ta sisaldab mh loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms. Käesoleva projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oleksid nende tingimustega vastuolus või mis vähendaksid oluliselt väärtusliku maastiku kui ka rohevõrgustiku sidusust.

Projekti elluviimisega võib kaasneda mõningane maaeraldus külgnevatelt kinnistutelt, kuid see on vajalik inimeste julgeoleku tagamiseks ning õiguslike riskide maandamiseks, mis tulenevad tee senisest kulgemisest võõrriigi territooriumil. Maaeraldus on väikesemahuline, kuna ümbersõidu kogupikkus jääb alla ühe kilomeetri. Täpne maavajadus (sh detailid) selgub edasise projekteerimise käigus ning on esitatud krundijaotuskavas. Tegemist pole olulise keskkonnamõjuga KeHJS mõistes, kuna võõrandamisel tuleb tagada osapoolte vahelisel kokkuleppel või sundvõõrandamise protsessi käigus õiglane hüvitis vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele6.

Kokkuvõttes projektil oluline ebasoodne mõju maakasutusele puudub.

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel jääb kavandatavast tegevusest ca 400 m kaugusele Mustoja maastikukaitseala (KLO1000178) ning ca 70 m kaugusele Mustoja loodusala (Natura 2000 loodusala; RAH0000234). Mustoja loodusala koosneb kahest lahustükist, millest üks kattub Mustoja maastikukaitsealaga ning teine on siseriiklikult kaitse alla võetud püsielupaigana. Keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 13 "Nõmmnelgi Värska püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1"7 (edaspidi ka määrus nr 13) võetakse kaitse alla III kaitsekategooriasse8 kuuluva liigi nõmmnelgi (Dianthus arenarius) Värska elupaik, mida tuleb kaitsta liigi ja tema elupaiga liiviku (2330) soodsa seisundi tagamiseks.

Mustoja loodusala EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivikud (2330), kuivad nõmmed (4030), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).

EELIS andmebaasi kohaselt asuvad lähim Natura loodusalal kaitstav elupaigatüüp (vanad loodusmetsad (*9010)) ja lähim kaitstav liik (nõmmnelgi leiukohad) kavandatavast tegevusest ca 500 m kaugusel. Ülejäänud Natura kaitseväärtused jäävad kavandatavast tegevusest veel kaugemale. Kavandatav tegevus kaitstavatele elupaigatüüpidele ja kaitstavate liikide leiukohtadele ei ulatu. Elupaigatüübid ja liikide kasvukohad säilivad olemasolevalt ning olemasolevas ulatuses. Mõju Natura ala kaitseväärtustele on välistatud.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/KAHOS

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013033 8 Praguseks II kaitsekategooria

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 12

Samuti ei ulatu kavandatav tegevus nõmmnelgi püsielupaigale. Kavandatav tegevus asub selle suhtes olemasolevast teest teisel pool ja nihkub sellest eemale (võrreldes olemasoleva teega). Kavandatav tegevus ei hõlma ka määruses nr 13 nimetatud püsielupaigas keelatud tegevusi. Olulist mõju püsielupaigale ei kaasne.

Mustoja maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Vabariigi Valitsuse 11.07.2005 määruse nr 1699 (edaspidi ka määrus nr 169) kohaselt: ▪ haruldaste pinnavormide ja metsaökosüsteemide kaitse; ▪ EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - kuivade nõmmede (4030) , rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;

▪ EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta II lisas nimetatud liikide - vingerja (Misgurnus fossili), nõmmnelgi (Dianthus arenarius ssp. Arenarius), aas-karukella (Pulsatilla pratensis), mets-vareskolla (Diphasium complanatum) ja teiste liikide, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse;

▪ EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse.

Kavandatav tegevus maastikukaitsealale ei ulatu. Projektiga kavandatavad tegevused leiavad aset olemasoleva teel või selle vahetuses läheduses. Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis kahjustaksid maastikukaitseala kaitse eesmärke või oleksid määruse nr 169 kohaselt keelatud. Olulist mõju maastikukaitseala kaitse eesmärkidele ei kaasne.

EELIS andmete alusel jääb kavandatava tegevuse alale III kaitsekategooria kaitsealuse liigi aas-karukell (Pulsatilla prantensis; KLO9300166) leiukoht. Kavandatavast tegevusest ca 10 m kaugusele jääb ka III kaitsekategooria kaitsealuse liigi karukold (Lycopodium clavatum; KLO9302568) leiukoht. (vt joonis 4.2.)

Lisaks jäävad kavandatavast tegevusest ca 30 m kaugusele II kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohad. Nendeks on: häriklik käokuld (Helichrysum arenarium; KLO9314191) ja palu-põisrohi (Silene chlorantha; KLO9315087). Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, mistõttu käesolevas aruandes liigi täpset leiukohta ei esitata. Kaitsealuste liikide kasvukohad kuvatakse täpsemalt lisas 1, mis on mõeldud ametkondlikuks kasutamiseks.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma kirjaga arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas annab järgmised täiendavad tingimused:

▪ Palume eelnõusse lisada, et joonistele tuleb kanda EELISest kaitstavate taimede kasvukohad: KLO9315087, KLO9314191, KLO9300166 ja KLO9302568 ning tähistada need „looduskaitseliste piirangutega aladena“, kus on keelatud ehitusmaterjalide ladustamine ja sõitmine. Liikide nimesid ja muid üksikasju palume mitte täpsustada. Kui on oht, et joonistest kinni ei peeta, tuleb alad ehituse ajaks ajutise piirdega piirata.

▪ Eeldatavasti ulatub töömaa väikeses ulatuses kasvukohale KLO9300166, kuid eskiisi alusel see maht kasvukohta ei kahjusta.

Arvestades ehitustööde planeerimisel ja teostamisel ülalnimetatud tingimusi, ei ole alust eeldada kaitsealustele liikidele olulist ebasoodsat mõju.

Kavandatavatest bussipeatuste ja tagasipöördekohtadest ca 130-180 m kaugusele jäävad lisaks ka III kaitsekategooria kaitsealuse liigi, valge-toonekurg (Ciconia ciconia; KLO9105492 ja KLO9105493), elupaigad. Valge-toonekurg on Lõuna- ja Kesk-Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind, kelle peamisteks ohuteguriteks on märgalade kuivendamine, pestitsiidide kasutamine ja kliimategurite muutmine. Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd ei hõlma elupaika ohustavaid

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/13291850?leiaKehtiv

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 13

tegureid, ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, ei ole põhjust eeldada kaitsealusele liigile olulist ebasoodsat mõju

Käesoleva projekti raames on vajalik teostada mõningal määral ka raadamist. Vastavalt KeHJS § 6 lõige 1 punkti 311 alusel on vajalik algatada KMH, kui metsamaa raadamise maht on üle 100 hektari. Raadamise maht käesoleva projekti raames on ca 6000 m2. Kuna raadamismaht on oluliselt alla 100 hektari, ei ole KMH algatamine sellest tulenevalt vajalik.

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine looduskaitseliste liikide, kaitseala ja Natura 2000 loodusala suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

4.3. Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste registri10 andmetel ei jää kavandatava tegevuse alale kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised (Värska õigeusu kirik (reg nr 23875), Värska kalmistu (reg nr 4220) ja Anne Vabarna (1877-1964) haud (reg nr 4219)) jäävad kavandatavast tegevusest ca 4,5 km kaugusele ehk mõjualast välja.

Kavandatava tegevuse alale ei jää ka pärandkultuuri objekte. Lähim pärandkultuuri objekt (Sesniki tsässonakoht (reg nr 934:TSA:003)) on andmebaasis registreeritud kavandatavast tegevusest ca 10 m kaugusele. Tsässona täpset asukohta ei ole samas võimalik kindlaks teha, kuna see on hävinenud ning objektist ei ole maastikul jälgi säilinud. Teised registreeritud pärandkultuuri objektid jäävad kavandatavast tegevusest juba kaugemale (vt joonis 4.4).

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuri objektidele.

10 https://register.muinas.ee/

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 14

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele

Rajatava teelõiguga lookleb paralleelselt Mustoja oja (VEE1002600). Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, millega on seotud järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m. Kavandatav tegevus Mustoja oja piiranguvöönditesse ei ulatu. Oru põhjas asub allikas (nimi teadmata; VEE4615700), mille ehituskeeluvööndisse kavandatav tegevus projekti seletuskirja kohaselt ulatuda ei tohi. Projektlahenduse kohaselt ulatub kavandatav tegevus allika piiranguvööndisse (vt täpsemalt joonised 3.1 ja 4.4), kus on keelatud looduskaitseseaduse § 37 lg 3 nimetatud tegevused. Selliseid tegevusi projektiga ei kavandata. Allika veekaitsevööndis tuleb tagada, et tööde teostamisel ei toimuks pinnase kahjustamist ega muid tegevusi, mis võiks põhjustada erosiooni või hajuheidet (veeseadus § 119 p 6). Tööde teostamiseks ei ole vajalik ka puude ja põõsaste eemaldamist veekogude veekaitsevööndis. Kokkuvõttes, ei nähta projektiga ei ette tegevusi, mis võiksid veekogudele olulist ebasoodsat mõju põhjustada.

Keskkonnaportaali11 andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse puurkaevusid. Lähim puurkaev (PRK0058402) jääb kavandatavast tegevuses ca 220 m kaugusele ehk mõjualast välja.

Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas12. Käesoleva teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2024. aasta andmetel 333 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 94%, autorongid 1% ning veoautod ja autobussid 5%). Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on suurusjärkudes väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena. Ka ei muudeta projektiga sademevee suublasse juhtimise põhimõttelist lahendust.

Kavandatav tegevus asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Sellegipoolest tuleb projekti elluviimisel tööde käigus siiski ka tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad tuleb rajada jõe ja allika piiranguvööndist väljapoole (st kaugemale kui 100 m). Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogudele lähemal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

11 https://keskkonnaportaal.ee/ 12 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 15

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine puurkaevu, pärandkultuuri objektide, vooluveekogu ja veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 16

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus

Kavandatava uue teelõigu („väikese saapa“ ümbersõidu) vahetus läheduses ei asu müratundlikke objekte. Kavandava tegevuse asukoht on ümbritsetud maatulundusmaadega. Lähim elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 5243428) asub kavandatavast tegevusest ca 200 m kaugusel. Käesoleva projekti raames teostatav ümbersõit nihkub elamule lähemale vähe (ca 50 m ulatuses), ning arvestades väikest liiklussagedust pole kavandataval tegevusel ehituse järgselt müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas olulist ebasoodsat mõju.

Kavandatavate bussipeatuste ja tagasipöördekohtade lähedusse jäävad mõningad müratundlikud objektid, mis on paratamatu, kuna tegemist on külakeskustega. Arvestades kavandatava tegevuse mahtu ja iseloomu, ei ole tegevuse elluviimisel eeldada müra, vibratsiooni ega õhusaaste olulist mõju ümbritsevatele aladele ning läheduses paiknevatele elu- ja ühiskondlikele hoonetele.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval ajavahemikus kella 07.00- 19.00.

Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

Eeltoodud meetmete järgimisel ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ehitusaegse müra, õhusaaste (tolm, heitgaasid) ning ehitusaegse valgusreostuse olulist mõju ümbritsevatele aladele ning elu- ja ühiskondlikele hoonetele.

4.6. Jäätmekäitlus

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest13 ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“14 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Setomaa valla jäätmehoolduseeskirjas15 olevate nõuetega.

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025057

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/410052023007

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 17

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

4.7. Avariiolukorrad

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 18

5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3116 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ja ebasoodsa mõju leevendamiseks tuleb arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Kaitsealuste liikide (palu-põisrohi, häriklik käokuld, aas-karukell, karukold) leiukohas on keelatud

ehitusmaterjalide ladustamine ja sõitmine. Vajadusel tuleb alad ehituse ajaks ajutise piirdega piirata (vt täpsemalt ptk 4.2).

▪ Allika veekaitsevööndis tuleb tagada, et tööde teostamisel ei toimuks pinnase kahjustamist ega muid tegevusi, mis võiks põhjustada erosiooni või hajuheidet (vt täpsemalt ptk 4.4).

▪ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

▪ Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on tuleb rajada jõe ja allika piiranguvööndist välja (st kaugemale kui 100 m). Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogudele lähemal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha päeval ajavahemikus kella 07.00- 19.00.

▪ Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.

▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine

16 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 19

kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Setomaa valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 20

Lisa 1. Fotod projektialalt

Järgnevalt on esitatud vaated kavandatava ümbersõidu asukohale ning Mustoja ojale:

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 21

Riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 4,54-5,12, sh „väikese saapa“ ümbersõidu, ning Sesniki ja Lutepää külade bussipeatuste ja tagasipöördekohtade põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang 22

Lisa 2. II kaitsekategooria kaitsealuste liikide kasvukohad

Lisatud eraldi failina.

Ametkondllikuks kasutamiseks. (Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.)

KORRALDUS

10.03.2026 nr 1.1-3/26/161

Tee ehitusloa andmine riigitee 18178 Värska-Ulitina

tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja

Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade

rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 13.02.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 18178 Värska-Ulitina

tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade

rajamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõit

paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 93401:005:0272; 73201:001:1353) Võru

maakonnas Setomaa vallas Verhulitsa ja Lutepää külade territooriumil. Lutepää küla busside

tagasipöördekoht on kavandatud Võru maakonnas Setomaa vallas Lutepää külas asuvale Võsu

kinnisasjale (katastritunnus 93401:005:0018). Sesniki küla busside tagasipöördekoht on

kavandatud Võru maakonnas Setomaa vallas Sesniki külas asuvale Söödi kinnisasjale

(katastritunnus 73201:001:1278). Võsu ja Söödi kinnisasjadest täiendava maa omandamiseks on

Transpordiamet algatanud maade omandamise menetluse.

Transpordiameti 30.05.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/400 on antud projekteerimistingimused

riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks.

Lutepää ja Sesniki külade busside tagasipöördekohtade projekteerimine on reguleeritud

Transpordiameti 17.11.2025 korralduses nr 1.1-3/25/694 „Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „Saatse saapa“ ümbersõidu ehitusprojekti koostamiseks“.

Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 24045-1 „Riigitee 18178

Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõit“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on

kuni 31.12.2026 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/McUMA9BDIs5HqvD.

Projekti eesmärk on riigitee 18178 Värska-Ulitina teel „väikese saapa“ ümbersõidu

projekteerimine.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud

riigitee lõik osaliselt uuele trassile ning kavandatakse kaks uut busside tagasipöördekohta.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu,

ning Sesniki ja Lutepää külade bussi tagasipöördekohtade projekti puhul pole vastavalt KeHJS

esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS

järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude

eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust,

mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Politsei- ja

Piirivalveamet, Setomaa Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

3

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti

8ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu ning

Lutepää ja Sesniki küladesse busside tagasipöördekohtade rajamiseks vastavalt korralduse

lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 18178 Värska-Ulitina tee „väikese saapa“ ümbersõidu

ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61

kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse

korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

4

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus