Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

_____________________ (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Ohvriabi klienditeekonna uuring Sotsiaalkindlustusametile

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)

või

Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub

valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja

kontaktandmed)?

Jah. Ainike Alla

[email protected] .

tel 53310765

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku

alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand

ning küsimustik või selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalkindlustusamet, 70001975, Paldiski mnt

80, Tallinn; kontaktisikuks: Ailen Lang;

[email protected], 54730111

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

1) Haap Consulting OÜ, 14383016, Telliskivi

57, Tallinn; kontaktisikuks: Marleen Pedjasaar,

[email protected], 5515011

2) HI Advisory OÜ, 17059612; kontaktisikuks

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

uuringu raames volituse alusel: Marleen

Pedjasaar, [email protected], 5515011

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Ohvriabiseadus paragrahv 14 lõige 1 sätestab,

et ohvriabi korraldab Sotsiaalkindlustusamet.

Uuring on tellitud Sotsiaalkindlustusameti

ülesande täitmise raames ning ei ole iseseisev

teadusuuring akadeemilises tähenduses, vaid

poliitikakujundamist toetav rakendusuuring.

Andmete töötlemist on täpsemalt kirjeldatud

taotluse järgnevates osades. Andmete esmaseks

töötlemiseks (sobivate isikute tuvastamine ja

neile kutse edastamine) on õiguslikuks aluseks

IKS § 6 lg 5 (poliitikakujundamise uuring).

Nõusolek on õiguslikuks aluseks edasiseks

andmete edastamiseks volitatud töötlejale ja

intervjuu läbiviimiseks.

Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus §6 lg 14

kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti üks

ülesanne: „osalemine tegevusvaldkonnaga

seotud poliitika ning strateegiate, arengukavade

ja õigusaktide väljatöötamisel ja

rahvusvahelistes projektides“. Uuring

teostatakse ohvriabi teenuste arendamise

eesmärgil ning selle läbiviimine on

kooskõlastatud ka Sotsiaalministeeriumi

poliitikajuhiga.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Tellitava uurimuse eesmärk on ohvriabi teenuste ning kliendi teekonna kaardistamine ja

analüüsimine. Uuring panustab ohvriabi teenuse pakkumise ja koordineerimise hetkeseisu

mõistmisse ja 2023. aastal vastuvõetud ohvriabiseaduse rakendamise hindamisse ning

kliendisõbralikemate teenuste ja protsesside arendamisse tulevikus.

Uurimisküsimused, millele vastuseid otsitakse, on järgmised:

Milline on ohvriabi teenuste sisu, sihtgrupid ja ulatus?

Milline on olemasolevate teenuste omavaheline koordineeritus?

Kuidas on korraldatud kliendi suunamine ühelt teenuselt teisele?

Kas esineb teenuste omavahelisi kattuvusi? Milliseid?

Kas esineb teenuste vahel lünki? Milliseid?

Millised on klientide abivajadused?

Millised on klientide ootused ohvriabi teenustele? Kuivõrd arusaadav on klientidele, millist abi ja

millises ulatuses saab pakkuda ohvriabi? Kuidas kirjeldavad kliendid spetsialistide käitumist ja

hoiakuid teenuse pakkumisel? Mil määral ilmneb selles ohvriabi põhimõtete tundmine ja

järgimine?

Kuidas jõuavad kliendid teenusteni (nt suunamine, isepöördumisel info leidmine)? Mil määral

kasutavad meditsiinitöötajad ja/või KOV ametnikud seadusega loodud õigust inimesi

ohvriabiteenusteni suunata? Millised on klientide kogemused teenustele sisenemisel?

Millised on klientide kogemused üleminekutel ühelt teenuselt teisele?

Millised takistused esinevad teenuste leidmisel ja kasutamisel ning üleminekutel ühelt teenuselt

teisele?

Millised on sotsiaal-demograafiliste tunnuste kaupa erinevused abivajadustes, ootustes, teenustele

sisenemisel, kogemustel teenustega, ühelt teenuselt teisele liikumisel ning takistuste kogemisel?

Millised on klientide teekonnad ohvriabi teenuste kasutamisel?

Millised teenuse osad on klientide hinnangul lähtuvalt nende abivajadusest olnud kõige

väärtuslikumad ja millised kõige vähem kasulikud?

Kuivõrd ohvriabi pakutavad teenused, teenuste süsteem ja klientide tegelikud teekonnad vastavad

ohvriabi seaduses ja teenuste kirjeldustes määratule ja milliseid puudujääke esineb?

Kuivõrd ohvriabi pakutavad teenused vastavad klientide abivajadustele ja milliseid puudujääke

esineb? Millised on erinevused sihtgruppide kaupa?

Millise osa kliendi abivajadustest, mis täna ei ole kaetud, saaks katta teenuste pakkumise ja nende

korralduse parandamisega ning milline osa vajadusest ei ole praegu seaduses toodud teenustega

kaetud? Kuidas tuleks selleks teenuste pakkumist ja nende korraldust muuta?

Neile küsimustele vastamiseks ei piisa vaid dokumendianalüüsist, vaid tuleb viia läbi intervjuud

eri osapooltega – ohvriabi talituste juhtidega, teenuseomanikega, ohvriabi spetsialistide ja

teenuseväliste märkajate-suunajatega ning teenuse saajatega. Küsime kõigilt intervjueeritavatelt

nõusoleku. Nõusolekuvormide ning intervjuukavade kavandid on lisatud taotlusele.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Isikut tuvastamist võimaldavad andmed on vajalikud intervjuude läbiviimise, nõusoleku haldamise

ja andmete kvaliteedi tagamise eesmärgil. Intervjuude korraldamine eeldab intervjueeritavate

kontaktandmete ajutist töötlemist, samuti nõusolekute seostamist konkreetsete intervjuudega. See

on vajalik muuhulgas andmesubjektide õiguste tagamiseks (nt nõusoleku tagasivõtmise korral).

Klienditeekondade kaardistamine eeldab teenuste kasutamise ajalist ja sisulist järjestamist

konkreetse isiku vaates. Klienditeekondade analüüs tähendab erinevate teenustega

kokkupuutepunktide, üleminekute, katkestuste ja korduvate pöördumiste seostamist ühe ja sama

kliendi kogemuseks. Ilma isikut tuvastavate tunnusteta ei ole võimalik usaldusväärselt eristada,

millised teenusekontaktid kuuluvad sama kliendi teekonda ning millised erinevate isikute

kogemustesse. Anonüümseks muudetud üksikandmed ei võimalda teenuste vaheliste liikumiste ja

kogemuste sidusat rekonstrueerimist.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Esiteks on ohvriabi teenused otseselt seotud inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, sealhulgas

õigusega elule, kehalisele ja vaimsele puutumatusele, inimväärikusele ning tõhusale abile pärast

kuritegu või vägivalda. Ohvriabi teenuste eesmärk on toetada inimesi olukordades, kus nad on

kogenud rasket traumat, vägivalda või muud õigusrikkumist ning vajavad riigi sekkumist ja kaitset.

Selliste teenuste toimivuse, kättesaadavuse ja kvaliteedi süsteemne hindamine on avalikes huvides,

kuna see mõjutab otseselt abivajajate turvalisust ja taastumist.

Teiseks on uuringu eesmärk hinnata 2023. aastal vastuvõetud ohvriabiseaduse rakendamist.

Seadusandja tahte kohaselt on riigil kohustus tagada, et seadusega kehtestatud teenused ja õigused

toimiksid praktikas ning jõuaksid sihtgruppideni. Seaduse rakendamise tegeliku mõju hindamine

ei ole võimalik ilma empiirilise teadmuseta teenuste kasutamise, koordineerituse ja klientide

kogemuste kohta. Avalik huvi seisneb selles, et õigusaktide rakendamine oleks sisuline, tõhus ja

kooskõlas seaduse eesmärgiga, mitte üksnes formaalne.

Tõhus ohvriabi aitab ka vähendada vägivalla ja kuritegevuse pikaajalisi sotsiaalseid, tervise- ja

majanduskulusid. Varajane ja hästi koordineeritud abi võib ennetada korduvvägivalda, vaimse

tervise süvenevaid probleeme, töövõime langust ja sotsiaalset tõrjutust, mis on laiem küsimus

ühiskonna turvalisusest ja sotsiaalsest sidususest.

Oluline on hinnata teenuste omavahelist koordineeritust ja asutustevahelist koostööd, et tagada

avalike vahendite kasutamise mõistlikkus ja eesmärgipärasus ning vältida võimalikku dubleerimist.

Uuringu väljundina koostatavad soovitused ja ettepanekud aitavad parandada süsteemi tervikuna,

millest saavad kasu kõik potentsiaalsed teenusekasutajad tulevikus. Uuring ei keskendu

üksikisikute juhtumite lahendamisele.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Esiteks toimub isikuandmete töötlemine vabatahtlikkuse ja teadliku nõusoleku alusel. Kõik

uuringus osalevad isikud annavad enne intervjuud selgesõnalise, teadliku ja vabatahtliku

nõusoleku. Andmesubjektidele selgitatakse arusaadavas keeles uuringu eesmärki, andmete

töötlemise ulatust, säilitamise aega ning nende õigusi, sh õigust keelduda vastamast üksikutele

küsimustele või katkestada osalemine igal ajal ilma negatiivsete tagajärgedeta. Uuringus osalemine

ei ole seotud ühegi teenuse saamise, jätkumise ega kvaliteediga.

Teiseks rakendatakse andmete minimaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Kogutakse ainult

selliseid isikuandmeid, mis on vältimatult vajalikud uurimisküsimustele vastamiseks.

Isikuandmeid ei koguta „igaks juhuks“ ega tulevaste määratlemata eesmärkide tarbeks. Eriti

delikaatseid andmeid käsitletakse üksnes juhul ja ulatuses, milles see on vältimatu

klienditeekondade ja abivajaduste mõistmiseks.

Lõpparuanded ja uuringu väljundid ei sisalda teavet, mis võimaldaks andmesubjekte otseselt või

kaudselt tuvastada.

Saadud isikuandmed pseudonüümitakse volitatud töötleja poolt uuringu käigus (täpsemalt

kirjeldatud järgmistes punktides). Uuringu lõpus valmivas raportis on kõik andmed anonüümitud

kujul.

Tagatud on andmete turvaline töötlemine ja piiratud juurdepääs. Isikuandmetele on ligipääs ainult

uuringu läbiviimisega otseselt seotud isikutel ning ainult ulatuses, mis on vajalik nende

tööülesannete täitmiseks. Andmeid säilitatakse turvalistes keskkondades ning need kustutatakse

pärast uuringu eesmärkide saavutamist vastavalt kehtestatud säilitustähtaegadele.

Andmete volitatud töötleja kasutab andmetega töötamisel Microsoft 365 Business Premium

paketti. Selle raames on tagatud, et andmete salvestamisel ja edastamisel kasutatakse andmete

turvalist autentimist, autoriseerimist ja krüptimist. See pakub ka üksikasjalikku

juurdepääsukontrolli, mis võimaldab administraatoritel määrata õigusi erinevatele kasutajatele ja

rühmadele.

Lisaks pakub Microsoft 365 varundus- ja taastamisvõimalusi, mis võimaldab vältida andmete

kogemata kustutamist. Veel on Microsoft 365-l mitmeid sisseehitatud turvafunktsioone, mis

kaitsevad andmeid volitamata juurdepääsu eest. Nendest funktsioonidest kasutatakse

mitmefaktorilist autentimist, andmelekete vältimist ja pahavarakaitset. Andmeid säilitatakse ning

töödeldakse Euroopa Liidus. Andmekaitse nõuete tagamise eest vastutab uuringu projektijuht.

Uuring ei muuda andmesubjektide õiguslikku ega faktilist olukorda ega suurenda nende kohustusi.

Uuring ei too kaasa täiendavaid nõudeid, kohustusi ega otsuseid andmesubjektide suhtes. Kogutud

andmeid ei kasutata üksikjuhtumite hindamiseks, teenuste osutamise üle otsustamiseks ega

järelevalvemeetmete rakendamiseks. Uuringu eesmärk on süsteemne analüüs ja arendustegevus,

mitte individuaalne hindamine.

Andmesubjektidele on tagatud õigus saada teavet, õigus tutvuda enda kohta käivate andmetega,

õigus nõusolek tagasi võtta ning õigus nõuda andmete kustutamist seaduses lubatud ulatuses.

Nende õiguste kasutamise kord on selgelt kirjeldatud nõusolekuvormis.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Teenusesaajad

 Andmete edastamine isikuandmete allikalt vastutavale töötlejale

Vastutav töötleja (SKA) rakendab organisatsioonilisi juurdepääsupiiranguid ja andmete

minimeerimist enne andmete edastamist.

Valimisse valitute isikuandmed, millele on SKA-l endal ligipääs, võtab allikast päringu alusel

välja isik, kellel on oma tööülesannete täitmiseks andmetele ligipääs. Andmed seejärel

hoiustatakse turvalisel võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas. Naiste tugikeskused ning

seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (haiglad) võtavad päringu alusel valimisse valitud isikute

andmed enda allikatest ja edastavad SKA kontaktisiku isikukoodile ID kaardi tarkvaraga

krüpteeritud dokumendis e-posti teel. SKA kontaktisik dekrüpteerib andmed ning hoiustab

samuti turvalisel võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas. Kõik andmete edastamise e-kirjad

kustutatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksule peale saatmist/vastu võtmist. Päringutega

võetakse andmeallikatest välja isikute kohta vaid need andmed, mis on uuringu läbiviimiseks

vajalikud (kirjeldatud punktis 9.2)

Selleks, et minimeerida isikuandmete töötlejate arvu, määrab SKA kolm töötajat, kes

kontakteeruvad valimisse valitud isikutega ning küsib neilt nõusolekut uuringus osalemiseks.

Määratud töötajad on endised ohvriabi töötajad, st neil on vajalik ettevalmistus, oskused ja

kogemus traumateadlikult kliendiaga suhelda. Kui valimisse valitu on nõus uuringus osalema

ja allkirjastab nõusolekuvormi, salvestatakse see samuti piiratud ligipääsuga kausta turvalisel

võrgukettal. Nõusolekud edastatakse e-kirja teel. Allkirjastatud nõusolekud säilitatakse kuni

uuringu lõpuni ehk kuni 10.03.2027.

 Nõusoleku võtmine ja haldamine.

Arvestades uuringu tundlikku iseloomu ning ohvriabi teenuseid kasutanud isikute haavatavat

positsiooni, võtab uuringus osalemise nõusoleku vastutav töötleja (Sotsiaalkindlustusamet)

ohvriabi valdkonna väljaõppega töötaja kaudu. Selline lähenemine tagab, et esmane kontakt

ja nõusoleku küsimine toimub andmesubjekti jaoks turvalises ja usaldusväärses keskkonnas

ning vähendab võimalikku survet või arusaamatust uuringus osalemise osas. Eelistatult

palutakse teenusesaajal uuringus osalemise nõusolekuvorm digiallkirjastada, kuid kui

digiallkirjastamine ei ole võimalik, aga teenusesaaja soovib uuringus osaleda, hindame

piisavalt selgeks nõusoleku väljendamiseks ka seda, kui teenusesaaja kinnitab oma

valmisolekut e-kirjas, mille ta saadab samalt aadressilt, kuhu saadeti kutse uuringus

osalemiseks. Vastutav töötleja säilitab allkirjastatud nõusolekuvorme ja väljavõtteid e-

kirjadest ning edastab volitatud töötlejale üksnes nende isikute andmed, kes on andnud

nõusoleku uuringus osalemiseks. Volitatud töötleja töötleb andmeid üksnes uuringu

läbiviimiseks ja vastavalt vastutava töötlejaga sõlmitud lepingule.

 Andmete edastamine uuringu läbiviijale

SKA kontaktisik edastab uuringus osalemiseks nõusoleku vormi allkirjastanud isikute

andmed ning allkirjastatud nõusolekuvormid uuringu läbiviija kontaktisiku isikukoodile ID

kaardi tarkvaraga krüpteeritud dokumendis e-posti teel. Kõik andmete edastamise e-kirjad

kustutatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksule peale saatmist/vastu võtmist.

Teenuseosutajad ja välised koostööpartnerid

Uuringusse kaasatakse lisaks teenusesaajatele ka spetsialistid, sh ohvriabi talituste juhatajad,

teenuseomanikud, Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid ning teenusevälised koostööpartnerid (nt

politsei, prokuratuur, KOV spetsialistid, meditsiinitöötajad).

Nende isikute puhul töödeldakse üksnes tööalaseid kontaktandmeid ja tööalast rolli kirjeldavaid

andmeid (ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, töökoha asutus, tööalane e-posti aadress,

töötelefon).

Spetsialistide isikuandmete töötlemise eesmärk on:

 nendega kontakteerumine intervjuu kokkuleppimiseks,

 nende tööalase rolli konteksti mõistmine teenuse korralduse analüüsimisel.

SKA kontaktisik võtab ühendust nii SKA töötajate/ametnike ja seksuaalvägivalla

kriisiabikeskustes ning naiste tugikeskustes töötavate spetsialistidega, kes on valimisse valitud,

ning teavitab uuringu eesmärgist, andmete töötlemise ulatusest ning nende õigustest. Intervjuu

läbiviimiseks küsitakse spetsialistidelt nõusolek intervjuus osalemiseks ja vestluse

salvestamiseks. Spetsialistide teavitamise ning intervjuus osalemise nõusoleku saamise järgselt

edastab SKA kontaktisik nende andmed (ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, töökoha asutus,

tööalane e-posti aadress, töötelefon) uuringu teostajale. Teenuseväliste koostööpartnerite andmed

saab uuringu teostaja interneti otsingu teel ning võtab ise ühendust uuringust teavitamiseks ja

nõusoleku küsimiseks või kui teenusevälise koostööpartneri andmed ei ole internetis leitavad,

edastab SKA kontaktisik need uuringu teostajale pärast seda, kui spetsialisti on uuringust

teavitatud ja saadud nõusolek uuringus osaleda.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Ohvriabi teenuseid saanud kliendid - kokku 108 klienti (individuaalintervjuud).

Teenus Intervjueeritavate

klientide arv

Ohvriabi põhiteenuse kliendid 20

Naiste tugikeskuste kliendid 15

Traumast taastumist toetava vaimse

tervise abi kliendid

10

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste

kliendid

10

Inimkaubandusohvrite tugiteenuse

kliendid

5

Psühhosotsiaalse kriisiabi kliendid 5

Taastava õiguse teenus kliendid 10

Vägivallast loobumise toetamise

teenuse kliendid

5

Kriisitelefoni kliendid 10

Emotsionaalse toe liini kliendid 5

Veebinõustamise kliendid 10

MARAC võrgustiku kliendid 3

Kokku 108

Valimi koostamiseks on vastutaval töötlejal vajalik töödelda lõpliku intervjueeritute hulgaga

võrreldes suurema hulga klientide andmeid. Ootuspärane intervjuuga nõustumise määr võib

konservatiivsel hinnangul olenevalt teenusest olla umbes 5-18%. Kasutatakse kvootvalimit, mis on

kihistatud asukoha ja soo järgi ning järjestatud teenusesaamise aja järgi (alustades hiliseimatest

klientidest). Andmete töötlemisel järgitakse andmete minimeerimise põhimõtet, tehes päringuid ja

kutsete edastamist etapiviisiliselt – teenusepakkujad teevad esmalt päringu viimase 3 või 6 kuu

klientide kohta (olenevalt teenuse kliendimahust, suurema kliendimahuga teenuste puhul väiksem

ajavahemik). Kui esimese ringi vastamismäär ei võimalda kvoote täita, tehakse täiendav päring

eelneva 3 või 6 kuu kohta; kõige väiksemate kliendimahtudega teenuste puhul võib osutuda

vajalikuks ka kolmas päringuring.

Valimi koostamisel saab eristada kolme andmete töötlemise tasandit:

1) Sobivate klientide tuvastamine; tehakse andmepäringud kuni ~6500 kliendi andmetele

(andmeid töötleb vastutav töötleja)

2) Nõusoleku küsimine; võetakse ühendust nõusoleku küsimiseks kuni ~1600 kliendiga

(andmeid töötleb vastutav töötleja)

3) Nõusoleku andnud klientide kontaktandmete edastamine vastutavalt töötlejalt volitatud

töötlejale; edastatakse 108-130 uuringus osalemiseks nõusoleku andnud kliendi

kontaktandmed intervjuu kokkuleppimiseks.

Andmete suuremahuline päring on vältimatu ja põhjendatud, kuna uuringu sihtrühmad on väikesed,

teenusepõhised ja nõusoleku andmise määr eeldatavalt madal. Ilma etapilise ja kvootidel põhineva

valimita ei ole võimalik tagada teenuste ja sihtrühmade esindatust ega saavutada uuringu eesmärke.

Teenusepakkujate osas on valim järgnev:

Ohvriabi talituse juhatajad - kokku 4 juhatajat (individuaalintervjuud).

Ohvriabi teenuseomanikud/teenuseomaniku ülesandeid täitvad töötajad - kokku 9

teenuseomanikku (individuaalintervjuud).

Teenuse spetsialistid nii Sotsiaalkindlustusametist kui muudest abi pakkumisel võrgustikutööd

tegevatest asutustest (1-2 spetsialisti iga fookusgrupi kohta) - kuni 12 fookusgrupiintervjuud, igal

intervjuul maksimaalselt 8 inimest.

Ohvriabi teenuse välised spetsialistid ehk nn väravahoidjad, kes on potentsiaalsed abivajaduse

märkajad või teenusele suunajad (näiteks politseinikud, prokuratuuride töötajad, kohalike

omavalitsuste sotsiaaltöö ja laste heaolu spetsialistid ja meditsiinitöötajad) - kuni 4

fookusgrupiintervjuud.

Kõik intervjuud nii teenusesaajate kui spetsialistidega viiakse läbi veebiteel Microsoft Teams

keskkonnas. Failid salvestatakse Microsoft 365 keskkonnas kaustadesse, kuhu on tagatud

kaheastmelise autentimise kaudu vaid intervjuud läbi viinud isiku ligipääs. Intervjuu läbi viinud

isik kustutab kõik helifailid hiljemalt 10.03.2027 ja kinnitab kustutamist projektijuhile.

Helisalvestisi kasutatakse üksnes intervjuude sisuliseks analüüsiks ning neid ei kasutata koolitus-,

esitlus- ega muudel kõrvaleesmärkidel.

Helifaile säilitatakse maksimaalselt kuni 10.03.2027, mis on kõigi uuringus kogutud andmete

hiliseim kustutamise tähtaeg. Failide kustutamist kinnitatakse vastava kinnituse allkirjastamisega

uuringu projektijuhi poolt. Kinnitus sisaldab Microsoft 365 auditilogi andmeid ning järgnevaid

kinnitusi:

 Kõik projektiga seotud ja tööde teostamisel kasutatud isikuandmed on jäädavalt

kustutatud ja neid ei ole võimalik taastada;

 Isikuandmetest puuduvad organisatsiooni valdusesse jäävad koopiad, väljatrükid või

muud taas-esitused;

 Kustutamine toimus vastavalt projekti tellinud vastutava töötleja seatud andmekaitse

nõuetele ja seadusest tulenevatele organisatsioonile kehtivatele kohustustele;

 Isikuandmeid ei säilitatud kauem kui oli tarvilik vastutava töötleja tellitud

projekti/tööde elluviimiseks, isikuandmete säilitusperioodi ei ole ületatud;

 Isikuandmed kustutati tähtaegselt/mõistliku aja jooksul pärast teada saamist, et andmete

töötlemiseks puudub õiguslik alus;

 Tõend (logiväljavõte) andmete kustutamise toimingust on säilitatud, tagamaks

kustutamise dokumentaalne tõendamine.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Pärime andmeid isikute kohta, kes on teenuseid saanud vahemikus 01.2024-02.2026.

Teenuseosutajate, ametnike ja tugispetsialistide puhul pärime andmed nende inimeste kohta, kes

hetkel ametis on.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Teenusesaajate kohta töötleme järgmisi isikuandmeid:

 ees- ja perekonnanimi – vajalik isikuga kontakteerumiseks, et küsida tema nõusolekut

uuringus osalemiseks ning vajalik nõusoleku seostamiseks isikuga (et säiliks võimalus ka

nõusolek tagasi võtta)

 e-posti aadress ja/või telefoninumber (võimalusel) - vajalik isikuga kontakteerumiseks

nii uuringus osalemise nõusoleku küsimisel kui ka intervjuu kokkuleppimiseks. Kõigi

isikute kohta ei pruugi olla teada nii e-postiaadress kui ka telefoninumber, seetõttu

edastatakse need andmed, mis on olemas

 teenuse kasutamise piirkond (võimalusel) - vajalik valimi koostamisel, et tagada

piirkondade esindatus valimis ning samuti hiljem uuringu tulemuste tõlgendamisel

tuvastada piirkondlike erisusi. Kõik teenused aga ei ole piirkondlikud (näiteks telefoni

tugiliinid) ja seetõttu edastatakse teenuse kasutamise piirkond juhul, kui see on asjakohane

ja need andmed on olemas

 suhtluskeel (võimalusel) – vajalik isikuga kontakteerumiseks nii uuringus osalemise

nõusoleku küsimisel kui ka intervjuu kokkuleppimiseks. Kuna uuringus osalemise

nõusoleku andmine peab olema isikule täielikult arusaadav, peab see toimuma talle sobivas

suhtluskeeles. Kõigi teenuste andmestikes ei ole suhtluskeele andmeid

 millist teenust või teenuseid isik kasutas – vajalik intervjuu planeerimiseks ning

sisustamiseks küsimustega, mis puudutavad ainult neid teenuseid, mida isikud kasutasid

 teenuste kasutamise aeg – vajalik valimi koostamisel eelistada hiljutisi teenuse kasutamise

olukordi, et saada kõige värskem ülevaade teekondadest. Samas, olenevalt teenuse

iseloomust, tuleb välistada teenuse kasutamised, millest pole möödas piisavalt pikk aeg

ning kannatanu võib olla endiselt ohuolukorras (näiteks MARAC ohvrid), mistõttu ei tohi

uuringuga seonduvalt ühendust võtta

 vanus – vajalik, et välistada valimist alaealised teenusesaajad

 sugu (võimalusel) – vajalik, et tagada valimi piisav mitmekesisus

SKA töötajate ja teiste teenust saanud isikuid toetavate spetsialistide osas töötleme järgmisi

isikuandmeid: ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, töökoha asutus, tööalane e-posti aadress,

töötelefon. Spetsialistide isikuandmete töötlemise eesmärk on:

 nendega kontakteerumine intervjuu kokkuleppimiseks,

 nende tööalase rolli konteksti mõistmine teenuse korralduse analüüsimisel.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Andmete allikad varieeruvad teenuseti, kuid kõigi teenuste puhul töödeldakse punktis 9.2 loetletud

isikuandmeid (kõigil teenustel ei pruugi olla olemas kõiki punktis 9.2 loetletud isikuandmeid ja sel

juhul on märgitud punktis 9.2 märgitud, et töödeldakse võimalusel). Uuringu lõpparuandes

kajastuvad teenusesaajate teekonnad muuhulgas teenuste lõikes eraldi, mistõttu on tarvis

isikuandmeid iga teenuse kohta eraldi.

Kuna teenused on erinevalt üles ehitatud, tuleb uuringuks vajalikke isikuandmeid teenusesaajate

kohta pärida eri allikatest. Need allikad on järgnevad:

 Enne 2025. a juhtumid – Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) - ohvriabi põhiteenus,

vägivallast loobumise toetamise teenus, inimkaubandusohvrite tugiteenus,

psühhosotsiaalne kriisiabi, MARAC, taastav õigus.

 Enne 2025. a juhtumid - Delta dokumendiregister ja Sotsiaalkindlustusameti turvatud

võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas - vägivallast loobumise toetamise teenus,

inimkaubandusohvrite tugiteenus, psühhosotsiaalne kriisiabi, MARAC, taastav õigus.

 Alates 2025. a juhtumid - sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR2)-

Ohvriabi põhiteenus, vägivallast loobumise toetamise teenus, inimkaubandusohvrite

tugiteenus, psühhosotsiaalne kriisiabi, MARAC, taastav õigus.

 Naiste tugikeskuste eraldisesivad andmebaasid - iga naiste tugikeskus, kellega on SKA-

l leping, kogub ja hoiustab eraldi oma tugikeskusesse pöördunute andmed. Kokku on 14

tugikeskust. Naiste tugikeskustesse pöördunute isikuandmed (toodud punktis 9.2) saadakse

päringuga igast naiste tugikeskusest.

 Haiglate seksuaalvägivalla kriisiabikeskused – iga haigla, kellega on SKA-l leping,

kogub ja hoiustab eraldi pöördunute andmed. Kokku on 5 haiglat, kus asub

seksuaalvägivalla kriisiabikeskus. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördunute

isikuandmed (toodud punktis 9.2) saadakse päringuga igalt haiglalt, kus asub

seksuaalvägivalla kriisiabikeskus.

 Delta dokumendiregister ja Sotsiaalkindlustusameti turvatud võrgukettal piiratud

ligipääsuga kaustas - Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi saanute isikuandmed

(toodud punktis 9.2) saadakse nendest allikatest.

 kõnekeskus iZAll – Tugiliinid (kriisitelefon; emotsionaalse toe ja hingehoiuliin). Punktis

9.2 kirjeldatud isikuandmed asuvad kõnekeskuse süsteemis, mille andmeid hoiustatakse

TEHIKu lokaalses serveris. Seetõttu saadakse isikuandmed päringuga kõnekeskusest.

 TEHIKu (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) broneerimissüsteem

nõustamisele registreerimiseks (registreerunute andmeid hoiustatakse TEHIKu

serveris) – Vaimse tervise veebinõustamist saanute isikuandmed (toodud punktis 9.2)

saadakse sellest TEHIKu broneerimissüsteemist.

Isikuandmed võivad tulla ka intervjuudest, kui isikud ise andmeid jagavad.

Teenuseosutajate isikuandmed

Spetsialistidega läbiviidavate intervjuude jaoks saame uuringus kasutatavad isikuandmed

(spetsialisti ametinimetus, e-posti aadress ja telefoninumber) kas internetiotsingu kaudu või

edastab SKA kui vastutav töötleja need andmed volitatud töötlejale.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Kõnekeskus IZALL võimaldab SKA töötajal (teenuse juhtivspetsialist) vaadata kõnekeskuses

helistajate telefoninumbreid.

Naiste tugikeskuseid on teavitatud ning viidud läbi veebikonsultatsioon nende küsimustele

vastamiseks.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördunute andmeid omavaid haiglaid on teavitatud ja

vajadusel konsulteeritud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Volitatud töötleja pseudonümiseerib vastutavalt töötlejalt saadud isikuandmed. Kui SKA vastutava

töötlejana on saanud eri teenuste kohta isikuandmed, edastab ta need volitatud töötleja poolsele

esindajale, kes viib konkreetse teenuse saajatega läbi intervjuud. Eri teenuste saajatega viivad

intervjuusid läbi eri töötajad, kellel kõigil tekib ligipääs vaid ühe konkreetse teenuse raames tuge

saanud isikute andmetele. See töötaja pseudonümiseerib saadud isikuandmed andmete edasiseks

töötlemiseks uuringus teiste analüütikute poolt. Ta pseudonümiseerib intervjuu pinnalt tehtud

märkmed ja nende märkmete pinnalt isiku tuvastamine on võimalik ainult temal läbi koodivõtme,

mille ta on loonud ja millele ainult temal on ligipääs. Ülejäänud uuringumeeskond töötab

andmetega edasi pseudonüümitud kujul. Helisalvestisi (millele on ligipääs vaid intervjuu läbi

viinud isikul) hoiustatakse turvaliselt sarnaselt kõigi teiste andmetega, mida on täpsemalt

kirjeldatud punktis 7 ning loob koodivõtme, millele ainult temal on ligipääs. Ülejäänud

uuringumeeskond töötab andmetega edasi pseudonümiseeritud kujul.

Uuringuaruandes on kõik kogutud andmed anonümiseeritud kujul - selles etapis tagab andmete

anonümiseerimise volitatud töötleja.

Vastutav andmetöötleja ei pseudonümiseeri ega anonümiseeri andmeid enne nende edastamist

volitatud andmetöötlejale.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Vastutav töötleja ei pseudonümiseeri andmeid enne volitatud töötlejale edastamist, kuna volitatud

töötlejal on vaja isikuandmeid valimiisikutega ühenduse võtmiseks ja intervjuude läbiviimiseks,

mille käigus on isik paratamatult tuvastatav.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Volitatud töötleja intervjuusid läbi viinud konkreetne töötaja pseudonümiseerib andmed enne

andmete jagamist ülejäänud volitatud töötleja töötajatele. Selles etapis pseudonümiseeritakse kõik

isikut tuvastada võimaldavad tunnused – ees- ja perekonnanimi, vanus, kontaktandmed

(meiliaadress, telefoninumber), teenuse saamise täpne periood, viited spetsiifilistele isikutele või

olukordadele, mis võimaldaksid isikut tuvastada.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Isikuandmed pseudonümiseerib volitatud töötleja. Protsess näeb välja järgmiselt:

1) Vastutav töötleja pärib isikuandmed asjakohastelt andmeandjatelt (eri teenuste puhul asuvad

andmed eri kohtades, täpsemalt kirjeldatud eelnevates punktides);

2) Vastutav töötleja edastab volitatud töötlejale kokkulepitud andmed ohvriabi teenuseid saanud

isikute kohta. Andmed edastatakse iga teenuse kohta eraldi ja konkreetselt sellele volitatud töötleja

töötajale, kes vastavat teenust saanud isikutega kontakteerub ja nendega intervjuud läbi viib.

Andmed edastatakse krüpteeritult e-kirja teel;

3) Volitatud töötleja töötaja pseudonümiseerib saadud isikuandmed ja loob koodivõtme, mille abil

ainult tema saab tuvastada konkreetseid isikuid. Koodivõti sisaldab isiku ees- ja perekonnanime

ning kontaktandmeid. Koodivõtit säilitatakse kuni 6 kuud intervjuu toimumisest, kuid

maksimaalselt vastutava ja volitatud töötleja omavahelise lepingu lõppemiseni (10.03.2027).

Koodivõtit säilitatakse seni, kuni toimub kogutud andmete analüüsimine;

4) Analüüsiprotsessis töötatakse pseudonümiseeritud andmetega, mis uuringi lõpparuandesse

jõuavad anonümiseeritud kujul.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Kõik andmed kustutatakse volitatud ja vastutava töötleja poolt hiljemalt 10 päeva möödumisel

vastutava ja volitatud töötleja omavahelise lepingu lõppemisest ehk hiljemalt 10.03.2027.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Andmesubjekte ei teavitata isikuandmete

töötlemisest hetkel, mil nende andmeid

andmekogudest päritakse, kuid teavitatakse

neid isikuid, kes on sattunud intervjuude

valimisse ja kellega ühendust võetakse.

Andmete esmaseks töötlemiseks (sobivate

isikute tuvastamine ja neile kutse edastamine)

on õiguslikuks aluseks IKS § 6 lg 5

(poliitikakujundamise uuring).

Nõusolek on õiguslikuks aluseks edasiseks

andmete edastamiseks volitatud töötlejale ja

intervjuu läbiviimiseks.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjekte ei teavitata isikuandmete

töötlemisest hetkel, mil nende andmeid

andmekogudest päritakse, kuid teavitatakse

neid isikuid, kes on sattunud intervjuude

valimisse ja kellega ühendust võetakse.

Andmete esmaseks töötlemiseks (sobivate

isikute tuvastamine ja neile kutse edastamine)

on õiguslikuks aluseks IKS § 6 lg 5

(poliitikakujundamise uuring).

Nõusolek on õiguslikuks aluseks edasiseks

andmete edastamiseks volitatud töötlejale ja

intervjuu läbiviimiseks.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Andmesubjektidel palutakse intervjuule

eelnevalt tutvuda uuringu nõusolekuvormiga

(lisatud taotlusele) ja kinnitada kas e-kirja teel

või digiallkirjaga uuringus osalemist.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Andmekaitsetingimused on leitavad uuringu

nõusolekuvormilt.

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

_____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad9:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on

olemas) -

Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus x

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.

Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand x

Lisa 4: Küsimustik või selle kavand x

Arvamus Andmekaitse Inspektsioonile Uuring: „Ohvriabi klienditeekonna uuring Sotsiaalkindlustusametile“

Konsultatsiooni küsimise asjaolud

Uuringu viib läbi Haap Consulting, kes on isikuandmete volitatud töötlejad. Uuringu on tellinud sotsiaalkindlustusamet (SKA), kes on ohvriabi teenuste käigus kogutud isikuandmete vastutav töötleja.

Uuringu osas küsis Andmekaitse Inspektsioon (AKI) 12.02.2026 ETAG teaduseetika komitee konsultatsiooni isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 51 kohaselt. Konsultatsioon puudutab uuringu eetilisi aspekte, mitte andmekaitse alaseid küsimusi, mida hindab AKI ise. Konsultatsioon on ETAGi jaoks esmakordne.

Konsultatsiooni aluseks olevat uuringut tutvustas kokkuleppel esimehega SH alamkomitee 03.03.26 koosolekul Marten Juurik. Uuringu materjalid AKI-lt olid eelnevalt edastatud alamkomitee esimehele ja aseesimehele ning alamkomitee liikmetele. Soovituste sõnastust parandati koosoleku järgselt.

Uuringu asjaolud

SKA on tellinud ettevõttelt Haap Consulting uuringu, mille raames toimub kolm eristuvat uurimistegevust inimeste või isikuandmetega:

1) SKA töötleb oma vastutusalas olevaid andmeid ohvriabi teenuste kasutajate kohta, et leida potentsiaalsed uuritavad, võtta nendega ühendust ja küsida nõusolek uuringus osalemiseks. SKA ja teiste ohvriabi teenusepakkujate andmeid kasutatakse ka uuritavate „klienditeekonna“ kaardistamiseks.

2) Intervjuud ohvriabiteenuste kasutajatega. Mitmed teenuste kasutajad on määratletavad haavatavatena, kuna tegemist on inimestega, kes on olnud vägivalla ohvrid või viibinud emotsionaalselt ja vaimselt raskes seisundis.

3) Intervjuud ohvriabi teenuste osutajatega.

Üldjoontes ei esine probleeme esimeses punktis nimetatud uuringuosaga, mis on valdavalt andmepõhine. Ainus võimalik probleem esineb klienditeekonna kaardistamisega (vt allpool). Probleeme ei esine ka kolmandas punktis nimetatuga, kuna tegemist on ekspertintervjuu tüüpi uuringuga inimestega, kes on spetsialistid või juhid ja vastutavad oma valdkonna teenuste eest.

Üldine hinnang

Uuringu eesmärgiks on mõista ohvriabi teenuste hetkeseisu, hinnata kuivõrd teenused vastavad üldistele ohvriabi põhimõtetele ja inimeste abivajadusele. Ohvriabi teenuseid kasutanud inimeste intervjueerimine on põhjendatud, kuna vaid nemad saavad öelda, mis on nende abivajadus või mil määral nad teenusest abi said. Uuring lähtub üldiselt eeldusest, et ohvriabi teenuste arendamine ja täiendamine peab arvesse võtma inimeste tegelikke abivajadusi.

Uuringus osalemine on vabatahtlik. Ohvriabi teenuseid kasutanud inimeste konfidentsiaalsuse tagamiseks võtab esmalt inimestega ühendust kolm eelnevalt määratud SKA töötajat. Uuringufirmale edastatakse vaid nende inimeste kontaktandmed, kes on andnud nõusoleku uuringus osalemiseks. Uuringusse kutsutakse vaid täisealised uuritavad, kes on kasutanud mõnda ohvriabi teenust alates 2024. aastast. Kokku plaanitakse intervjueerida 108 inimest 12 erineva teenuse kasutajate seast.

Intervjuukava on sobiv. Küsimused puudutavad eelkõige kogemust teenusega. Kuigi ei saa välistada, et teenuse osas on kontekstis oluline ka isiklik kogemus vägivallaga, siis ei küsita uuritavalt selle kohta täiendavaid küsimusi. Intervjuu lõppeb pigem positiivsete küsimustega.

Alamkomitee hinnangul vastab uuring üldistele teaduseetika põhimõtetele. Uuring austab uuritavate vaba tahet, põhineb vabatahtlikul nõusolekul ning jätab uuritavale võimaluse intervjuu igal hetkel katkestada. Uuritavate kaasamine on põhjendatud uuringu eesmärkidest lähtuvalt. Uuringu eesmärke ei saaks täita teiste (mitte-haavatavate) uuritavate rühmadega. Uuringus minimeeritakse kahju uuritavatele, vältides endiselt ohuolukorras olevaid uuritavaid.

Täiendavalt on soovitatav uuringu osas tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele.

1. Ajaline viivitus uuringusse kaasamisel

Mainitud on, et arvestatakse ka teenuse kasutamisest möödunud aega, et välistada need teenuse kasutajad, kes võivad endiselt olla ohuolukorras. Selline ajaline viivitus võiks olla kasutusel kõigi uuritavate osas. Selge ei ole, millisel alusel seda ajalist viivitust arvestatakse, kuna uuringus eelistatakse just hiljutisi teenuse kasutuse olukordi, et info oleks värskem. See on ka võimalik huvide konflikti allikas, kuna uuringu edukuse huvides võib olla vajalik värvata rohkem värske kogemusega uuritavaid, samas kui uuritavate heaolu silmas pidades tuleks eelistada uuritavaid, kellel on ohu või abivajaduse kogemusest möödunud piisavalt aega.

Valimist tuleks välistada inimesed, kellel on vägivalla ohvriks langemisest või traumeerivast kogemusest möödunud vähem kui kaks kuud. Isegi sel juhul esineb arvestatav risk, et uuringus osalemine meenutab tahtmatult kogemusi, millele inimene ei soovi mõelda.

2. Uuringusse värbamise ettevalmistus

Jätkuna eelmises punktis nimetatud võimalikule huvile saada uuringusse piisav hulk uuritavaid, tuleks põhjalikult ette valmistada need SKA töötajad, kes ohvriabi teenuse kasutajatega ühendust hakkavad võtma. Oluline on, et inimese otsus uuringus osaleda oleks vabatahtlik ning et neil ei tekiks muljet, et uuringus osalemisest sõltub edasine ohvriabi teenuse saamine. Kuna värbamisega tegelevad SKA töötajad, kellelt ei saa eeldada sotsiaalteaduslike uuringute läbiviimise kogemust, oleks oluline neid eelnevalt koolitada või ette valmistada, et maandada uuritavate mõjutamise riski. Mõjutuse vältimine on seda olulisem, mida haavatavam on uuritav ning mida värskem on abivajaduse tinginud kogemus.

3. Ettevalmistus intervjueeritavate toetamiseks vajadusel

Uurijatel peaks olema plaan olukorraks, kui intervjuu käigus ilmneb, et uuritav vajab tuge või abi (nt meenutavad küsimused varasemaid traumeerivaid kogemusi).

4. Teenuste konfidentsiaalsust tuleb austada

Kui teenuse osas on inimesele lubatud konfidentsiaalsust või võimalust jääda anonüümseks, tuleks seda laiendada ka uuringusse kutsumisel. Kirjeldatud ei ole, kas ja kuivõrd inimeste uuringusse kutsumisel sellega arvestatakse. Arvestada tuleks, et kui uuringukutse saadetakse inimesele, kes eeldas teenuse kasutamisel täielikku konfidentsiaalsust (või lubati anonüümset nõustamist), siis võib see oluliselt kahjustada teenuse usaldusväärsust nende inimeste silmis.

Sellest tulenevalt tuleks valimist välja jätta kõik inimesed, kes on avaldanud soovi kasutada teenust konfidentsiaalselt.

5. Klienditeekonna kaardistamine

Taotlusest ei selgu üheselt, kes teostab klienditeekonna kaardistuse ja kas need andmed edastatakse uuringu läbiviijale (Haap Consulting). Ilmselt oleks minimaalsem lahendus, kus klienditeekond kaardistatakse juba asutuste käes olevate andmete põhjal, kellel on seadusest tulenev õigus neid andmeid töödelda. Üleliigne tunduks olevat lahendus, kus uuritaval palutakse ise (mälu järgi) oma teenuste kasutamise teekonda kaardistada, seda enam, et uuritav ei pruugi detailselt mäletada, mida ja mis järjestuses tegi.

Kuna klienditeekonna kaardistus on osa taustainfost, mis on uuringu läbiviijal uuritava kohta vaja, siis tuleks ka selle kohta küsida eraldi nõusolek. Uuritav saaks nõustuda nt sellega, et uurijatele antakse lisaks kontaktandmetele tema kohta ka loetelu kasutatud teenustest (ilma täiendavate kirjeldusteta teenuse sisust). Kui uuritav sellega ei nõustu, saab ta intervjuu käigus ise nimetada teenused, millest on nõus rääkima.

Kui klienditeekonna kaardistamine on mõeldud teistsugusena, oleks siiski uuritava suhtes lugupidav ja läbipaistev, kui seda neile selgitatakse, et uuritavale ei tuleks üllatusena see, kui intervjueerija tema kohta taustainfot teab.

6. Allkirjastatud nõusolekuvormide edastamine

Ei ole selge, miks peab volitatud töötlejale edastama allkirjastatud nõusolekuvormid. Vastutav töötleja saab edastada vaid nende uuritavate kontaktid, kes on nõusoleku andnud. Kui ta soovib intervjuu vältel nõusoleku tagasi võtta, saab volitatud töötleja sellest SKA-d teavitada. Nõusoleku haldamine ei eelda tingimata volitatud töötlejalt koopia omamist. Kui nõusolekute edastamine volitatud töötlejale on siiski vajalik, tuleks seda põhjendada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Simm

Teaduseetika komitee sotsiaal- ja humanitaarteaduste alamkomitee esimees

(allkirjastatud digitaalselt)

Marten Juurik

Teaduseetika valdkonna juht, Eesti Teadusagentuur

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/5-6

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja Maret Maripuu

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus

"Ohvriabi klienditeekonna uuring Sotsiaalkindlustusametile" 19.02.2026 taotluses

esitatud tingimustel ja mahus;

2. Sotsiaalkindlustusametil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete

kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 31.03.2027.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas 1 „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

2 (2)

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4

sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu

analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse

Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse

§-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika

kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist.

Andmekaitse Inspektsioon konsulteeris Eesti Teadusagentuuri (ETAG) teaduseetika komiteega

uuringu eetiliste aspektide hindamiseks, kuna ohvriabi teenuse kasutajate intervjueerimisega võib

küsitletavale kaasneda oluline negatiivne mõju. Inspektsioon on arvestanud komitee 03.03.2026

koosolekul kujundatud arvamusega (otsusele lisatud).

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 19.02.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

2. Teaduseetika komitee arvamus