Päring

24436-01 10.02.2026

Kajaja Acoustics OÜ Reg.kood 11485414 Laki põik 2 12915 Tallinn

[email protected] www.kajaja.ee

+372 5626 4614

Terviseamet Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn [email protected]

TERVISEAMETI TEGEVUSEST OLEMASOLEVA KESKKONNAMÜRA OLUKORRA OHJAMISEL Viimase paari aasta jooksul on Terviseameti Põhja regionaalosakond detailplaneeringute kooskõlastuste protsessis lähtunud eluruumide projekteerimisel väga rangetest liiklusmüra nõuete käsitlusest, mis põhimõtteliselt on välistanud uute eluruumide rajamise Tallinna linna suurema liikluskoormusega tänavate äärde ja Harju maakonnas suurema liikluskoormusega maanteede ääres.

Käesoleva kirjas ei ole eesmärk käsitleda detailplaneeringuid käsitlemist, vaid suunatud eelkõige olemasoleva keskkonnamüra üle järelevalve teostamisel ja müraolukorra parendamisel. Soovin juhtida Terviseameti tähelepanu ilmselgele ebavõrdsele kohtlemisele ja järelevalve tegevusetusele müraallika valdajate suhtes.

Vastavalt Terviseameti põhimäärusele1 on ametil laialdased ülesanded, sh terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine. Samuti Terviseamet teeb riiklikku järelevalvet (kontrollib normidest kinnipidamist) ja võib kohaldada riiklikku sundi (nt ettekirjutused, sunniraha), kui müranorme rikutakse (§ 6 lg 2 p 4 ja 5). Terviseamet on suunanud väga palju tegevusi tõkestamaks müratundlike hoonete (eluruumide) rajamist kõrgete müratasemete piirkondadesse, samas ei ole meil teadmist ja informatsiooni, et kas sama range käsitlusega tegeletakse olemasoleva müraolukorra hindamisel koolihoonete ja lasteaedade puhul (eriti lasteaialapsed viibivad palju aega väliskeskkonnas) ning mida sellisel juhul on meetmetena rakendatud või milline on käsitlus? Kas müraallika valdajatele või õppeasutuse pidajatele on tehtud ettekirjutusi olukorra viimiseks kehtestatud nõuetele vastavaks?

Vastavalt WHO juhendmaterjalile (WHO Community noise2, 1999) on soovituslik, et koolide ja lasteaedade õuealad (mänguväljakud) ei ületaks keskkonnamüratasemed LAeq 55 dB(A).

Järgnevalt on toodud välja iseloomulikud koolihooned ja lasteaiad, kus avalike andmete (Tallinna linna strateegiline mürakaart3,4 – siseriiklikud mürakaardid, päevane aeg Ld (dB)) alusel mõjuvad päevasel ajal kõrgemad arvutuslikud liiklusmüratasemed kui on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 lisas 15 kehtestatud müra normtasemed vastava kategooria alal (eraldi näidatud arvutuslik kinnistule mõjuv liiklusmüratase Ld (dB)):

• Lasteaiad 1. Tallinna Lasteaed Südameke (Pärnu mnt 109a) – 55-59 dB; 2. Kelmiküla Lasteaed (Tehnika tn 23) – 55-59 dB; 3. Tallinna Liivalossi lasteaed (Lembitu tn 14) - 65-69 dB; 4. Tallinna Liivalossi lasteaed (Liivalaia tn 30) - 65-69 dB; 5. Lasteaed Rõõmutareke (Toom-Kuninga 13a) – 55-59 dB; 6. KiCaDaycare OÜ (Pärnu mnt 130) - 65-69 dB; 7. Tallinna Mürakaru Lasteaed (V. Reimani tn 3) - 60-64 dB; 8. Kiisupere Lasteaed (A. Lauteri tn 1) – 55-59 dB; 9. Tallinna Endla Lasteaed (Endla tn 21) - 60-64 dB.

• Koolihooned 1. Tallinna Tõnismäe Reaalkool (Pärnu mnt 50) - 70-74 dB; 2. Tallinna Mustjõe Gümnaasium (Paldiski mnt 83) - 65-69 dB; 3. Tallinna Südalinna Kool (Liivalaia tn 23) - 65-69 dB;

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022072?leiaKehtiv 2 https://www.who.int/publications/i/item/a68672 3 https://www.tallinn.ee/et/keskkond/tallinna-linna-murakaart-2022 4 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart 5 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf#

24436-01

2/3

4. Tallinna Inglise Kolledž (Estonia pst 10) - 70-74 dB; 5. Tallinna Kesklinna Põhikool (Pärnu mnt 11) - 65-69 dB; 6. Tallinna Reaalkool (Estonia pst 6) - 65-69 dB; 7. Kaarli Kool (Toompuiestee 4) - 65-69 dB; 8. Pelgulinna Gümnaasium (Mulla tn 7) - 60-64 dB; 9. Tallinna Majanduskool (A. H. Tammsaare tee 147) - 60-64 dB; 10. Tallinna Polütehnikum (Pärnu mnt 57) - 70-74 dB.

Kas Terviseamet, kelle põhiülesanne on seista rahvatervise eest, on antud olukorras rakendanud riiklikku järelevalvet ja teinud Tallinna linnale kui teeomanikule (Rahvatervisehoiu seaduse tähendus „Füüsikalise ohuteguri allika valdaja“ ja Atmosfääriõhukaitse seaduse tähenduses „Müraallika valdaja“) või õppeasutuse pidajale ettekirjutusi nende haridusasutuste müraolukorra viimiseks vastavusse normidega? Kui selliseid samme ei ole astutud, siis kuidas on see kooskõlas Terviseameti põhimäärusest tuleneva kohustusega kaitsta rahvatervist ja teostada järelevalvet?

Kas loetletud või teiste õppeasutuste territooriumil või siseruumides on teostatud helirõhutasemete kontrollmõõtmise järelevalve raames? Kas on analüüsitud liiklusmüra maksimaalseid helirõhutasemeid LA,max (dB), mis ulatuvad õppeasutuste territooriumile (viimane on olnud põhjus, miks Terviseamet ei kooskõlasta uute eluruumide detailplaneeringuid tänavate ja trammiteede ääres)?

Kuna liiklusmüra normtasemed on kehtestatud ka vastatavate asutuste siseruumides (varasemalt sotsiaalministri 04.03.2002.a määrus nr 42, nüüd sotsiaalministri 16.11.2025.a määrus nr 616), siis kas Terviseamet on oma tegevuse raames teostanud kontrolli või järelevalvet, et kas sotsiaalministri määruse nõuded on kõrge liiklusmüratasemega piirkonnas asuvates õppehoonetes tagatud?

Täiendavad küsimused seoses Terviseameti kodulehel „Planeeringud ja projektid“ toodud teabega:

1. Terviseameti kodulehel on toodud Terviseameti poolne soovitus KOV-le7: Uute müratundlike alade planeerimisel juhinduda WHO soovitustest liiklusmüra tasemetele (ööpäeva keskmine autoliiklusmüra välisõhus ei ületaks 53 dB, öine keskmine müra 45 dB, lennuliikluse ööpäeva keskmine 45 dB, öine keskmine 40 dB, rongiliikluse ööpäeva keskmine 54 dB ja öine keskmine 44 dB).

Jääb ebaselgeks, et mida antud soovitus tähendab Eesti keskkonnamüra alase seadusandluse kontekstis?

2. Mida tähendab punkt?: Müra käes kannatavate inimeste arv ei tohi suureneda.

Kõik uued eluruumid tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et siseruumides kehtestatud nõuded oleksid tagatud. Kui inimese eluruumis on nõuded tagatud ja hoone puhkealal jne välismüra nõuded, siis WHO soovituste ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002 seisukohast ei ole probleeme. Juhin tähelepanu, et direktiivi eesmärk ei ole uute kaasaegsete hoonete keelamine, vaid keskkonnamüra vältimiseks ja vähendamiseks, kus see on vajalik, eelkõige seal, kus müratase võib avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele, ning keskkonnamüra taseme säilitamiseks seal, kus see on madal. Lisaks anda alus peamiste müraallikate, eelkõige maantee- ja raudteesõidukite ning infrastruktuuri, lennukite, välistingimustes kasutatavate ja tööstusseadmete ning liikurmasinate tekitatud müra vähendamiseks.

3. Kodulehel on kirjas lause: Euroopa Keskkonnaameti andmetel on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese, mis tähendab, et iga viies Eesti elanik on täna mürast negatiivselt mõjutatud.

Millel põhineb väide, et iga viies elanik on mürast negatiivselt mõjutatud? Kas nende kinnistutel on ületatud vastava mürakategooria liiklusmüra normtasemed? Kas nende elanike eluruumides ei ole tagatud liiklusmüra normtasemed?

Kui tõesti liiklusmüra normtasemed on nii laialdaselt ületatud, siis milline on Terviseameti roll kui ameti eesmärk on viia ellu tervist kaitsva ja parendava elukeskkonna kujundamisele suunatud ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitikat?

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/114112025014 7 https://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/ettevotjale-ja-kohalikule-omavalitsusele/planeeringud-ja-projektid#terviseameti- soovitu

24436-01

3/3

Marko Ründva | juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/

24436-01 10.02.2026

Kajaja Acoustics OÜ Reg.kood 11485414 Laki põik 2 12915 Tallinn

[email protected] www.kajaja.ee

+372 5626 4614

Terviseamet Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn [email protected]

TERVISEAMETI TEGEVUSEST OLEMASOLEVA KESKKONNAMÜRA OLUKORRA OHJAMISEL Viimase paari aasta jooksul on Terviseameti Põhja regionaalosakond detailplaneeringute kooskõlastuste protsessis lähtunud eluruumide projekteerimisel väga rangetest liiklusmüra nõuete käsitlusest, mis põhimõtteliselt on välistanud uute eluruumide rajamise Tallinna linna suurema liikluskoormusega tänavate äärde ja Harju maakonnas suurema liikluskoormusega maanteede ääres.

Käesoleva kirjas ei ole eesmärk käsitleda detailplaneeringuid käsitlemist, vaid suunatud eelkõige olemasoleva keskkonnamüra üle järelevalve teostamisel ja müraolukorra parendamisel. Soovin juhtida Terviseameti tähelepanu ilmselgele ebavõrdsele kohtlemisele ja järelevalve tegevusetusele müraallika valdajate suhtes.

Vastavalt Terviseameti põhimäärusele1 on ametil laialdased ülesanded, sh terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine. Samuti Terviseamet teeb riiklikku järelevalvet (kontrollib normidest kinnipidamist) ja võib kohaldada riiklikku sundi (nt ettekirjutused, sunniraha), kui müranorme rikutakse (§ 6 lg 2 p 4 ja 5). Terviseamet on suunanud väga palju tegevusi tõkestamaks müratundlike hoonete (eluruumide) rajamist kõrgete müratasemete piirkondadesse, samas ei ole meil teadmist ja informatsiooni, et kas sama range käsitlusega tegeletakse olemasoleva müraolukorra hindamisel koolihoonete ja lasteaedade puhul (eriti lasteaialapsed viibivad palju aega väliskeskkonnas) ning mida sellisel juhul on meetmetena rakendatud või milline on käsitlus? Kas müraallika valdajatele või õppeasutuse pidajatele on tehtud ettekirjutusi olukorra viimiseks kehtestatud nõuetele vastavaks?

Vastavalt WHO juhendmaterjalile (WHO Community noise2, 1999) on soovituslik, et koolide ja lasteaedade õuealad (mänguväljakud) ei ületaks keskkonnamüratasemed LAeq 55 dB(A).

Järgnevalt on toodud välja iseloomulikud koolihooned ja lasteaiad, kus avalike andmete (Tallinna linna strateegiline mürakaart3,4 – siseriiklikud mürakaardid, päevane aeg Ld (dB)) alusel mõjuvad päevasel ajal kõrgemad arvutuslikud liiklusmüratasemed kui on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 lisas 15 kehtestatud müra normtasemed vastava kategooria alal (eraldi näidatud arvutuslik kinnistule mõjuv liiklusmüratase Ld (dB)):

• Lasteaiad 1. Tallinna Lasteaed Südameke (Pärnu mnt 109a) – 55-59 dB; 2. Kelmiküla Lasteaed (Tehnika tn 23) – 55-59 dB; 3. Tallinna Liivalossi lasteaed (Lembitu tn 14) - 65-69 dB; 4. Tallinna Liivalossi lasteaed (Liivalaia tn 30) - 65-69 dB; 5. Lasteaed Rõõmutareke (Toom-Kuninga 13a) – 55-59 dB; 6. KiCaDaycare OÜ (Pärnu mnt 130) - 65-69 dB; 7. Tallinna Mürakaru Lasteaed (V. Reimani tn 3) - 60-64 dB; 8. Kiisupere Lasteaed (A. Lauteri tn 1) – 55-59 dB; 9. Tallinna Endla Lasteaed (Endla tn 21) - 60-64 dB.

• Koolihooned 1. Tallinna Tõnismäe Reaalkool (Pärnu mnt 50) - 70-74 dB; 2. Tallinna Mustjõe Gümnaasium (Paldiski mnt 83) - 65-69 dB; 3. Tallinna Südalinna Kool (Liivalaia tn 23) - 65-69 dB;

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022072?leiaKehtiv 2 https://www.who.int/publications/i/item/a68672 3 https://www.tallinn.ee/et/keskkond/tallinna-linna-murakaart-2022 4 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart 5 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf#

24436-01

2/3

4. Tallinna Inglise Kolledž (Estonia pst 10) - 70-74 dB; 5. Tallinna Kesklinna Põhikool (Pärnu mnt 11) - 65-69 dB; 6. Tallinna Reaalkool (Estonia pst 6) - 65-69 dB; 7. Kaarli Kool (Toompuiestee 4) - 65-69 dB; 8. Pelgulinna Gümnaasium (Mulla tn 7) - 60-64 dB; 9. Tallinna Majanduskool (A. H. Tammsaare tee 147) - 60-64 dB; 10. Tallinna Polütehnikum (Pärnu mnt 57) - 70-74 dB.

Kas Terviseamet, kelle põhiülesanne on seista rahvatervise eest, on antud olukorras rakendanud riiklikku järelevalvet ja teinud Tallinna linnale kui teeomanikule (Rahvatervisehoiu seaduse tähendus „Füüsikalise ohuteguri allika valdaja“ ja Atmosfääriõhukaitse seaduse tähenduses „Müraallika valdaja“) või õppeasutuse pidajale ettekirjutusi nende haridusasutuste müraolukorra viimiseks vastavusse normidega? Kui selliseid samme ei ole astutud, siis kuidas on see kooskõlas Terviseameti põhimäärusest tuleneva kohustusega kaitsta rahvatervist ja teostada järelevalvet?

Kas loetletud või teiste õppeasutuste territooriumil või siseruumides on teostatud helirõhutasemete kontrollmõõtmise järelevalve raames? Kas on analüüsitud liiklusmüra maksimaalseid helirõhutasemeid LA,max (dB), mis ulatuvad õppeasutuste territooriumile (viimane on olnud põhjus, miks Terviseamet ei kooskõlasta uute eluruumide detailplaneeringuid tänavate ja trammiteede ääres)?

Kuna liiklusmüra normtasemed on kehtestatud ka vastatavate asutuste siseruumides (varasemalt sotsiaalministri 04.03.2002.a määrus nr 42, nüüd sotsiaalministri 16.11.2025.a määrus nr 616), siis kas Terviseamet on oma tegevuse raames teostanud kontrolli või järelevalvet, et kas sotsiaalministri määruse nõuded on kõrge liiklusmüratasemega piirkonnas asuvates õppehoonetes tagatud?

Täiendavad küsimused seoses Terviseameti kodulehel „Planeeringud ja projektid“ toodud teabega:

1. Terviseameti kodulehel on toodud Terviseameti poolne soovitus KOV-le7: Uute müratundlike alade planeerimisel juhinduda WHO soovitustest liiklusmüra tasemetele (ööpäeva keskmine autoliiklusmüra välisõhus ei ületaks 53 dB, öine keskmine müra 45 dB, lennuliikluse ööpäeva keskmine 45 dB, öine keskmine 40 dB, rongiliikluse ööpäeva keskmine 54 dB ja öine keskmine 44 dB).

Jääb ebaselgeks, et mida antud soovitus tähendab Eesti keskkonnamüra alase seadusandluse kontekstis?

2. Mida tähendab punkt?: Müra käes kannatavate inimeste arv ei tohi suureneda.

Kõik uued eluruumid tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et siseruumides kehtestatud nõuded oleksid tagatud. Kui inimese eluruumis on nõuded tagatud ja hoone puhkealal jne välismüra nõuded, siis WHO soovituste ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002 seisukohast ei ole probleeme. Juhin tähelepanu, et direktiivi eesmärk ei ole uute kaasaegsete hoonete keelamine, vaid keskkonnamüra vältimiseks ja vähendamiseks, kus see on vajalik, eelkõige seal, kus müratase võib avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele, ning keskkonnamüra taseme säilitamiseks seal, kus see on madal. Lisaks anda alus peamiste müraallikate, eelkõige maantee- ja raudteesõidukite ning infrastruktuuri, lennukite, välistingimustes kasutatavate ja tööstusseadmete ning liikurmasinate tekitatud müra vähendamiseks.

3. Kodulehel on kirjas lause: Euroopa Keskkonnaameti andmetel on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese, mis tähendab, et iga viies Eesti elanik on täna mürast negatiivselt mõjutatud.

Millel põhineb väide, et iga viies elanik on mürast negatiivselt mõjutatud? Kas nende kinnistutel on ületatud vastava mürakategooria liiklusmüra normtasemed? Kas nende elanike eluruumides ei ole tagatud liiklusmüra normtasemed?

Kui tõesti liiklusmüra normtasemed on nii laialdaselt ületatud, siis milline on Terviseameti roll kui ameti eesmärk on viia ellu tervist kaitsva ja parendava elukeskkonna kujundamisele suunatud ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitikat?

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/114112025014 7 https://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/ettevotjale-ja-kohalikule-omavalitsusele/planeeringud-ja-projektid#terviseameti- soovitu

24436-01

3/3

Marko Ründva | juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/