Tere!                                                        

Täname Teid 10.02.2026 pöördumise eest Terviseameti tegevusest olemasoleva keskkonnamüra olukorra ohjamisel.

Kirjas viitate, et viimase paari aasta jooksul on Terviseameti Põhja regionaalosakond detailplaneeringute kooskõlastamise protsessis lähtunud eluruumide projekteerimisel väga rangest liiklusmüra nõuete käsitlusest, mis Teie hinnangul on põhimõtteliselt välistanud uute eluruumide rajamise Tallinna suurema liikluskoormusega tänavate äärde ning Harju maakonna suurema liikluskoormusega maanteede lähedusse.

Selgitame, et Terviseamet juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest. Müratasemete hindamisel ja müra normtasemete kohaldamisel lähtub amet atmosfääriõhu kaitse seadusest ning selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti lähtutakse rahvatervishoiu seadusest ning selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 12.11.2025 määrusest nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Nende õigusaktide eesmärk on tagada inimeste tervise kaitse ja elukeskkonna kvaliteet.

Terviseamet ei tõlgenda ega rakenda õigusnorme omal algatusel rangemalt, vaid järgib kehtivaid õigusakte. Õigusaktide muutmine kuulub seadusandja pädevusse. Atmosfääriõhu kaitse seaduse probleemkohti on arutatud Riigikogus menetluses oleva eelnõu raames ning määrus nr 71 on samuti lähiajal kavandatud muutmiseks. Kuni kehtivad normid on jõus, on ameti kohustus neid rakendada ühtselt ja järjepidevalt. Õigusnormide eiramine või valikuline rakendamine ei ole kooskõlas avaliku huvi ega tervisekaitse põhimõtetega.

Planeeringute kooskõlastamisel lähtub Terviseamet atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st 57 ning kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga alale määratud mürakategooriatest, samuti määruse nr 71 lisas 1 sätestatud müra normtasemetest. Kui planeeringualal on müra normtasemed ületatud ning esitatud lahendus ei taga normide täitmist, ei saa amet planeeringut kooskõlastada.

See ei tähenda arendustegevuse takistamist. Kooskõlastamata jätmine viitab vajadusele esitatud lahendust täiendada. Müranormide täitmise tagamiseks on võimalik kasutada erinevaid tehnilisi ja arhitektuurseid meetmeid, näiteks klaasitud rõdusid, topeltfassaade, müratõkkeseinu, hoonete sobivat paigutust ning muid lahendusi.

Kui on teada, et planeeringualal esineb müra normtasemete ületus ning puuduvad tõhusad leevendusmeetmed, ei saa planeeringut kooskõlastada, sest see looks uue elukeskkonna, kus nõuetele vastav müratase ei ole tagatud. Selline lähenemine tuleneb kohustusest vältida uue õigusvastase olukorra tekkimist ning kaitsta tulevaste elanike õigust tervisekaitsele ja nõuetele vastavale elukeskkonnale.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt peab müraallika valdaja tagama, et tema territooriumilt ei levi normtasemeid ületavat müra. Müra piirväärtuse ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ning sellisel juhul tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Välisõhus leviva müra üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet.

Kohalikel omavalitsustel on samas oluline roll liiklusmüra ohjamisel. Omavalitsused koostavad olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate kohta välisõhu mürakaarte ning vajaduse korral strateegilisi mürakaarte. Nende alusel koostatakse müra vähendamise tegevuskavad, milles määratakse müra vähendamise meetmed ja rakendamise tähtajad. Seetõttu on kohalikel omavalitsustel oluline roll nii lubatava mürataseme tagamisel kui ka uute planeeringute elluviimiseks sobivate akustiliste tingimuste kujundamisel.

Terviseamet teeb koostööd nii arendajate kui ka kohalike omavalitsustega, et leida tervisekaitset tagavad ja tehniliselt teostatavad lahendused. Ameti otsused põhinevad terviseriskide hindamisel, kehtivatel õigusnormidel ning parimal kättesaadaval teaduslikul teadmisel.

Praktika näitab, et liiklusmüra on küll laialdane probleem, kuid see takistab elamute rajamist vaid suhteliselt väikesel osal planeeritavatest aladest. Tegelikult on piisavalt piirkondi, kuhu on võimalik elamuid rajada ilma müranormidega vastuollu minemata. Mõnel juhul oleks müra võimalik leevendada tehniliste meetmetega, kuid need ei pruugi sobituda linnaehituslike põhimõtetega (näiteks müratõkkeseinte rajamine). Sellistel juhtudel ei ole lõplik otsus planeeringu kooskõlastamata jätmise kohta ainult Terviseameti pädevuses. Täpsem oleks öelda, et Terviseamet ei saa kooskõlastada planeeringulahendusi, mis ei taga normtasemete täitmist maa-alal, eriti olukorras, kus normide tagamiseks vajalikud lahendused ei ole teiste osapoolte jaoks vastuvõetavad.

Kirjas juhite tähelepanu võimalikule ebavõrdsele kohtlemisele ning järelevalve tegevusetusele müraallikate valdajate suhtes. Märgite, et Terviseamet on suunanud palju tegevusi müratundlike hoonete (eluruumide) rajamise vältimiseks kõrge müratasemega piirkondadesse, kuid Teie hinnangul ei ole selge, kas sama rangelt käsitletakse olemasolevate koolide ja lasteaedade müraolukorda.

Selgitame, et Terviseamet ei ole menetlenud Teie kirjas loetletud lasteaedade ja koolide kohta kaebusi ning ametile ei ole nende asutuste kohta vastavaid pöördumisi laekunud. Mõned neist on varasemalt olnud Tallinna linna müravähendamise tegevuskavas, kuid uuemas tegevuskavas neid enam ei käsitleta.

Olemasolevate haridusasutuste müraolukorra parandamine on eelkõige kohaliku omavalitsuse pädevuses, kuna kõige tõenäolisem neid mõjutav müraallikas on liiklusmüra. Terviseametil puudub haldusjärelevalve pädevus kohaliku omavalitsuse kui liiklusmüraallika valdaja üle. Samuti ei ole ametil pädevust teostada järelevalvet kohaliku omavalitsuse koostatud müravähendamise tegevuskava koostamise või rakendamise üle.

Terviseametil on võimalus sekkuda juhtudel, kui müraallikaks on näiteks tehnoseadmed, äritegevus või muu tegevus, mis võib mõjutada olemasolevaid haridusasutusi.

Samuti ei ole alati asjakohane käsitleda olemasolevaid haridusasutusi samal viisil kui uusi kavandatavaid müratundlikke hooneid. Linna areng on dünaamiline ning liikluskoormuse muutumine võib aja jooksul mõjutada ka juba olemasolevaid piirkondi. Selliseid muutusi saabki hallata eelkõige kohaliku omavalitsuse kaudu, kasutades strateegilisi mürakaarte ja müravähendamise tegevuskavasid.

Uute müratundlike objektide – sealhulgas elamute ja haridusasutuste – kavandamisel lähtub Terviseamet siiski samadest põhimõtetest ning mürarikastes piirkondades, kus normtasemed on ületatud ning puuduvad võimalused nende tagamiseks, kooskõlastust ei anta.

Juhime tähelepanu, et Terviseametil puudub haldusjärelevalve pädevus linna kui müraallika valdaja üle. Seetõttu ei ole ametil võimalik teha ettekirjutusi kohaliku omavalitsuse üksusele liiklusmüra vähendamise osas. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele on liiklusmüra ohjamine ja selle vähendamise meetmete kavandamine kohaliku omavalitsuse ülesanne, mida tehakse eelkõige müravähendamise tegevuskavade kaudu.

Samuti on oluline märkida, et linn kui mitmete loetletud haridusasutuste pidaja peaks olema ise huvitatud sellest, et haridusasutuste territooriumil oleks tagatud kehtivatele normidele vastav keskkond ning et maa-alal oleksid täidetud linna enda planeeringutes määratud tingimused.

Täname tähelepanu juhtimast Terviseameti kodulehel planeeringute ja projektide alajaotuses esitatud teabe osas. Terviseamet ajakohastab hetkel kodulehel olevat infot ning pöörab uuendamise käigus tähelepanu ka Teie pöördumises välja toodud aspektidele, et tagada teabe selgus ja ajakohasus.

Heade soovidega

Margus Korsjukov

teenuse juht

keskkonnatervise osakond

7943500 | 53432468

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.