Kommentaarid SE 766 kohta esitatud arvamustele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu majanduskomisjon

[email protected]

Kommentaarid SE 766 kohta

esitatud arvamustele

Austatud proua/härra Perekonnanimi või ametinimetus

[siia kirjuta sisu]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Osanik

osakonnajuhataja

Lisa(d):

Kersti Rahlin 58851391

[email protected]

Meie 11.03.2026 nr 13-3.1/996-2

2

Kommentaarid SE766 kohta esitatud arvamustele

Finantsinspektsioon Rahandusministeeriumi kommentaar 1 Finantsinspektsioon on seisukohal, et

finantsjärelevalve subjektides ei või

siseaudiitorina töötada iga isik, vaid

sellistes ettevõtetes töötamisele on

sätestatud kõrgendatud nõuded. Eelnõu

koostamisel on jäänud täpsemalt

hindamata seadusemuudatuse mõju just

finantssektori asutusi silmas pidades.

Seletuskirjas on märgitud, et KAS-is,

KindlTS-is, IFS-is, KIOS-is, MERAS-es ja

VPTS-is sätestatud õigusnormi, mille

kohaselt kohaldatakse siseaudiitorile

AudS-is atesteeritud siseaudiitori kohta

sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke

aluseid, kehtetuks tunnistamine pigem

lihtsustab siseauditi tegemiseks sobiva

kandidaadi leidmist, kuna edaspidi ei pea

järgima AudS-is sätestatud normistikku

ning sobiva isiku valimisel saab lähtuda

konkreetses valdkonnas oluliseks

peetavatest kriteeriumidest. Eelnimetatuga

ei saa nõustuda järgmistel põhjustel.

Käesoleval juhul tunnistatakse kehtetuks

AudS-i sätted, mis reguleerivad

siseaudiitori kutse omandamist ja

siseaudiitorite üle järelevalve teostamist

ning kogu 4. peatükk, mis reguleerib mh:

a) siseaudiitorile kohalduvaid hea maine

ning usaldusväärsuse nõudeid (AudS § 66);

b) siseaudiitori kohustust end pidevalt

täiendada, et hoida oma teadmisi, oskusi ja

vilumusi tasemel, mis ei ohusta

siseaudiitori kutsetegevuse kvaliteeti

(AudS § 67 lg 1);

c) kohustust, et siseaudiitor peab oma

kutsetegevuses olema objektiivne ja

kompetentne, hoidma kutsesaladust,

tegutsema nõutava hoolsusega ning

käituma siseaudiitori kutse kohaselt (AudS

§ 68 lg 1);

d) siseaudiitori kohustust täita oma

kutsetegevuses siseaudiitori kutsetegevuse

standardeid (AudS § 68 lg 2).

Ei nõustu Finantsinspektsiooni arvamusega.

KAS-is, KindlTS-is, IFS-is, KIOS-is, MERAS-es ja

VPTS-is tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt

kohaldatakse siseaudiitorile audiitortegevuse seaduses

atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja

tegevuse õiguslikke aluseid. Kuna atesteeritud

siseaudiitori kutse baseerub rahvusvaheliselt

tunnustatud sertifikaadil Certified Internal Auditor

(edaspidi CIA), tekitab nimetatud sertifikaadi täiendav

tunnustamine Eestis ja kohaliku kutsenimetuse

omistamine asjatut kulukat bürokraatiat ja segadust.

Lisaks on nõuded finantsjärelevalve subjektide

siseaudiitorile sätestatud sellekohastes seadustes ja

Euroopa Liidu õigusaktides järgmiselt:

1) IFS, milles on sätestatud, et fondivalitseja sise-

eeskirjades määratakse kindlaks töötajate valiku

kriteeriumid, töö- või ametiülesanded ja alluvussuhted

ning siseauditi teostamise kord (§ 344);

2) KIOS, milles on sätestatud, et krediidiinkasso

nõukogu määrab siseaudiitori, kellel on siseaudiitori

ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused,

kogemused, haridus, kutsesobivus ja laitmatu ärialane

maine (§ 42 lg 3 esimene lause);

3) KindlTS, milles on sätestatud, et siseauditi

funktsiooni rakendamisel lähtub kindlustusandja

komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35

artiklis 271 sätestatust (§ 103 lg 4);

4) VPTS, milles on sätestatud, et EL Komisjoni

delegeeritud määruse nr 2017/565 artiklis 24 sätestatud

siseauditi üksuse ülesannete täitja ja temaga sõlmitava

lepingu tingimused määrab investeerimisühingu

nõukogu (§ 832 lg 2);

5) KIOS, milles on sätestatud, et krediidiandja või -

vahendaja nõukogu või selle puudumise korral

üldkoosolek määrab sõltumatu isiku, kellel on

siseaudiitori ülesannete täitmiseks vajalikud

teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane

sobivus ja laitmatu ärialane maine. Krediidiinkasso

juhatus kehtestab sise-eeskirjad, milles määratakse

juhtide ja töötajate teadmiste, oskuste ning kogemuste

tase, mis on vajalik konkreetsetel töökohtadel

ülesannete täitmiseks (§ 41 lg 2, § 42 lg 3).

6) KAS, milles on sätestatud, et krediidiasutuse

võtmeisikud on finantsjuht ning vastavuskontrolli,

riskikontrolli või siseauditi üksuse juht. Võtmeisikule

kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta

sätestatule § 48 lõikeid 2, 3, 41, 6, 61 ja 7. Nimetatud

KAS sätetes on toodud samad nõuded, mis AudS §-is

66-s, lisaks Finantsinspektsiooni roll võtmeisiku

sobivuse hindamisel.

Nõuded krediidiasutuste siseauditi töötajatele on

toodud ka Basel'i komitee juhises The internal audit

function in banks. Ülemaailmsed siseauditi standardid

sätestavad, et need kehtivad igale isikule või

funktsioonile üle maailma, kes osutab siseauditi

teenuseid, olenemata sellest, kas organisatsioon palkab

siseaudiitorid otse, sõlmib nendega lepingu välise

teenusepakkuja kaudu või teeb mõlemat.

Iga ettevõtte kõrgema juhtkonna pädevuses on seada

siseaudiitorile vajadusel täiendavaid kriteeriume,

näiteks nõuda CIA-sertifikaati, mis peaks kehastama

üleilmselt kõrgeimat pädevust siseauditi valdkonnas.

2 Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks AudS-i

sätted, mis reguleerivad siseaudiitorite üle

järelevalve teostamist. Käeoleval ajal võib

Rahandusministeerium teha ettekirjutuse,

milles suunab siseaudiitori täiendavale

kutseeksamile, samuti siseaudiitori

tegevust iseseisvalt uurida, et vältida

seadusevastast tegevust (AudS § 130 lg 1 p

4, § 132 lg 5).

Uue regulatsiooniga kaob ära igasugune, sh

ennetav järelevalve siseaudiitorite üle.

Ei nõustu Finantsinspektsiooni arvamusega.

AudS-is sätestatud võimalus siseaudiitorit täiendavale

kutseeksamile saata on pigem deklaratiivne, sest Eestis

ei korraldata siseaudiitori kutseeksameid. Põhjuseks

on väike nõudlus sellise kutseeksami järele ja selle

ebamõistlikult suur haldamiskulu.

Kuna siseaudiitor töötab nn organisatsiooni sisse, ei

oma Rahandusministeerium (edaspidi RAM) teavet

võimalikest uurimist vajavatest probleemidest. Ühtegi

taotlust siseaudiitori tegevust uurida pole seni RAM-

ile ka esitatud. RAM-i järelevalve siseaudiitorite üle

piirdub kord aastas tegevusaruannete kogumisega

hindamaks, kas täiendusõppe kohustus on täidetud.

Selle alusel on mõnelt isikult kohalik kutse/kutsetase

ära võetud.

3 Plaanitavate muudatustega seoses jääb

ebaselgeks järelevalvesubjektide ja

Finantsinspektsiooni poolt siseaudiitori

sobivuse hindamisel tehtava taustakontrolli

regulatsioon ning selle lubatavuse ulatus, st

kuidas veenduda, et määratav siseaudiitor

on ka ilma kutsekvalifikatsioonita seaduse

nõuetele vastav ja tal on siseaudiitori

ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised,

oskused, kogemused, haridus,

kutsesobivus ja laitmatu ärialane maine.

Ei nõustu Finantsinspektsiooni arvamusega.

Siseaudiitori sobivuse hindamisel rakendatakse kõiki

seadusega lubatud taustakontrolli meetmeid.

Värbamise kriteeriumid (sh teadmised, oskused,

kogemused, haridus, kutsesobivus ja laitmatu maine)

ning nende tõendamise viisid määrab

finantsjärelevalve subjekt vastavalt enda vajadustele.

Siseaudiitori maine hindamisel saab täiendavalt

juhinduda KAS § 48 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt

arvestab Finantsinspektsioon isiku reputatsiooni

hindamisel muu hulgas seda, kas isiku või tema juhitud

või kontrollitava äriühingu varasem tegevus või

tegevusetus on kaasa toonud pankroti- või

saneerimismenetluse alustamise või isik on olnud

süüteo eest süüdi mõistetud, süüteoasjas süüdistatav

või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga

või isik on toime pannud õigusvastase, pettusliku või

usaldust kuritarvitava teo või rahapesu või terrorismi

rahastamise teo või olnud seotud sellise teoga või selle

uurimis- või järelevalve-menetlusega.

4 Arvestades finantsjärelevalve subjektide

kohustust määrata siseaudiitoriks vaid

vajalikke teadmisi, haridust, oskusi,

kogemusi, kutsealast sobivust ja laitmatut

ärialast mainet omavad isikud, võib uus

regulatsioon tuua kaasa olukorra, kus

siseaudiitorite turg finantssektoris koondub

vaid üksikute suuremate ettevõtete kätte,

kus töötavad professionaalsed kutset

omavad siseaudiitorid. Nimetatu toob

kaasa ebavõrdse kohtlemise, kus uued

isikud ei saa turule siseneda, sest kutset

pole võimalik omandada ja neid ei

usaldata, samuti võib finantsjärelevalve

subjektidel raskeks osutuda

professionaalsete siseaudiitorite vähesuse

tõttu sobiva siseaudiitori määramine.

Ei nõustu Finantsinspektsiooni arvamusega.

Finantsjärelevalve subjektidele võib suurema arvu

eritüübiliste klientide ja tänu sellele rikkalikuma

kogemusega siseauditi teenust pakkuvate ettevõtete

kasutamine olla igati asjakohane üksiku ahtama

kogemusega siseaudiitori palkamisega võrreldes.

Siseauditi teenuse sisseostu kasutatakse üha enam ka

muudes valdkondades.

Atesteeritud siseaudiitori kutse võrdub sisuliselt

rahvusvahelise siseaudiitori sertifikaadiga (CIA).

Seega pole võimalik atesteeritud siseaudiitoreid

tekitada rohkem, kui on Eestis CIA sertifikaati

omavaid inimesi. Kuna kehtivates seadustes nõutud

atesteeritud siseaudiitori kutse omandamine on

täiendav bürokraatia ega loo lisandväärtust, siis on ka

praegu turul mitmeid CIA-sertifikaadiga isikuid, kes

on otsustanud täiendavat koormavat reeglistikku mitte

läbida.

Audiitorkogu

5 Teeme ettepaneku:

1) kas jätta eelnõust välja AudS § 941

täiendus, mis kehtestab praegu kohustuse,

mida ei saa sisuliselt täita või

2) täiendada seadust jõustumissättega,

mille kohaselt vastav digitaalset

märgistamist puudutav nõue jõustub alates

hetkest, mil jõustub ja muutub

kohaldatavaks kestlikkusaruandlust

hõlmav ESEF-i määruse muudatus.

Ei nõustu ettepanekuga. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, 14. detsember

2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014,

direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja

direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute

kestlikkusaruandlusega, artikli 1 punktis 9 on

sätestatud, et ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse

käesoleva direktiivi artiklis 19a sätestatud nõudeid,

koostavad oma tegevusaruande elektroonilises

aruandlusvormingus, mis on kindlaks määratud

komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/815

artikliga 3, ning märgistavad oma kestlikkusaruande,

sealhulgas määruse (EL) 2020/852 artiklis 8 sätestatud

avalikustatava teabe, järgides nimetatud delegeeritud

määruses kindlaks määratud elektroonilist

aruandlusvormingut. Seega on liikmeriigil kohustus

see nõue üle võtta, kuid reaalselt saabki ettevõte hakata

ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) nõuet

täitma alles siis, kui jõustub sellekohane Euroopa Liidu

detailne õigusakt. Sellekohast õigusakti on oodata

aastatel 2027-2028 ning kuna on teada, et sellekohane

õigusakt on kindlasti tulemas, on mõistlik ühendada

selle kohustuse sätestamise muudatusettepanek koos

teiste muudatusettepanekutega ning hoida seeläbi ära

hilisem koormus täiendava õigusloome näol.

Eesti Siseaudiitorite Ühing

6 Eelnõuga soovitakse tunnistada kehtetuks

kogu AudS-is sätestatud siseaudiitori

kutsetegevuse raamistik. Eelnõus

Ei nõustu ESAÜ arvamusega.

AudS-is sätestatud nõuded (mis on karmimad, kui

nõuavad IIA, EL ja Basel) ei loo siseauditile

kavandatavad muudatused on sisult ja

mõjult ulatuslikud ning muudavad

põhjapanevalt siseauditi kutsetegevuse

korraldust, kvaliteediraamistikku ja

usaldusväärsust nii avalikus kui ka

erasektoris.

Rõhutame, et eelnõu mõju ei piirdu üksnes

täidesaatva riigivõimu asutustega.

Muudatused puudutavad ka erasektorit

ning mitmete eriseaduste alusel tegutsevaid

organisatsioone, kus siseauditi roll on

otseselt seotud finantsstabiilsuse,

läbipaistvuse ja avaliku huvi kaitsega.

Arvestades kavandatavate muudatuste

ulatust ja pikaajalist mõju, peab ESAÜ

vajalikuks säilitada siseauditi

kutsetegevuse raamistik sellisel kujul, mis

tagab professionaalsuse, järjepidevuse ja

usaldusväärsuse ning toetab nii avaliku kui

ka erasektori organisatsioonide juhtimist,

riskijuhtimist ja sisekontrolli.

automaatselt usaldusväärsust, kui tegelikkuses neid

nõudeid ei järgita.

Siseauditi standardite nõudeid ei järgita täies ulatuses,

sest (avaliku sektori) väikestele siseauditi üksustele on

see liigselt koormav. Väliseid kvaliteedihindamisi

(kohustuslik vähemalt üks kord viie aasta jooksul) ei

tehta, sest see on kallis, juhid ei väärtusta hindamiste

tulemusi ning kuna standardeid pole järgitud, siis

tuleks hinne “mittevastav".

Eelnõuga ei muudeta siseauditi korraldamise

kohustuse ega vormi nõuet üheski sektoris: nii avalikus

kui erasektoris on siseauditi olemasolu üldiselt

vabatahtlik ka praegu. Samuti on vaba siseauditi

korraldamise vorm – kas palgaline siseaudiitor,

siseauditi osakond või sisseostetud siseauditi teenus.

Mõne kitsa valdkonna seaduse alusel on (teatud

tingimustel) mõnes organisatsioonis siseaudit siiski

kohustuslik ja neid kohustusi eelnõu ei muuda (nt

finantssektori ettevõtted, riigi osalusega sihtasutused ja

ettevõtted, Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu,

Kultuurkapital, investeerimis-ühingud ja

fondivalitsejad). 7 ESAÜ ei nõustu ettepanekuga kaotada

siseaudiitorite kutsed (atesteeritud

siseaudiitor ja avaliku sektori siseaudiitor).

Kutseeksami läbimine kinnitab, et

siseaudiitor omab vajalikku teoreetilist

ettevalmistust, praktilisi oskusi ja tegutseb

siseaudiitori kutse-eetika raamistikus.

Kutsete kaotamine vähendab objektiivseid

kvaliteeditagatisi ning nõrgestab siseauditi

rolli sõltumatu ja usaldusväärse kontrolli-

ja nõustamisfunktsioonina.

Ei nõustu ESAÜ arvamusega.

Siseaudiitorite Instituut (IIA) innustab omandama

rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaate (nt CIA), kuid

ei sea nõudeks konkreetse sertifikaadi omamist mingil

ametikohal. Samuti ei soosi IIA kohalike siseaudiitori

kutsete tekitamist (st tuleks piirduda IIA

sertifikaatidega).

Ka Euroopa Liidu õigusaktid ei sätesta siseaudiitorile

kohustuslikku kutsetaset, vaid loetlevad sobivaid

pädevusi ja jätavad konkreetsete kriteeriumite

seadmise õiguse organisatsiooni juhile.

Atesteeritud siseaudiitori kutse antakse inimesele,

kellel juba on rahvusvahelise siseaudiitori kutse

Certified Internal Auditor (CIA).

Olemuselt rahvusvahelist kutset peaks Eestis

aktsepteeritama ka ilma selle eraldi tunnustamise ja

ministri käskkirjaga kohaliku kutsenimetuse

omistamiseta. Rahvusvahelise sertifikaadi omanikule

kehtivad kõik audiitortegevuse seadusesse IIA

reeglitest ümber kirjutatud nõuded. Praegune süsteem

tekitab bürokraatiat ja lisakulusid ega loo kutsele

täiendavat väärtust.

Avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutse antakse

inimesele, kellel juba on rahvusvaheline avaliku

sektori siseaudiitori kutse Certified Government

Auditing Professional (CGAP) juhul, kui ta on lisaks

teinud Eestis ka riigihalduse õiguse eksami.

CGAP-sertifikaatide väljastamine lõpetati 01.07.2021

– seega pole senise süsteemi alusel uusi avaliku sektori

üksuse siseaudiitoreid võimalik saada. Kohaliku

asenduseksami loomine ja edasine haldamine on

väikese nõudluse tõttu hinnatud majanduslikult

ebamõistlikuks.

Avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutse antakse

inimesele, kes läbib siseauditi standardite eksami.

Sellest kutsest on siiani (2010 – 2025) huvitunud neli

inimest, sest kehtiva seaduse kohaselt on nende

võimalused ametikohta leida väga ahtad. Kuna

siseauditi standardid on vahepeal muutunud, siis

olemasolevad eksamiküsimused enam ei sobi ning

tuleks koostada uued küsimused, mis on aga rahaliselt

ebamõistlik, kuna selle kutse vastu pole erilist huvi

üles näidatud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik seniste kutsetega

jätkata. Kriteeriumid konkreetsele organisatsioonile

sobiva siseaudiitori värbamiseks saab ja peab

kehtestama kõrgem juhtkond, kes seab ka nõuded ja

juhised siseaudiitori tööle. Rahvusvaheline sertifikaat

(nt CIA) on siseaudiitorile täiendavaks pädevuse

tõendiks ja enese sobivuse tõendamise argumendiks.

8 ESAÜ ei nõustu siseauditi standardite

kaotamise ettepanekuga.

Juhime tähelepanu, et siseauditi standardid

ei ole pelgalt formaalsed nõuded, vaid

kujutavad endast rahvusvaheliselt

tunnustatud parimat praktikat, mis toetab

riskipõhist lähenemist, sõltumatust,

eetilisust ja kvaliteedijuhtimist.

Nende kehtetuks tunnistamine ilma

samaväärset, selgelt määratletud ja sidusat

alternatiivi kehtestamata tekitab

regulatiivse lünga ning suurendab

õiguslikku ja praktilist ebakindlust

siseauditi korraldamisel.

Ilma kohustusliku raamistikuta suureneb

risk, et siseauditi ulatus, metoodika ja

kvaliteet kujunevad ebaühtlaseks, mis

omakorda vähendab siseauditi tulemuste

võrreldavust.

Ei nõustu ESAÜ arvamusega.

Oma erialases tegevuses juhinduvad siseaudiitorid IIA

loodud siseauditi kutsetegevuse rahvusvahelistest

raam-põhimõtetest vastavalt ülemaailmsetes siseauditi

standardites sätestatule: „Standardid kehtivad igale

isikule või funktsioonile, kes osutab siseauditi

teenuseid, olenemata sellest, kas organisatsioon

palkab siseaudiitorid otse, sõlmib nendega lepingu

välise teenusepakkuja kaudu või teeb mõlemat“.

Eelnõuga kavandatud muudatused ei takista IIA

siseauditi raamistiku ega üleilmsete siseauditi

standardite järgimist.

Siseauditi ülemaailmsete standardite viimane (kehtib

alates 2025. aastast) versioon on eesti keelde tõlgituna

kõigile huvilistele järgimiseks ja rakendamiseks tasuta

kättesaadav nii RAM-i, ESAÜ kui ka IIA

veebilehtedel. Kaasaegsete tõlkeprogrammidega on

siseauditit käsitlevad muud IIA materjalid kasutatavad

ka võõrkeelte mitteoskajaile.

IIA poolt koostatud standardite kohandatud versiooni

õigusaktiga kehtestamise ja selle edasise

ülalpidamisega kaasnevad riigile kulud: õigusakti

menetlus, tõlkimine ja tõlke asjakohasena hoidmine,

samuti koolitamine standardite osas. Koolitamise

teadmus on adekvaatseim ESAÜ-l, kes on ka huvitatud

IIA raamistiku tutvustamisest.

Tegelikkuses puuduvad hoovad standardite

kohustusliku rakendamise tagamiseks Eestis isegi

avalikus sektoris – mitte midagi ei ole juhtunud, kuigi

kehtiva seaduse alusel kohustuslike standardite

nõudeid (nt. ajamahukas ja kallis väline

kvaliteedihindamine) pole järgitud.

9 Seletuskirja kohaselt soovib RAM

siseauditi standardite asemel koostada

siseauditi korraldamise juhendi ning

avaldada selle oma veebilehel hiljemalt

eelnõu seadusena jõustumise ajaks.

Seletuskirjast ei selgu, kas siseauditi

korraldamise juhend koostatakse sektorite

ülesena või ainult täidesaatva riigivõimu

asutuste tarbeks.

Siseauditi korraldamise juhend, milles tutvustatakse

mõningaid praktilisi lahendusi ülemaailmsetes

siseauditi standardites antud suuniste rakendamiseks,

on kavas avaldada soovitusliku juhendina eelkõige

avaliku sektori siseaudiitoritele, kuid seda võivad

praktikas rakendada ka kõik teised vastava

valdkonnaga kokku puutuvad töötajad. Juhendis

osundatakse ülemaailmsete siseauditi standardite

järgimisele kui asjakohasele ja heale tööriistale

kvaliteetse siseauditi teenuse osutamiseks.

10 ESAÜ peab vajalikuks säilitada siseauditi

kutsetegevuse raamistik sellisel kujul, mis

tagab professionaalsuse, järjepidevuse ja

usaldusväärsuse ning toetab nii avaliku kui

ka erasektori organisatsioonide juhtimist,

riskijuhtimist ja sisekontrolli.

Ei nõustu ESAÜ arvamusega järgmistel põhjustel:

1) atesteeritud siseaudiitori kutse aluse - CIA

sertifikaadi – omandamine pole võimalik eesti keeles

ja see on kallis (õppematerjalid ja eksamid kokku mitu

tuhat USD) ning kurnav protsess, millele sageli kulub

mitu aastat. Sellise pingutuse teinud inimene leiab

tasuvama töökoha erasektoris.

2) avaliku sektori üksuse siseaudiitoreid ei saa juurde

tekkida (CGAP sertifikaate ei omistata alates

01.07.2021), olemasolev piiratud hulk on juba

hõivatud või rakendatud mujal, mistõttu on avalikul

sektoril raske leida nõuetele vastavaid inimesi.

3) avaliku sektori ühingus võib siseaudiitori

kutsetegevusega iseseisvalt tegeleda üksnes

siseaudiitor (kõik kolm kutsetaset). Siseauditi teenust

võib ühingule osutada üksnes avaliku sektori üksuse

siseaudiitor või atesteeritud siseaudiitor.

Probleemiks on mõlemad avaliku sektori üksuse kohta

käivad põhjendused ning lisaks järgmised asjaolud:

1) avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutset peetakse

lahjaks ja pigem valitakse tööle kõrgema

kvalifikatsiooniga siseaudiitor.

2) nõuded avaliku sektori töötajatele (sh

siseaudiitoritele) on sätestatud Avaliku teenistuse

seaduses.

Euroopa Liidu õigusaktid ei sätesta siseaudiitorile

kohustuslikku kutsetaset, vaid loetlevad sobivaid

pädevusi ja jätavad konkreetsete kriteeriumite

seadmise organisatsiooni juhile. Seega pole praegused

piiravad nõuded kõige mõistlikumad ning tuleks

lõpetada.

11 ESAÜ hinnangul ei ole eelnõus esitatud

piisavat mõjuanalüüsi, mis tõendaks, et

Ei nõustu ESAÜ arvamusega.

kavandatavad muudatused toetavad

avaliku sektori ressursside tõhusamat,

õiglasemat ja vastutustundlikumat

kasutamist.

Seletuskirjas on märgitud, et CGAP-i sertifikaatide

väljastamine lõpetati 01.07.2021, mistõttu ei ole senise

süsteemi alusel võimalik uusi avaliku sektori üksuse

siseaudiitori kutseid enam saada. Kohaliku eksami

loomine ja edasine haldamine on väikese nõudluse

tõttu hinnatud majanduslikult ebamõistlikuks.

Samuti on selgitatud, et avaliku sektori ühingu

siseaudiitori kutsest on siiani (2010 – 2025) huvitunud

vaid neli inimest, sest kehtiva seaduse kohaselt pole

neil praktiliselt kohta, kus töötada. Kuna vahepeal on

muutunud siseauditi standardid, siis olemasolevad

eksamiküsimused enam ei sobi ning tuleks teha uued,

mis on rahaliselt ebamõistlik vähese huvi tõttu.

Seletuskirjas on osundatud ka halduskoormuse ja

kulude vähenemise asjaolule olukorras, kus

lõpetatakse rahvusvaheliselt sertifitseeritud

siseaudiitorile (CIA) kohaliku kutse omistamine ja

kohalike kutsete/kutsetasemetega isikute

registreerimine ja haldamine audiitortegevuse registris

(ATR).

Samuti on seletuskirjas osundatud, et ka IIA innustab

omandama nende poolt pakutavaid rahvusvaheliselt

tunnustatud sertifikaate, kuid ei sea kunagi nõudeks

konkreetse sertifikaadi omamist mingil ametikohal.

Samuti ei soosi IIA mingite kohalike siseaudiitori

kutsete tekitamist ning on seisukohal, et tuleks

piirduda IIA sertifikaatidega.

12 Puuduvad viited uuringutele või

andmetele, mis näitaksid, et kutsete ja

standardite kaotamine parandab siseauditi

toimimist või vähendab tegelikku

halduskoormust ilma kvaliteedi arvelt

järeleandmisi tegemata.

Kohalikke siseaudiitori kutsenimetusi rahvusvaheliste

sertifikaatide tunnustamise alusel pole meile

teadaolevalt teistes EL riikides loodud, seega

puuduvad ka võimalikud viidatud uuringud või

andmed.

AS Inbank

13 Finantsjärelevalve valdkonnas tekitavad

siseauditit puudutavad muudatused

teatavaid kahtlusi. Nõue, et finantsasutuse

siseauditi üksuse juhil peab olema

asjakohane rahvusvaheline sertifikaat,

tundub adekvaatne meede töö kvaliteedi

tagamiseks.

Krediidiasutuste seaduses on ka praegu üsna selged

reeglid siseauditi juhi kvalifikatsioonile (ilma

konkreetset sertifikaati nimetamata).

Asjaolu, kas CIA-sertifikaadi täiendav nõudmine on

vajalik või mitte, on organisatsiooni juhtkonna

otsustada. Rahvusvahelise CIA-sertifikaadi täiendav

tunnustamine Eestis ei anna siseaudiitorile

lisandväärtust.