Korraldus "Tee ehitusloa andmine riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 asuvale kruuskattega lõigule tolmuvaba katte rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine"

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 18233

Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58

asuvale kruuskattega lõigule

tolmuvaba katte rajamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/26/260

Tee ehitusloa andmise kuupäev 16.04.2026

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 asuvale kruuskattega lõigule tolmuvaba

katte rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel“. Keskkonnameetmed

1. Kavandatava tegevuse elluviimisel on keelatud II kaitsekategooria kaitsealuste liikide

(nõmmnelk ja harilik käokuld) korjamine ja hävitamine. Kaitsealuste liikide leiukohas

vältida sõitmist ja ehitusmaterjalide ladustamist, vajadusel piirata ehituse ajal taraga.

Samuti mitte külvata kaitsealuste liikide kasvukohas muruseemet ega tuua kasvukohta

juurde mujalt pärit kasvupinnast (vt täpsemalt KMH eelhinnangu ptk 4.2).

2. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada III kaitsekategooria kaitsealuse liigi

(karukold) säilimine (vt täpsemalt KMH eelhinnangu ptk 4.2). Karukolla leiukohas tuleb

vältida sõitmist ja ehitusmaterjalide ladustamist, vajadusel piirata ehituse ajal taraga.

Samuti mitte külvata kaitsealuse liigi kasvukohas muruseemet ega tuua kasvukohta juurde

mujalt pärit kasvupinnast.

3. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

2

Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

4. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi

läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri

määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kasutatav tehnika

peab olema heas tehnilises seisukorras.

5. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

6. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

7. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

8. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Setomaa valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

9. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või

vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole

võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud

laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole

võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba

omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

10. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning

mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

11. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km

11,59-12,23 ja km 12,46-13,58 olemasoleval

teel; km 12,23-12,46 uuel trassil; riigitee

18178 Värska-Ulitina tee km 10,40-10,48

olemasoleval trassil 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78 50410 Tartu

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 528 9315

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

3

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km

11,59-13,58 tolmuvaba katte projekt

2.7 Tee ehitusprojekti number 24045-3

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 asuvale kruuskattega lõigule tolmuvaba katte rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Kaitseministeerium

Kaitseministeerium pole tähtajaks kooskõlastamisest keeldunud, arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja

pikendamist. Otsus:

1. Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et kooskõlastaja ei

soovinud ehitusloa kooskõlastamisest keelduda ega ehitusloa

osas arvamust avaldada.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Setomaa Vallavalitsus

23.03.2026 nr 7-5/1362-4

Esitasite Setomaa Vallavalitsusele kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks riigitee 18233 Matsuri-Sesniki

tee tolmuvaba katte ehitusloa menetlusse kaasamise eelnõu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

eelnõu. Saadetud kiri on registreeritud Setomaa Vallavalitsuse dokumendiregistris 16.03.2026 kirjana nr 7-

5/1362-3.

Setomaa Vallavalitsus on vaadanud üle ja kooskõlastab riigiteel 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58

asuvale kruuskattega lõigule tolmuvaba katte ehitusloa menetlusse kaasamise otsuse eelnõu ja KMH algatamata

jätmise otsuse eelnõu.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse andja nõustub ehitusloa eelnõuga.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas

2 Politsei- ja Piirivalveamet

31.03.2026 nr 1.14-

2.4/2263-2

Politsei- ja Piirivalveameti poolseid kommentaare riigitee 18233 Matsuri- Sesniki tee km 11,59-13,58 asuvale

kruuskattega lõigu ehitusloale ei ole. Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud ehitusloa

eelnõule.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas

3 Maa- ja Ruumiamet

30.03.2026 nr 6-

3/25/15314-3

Edastasite Maa- ja Ruumiametile (edaspidi MaRu) arvamuse avaldamiseks ehitusloa andmise eelnõu riigitee

18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 asuvale kruuskattega lõigule tolmuvaba katte rajamiseks. Tee

ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt põhiprojektile „Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58

tolmuvaba katte projekt“ (töö nr 24045-3). Projektiga oli võimalik tutvuda digitaalselt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/t3ubn90CGATC68o.

Projekti alale jääb riigi omandis olev Tsätskiniidu (tunnus 93401:001:0733, maatulundusmaa) kinnisasi, mille

riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning valitsema volitatud asutus MaRu.

Asendiplaanide järgi on Tsätskiniidu kinnisasjale projekteeritud juurdepääs üle Lusti (tunnus 93401:008:0378)

kinnisasja kirdenurga olemasoleva pinnastee asukohas. Tsätskiniidu kinnisasjale on projekteeritud kruusakattega

juurdepääsutee. Tsätskiniidu kinnisasi on põllumajanduslikul eesmärgil antud rendile OÜ MH Forest. Palume

tööde tegemise aeg kokku leppida rentnikuga.

MaRu nõustub riigivara valitsema volitatud asutusena põhiprojekti „Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-

13,58 tolmuvaba katte projekt“ (töö nr 24045-3) alusel ehitusloa andmisega tingimusel, et arvestatakse eelpool

kirjeldatud märkusega ja järgnevaga:

• tööde teostamisel tuleb arvestada maaüksusel asuvate kitsendustega (nähtavad MaRu kitsenduste

kaardirakendusest) ja vajadusel hankida vajalikud kooskõlastused;

• tööde käigus ei kahjustata Tsätskiniidu kinnisaja ning pärast tööde teostamist taastatakse maaüksusel heakord;

• MaRu-le ei kaasne maaüksustel teostatavate töödega seoses rahalisi ega muid kohustusi.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse andja nõustub ehitusloa eelnõuga.

2. Tsätskiniidu kinnisasjaga vahetult seotud ehitustööde tegemise

aeg leppida kokku rentnikuga OÜ MH Forest.

3. Tööde teostamisel tuleb arvestada Tsätskiniidu maaüksusel

asuvate kitsendustega (nähtavad MaRu kitsenduste

kaardirakendusest) ja vajadusel hankida vajalikud

kooskõlastused.

4. Arvestada, et tööde käigus ei tohi kahjustada Tsätskiniidu

kinnisaja ning pärast tööde teostamist tuleb taastada

maaüksusel heakord.

5. Arvestada, et MaRu-le ei kaasne maaüksustel teostatavate

töödega seoses rahalisi ega muid kohustusi.

4 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 22 alusel seisukoha võtmiseks Otsus:

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 asuvale kruuskattega lõigule tolmuvaba katte rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

26.03.2026 nr 6-3/26/4949-

2

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 asuvale

kruuskattega lõigule tolmuvaba katte rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ eelnõu koos

lisadega.

Tee ehitusloaga hõlmatud ala asub Võru maakonnas Setomaa vallas Kolossova, Korela ja Sesniki külades. Tee

ehitustööd on kavandatud 2026. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 24045-3 „Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki

tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte projekt“.

Keskkonnaamet on varasemalt 11.09.2025 kirjaga nr 6-2/25/16513-2 esitanud arvamuse projekteerimistingimuste

kohta ja 06.02.2026 kirjaga nr 6-2/26/2521 projekti kohta. Keskkonnaameti arvamusega on saadetud materjalides

valdavalt arvestatud ja liikide kaitseks vajalikud tingimused on projekti joonistele lisatud.

Kuna kavandatavad tegevused ei jää Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel

kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisse, siis esitab

Keskkonnaamet eelnõu kohta arvamuse.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet

seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning

KMH algatamine ehitusloa taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnaamet palub ehitusloa eelnõud täiendada järgneva märkuse alusel.

Ehitusloa eelnõus on märgitud: Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada III kaitsekategooria kaitsealuse

liigi (karukold) säilimine (vt täpsemalt KMH eelhinnangu ptk 4.2). Kuna III kaitsekategooria liigi karukolla

ohustavaks teguriks on juhuslik tallamine ja ehitustegevus, palume ehitusluba täiendada ning nimetada

tööpiirkonnas esinevate kaitsealuste liikide osas samad piirangud. Ka karukolla leiukohas tuleb vältida sõitmist ja

ehitusmaterjalide ladustamist, vajadusel piirata ehituse ajal taraga. Samuti mitte külvata kaitsealuse liigi

kasvukohas muruseemet ega tuua kasvukohta juurde mujalt pärit kasvupinnast.

1. Täiendada ehitusloa keskkonnameetmete punkti 2 järgneva

tingimusega: karukolla leiukohas tuleb vältida sõitmist ja

ehitusmaterjalide ladustamist, vajadusel piirata ehituse ajal

taraga. Samuti mitte külvata kaitsealuse liigi kasvukohas

muruseemet ega tuua kasvukohta juurde mujalt pärit

kasvupinnast.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

3. Lugeda, et arvamuse andja nõustub ehitusloa eelnõuga.

5 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (edaspidi

ELASA)

18.03.2026 nr 4114-1.17/60

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa eelnõu.

Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA103. Lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusest KK5383,

enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu

https://elvi.elasa.ee/.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse andja nõustub ehitusloa eelnõuga.

2. Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA103.

Lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusest KK5383, enne

ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA

võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu https://elvi.elasa.ee/.

6 Siseministeerium Siseministeerium pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

1. Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas

7 Riigimetsa Majandamise

Keskus

Riigimetsa Majandamise Keskus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

1. Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas

8 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

9 Enefit AS Enefit AS pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

10 Kagu Ühistranspordikeskus Kagu Ühistranspordikeskus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 asuvale kruuskattega lõigule tolmuvaba katte rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Jaama 93401:001:0188

Jõeveere 93401:008:0429

Jõeveere 93401:008:0433

Jõeääre 93401:008:0427

Järvela 93401:008:0361

Järvela 93401:008:0359

Kaldamäe 93401:008:0858

Kallaste 93401:008:0364

Kallaste 93401:001:0772

Kasetalu 93401:008:0399

Kasetalu 93401:008:0397

Lohatalu 93401:008:0375

Lohatalu 93401:008:0373

Lusti 93401:008:0377

Lusti 93401:008:0378

Lusti 93401:008:0379

Metsaveere 93401:008:0395

Mäepealse 93401:008:0394

Ojaveere 93401:008:0532

Ojaveere 93401:008:0531

Raametsa 73201:001:1315

Raatalu 93401:008:0406

Renaldo 93401:008:0622

Saare 93401:008:0380

Savi 93401:008:0729

Savi 93401:008:0731

Savi 93401:008:0553

Savi 93401:008:0732

Suure-Lombi 93401:008:0368

Suure-Lombi 93401:008:0371

Uus-Kallaste 93401:001:0773

Töö nr: 24005105| 06.03.2026

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte

paigaldamise projekti

Keskkonnamõju eelhinnang

Tallinn–Tartu 2026

Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ................................................................................................. 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................................................... 6

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ..................................................................................... 9

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .............................................................................................................................................. 9 4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ........................................................................................................... 10 4.3. Mõju kultuuriväärtustele .................................................................................................................... 11 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ................................................................................................................. 12 4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ..................................................................................... 13 4.6. Jäätmekäitlus ...................................................................................................................................... 13 4.7. Avariiolukorrad ................................................................................................................................... 14

5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED .................................................................................................. 15

LISA 1. FOTOD PROJEKTIALALT ................................................................................................................... 17

LISA 2. II KAITSEKATEGOORIA KAITSEALUSTE LIIKIDE KASUVUKOHAD (AMETKONDLIKUKS KASUTAMISEKS)

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59 - 13,58 tolmuvaba katte projekti keskkonnamõju eelhinnang 3

1. Sissejuhatus

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59 - 13,58 tolmuvaba katte projektile. Riigitee nr 18233 Matsuri–Sesniki km 11,59–13,58 lõik asub Kolossova, Korela ja Sesniki külade territooriumil Setomaa vallas Võru maakonnas (joonis 1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga jaanuar 2026. Projektiala külastuse viis läbi Kaile Eschbaum (OÜ Hendrikson & Ko) 26.11.2024 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59 - 13,58 tolmuvaba katte projekti keskkonnamõju eelhinnang 4

2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine. Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025058 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59 - 13,58 tolmuvaba katte projekti keskkonnamõju eelhinnang 5

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatavad tööd ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste hulka, mille puhul tuleks algatada KMH. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ning määruse nr 224 § 13 p 8 (uue teelõigu rajamine) ja määruse § 15 p 8 nimetatud tegevuste (ala piirneb kaitsealuste liikide leiukohtadega) hulka. Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59 - 13,58 tolmuvaba katte projekti keskkonnamõju eelhinnang 6

3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Riigitee nr 18233 Matsuri–Sesniki km 11,592–13,582 lõik jääb Kolossova, Korela ja Sesniki küla territooriumile Setomaa vallas Võru maakonnas. Teelõik piirneb suures osas piirikaitsevööndiga. Tegemist on kruuskattega teelõiguga, mis ühendab riigitee nr 18178 Värska-Ulitina Karisilla-Petseri tugimaanteega nr 63 Matsuri külas. Projekteeritavale lõigule eelnev lõik Kolossova külas km 10,694 - 11,592 on pinnatud. Tee on ääristatud kraavidega ja lõiguti on tee servas ka põrkepiire.

Plaanilahendus

Projekteeritav teelõik järgib peamiselt tee nr 18233 trassi. Plaanilahendus muutub enim vahemikus km 12,202 kuni 12,503. Selles vahemikus on tee ümber projekteeritud tee nr 18178 Värska-Ulitina ja tee nr 18233 Matsuri-Sesniki ristumiskohaks, kus peateena jätkub sisuliselt tee nr 18233, mis liitub tänase tee nr 18178-ga. Tee nr 18233 kujuneb ristuvaks teeks, mille lõpp peaks edaspidi olema projekteeritaval ristmikul km 12,327. Ristmik asub kurvil raadiusega 210 m, seega on projekteeritud liiklusmärgid, mis informeerivad ristmiku asumisest kurvis.

Projekteeritav lõik lõppeb tänase tee nr 18233 lõpus km 13,582. Selles kohas on samuti projektlahenduse kohane peatee suund tee nr 18178 Saatse suunas ja kõrvalteena näidatud tänane 18178 Sesniki küla poolt tulev haru. Selle ristmikul on samuti projekteeritud liiklusmärgid, mis peatee suuna muutmisest informeerivad.

Riigitee 18178 lõik km 12,503 – 13,582 tuleks liita tee 18233 külge.

Eraldi jalgteid kavandatud ei ole.

Tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks

▪ Riigiteede 18178 ja 18233 peatee suuna ümberprojekteerimine. ▪ Sõidutee äärde on projekteeritud põrkepiire lõigule pk 116+50 – 118+68, kus oru põhjas olev truup

on ~3 m sügavusel tee pinnast. ▪ Peatumisnähtavuse ja vaba ruumi tagamiseks on kavandatud vajalikus mahus raadamised. ▪ Teekattele sujuva profiili, sh viraažide kujundamine.

Vertikaalplaneering

Sõiduteele on projekteeritud kahepoolne põikkalle 2,5%, va viraažid, mis on kuni 4%.

Pikikalded jäävad vahemikku 0,5 kuni 6,9% ja nõgusad kõverad 600-2000 m ja kumerad kõverad 600-8000 m.

Mulded ja nõlvad

Projekteeritud mulded ehitada nõlvusega 1:2.

Sademevee ärajuhtimine ja kraavid

Sademeveed on juhitud sõidutee kõrvale projekteeritud külgkraavide kaudu põikkraavidesse. Osaliselt on vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uue tee mulde äärde ka uued kraavid.

Truubid

Projekteeritud truubid ning truubi päised ehitada vastavalt Transpordiameti tüüpjoonistele.

Plastikust truupidel kasutada PE või PP toru, mille rõngasjäikus min SN8.

Projekteeritud truupide kavandatav eluiga on vähemalt 50 aastat.

Projekteeritud haljastus

Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5-7 cm.

Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele.

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59 - 13,58 tolmuvaba katte projekti keskkonnamõju eelhinnang 7

Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud ning peab surumisel kergesti lagunema.

Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Tihedatel liigniisketel savimaadel võib puude ja põõsaste kasvualuse rajada aluspinnase peale, et vesi ei koguneks istutusauku, kuid kasvualus ei tohi olla väiksema mahuga kui nõutud.

Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.

Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised haljasalad murukülviga. Projektiga on ette nähtud mulde ja kraavide nõlvad haljastada murukülviga. Lubatud on mulde ja kraavide nõlvade haljastamine hüdrokülviga.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib ja ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb nii lammutamise kui ka ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja killustik). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.

Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte paigaldamise projekti KMH eeelhinnang 8

Joonis 3.1 Asendiplaan ja liikluskorraldus. Allikas: Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59 - 13,58 tolmuvaba katte projekt, Roadplan OÜ, töö: 24045-3, joonis 4-03.3, 05.03.2026

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte paigaldamise projekti KMH eeelhinnang 9

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59 - 13,58 tolmuvaba katte paigaldamise) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva taristu ja liikluse kogumõju. Projekti realiseerumisel pareneb käsitletaval lõigul liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale (läbi õnnetuste ohu vähenemise) ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju, siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele

Projektiala asub Võru maakonnas (enne haldusreformi Põlva maakonnas) Setomaa vallas.

Võru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/814. Maakonnaplaneeringus on seatud üldised põhimõtted maanteevõrgu arendamiseks, nt: tagada maanteevõrgu kvaliteedi parandamine (nt mustkatte alla viimine, rekonstrueerimine) ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, liikluskoosseisust, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest ja keskkonnahoius.

Setomaa valla üldplaneeringu seletuskirjas5 samuti andud üldised suunised teedevõrgu arendamiseks, nt: valla ja sellest väljapoole jäävate erinevate piirkondade liikuvus tuleb muuta mugavaks ja kergesti kättesaadavaks.

Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas.

Põlva maakonnaplaneeringu ja Setomaa valla üldplaneeringu kohaselt asub kavandatav tegevus rohelise võrgustiku alal ja väärtuslikul maastikul. Võru maakonnaplaneeringus on väärtuslik maastik defineeritud kui paik, mis on olulise kultuurilisajaloolise tausta, loodusliku iseärasuse või identiteedi- ning puhkeväärtusega, mistõttu väärivad need alad suuremat tähelepanu ja säilitamist. Tegu on eelkõige traditsiooniliste kultuurmaastikega, milles on näha kunagised kihelkondlikud kultuuriareaalid ning säilinud ajaloo erinevate ajastute jäljed. Väärtusliku maastiku hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine teenib osaliselt ka rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest ta sisaldab mh loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms. Käesoleva projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oleksid nende tingimustega vastuolus või mis vähendaksid ka rohevõrgustiku sidusust. Käesoleva

4 https://www.riigiplaneering.ee/voru-maakonnaplaneering-2030 5 https://setomaa.ee/wp-content/uploads/2025/05/SK100_Setomaa_UP_Seletuskiri.pdf

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte paigaldamise projekti KMH eeelhinnang 10

projektiga viiakse juba olemasolev maanteelõik tolmuvaba katte alla (seda oluliselt laiendamata või tõstmata).

Kavandatava tegevuse käigus on vajalik mõningane teemaa-ala täiendav võõrandamine, kuid see ei ole suures mahus (täpsem info on toodud krundijaotuskavas), mistõttu oluline mõju maakasutusele puudub.

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele

Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel jääb kavandatavast tegevusest ca 160 m kaugusele Mustoja maastikukaitseala (KLO1000178), mis kuulub üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura Mustoja loodusala (RAH0000234) koosseisu. Mustoja loodusala koosneb kahest lahustükist, millest üks kattub Mustoja maastikukaitsealaga ning teine on siseriiklikult kaitse alla võetud püsielupaigana. Keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 13 "Nõmmnelgi Värska püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1"6 (edaspidi ka määrus nr 13) võetakse kaitse alla III kaitsekategooriasse7 kuuluva liigi nõmmnelgi (Dianthus arenarius) Värska elupaik, mida tuleb kaitsta liigi ja tema elupaiga liiviku (2330) soodsa seisundi tagamiseks.

Mustoja loodusala EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivikud (2330), kuivad nõmmed (4030), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harivesilik (Triturus cristatus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).

EELIS andmebaasi kohaselt asub lähim Natura loodusalal kaitstav elupaigatüüp (rabad (*7110)) ja lähimad kaitstavad liigid (nõmmnelk, palu-karukell) kavandatavast tegevusest ca 600-700 m kaugusele. Ülejäänud Natura kaitseväärtused jäävad kavandatavast tegevusest veel kaugemale. Kavandatav tegevus kaitstavatele elupaigatüüpidele ja kaitstavate liikide leiukohtadele ei ulatu. Elupaigatüübid ja liikide kasvukohad säilivad olemasolevalt ning olemasolevas ulatuses. Mõju Natura ala kaitseväärtustele on välistatud.

Kavandatav tegevus Nõmmnelgi püsielupaigale ei ulatu (jääb ca 5 km kaugusele), mistõttu oluline ebasoodne mõju püsielupaigale on välistatud.

Mustoja maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Vabariigi Valitsuse 11.07.2005 määruse nr 1698 (edaspidi ka määrus nr 169) kohaselt:

▪ haruldaste pinnavormide ja metsaökosüsteemide kaitse;

▪ EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - kuivade nõmmede (4030) , rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;

▪ EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta II lisas nimetatud liikide - vingerja (Misgurnus fossili), nõmmnelgi (Dianthus arenarius ssp. Arenarius), aas-karukella (Pulsatilla pratensis), mets-vareskolla (Diphasium complanatum) ja teiste liikide, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse;

▪ EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse.

Kavandatav tegevus maastikukaitsealale ei ulatu. Projektiga kavandatavad tegevused leiavad aset olemasoleva teel või selle vahetuses läheduses. Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis kahjustaksid maastikukaitseala kaitse eesmärke või oleksid määruse nr 169 kohaselt keelatud. Olulist mõju maastikukaitseala kaitse eesmärkidele ei kaasne.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/129052013033 7 Praeguseks II kaitsekategooria 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/13291850?leiaKehtiv

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte paigaldamise projekti KMH eeelhinnang 11

EELIS andmete alusel jäävad kavandatava tegevuse tööpiirkonda järgmised II kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohad9: nõmmnelk (Dianthus arenarius; KLO9340408) ja harilik käokuld (Helichrysum arenarium; KLO9355909). Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 55 lg 7 kohaselt on II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, on keelatud. Kaitsealuste liikide leiukohas vältida sõitmist ja ehitusmaterjalide ladustamist, vajadusel piirata ehituse ajal taraga. Samuti mitte külvata kaitsealuste liikide kasvukohas muruseemet ega tuua kasvukohta juurde mujalt pärit kasvupinnast.

Kavandatavast tegevusest ca 20 m kaugusele jääb II kaitsekategooria kaitsealuse liigi Korela kahvatu seensambliku ja männi-soomussambliku püsielupaik (KLO3000574). Tegemist on boreaalse okasmetsade liigiga. Kasvab puidul, harvem puukoorel, põhiliselt männil ning eelistab põlenud puitu. Eestis haruldane liik. Peamiseks ohuteguriks on metsade raie, kuid käesoleva projekti raames ei kavandata raiet ei püsielupaigas ega selle sihtkaitsevööndis. Püsielupaik säilib olemasoleval kujul ja ulatuses ning kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju püsielupaigale.

EELIS andmete alusel jääb kavandatavast tegevusest ca 13 m kaugusele III kaitsekategooria kaitsealuse liigi, karukold (Lycopodium clavatum; KLO9339474), leiukoht. LKS § 55 lg 8 kohaselt on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada kaitsealuse liigi säilimine.

Käesoleva projekti raames on vajalik teostada mõningal määral ka raadamist. Vastavalt KeHJS § 6 lõige 1 punkti 311 alusel on vajalik algatada KMH, kui metsamaa raadamise maht on üle 100 hektari. Raadamise maht käesoleva projekti raames on ca 10010 m2. Kuna raadamismaht on oluliselt alla 100 hektari, ei ole KMH algatamine sellest tulenevalt vajalik.

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine pärandkultuuri objektide, looduskaitseala, Natura 2000 loodusala ning kaitsealuse liigi suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

4.3. Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste registri10 andmetel andmete alusel ei jää kavandatava tegevuse alale kultuurimälestisi. Lähim kultuurimälestis (Saatse õigeusu kirik (reg nr 23874) jääb kavandatavast tegevusest ca 3,8 km kaugusele ehk mõjualast välja.

9 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud, mistõttu kaitsealuse liigi täpne leiukoht on esitatud lisas 2, mis on mõeldud ametkondlikuks kasutamiseks. 10 https://register.muinas.ee/

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte paigaldamise projekti KMH eeelhinnang 12

Maa- ja Ruumiameti pärandkultuuri objektide kaardirakenduse kohaselt jääb kavandatava tegevuse alale (vt joonis 4.2) üks pärandkultuuriobjekt – Korela laudsipuu (934:LDS:003), kuid see on likvideeritud 2008. a seoses uue tee ehitusega ning käesoleval projektil sellele mõju puudub. Teised pärandkultuuriobjektid jäävad kavandatavast tegevusest juba kaugemale ehk mõjupiirkonnast välja.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuri objektidele.

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele

Kavandatava tegevuse lähedusse jääb Piusa jõgi (VEE1000200). Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, millega on seotud järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m. Käesolev projekt Piusa jõe ehituskeeluvööndini ei ulatu. Samuti ei ole vajalik puu- ja põõsarinde raie Piusa jõe veekaitsevööndis.

Keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ kohaselt kuulub kõnealune Piusa jõe lõik lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 on neil aladel keelatud uute paisude rajamine ning olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, samuti veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Kavandatav tegevus nimetatud tegevusi ei hõlma, mistõttu kavandataval tegevusel oluline ebasoodne mõju lõhelistele puudub.

Keskkonnaportaali11 andmete alusel jääb kavandatava tegevuse piirkonda (ca 300 m kaugusele) üks puurkaev PRK0059666. Puurkaevudele on kehtestatud hooldusala 10 m. Kavandatav tegevus puurkaevu hooldusalale ei ulatu.

Sademeveed on juhitud sõidutee kõrvale projekteeritud külgkraavide kaudu põikkraavidesse. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas12. Käesoleva teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2024. aasta andmetel 45 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 100%). Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on suurusjärkudes väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.

Kavandatav tegevus asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, kuid siiski tuleb projekti elluviimisel tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

11 https://keskkonnaportaal.ee/ 12 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte paigaldamise projekti KMH eeelhinnang 13

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine lähima puurkaevu, vooluveekogu ja veekaitseluste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus

Kavandatava tegevuse vahetuses läheduses ei asu müratundlikke objekte. Kavandava tegevuse asukoht on ümbritsetud maatulundusmaadega. Lähim elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 5243765) asub kavandatavast tegevusest ca 160 m kaugusel. Käesoleva projektiga teostatakse maanteelõigu parendamine (tolmuvaba katte paigaldamine), mistõttu on projekti elluviimise järgselt eeldada piirkonnale õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas pigem soodat mõju.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.13 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

4.6. Jäätmekäitlus

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte paigaldamise projekti KMH eeelhinnang 14

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest14 ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“15 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Setomaa valla jäätmehoolduseeskirjas16 olevate nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

4.7. Avariiolukorrad

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024007 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/410052023007

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte paigaldamise projekti KMH eeelhinnang 15

5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte paigaldamise projekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3117 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Olulise ebasoodsa mõju vältimiseks ja ebasoodsa mõju leevendamiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Kavandatava tegevuse elluviimisel on keelatud II kaitsekategooria kaitsealuste liikide (nõmmnelk

ja harilik käokuld) korjamine ja hävitamine. Kaitsealuste liikide leiukohas vältida sõitmist ja ehitusmaterjalide ladustamist, vajadusel piirata ehituse ajal taraga. Samuti mitte külvata kaitsealuste liikide kasvukohas muruseemet ega tuua kasvukohta juurde mujalt pärit kasvupinnast (vt täpsemalt ptk 4.2).

▪ Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada III kaitsekategooria kaitsealuse liigi (karukold) säilimine (vt täpsemalt ptk 4.2).

▪ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Setomaa valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

17 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte paigaldamise projekti KMH eeelhinnang 16

▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte paigaldamise projekti KMH eeelhinnang 17

Lisa 1. Fotod projektialalt

Järgnevalt on esitatud vaated riigitee 18233 Matsuri–Sesniki tee olemasolevale olukorrale ning selle ümbrusele:

Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte paigaldamise projekti KMH eeelhinnang 18

KORRALDUS

16.04.2026 nr 1.1-3/26/260

Tee ehitusloa andmine riigitee 18233 Matsuri-Sesniki

tee km 11,59-13,58 asuvale kruuskattega lõigule

tolmuvaba katte rajamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 13.03.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 18233 Matsuri-

Sesniki tee km 11,59-13,58 asuvale kruuskattega lõigule tolmuvaba katte rajamiseks

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 asuv

kruuskattega lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused 93401:008:0733,

93401:008:0401, 93401:008:0822, 93401:008:0398, 93401:008:0374, 93401:008:0376,

93401:008:0407, 93401:008:0409, 93401:008:0362, 93401:008:0367, 93401:008:0362,

93401:008:0365, 93401:008:0820, 93401:008:0396, 93401:008:0434, 93401:008:0428,

93401:008:0430, 93401:008:0381, 93401:008:0818, 93401:008:0369, 93401:008:0819,

93401:008:0372) Võru maakonnas Setomaa vallas Kolossova, Korela, Sesniki külade

territooriumil. Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 18178 Värska-Ulitina tee km 10,40-

10,48 asuv lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 93401:008:0499) Võru

maakonnas Setomaa vallas Sesniki külas. Riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee uus trass, mis on

vajalik perspektiivse „Saatse saapa“ ümbersõiduga kokkuviimiseks, on kavandatud Võru

maakonnas Setomaa vallas Korela külas asuvatele Raatalu (katastritunnus 93401:008:0406),

Järvela (katastritunnus 93401:008:0359), Kallaste (katastritunnus 93401:001:0772) ja Uus-

Kallaste (katastritunnus 93401:001:0773) kinnisasjadele. Raatalu, Järvela, Kallaste ja Uus-

Kallaste kinnisasjadest täiendava maa omandamiseks on Transpordiamet algatanud maade

omandamise menetluse.

Transpordiameti 07.10.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/621 on antud projekteerimistingimused

riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 asuvale kruuskattega lõigule tolmuvaba katte

ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2026. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 24045-3 „Riigitee 18233

Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte projekt“. Projekti asendiplaani joonised ja

seletuskiri on kuni 31.12.2026 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/t3ubn90CGATC68o.

2

Projekti eesmärk on riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 asuvale kruuskattega

lõigule tolmuvaba katte ehitamine ning riigitee ümberehitamine ulatuses, mis on vajalik seoses

„Saatse saapa“ ümbersõidu kavandamisega.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Riigitee 18233 lõik on kavas

ühendada perspektiivse „Saatse saapa“ ümbersõiduga, mille tõttu on kavandatud riigitee 18233

km 12,23-12,46 asuv lõik uuele trassile.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba

katte ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust

eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole

vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Politsei- ja

Piirivalveamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Setomaa

Vallavalitsus,

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

3

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 asuvale

kruuskattega lõigule tolmuvaba katte rajamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 18233 Matsuri-Sesniki tee km 11,59-13,58 tolmuvaba katte

ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61

kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei

kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse

korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

4

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus