Leping

Käsundusleping 5.2-9/2804-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja MTÜ Peretugi, registrikood 80419828 (edaspidi käsundisaaja), mida esindab juhatuse liige Hannela Teaste edaspidi nimetatud pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud alla sotsiaalteenuste riigihanke piirmäära hanke „Riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusteenuse osutamine“ (edaspidi hange) tulemusel.

1.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes kohaldatakse poolte vahelistele suhetele seoses lepingu täitmisega riikliku perelepitusteenuse seadust (RPLS), võlaõigusseadust (VÕS) ja teisi seadustest tulenevaid õigusakte.

1.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja taotlus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

1.4. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.4.1. Lisa 1 – Teenuse kirjeldus, perelepitajate tööjuhis; 1.4.2. Lisa 2 – Käsundi täitmise aruande vorm.

2. Lepingu eesmärk ja ese

2.1. Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks oleva teenuse osutamise tingimused ning poolte õigused, kohustused ja vastutus lepingu kehtivuse ajal.

2.2. Lepingu esemeks on RPLS-s sätestatud lepitusmenetluse läbiviimine (edaspidi käsund).

2.3. Käsundi täitmisel viiakse perelepitaja vahendusel läbi lepitusmenetlus, mille tulemusel võivad lepitusosalised kokku leppida perekonnaseaduses sätestatud lapsega suhtlemise õiguse või alaealise lapse ülalpidamisega seotud küsimustes.

2.4. Käsunditäitja viib lepitusmenetlust läbi Võrus (ruumi võimaldamisel SKA poolt Põlva/Tartu) piirkonnas.

2.5. Käsundi täpsem kirjeldus on toodud käesoleva lepingu lisas 1. 2.6. Hanke alusel sõlmitavate kõikide käsunduslepingute rahaline maht kokku on kuni

299 999 eurot ilma käibemaksuta (summa sisaldab teisi riiklikke maksusid ja makseid ning hõlmab ka võimaliku täiendava hanke läbiviimise tulemusel sõlmitavate lepingute mahtu).

3. Käsundi täitmise aeg 3.1. Käsundi täitmise periood on 01.09.2022 kuni 31.12.2023 või kuni lepingu punktis 2.6.

sätestatud hanke maksimaalse maksumuse täitumiseni, sõltuvalt kumb tähtaeg/tingimus saabub varem.

3.2. Juhul kui täitub lepingu punktis 2.6. sätestatud hanke maksimaalne rahaline maht, lõpeb leping ning käsundiandja saadab käsundisaajale kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis teate lepingu lõppemise kuupäeva kohta.

4. Käsundisaaja õigused ja kohustused 4.1. Käsundisaajal on õigus:

4.1.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu; 4.1.2. konsulteerida lepingu täitmise käigus tekkivate küsimuste ja probleemide korral

perelepituse koordinaatoritega; 4.1.3. saada supervisiooni ja kovisiooni.

4.2. Käsundisaaja on kohustatud: 4.2.1. täitma käsundit vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja

juhistele. Lepitusmenetlust viib vahetult läbi nõuetekohane perelepitaja.

Täpsemad kohustused teenus osutamiseks on sätestatud lepingu lisas 1 (Perelepitajate tööjuhis).

4.2.2. täitma käsundi isiklike töövahenditega (sh tagama isiklikud isikukaitsevahendid) ja käsunditäitja kasutuses olevates nõuetekohases ruumis;

4.2.3. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada käsundi täitmist käsundisaaja poolt;

4.2.4. tagama, et taotluses nimetatud teenust vahetult osutavad isikud vastavad nõuetele ning oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

4.2.5. Kui lepingu täitmise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab käsunditäitja selle eelnevalt käsundiandjaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides ja RPLS-s nõutud kvalifikatsiooniga isikud.

5. Käsundiandja õigused ja kohustused 5.1. Käsundiandjal on õigus:

5.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat teavet; 5.1.2. anda käsundisaajale juhiseid ja suuniseid käsundi täitmisel; 5.1.3. kontrollida käsundi nõuetekohast täitmist, tööprotsesside käiku ja kvaliteeti,

teostades teenuse osutamise kohas vahetut kontrolli, samuti nõudes vajadusel käsundisaajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

5.2. Käsundiandja on kohustatud: 5.2.1. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu; 5.2.2. tasuma lepingu ülesütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu

ülesütlemise hetkeks läbiviidud lepituskohtumiste ja lapse ärakuulamiste eest; 5.2.3. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi

täitmist käsundiandja poolt.

6. Käsundi vastuvõtmine 6.1. Käsundisaaja esitab käsundiandjale eelmisel kuul läbiviidud lepituskohtumiste kohta

aruande hiljemalt järgmise kuu 5. päeval. 6.2. Käsundiandja vaatab aruande üle ja kinnitab selle viie tööpäeva jooksul alates aruande

saamisest. Juhul kui käsundi täitmine on käsundisaaja poolt teostatud mittenõuetekohaselt (sh esitatud dokumentides esinevad puudused), esitab käsundiandja oma vastuväited ja selgitustaotlused kirjalikult. Käsundisaaja peab puudused kõrvaldama hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast vastuväidete saamist.

6.3. Käsundisaaja esitab pärast aruande kinnitamist käsundiandjale e-arve. 6.4. Käsundi täitmise alusdokumente tuleb käsunditäitjal säilitada 2 aastat teenuse

osutamise kuupäevast ja nõudmisel esitada käsundiandjale.

7. Tasu maksmine 7.1. Perelepitust rahastatakse riigieelarvest vastavalt sotsiaalkaitseministri kehtestatud

lepituskohtumiste mahule ja maksumusele. Määruse muutmisel muudetakse käesolevas punktis sätestatud maksumused.

7.2. Käsundiandja tasub käsunditäitjale nõuetekohaselt osutatud teenuse eest: 7.2.1. ühe lepituskohtumise (90 min) maksumus 70,80 eurot, lisandub KM, kokku 85 eurot (mitte käibemaksukohustuslase puhul maksumus 85 eurot); 7.2.2. lapse ärakuulamise (60 min) maksumus 66,70 eurot, lisandub KM, kokku 80 eurot (mitte käibemaksukohustuslase puhul maksumus 80 eurot).

7.3. Nimetatud tasu arvelt loetakse kaetuks ka käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisega tekkivad täiendavad kulud (sh vajalike vahendite, materjalide, ruumide, transpordi ja muud kulu, samuti lepituskohtumiste ettevalmistav kulu).

7.4. Käsundiandja maksab tasu käsundisaaja arvelduskontole 14 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist.

7.5. Käsundiandja tasub käsunditäitjale ainult nende lepituskohtumiste eest, mille kohta käsundiandja on teinud otsuse teenuse saamise ja perelepitaja määramise kohta.

8. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

8.1. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole lepingut täitnud, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus (sh perelepitaja tööjuhises) sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi käsundiandja. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib Käsundiandja VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni.

8.2. Käsundiandja esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest arvates. Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

8.3. Käsundiandjal on õigus mitte suunata käsundisaaja juurde teenusele uusi peresid kuni rikkumise kõrvaldamiseni.

8.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 2000 eurot lepingu iga rikkumise eest, kui teenus ei vasta lepingutingimustele või seaduses sätestatud nõuetele.

8.5. Perelepituse tööprotsessi tähtaegadest või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 100 eurot iga viivitatud päeva eest.

8.6. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas.

8.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel käsundisaaja või lepingu punktis 10.4. nimetatud isikute poolt on käsundiandjal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 5000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

8.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. Oluliseks lepingu rikkumiseks loetakse VÕS § 116 kohast olulist rikkumist, samuti perelepitaja isikuomaduste mittevastavusest tingitud korduvat rikkumist (nt erapooletuse nõude rikkumine, tähtaegadest ja peredega kokkulepetest korduv mitte kinnipidamine, peredega ebaeetiline käitumine jmt).

8.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. 8.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud ega pidanud ette nägema ega ära hoidma (vääramatu jõud, VÕS § 103).

8.11. Punktis 8.10 nimetatud asjaolud peavad olema tõendatavad ning vaatamata eelnimetatud ettenägemata asjaoludele, on pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.

9. Teadete edastamine 9.1. Kõik pooltevahelised teated seoses lepingu täitmisega esitatakse teisele poolele

kirjalikult poolte lepingus fikseeritud aadressidel või muul aadressil, mis on teisele poolele kirjalikult teatavaks tehtud.

9.2. Kõik pooltevahelised teated loetakse üle antuks kirja või elektronposti kättesaamisest või allkirja vastu üleandmisel teise poole esindajale.

9.3. Käsundiandja esindaja lepingu täitmisel ning sellega seonduva teabe andmisel on Ann Lind-Liiberg, tel +372 53625966, e-post [email protected]

9.4. Käsundisaaja esindaja lepingu täitmisel ning sellega seonduva teabe andmisel on Hannela Teaste, tel +372 59115485, e-post [email protected]

10. Konfidentsiaalsus

10.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

10.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

10.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

10.4. Käsundisaaja (juriidilise isiku puhul) kohustub tagama, et tema esindaja(d) ja töötajad, lepingupartnerid või muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

10.5. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise

jms eest.

11. Lepingu muutmine ja ülesütlemine 11.1. Lepingu muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, kui lepingus ei ole

sätestatud teisiti. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse kirjalikult ning jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal.

11.2. Käsundiandjal on õigus ühepoolselt muuta perelepitajate tööjuhist (lisa 1) ja aruande vormi (lisa 2). Nimetatud dokumentide muutmisel ei sõlmita lepingu lisa ja käsundiandja edastab sellekohase teate koos uuendatud dokumentidega käsundisaajale.

11.3. Lepingu punktis 1.3 sätestatud piirkonna muutmiseks esitab käsundisaaja käsundiandjale taotluse, mille käsundiandja kooskõlastab kirjalikult taasesitatavas vormis.

11.4. Pooltel on õigus leping korraliselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette 30 päeva.

12. Lõppsätted 12.1. Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste

nõuetekohase täitmiseni. 12.2. Lepingu allkirjastamisega kinnitab käsundisaaja, et on tutvunud käsundi täitmiseks

vajaliku dokumentatsiooniga ja muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega ning tal ei ole pretensioone ega täiendusi esitatud materjalide kohta ning need on piisavad käsundi täitmiseks.

12.3. Kõik lepingu täitmisel ja tõlgendamisel tekkinud vaidlused lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

12.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Poolte andmed ja allkirjad Käsundiandja Käsundisaaja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Hannela Teaste peadirektor juhatuse liige Sotsiaalkindlustusamet MTÜ Peretugi Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Kanariku 5-3, Parksepa alevik, tel 612 1360 65509 Võru vald, Võrumaa e-post [email protected] tel +3725257622 e-post [email protected]

Lisa 2 käsunduslepingu nr ............. juurde

Käsundi täitmise aruanne

Käsundisaaja ......................... täitis perioodil ................ kuni .......... käsundi:

Number Kuupäev

Tegevuse sisu

(lepituskohtumine/lapse

ärakuulamine)

Tegevuse tulemus

(alustatud,

lõpetatud, jätkuv

töö)

Teenuse osutamise

koht (asutuse

ruumid, teised

ruumid, e-keskkond) Märkused

1.

2.

3.

4.

Käsundisaaja kinnitab oma allkirjaga käesoleval aruandel, et tabelis esitatud andmed on õiged.

Füüsilise isiku puhul on aruande alusel arvestuslik brutosumma ..... eurot, millelt käsundiandja peab

kinni ja tasub riiklikud maksud ja maksed. Tasu kuulub väljamaksmisele 14 päeva jooksul alates

käesoleva aruande digiallkirjastamisest järgmisele IBANile................

Juriidilise isiku puhul maksab käsundiandja tasu käsundisaaja arvelduskontole 14 kalendripäeva

jooksul pärast e-arve saamist.

Aruandele on lisatud nõustamisel osalenud töötajate nimekiri kuupäeva ja allkirjadega. Aruanne

säilitatakse digitaalselt dokumendihaldussüsteemis Delta.

Käsundiandja: Käsundisaaja:

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalset)

1

Teenuse kirjeldus. Perelepitajate tööjuhis Lisa 1

1. Taustainfo Laste heaolu tagamiseks on oluline, et vanemate lahkumineku korral oleks lapsevanematel võimalik lapse elukorraldusega seotud küsimustes sõlmida kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluses. Riiklik eesmärk on luua perelepitusteenus, mis võimaldaks vanematel selliseid kokkuleppeid sõlmida. Alaeesmärkidena saab välja tuua järgmised: - perelepitusteenuse senisest suurem kasutamine alternatiivse lahendusena kohtumenetluse kõrval; - suurem kohtuväliste lepete arv, kohtuasjade arvu vähenemine. Perelepitusteenuse kasutamine on eri riikides andnud positiivseid tulemusi ning perelepituse kasutamise olulisust on rõhutanud ka rahvusvahelised dokumendid. Eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid see, et vaidlevad osapooled jõuaksid konkreetse(te)s vaidlusküsimus(t)es mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu. Perelepitusteenuse eelised: Suurem tõenäosus, et jõutakse lahenduseni, millest mõlemad pooled kinni peavad. Tulenevalt lepituse olemusest võtavad pooled ise vastutuse sobiva lahenduse otsimise eest. Kuna lepituse tulemusel saavutatud kokkulepet tajutakse väiksema tõenäosusega väljastpoolt pealesurutuna ning pooled on saanud ise kokkuleppe detailid paika panna, tunnevad nad suurema tõenäosusega sisemist sundi kokkuleppest kinni pidada. Perelepituse kulud on väiksemad kui kohtumenetluses Kohtumenetluse läbiviimiseks kulub rohkem aega ja tööjõudu kui sama asja lahendamiseks lepituses. Tulenevalt kohtuniku kvalifikatsioonist ja üldistest kohtu ülalpidamise kuludest on kohtupersonali töötund kallim kui lepitaja oma. Muidugi sõltub kohtumenetluse kuludelt kokkuhoidmise võimalikkus sellest, kas lepitused on tulemuslikud – kui lepituse käigus kokkuleppeni ei jõuta, tekivad kohtumenetluse kulud ikkagi. Perekonnaõiguslike vaidluste mõju lapse heaolule Eestis tehtud uuringutes on rõhutatud, et perekonnaõiguslikud vaidlused on tihti kõigile osapooltele emotsionaalselt rasked, kuna vanemad võivad sellises olukorras unustada lapse parimad huvid, manipuleerida lapsega ning segada ta omavahelistesse tülidesse. Teistes riikides tehtud uuringute tulemused näitavad, et lepitus aitab vanematel võrreldes kohtumenetlusega paremini keskenduda lapse huvidele ning omab positiivset mõju lapse kasvatamises osalemisele isegi 12 aasta möödudes lepituse läbiviimisest. Perelepitusteenuse arendamise olulisus on välja toodud ka järgmistes riigisisestes dokumentides: Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–20231 üks eesmärk on luua toimiv perelepitussüsteem, mis võimaldab vanemate lahkumineku korral sõlmida lapse heaolust lähtuvad elukorralduse kokkulepped. Peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste rohelises raamatus2 märgitakse, et tuleb välja arendada ühtsetele kvaliteedinõuetele vastav lepitusteenus ning osaliselt või täielikult tagada riiklikult rahastatud teenus eelkõige nende juhtumite puhul, kus lepitus võimaldab lahendada konflikte tulemuslikumalt, kiiremalt ja väiksemate kuludega ning omab eelduslikult kõige suuremat positiivset mõju lapse heaolule.

1 https://www.valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm 2 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-

editors/Lapsed_ja_pered/Perehuvitised/peretoetuste_teenuste_ja_vanemapuhkuste_roheline_raamat_2015.pdf

2

Perelepitusteenust on Eestis osutatud aastaid, kuid teenuse kättesaadavus, kvaliteet ja hind on olnud piirkonniti erinev. Teenus on kättesaadav enamikus kohaliku omavalitsuse üksustes (edaspidi KOV), kuid teenuse rahastamine sõltub konkreetse KOVi võimekusest. Enamasti katab KOV teenuse osutamise kulud siis, kui tegemist on vähekindlustatud perega. Samas on ka KOVe, kes on valmis teenuse eest tasuma osaliselt ning ülejäänu maksab pere ise. Teenuse hind on sõltuvalt piirkonnast 60–120 eurot lepituskohtumise kohta. Riikliku perelepitusteenuse seadus3 (edaspidi RPLS) jõustub 01.09.2022. Riikliku perelepitusteenuse korraldamine on keskselt koordineeritud Sotsiaalkindlustusametis. Perelepitusteenuse osutamise käigus viiakse perelepitaja vahendusel läbi lepitusmenetlus, mille tulemusel võivad lepitusosalised kokku leppida perekonnaseaduses sätestatud lapsega suhtlemise õiguse või alaealise lapse ülalpidamisega seotud küsimustes. Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on praegu ja tulevikus koolitada Eesti perelepitajaid ning tagada perelepitusteenuse regionaalne katvus. Perelepitusteenuse osutaja esitab Sotsiaalkindlustusametile igakuise e-arve osutatud teenuste mahule vastavalt (juriidiline isik) või üleandmise-vastuvõtmise akti (füüsiline isik).

2. Perelepitusteenuse sihtgrupp Perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse või laste lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kel ei ole õnnestunud kokku leppida lapse elukorralduslikes küsimustes (näiteks nagu suhtluskord või elatis). Laps(ed), kelle osas tema vanematele perelepitusteenust pakutakse, on alalise elukohaga Eestis.

3. Teenuse rahastamise põhimõtted Perelepitusteenust rahastatakse riigieelarvest ja kulude üle peab arvestust Sotsiaalkindlustusamet. Riigieelarve vahenditest kaetavate lepituskohtumiste mahu ja maksumuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lepituskohtumise maksumus hõlmab RPLS § 4 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalike vahendite, materjalide, ruumide, transpordi ja muud kulu, samuti tööjõukulu. Maksumuses sisaldub ka kohtumiste ettevalmistav kulu. Sõltuvalt sellest, kas leping sõlmitakse füüsilise või juriidilise isikuga, on maksustamine erinev. Kuna maksumus hõlmab kõiki riiklikke makse ja makseid, olenemata sellest, millises vormis perelepitaja teenust osutab, kujuneb lepituskohtumise maksumus erinevas vormis teenust osutava isiku puhul erinevaks.

3.1. Ühe lepituskohtumise (90 min) maksumus lepitusmenetluses: 3.1.1. Juriidilisest isikust (mitte-käibemaksukohuslase) perelepitaja korral – 85 eurot; 3.1.2. Juriidilisest isikust (käibemaksukohuslase) perelepitaja korral – 70,80 eurot (lisandub käibemaks, millega koos on maksumus 85 eurot)4; 3.1.3. Füüsiliselt isikust perelepitaja korral – 63,50 eurot (bruto tasu, millelt SKA peab kinni ja tasub riiklikud maksud). Riigieelarvest kaetakse kuni viis lepituskohtumist ühe vaidluse kohta (sisaldab ka lapse ärakuulamist). Põhjendatud vajaduse korral võib lepituskohtumiste arvu suurendada. Lepituskohtumiste arvu suurendamise kooskõlastab kirjalikult Sotsiaalkindlustusameti perelepituse koordinaator. 3.2. Perelepituse erijuhtude korral võib perelepitaja kaasata lepituskohtumistel osalema teise perelepitaja, kes toetab lepitusmenetluse läbiviimist. Kui lepitusmenetlus toimub erijuhtumi

3 Riikliku perelepitusteenuse seadus Riigi Teatajas https://www.riigiteataja.ee/akt/RPLS 4 Juhul kui seadusandja muudab lepingu kestel perelepitusteenuse käibemaksuvabaks KMS § 16 mõttes, sõlmitakse

vastavad lepingu muudatused.

3

osas ning perelepitaja kaasab lepituskohtumistele osalema ka teise perelepitaja, siis arvestatakse lepituskohtumise maksumus punktis 3.1 sätestatud tingimustel mõlema perelepitaja kohta. Perelepituse erijuhtude alla kuuluvad juhtumid, kus: 1) on esinenud lähisuhtevägivalda; 2) on esinenud lapse väärkohtlemist või hooletusse jätmist; 3) ühel või mõlemal lepitusosalisel on psüühikahäire või intellektipuue. Perelepituse erijuhu staatuse määrab Sotsiaalkindlustusameti perelepituse koordinaator. Lepituskohtumise erijuhu kestvus on 90 minutit. 3.3. Kui lepituskohtumine viiakse läbi lapse ärakuulamiseks RPLS § 10 lõike 1 alusel, kestab üks kohtumine 60 minutit ja selle maksumus on: 3.3.1. Juriidilisest isikust (mitte-käibemaksukohuslase) perelepitaja korral – 80 eurot; 3.3.2. Juriidilisest isikust (käibemaksukohuslase) perelepitaja korral – 66,70 eurot (lisandub käibemaks, millega koos on maksumus 80 eurot); 3.3.3. Füüsiliselt isikust perelepitaja korral – 59,80 eurot (bruto tasu, millelt SKA peab kinni ja tasub riiklikud maksud). Lapse kaasamine ja ärakuulamine toimub vastavalt RPLSis sätestatule. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb vaidlusest puudutatud lapsele anda lepitusmenetluse käigus võimalus oma arvamust avaldada. Laps tuleb ära kuulata tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil. Lapse ärakuulamisest võib loobuda, kui vaidlusest puudutatud laps on lepitusmenetluse alustamisele eelneva kuue kuu jooksul lastekaitsetöötaja või mõne muu lapsega töötava isiku poolt lepitusmenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud või kui lapse vanust ja arengutaset arvestades ei ole lapse ärakuulamine võimalik. Iga last, keda perelepitus sisuliselt puudutab, tuleb võimaluse korral ära kuulata eraldi ja üks kord. Laste kaasamine kestab ühe lapse kohta orienteeruvalt 60 minutit. 4. Teenuse taotlemine Perelepitusteenust on õigus taotleda kõigil lapsevanematel, kes on paarisuhtest lahku läinud või minemas ning kellel on vaidlused ühise lapse elukorralduslikes küsimustes. Perelepitusteenuse saamiseks esitab lapsevanem taotluse Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonnas https://iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee, pöördudes Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse poole [email protected] või 612 1360 või pöördudes Sotsiaalkindlustusamet perelepitusteenuse koordinaatori poole e-posti või telefoni teel. Teenuse määramiseks kogub Sotsiaalkindlustusameti koordinaator kokku mõlema lapsevanema andmed, millest moodustub taotlus. Taotlusel kajastatud andmeteks on lapsevanemate nimed, isikukoodid, kontaktandmed (e-post ,telefon), ühiste laste nimed ja isikukoodid (kelle osas on erimeelsused), vaidluse sisu, teenuse saamise linn ja keel, kohaliku omavalitsuse ja kohtu kontakt (juhul, kui juhtum tuleb kohaliku omavalitsuse või kohtu kaudu). Teenuse taotlemises võib lapsevanemaid toetada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Samuti võib lastekaitsetöötaja vormistada teenuse taotluse ja esitada selle Sotsiaalkindlustusametile, kui ta on veendunud lapsevanemate motiveerituses teenusele tulema. Taotlust ei esitata, kui kohus on teinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5601 alusel perelepitusse suunamise määruse.

4

4.2 Sotsiaalkindlustusameti koordinaatori töövoog 1. Koordinaatorini jõuab info lapsevanemalt, kohalikust omavalitsusest, kohtust või

Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest, et lapsevanem(ad) soovivad või on suunatud saama perelepitusteenust. Koordinaator hindab, kas taotlus on terviklik. suhtleb lapsevanematega telefoni või e-posti teel, et hinnata nende kummagi motivatsioon. Koordinaator viib läbi ka lähisuhtevägivalla mustreid avava riskihindamise.

2. Kui taotlus teenuse saamiseks on valmis, kantakse taotluse andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse STARi. Vajadusel kogutakse pere kohta täiendavad andmed kohalikust omavalitsusest või ohvriabist.

3. Koordinaator hindab lapsevanemate sobivust perelepitusteenuseks. Sotsiaalkindlustusametil on õigus otsuse tegemisel kontrollida, kas lepitusosaliste vahel on esinenud lähisuhtevägivalda või on esinenud vaidlusest puudutatud lapse väärkohtlemist või hooletusse jätmist ning kas ühel või mõlemal lepitusosalisel on psüühikahäire või intellektipuue, eesmärgiga selgitada välja, kas juhtum kuulub käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud perelepituse erijuhtude alla. Erinevate asjaolude ilmnemisel sobitub pere tavalepitusse või erijuhtumite lepitusse.

4. Otsus teenuse saamise ja perelepitaja määramise või sellest keeldumise kohta tehakse teatavaks lapsevanematele iseteeninduskeskkonna suhtlusfunktsiooni kaudu (kummagi lapsevanema e-postile).

5. Koordinaator informeerib piirkonnas tegutsevaid perelepitajaid perekonnast, kellele on teenus määratud. Iga perelepitaja teatab Sotsiaalkindlustusametile eeldatava perede arvu, kellele ta on valmis teenust osutama ning mida koordinaator arvestab perelepitajate määramisel.

6. Perelepitajale, kes perega tööd alustab, annab koordinaator üle asjassepuutuva teabe ning jääb perelepitajale peamiseks kontaktiks, sh laste ärakuulamise info jagamisel ja vajadusel koostöö hoidmisel kohaliku omavalitsusega.

7. Kui perelepitaja leiab, et perekond ei sobi mingil põhjusel perelepitusse, vaatab koordinaator uuesti üle hindamistulemused ja vajadusel muudab neid.

8. Kui ilmneb vajadus lepituskohtumiste arvu suurendada pärast 5.lepituskohtumist, esitab perelepitaja selle kohta koordinaatorile taotluse. Koordinaator hindab täiendava lepituskohtumise vajadust ning kannab hindamise andmed koos põhjendustega STARI.

9. Kui lepitusosalised jõuavad kokkuleppele, loetakse lepituskohtumised lõppenuks ja sõlmitakse vanemluskokkulepe.

10. Vanemluskokkuleppe vaatab üle koordinaator ning kui ilmneb, et lepitusosaliste poolt kokku lepitu ei ole lapse huvidega kooskõlas või kui vanemluskokkulepe või selle osa ei ole täidetav, teeb ta lepitusosalistele ettepaneku jätkata lepituskohtumistega ja muuta vanemluskokkulepet. Kui lapsevanemad jäävad veendumusele, et kokkulepe on nende perekonna jaoks sobiv, jääb kokkulepe vanemate poolt allkirjastatuks, kuid ilma koordinaatori kooskõlastuseta. Koordinaatori roll on juhtida töövoogu ja jagada informatsiooni lapsevanematega iseteeninduskeskkonnas.

4.3 Riikliku perelepitaja töövoog

1. Perelepitaja määrab regulaarselt dokumendijagamise keskkonnas Kontor selle, kui mitut uut perekonda on ta valmis võtma teenusele ning millises linnas. Näiteks Tartus ja Põlvas töötav Miina on valmis Tartus võtma 6 peret ja Põlvas 2 peret, sest ta teab ette, et Põlvas käib ta harvem.

2. Koordinaator võtab ühendust perelepitajaga ning teeb ettepaneku perega lepitusmenetluse läbiviimiseks. Kui perelepitaja nõustub, saadab koordinaator talle dokumendijagamise keskkonna kaudu lapsevanemate taotluse (mis sisaldab kontakte,vaidluse sisu ja lapse andmeid).

3. Perelepitaja peab esimese kontakti lapsevanematega looma esimese võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul ning esimene perelepituse lepituskohtumine peab toimuma 14 kalendripäeva jooksul kui lapsevanemad ei soovi teisiti. Lapsevanemate soovi korral teavitab perelepitaja sellest koordinaatorit.

4. Oma töökalendrit lapsevanematega suhtluse (e-post, telefon) ja lepituskohtumiste ning lapse ärakuulamise kohta peab perelepitaja dokumendijagamise keskkonnas Kontor. Klienditöö arvestust eelmise kuu lepituskohtumiste arvu ja kestvuse kohta peetakse STARis.

5

5. Perelepitaja järgib oma tegevuses kõiki seadustest tulenevaid kohustusi, sealhulgas teavitab abivajavast või hädaohus olevast lapsest, kui see teadmine perelepituse käigus ilmneb.

6. Viie esimese perelepituse kohtumise vahele mahutab perelepitaja lapse/laste ärakuulamine. Kui last ei ole ea tõttu või muudel põhjustel võimalik ära kuulata või on perelepitajale teada, et lapse ärakuulamine on teise spetsialisti poolt toimunud, esitab ta lapse ärakuulamisest loobumise vormikohase teate kirjalikult perelepituse koordinaatorile

7. Juhul, kui perelepitaja hinnangul ei piisa konkreetsele perele viiest lepituskohtumisest, esitab ta kirjaliku täiendava lepituskohtumise taotluse koordinaatorile.

8. Kui lapsevanemate omavahelises suhtluses perelepituse viie lepituskohtumise raames muudatusi ei toimu, annab perelepitaja koordinaatorile kirjaliku kinnituse perelepitusteenuse edutusest antud lapsevanemate puhul.

9. Perelepitajal on teenuse jooksul läbivalt võimalus koordinaatoriga tööpäevadel kella 8.30-17.00 suhelda telefoni või e-posti teel teenust puudutavates küsimustes. Abivajavast või hädaohus olevast lapsest teavitada saab perelepitaja muu hulgas ka Sotsiaalkindlustusameti koordineeritud lasteabitelefonil 116111.

10. Kui lapsevanemad on jõudnud kokkuleppeni, vormistab perelepitaja need vanemluskokkuleppe vormil eelistatult digitaalselt. Paberkandjal allkirjastatud kokkulepped skänneerib. Pdf-või .bdoc-formaadis dokumendi saadab perelepituse koordinaatorile kinnitamiseks.

11. Juhul kui vanemluskokkulepe ei saa koordinaatori kinnitust pöördub perelepitaja lapsevanemate poole arutamaks, kas muuta vanemluskokkulepet ehk jätkata perelepituse lepituskohtumistega või allkirjastada vanemluskokkulepe kahepoolselt ilma Sotsiaalkindlustusameti kinnituseta. Otsuse esitab ta koos lapsevanema põhjendusega koordinaatorile.

12. Perelepitaja töö osaks on enda vaimse tervise hoidmine, sh regulaarselt supervisioonis ja kovisioonis osalemine. Perelepitaja otsustab, kas ta kasutab seda võimalust Sotsiaalkindlustusameti kaudu või enda äranägemisel. Sotsiaalkindlustusametil on õigus paluda kinnitust, et perelepitaja on supervisioonis ja kovisioonis käinud. Kui perelepitaja kasutab Sotsiaalkindlustusameti supervisiooni ja kovisiooni võimalusi, on tema põhiline korralduslikuks kontaktisikuks perelepituse koordinaator.

6

Joonis 1 Riikliku perelepitusteenuse töövoog 4.4. Teenuste eest tasumine Teenuste eest tasutakse juhul, kui teenuseosutaja on täitnud allolevad tingimused:

a. Dokumendijagamiskeskkonnas kontor.rik.ee on täidetud klienditöö sisu ning STARi on kantud andmed eelmise kalendrikuu klienditöö maht kohta.

b. Dokumendijagamiskeskkonnas kontor.rik.ee on kirjeldatud järgmise kalendrikuu maht (uute võimalike perede arv).

c. Eelmise kuu teenuste akt/aruanne on SKA poolt heaks kiidetud. Juriidiline isik esitab peale aruande heakskiitmist arve.

5. Perelepitusteenuse kirjeldus 5.1. Teenuse eesmärk Riikliku perelepitusteenuse eesmärk on toimiva kohtuvälise ja lapse õiguseid arvestava kokkuleppe (vanemluskokkuleppe) sõlmimine lapsevanemate vahel ühise alla 18-aastase lapse/laste elukorralduslikes küsimustes. Teenus toetab lahkuläinud lapsevanemate omavahelist vanemlikku kommunikatsiooni, mille käigus lapsevanemad õpivad konfliktivaba suhtlemist, ühise lapse õiguste fookuses hoidmist ja seeläbi tulevikus esile kerkivate erimeelsuste lahendamist. 5.2. Teenuse kirjeldus Perelepitusteenust viib läbi perelepitaja, kes neutraalse osapoolena aitab lapsevanematel oma mõtteid vahendada ja erimeelsusi lahendada. Perelepitaja kohtub mõlema vanemaga samaaegselt. Tavaliselt kestab üks lepituskohtumine 90 minutit ja kohtutakse üks kuni viis korda. Vahel õnnestub kokkulepe sõlmida paari kohtumisega, vahel on kohtumisi vaja kokku leppida aga rohkem kui viis.

7

Riiklik perelepitusteenus on lapsevanematele tasuta. Perelepitusteenust osutatakse eesti keeles, vene keeles ja inglise keeles üle Eesti. Teenust ositatakse kontaktkohtumisena (silmast- silma ühes ruumis, lepitaja ja lapsevanemad), v.a. juhul kui perelepitaja ja koordinaator ei ole kokku leppinud põhjendatud vajaduse korral lepituskohtumist videosilla vahendusel. 5.3. Nõuded perelepitajale Perelepitajal tuleb regulaarselt osaleda supervisioonis, kovisioonis ning Sotsiaalkindlustusameti pakutud täiendkoolitustel, mis annavad aluse tema professionaalsele enesearengule ja vaimse tervise toetamisele. Perelepitaja täidab punktis 3.2. Riikliku perelepitaja töövoos kirjeldatud tegevusi oskuslikult, parimas usus. Perelepitaja kaasab alati keeruliste kliendijuhtumite lepituse eelsesse või järgsesse arutelusse perelepituse koordinaatori. Perelepitaja peab säilitame lapsevanemate suhtes täieliku neutraalsuse. Perelepitaja on pidevas enesearengus enda teadmiste ja kogemuste täiendamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks. Perelepitajat kirjeldavad järgmised isikuomadused ja oskused:

• Oskus jääda lapsevanematega suhtlemises täielikult neutraalseks ja erapooletuks nii oma suulises kui kirjalikus väljenduses.

• Lapsekesksus ja mõtestatud lapse heaolu eest seismine.

• Empaatiavõime, võime intuitiivselt mõista ja inimestega suhelda.

• Küpsus ja elukogemus, mitte ainult teoreetilised teadmised.

• Oskus arvestada paaride lahkuminekul nii emotsionaalsete kui ka praktiliste vajadustega, sealhulgas oskust reageerida kriisiolukorras, kus osalejate ebaratsionaalsed reaktsioonid võivad vaidlust pikendada ja süvendada.

• Isikupärase ja paindliku tööstiili kasutamine, mis võimaldab varieerida protsessi struktuuri ja tempot töös oleva paari ja perekonna vajaduste järgi.

• Oskus näha perekonda kui tervikut, kus pereliikmete head suhted ja koostöö on olulisemal kohal kui kokkulepped iseenesest.

• Suurepärased suhtlemisoskused – selge ja sobiva keele kasutamine, küsimuste küsimine, ümbersõnastamisoskus.

5.4. Perelepituse tööosad/etapid, mida perelepitaja lepitusmenetluse läbiviimisel järgib:

1. Ettevalmistav etapp Infovahetus koordinaatoriga ning perega, perelepitusteenuse sisu selgitamine, lepitusteenuse põhimõtete ja tingimuste tutvustamine lapsevanematele. Valmisoleku küsimine lepituseks, individuaalne valmisolek.

2. Protsessi alustamine Lepituskohtumise tegevuste tutvustamine, lepitaja ülesande kirjeldamine, rolliselgus, protsessi reeglite kujundamine ja fikseerimine. Lapsekesksuse tutvustamine, normaliseerimine teenuse puhul.

3. Olukorra kirjeldamine Mõlema osapoole võimalus kirjeldada olukorda. Lepitaja peegeldab lapsevanemate mõtteid, ettepanekuid, võtab need suuliselt ja kirjalikult kokku. Oluline on lapsevanemate arvamuste aktsepteerimine.

4. Teemade kogumine ja väljavalimine Selgitada välja teemad, millega perelepituses tööle asutakse, seada need lapsevanematega koos järjekorda, planeerida ühiselt protsess, kestvus,

8

ootused sellele. Visualiseerida lapsevanematele teekond. Lapse heaolu prioritiseerimine.

5. Huvide väljaselgitamine ja võimaluste uurimine

Ootuste ja vajaduste ilmsiks tulemine, erinevate huvide väljaselgitamine, kaardistamine, aktsepteerimine. Ühiste arusaamade väärtustamine, peegeldamine, lapse prioritiseerimine.

6. Lahenduste läbirääkimine Võimalike lahendusvariantide väljaselgitamine. Lapsevanemaate vajaduste esile toomine, lapsevanematega loomingulisus ja paindlikkus. Ettepanekute/vahekokkulepete fikseerimine, mõtlemisaeg.

7. Kokkulepete sõlmimine, protsessi lõpetamine

Kokkuleppe tingimuste väljatöötamine. Kokkuleppe fikseerimine. Edasiste sammude planeerimine juhul kui kokkuleppeni ei jõutud. Kokkuvõte ja tagasiside.

Iga lepituskohtumise järgselt saadab perelepitaja mõlemale lapsevanemale ühise e-kirjaga kokkuvõtte toimunud protsessist ja kasutatud metoodikatest kohta koos uue kohtumisajaga. 5.5. Teenuse osutamise aeg (kellaajad, kuu- või nädalapäevad) Perelepitaja valib teenuse osutamise aja koostöös lapsevanematega, kuid mitte varem kui kell 8.30 hommikul ning mitte hiljem kui kell 20.00 õhtul. Teenust ei osutata riigipühadel. 5.6. Teenuse osutamise koht Teenuse osutamise koha valib teenuseosutaja oma äranägemise järgi, arvestades, et on tagatud teenuse asukoha neutraalsus, kasutusmugavus, kliendi turvalisus, privaatsus ja ligipääsetavus. Teenuse osutajal on õigus teha teenuse osutamise koha leidmisel ja/või rentimisel koostööd kohalike omavalitsustega või teiste juriidiliste isikutega. 5.7 Nõuded teenuse osutamise ruumidele, inventarile Teenuse osutamise ruum peab olema vaba erinevatest häirivatest teguritest, pakkuma meeldivat ja rahustavat õhkkonda. Eelistatav on ümmargune või ovaalne laud, mille ümber on mugavad toolid paigutatud nii, et lepitajal on võimalik hoida samal ajal mõlema osapoolega silmsidet. Osalejad ei tohiks istuda üksteise vastas, sest see võib soodustada vastasseisu. Osapooltel peaks olema võimalik teineteisele ja lepitajale otsa vaadata ilma üksteisele liiga lähedal olemata ja ennast liigutamata.