| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-2/25/6471-7 |
| Registreeritud | 16.03.2026 |
| Sünkroonitud | 17.03.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-2 Teenuste terviseohutuse alane riigisisene kirjavahetus valitsusasutuste jt riigiasutustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega (sh kodanike kaebused) jms |
| Toimik | 9.3-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Jõhvi Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Jõhvi Vallavalitsus |
| Vastutaja | Liisu Tamm (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Ida regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Töö nr 26005381 | 17.02.2026
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
mürahinnang
Tartu 2026
Veiko Kärbla
keskkonnakorralduse spetsialist
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 3
Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 4
2. MÜRA NORMTASEMED .................................................................................................................................. 5
3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA ..................................................................................................................... 7
4. MÜRAARVUTUSTE TULEMUSED ................................................................................................................... 10
5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED ....................................................................................................................... 11
LISA 1. MÜRAKAARDID ..................................................................................................................................... 13
4 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
1. Sissejuhatus Käesolev eksperthinnang on koostatud eesmärgiga määrata Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra tasemed ning vastavus kehtivatele nõuetele.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Narva mnt 133 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe kuue boksiga ridaelamu ja kahe abihoone püstitamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ning tehnovõrkude asukoha määramine. Planeeritava ala suurus on ca 0,3 ha.
Planeeringuala asub Jõhvi linna idaosas Narva mnt (linnatänav, piirneb lõunasuunast vahetult planeeringualaga, planeeritud hoonest ca 25 m kaugusel) ja riigitee nr 1 Tallinn-Narva tee (ca 300 m kaugusel planeeringualast põhjasuunas) vahelisel alal. Vahetult Narva maanteest lõunas ja planeeringualast lääne pool asuvad elamukrundid, mis on hoonestatud valdavalt ühe- ja kahekorruseliste üksikelamutega.
Peamiseks piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on autoliiklus planeeringualaga külgnevatel tänavatel. Planeeringuala müraolukorra hindamisel arvestatakse ka raudtee (Tapa – Narva raudteelõik, mis jääb lõunasuunas ca 160 m kaugusele planeeritud hoonestusalast) ning perspektiivse Tallinn – Narva mnt 2+2 sõiduradade väljaehitamisega, millega kaasneb ka kogujateede ehitus, millest üks tee hakkab piirnema ka planeeritava alaga. Planeeringuala müraolukorda mõjutab eelkõige vahetult planeeringualaga piirnev Narva mnt linnatänav ning kaugemad objektid (raudtee, Tallinn-Narva põhimaantee) olulist mõju eelduslikult ei avalda, kuid ka kaugemad müraallikad on taustafooni arvestamiseks siiski müraarvutustesse kaasatud.
Kavandatava tegevuse realiseerimisest tingitud mõjud on tagasihoidlikud, parkimiskohtade arv on väike ning nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset täiendavat liikluskoormust või müra teket.
Mürahinnangu koostamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja teistest asjakohastest õigusaktidest.
Joonis 1. Planeeringuala asukoht Jõhvi linnas (Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus 2026)
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 5
Joonis 2. Väljavõte detailplaneeringu lahendusest (põhijoonis seisuga 17.11.2025)
2. Müra normtasemed Välisõhus leviva müra normtasemed on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Eraldi müraalased normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Liiklusmüra hulka loetakse müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega või liikluskoormusega regulaarse liiklusega perioodi vältel.
Välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A- korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7-23) sisaldab ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.
Eesti seadusandluses müraolukorra normidele vastavuse hindamise peamiste kriteeriumitena kasutatavad näitajad:
▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB (kuna eeldatakse, et õhtusel ajal esinev müra võib olla häirivam kui päevasel ajal);
▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).
Müra normtasemed on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena (energeetiliselt keskmistatud tulemused ehk müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis kujuneb mürarikaste ja vaiksemate hetkede summas).
Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad (lähtudes alade erinevast müratundlikkusest) vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,
▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad,
▪ III kategooria – keskuse maa-alad,
▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.
6 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127) kohaselt asub kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud kaubandus-teenindus ja büroohoone maa. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldpaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas kaubandus-teenindus ja büroohoone maast pereelamumaa (EP) juhtotstarbega maaks. Seega tuleb planeeritav ala müra hindamisel lugeda II kategooria alaks.
Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:
▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt on „uus planeeritav ala“ väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala, mille puhul tuleb eesmärgiks seada müra sihtväärtuse nõuete tagamine. Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonda uute hoonete kavandamisel (sarnaselt käesolevale planeeringule ja hetkel vaadeldavale olukorrale) tuleb aga määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel seega lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.
Tiheasustusega multifunktsionaalses linnakeskkonnas on ka planeerimisalases praktikas üldjuhul asjakohane müra piirväärtuse nõuetest lähtumine. Rangemate ehk müra sihtväärtuse nõuete rakendamine on linnakeskkonnas uute hoonete kavandamisel eesmärgiks seadmiseks üldjuhul liiga ranged ning ei võimalda teede ja tänavate ääres uute hoonete kavandamist varasemalt rajatud hoonetega samale ehitusjoonele. Müra sihtväärtuse nõuete tagamiseks tuleks nt kohati jätta enam kui 100 m laiune puhverala teega, mis praktikas ei ole üldjuhul teostatav (tiheasustusalal puuduvad reeglina sedavõrd suured vabad maa-alad, mille saaks puhveralaks jätta). Selline lahendus ei ole tihti kooskõlas ka linnakeskkonna planeerimise põhimõtetega (kompaktne hoonestus, ühtse ehitusjoone hoidmine). Samuti võib tekkida ebavõrdne olukord võrreldes olemasolevate kinnistutega (maaomanikega), mille puhul seadusandlusest lähtuvalt kehtivad tiheasustusalal samad normid (müra piirväärtus).
Tiheasustusalal uute eluhoonete kavandamisel sihtväärtuse nõuete eesmärgiks seadmine võib kaasa tuua ka olukorra, kus tekib vajadus rajada suures mahus kõrgeid müratõkkeid, mis ei ole reeglina eelistatud lahendus ka linna arhitektuurset ilmet silmas pidades.
Lisaks ei ole ka otsest vajadust linnakeskkonnas sihtväärtuse nõuete tagamiseks nt hoonete teepoolsel küljel, kuna teeäärsete hoonete ning sõidutee vahelist ala linnakeskkonnas üldjuhul pidevaks välisõhus viibimiseks ning puhkamiseks ei kasutata (kuna reeglina on tegemist tänavaalaga, antud juhul lisaks ka parkla-alaga).
Uute hoonete kavandamisel pigem just tee-ala lähedale saab positiivse asjaoluna välja tuua (lisaks ühtse ehitusjoone hoidmisele), et sel moel on muu hulgas võimalik tagada hoonete hoovipoolsel alal (hoone varjus ehk alal, kus inimesed ka reaalselt välisõhus viibivad) juba oluliselt paremad tingimused välisõhus viibimiseks ja ka puhkamiseks. Samuti on võimalik tagada head tingimused hoonete siseruumides (ehk seal, kus inimesed pikaajaliselt viibivad).
Tabel 1. Liiklusmüra piirväärtused: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB
Ala kategooria üldplaneeringu alusel
I
virgestusrajatiste maa- alad ehk vaiksed alad
II
haridusasutuste, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad
III
keskuse maa-alad
IV
ühiskondlike hoonete maa-alad
Müra
piirväärtus 55/50
60/55
651/601
65/55
701/601 1 lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel
II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud kuni 65 dB päeval (Ld) ning 60 dB öösel (Ln).
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 7
Vastavalt planeerimisseadusele on müratundliku ala kategooria määramine kohaliku omavalitsuse pädevuses, sealjuures peab kohalik omavalitsus kaaluma, milline kategooria kirjeldab kõige paremini tegelikku olukorda, millise kategooria määramine toob kaasa täiendavad ja/või ebaproportsionaalsed piirangud (mis ei pruugi olla kooskõlas linna üldiste arengusuundumustega) ning milline kategooria võimaldab linna või linnaosa arengusuundi ka praktikas ellu viia.
Lisaks välisõhu nõuete järgimisele tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) hoonete vaikust nõudvates ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.
Liiklusmüra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) elamutes on järgmised:
▪ elamute elutubades – päeval 40 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 01.01.2027) või 35 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027);
▪ elamute magamistubades – öösel 30 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 01.01.2027) või päeval 35 dB/öösel 30 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027).
Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsioonimeetmed määratakse standardi „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (või samaväärse uuema standardi) kohaselt.
3. Lähteandmed ja metoodika Lähteandmed
Mürahinnangus analüüsitakse olemasoleva ja perspektiivse (hinnanguliselt aasta 2048) olukorra autoliiklusega kaasnevat mõju uuritaval alal. Liikluskoormuste lähteandmetena kasutatakse riigitee 1 Tallinn– Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–Toila teelõigu eelprojekti raames koostatud liiklusuuringu1 ja eelprojekti raames koostatud mürauuringu2 tulemusi. Lisaks vaadati ka piirkonna uuemaid (2024. a seisuga) avalikke Transpordiameti liikluskoormuste andmeid, kuid kuna tee eelprojektis toodud liikluskoormused olid suuremad, siis lähtuti eelprojektis toodud andmetest. Teeprojekt sisaldab ka 2048. a liiklusprognoosi Tallinn- Narva mnt 2+2 sõiduradadega väljaehitamise korral, samuti ristuvate teede ja kogujateede liiklusprognoosi ning planeeringualaga lõunast piirneva Narva mnt liiklusprognoosi.
Vastavalt teeprojekti liiklusuuringus toodud andmetele võib käesoleva detailplaneeringuala lähiümbruse olulisimaks müraallikaks lugeda planeeringualaga lõunast külgneva Narva mnt, mille liikluskoormus olemasolevas olukorras on ca 6300 a/ööp. Käesolevas töös võeti aluseks pisut suurem liikluskoormus ehk 6500 a/ööp. Lubatud sõidukiirus on 50 km/h ning raskeliikluse osakaal on vastavalt liiklusuuringule 9%. Perspektiivses olukorras (2048. a) prognoositakse liikluskoormuseks 7134 a/ööp, mürahinnangus lähtutakse ümardatud väärtusest 7200 a/ööp.
Planeeringualast ca 300 m kaugusel põhjasuunas asuva Tallinn-Narva tee liikluskoormus olemasolevas olukorras on liiklusuuringu põhjal ca 8000 a/ööp (võrdluseks: Transpordiameti 2024. a andmete kohaselt on sama teelõigu liikluskoormus oluliselt väiksem ehk ca 6700 a/ööp). Käesolevas töös võeti aluseks pisut suurem liikluskoormus ehk 8300 a/ööp. Lubatud sõidukiirus on 90 km/h ning raskeliikluse osakaal on vastavalt liiklusuuringule 9%. Perspektiivses olukorras (2048. a) prognoositakse liikluskoormuseks ca 12 200 a/ööp, millest lähtutakse ka mürahinnangus. Perspektiivses olukorras on teel lubatud sõidukiiruseks 120 km/h.
Perspektiivses olukorras tuleb arvestada ka planeeringualast läänesuunas kavandatava kogujateega, mis ehitatakse välja ainult juhul, kui realiseeritakse riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–Toila teelõigu 2+2 radadega projekt. Kogujatee liikluskoormuseks prognoositakse teeprojekti liiklusuuringus ca 1130 a/ööp, mürahinnangus lähtutakse ümardatud väärtusest 1500 a/ööp. Lubatud sõidukiirus on 50 km/h ning raskeliikluse osakaal on vastavalt liiklusuuringule 5%.
1 Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–Toila teelõigu eelprojekti koostamine. Liiklusuuring (töö nr 2020-0055, Skepast&Puhkim OÜ)
2 Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–Toila teelõigu eelprojekti koostamine. Liiklusmüra hinnang (töö nr 20146, Kajaja Acoustics OÜ)
8 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
Informatiivselt võib välja tuua, et nt liikluskoormuste suurenemine ca 10…20% võrra toob kaasa müra hinnatud taseme suurenemise ainult ca 0,4…0,8 dB võrra. Liikluskoormuste suurenemine ca 50% võrra tooks kaasa müra hinnatud taseme suurenemise 1,7…1,8 dB võrra, mis on pigem ebatõenäoline areng ning mõnevõrra ülehinnatud prognoos. Suuremaid prognoose ei ole mõistlik läbi analüüsida, kuna ei ole ette näha sedavõrd suurt liikluskoormuste kasvu Jõhvi linna piirkonnas.
Aasta keskmine ööpäevane liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes järgnevalt:
▪ 7.00-19.00 – 78% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,
▪ 19.00-23.00 – 14% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,
▪ 23.00-7.00 – 8% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest.
Müra leviku modelleerimisel arvestati ka raudteeliiklusega, kuigi raudteega ca 160 m suuruse vahemaa tõttu on antud kinnistu puhul peamiseks müraallikaks siiski autoliiklus vahetult kinnistuga piirnevatel teedel.
Statistikaameti andmete3 kohaselt on viimaste aastate kaubarongide liikluskoormus Tapa-Narva suunal olnud järgmine:
▪ 2023. a 6,0 kaubarongi ööpäevas.
▪ 2024. a 4,4 kaubarongi ööpäevas.
Mürakaartide koostamisel lähtuti pisut suuremast liikluskoormusest ehk 9 kaubarongi ööpäevas (2024. a koormused korrutati kahega), kuna kaubarongide liiklus ei pruugi aastate lõikes olla ühtlane. Kaubarongid jaotati ööpäeva lõikes järgmiselt:
▪ 7.00-19.00 – 4 rongi,
▪ 19.00-23.00 – 1 rongi,
▪ 23.00-07.00 – 4 rongi.
Reisirongiliikluse puhul lähtuti Eesti Liinirongid AS (Elron) sõidugraafikust 2025-2026. aastal (ligikaudu sarnane liikluskoormus esines ka varasematel aastatel), kuid arvestati, et reisirongide liikluskoormused võivad tulevikus mõnevõrra suureneda.
▪ 7.00-19.00 – 7 rongi (mudelis ümardatult 10),
▪ 19.00-23.00 – 3 rongi (mudelis 5),
▪ 23.00-07.00 – 0 rongi (mudelis 2).
Kaubarongide rongikoosseisu pikkuseks antud raudteelõigul võeti maksimaalne lubatu ehk 57 vagunit. Reisirongide puhul võeti keskmiseks vagunite arvuks 4. Kaubarongidel võeti Jõhvi linna siseseks sõidukiiruseks 60 km/h, reisirongidel 120 km/h. Jõhvi linna siseselt võivad tegelikud kiirused olla ka väiksemad.
Perspektiivis võib eeldada, et pigem võib prognoosida reisirongide liikluskoormuse suurenemist, mis ei too kaasa märkimisväärset mürataseme tõusu. Mürarohkete pikkade kaubarongide osas ei ole suurt liikluskoormuste kasvu ette näha, pigem on majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel kaubavedude mahud langemas võrreldes varasemate aastatega ning hetkeolukorras ei ole kaubavedude varasemas mahus taastumist (või vedude suurenemist) ette näha. Vastavalt võib ka eeldada, et tegelik raudteest tingitud müra mõju võib ka väheneda.
Liiklusmüra arvutamise metoodika
Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.1. Liiklusmüra arvutamisel kasutati Prantsusmaa siseriikliku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on viimased 10-20 aastat olnud Eestis teostatud mürauuringute puhul enim kasutatav arvutusmeetod. Ühtlasi on meetodi puhul olnud tegemist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 02/49/EÜ toodud soovitusliku arvutusmeetodiga liikmesriikidele. Seega on arvutustulemused hästi võrreldavad varasemate uuringutega (sh sarnasete uuringutega teistes piirkondades)
Arvutusmeetodis "NMPB-Routes-96“ käsitletakse heli levikut kahtedes erinevates tingimustes – soodsad (ehk müra levib kaugemale) ja ebasoodsad (neutraalsed) hajumistingimused. Soovituslikud soodsate ja
3 https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__transport__raudteetransport/TS38
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 9
ebasoodsate hajumistingimuste osakaalud pikaajalise päeva, õhtu ja öö mürasituatsiooni kirjeldamisel on järgmised:
▪ pikaajalise päevase müra (7.00-19.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 50% ajast soodsaid hajumistingimusi;
▪ pikaajalise õhtuse müra (19.00-23.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 75% ajast soodsaid hajumistingimusi;
▪ pikaajalise öise müra (23.00-7.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 100% ajast soodsaid hajumistingimusi.
Raudteemüra arvutamisel kasutati Euroopa Komisjoni poolt keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud direktiivis (2002/49/EÜ) toodud (ning muu hulgas ka Eestis viimase paarikümne aasta jooksul laialdaselt kasutatud) Madalmaade arvutusmeetodit (RMR):
▪ Kaubarongidega kaasneva müra arvutustes kasutati müraallika tüübina madalmaade arvutusmeetodi kategooriat 4 (kaubarongid);
▪ Reisirongidega kaasneva müra arvutustes kasutati müraallika tüübina madalmaade arvutusmeetodi kategooriat 6 (diiselreisirongid).
Mürakaardid koostati päevase (Ld, 7.00-23.00) ja öise (Ln, 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh sisaldab päevane ajavahemik ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB. Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel (või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus 3*3 m arvutussammuga.
Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa- ja Ruumiameti Lidar kõrguspunktid, teed ja hooned). Maapinna akustilised omadused on määratud skaalal 0 (täielikult peegeldavad pinnad) kuni 1 (peegeldused sisuliselt puuduvad). Antud juhul defineeriti teed ja tänavad heli peegeldava ehk akustiliselt „kõva“ pinnana (koefitsient 0). Haljasalad ja õuealad defineeriti koefitsiendiga 0,5, kuna nendel aladel leidub kohati ka väiksemaid kõvakattega alasid.
Välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel on arvestatud ka helilainete peegeldumist hoonete fassaadidelt, arvutusmudelis kasutati kahekordseid peegeldusi, mis annab linnakeskkonnas väga täpsed tulemused.
Müra normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse mürataset, mis on määratud vaba helivälja tingimustes (samad nõuded kehtivad ka mürataseme mõõtmistele), mistõttu on mürakaartidel eraldi välja toodud ka hoonete teepoolsele fassaadile mõjuv müratase, mis ei arvesta sama hoone enda fassaadi akustilist peegeldust (välisõhu müratasemest on maha arvestatud hoone enda peegeldus ehk ca 3 dB) ning seda asjaolu tuleb arvestada ka mürakaartidel toodud tulemuste lugemisel (nt müra samatugevusjoonte võrdlemisel hoonete fassaadil välja toodud müratasemetega, mis võivad eespool kirjeldatud põhjustel erineda kuni 2…3 dB ulatuses).
Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei kasutatud, ühtlasi on kõrghaljastuse mõju müraolukorrale reeglina ka väike (ning pigem teoreetiline).
Alljärgnevalt on lisatud väljavõte müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN) kolmemõõtmelisest maastikumudelist.
10 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
Joonis 3. Arvutustarkvara sisene 3d vaade kolmemõõtmelisest maastikumudelist (perspektiivses olukorras)
4. Müraarvutuste tulemused
Mürakaardid
Käesoleva töö raames koostati mürakaardid järgmistes situatsioonides:
▪ Liiklusmüra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart 1.1);
▪ Liiklusmüra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart 1.2).
▪ Liiklusmüra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart 2.1);
▪ Liiklusmüra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart 2.2).
Mürakaartidel on eraldi välja toodud ka hoonete fassaadile mõjuv müratase korruste kaupa, alustades madalamast (1. korrus) kuni kõrgemate korrusteni, mis ei arvesta sama hoone enda fassaadi akustilist peegeldust (välisõhu müratasemest on maha arvestatud hoone enda peegeldus ehk ca 3 dB).
Liiklusmüra arvutustulemuste analüüs
Järgnevalt viiakse läbi liiklusmüra arvutustulemuste võrdlus liiklusmüra normtasemetega ehk II kategooria alade liiklusmüra piirväärtustega.
Olemasoleva (ehitusjärgses) olukorras kujuneb planeeritaval alal järgnev müraolukord:
▪ Kõrgeim müratase esineb planeeritava hoone lõunapoolsel (Narva mnt poolsel) küljel. Kavandatava hoone teepoolsel fassaadil (hooned jäävad teest ca 25 m kaugusele) esineb päevasel ajal liiklusest tingitud müra hinnatud tase (Ld väärtus erinevatel korrustel) 62...63 dB, öisel ajal jääb müra hinnatud tase (Ln) suurusjärku 55 dB;
▪ Planeeritud hoone teiste külgede müratase on madalam: hoone otsakülgedel esineb arvutuslik liiklusmüra hinnatud tase ca 59 dB päeval (Ld) ja ca 52 dB öösel (Ln). Hoone hoovipoolsel küljel esineb arvutuslikult müra hinnatud tase 51…53 dB päeval (Ld) ja 45…47 dB öösel (Ln).
Perspektiivses olukorras (sh Tallinn-Narva teeprojekti realiseerimine koos kogujateede rajamisega) kujuneb planeeritaval alal järgnev müraolukord:
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 11
▪ Kõrgeim müratase esineb planeeritava hoone lõunapoolsel (Narva mnt poolsel) küljel. Kavandatava hoone teepoolsel fassaadil esineb päevasel ajal liiklusest tingitud müra hinnatud tase (Ld väärtus erinevatel korrustel) 63...64 dB, öisel ajal jääb müra hinnatud tase (Ln) suurusjärku 55 dB;
▪ Planeeritud hoone teiste külgede müratase on madalam: hoone otsakülgedel esineb arvutuslik liiklusmüra hinnatud tase ca 60 dB päeval (Ld) ja ca 53 dB öösel (Ln). Hoone hoovipoolsel küljel esineb arvutuslikult müra hinnatud tase 55…57 dB päeval (Ld) ja 48…49 dB öösel (Ln).
Võrdluses liiklusmüra piirväärtustega saab öelda järgmist:
▪ Kavandatud hoone asukohas ja hoonete fassaadil esinev müratase vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele päeval ja öösel ning seda nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras: hoonete teepoolsetel külgedel on tagatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel ning hoovipoolsetel külgedel vastavalt 60 dB päeval ja 55 dB öösel;
▪ Kõrgeim müratase esineb planeeritava hoone Narva mnt poolsel küljel (ca 25 m kaugusel teest);
▪ Raudteeliiklus ei oma märkimisväärset mõju summaarse müraolukorra kujunemisel (160 m suurune vahemaa on piisavalt suur) ning normidele vastavuse hindamisel;
▪ Perspektiivne Tallinn-Narva tee (põhimaantee nr 1) jääb samuti piisavalt kaugele (ca 300 m) ning ei oma märkimisväärset mõju planeeringuala müraolukorrale;
▪ Kavandatava kogujatee liikluskoormus on piisavalt väike ning ei too kaasa liiklusmüra piirväärtuste ületamist planeeritava hoone juures.
5. Kokkuvõte ja soovitused Käesolev eksperthinnang koostati eesmärgiga määrata planeeringualal esinev liiklusmüra tase, vastavus kehtivatele nõuetele ning tingimused edaspidisel planeerimisel müraaspektiga arvestamiseks. Peamine planeeringuala mõjutav tegur nii hetketingimustes kui ka perspektiivis on autoliiklus planeeringualale lähima tee ehk Narva mnt (ca 25 m kaugusel planeeritud hoonest) puhul.
Detailplaneeringuga kavandatav ala tuleb müra hindamisel lugeda II kategooria müratundlikuks alaks (elamu maa-alad). Tiheasustusala ja/või kompaktse hoonestusega piirkonda uute hoonete kavandamisel (käesolev planeering ja hetkel vaadeldav olukord) tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.
Vastavalt planeerimisseadusele on müratundliku ala kategooria määramine kohaliku omavalitsuse pädevuses, sealjuures peab kohalik omavalitsus kaaluma, milline kategooria kirjeldab kõige paremini tegelikku olukorda, millise kategooria määramine toob kaasa täiendavad ja/või ebaproportsionaalsed piirangud (mis ei pruugi olla kooskõlas linna üldiste arengusuundumustega) ning milline kategooria võimaldab linna või linnaosa arengusuundi ka praktikas ellu viia.
Mürahinnangus analüüsiti olemasoleva ja perspektiivse (hinnanguliselt aasta 2048) olukorra auto- ja raudteeliiklusega kaasnevat mõju uuritaval alal. Sealhulgas arvestati 2048. a liiklusprognoosi Tallinn-Narva mnt 2+2 sõiduradadega väljaehitamise korral, samuti ristuvate teede ja kogujateede liiklusprognoosi ning planeeringualaga lõunast piirneva Narva mnt liiklusprognoosi.
Käesoleva töö raames teostatud liiklusmüra arvutuste tulemuste põhjal saab öelda järgmist: kavandatud hoone asukohas ja hoonete fassaadil esinev müratase vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele päeval ja öösel ning seda nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras: hoonete teepoolsetel külgedel on tagatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel ning hoovipoolsetel külgedel vastavalt 60 dB päeval ja 55 dB öösel.
Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja ruumide rajamisel järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (hetkeseisuga on standardiks EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille kohaselt:
▪ Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid korteris) Ld 66-70 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 45 dB, hoonete vaiksematel külgedel võib rakendada 5 dB võrra madalamaid nõudeid;
12 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
▪ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Tiheda liiklusega ning vastavalt ka kõrgema mürafooniga tänavate poolsed küljed (eelkõige Narva mnt poolne külg) on üldjuhul soovitatav maksimaalses mahus jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid võimalusel paigutada hoonete hoovipoolsele küljele, samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused ka teepoolsel küljel ning seetõttu ei ole mõistlik hoonestuse kavandamisel ka liiga rangeid piiranguid seada.
On selge, et vaadeldava piirkonna puhul on tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb arvestada elukoha valikul (linnakeskkonnas on liiklusmüra esinemine sageli paratamatu). Samuti tuleb silmas pidada, et keskkonnamüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra piirväärtusele vastavad tingimused on tagatud. Tugevdatud helipidavusega kaasaegsetes eluruumides on siiski võimalik tagada head akustilised tingimused ning elukvaliteet. Samuti on planeeringuala siseselt võimalik ette näha headele tingimustele vastav hoovipoolne õueala.
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 13
Lisa 1. Mürakaardid
1.1 Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras;
1.2 Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras;
2.1 Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras;
2.2 Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras.
1 59 2 59
1 63 2 63
1 51 2 53
1 62 2 63
1 51 2 52
1 62 2 63
1 52 2 52
1 59 2 60
SoundPLAN 9.1
Ld, dB
<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70
Planeeritava ala piir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud hoone asukoht
Mürakaart 1.1: Ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)
Mõõtkava 1:1500
0 20 40 60 m
Aluskaart: Maa-ameti WMS kaardirakendus (ortofoto, 2025)
1 51 2 52
1 55 2 55
1 45 2 46
1 55 2 55
1 45 2 46
1 54 2 55
1 46 2 47
1 52 2 52
SoundPLAN 9.1
Ln, dB
<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70
Planeeritava ala piir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud hoone asukoht
Mürakaart 1.2: Ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)
Mõõtkava 1:1500
0 20 40 60 m
Aluskaart: Maa-ameti WMS kaardirakendus (ortofoto, 2025)
1 60 2 61
1 63 2 64
1 55 2 57
1 63 2 63
1 55 2 56
1 63 2 63
1 55 2 56
1 60 2 60
SoundPLAN 9.1
Ld, dB
<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70
Planeeritava ala piir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud hoone asukoht
Mürakaart 2.1: Perspektiivne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)
Mõõtkava 1:1500
0 20 40 60 m
Aluskaart: Maa-ameti WMS kaardirakendus (ortofoto, 2025)
1 53 2 53
1 55 2 55
1 48 2 49
1 55 2 55
1 48 2 49
1 55 2 55
1 48 2 49
1 52 2 53
SoundPLAN 9.1
Ln, dB
<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70
Planeeritava ala piir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud hoone asukoht
Mürakaart 2.2: Perspektiivne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)
Mõõtkava 1:1500
0 20 40 60 m
Aluskaart: Maa-ameti WMS kaardirakendus (ortofoto, 2025)
krundi sihtotstarve
krundi pindala
hoonete lubatud arv
hoonete lubatud suurim ehitisealune pind
hoonete lubatud kõrguskorruselisus
planeeringuala piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
plan. hoonestusala
plan. asfaltkattega alad
plan. juurdepääs krundile
ol.ol. hoonestus
ol.ol. jalgtee
25101:001:0719
Narva mnt 133
ol.ol. asfaltkattega teed ja alad
ol.ol. killustikkattega teed ja alad
ol.ol. kraav
plan. haljasala
ol.ol. kõrghaljastus
DP3
PÕHIJOONIS
12.03.2026
1:500
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
82-0824
OÜ ILYWAY
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
A3 Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi linn
PÕHIJOONIS 1:500
LÄHIALA DETAILPLANEERING NARVA MNT 133 KINNISTU JA
Jõhvi linn N
Diplom nr MA 019394
Liina Talistu Kutsetunnistus nr 176297
Kristi Jõemets
ol.ol. krundipiir
varem projekteeritud tee*
koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 20200055, 18.11.2022 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti koostamine" * Projekt "Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5
Pühajõe kalda piiranguvöönd
Pühajõe kalda ehituskeeluvöönd
tänava kaitsevöönd (10 m)
krundi andmed Olemasoleva
1
number POS
pindala Krundi
2512m²
EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL
100% ER 100% E
krundil hoonete arv Lubatud
sihtotstarve Krundi
sihtotstarve Katastri
kõrgus/korruselisus Hoonete lubatud suurim
katusekalle Lubatud
protsent täisehituse Krundi max
24%600m² 3
kohtade arv Plan. parkimis-
pind suurim ehitisealune Hoonete lubatud
120-
suurus Min. haljasala
628m² 5m/1k (abihoone) 9m/2k (ridaelamu)
ärimaa sihtotstarve: pindala 2512 m² 25101:001:0719 Narva mnt 133
ER - ridaelamu maa, E - elamumaa
sihtotstarvete protsentuaalne jaotus
tehnovõrgu kaitsevöönd
joonis
korraldaja
planeeringu koostamise
huvitatud isik
arhitekt-planeerija planeerijakuupäev
leht staad.
mõõtkava
töö nr
objekt
4 m
4m
4 m
4m
POS 1
ER
100%
2512m² 600m²
3
5m 9m/
2k/1k
POS 1
ER
100%
2512m² 600m²
3
5m 9m/
2k/1k
P -1
2
25301:010:0075 Narva mnt 130
25101:001:0043 Narva maantee L11
25101:001:0290 1 Tallinn-Narva tee T7
25101:001:0352 Narva mnt 139c
25101:001:0355 Narva mnt 127
25101:001:0441 Narva maantee L13
25101:001:0719 Narva mnt 133
25301:010:0035 Narva mnt 139
10549
H=43.986
43.93
43.50
43.51
43.77
4 3 .7
3
43.66
43.44
43.23
43.16
43.35
4 3 .3
1
4 3 .4
7
43.54
4 3 .6
243.38
43.21
43.22
43.59
4 3 .2
2
43.21
42.96
42.78
42.77
42.74
4 2 .8
8
4 3 .1
443.13
4 3 .3
9
42.6643.30
42.61
42.93
42.19
41.56
42.94
42.86
42.23
41.53
41.55 42.22
42.77
43.12
42.91
43.28
42.63
42.39
41.52
42.66
43.66
43.68
43.00
42.78
41.58
42.73
41.60
43.0643.62
43.78
42.97
42.77
41.66
42.64
41.48
43.10 43.12
4 3 .9
7
4 3 .16
4 1 .8
543.11
44.29
44.20
44.3344.36
44.23
43 .72
43.08
43.15 42.76
41.69
41.47 42.59
42.39 4 3 .0
0
41.64
41.53
43.20
4 2 .5
0 41.55
43.23
43.13
42.34 41.60
43.01
42.94
42.81
42.93
43.12
42.96
42.93
42.99
42.41
41.57
42.94
42.79
42.5541.51
4 1. 2 4
42.40 41.51
42.81
42.95
43.02
43.00
43.09
42.92
42.80
42.88
43.02
42.73
42.71
42.84
42.62
42.64
42.41
42.28 41.51
42.84
41.9841.57
41.56
42.09
42.51
41.59
43.40
43.38
43.43
43.76
43.80
4 4 .3
5
44.59
43.39
43.41
43.48
44.56
43.91
43.84
44.36
43.62
43.02
42.98
43.10
44.79 43.90
43.78
43.70
43.75
43.68
43.87
43.95
44.01
43.85
43.93
43.95
44.05
44.72
44.81
44.72
4 4 .5
5
44.17 43.14
44.71 44.75
44.85
44.7844.74
44.47
44.63
43.20
4 3 .1
0
4 3 .5
5
43.00
4 3 .7
6
44.77
44.80
44.77
44.89
44.78
44.71
44.82
44.79 44.73
44.67 44.68
44.57
44.61
44.73
44.60
44.55
44.78 44.81
44.74
44.85
44.83
44.92
44.8444.78
44.48
43.39 43.26
44.47
44.82
44.87
44.95
44.86
44.76
44.88 44.77
44.81
44.76
44.77
44.86 44.80 44.81
44.89
44.98
44.8944.85
44.53
44.60
44.37
4 4 .4
7
4 4 .6
5
44.84
44.93
4 4 .5
5
4 4 .5
5
4 4 .5
6
44.94
45.02
44.93 44.90
44.72
44.80
44.79
44.83
44.71
44.96
44.64
44.68
4 4 .7
4
4 4 .6
7
44.28 43.09
43.02
43.53
44.39
44.67
44.71
44.78
44.7044.65
44.37 43.87
43.91 43.85
43.66
43.13
43.16 43.73
43.63
43.84
43.62
42.95
4 3 .8
6
44.58
44.62
44.66
44.77
44.67
44.61
44.71
44.73
44.65
4 4 .0
8
43.73
4 4 .0
0
44.35
44.54
44.59
4 4 .0
8
4 4 .0
7
43.05 43.07
44.31
44.36
44.51 44.5244.63
44.61
44.68
44.58
44.68
44.62
44.61
44.60
44.48
44.34
44.28
44.34
44.48
44.41
44.58
44.66
44.54
44.47
44.48
44.52
44.53
44.52 44.55
44.53
44.63
44.63
süvend süvend
süvend
mänguväljak
M unakivi
Bussipeatus
pink
R e k l
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
B e t
kil
kil
kil
kil
kil
kill
Kr2
Kr3
Kr4
kraav
kraav
k il l
2H H
4 4 .3
9
4 4 .4
4
4 4 .2
8
4 4 .3
5
44.58
4 4 .3
7
4 4 .3
5
4 4 .3
5
44.58
44.60
44.07
4 3 .5
7
4 3 .0
4
4 3 .6
1 4 3 .6
8
4 3 .0
9
4 3 .5
5
43.43
43.43
43.51
43.64
43.48
43.80
43.83
43.94
44.01
44.11
44.24
44.24
44.36
44.30
44.35
4 4 .3
5
4 4 .2
8
4 4 .4
3
4 4 .3
4
44 .0
8
44 .1 3
44 .2
8
4 4 .3
0
4 4 .17
44 .2
044.28
44.20
4 4 .2
0
4 4 .3
044. 1443.95
43.83
4 3 .7
4
44.09
44.06
44.24
44.47
44.39
44.36
44.28
44.16
44.48
44.41
44.35
44.22
44.48
44.34 44.36
44.47
44.56
44.70
4 4 .1
0
4 4 .0
7
4 4 .0
2
4 3 .8
2
4 3 .8
3
4 3 .8
6 4 3 .8
1
4 3 .7
8
4 3 .6
7
4 3 .5
8
4 3 .5
8
4 3 .6
0
4 3 .6
2
43.51
43.56
43.51
43.99
43.95
43.85
43.90
43.78
43.88
43.70
43.52
43.42
43.84
4 3 .7
1
4 3 .6
5
4 3 .5
5
4 3 .5
9
44.28
43.81
43.73
43.67
43.61
43.64
43.62
43.69
43.56
43.49
pinnase all
k ill
A
kill
k ill
k ill
kill
kill
kill
kill
kraav
kraav
mitte töötav
m it te tö
öt av
m it te tö
öt av
o r i e n t
leidmata
W
S
O
N
25301:010:0064 Narva maantee T14
25301:010:0210 Narva mnt 132
25301:010:0041 Narva mnt 135
25101:001:0996 Narva maantee L10
Jõhvi nr 57:(Jõhvi) (Soo tn 69) ühenduskoht alajaamas
Jõhvi nr 85:(Jõhvi) (Narva mnt 141a) ühenduskoht alajaamas
planeeringuala piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
plan. hoonestusala
plan. asfaltkattega alad
plan. juurdepääs krundile
25101:001:0719
Narva mnt 133
ol.ol. kraav
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
kuupäev
DP4
TEHNOVÕRGUD
12.03.2026
1:500
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
82-0824
arhitekt-planeerija
huvitatud isik OÜ ILYWAY
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
staad.
A3 korraldaja
planeeringu koostamise Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi linn
TEHNOVÕRGUD 1:500
LÄHIALA DETAILPLANEERING NARVA MNT 133 KINNISTU JA
Jõhvi linnN
Diplom nr MA 019394
Liina Talistu Kutsetunnistus nr 176297
Kristi Jõemets
planeerija
ol.ol. krundipiir
varem projekteeritud tee*
koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 20200055, 18.11.2022 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti koostamine" * Projekt "Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5
Pühajõe kalda piiranguvöönd
Pühajõe kalda ehituskeeluvöönd
ol.ol. tehnovõrgu kaitsevöönd
PK
plan. ridaelamu maa
plan. madalpingekaabel
plan. liitumiskilp
PK plan. puurkaev
plan. puurkaevu hooldusala (10m)
plan. veetorustik
plan. kanalisatsioonitorustik
plan. sidekaabel
ol.ol. tehnovõrgu kaitsevöönd
4 m
4m
4 m
4m
2512m² ER
POS 1
ER
25301:010:0069 Narva mnt 136
25301:010:0075 Narva mnt 130
25301:010:0081 Narva mnt 134a
25101:001:0043 Narva maantee L11
25101:001:0290 1 Tallinn-Narva tee T7
25101:001:0352 Narva mnt 139c
25101:001:0355 Narva mnt 127
25101:001:0441 Narva maantee L13
25101:001:0719 Narva mnt 133
25301:010:0035 Narva mnt 139
10549
H=43.986
43.93
43.50
43.51
43.77
4 3 .7
3
43.66
43.44
43.23
43.16
43.35
4 3 .3
1
4 3 .4
7
43.54
4 3 .6
243.38
43.21
43.22
43.59
4 3 .2
2
43.21
42.96
42.78
42.77
42.74
4 2 .8
8
4 3 .1
443.13
4 3 .3
9
42.88
42.66
41.55
43.30
42.61
42.93
42.19
41.56
42.94
42.86
42.23
41.53
41.55 42.22
42.77
43.12
42.91
43.28
42.63
42.39
41.52
42.66
43.66
43.68
43.00
42.78
41.58
42.73
41.60
43.0643.62
43.78
42.97
42.77
41.66
42.64
41.48
43.10 43.12
4 3 .9
7
4 3 .16
4 1 .8
543.11
44.29
44.20
44.3344.36
44.23
43 .72
43.08
43.15 42.76
41.69
41.47 42.59
42.39
41.73
4 1.6
4
42.67
43.18
4 3 .0
0
41.64
42.79
41.53
42.79 4 1.6
5
43.33 42.81
43.35 43.16
43.33
43.34
43.20
4 2 .5
0 41.55
43.23
42.87
43.13
42.34 41.60
43.01
42.94
42.81
42.93
43.12
42.96
42.93
42.99
42.41
41.57
42.94
42.79
42.5541.51
4 1. 2 4
42.40 41.51
42.81
42.95
43.02
43.00
43.09
42.92
42.80
42.88
43.02
42.73
42.71
42.84
42.62
42.64
42.41
42.28 41.51
42.84
41.9841.57
41.56
42.09
42.51
41.59
43.40
43.38
43.43
43.76
43.61
43.40
43.42
43.47
43.54
43.86
43.80
43.77
4 4 .3
5
44.59
43.40
43.39
43.41
43.48
44.56
43.91
43.84
44.36
43.62
43.02
42.98
43.10
44.79 43.90
43.78
43.70
43.75
43.68
43.87
43.95
44.01
43.85
43.93
43.95
44.05
44.72
44.81
44.72
4 4 .5
5
44.17 43.14
44.71 44.75
44.85
44.7844.74
44.47
44.63
43.20
4 3 .1
0
4 3 .5
5
43.00
4 3 .7
6
44.77
44.80
44.77
44.89
44.78
44.71
44.82
44.79 44.73
44.67 44.68
44.57
44.61
44.73
44.60
44.55
44.78 44.81
44.74
44.85
44.83
44.92
44.8444.78
44.48
43.39 43.26
44.47
44.82
44.87
44.95
44.86
44.76
44.88 44.77
44.81
44.76
44.77
44.86 44.80 44.81
44.89
44.98
44.8944.85
44.53
44.60
44.37
4 4 .4
7
4 4 .6
5
44.84
44.93
4 4 .5
5
4 4 .5
5
4 4 .5
6
44.95 44.94
45.02
44.93 44.90
44.72
44.80
44.79
44.83
44.71
44.96
4 4 .4
7
4 4 .5
5
44.64 44.74
44.68
4 4 .7
4
4 4 .6
7
44.28 43.09
43.02
43.53
44.39
44.67
44.71
44.78
44.7044.65
44.37 43.87
43.91 43.85
43.66
43.13
43.16 43.73
43.63
43.82
43.89
43.84
43.62
42.95
4 3 .8
6
44.58
44.62
44.66
44.77
44.67
44.61
44.71
44.73
44.65
4 4 .0
8
4 3 .8
6
4 3 .9
2
4 3 .9
5
4 3 .8
1
43.73
4 4 .0
0
44.35
44.54
44.59
4 4 .0
8
4 4 .0
7
43.05 43.07
43.61
43.46
43.43
43.02
43.03 43.39
43.35
42.99 43.28
43.384 3 .1
7
4 3 .2
8
42.74
42.67
4 3 .1
6
4 3 .6
0
4 3 .9
6
4 4 .0
4
4 3 .9
6
4 4 .1 7
44.52
44.45
44.40
44.31
44.36
44.51 44.5244.63
44.61
44.68
44.58
44.68
44.62
44.61
44.60
44.48
44.34
44.28
44.34
44.48
44.41
44.58
44.66
44.54
44.47
44.48
44.52
44.53
44.52 44.55
44.53
44.63
44.63
44.4944.6144.63 44.56
44.4744.58
44.36
4 3 .9
5
44.44
44.50
44.58
süvend süvend
süvend
mänguväljak
M unakivi
Bussipeatus
pink
R e k l
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
pink prügikast
B e t
k il l
kraav
kil
kil
kil
kil
kil
kill
k il l
Kr2
Kr3
Kr4
k r a a v
H elamu
kraav
kraav
k il l
2H H
4 4 .3
9
4 4 .4
4
4 4 .2
8
4 4 .3
5
44.58
4 4 .3
7
4 4 .3
5
4 4 .3
5
44.58
44.60
43.95
44.07
4 3 .5
7
4 3 .0
4
4 3 .6
1
43.63
4 3 .6
8
4 3 .0
9
4 3 .5
5
43.43
43.43
43.51
43.64
43.48
43.80
43.83
43.94
44.01
44.11
44.24
44.24
44.36
44.30
44.35
4 4 .3
5
4 4 .2
8
4 4 .4
3
4 4 .3
4
44 .0
8
44 .1 3
44 .2
8
4 4 .3
0
4 4 .17
44 .2
044.28
44.20
4 4 .2
0
4 4 .3
044. 1443.95
43.83
4 3 .7
4
44.09
44.06
44.24
44.47
44.39
44.36
44.28
44.16
44.48
44.41
44.35
44.22
44.48
44.34 44.36
44.47
44.56
44.70
4 4 .1
0
4 4 .0
7
4 4 .0
2
4 3 .8
2
4 3 .8
3
4 3 .8
6 4 3 .8
1
4 3 .7
8
4 3 .6
7
4 3 .5
8
4 3 .5
8
4 3 .6
0
4 3 .6
2
4 3 .6
8
4 3 .6
9
43.42
43.51
43.56
43.46
43.27
42.90
43.08
43.51
43.99
43.95
43.85
43.90
43.78
43.88
43.70
43.52
43.42
43.84
4 3 .7
1
4 3 .6
5
4 3 .5
5
4 3 .5
9
44.28
43.81
43.71
43.73
43.67
43.61
43.64
43.62
43.69
43.56
43.49
pinnase all
k ill
A
kill
k ill
k ill
kill
kill
kill
kill
o r i e n t
kraav
kraav
p r o j e k t
mitte töötav
m it te tö
öt av
m it te tö
öt av
o r i e n t
leidmata
25301:010:0063 Narva maantee T15
25301:010:0064 Narva maantee T14
25301:010:0210 Narva mnt 132
25301:010:0041 Narva mnt 135
25101:001:0996 Narva maantee L10
JÕHVI VALLAVALITSUS
Terviseamet
16.03.2026 nr 7-1.3/961-23
Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala
detailplaneeringu kooskõlastamine
või arvamuse andmine
Jõhvi Vallavolikogu algatas 25. juulil 2024 otsusega nr 207 üldplaneeringu lahendust muutva Narva mnt
133 ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Narva mnt 133 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe
ridaelamu rajamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ning
tehnovõrkude asukoha määramine. Planeeritavale alale laieneb Pühajõe kaldapiiranguvöönd.
Planeeritav maa-ala hõlmab maaüksust Narva mnt 133 (25101:001:0719), ärimaa 100%, pindala 2512
m²) ja osaliselt Narva maantee L11 (25101:001:0043, transpordimaa 100%) kinnistut. Planeeritava maa-
ala suurus on 0,3 ha. Planeeritaval maa-alal hoonestus puudub.
Planeeritav ala piirneb põhjast Narva mnt 139 krundiga (25301:010:0035 pindala 12631 m2 osalt
ärimaa, valdavalt puhke- virgestus ja haljasalamaa, idast Narva mnt 135 krundiga ( 25301:010:0041)
ärimaa, lõunast Narva maanteega (kohalik tee nr 2510501) ja läänest 1Tallinn-Narva tee T7
maaüksusega.
Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127) kohaselt
asub kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud kaubandus-teenindus ja
büroohoone maa (BT). Detailplaneeringuga taotletakse maakasutuse sihtotstarve muutmist
pereelamumaa (EP) juhtotstarbega maaks. Üldplaneeringu kohaselt on pereelamu maal lubatud kuni 2-
kordsed elamud, milleks on: ühepere elamu, mitmepere elamu sh ridaelamu, milleks on kolme või
enama kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud kui 2-kordne mitmepere elamu.
Detailplaneeringu asukohale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, mille
järgi keskkonnamõju hindamist ei ole vaja teostada.
Jõhvi Vallavolikogu kinnitas 25. juulil 2024 otsusega nr 207 detailplaneeringu koostamise
lähteseisukohad mille kohta on küsitud ettepanekuid Keskkonnaametist, Päästeametist, Maa- ja
Ruumiametilt, Kommunikatsioonide valdajatelt ning piirinaabritelt. Päästeamet esitas tingimusliku
kooskõlastuse. Kõikide esitatud ettepanekutega on koostatud planeeringulahenduses arvestatud.
Detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus ajavahemikul 14 aprillist kuni 13 maini 2025. Jõhvi
Vallavalitsuse hoones (Kooli tn 2, Jõhvi) ja Jõhvi Keskraamatukogus (Rakvere tn 13a, Jõhvi) tööajal.
Planeeringulahenduse kohta ühtegi ettepanekut ega arvamust ei esitatud.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu
toimus 22. mail 2025 aastal Jõhvi Vallavalitsuses. Avalikul arutelul ühtegi huvilist ei tulnud. Praeguse
seisuga ühtegi lahendamata teemat aktuaalsed ei ole.
Narva mnt 133 detailplaneeringulahendus on täpsustatud lähtuvalt kooskõlastajate poolt esitatud
ettepanekutest.
Tulenevalt Teie 21.01.2026 kirjas nr 9.3-2/25/6471-6 olevatest märkustest on detailplaneeringu alale
koostatud mürauuring, mille alusel on planeeringulahendusse tehtud muudatused, tagamaks nõutud
müratingimused.
Lähtuvalt planeerimisseaduse §85 lõikest 1 esitame Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks.
Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad otselingilt: https://www.johvi.ee/detailplaneeringud
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Toos
Planeerimisspetsialist
5393 4531 [email protected]
planeeringuala piir
N
Planeeringuala suurus ca 0,3 ha
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
kuupäev
DP1
SITUATSIOONISKEEM
12.03.2026
1:4000
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
82-0824
arhitekt-planeerija
huvitatud isik OÜ ILYWAY
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
staad.
A4 huvitatud isik
Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi linn
Diplom nr MA 019394
Liina Talistu Kutsetunnistus nr 176297
Kristi Jõemets
planeerija
Jõhvi linn
LÄHIALA DETAILPLANEERING NARVA MNT 133 KINNISTU JA
SITUATSIOONISKEEM 1:4000
planeeringuala piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
ol.ol. hoonestus
ol.ol. jalgtee
25101:001:0719
Narva mnt 133
ol.ol. asfaltkattega teed ja alad
ol.ol. killustikkattega teed ja alad
ol.ol. kraav
ol.ol. kõrghaljastus
DP2
TUGIJOONIS
12.03.2026
1:500
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
82-0824
OÜ ILYWAY
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
A3 Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi linn
TUGIJOONIS 1:500
LÄHIALA DETAILPLANEERING NARVA MNT 133 KINNISTU JA
Jõhvi linn N
Diplom nr MA 019394
Liina Talistu Kutsetunnistus nr 176297
Kristi Jõemets
ol.ol. krundipiir
Pühajõe kalda piiranguvöönd
Pühajõe kalda ehituskeeluvöönd
tänava kaitsevöönd (10 m)
tehnovõrgu kaitsevöönd
töö nr
objekt
mõõtkava
leht
kuupäev
staad.
arhitekt-planeerija
huvitatud isik
planeerija
korraldaja
planeeringu koostamise
joonis
4m
25301:010:0075 Narva mnt 130
25101:001:0043 Narva maantee L11
25101:001:0290 1 Tallinn-Narva tee T7
25101:001:0352 Narva mnt 139c
25101:001:0355 Narva mnt 127
25101:001:0441 Narva maantee L13
25101:001:0719 Narva mnt 133
25301:010:0035 Narva mnt 139
10549
H=43.986
43.93
43.50
43.51
43.77
4 3 .7
3
43.66
43.44
43.23
43.16
43.35
4 3 .3
1
4 3 .4
7
43.54
4 3 .6
243.38
43.21
43.22
43.59
4 3 .2
2
43.21
42.96
42.78
42.77
42.74
4 2 .8
8
4 3 .1
443.13
4 3 .3
9
42.6643.30
42.61
42.93
42.19
41.56
42.94
42.86
42.23
41.53
41.55 42.22
42.77
43.12
42.91
43.28
42.63
42.39
41.52
42.66
43.66
43.68
43.00
42.78
41.58
42.73
41.60
43.0643.62
43.78
42.97
42.77
41.66
42.64
41.48
43.10 43.12
4 3 .9
7
4 3 .16
4 1 .8
543.11
44.29
44.20
44.3344.36
44.23
43 .72
43.08
43.15 42.76
41.69
41.47 42.59
42.39 4 3 .0
0
41.64
41.53
43.20
4 2 .5
0 41.55
43.23
43.13
42.34 41.60
43.01
42.94
42.81
42.93
43.12
42.96
42.93
42.99
42.41
41.57
42.94
42.79
42.5541.51
4 1. 2 4
42.40 41.51
42.81
42.95
43.02
43.00
43.09
42.92
42.80
42.88
43.02
42.73
42.71
42.84
42.62
42.64
42.41
42.28 41.51
42.84
41.9841.57
41.56
42.09
42.51
41.59
43.40
43.38
43.43
43.76
43.80
4 4 .3
5
44.59
43.39
43.41
43.48
44.56
43.91
43.84
44.36
43.62
43.02
42.98
43.10
44.79 43.90
43.78
43.70
43.75
43.68
43.87
43.95
44.01
43.85
43.93
43.95
44.05
44.72
44.81
44.72
4 4 .5
5
44.17 43.14
44.71 44.75
44.85
44.7844.74
44.47
44.63
43.20
4 3 .1
0
4 3 .5
5
43.00
4 3 .7
6
44.77
44.80
44.77
44.89
44.78
44.71
44.82
44.79 44.73
44.67 44.68
44.57
44.61
44.73
44.60
44.55
44.78 44.81
44.74
44.85
44.83
44.92
44.8444.78
44.48
43.39 43.26
44.47
44.82
44.87
44.95
44.86
44.76
44.88 44.77
44.81
44.76
44.77
44.86 44.80 44.81
44.89
44.98
44.8944.85
44.53
44.60
44.37
4 4 .4
7
4 4 .6
5
44.84
44.93
4 4 .5
5
4 4 .5
5
4 4 .5
6
44.94
45.02
44.93 44.90
44.72
44.80
44.79
44.83
44.71
44.96
44.64
44.68
4 4 .7
4
4 4 .6
7
44.28 43.09
43.02
43.53
44.39
44.67
44.71
44.78
44.7044.65
44.37 43.87
43.91 43.85
43.66
43.13
43.16 43.73
43.63
43.84
43.62
42.95
4 3 .8
6
44.58
44.62
44.66
44.77
44.67
44.61
44.71
44.73
44.65
4 4 .0
8
43.73
4 4 .0
0
44.35
44.54
44.59
4 4 .0
8
4 4 .0
7
43.05 43.07
44.31
44.36
44.51 44.5244.63
44.61
44.68
44.58
44.68
44.62
44.61
44.60
44.48
44.34
44.28
44.34
44.48
44.41
44.58
44.66
44.54
44.47
44.48
44.52
44.53
44.52 44.55
44.53
44.63
44.63
süvend süvend
süvend
mänguväljak
M unakivi
Bussipeatus
pink
R e k l
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
B e t
kil
kil
kil
kil
kil
kill
Kr2
Kr3
Kr4
kraav
kraav
k il l
2H H
4 4 .3
9
4 4 .4
4
4 4 .2
8
4 4 .3
5
44.58
4 4 .3
7
4 4 .3
5
4 4 .3
5
44.58
44.60
44.07
4 3 .5
7
4 3 .0
4
4 3 .6
1 4 3 .6
8
4 3 .0
9
4 3 .5
5
43.43
43.43
43.51
43.64
43.48
43.80
43.83
43.94
44.01
44.11
44.24
44.24
44.36
44.30
44.35
4 4 .3
5
4 4 .2
8
4 4 .4
3
4 4 .3
4
44 .0
8
44 .1 3
44 .2
8
4 4 .3
0
4 4 .17
44 .2
044.28
44.20
4 4 .2
0
4 4 .3
044. 1443.95
43.83
4 3 .7
4
44.09
44.06
44.24
44.47
44.39
44.36
44.28
44.16
44.48
44.41
44.35
44.22
44.48
44.34 44.36
44.47
44.56
44.70
4 4 .1
0
4 4 .0
7
4 4 .0
2
4 3 .8
2
4 3 .8
3
4 3 .8
6 4 3 .8
1
4 3 .7
8
4 3 .6
7
4 3 .5
8
4 3 .5
8
4 3 .6
0
4 3 .6
2
43.51
43.56
43.51
43.99
43.95
43.85
43.90
43.78
43.88
43.70
43.52
43.42
43.84
4 3 .7
1
4 3 .6
5
4 3 .5
5
4 3 .5
9
44.28
43.81
43.73
43.67
43.61
43.64
43.62
43.69
43.56
43.49
pinnase all
k ill
A
kill
k ill
k ill
kill
kill
kill
kill
kraav
kraav
mitte töötav
m it te tö
öt av
m it te tö
öt av
o r i e n t
leidmata
W
S
O
N
25301:010:0064 Narva maantee T14
25301:010:0210 Narva mnt 132
25301:010:0041 Narva mnt 135
25101:001:0996 Narva maantee L10
_________________________________________________________________________________________________________________ OÜ Wesenberg email: [email protected] Registrikood 12865969 J. Kunderi 1-8 tel +3725211425 A/a EE952200221063119733 44307 Rakvere MTR EEP003276 Swedbank
Ida-Viru maakond Jõhvi vald Jõhvi linn
JÕHVI LINNA NARVA MNT 133 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Töö nr: 82-0824
Planeeringu koostamise Jõhvi Vallavalitsus korraldaja:
Huvitatud isikud: Jõhvi Vallavalitsus OÜ ILYWAY
Planeerija: Wesenberg OÜ Kristi Jõemets Kutsetunnistus nr 176297
Rakvere 2026
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 2
DETAILPLANEERINGU SISUKORD I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS....................................4
1.1 Lähtematerjalid............................................................................................................4 2. OLEMASOLEV OLUKORD...............................................................................................4
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus................................................................4 2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega......................................................................4 2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed.......................................................................5 2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon..............................................................5 2.5 Detailplaneeringuala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs........................................6
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS.................................................................6 3.1 Planeeritav krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus.................................................6 3.2 Arhitektuurinõuded......................................................................................................7 3.3 Jõhvi valla üldplaneeringu muutmise ettepanek..........................................................8 3.5. Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringule 2030+....................................................11 3.4 Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine” (maakonnaplaneeringu lisa 2)...............................................................................................11
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED......................................................13 4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud...............................................................................13 4.2 Parkimine ja kõnniteed..............................................................................................14 4.3 Kattega alad...............................................................................................................15
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED..................................................15 5.1 Haljastus ja heakorrastus............................................................................................15 5.2 Piirded........................................................................................................................15
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS..............................................................16 6.1 Keskkonnatingimused................................................................................................16 6.2 Müra, vibratsioon ja insolatsioon...............................................................................17 6.3 Radooniriski vähendamise võimalused......................................................................19 6.4 Jäätmekäitlus..............................................................................................................20
7. TULEOHUTUS..................................................................................................................20 7.1 Tuleohutusnõuded......................................................................................................20
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE..................................................................22 8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks..............................................22 8.1.1 Korrashoid..................................................................................................................22 8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused....................................................................................23
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID.................................................23 9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi või sundvalduse seadmise ettepanekud..............23
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED................................................................................23 10.1 Elektrivarustus...........................................................................................................23 10.2 Välisvalgustus............................................................................................................24 10.3 Sidevarustus...............................................................................................................24 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon....................................................................................26 10.5 Sademeteveed............................................................................................................28 10.6 Soojavarustus.............................................................................................................28
11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE......................................................................................29
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 3
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud sotsiaalsele-, majanduslikule-, kultuurilisele ja looduskeskkonnale......................................................................................29 11.2 Planeeringu elluviimise kava ja rakendamise võimalused.........................................30
II JOONISED
Joonis 1 – Situatsiooniskeem 1:4000 Joonis 2 – Olemasolev olukord 1:500 Joonis 3 – Põhijoonis 1:500 Joonis 4 – Tehnovõrgud 1:500
III ILLUSTRATSIOON IV KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Kooskõlastused
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 4
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS
Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi linnas asuva Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärk on Narva mnt 133 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe kuue boksiga ridaelamu ja kahe abihoone püstitamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ning tehnovõrkude asukoha määramine. Planeeritava ala suurus on ca 0,3 ha. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on OÜ ILYWAY.
1.1 Lähtematerjalid
Jõhvi Vallavolikogu 25.07.2024 otsus nr 207; Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega
nr 127); Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016
korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25); Narva mnt 133, 138 topo-geodeetiline mõõdistamine 1:500 (Ida-Viru GEO OÜ, töö nr
2893-04-24, 10.04.2024); Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang; Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang (OÜ
Hendrikson & Ko, töö nr 26005381, 17.02.2026); Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekt
(koostaja Skepast&Puhkim OÜ, projekti nr 20200055, 18.11.2022); Planeerimisseadus (PlanS; Ehitusseadustik (EhS); Tuleohutuse seadus (TuOS); Jäätmeseadus (JäätS); Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; Eesti Projekteerimisnormid.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus
Detailplaneeringu ala asub Jõhvi linna idapoolses osas. Planeeritav ala hõlmab Narva mnt 133 maaüksust (katastritunnus 25101:001:0719, kinnistu registrioosa 17201450, pindala 2512 m2, maakasutuse sihtotstarve 100% ärimaa) ja osaliselt sellega piirnevat Narva maantee L11 (katastritunnus 25101:001:0043, kinnistu registriosa 131250, pindala 9173 m², maakasutuse sihtotstarve 100% transpordimaa) maaüksust (joonis 1- Situatsiooniskeem).
2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega
Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.
Planeeringuala lähiümbruses on kehtestatud:
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 5
Jõhvi linna Tallinn-Narva raudtee, Narva maantee, Rakvere tänav ja Jõhvi-Kose maantee vahelise maa-ala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 16.09.2010 otsusega nr 65);
Jõhvi linnas, Narva mnt 139 krundi detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Linnavolikogu 15.04.2004 otsusega);
Jõhvi linna Narva mnt 141, 143, 141A, 143A ja 141E vahelise maa-ala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Linnavolikogu 14.02.2006 määrusega nr 17);
Jõhvi linnas soojatorustiku detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 23.05.2023 korraldusega nr 1356);
Jõhvi linna Narva mnt 117 ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 12.09.2023 korraldusega nr 1775);
Planeeringuala lähiümbruses on koostamisel Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneering (algatatud Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2024 otsusega nr 204).
2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed
Planeeringualast põhja pool asuvad Narva mnt 139 (25301:010:0035, pindala 12631 m², 70% veekogude maa ja 30% ärimaa) ja Narva mnt 139c (25101:001:0352, pindala 13546 m², 100% üldkasutatav maa) maaüksused. Ida pool asub 1 Tallinn-Narva tee T7 (25101:001:0290, pindala 8841 m², 100% transpordimaa) maaüksus. Lääne poole jääb Narva mnt 135 (25301:010:0041, pindala 1885 m², 100% elamumaa) maaüksus. Narva maanteest lõuna pool asuvad Narva mnt 132 (25301:010:0210, pindala 1173 m², 100% elamumaa), Narva maantee T15 (25301:010:0063, pindala 666 m², 100% transpordimaa), Narva mnt 134a (25301:010:0081, pindala 1019 m², 100% elamumaa) ja Narva mnt 136 (25301:010:0069, pindala 748 m², 100% elamumaa) maaüksused.
2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon
Linnalise keskkonna ja heakorra kirjeldamisel on lähtutud 2024. aastal koostatud geodeetilisest alusplaanist (Ida-Viru GEO OÜ, töö nr 2893-04-24, 10.04.2024) ja Maa- ja Ruumiameti geoportaalis olevatest andmetest. Planeeringuala asub Jõhvi linna idaosas Narva maantee ja riigitee Tallinn-Narva vahelisel alal. Narva mnt 133 maaüksus on hoonestamata. Tegemist on lageda alaga ning kõrghaljastus puudub. Narva mnt 133 maaüksus piirneb lõuna poolt Narva maanteega (kohalik tee nr 2510501). Tegemist on ca 7 m laiuse asfaltkattega tänavaga. Tegemist on ühe Jõhvi linna põhitänavatest, mille kaudu toimub linna sissesõit Narva poolt. Lähim bussipeatus asub läänepool, vahetult planeeringuala piiri ääres. Narva maanteest põhja pool on ca 3 m laiune jalgtee (tee nr 2510738), mis on tänavast eraldatud haljasribaga. Maa-ala reljeef on suhteliselt tasane ja maaüksuse keskel on süvend. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 42,74 – 44,75 m (kõrgused EH2000 süsteemis) ning tänavapoolsel alal. Narva mnt 133 piirneb põhjapoolt kraaviga. Planeeringualale ulatub Pühajõe (VEE1067000) kalda piiranguvöönd, mille ulatus on 200 meetrit veepiirist (põhikaardi järgsest). Planeeringualal ei esine loodusvarasid, kaitstavaid loodusobjekte, kaitsealuste liikide elupaiku ega kultuurimälestisi. Ümbruskonnas puuduvad Natura 2000 alad. Planeeringualal ei ole kattuvust maavarade registris arvelevõetud maavara varuga, ega arvele võtmata maavarade
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 6
leiukohtade, perspektiivalade ja levialadega. Samuti ei ole kattuvust kehtivate ja taotletavate mäeeraldistega, ega kehtivate ja taotletavate geoloogiliste uuringute uuringuruumidega.
Planeeringuala läbib kasutusest väljas olev reovee torustik. Narva maantee ääres paiknevad sidetrassid ja -õhuliin, madalpingekaabel ja tänavavalgustus. Planeeringuala idapoolses nurgas on sademetevee restkaev, mille kaudu on tänava sademeteveed juhitud Narva mnt 133 maaüksusele. Planeeringualast läänepool asub sademetevee torustik, mille kaudu juhitakse sademeteveed põhjapool asuvasse kraavi.
2.5 Detailplaneeringuala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs
Jõhvi linn on Ida-Viru maakonna keskus. Seisuga 01.01.2025 elab Jõhvi vallas 11 322 elanikku, kellest 9743 elab Jõhvi linnas. Jõhvi linna on koondunud olulised teenused - kaubanduskeskused, kontserdimaja ja kino, toitlustusasutused, Politsei- ja Piirivalveamet ja Päästeamet, meditsiiniasutused, töötukassa jne). Jõhvi linna territooriumil on üks lasteaed (kolme majaga), kaks põhikooli, riigigümnaasium. Jõhvis asub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse üks õppekohtadest ning tehnoloogiakool Kood. Jõhvi linnast põhja pool, Kotinuka külas, on rajatud Jõhvi äri- ja logistikapark. Piirkonna olulisteks tööandjateks on ka linna idaosas asub Viru Vangla ja kaguosas asuv Viru Jalaväepataljon. Valla arengukavas on toodud välja, et Jõhvi on osa Eesti ühest suurimast tööturupiirkonnast. Jõhvi pendelrände areaalis (mis ulatub kuni Iisaku, Sillamäe ja Kiviõlini) elab u 80 000 inimest. Töökohtade arv Jõhvis ületab tööealiste elanike arvu vallas. Samas on arengukavas mainitud ka seda, et Jõhvi elamufond on vananenud ja individuaalelamute ehitamine ja rekonstrueerimine on elavnenud. Uute töökohtade koondumisel maakonnakeskusesse, tekib üha suurem vajadus kvaliteetsete elupindade järele. Jõhvi linnas on hoonetüüpidena valdavateks piirkonniti korterelamud ja ühepereelamud. Linna asustuse struktuuri iseloomustab tiheasustus kesklinna piirkonnas, kuhu on koondunud ka enamus teenindusasutustest. Korterelamuid paiknevad suuremate tänavate ääres - Hariduse ja Kaare tänava piirkonnas, Narva maantee, Rakvere, Jaama, Rahu jne tänavate ääres. Üksikelamute piirkonnad Narva maanteest ja Rakvere tänavast põhjapool ja endiste suvilaühistute alad raudteest lõunapool, linna kaguosas. Planeeringualast põhjapoole jääb ärihoonete piirkond, kus asuvad kauplused Bauhof, Kodukolle, Pakendikeskus, Moller Auto, Tööriistamarket. Planeeringualast ida poola asuval Narva mnt 135 maaüksusel tegutseb puukool. Narva maanteest lõunapoole ja planeeringualast lääne pool asuvad elamukrundid, mis on hoonestatud valdavalt ühe- ja kahekorruseliste üksikelamutega. Üldplaneeringu kohaselt on uute elamualade planeerimisel eelisjärjekorras need alad, kus on juba olemasolevaid elamuid ning toimiv ja piisava ressursiga taristuvõrk (ühendusteed, vesi, kanalisatsioon ja elektrivõrgud).
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS
3.1 Planeeritav krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus
Planeeringuga tehakse ettepanek määrata planeeritavale krundile ehitusõigus ühele kuue boksiga ridaelamule ja kahele abihoonele. Krundi hoonestusala ja ehitusõiguse parameetrid on kajastatud planeeringu põhijoonisel. Põhijoonisel on näidatud ka illustratiivsena hoone võimalik asukoht, mida on lubatud
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 7
projekteerimisel muuta, vastavalt seatud ehitusõigusele. Projekteerimise käigus tuleb määrata hoonete täpne asukoht krundil hoonestusala sees. Hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse ning vastavalt määratud ehitusõigusele.
Olemasolevad katastriüksuse piire ei muudeta. Krundi pindala 2512 m², maakasutuse detailplaneeringu järgne sihtotstarve 100% ridaelamu maa (ER) ja katastri sihtotstarve on 100% elamumaa (E).
Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kuni kolm hoonet (üks ridaelamu ja kaks abihoonet). Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 600 m². Ridaelamu maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 9 meetrit ning korruselisus kuni 2. Abihoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 5 m ning korruselisus 1. Lubatud maksimaalne täisehitus on 24%.
Hoonestuse suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud võimalikke maapealseid avatud terrasse jm õigusaktis (Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19) nimetatud hoone osasid.
Hoone projekteerimisel tuleb arvestada normatiivse parkimisvajadusega. Rajatiste rajamine lähemale kui 4 m krundipiirist on lubatud vastava piirinaabri nõusolekul.
3.2 Arhitektuurinõuded
Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Nõuded planeeritavatele ehitistele on määratud arvestades ümbruskonna ehituslaadi ja sobilikkust ümbritsevasse keskkonda. Ehitised peavad olema teostuselt heatasemelised, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning mitte olema ohtlikud inimesele, varale ega keskkonnale.
Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegse vormi- ja fassaadikäsitlusega. Hoonete fassaadikateteks on sobivad looduslähedased materjalid nagu kivi, puit, betoon, krohv, klaas, vähesel määral metall jms. Imiteerivate materjalide (sh profileeritud pleki ja plastikvoodri) kasutamine korterelamute seinte välisviimistluses on keelatud. Toonid peavad olema soojad, pastelsed ja looduslikud.
Materjalide ja värvitoonide valik peab sobima lähiümbruse hoonetega. Lubatud nii lamekatus kui ka viilkatus (kuni 45°). Katusekattena on lubatud plekk, katusekivi, rullmaterjalid jm kaasaaegsed materjalid.
Projekteerimisel lähtuda keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest, energiasäästliku hoone kontseptsioonist ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Lisaks hoone soojapidavusele ja tehnosüsteemide heale kasutegurile tuleb hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone jääksoojuse kasutamisele (ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus), taastuvenergia ja looduslike ressursside kasutamisele (päikeseenergia ja sadevete kasutamine) ning automaatika ja mugavusseadmete kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja peegeldavate pindade sihiteadlik planeerimine).
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 8
Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud. Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitistele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku nõuetele. Hoonete täpne arhitektuurne lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast detailplaneeringust.
3.3 Jõhvi valla üldplaneeringu muutmise ettepanek
Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127) kohaselt asub kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud kaubandus-teenindus ja büroohoone maa (BT) (Joonis 1 Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringu maakasutusplaanist).
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 9
Joonis 1 Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringu maakasutusplaanist
Üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal lubatavaks hoonestuse kõrguseks kuni 9 m ja kolm korrust (Joonis 2 Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringu hoonestuse kõrguste joonisest).
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 10
Joonis 2 Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringu hoonestuse kõrguste joonisest
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldpaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas kaubandus-teenindus ja büroohoone maast pereelamumaa (EP) juhtotstarbega maaks.
Riigiasutuste toomine Ida-Viru maakonnakeskusesse ning Tallinn-Narva maanteest põhjapoole rajatud tööstus- ja ettevõtlusalade arendamine on toonud piirkonda mitmeid uusi töökohti. Järjest enam on tekkinud vajadus kvaliteetsete elupindade järele. Jõhvi arengukavas on toodud välja, et elamufond on vananenud. Üheks prioriteediks on peetud aga kvaliteetse elukeskkonna arendamist. Planeeringulahendus ei vasta küll maakasutuse osas Jõhvi valla üldplaneeringule, kuid on kooskõlas arengukavas seatud põhimõttelistele eesmärkidele elukeskkonna arendamise ja tiheasustusalade tihendamise osas. Üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarve eeldab, et ala hoonestatakse ja võetakse aktiivsemasse kasutusse.
Hetkel on ärifunktsiooniga hoonestus kavandatud Tallinn-Narva maantee äärde. Narva maanteest lõunapoole ja planeeringualast lääne pool asuvad elamukrundid, mis on hoonestatud valdavalt ühe- ja kahekorruseliste üksikelamutega. Elamumaa sihtotstarbe määramine Narva mnt 133 maaüksusele sobitub läbiümbuse maakasutusega ning mõjub piirkonna terviklikule ruumilahendusele positiivselt. Ridaelamu kavandamine sobib mahuliselt antud piirkonda ning lähtudes eeltoodust on üldplaneeringu muutmine põhjendatud. Detailplaneeringu algatamisel ja üldplaneeringu muutmisel on järgitud elukeskkonna parendamise põhimõte.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 11
Üldplaneeringu kohaselt on pereelamu maal lubatud kuni kahekordsed elamud, milleks on: ühepere elamu, mitmepere elamu, sh ridaelamu, milleks on kolme või enama kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud kui kahekordne mitmepere elamu.
Üldplaneeringu kohaselt on määratud Jõhvi vallas elamumaa krundile suurusega 2000 kuni 4000 m2 täisehitusprotsent mitte rohkem kui 20%. Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt 25% elamupiirkonna kogupindalast olema haljastatud. Detailplaneeringuga määratud ehitustingimuste seadmisel on arvestatud üldplaneeringust tulenevate tingimustega.
3.5. Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringule 2030+
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ kehtestati Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 ning seda on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. Maakonnaplaneeringuga on määratud maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning seatud teemade põhiselt üldised kasutustingimused. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.
Maakonnaplaneeringu keskuste võrgustiku jaotuse järgi on Ida-Virumaal maakondlikeks keskusteks Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva. Nendesse linnadesse on koondunud töökohad ja haridusasutused, regionaalsed avaliku sektori pakutavad teenused ja mitmekülgsed erasektori pakutavad teenused. See on keskus, kuhu inimesed igapäevaselt, eelkõige töö- ja haridusalaselt, liiguvad. Toimepiirkond moodustub keskuslinnast ja selle valdavalt maalise asustusega tagamaast. Toimepiirkondade keskusteks on Ida-Virumaa puhul Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva (Narva-Jõesuuga) ja Kiviõli – kuhu toimub igapäevane pendelränne nii töökohtade kui teenuste tõttu ning kuhu on tagamaalt võimalik jõuda 30 minutiga.
Maakonnaplaneeringus on seatud ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustuse aladel. Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, eelistatakse tühjade maa-alade ja tühjalt seisvate hoonete kasutusele võtmist.
Detailplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringus toodud asustuse suunamise põhimõtetega ning vastab väljatoodud arengusuundmustega, mille kohasel on oluline linnalise struktuuri tihendamine ning elukeskkonna kvaliteedi parendamine.
3.4 Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine” (maakonnaplaneeringu lisa 2)
Planeeritav ala asub Ida-Viru maavanema 17.04.2013 korraldusega kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ trassikoridoris tee ja tee kaitsevööndiga kattuval maa-alal (Joonis 3 Väljavõtte Ida-Viru maakonna teemaplaneeringust). Teemaplaneeringu eesmärk on täpsustada Tallinn-Narva trassi asukohta ja viia see vastavusse I klassi maanteele esitatavatele nõuetele ning luua planeerimisseaduse kohane alus teeprojekti koostamiseks. Tallinn-Narva põhimaantee näol on tegemist riigi ühe olulise põhimaanteega, on liikumisvõimaluste parandamine ja kiire ühenduse tagamine regioonide vahel oluline ja vajalik riigi üldise arengu seisukohalt avalikust huvist lähtuvalt.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 12
Planeeringuga on valitud I klassi maantee (põhimaantee) trassi koridori asukoht, mille laius I klassi maantee korral on 650 m. Teemaplaneeringu elluviimiseni võib jätkuda olemasolev maakasutus vastavalt senisele sihtotstarbele. Planeeringu kehtestamise järgselt tuleb tee ja teekaitsevööndi alas planeerimis- ja ehitustegevuse puhul arvestada maantee rajamisega
Vastavalt teemaplaneeringule on Skepast&Puhkim OÜ koostanud töö nr 2020-0055 „Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn - Narva km 162,5 – 172,5 Jõhvi - Toila teelõigu eelprojekt“, mille lahendusega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 13
Joonis 3 Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud
Narva mnt 133 maaüksus piirneb lõuna poolt Narva maanteega (kohalik tee nr 2510501). Tegemist on ca 7 m laiuse asfaltkattega tänavaga.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 14
Planeeringu koostamisel on arvestatud Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Toila lõigu eelprojektiga („Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti koostamine“ Skepast&Puhkim OÜ) ja Transpordiameti 28.05.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/1613-4 väljastatud seisukohtadega. Planeeringu põhijoonisel on kajastatud Jõhvi-Toila 2+2 teeprojektiga kavandatud ristmiku ja tänava lahendus, mis asuvad planeeringualast lääne pool.
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Narva mnt 133 idapoolsest osast. Juurdepääsutee laius on ca 5,5 m. Ristmiku kavandamisel on arvestatud, et Narva mnt 135 maaüksuse juurdepääs toimub Biotiigi tänavalt (kohalik tee nr 2510541). Narva mnt 133 maaüksuse planeeringuga lisanduv liikluskoormus ei ole märkimisväärne ning ei avalda olulist mõju liikluse toimimisele. Peale teemaplaneeringu realiseerumisel, kui Narva Jõhvi-Toila 2+2 projektiga kavandatud tänava lõi ja ristmik on väljaehitatud ning ümberkaudsete teede liikluslahendus on muutunud, on võimalik Narva mnt 133 maaüksuse juurdepääs rajada krundi läänepoolsest küljest. Alternatiivse ristmiku projekteerimisel tuleb arvestada põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva km 162,5 – 172,5 Jõhvi - Toila teelõigu eelprojektiga (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2020-0055) kavandatud ristmiku ruumivajadusega. Alternatiivne juurdepääs on võimalik kavandada perspektiivse ristmiku pöörderaadiuse lõpust ca 10 m võrra põhjasuunas. Tuleb jälgida, et perspektiivne liiklussaar ei takistaks vasakpööret planeeringualalt välja.
Kõik riigitee kaitsevööndis või teemaplaneeringu trassikoridoris kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee trassikoridoris või kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.
Planeeringuala jääb osaliselt Narva maantee tänava kaitsevööndisse, milel laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit (Ehitusseadustik § 71 lg 3). Teekaitsevöönd kehtestatakse tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras tee maaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise.
Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
Juurdepääs on näidatud põhijoonisel orienteeruva täpsusega. Projekteerimise käigus on lubatud juurdepääsutee asukohta, laiust ning katendit täpsustada.
4.2 Parkimine ja kõnniteed
Planeeritava ridaelamu parkimine on lahendatud krundisiseselt. Eesti Vabariigi Standardist 843:2016 tuleneva elamute parkimisnormatiivi kohaselt on väike-elamute alal uue ridaelamu kavandamisel normatiivne parkimine 2 kohta korteri kohta. Detailplaneeringuga on
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 15
kavandatud igale boksile 2 parkimiskohta ja kokku 12 parkimiskohta. Planeeringu põhijoonisel on kajastatud illustratiivne parkimise lahendus ja parkimiskohtade paigutus. Vastavalt ehitusseadustikule (§ 651) tuleb elamute puhul kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga, et tagada parkimiskohtade omanikele võimalus paigaldada vajadusel elektriauto laadimispunkt. Projekteerimise staadiumis tuleb määrata elektriauto laadimispunktide asukohad ning tagada nende varustamine elektrienergiaga. Narva maantee ääres on ca 3 m laiune asfaltkattega jalgtee (tee nr 2510738), mis on tänavast eraldatud haljasribaga. Planeeringualal vahetus läheduses asub bussipeatus. Täpne parkimislahendus (sh liikumisskeem, jalgteede asukohad ja haljasalad) tuleb anda projekteerimisel, kui on teada täpne hoonestuse maht ja normatiividest tulenev parkimiskohtade arv.
4.3 Kattega alad
Planeeritud juurdepääsutee ja parkla on ettenähtud asfaltkattega. Parkimiskohtade katendina kasutada muru- või killustikukärge (või analoogset lahendust), et suurendada sademetevee loomulikku pinnasesse immutamist. Täpne katendite lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Sademevee juhtimise planeeritud sademeveekanalisatsiooni peab tagama katendile projekteeritav kalle ja planeeritav sademeveetorustik, mille eesvooluks on planeeringualast põhjapool asuv kraav.
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
5.1 Haljastus ja heakorrastus
Ehitustegevuse käigus tuleb ette näha kaitsemeetmeid õhu ning pinna- ja maasisese vee reostamisest hoidumise kooskõlas kehtivate normidega. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal ning ehitise kasutamisel vastavalt Jõhvi valla heakorraeeskirjale.
Peale ehitustegevust tuleb heakorrastada õuealad ning rajada täiendav haljastus. Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt 25% elamupiirkonna kogupindalast olema haljastatud. Soovitav on kasutada nii kõrghaljastust kui ka madalhaljastust ning heitlehiseid kui ka igihaljaid puid ja põõsaid, mis tagavad roheluse terve aasta vältel. Hoone lähedusse puude istutamisel tuleb arvestada, et võrad ei jää kasvades hoonetele lähemale kui pool võra läbimõõtu. Kõrghaljastus ei tohi paikneda tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis. Kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega. Vältida kitsaste mururibade tekitamist maja ja kõnnitee vahele.
Haljastuslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljatus tuleb rajada koos hoonete ehitamisega. Haljasalad peavad olema regulaarselt hooldatud ja heakorrastatud.
Maapinna tõstmise vajadus ja täpsem lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.
5.2 Piirded
Piirdeaia maksimaalne kõrgus on 1,3 m. Piirded peavad olema läbipaistva konstruktsiooniga, materjalina kasutada metallvõrku või puitmaterjali. Piirdeaed on soovituslik liigendada hekiga. Heki kõrgus ei tohiks olla üle 1,3 m, sõidutee nähtavuskolmnurgas üle 0,4 m.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 16
Ridaelamu bokside vahele võib kavanda kuni 1,0 m kõrgusega hekki vastavalt kaasomanike omavahelistele kokkulepetele (tulenevalt asjaõigusseadusest).
Piirete tüüp tuleb määrata projektiga.
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS
Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mille jaoks on vajalik keskkonnakasutuse luba ega olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“.
Lähtudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 on üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel antud eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Jõhvi Vallavolikogu jättis detailplaneeringu algatamisel KSH algatamata.
Kavandatava tegevuse lähialal ei asu ühtegi looduskaitseala, looduskaitselist üksikobjekti ega kaitsealuseid liike. Planeeringuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning Natura kaitsealad ei jää kinnistu mõjupiirkonda. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ega põhjusta pöördumatuid muudatus, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
6.1 Keskkonnatingimused
Tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada selleks kohandatud jäätmekäitluskohta; Hoonete ehitamisel kasutada võimaluse korral kohalikke ja keskkonnasõbralikke
ehitusmaterjale (sh näiteks kohalikke Eestis toodetavaid ehitus- ja soojustusmaterjale, sest nende transpordile kulub vähem energiat) ja vesialusel värve, mis on keskkonnale ohutumad;
Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus. Sellest lähtuvalt tuleb kavandada hoonestus võimalikult vähe energiat tarbivana;
Planeeritavates hoonetes ei tohi arendada tegevusi, millega kaasneb oluline keskkonnareostus;
Tänava- ja muus välivalgustuses kasutada võimalusel LED-valgusteid, päikeseenergial töötavat valgustust vms.
Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas. Planeeritud tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale elukeskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatakse uue hoonestuse rajamist, mille tõttu suureneb inimeste arv alal, kuid mis kokkuvõttes ei ületa piirkonna looduskeskkonna vastupanuvõimet. Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 17
keskkonnamõju alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas. Negatiivne mõju ümbritsevatele kinnistutele puudub.
6.2 Müra, vibratsioon ja insolatsioon
Planeeringuala külgneb Narva maanteega, mille puhul on tegemist on ühe Jõhvi linna põhitänavaga ja mille kaudu toimub linna sissesõit Narva poolt. Planeeringuala jääb perspektiivs E20/T1 Tallinn-Narva maantee trassikoridori 650 meetrisesse puhveralasse. Hoone projekteerimisel (vundamendid, seinad, aknad jne) tuleb arvestada tuleb olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).
Planeeringuga ei kavandata ehitist, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamist ja mürahinnangut ei koostata. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 kohaselt tuleb müraallika valdajal tagada, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Projekteerimisel tuleb arvestada tänava liiklusest põhjustatud häiringute ulatust (vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“).
Planeeringualale planeeritakse müratundlikke hooneid, seega planeeringuala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2017 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.
Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti raames Kajaja Acoustics OÜ poolt koostatud liiklusmüra hinnangu kohaselt jääb planeeringualal 2020. a liiklussageduste tingimustes liiklusmüra öisel ajal vahemikku 50-55 dB ja päevasel ajal 55-60 dB. Detailplaneeringuga taotletakse maakasutuse sihtotstarve muutmist pereelamumaa juhtotstarbega maaks. Eelpool nimetatud liiklusmüra hinnangu järgi on planeeringualal ületatud liiklusmüra tasemed päevasel ja öisel ajal ning tuleb planeerida leevendavaid meetmeid.
Planeeringu koostamisel on OÜ Hendrikson & Ko poolt viidud läbi mürahindamine. Eksperthinnangu koostamise eesmärk oli määrata Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra tasemed ning vastavus kehtivatele nõuetele.
Mürahinnangus toodi välja, et peamiseks piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on autoliiklus planeeringualaga külgnevatel tänavatel. Planeeringuala müraolukorra hindamisel arvestati ka raudtee (Tapa – Narva raudteelõik, mis jääb lõunasuunas ca 160 m kaugusele planeeritud hoonestusalast) ning perspektiivse Tallinn – Narva mnt 2+2 sõiduradade väljaehitamisega, millega kaasneb ka kogujateede ehitus, millest üks tee hakkab piirnema ka planeeritava alaga. Mürahinnangus analüüsiti olemasoleva ja perspektiivse (hinnanguliselt aasta 2048) olukorra auto- ja raudteeliiklusega kaasnevat mõju uuritaval alal. Sealhulgas arvestati 2048. a liiklusprognoosi Tallinn-Narva mnt 2+2 sõiduradadega väljaehitamise korral, samuti ristuvate teede ja kogujateede liiklusprognoosi ning planeeringualaga lõunast piirneva Narva mnt liiklusprognoosi. Mürahinnangu tulemused ja soovitused:
Kavandatud hoone asukohas ja hoonete fassaadil esinev müratase vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele päeval ja öösel ning seda nii ehitusjärgses kui
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 18
ka perspektiivses olukorras: hoonete teepoolsetel külgedel on tagatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel ning hoovipoolsetel külgedel vastavalt 60 dB päeval ja 55 dB öösel;
Kõrgeim müratase esineb planeeritava hoone Narva mnt poolsel küljel (ca 25 m kaugusel teest);
Raudteeliiklus ei oma märkimisväärset mõju summaarse müraolukorra kujunemisel (160 m suurune vahemaa on piisavalt suur) ning normidele vastavuse hindamisel;
Perspektiivne Tallinn-Narva tee (põhimaantee nr 1) jääb samuti piisavalt kaugele (ca 300 m) ning ei oma märkimisväärset mõju planeeringuala müraolukorrale;
Kavandatava kogujatee liikluskoormus on piisavalt väike ning ei too kaasa liiklusmüra piirväärtuste ületamist planeeritava hoone juures.
Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja ruumide rajamisel järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (hetkeseisuga on standardiks EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille kohaselt: Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid korteris) Ld 66-70 dB
müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 45 dB, hoonete vaiksematel külgedel võib rakendada 5 dB võrra madalamaid nõudeid;
Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Tiheda liiklusega ning vastavalt ka kõrgema mürafooniga tänavate poolsed küljed (eelkõige Narva mnt poolne külg) on üldjuhul soovitatav maksimaalses mahus jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid võimalusel paigutada hoonete hoovipoolsele küljele, samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused ka teepoolsel küljel ning seetõttu ei ole mõistlik hoonestuse kavandamisel ka liiga rangeid piiranguid seada.
Vaadeldava piirkonna puhul on tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb arvestada elukoha valikul (linnakeskkonnas on liiklusmüra esinemine sageli paratamatu). Samuti tuleb silmas pidada, et keskkonnamüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra piirväärtusele vastavad tingimused on tagatud. Tugevdatud helipidavusega kaasaegsetes eluruumides on siiski võimalik tagada head akustilised tingimused ning elukvaliteet. Samuti on planeeringuala siseselt võimalik ette näha headele tingimustele vastav hoovipoolne õueala.
Täiendavad tingimused: Tehnoseadmete paigutamisel ja mürarikaste tegevuste puhul jälgida, et need oleksid
suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Projekteerimisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 19
Planeeringualal võib esineda ehitusaegne müra ja vibratsioon. Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtustele.
Projekteerimisel tuleb arvestada rahvatervishoiu seaduses ja selle rakendusaktides toodud nõudeid. Peale detailplaneeringu realiseerimist ei ole oodata seniste müra ja vibratsioonitasemete suurenemist. Samuti ei teki planeeringualal soojuse ja kiirguse reostust.
Planeeringualale kavandatavad hooned jäävad olemasolevatest üksikelamu krundist piisavalt kaugele ega põhjusta seetõttu insolatsioonitingimuste halvenemist naaberelamutel. Projekteerimisel tuleb arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
Planeeringualast põhjapool on koostamisel Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneering, millega kavandatakse reoveepumpla rajamist Narva mnt 137 maaüksusele. Kavandatav reoveepumpla jääb Narva mnt 133 maaüksusest ca 200 m põhja poole ja eelduste kohaselt ei ulatu reoveepumplast tulenevad müra- ega lõhna häiringud Narva mnt 133 maa-alani.
6.3 Radooniriski vähendamise võimalused
Eesti Geoloogiateenistuse radooniriski kaardi andmetele tuginedes jääb Jõhvi vald kõrge radoonisisaldusega riskiklassi alale. Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, õhust raskem gaas. Kõrge Rn- sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse.
Peamine radoonileke keldrita majade eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kavandatavate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandal.
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Vastavalt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski tasemelt madalaks (< 10 kBq/m³), normaalseks (10‒50 kBq/m³), kõrgeks (50–250 kBq/m³) ja eriti kõrgeks (> 250 kBq/m³). Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub planeeringuala normaalse radooniriski (Rn-riski tase 30-50 kBq/m3) tasemega alal.
Radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Radooniohu täpsustamiseks planeeritaval alal tuleb enne hoone projekteerimist määrata täpne pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni eluruumidesse sisseimbumise tõkestamiseks vastavalt EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine” ja EVS
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 20
840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” esitatud nõuetele.
6.4 Jäätmekäitlus
Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt jäätmeseadusele ja Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjale ja korraldatud jäätmeveo korrale (vastu võetud Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017 määrusega nr 128), mille täitmine on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Jõhvi valla haldusterritooriumil. Jäätmevaldaja on kohustatud koguma jäätmeid liigiti, käitlema või andma jäätmed üle jäätmevedajale. Jäätmemahuti peab olema terve, puhas, kinnine, veega pestav ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti valdaja peab tagama selle korrashoiu ja puhastamise.
Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid: olmejäätmed - must, hall, roheline, biolagunevad jäätmed – pruun, paberi ja kartongi jäätmed – sinine, pakendijäätmed – kollane ja ohtlikud jäätmed – punane.
Mahuti asukoht peab olema valitud selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele mahutist. Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liiklust. Juurdepääsutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. Juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 meetrit lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Juurdepääsutee peab olema puhastatud lumest ja jääst, tee kalle ei tohi ületada 10%. Prügikonteinerid võib paigutada ka jäätmemajja/-varjualusesse. Prügikonteinerite või jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda projekteerimise käigus.
Jõhvi valla ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Tolmet Eesti OÜ territooriumil aadressiga Kaasiku 30, Jõhvi küla. Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete konteiner. Prügikastide puhul vältida looduses silmatorkavat värvi, prügiurnid peavad sobima antud keskkonda. Prügikonteinerite asukoht tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.
7. TULEOHUTUS
7.1 Tuleohutusnõuded
Alus: Tuleohutusseadus, siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”, Siseministri 18. veebruari 2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nii, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Detailplaneeringualal on nõutud tuleohutuskuja (planeeritavate hoonete minimaalne vahekaugus 8 m naaberkinnistutel asuvatest hoonetest) tagatud. Päästetöö tegemise tagamiseks peab:
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 21
1) ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde; 2) päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahendiga; 3) olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale, kusjuures igale ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht; 4) olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist; 5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud; 6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu. Tulekustutustehnikaga juurdepääs hoonetele on tagatud juurdepääsutee kaudu. Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab vähemalt hoonestusalani olema rajatud vähemalt 3,5 m laiune sõidutee. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal. Kruntidele ei tohi rajada ehitist ilma ehitusprojektita.
Ridaelamute tulepüsivusklassiks on TP3. Ridaelamud liigituvad tuleohituse järgi I kasutusviisiga hooneteks (eluhooned). Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele, mille hoone tuletõkkesektsiooni põlemiskoormus ei ületa 600 MJ/m2, on 10 l/s kolme tunni jooksul. Täpsemad tulekaitsenõuded ja ehitisesisese tuletõrjeveevärgi vajadus lahendatakse projekteerimise käigus lähtudes kehtivatest normidest. Tuleohutuse tagamiseks projekteeritavates hoonetes tuleb lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja selle lisadest ning kehtivatest standarditest. Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.
Lähimad tuletõrjehüdrandid asuvad Narva mnt 141a maaüksusel (JÕ165H) ja Eha tänav T1 maaüksusel (JÕ073H). Järve Biopuhastus OÜ andmetel, ei tagata hüdrandist JÕ165H vajalikku veevooluhulka 10 l/s (Keskkonnaabi OÜ hüdrandi tehnilise seisukorra kontrollimise akti 06.01.2021 nr 210106-1 alusel on kõnealuse hüdrandi mõõdetud veevooluhulk vaid 8 l/s). Lähim OÜ Järve Biopuhastus tuletõrjehüdrant JÕ073H, kust tagatakse vajalik veevooluhulk 10 l/s, asub planeeritava ehitise sissepääsust ca 330 m kaugusel."
Planeeritava ridaelamu välise tulekustutusvee tagamiseks on kavandatud Narva mnt 139a kinnistul asuva tiigi äärde kuivhüdrandi rajamine. Hüdrandi paigaldamisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Vastavalt määruse nr 10 § 6 lg 2 veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid; lg 3 veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 22
Joonis 4 Olemasolevad hüdrandid ja planeeritav kuivhüdrant. Alus: Maa- ja Ruumiamet, e-ehituse portaal
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE
Planeeringutes tuleb käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist. Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 ”Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”, 29.11.2002. Peamised riskid käesoleval planeeringualal, on seotud vandalismiga. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned soovitused ja nõuded edaspidiseks projekteerimiseks, et vähendada kuritegevuse riske.
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks
8.1.1 Korrashoid
Planeeringuala tuleb heakorrastada. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Planeeringu elluviimisel luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid. Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Tähtsat mõju avaldab prügi kiire eemaldamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, muru korrapärane niitmine jne). Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on väiksem. Ehitamisel on soovitatav kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, prügikastid jms).
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 23
8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused
Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäevaringselt. Probleemiks võib olla inimeste vähene liikumine öisel ajal. Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse ja videovalve olemasoluga. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada hoonete ja siseõue hea nähtavus ja valgustatus. Oluline on valgustada hoonete ümbrus (sissepääsud ja õueala), parkimisalad, avalikud alad ja juurdepääsuteed. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. See vähendab kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismiaktide, vägivalla ja süütamise riski. Turvasüsteemide rajamine, territooriumi jälgimine (nt alarmid (signalisatsioon), videojälgimissüsteem, naabrivalve) ja territooriumi ööseks sulgemine vähendab varguste ja muude kuritegudega riski.
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID
Maa-alade kasutamise põhimõtted juhinduvad juba eksisteerivast maakasutusest ja keskkonnast ning õigusaktides kindlaks määratud piirangutest. Kaitsevööndid on liine ja torustikke ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus tehnovõrkude ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omanikku või valdaja tegevust. Kõikide planeeringualal (tänava maa-aladel) paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb järgida kehtivaid seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Planeeringualal olevad kaitsevööndid on kajastatud joonistel.
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi või sundvalduse seadmise ettepanekud
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek servituudi või sundvalduse seadmiseks krunte läbivatele tehnovõrkudele kaitsevööndi ulatuses.
Narva mnt 139a kinnisasjale tuleb seada kasutusõigus kuivhüdrandi avalikuks kasutamiseks.
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED
Olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile, mis on kajastatud kõikidel planeeringu joonistel.
10.1 Elektrivarustus
Planeeritava ala elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 12.12.2024 väljastatud liitumistingimustele nr 486544. Planeeritava krundi elektrivarustus on ettenähtud alajaamade Jõhvi nr 57:(Jõhvi) (aadressil Soo tn 69) ja Jõhvi nr 85:(Jõhvi) (aadressil Narva mnt 141a) baasil. Olemasolevatest alajaamadest tuleb projekteerida eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Krundi piirile on kavandatud 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati ööpäevaringselt vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist kuni rajatava hooneni on ettenähtud maakaabliga.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜle esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 24
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
Planeeringus on määratud elektrivõrgu servituudi vajadustega alad. Servituudi alad on määratud elektrivõrgu kaabelliinide (1 m äärmistest 0,4 kV kaabelliinidest) ja elektrikilbile (2 m rajatise seinast). Projekteerimise käigus määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
10.2 Välisvalgustus
Narva maantee ääres on olemasolev tänavavalgustus. Krundisisene hoone ja parkla valgustus lahendatakse projekteerimise käigus. Välivalgustuses kasutada võimalusel energiat säästvaid lahendusi - LED-valgusteid, päikeseenergial töötavat valgustust vms.
Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist.
10.3 Sidevarustus
Planeeritava ala sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 10.12.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39324990. Planeeritava krundil Telia sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vajalik rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist kuni hoone sisevõrgu ühendus(jaotus) kohani. Tehniliste tingimuste kohaselt tuleb alates sidekaevust JHV122 paigaldada 24 kiuline optiline kaabel kuni sidekaevuni JHV113. Sidekaevu JHV113 tuleb paigaldada jätk ja jätku 1/32 splitter. Alates splitterist tuleb paigaldada 12 kiuline SM optiline kaabel igasse ridaelamu boksi või ühisesse tehnoruumi.
Hoone sisevõrk lahendatakse projekteerimisel. Hoonesse paigaldada andmesidejaotla. Sisevõrk projekteerida jaotlast iga ridaelamu boksini. Sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete ühendamiseks 230 V elektrivõrguga. Sisevõrgu projekteerimisel lähtuda Telia juhisest „Valguskaabli sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades“.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Info järelevalve kohta telefoninumbril 5262792. Telia Eesti AS on tehnilistes tingimustes kinnitanud, et ei võta sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 26
10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeringuala asub Pesulux OÜ ühisveevärgi teeninduspiirkonnas, kuid olemasolevas võrgus puuduvad vabad võimsused ühisveevärgiga liitumiseks. Lähim Järve Biopuhastus OÜ hallatav ühisveevärgi torustik asub planeeringualast ca 230 m kaugusel.
Planeeringuala veevarustuse lahendamiseks on kavandatud puurkaevu rajamine. Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ nõuetele.
Kavandatava ridaelamu arvestuslik veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas. Planeeritava puurkaevu hooldusala on 10 meetrit.
Veeseaduse § 154 lg 5 kohasel on hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: 1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; 2) karjatamine; 3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4) maaparandussüsteemide rajamine; 5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; 6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; 7) kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; 8) kalmistu rajamine; 9) jäätmete käitlemine; 10) maavara kaevandamine.
Hooldusalal on keelatud ka sademevee pinnasesse juhtimine.
Puurkaevu rajamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatud nõudeid.
Planeeritava ala reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt OÜ Järve Biopuhastus poolt 04.04.2024 väljastatud liitumistingimustele nr 2-9/3857.
Planeeringualal formeeruvad reoveed on planeeritud juhtida Narva maantee L11 asuvasse kanalisatsioonikaevu.
Narva mnt 133 kinnistu piirile (kuni 1 m väljapoole kinnistu piiri) tuleb paigaldada kanalisatsioonikaev. Kaevu lahendus (tüüp, läbimõõt, kõrgus, materjal jne) ja asukoht tuleb määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 27
Vastavalt liitumistingimustele on lubatud reovee vooluhulk Qmax.ööp = 0,48 m3/d.
Ühenduspunktini paigaldatava reoveetorustiku diameeter ja pikiprofiil määratleda projekteerimise käigus. Ühenduskaevu ega torustikku ei ole lubatud teha teisi kanalisatsiooniühendusi ilma OÜ-ga Järve Biopuhastus kooskõlastuseta.
Rasvu või õlijäätmete olemasolul tuleb enne reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni reovesi lokaalselt puhastada (rajada rasva- ja õlipüüdur). Reovesi peab vastama järgmistele nõuetele: rasvad – piirnäit 50 mg/l ja naftasaadused, õlid – piirnäit 2,3 mg/l.
Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida kontsentreeritud reovee ja reostushulki, tinglikult puhast heitvett, lokaalsetest puhastusseadmetest (restidelt) kogutud jäätmeid, olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid jne, heitvett, mille temperatuur ületab 35 kraadi C, sademe- ja drenaaživett. Reoainete kontsentratsioonid ei tohi ületada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi ega kahjustada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ja/või põhjustada puhastusprotsessi häireid.
Piirnäitajad ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele: BHT 266 mg/l; KHT 557 mg/l; Nüld 58 mg/l; Püld 11 mg/l; Heljum 299 mg/l; Kloriidid 284 mg/l; Sulfaadid 296 mg/l; Sulfiidid 9 mg/l.
Reoveekanalisatsiooni paisutuskõrgus on kinnistu kanalisatsiooni ja ühiskanalisatsiooni liitumispunktis oleva kaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Liitumine ühiskanalisatsiooniga ei tohi kahjustada olemasoleva ühiskanalisatsiooni nõuetekohast toimimist.
Reovee ärajuhtimise teenuse arvestus toimub joogivee mõõturi alusel. Veemõõdusõlm tuleb paigaldada vastavalt mõõteseadusele ja Jõhvi valla ÜVK eeskirjale.
Käesolevate liitumistingimuste alusel kohustub Liitumistingimuste Saaja teostama ehitusprojekti tööprojekti tasemel. Projekteerimisel tuleb arvestada OÜ Järve Biopuhastus poolt esitatavate nõuetega.
Peale projekti kooskõlastamist sõlmitakse liitumisleping. Ühiskanalisatsiooni jaoks projekteeritud ja ehitatud reoveetorustik tuleb anda üleandmise-vastuvõtmise aktiga OÜ-le Järve Biopuhastus. Ehitatud reoveetorustiku üleandmiseks OÜ-le Järve Biopuhastus tuleb esitada reoveetorustiku kohta täitedokumentatsioon ja kasutusluba ning ühiskanalisatsiooni talumiseks selle asukoha kinnistule (või kinnistutele) seada sundvaldus või isiklik kasutusõigus OÜ Järve Biopuhastus kasuks.
Kõik liitumisega (sh Narva mnt 133 kinnistu välise reoveetorustiku rajamisega kuni ühenduspunktini olemasoleva ühiskanalisatsiooniga) seotud kulud ja riskid (projekteerimine, ehitus, ehitus- ja kasutusload, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud, kooskõlastuste
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 28
hankimine jne) kannab liituja. Ehitustööde alustamisest tuleb teavitada OÜ Järve Biopuhastus ette minimaalselt 3 tööpäeva ning kutsuda kohale OÜ Järve Biopuhastus esindaja. Väljakutse aluseks on kirjalik tellimus (e-posti teel: [email protected]).
Peale liitumist sõlmitakse Teenusleping.
10.5 Sademeteveed
Planeeringuala läänepoolse piiri ääres asub sademetevee torustik, mille kaudu juhitakse sademeteveed planeeringualast põhja pool asuvasse kraavi. Planeeritava juurdepääsu tee kohas on olemasolev restkaev, mille kaudu suunatakse sademetevesi tänavamaalt Narva mnt 133 krundile. Torustik tuleb ümberehitada ja juhtida sademetevesi planeeringualast põhjapool (Narva mnt 139 kinnistul) asuvasse kraavi.
Planeeritava krundi parkla ja hoone katuselt kogutud sademeteveed on planeeritud planeeringualast põhjapool asuvasse kraavi. Planeeringualast väljapool tuleb torustikule seada kasutusõigus. Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sademevete täpne ärajuhtimine lahendatakse projekteerimise käigus, kui on teada hoone täpne kuju ja paiknemine, katendite täpsed liigid, asukohad ja mahud ning trasside täpsed paiknemised ja kõrgused.
Kavandatavate platside ja teede sademetevee äravoolu peab tagama katendile projekteeritav kalle. Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ega naaberkruntidele ei ole lubatud.
Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteaine sisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele.
10.6 Soojavarustus
Planeeringuala piirkonnas ei ole kaugküte välja ehitatud ja hetkel puudub võimalus soojatorustikuga liitumiseks. Vastavalt GREN Viru AS 16.12.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele on võimalik planeeringuala liitumine Narva mnt 135 kinnistust ida poole projekteeritud soojustrassiga, kuid hetkel ei ole võrguettevõttel võimalik öelda, kas ja millal antud torustiku projekt realiseerub.
Kuni võimaluseni kaugküttevõrguga liitumiseks tuleb soojavarustus lahendada lokaalsete küttesüsteemidega. Võimalikud on soojuspumbad, elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.
Peale soojatorustiku väljaehitamist on võimalik projekteerida Narva mnt 133 krundi liitumine, lähtudes GREN Viru AS tehnilistest tingimustest.
Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida on lubatud täpsustada projekteerimise staadiumis, kui on teada täpsed hoone sisendite asukohad.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 29
11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud sotsiaalsele-, majanduslikule-, kultuurilisele ja looduskeskkonnale
Jõhvi valla prioriteediks on olnud kvaliteetse elukeskkonna arendamine, sest olemasolev elamufond on vananenud. Planeeringulahendus ei vasta küll maakasutuse osas Jõhvi valla üldplaneeringule, kuid on kooskõlas arengukavas seatud põhimõttelistele eesmärkidele elukeskkonna arendamise, tiheasustusalade tihendamise osas. Olulist negatiivset sotsiaal- majanduslikku mõju ühe kinnistu hoonestamisega ei ole ette näha.
Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, seda eelkõige elamu kavan- damise tõttu praegu hoonestamata alale. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobi- vaks linnaruumi tihendamiseks. Planeeringu elluviimisel ala korrastatakse ja võetakse aktiiv- sesse ja eesmärgipärasesse kasutusse. Suureneb Jõhvi valla elanikkond, valla tulevad noored pered ja antud piirkonnas suureneb naabrivalve.
Hoone ehitamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kätte- saadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktse struktuuriga elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.
Detailplaneeringuga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Planeeringu elluviimisel ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kva- liteedile. Detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse reoveed on võimalik suunata ühiskana- lisatsiooni. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata reoveetekke koguseid ega koostist, mis võiksid ületada piirkondliku reoveepuhasti vastuvõtuvõimet. Seega ei ole oodata reoveekäit- lusest tulenevat olulist keskkonnamõju.
Planeeringualal puuduvad elustiku jaoks olulised elupaigad või toitumisalad, seega ei avaldata planeeringu elluviimisega ka otsest olulist keskkonnamõju elustikule. Planeeringu elluviimi- sega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel puuduvad planeeringualal ja naabruses kaitse- alused mälestised ja planeeringu elluviimisel puudub mõju kultuuriväärtustele.
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avarii- olukordade esinemist.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 30
11.2 Planeeringu elluviimise kava ja rakendamise võimalused
Kehtestatud detailplaneering on ehitusprojektide koostamise aluseks. Hoonete ehituslubade väljastamise eeltingimuseks on kohustus rajada planeeringuga ette nähtud juurdepääsutee ja tehnovõrgud. Juurdepääs Narva maanteelt, parkla ning tehnovõrgud ehitatakse välja arendaja kulul. Tehnovõrkude väljaehitamine toimub arendaja ja tehnovõrgu valdaja vaheliste kokkulepete alusel. Edasised hooldustingimused ja omandisuhted lahendatakse arendajaga sõlmitavate lepingute alusel. Kohalikule omavalitsusele ei kaasne kulusid planeeringu elluviimisel.
Kõik riigitee kaitsevööndis või teemaplaneeringu trassikoridoris kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee trassikoridoris või kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.
Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks tuleb esitada OÜle Järve Biopuhastus liitumistaotlus ja sõlmida liitumisleping vastavalt võrguvaldaja poolsetele tingimustele.
Kehtestatud detailplaneeringu alusel elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
|
Töö nr 26005381 | 17.02.2026
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
mürahinnang
Tartu 2026
Veiko Kärbla
keskkonnakorralduse spetsialist
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 3
Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 4
2. MÜRA NORMTASEMED .................................................................................................................................. 5
3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA ..................................................................................................................... 7
4. MÜRAARVUTUSTE TULEMUSED ................................................................................................................... 10
5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED ....................................................................................................................... 11
LISA 1. MÜRAKAARDID ..................................................................................................................................... 13
4 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
1. Sissejuhatus Käesolev eksperthinnang on koostatud eesmärgiga määrata Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra tasemed ning vastavus kehtivatele nõuetele.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Narva mnt 133 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe kuue boksiga ridaelamu ja kahe abihoone püstitamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ning tehnovõrkude asukoha määramine. Planeeritava ala suurus on ca 0,3 ha.
Planeeringuala asub Jõhvi linna idaosas Narva mnt (linnatänav, piirneb lõunasuunast vahetult planeeringualaga, planeeritud hoonest ca 25 m kaugusel) ja riigitee nr 1 Tallinn-Narva tee (ca 300 m kaugusel planeeringualast põhjasuunas) vahelisel alal. Vahetult Narva maanteest lõunas ja planeeringualast lääne pool asuvad elamukrundid, mis on hoonestatud valdavalt ühe- ja kahekorruseliste üksikelamutega.
Peamiseks piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on autoliiklus planeeringualaga külgnevatel tänavatel. Planeeringuala müraolukorra hindamisel arvestatakse ka raudtee (Tapa – Narva raudteelõik, mis jääb lõunasuunas ca 160 m kaugusele planeeritud hoonestusalast) ning perspektiivse Tallinn – Narva mnt 2+2 sõiduradade väljaehitamisega, millega kaasneb ka kogujateede ehitus, millest üks tee hakkab piirnema ka planeeritava alaga. Planeeringuala müraolukorda mõjutab eelkõige vahetult planeeringualaga piirnev Narva mnt linnatänav ning kaugemad objektid (raudtee, Tallinn-Narva põhimaantee) olulist mõju eelduslikult ei avalda, kuid ka kaugemad müraallikad on taustafooni arvestamiseks siiski müraarvutustesse kaasatud.
Kavandatava tegevuse realiseerimisest tingitud mõjud on tagasihoidlikud, parkimiskohtade arv on väike ning nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset täiendavat liikluskoormust või müra teket.
Mürahinnangu koostamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja teistest asjakohastest õigusaktidest.
Joonis 1. Planeeringuala asukoht Jõhvi linnas (Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus 2026)
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 5
Joonis 2. Väljavõte detailplaneeringu lahendusest (põhijoonis seisuga 17.11.2025)
2. Müra normtasemed Välisõhus leviva müra normtasemed on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Eraldi müraalased normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Liiklusmüra hulka loetakse müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega või liikluskoormusega regulaarse liiklusega perioodi vältel.
Välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A- korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7-23) sisaldab ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB.
Eesti seadusandluses müraolukorra normidele vastavuse hindamise peamiste kriteeriumitena kasutatavad näitajad:
▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB (kuna eeldatakse, et õhtusel ajal esinev müra võib olla häirivam kui päevasel ajal);
▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).
Müra normtasemed on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena (energeetiliselt keskmistatud tulemused ehk müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis kujuneb mürarikaste ja vaiksemate hetkede summas).
Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad (lähtudes alade erinevast müratundlikkusest) vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:
▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,
▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad,
▪ III kategooria – keskuse maa-alad,
▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.
6 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127) kohaselt asub kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud kaubandus-teenindus ja büroohoone maa. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldpaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas kaubandus-teenindus ja büroohoone maast pereelamumaa (EP) juhtotstarbega maaks. Seega tuleb planeeritav ala müra hindamisel lugeda II kategooria alaks.
Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:
▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt on „uus planeeritav ala“ väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala, mille puhul tuleb eesmärgiks seada müra sihtväärtuse nõuete tagamine. Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonda uute hoonete kavandamisel (sarnaselt käesolevale planeeringule ja hetkel vaadeldavale olukorrale) tuleb aga määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel seega lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.
Tiheasustusega multifunktsionaalses linnakeskkonnas on ka planeerimisalases praktikas üldjuhul asjakohane müra piirväärtuse nõuetest lähtumine. Rangemate ehk müra sihtväärtuse nõuete rakendamine on linnakeskkonnas uute hoonete kavandamisel eesmärgiks seadmiseks üldjuhul liiga ranged ning ei võimalda teede ja tänavate ääres uute hoonete kavandamist varasemalt rajatud hoonetega samale ehitusjoonele. Müra sihtväärtuse nõuete tagamiseks tuleks nt kohati jätta enam kui 100 m laiune puhverala teega, mis praktikas ei ole üldjuhul teostatav (tiheasustusalal puuduvad reeglina sedavõrd suured vabad maa-alad, mille saaks puhveralaks jätta). Selline lahendus ei ole tihti kooskõlas ka linnakeskkonna planeerimise põhimõtetega (kompaktne hoonestus, ühtse ehitusjoone hoidmine). Samuti võib tekkida ebavõrdne olukord võrreldes olemasolevate kinnistutega (maaomanikega), mille puhul seadusandlusest lähtuvalt kehtivad tiheasustusalal samad normid (müra piirväärtus).
Tiheasustusalal uute eluhoonete kavandamisel sihtväärtuse nõuete eesmärgiks seadmine võib kaasa tuua ka olukorra, kus tekib vajadus rajada suures mahus kõrgeid müratõkkeid, mis ei ole reeglina eelistatud lahendus ka linna arhitektuurset ilmet silmas pidades.
Lisaks ei ole ka otsest vajadust linnakeskkonnas sihtväärtuse nõuete tagamiseks nt hoonete teepoolsel küljel, kuna teeäärsete hoonete ning sõidutee vahelist ala linnakeskkonnas üldjuhul pidevaks välisõhus viibimiseks ning puhkamiseks ei kasutata (kuna reeglina on tegemist tänavaalaga, antud juhul lisaks ka parkla-alaga).
Uute hoonete kavandamisel pigem just tee-ala lähedale saab positiivse asjaoluna välja tuua (lisaks ühtse ehitusjoone hoidmisele), et sel moel on muu hulgas võimalik tagada hoonete hoovipoolsel alal (hoone varjus ehk alal, kus inimesed ka reaalselt välisõhus viibivad) juba oluliselt paremad tingimused välisõhus viibimiseks ja ka puhkamiseks. Samuti on võimalik tagada head tingimused hoonete siseruumides (ehk seal, kus inimesed pikaajaliselt viibivad).
Tabel 1. Liiklusmüra piirväärtused: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB
Ala kategooria üldplaneeringu alusel
I
virgestusrajatiste maa- alad ehk vaiksed alad
II
haridusasutuste, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad
III
keskuse maa-alad
IV
ühiskondlike hoonete maa-alad
Müra
piirväärtus 55/50
60/55
651/601
65/55
701/601 1 lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel
II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud kuni 65 dB päeval (Ld) ning 60 dB öösel (Ln).
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 7
Vastavalt planeerimisseadusele on müratundliku ala kategooria määramine kohaliku omavalitsuse pädevuses, sealjuures peab kohalik omavalitsus kaaluma, milline kategooria kirjeldab kõige paremini tegelikku olukorda, millise kategooria määramine toob kaasa täiendavad ja/või ebaproportsionaalsed piirangud (mis ei pruugi olla kooskõlas linna üldiste arengusuundumustega) ning milline kategooria võimaldab linna või linnaosa arengusuundi ka praktikas ellu viia.
Lisaks välisõhu nõuete järgimisele tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) hoonete vaikust nõudvates ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.
Liiklusmüra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) elamutes on järgmised:
▪ elamute elutubades – päeval 40 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 01.01.2027) või 35 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027);
▪ elamute magamistubades – öösel 30 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 01.01.2027) või päeval 35 dB/öösel 30 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027).
Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsioonimeetmed määratakse standardi „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (või samaväärse uuema standardi) kohaselt.
3. Lähteandmed ja metoodika Lähteandmed
Mürahinnangus analüüsitakse olemasoleva ja perspektiivse (hinnanguliselt aasta 2048) olukorra autoliiklusega kaasnevat mõju uuritaval alal. Liikluskoormuste lähteandmetena kasutatakse riigitee 1 Tallinn– Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–Toila teelõigu eelprojekti raames koostatud liiklusuuringu1 ja eelprojekti raames koostatud mürauuringu2 tulemusi. Lisaks vaadati ka piirkonna uuemaid (2024. a seisuga) avalikke Transpordiameti liikluskoormuste andmeid, kuid kuna tee eelprojektis toodud liikluskoormused olid suuremad, siis lähtuti eelprojektis toodud andmetest. Teeprojekt sisaldab ka 2048. a liiklusprognoosi Tallinn- Narva mnt 2+2 sõiduradadega väljaehitamise korral, samuti ristuvate teede ja kogujateede liiklusprognoosi ning planeeringualaga lõunast piirneva Narva mnt liiklusprognoosi.
Vastavalt teeprojekti liiklusuuringus toodud andmetele võib käesoleva detailplaneeringuala lähiümbruse olulisimaks müraallikaks lugeda planeeringualaga lõunast külgneva Narva mnt, mille liikluskoormus olemasolevas olukorras on ca 6300 a/ööp. Käesolevas töös võeti aluseks pisut suurem liikluskoormus ehk 6500 a/ööp. Lubatud sõidukiirus on 50 km/h ning raskeliikluse osakaal on vastavalt liiklusuuringule 9%. Perspektiivses olukorras (2048. a) prognoositakse liikluskoormuseks 7134 a/ööp, mürahinnangus lähtutakse ümardatud väärtusest 7200 a/ööp.
Planeeringualast ca 300 m kaugusel põhjasuunas asuva Tallinn-Narva tee liikluskoormus olemasolevas olukorras on liiklusuuringu põhjal ca 8000 a/ööp (võrdluseks: Transpordiameti 2024. a andmete kohaselt on sama teelõigu liikluskoormus oluliselt väiksem ehk ca 6700 a/ööp). Käesolevas töös võeti aluseks pisut suurem liikluskoormus ehk 8300 a/ööp. Lubatud sõidukiirus on 90 km/h ning raskeliikluse osakaal on vastavalt liiklusuuringule 9%. Perspektiivses olukorras (2048. a) prognoositakse liikluskoormuseks ca 12 200 a/ööp, millest lähtutakse ka mürahinnangus. Perspektiivses olukorras on teel lubatud sõidukiiruseks 120 km/h.
Perspektiivses olukorras tuleb arvestada ka planeeringualast läänesuunas kavandatava kogujateega, mis ehitatakse välja ainult juhul, kui realiseeritakse riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–Toila teelõigu 2+2 radadega projekt. Kogujatee liikluskoormuseks prognoositakse teeprojekti liiklusuuringus ca 1130 a/ööp, mürahinnangus lähtutakse ümardatud väärtusest 1500 a/ööp. Lubatud sõidukiirus on 50 km/h ning raskeliikluse osakaal on vastavalt liiklusuuringule 5%.
1 Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–Toila teelõigu eelprojekti koostamine. Liiklusuuring (töö nr 2020-0055, Skepast&Puhkim OÜ)
2 Riigitee 1 Tallinn–Narva (E20) km 162,5–172,5 Jõhvi–Toila teelõigu eelprojekti koostamine. Liiklusmüra hinnang (töö nr 20146, Kajaja Acoustics OÜ)
8 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
Informatiivselt võib välja tuua, et nt liikluskoormuste suurenemine ca 10…20% võrra toob kaasa müra hinnatud taseme suurenemise ainult ca 0,4…0,8 dB võrra. Liikluskoormuste suurenemine ca 50% võrra tooks kaasa müra hinnatud taseme suurenemise 1,7…1,8 dB võrra, mis on pigem ebatõenäoline areng ning mõnevõrra ülehinnatud prognoos. Suuremaid prognoose ei ole mõistlik läbi analüüsida, kuna ei ole ette näha sedavõrd suurt liikluskoormuste kasvu Jõhvi linna piirkonnas.
Aasta keskmine ööpäevane liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes järgnevalt:
▪ 7.00-19.00 – 78% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,
▪ 19.00-23.00 – 14% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest,
▪ 23.00-7.00 – 8% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest.
Müra leviku modelleerimisel arvestati ka raudteeliiklusega, kuigi raudteega ca 160 m suuruse vahemaa tõttu on antud kinnistu puhul peamiseks müraallikaks siiski autoliiklus vahetult kinnistuga piirnevatel teedel.
Statistikaameti andmete3 kohaselt on viimaste aastate kaubarongide liikluskoormus Tapa-Narva suunal olnud järgmine:
▪ 2023. a 6,0 kaubarongi ööpäevas.
▪ 2024. a 4,4 kaubarongi ööpäevas.
Mürakaartide koostamisel lähtuti pisut suuremast liikluskoormusest ehk 9 kaubarongi ööpäevas (2024. a koormused korrutati kahega), kuna kaubarongide liiklus ei pruugi aastate lõikes olla ühtlane. Kaubarongid jaotati ööpäeva lõikes järgmiselt:
▪ 7.00-19.00 – 4 rongi,
▪ 19.00-23.00 – 1 rongi,
▪ 23.00-07.00 – 4 rongi.
Reisirongiliikluse puhul lähtuti Eesti Liinirongid AS (Elron) sõidugraafikust 2025-2026. aastal (ligikaudu sarnane liikluskoormus esines ka varasematel aastatel), kuid arvestati, et reisirongide liikluskoormused võivad tulevikus mõnevõrra suureneda.
▪ 7.00-19.00 – 7 rongi (mudelis ümardatult 10),
▪ 19.00-23.00 – 3 rongi (mudelis 5),
▪ 23.00-07.00 – 0 rongi (mudelis 2).
Kaubarongide rongikoosseisu pikkuseks antud raudteelõigul võeti maksimaalne lubatu ehk 57 vagunit. Reisirongide puhul võeti keskmiseks vagunite arvuks 4. Kaubarongidel võeti Jõhvi linna siseseks sõidukiiruseks 60 km/h, reisirongidel 120 km/h. Jõhvi linna siseselt võivad tegelikud kiirused olla ka väiksemad.
Perspektiivis võib eeldada, et pigem võib prognoosida reisirongide liikluskoormuse suurenemist, mis ei too kaasa märkimisväärset mürataseme tõusu. Mürarohkete pikkade kaubarongide osas ei ole suurt liikluskoormuste kasvu ette näha, pigem on majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel kaubavedude mahud langemas võrreldes varasemate aastatega ning hetkeolukorras ei ole kaubavedude varasemas mahus taastumist (või vedude suurenemist) ette näha. Vastavalt võib ka eeldada, et tegelik raudteest tingitud müra mõju võib ka väheneda.
Liiklusmüra arvutamise metoodika
Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.1. Liiklusmüra arvutamisel kasutati Prantsusmaa siseriikliku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on viimased 10-20 aastat olnud Eestis teostatud mürauuringute puhul enim kasutatav arvutusmeetod. Ühtlasi on meetodi puhul olnud tegemist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 02/49/EÜ toodud soovitusliku arvutusmeetodiga liikmesriikidele. Seega on arvutustulemused hästi võrreldavad varasemate uuringutega (sh sarnasete uuringutega teistes piirkondades)
Arvutusmeetodis "NMPB-Routes-96“ käsitletakse heli levikut kahtedes erinevates tingimustes – soodsad (ehk müra levib kaugemale) ja ebasoodsad (neutraalsed) hajumistingimused. Soovituslikud soodsate ja
3 https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__transport__raudteetransport/TS38
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 9
ebasoodsate hajumistingimuste osakaalud pikaajalise päeva, õhtu ja öö mürasituatsiooni kirjeldamisel on järgmised:
▪ pikaajalise päevase müra (7.00-19.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 50% ajast soodsaid hajumistingimusi;
▪ pikaajalise õhtuse müra (19.00-23.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 75% ajast soodsaid hajumistingimusi;
▪ pikaajalise öise müra (23.00-7.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 100% ajast soodsaid hajumistingimusi.
Raudteemüra arvutamisel kasutati Euroopa Komisjoni poolt keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud direktiivis (2002/49/EÜ) toodud (ning muu hulgas ka Eestis viimase paarikümne aasta jooksul laialdaselt kasutatud) Madalmaade arvutusmeetodit (RMR):
▪ Kaubarongidega kaasneva müra arvutustes kasutati müraallika tüübina madalmaade arvutusmeetodi kategooriat 4 (kaubarongid);
▪ Reisirongidega kaasneva müra arvutustes kasutati müraallika tüübina madalmaade arvutusmeetodi kategooriat 6 (diiselreisirongid).
Mürakaardid koostati päevase (Ld, 7.00-23.00) ja öise (Ln, 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh sisaldab päevane ajavahemik ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB. Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel (või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus 3*3 m arvutussammuga.
Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa- ja Ruumiameti Lidar kõrguspunktid, teed ja hooned). Maapinna akustilised omadused on määratud skaalal 0 (täielikult peegeldavad pinnad) kuni 1 (peegeldused sisuliselt puuduvad). Antud juhul defineeriti teed ja tänavad heli peegeldava ehk akustiliselt „kõva“ pinnana (koefitsient 0). Haljasalad ja õuealad defineeriti koefitsiendiga 0,5, kuna nendel aladel leidub kohati ka väiksemaid kõvakattega alasid.
Välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel on arvestatud ka helilainete peegeldumist hoonete fassaadidelt, arvutusmudelis kasutati kahekordseid peegeldusi, mis annab linnakeskkonnas väga täpsed tulemused.
Müra normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse mürataset, mis on määratud vaba helivälja tingimustes (samad nõuded kehtivad ka mürataseme mõõtmistele), mistõttu on mürakaartidel eraldi välja toodud ka hoonete teepoolsele fassaadile mõjuv müratase, mis ei arvesta sama hoone enda fassaadi akustilist peegeldust (välisõhu müratasemest on maha arvestatud hoone enda peegeldus ehk ca 3 dB) ning seda asjaolu tuleb arvestada ka mürakaartidel toodud tulemuste lugemisel (nt müra samatugevusjoonte võrdlemisel hoonete fassaadil välja toodud müratasemetega, mis võivad eespool kirjeldatud põhjustel erineda kuni 2…3 dB ulatuses).
Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei kasutatud, ühtlasi on kõrghaljastuse mõju müraolukorrale reeglina ka väike (ning pigem teoreetiline).
Alljärgnevalt on lisatud väljavõte müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN) kolmemõõtmelisest maastikumudelist.
10 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
Joonis 3. Arvutustarkvara sisene 3d vaade kolmemõõtmelisest maastikumudelist (perspektiivses olukorras)
4. Müraarvutuste tulemused
Mürakaardid
Käesoleva töö raames koostati mürakaardid järgmistes situatsioonides:
▪ Liiklusmüra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart 1.1);
▪ Liiklusmüra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart 1.2).
▪ Liiklusmüra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart 2.1);
▪ Liiklusmüra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras (Lisa 1. Mürakaart 2.2).
Mürakaartidel on eraldi välja toodud ka hoonete fassaadile mõjuv müratase korruste kaupa, alustades madalamast (1. korrus) kuni kõrgemate korrusteni, mis ei arvesta sama hoone enda fassaadi akustilist peegeldust (välisõhu müratasemest on maha arvestatud hoone enda peegeldus ehk ca 3 dB).
Liiklusmüra arvutustulemuste analüüs
Järgnevalt viiakse läbi liiklusmüra arvutustulemuste võrdlus liiklusmüra normtasemetega ehk II kategooria alade liiklusmüra piirväärtustega.
Olemasoleva (ehitusjärgses) olukorras kujuneb planeeritaval alal järgnev müraolukord:
▪ Kõrgeim müratase esineb planeeritava hoone lõunapoolsel (Narva mnt poolsel) küljel. Kavandatava hoone teepoolsel fassaadil (hooned jäävad teest ca 25 m kaugusele) esineb päevasel ajal liiklusest tingitud müra hinnatud tase (Ld väärtus erinevatel korrustel) 62...63 dB, öisel ajal jääb müra hinnatud tase (Ln) suurusjärku 55 dB;
▪ Planeeritud hoone teiste külgede müratase on madalam: hoone otsakülgedel esineb arvutuslik liiklusmüra hinnatud tase ca 59 dB päeval (Ld) ja ca 52 dB öösel (Ln). Hoone hoovipoolsel küljel esineb arvutuslikult müra hinnatud tase 51…53 dB päeval (Ld) ja 45…47 dB öösel (Ln).
Perspektiivses olukorras (sh Tallinn-Narva teeprojekti realiseerimine koos kogujateede rajamisega) kujuneb planeeritaval alal järgnev müraolukord:
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 11
▪ Kõrgeim müratase esineb planeeritava hoone lõunapoolsel (Narva mnt poolsel) küljel. Kavandatava hoone teepoolsel fassaadil esineb päevasel ajal liiklusest tingitud müra hinnatud tase (Ld väärtus erinevatel korrustel) 63...64 dB, öisel ajal jääb müra hinnatud tase (Ln) suurusjärku 55 dB;
▪ Planeeritud hoone teiste külgede müratase on madalam: hoone otsakülgedel esineb arvutuslik liiklusmüra hinnatud tase ca 60 dB päeval (Ld) ja ca 53 dB öösel (Ln). Hoone hoovipoolsel küljel esineb arvutuslikult müra hinnatud tase 55…57 dB päeval (Ld) ja 48…49 dB öösel (Ln).
Võrdluses liiklusmüra piirväärtustega saab öelda järgmist:
▪ Kavandatud hoone asukohas ja hoonete fassaadil esinev müratase vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele päeval ja öösel ning seda nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras: hoonete teepoolsetel külgedel on tagatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel ning hoovipoolsetel külgedel vastavalt 60 dB päeval ja 55 dB öösel;
▪ Kõrgeim müratase esineb planeeritava hoone Narva mnt poolsel küljel (ca 25 m kaugusel teest);
▪ Raudteeliiklus ei oma märkimisväärset mõju summaarse müraolukorra kujunemisel (160 m suurune vahemaa on piisavalt suur) ning normidele vastavuse hindamisel;
▪ Perspektiivne Tallinn-Narva tee (põhimaantee nr 1) jääb samuti piisavalt kaugele (ca 300 m) ning ei oma märkimisväärset mõju planeeringuala müraolukorrale;
▪ Kavandatava kogujatee liikluskoormus on piisavalt väike ning ei too kaasa liiklusmüra piirväärtuste ületamist planeeritava hoone juures.
5. Kokkuvõte ja soovitused Käesolev eksperthinnang koostati eesmärgiga määrata planeeringualal esinev liiklusmüra tase, vastavus kehtivatele nõuetele ning tingimused edaspidisel planeerimisel müraaspektiga arvestamiseks. Peamine planeeringuala mõjutav tegur nii hetketingimustes kui ka perspektiivis on autoliiklus planeeringualale lähima tee ehk Narva mnt (ca 25 m kaugusel planeeritud hoonest) puhul.
Detailplaneeringuga kavandatav ala tuleb müra hindamisel lugeda II kategooria müratundlikuks alaks (elamu maa-alad). Tiheasustusala ja/või kompaktse hoonestusega piirkonda uute hoonete kavandamisel (käesolev planeering ja hetkel vaadeldav olukord) tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest.
Vastavalt planeerimisseadusele on müratundliku ala kategooria määramine kohaliku omavalitsuse pädevuses, sealjuures peab kohalik omavalitsus kaaluma, milline kategooria kirjeldab kõige paremini tegelikku olukorda, millise kategooria määramine toob kaasa täiendavad ja/või ebaproportsionaalsed piirangud (mis ei pruugi olla kooskõlas linna üldiste arengusuundumustega) ning milline kategooria võimaldab linna või linnaosa arengusuundi ka praktikas ellu viia.
Mürahinnangus analüüsiti olemasoleva ja perspektiivse (hinnanguliselt aasta 2048) olukorra auto- ja raudteeliiklusega kaasnevat mõju uuritaval alal. Sealhulgas arvestati 2048. a liiklusprognoosi Tallinn-Narva mnt 2+2 sõiduradadega väljaehitamise korral, samuti ristuvate teede ja kogujateede liiklusprognoosi ning planeeringualaga lõunast piirneva Narva mnt liiklusprognoosi.
Käesoleva töö raames teostatud liiklusmüra arvutuste tulemuste põhjal saab öelda järgmist: kavandatud hoone asukohas ja hoonete fassaadil esinev müratase vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele päeval ja öösel ning seda nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras: hoonete teepoolsetel külgedel on tagatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel ning hoovipoolsetel külgedel vastavalt 60 dB päeval ja 55 dB öösel.
Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja ruumide rajamisel järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (hetkeseisuga on standardiks EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille kohaselt:
▪ Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid korteris) Ld 66-70 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 45 dB, hoonete vaiksematel külgedel võib rakendada 5 dB võrra madalamaid nõudeid;
12 Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang
▪ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Tiheda liiklusega ning vastavalt ka kõrgema mürafooniga tänavate poolsed küljed (eelkõige Narva mnt poolne külg) on üldjuhul soovitatav maksimaalses mahus jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid võimalusel paigutada hoonete hoovipoolsele küljele, samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused ka teepoolsel küljel ning seetõttu ei ole mõistlik hoonestuse kavandamisel ka liiga rangeid piiranguid seada.
On selge, et vaadeldava piirkonna puhul on tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb arvestada elukoha valikul (linnakeskkonnas on liiklusmüra esinemine sageli paratamatu). Samuti tuleb silmas pidada, et keskkonnamüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra piirväärtusele vastavad tingimused on tagatud. Tugevdatud helipidavusega kaasaegsetes eluruumides on siiski võimalik tagada head akustilised tingimused ning elukvaliteet. Samuti on planeeringuala siseselt võimalik ette näha headele tingimustele vastav hoovipoolne õueala.
Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 13
Lisa 1. Mürakaardid
1.1 Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras;
1.2 Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras;
2.1 Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras;
2.2 Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras.
1 59 2 59
1 63 2 63
1 51 2 53
1 62 2 63
1 51 2 52
1 62 2 63
1 52 2 52
1 59 2 60
SoundPLAN 9.1
Ld, dB
<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70
Planeeritava ala piir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud hoone asukoht
Mürakaart 1.1: Ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)
Mõõtkava 1:1500
0 20 40 60 m
Aluskaart: Maa-ameti WMS kaardirakendus (ortofoto, 2025)
1 51 2 52
1 55 2 55
1 45 2 46
1 55 2 55
1 45 2 46
1 54 2 55
1 46 2 47
1 52 2 52
SoundPLAN 9.1
Ln, dB
<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70
Planeeritava ala piir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud hoone asukoht
Mürakaart 1.2: Ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)
Mõõtkava 1:1500
0 20 40 60 m
Aluskaart: Maa-ameti WMS kaardirakendus (ortofoto, 2025)
1 60 2 61
1 63 2 64
1 55 2 57
1 63 2 63
1 55 2 56
1 63 2 63
1 55 2 56
1 60 2 60
SoundPLAN 9.1
Ld, dB
<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70
Planeeritava ala piir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud hoone asukoht
Mürakaart 2.1: Perspektiivne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00)
Mõõtkava 1:1500
0 20 40 60 m
Aluskaart: Maa-ameti WMS kaardirakendus (ortofoto, 2025)
1 53 2 53
1 55 2 55
1 48 2 49
1 55 2 55
1 48 2 49
1 55 2 55
1 48 2 49
1 52 2 53
SoundPLAN 9.1
Ln, dB
<= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70
Planeeritava ala piir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud hoone asukoht
Mürakaart 2.2: Perspektiivne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00)
Mõõtkava 1:1500
0 20 40 60 m
Aluskaart: Maa-ameti WMS kaardirakendus (ortofoto, 2025)
krundi sihtotstarve
krundi pindala
hoonete lubatud arv
hoonete lubatud suurim ehitisealune pind
hoonete lubatud kõrguskorruselisus
planeeringuala piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
plan. hoonestusala
plan. asfaltkattega alad
plan. juurdepääs krundile
ol.ol. hoonestus
ol.ol. jalgtee
25101:001:0719
Narva mnt 133
ol.ol. asfaltkattega teed ja alad
ol.ol. killustikkattega teed ja alad
ol.ol. kraav
plan. haljasala
ol.ol. kõrghaljastus
DP3
PÕHIJOONIS
12.03.2026
1:500
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
82-0824
OÜ ILYWAY
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
A3 Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi linn
PÕHIJOONIS 1:500
LÄHIALA DETAILPLANEERING NARVA MNT 133 KINNISTU JA
Jõhvi linn N
Diplom nr MA 019394
Liina Talistu Kutsetunnistus nr 176297
Kristi Jõemets
ol.ol. krundipiir
varem projekteeritud tee*
koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 20200055, 18.11.2022 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti koostamine" * Projekt "Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5
Pühajõe kalda piiranguvöönd
Pühajõe kalda ehituskeeluvöönd
tänava kaitsevöönd (10 m)
krundi andmed Olemasoleva
1
number POS
pindala Krundi
2512m²
EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL
100% ER 100% E
krundil hoonete arv Lubatud
sihtotstarve Krundi
sihtotstarve Katastri
kõrgus/korruselisus Hoonete lubatud suurim
katusekalle Lubatud
protsent täisehituse Krundi max
24%600m² 3
kohtade arv Plan. parkimis-
pind suurim ehitisealune Hoonete lubatud
120-
suurus Min. haljasala
628m² 5m/1k (abihoone) 9m/2k (ridaelamu)
ärimaa sihtotstarve: pindala 2512 m² 25101:001:0719 Narva mnt 133
ER - ridaelamu maa, E - elamumaa
sihtotstarvete protsentuaalne jaotus
tehnovõrgu kaitsevöönd
joonis
korraldaja
planeeringu koostamise
huvitatud isik
arhitekt-planeerija planeerijakuupäev
leht staad.
mõõtkava
töö nr
objekt
4 m
4m
4 m
4m
POS 1
ER
100%
2512m² 600m²
3
5m 9m/
2k/1k
POS 1
ER
100%
2512m² 600m²
3
5m 9m/
2k/1k
P -1
2
25301:010:0075 Narva mnt 130
25101:001:0043 Narva maantee L11
25101:001:0290 1 Tallinn-Narva tee T7
25101:001:0352 Narva mnt 139c
25101:001:0355 Narva mnt 127
25101:001:0441 Narva maantee L13
25101:001:0719 Narva mnt 133
25301:010:0035 Narva mnt 139
10549
H=43.986
43.93
43.50
43.51
43.77
4 3 .7
3
43.66
43.44
43.23
43.16
43.35
4 3 .3
1
4 3 .4
7
43.54
4 3 .6
243.38
43.21
43.22
43.59
4 3 .2
2
43.21
42.96
42.78
42.77
42.74
4 2 .8
8
4 3 .1
443.13
4 3 .3
9
42.6643.30
42.61
42.93
42.19
41.56
42.94
42.86
42.23
41.53
41.55 42.22
42.77
43.12
42.91
43.28
42.63
42.39
41.52
42.66
43.66
43.68
43.00
42.78
41.58
42.73
41.60
43.0643.62
43.78
42.97
42.77
41.66
42.64
41.48
43.10 43.12
4 3 .9
7
4 3 .16
4 1 .8
543.11
44.29
44.20
44.3344.36
44.23
43 .72
43.08
43.15 42.76
41.69
41.47 42.59
42.39 4 3 .0
0
41.64
41.53
43.20
4 2 .5
0 41.55
43.23
43.13
42.34 41.60
43.01
42.94
42.81
42.93
43.12
42.96
42.93
42.99
42.41
41.57
42.94
42.79
42.5541.51
4 1. 2 4
42.40 41.51
42.81
42.95
43.02
43.00
43.09
42.92
42.80
42.88
43.02
42.73
42.71
42.84
42.62
42.64
42.41
42.28 41.51
42.84
41.9841.57
41.56
42.09
42.51
41.59
43.40
43.38
43.43
43.76
43.80
4 4 .3
5
44.59
43.39
43.41
43.48
44.56
43.91
43.84
44.36
43.62
43.02
42.98
43.10
44.79 43.90
43.78
43.70
43.75
43.68
43.87
43.95
44.01
43.85
43.93
43.95
44.05
44.72
44.81
44.72
4 4 .5
5
44.17 43.14
44.71 44.75
44.85
44.7844.74
44.47
44.63
43.20
4 3 .1
0
4 3 .5
5
43.00
4 3 .7
6
44.77
44.80
44.77
44.89
44.78
44.71
44.82
44.79 44.73
44.67 44.68
44.57
44.61
44.73
44.60
44.55
44.78 44.81
44.74
44.85
44.83
44.92
44.8444.78
44.48
43.39 43.26
44.47
44.82
44.87
44.95
44.86
44.76
44.88 44.77
44.81
44.76
44.77
44.86 44.80 44.81
44.89
44.98
44.8944.85
44.53
44.60
44.37
4 4 .4
7
4 4 .6
5
44.84
44.93
4 4 .5
5
4 4 .5
5
4 4 .5
6
44.94
45.02
44.93 44.90
44.72
44.80
44.79
44.83
44.71
44.96
44.64
44.68
4 4 .7
4
4 4 .6
7
44.28 43.09
43.02
43.53
44.39
44.67
44.71
44.78
44.7044.65
44.37 43.87
43.91 43.85
43.66
43.13
43.16 43.73
43.63
43.84
43.62
42.95
4 3 .8
6
44.58
44.62
44.66
44.77
44.67
44.61
44.71
44.73
44.65
4 4 .0
8
43.73
4 4 .0
0
44.35
44.54
44.59
4 4 .0
8
4 4 .0
7
43.05 43.07
44.31
44.36
44.51 44.5244.63
44.61
44.68
44.58
44.68
44.62
44.61
44.60
44.48
44.34
44.28
44.34
44.48
44.41
44.58
44.66
44.54
44.47
44.48
44.52
44.53
44.52 44.55
44.53
44.63
44.63
süvend süvend
süvend
mänguväljak
M unakivi
Bussipeatus
pink
R e k l
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
B e t
kil
kil
kil
kil
kil
kill
Kr2
Kr3
Kr4
kraav
kraav
k il l
2H H
4 4 .3
9
4 4 .4
4
4 4 .2
8
4 4 .3
5
44.58
4 4 .3
7
4 4 .3
5
4 4 .3
5
44.58
44.60
44.07
4 3 .5
7
4 3 .0
4
4 3 .6
1 4 3 .6
8
4 3 .0
9
4 3 .5
5
43.43
43.43
43.51
43.64
43.48
43.80
43.83
43.94
44.01
44.11
44.24
44.24
44.36
44.30
44.35
4 4 .3
5
4 4 .2
8
4 4 .4
3
4 4 .3
4
44 .0
8
44 .1 3
44 .2
8
4 4 .3
0
4 4 .17
44 .2
044.28
44.20
4 4 .2
0
4 4 .3
044. 1443.95
43.83
4 3 .7
4
44.09
44.06
44.24
44.47
44.39
44.36
44.28
44.16
44.48
44.41
44.35
44.22
44.48
44.34 44.36
44.47
44.56
44.70
4 4 .1
0
4 4 .0
7
4 4 .0
2
4 3 .8
2
4 3 .8
3
4 3 .8
6 4 3 .8
1
4 3 .7
8
4 3 .6
7
4 3 .5
8
4 3 .5
8
4 3 .6
0
4 3 .6
2
43.51
43.56
43.51
43.99
43.95
43.85
43.90
43.78
43.88
43.70
43.52
43.42
43.84
4 3 .7
1
4 3 .6
5
4 3 .5
5
4 3 .5
9
44.28
43.81
43.73
43.67
43.61
43.64
43.62
43.69
43.56
43.49
pinnase all
k ill
A
kill
k ill
k ill
kill
kill
kill
kill
kraav
kraav
mitte töötav
m it te tö
öt av
m it te tö
öt av
o r i e n t
leidmata
W
S
O
N
25301:010:0064 Narva maantee T14
25301:010:0210 Narva mnt 132
25301:010:0041 Narva mnt 135
25101:001:0996 Narva maantee L10
Jõhvi nr 57:(Jõhvi) (Soo tn 69) ühenduskoht alajaamas
Jõhvi nr 85:(Jõhvi) (Narva mnt 141a) ühenduskoht alajaamas
planeeringuala piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
plan. hoonestusala
plan. asfaltkattega alad
plan. juurdepääs krundile
25101:001:0719
Narva mnt 133
ol.ol. kraav
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
kuupäev
DP4
TEHNOVÕRGUD
12.03.2026
1:500
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
82-0824
arhitekt-planeerija
huvitatud isik OÜ ILYWAY
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
staad.
A3 korraldaja
planeeringu koostamise Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi linn
TEHNOVÕRGUD 1:500
LÄHIALA DETAILPLANEERING NARVA MNT 133 KINNISTU JA
Jõhvi linnN
Diplom nr MA 019394
Liina Talistu Kutsetunnistus nr 176297
Kristi Jõemets
planeerija
ol.ol. krundipiir
varem projekteeritud tee*
koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 20200055, 18.11.2022 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti koostamine" * Projekt "Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5
Pühajõe kalda piiranguvöönd
Pühajõe kalda ehituskeeluvöönd
ol.ol. tehnovõrgu kaitsevöönd
PK
plan. ridaelamu maa
plan. madalpingekaabel
plan. liitumiskilp
PK plan. puurkaev
plan. puurkaevu hooldusala (10m)
plan. veetorustik
plan. kanalisatsioonitorustik
plan. sidekaabel
ol.ol. tehnovõrgu kaitsevöönd
4 m
4m
4 m
4m
2512m² ER
POS 1
ER
25301:010:0069 Narva mnt 136
25301:010:0075 Narva mnt 130
25301:010:0081 Narva mnt 134a
25101:001:0043 Narva maantee L11
25101:001:0290 1 Tallinn-Narva tee T7
25101:001:0352 Narva mnt 139c
25101:001:0355 Narva mnt 127
25101:001:0441 Narva maantee L13
25101:001:0719 Narva mnt 133
25301:010:0035 Narva mnt 139
10549
H=43.986
43.93
43.50
43.51
43.77
4 3 .7
3
43.66
43.44
43.23
43.16
43.35
4 3 .3
1
4 3 .4
7
43.54
4 3 .6
243.38
43.21
43.22
43.59
4 3 .2
2
43.21
42.96
42.78
42.77
42.74
4 2 .8
8
4 3 .1
443.13
4 3 .3
9
42.88
42.66
41.55
43.30
42.61
42.93
42.19
41.56
42.94
42.86
42.23
41.53
41.55 42.22
42.77
43.12
42.91
43.28
42.63
42.39
41.52
42.66
43.66
43.68
43.00
42.78
41.58
42.73
41.60
43.0643.62
43.78
42.97
42.77
41.66
42.64
41.48
43.10 43.12
4 3 .9
7
4 3 .16
4 1 .8
543.11
44.29
44.20
44.3344.36
44.23
43 .72
43.08
43.15 42.76
41.69
41.47 42.59
42.39
41.73
4 1.6
4
42.67
43.18
4 3 .0
0
41.64
42.79
41.53
42.79 4 1.6
5
43.33 42.81
43.35 43.16
43.33
43.34
43.20
4 2 .5
0 41.55
43.23
42.87
43.13
42.34 41.60
43.01
42.94
42.81
42.93
43.12
42.96
42.93
42.99
42.41
41.57
42.94
42.79
42.5541.51
4 1. 2 4
42.40 41.51
42.81
42.95
43.02
43.00
43.09
42.92
42.80
42.88
43.02
42.73
42.71
42.84
42.62
42.64
42.41
42.28 41.51
42.84
41.9841.57
41.56
42.09
42.51
41.59
43.40
43.38
43.43
43.76
43.61
43.40
43.42
43.47
43.54
43.86
43.80
43.77
4 4 .3
5
44.59
43.40
43.39
43.41
43.48
44.56
43.91
43.84
44.36
43.62
43.02
42.98
43.10
44.79 43.90
43.78
43.70
43.75
43.68
43.87
43.95
44.01
43.85
43.93
43.95
44.05
44.72
44.81
44.72
4 4 .5
5
44.17 43.14
44.71 44.75
44.85
44.7844.74
44.47
44.63
43.20
4 3 .1
0
4 3 .5
5
43.00
4 3 .7
6
44.77
44.80
44.77
44.89
44.78
44.71
44.82
44.79 44.73
44.67 44.68
44.57
44.61
44.73
44.60
44.55
44.78 44.81
44.74
44.85
44.83
44.92
44.8444.78
44.48
43.39 43.26
44.47
44.82
44.87
44.95
44.86
44.76
44.88 44.77
44.81
44.76
44.77
44.86 44.80 44.81
44.89
44.98
44.8944.85
44.53
44.60
44.37
4 4 .4
7
4 4 .6
5
44.84
44.93
4 4 .5
5
4 4 .5
5
4 4 .5
6
44.95 44.94
45.02
44.93 44.90
44.72
44.80
44.79
44.83
44.71
44.96
4 4 .4
7
4 4 .5
5
44.64 44.74
44.68
4 4 .7
4
4 4 .6
7
44.28 43.09
43.02
43.53
44.39
44.67
44.71
44.78
44.7044.65
44.37 43.87
43.91 43.85
43.66
43.13
43.16 43.73
43.63
43.82
43.89
43.84
43.62
42.95
4 3 .8
6
44.58
44.62
44.66
44.77
44.67
44.61
44.71
44.73
44.65
4 4 .0
8
4 3 .8
6
4 3 .9
2
4 3 .9
5
4 3 .8
1
43.73
4 4 .0
0
44.35
44.54
44.59
4 4 .0
8
4 4 .0
7
43.05 43.07
43.61
43.46
43.43
43.02
43.03 43.39
43.35
42.99 43.28
43.384 3 .1
7
4 3 .2
8
42.74
42.67
4 3 .1
6
4 3 .6
0
4 3 .9
6
4 4 .0
4
4 3 .9
6
4 4 .1 7
44.52
44.45
44.40
44.31
44.36
44.51 44.5244.63
44.61
44.68
44.58
44.68
44.62
44.61
44.60
44.48
44.34
44.28
44.34
44.48
44.41
44.58
44.66
44.54
44.47
44.48
44.52
44.53
44.52 44.55
44.53
44.63
44.63
44.4944.6144.63 44.56
44.4744.58
44.36
4 3 .9
5
44.44
44.50
44.58
süvend süvend
süvend
mänguväljak
M unakivi
Bussipeatus
pink
R e k l
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
pink prügikast
B e t
k il l
kraav
kil
kil
kil
kil
kil
kill
k il l
Kr2
Kr3
Kr4
k r a a v
H elamu
kraav
kraav
k il l
2H H
4 4 .3
9
4 4 .4
4
4 4 .2
8
4 4 .3
5
44.58
4 4 .3
7
4 4 .3
5
4 4 .3
5
44.58
44.60
43.95
44.07
4 3 .5
7
4 3 .0
4
4 3 .6
1
43.63
4 3 .6
8
4 3 .0
9
4 3 .5
5
43.43
43.43
43.51
43.64
43.48
43.80
43.83
43.94
44.01
44.11
44.24
44.24
44.36
44.30
44.35
4 4 .3
5
4 4 .2
8
4 4 .4
3
4 4 .3
4
44 .0
8
44 .1 3
44 .2
8
4 4 .3
0
4 4 .17
44 .2
044.28
44.20
4 4 .2
0
4 4 .3
044. 1443.95
43.83
4 3 .7
4
44.09
44.06
44.24
44.47
44.39
44.36
44.28
44.16
44.48
44.41
44.35
44.22
44.48
44.34 44.36
44.47
44.56
44.70
4 4 .1
0
4 4 .0
7
4 4 .0
2
4 3 .8
2
4 3 .8
3
4 3 .8
6 4 3 .8
1
4 3 .7
8
4 3 .6
7
4 3 .5
8
4 3 .5
8
4 3 .6
0
4 3 .6
2
4 3 .6
8
4 3 .6
9
43.42
43.51
43.56
43.46
43.27
42.90
43.08
43.51
43.99
43.95
43.85
43.90
43.78
43.88
43.70
43.52
43.42
43.84
4 3 .7
1
4 3 .6
5
4 3 .5
5
4 3 .5
9
44.28
43.81
43.71
43.73
43.67
43.61
43.64
43.62
43.69
43.56
43.49
pinnase all
k ill
A
kill
k ill
k ill
kill
kill
kill
kill
o r i e n t
kraav
kraav
p r o j e k t
mitte töötav
m it te tö
öt av
m it te tö
öt av
o r i e n t
leidmata
25301:010:0063 Narva maantee T15
25301:010:0064 Narva maantee T14
25301:010:0210 Narva mnt 132
25301:010:0041 Narva mnt 135
25101:001:0996 Narva maantee L10
JÕHVI VALLAVALITSUS
Terviseamet
16.03.2026 nr 7-1.3/961-23
Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala
detailplaneeringu kooskõlastamine
või arvamuse andmine
Jõhvi Vallavolikogu algatas 25. juulil 2024 otsusega nr 207 üldplaneeringu lahendust muutva Narva mnt
133 ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Narva mnt 133 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe
ridaelamu rajamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ning
tehnovõrkude asukoha määramine. Planeeritavale alale laieneb Pühajõe kaldapiiranguvöönd.
Planeeritav maa-ala hõlmab maaüksust Narva mnt 133 (25101:001:0719), ärimaa 100%, pindala 2512
m²) ja osaliselt Narva maantee L11 (25101:001:0043, transpordimaa 100%) kinnistut. Planeeritava maa-
ala suurus on 0,3 ha. Planeeritaval maa-alal hoonestus puudub.
Planeeritav ala piirneb põhjast Narva mnt 139 krundiga (25301:010:0035 pindala 12631 m2 osalt
ärimaa, valdavalt puhke- virgestus ja haljasalamaa, idast Narva mnt 135 krundiga ( 25301:010:0041)
ärimaa, lõunast Narva maanteega (kohalik tee nr 2510501) ja läänest 1Tallinn-Narva tee T7
maaüksusega.
Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127) kohaselt
asub kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud kaubandus-teenindus ja
büroohoone maa (BT). Detailplaneeringuga taotletakse maakasutuse sihtotstarve muutmist
pereelamumaa (EP) juhtotstarbega maaks. Üldplaneeringu kohaselt on pereelamu maal lubatud kuni 2-
kordsed elamud, milleks on: ühepere elamu, mitmepere elamu sh ridaelamu, milleks on kolme või
enama kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud kui 2-kordne mitmepere elamu.
Detailplaneeringu asukohale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, mille
järgi keskkonnamõju hindamist ei ole vaja teostada.
Jõhvi Vallavolikogu kinnitas 25. juulil 2024 otsusega nr 207 detailplaneeringu koostamise
lähteseisukohad mille kohta on küsitud ettepanekuid Keskkonnaametist, Päästeametist, Maa- ja
Ruumiametilt, Kommunikatsioonide valdajatelt ning piirinaabritelt. Päästeamet esitas tingimusliku
kooskõlastuse. Kõikide esitatud ettepanekutega on koostatud planeeringulahenduses arvestatud.
Detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus ajavahemikul 14 aprillist kuni 13 maini 2025. Jõhvi
Vallavalitsuse hoones (Kooli tn 2, Jõhvi) ja Jõhvi Keskraamatukogus (Rakvere tn 13a, Jõhvi) tööajal.
Planeeringulahenduse kohta ühtegi ettepanekut ega arvamust ei esitatud.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu
toimus 22. mail 2025 aastal Jõhvi Vallavalitsuses. Avalikul arutelul ühtegi huvilist ei tulnud. Praeguse
seisuga ühtegi lahendamata teemat aktuaalsed ei ole.
Narva mnt 133 detailplaneeringulahendus on täpsustatud lähtuvalt kooskõlastajate poolt esitatud
ettepanekutest.
Tulenevalt Teie 21.01.2026 kirjas nr 9.3-2/25/6471-6 olevatest märkustest on detailplaneeringu alale
koostatud mürauuring, mille alusel on planeeringulahendusse tehtud muudatused, tagamaks nõutud
müratingimused.
Lähtuvalt planeerimisseaduse §85 lõikest 1 esitame Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks.
Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad otselingilt: https://www.johvi.ee/detailplaneeringud
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Toos
Planeerimisspetsialist
5393 4531 [email protected]
planeeringuala piir
N
Planeeringuala suurus ca 0,3 ha
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
kuupäev
DP1
SITUATSIOONISKEEM
12.03.2026
1:4000
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
82-0824
arhitekt-planeerija
huvitatud isik OÜ ILYWAY
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
staad.
A4 huvitatud isik
Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi linn
Diplom nr MA 019394
Liina Talistu Kutsetunnistus nr 176297
Kristi Jõemets
planeerija
Jõhvi linn
LÄHIALA DETAILPLANEERING NARVA MNT 133 KINNISTU JA
SITUATSIOONISKEEM 1:4000
planeeringuala piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
ol.ol. hoonestus
ol.ol. jalgtee
25101:001:0719
Narva mnt 133
ol.ol. asfaltkattega teed ja alad
ol.ol. killustikkattega teed ja alad
ol.ol. kraav
ol.ol. kõrghaljastus
DP2
TUGIJOONIS
12.03.2026
1:500
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
82-0824
OÜ ILYWAY
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
A3 Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi linn
TUGIJOONIS 1:500
LÄHIALA DETAILPLANEERING NARVA MNT 133 KINNISTU JA
Jõhvi linn N
Diplom nr MA 019394
Liina Talistu Kutsetunnistus nr 176297
Kristi Jõemets
ol.ol. krundipiir
Pühajõe kalda piiranguvöönd
Pühajõe kalda ehituskeeluvöönd
tänava kaitsevöönd (10 m)
tehnovõrgu kaitsevöönd
töö nr
objekt
mõõtkava
leht
kuupäev
staad.
arhitekt-planeerija
huvitatud isik
planeerija
korraldaja
planeeringu koostamise
joonis
4m
25301:010:0075 Narva mnt 130
25101:001:0043 Narva maantee L11
25101:001:0290 1 Tallinn-Narva tee T7
25101:001:0352 Narva mnt 139c
25101:001:0355 Narva mnt 127
25101:001:0441 Narva maantee L13
25101:001:0719 Narva mnt 133
25301:010:0035 Narva mnt 139
10549
H=43.986
43.93
43.50
43.51
43.77
4 3 .7
3
43.66
43.44
43.23
43.16
43.35
4 3 .3
1
4 3 .4
7
43.54
4 3 .6
243.38
43.21
43.22
43.59
4 3 .2
2
43.21
42.96
42.78
42.77
42.74
4 2 .8
8
4 3 .1
443.13
4 3 .3
9
42.6643.30
42.61
42.93
42.19
41.56
42.94
42.86
42.23
41.53
41.55 42.22
42.77
43.12
42.91
43.28
42.63
42.39
41.52
42.66
43.66
43.68
43.00
42.78
41.58
42.73
41.60
43.0643.62
43.78
42.97
42.77
41.66
42.64
41.48
43.10 43.12
4 3 .9
7
4 3 .16
4 1 .8
543.11
44.29
44.20
44.3344.36
44.23
43 .72
43.08
43.15 42.76
41.69
41.47 42.59
42.39 4 3 .0
0
41.64
41.53
43.20
4 2 .5
0 41.55
43.23
43.13
42.34 41.60
43.01
42.94
42.81
42.93
43.12
42.96
42.93
42.99
42.41
41.57
42.94
42.79
42.5541.51
4 1. 2 4
42.40 41.51
42.81
42.95
43.02
43.00
43.09
42.92
42.80
42.88
43.02
42.73
42.71
42.84
42.62
42.64
42.41
42.28 41.51
42.84
41.9841.57
41.56
42.09
42.51
41.59
43.40
43.38
43.43
43.76
43.80
4 4 .3
5
44.59
43.39
43.41
43.48
44.56
43.91
43.84
44.36
43.62
43.02
42.98
43.10
44.79 43.90
43.78
43.70
43.75
43.68
43.87
43.95
44.01
43.85
43.93
43.95
44.05
44.72
44.81
44.72
4 4 .5
5
44.17 43.14
44.71 44.75
44.85
44.7844.74
44.47
44.63
43.20
4 3 .1
0
4 3 .5
5
43.00
4 3 .7
6
44.77
44.80
44.77
44.89
44.78
44.71
44.82
44.79 44.73
44.67 44.68
44.57
44.61
44.73
44.60
44.55
44.78 44.81
44.74
44.85
44.83
44.92
44.8444.78
44.48
43.39 43.26
44.47
44.82
44.87
44.95
44.86
44.76
44.88 44.77
44.81
44.76
44.77
44.86 44.80 44.81
44.89
44.98
44.8944.85
44.53
44.60
44.37
4 4 .4
7
4 4 .6
5
44.84
44.93
4 4 .5
5
4 4 .5
5
4 4 .5
6
44.94
45.02
44.93 44.90
44.72
44.80
44.79
44.83
44.71
44.96
44.64
44.68
4 4 .7
4
4 4 .6
7
44.28 43.09
43.02
43.53
44.39
44.67
44.71
44.78
44.7044.65
44.37 43.87
43.91 43.85
43.66
43.13
43.16 43.73
43.63
43.84
43.62
42.95
4 3 .8
6
44.58
44.62
44.66
44.77
44.67
44.61
44.71
44.73
44.65
4 4 .0
8
43.73
4 4 .0
0
44.35
44.54
44.59
4 4 .0
8
4 4 .0
7
43.05 43.07
44.31
44.36
44.51 44.5244.63
44.61
44.68
44.58
44.68
44.62
44.61
44.60
44.48
44.34
44.28
44.34
44.48
44.41
44.58
44.66
44.54
44.47
44.48
44.52
44.53
44.52 44.55
44.53
44.63
44.63
süvend süvend
süvend
mänguväljak
M unakivi
Bussipeatus
pink
R e k l
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
B e t
kil
kil
kil
kil
kil
kill
Kr2
Kr3
Kr4
kraav
kraav
k il l
2H H
4 4 .3
9
4 4 .4
4
4 4 .2
8
4 4 .3
5
44.58
4 4 .3
7
4 4 .3
5
4 4 .3
5
44.58
44.60
44.07
4 3 .5
7
4 3 .0
4
4 3 .6
1 4 3 .6
8
4 3 .0
9
4 3 .5
5
43.43
43.43
43.51
43.64
43.48
43.80
43.83
43.94
44.01
44.11
44.24
44.24
44.36
44.30
44.35
4 4 .3
5
4 4 .2
8
4 4 .4
3
4 4 .3
4
44 .0
8
44 .1 3
44 .2
8
4 4 .3
0
4 4 .17
44 .2
044.28
44.20
4 4 .2
0
4 4 .3
044. 1443.95
43.83
4 3 .7
4
44.09
44.06
44.24
44.47
44.39
44.36
44.28
44.16
44.48
44.41
44.35
44.22
44.48
44.34 44.36
44.47
44.56
44.70
4 4 .1
0
4 4 .0
7
4 4 .0
2
4 3 .8
2
4 3 .8
3
4 3 .8
6 4 3 .8
1
4 3 .7
8
4 3 .6
7
4 3 .5
8
4 3 .5
8
4 3 .6
0
4 3 .6
2
43.51
43.56
43.51
43.99
43.95
43.85
43.90
43.78
43.88
43.70
43.52
43.42
43.84
4 3 .7
1
4 3 .6
5
4 3 .5
5
4 3 .5
9
44.28
43.81
43.73
43.67
43.61
43.64
43.62
43.69
43.56
43.49
pinnase all
k ill
A
kill
k ill
k ill
kill
kill
kill
kill
kraav
kraav
mitte töötav
m it te tö
öt av
m it te tö
öt av
o r i e n t
leidmata
W
S
O
N
25301:010:0064 Narva maantee T14
25301:010:0210 Narva mnt 132
25301:010:0041 Narva mnt 135
25101:001:0996 Narva maantee L10
_________________________________________________________________________________________________________________ OÜ Wesenberg email: [email protected] Registrikood 12865969 J. Kunderi 1-8 tel +3725211425 A/a EE952200221063119733 44307 Rakvere MTR EEP003276 Swedbank
Ida-Viru maakond Jõhvi vald Jõhvi linn
JÕHVI LINNA NARVA MNT 133 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Töö nr: 82-0824
Planeeringu koostamise Jõhvi Vallavalitsus korraldaja:
Huvitatud isikud: Jõhvi Vallavalitsus OÜ ILYWAY
Planeerija: Wesenberg OÜ Kristi Jõemets Kutsetunnistus nr 176297
Rakvere 2026
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 2
DETAILPLANEERINGU SISUKORD I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS....................................4
1.1 Lähtematerjalid............................................................................................................4 2. OLEMASOLEV OLUKORD...............................................................................................4
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus................................................................4 2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega......................................................................4 2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed.......................................................................5 2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon..............................................................5 2.5 Detailplaneeringuala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs........................................6
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS.................................................................6 3.1 Planeeritav krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus.................................................6 3.2 Arhitektuurinõuded......................................................................................................7 3.3 Jõhvi valla üldplaneeringu muutmise ettepanek..........................................................8 3.5. Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringule 2030+....................................................11 3.4 Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine” (maakonnaplaneeringu lisa 2)...............................................................................................11
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED......................................................13 4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud...............................................................................13 4.2 Parkimine ja kõnniteed..............................................................................................14 4.3 Kattega alad...............................................................................................................15
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED..................................................15 5.1 Haljastus ja heakorrastus............................................................................................15 5.2 Piirded........................................................................................................................15
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS..............................................................16 6.1 Keskkonnatingimused................................................................................................16 6.2 Müra, vibratsioon ja insolatsioon...............................................................................17 6.3 Radooniriski vähendamise võimalused......................................................................19 6.4 Jäätmekäitlus..............................................................................................................20
7. TULEOHUTUS..................................................................................................................20 7.1 Tuleohutusnõuded......................................................................................................20
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE..................................................................22 8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks..............................................22 8.1.1 Korrashoid..................................................................................................................22 8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused....................................................................................23
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID.................................................23 9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi või sundvalduse seadmise ettepanekud..............23
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED................................................................................23 10.1 Elektrivarustus...........................................................................................................23 10.2 Välisvalgustus............................................................................................................24 10.3 Sidevarustus...............................................................................................................24 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon....................................................................................26 10.5 Sademeteveed............................................................................................................28 10.6 Soojavarustus.............................................................................................................28
11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE......................................................................................29
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 3
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud sotsiaalsele-, majanduslikule-, kultuurilisele ja looduskeskkonnale......................................................................................29 11.2 Planeeringu elluviimise kava ja rakendamise võimalused.........................................30
II JOONISED
Joonis 1 – Situatsiooniskeem 1:4000 Joonis 2 – Olemasolev olukord 1:500 Joonis 3 – Põhijoonis 1:500 Joonis 4 – Tehnovõrgud 1:500
III ILLUSTRATSIOON IV KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Kooskõlastused
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 4
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS
Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi linnas asuva Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärk on Narva mnt 133 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe kuue boksiga ridaelamu ja kahe abihoone püstitamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ning tehnovõrkude asukoha määramine. Planeeritava ala suurus on ca 0,3 ha. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on OÜ ILYWAY.
1.1 Lähtematerjalid
Jõhvi Vallavolikogu 25.07.2024 otsus nr 207; Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega
nr 127); Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016
korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25); Narva mnt 133, 138 topo-geodeetiline mõõdistamine 1:500 (Ida-Viru GEO OÜ, töö nr
2893-04-24, 10.04.2024); Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang; Jõhvi linnas Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang (OÜ
Hendrikson & Ko, töö nr 26005381, 17.02.2026); Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekt
(koostaja Skepast&Puhkim OÜ, projekti nr 20200055, 18.11.2022); Planeerimisseadus (PlanS; Ehitusseadustik (EhS); Tuleohutuse seadus (TuOS); Jäätmeseadus (JäätS); Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; Eesti Projekteerimisnormid.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus
Detailplaneeringu ala asub Jõhvi linna idapoolses osas. Planeeritav ala hõlmab Narva mnt 133 maaüksust (katastritunnus 25101:001:0719, kinnistu registrioosa 17201450, pindala 2512 m2, maakasutuse sihtotstarve 100% ärimaa) ja osaliselt sellega piirnevat Narva maantee L11 (katastritunnus 25101:001:0043, kinnistu registriosa 131250, pindala 9173 m², maakasutuse sihtotstarve 100% transpordimaa) maaüksust (joonis 1- Situatsiooniskeem).
2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega
Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.
Planeeringuala lähiümbruses on kehtestatud:
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 5
Jõhvi linna Tallinn-Narva raudtee, Narva maantee, Rakvere tänav ja Jõhvi-Kose maantee vahelise maa-ala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 16.09.2010 otsusega nr 65);
Jõhvi linnas, Narva mnt 139 krundi detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Linnavolikogu 15.04.2004 otsusega);
Jõhvi linna Narva mnt 141, 143, 141A, 143A ja 141E vahelise maa-ala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Linnavolikogu 14.02.2006 määrusega nr 17);
Jõhvi linnas soojatorustiku detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 23.05.2023 korraldusega nr 1356);
Jõhvi linna Narva mnt 117 ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse 12.09.2023 korraldusega nr 1775);
Planeeringuala lähiümbruses on koostamisel Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneering (algatatud Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2024 otsusega nr 204).
2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed
Planeeringualast põhja pool asuvad Narva mnt 139 (25301:010:0035, pindala 12631 m², 70% veekogude maa ja 30% ärimaa) ja Narva mnt 139c (25101:001:0352, pindala 13546 m², 100% üldkasutatav maa) maaüksused. Ida pool asub 1 Tallinn-Narva tee T7 (25101:001:0290, pindala 8841 m², 100% transpordimaa) maaüksus. Lääne poole jääb Narva mnt 135 (25301:010:0041, pindala 1885 m², 100% elamumaa) maaüksus. Narva maanteest lõuna pool asuvad Narva mnt 132 (25301:010:0210, pindala 1173 m², 100% elamumaa), Narva maantee T15 (25301:010:0063, pindala 666 m², 100% transpordimaa), Narva mnt 134a (25301:010:0081, pindala 1019 m², 100% elamumaa) ja Narva mnt 136 (25301:010:0069, pindala 748 m², 100% elamumaa) maaüksused.
2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon
Linnalise keskkonna ja heakorra kirjeldamisel on lähtutud 2024. aastal koostatud geodeetilisest alusplaanist (Ida-Viru GEO OÜ, töö nr 2893-04-24, 10.04.2024) ja Maa- ja Ruumiameti geoportaalis olevatest andmetest. Planeeringuala asub Jõhvi linna idaosas Narva maantee ja riigitee Tallinn-Narva vahelisel alal. Narva mnt 133 maaüksus on hoonestamata. Tegemist on lageda alaga ning kõrghaljastus puudub. Narva mnt 133 maaüksus piirneb lõuna poolt Narva maanteega (kohalik tee nr 2510501). Tegemist on ca 7 m laiuse asfaltkattega tänavaga. Tegemist on ühe Jõhvi linna põhitänavatest, mille kaudu toimub linna sissesõit Narva poolt. Lähim bussipeatus asub läänepool, vahetult planeeringuala piiri ääres. Narva maanteest põhja pool on ca 3 m laiune jalgtee (tee nr 2510738), mis on tänavast eraldatud haljasribaga. Maa-ala reljeef on suhteliselt tasane ja maaüksuse keskel on süvend. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 42,74 – 44,75 m (kõrgused EH2000 süsteemis) ning tänavapoolsel alal. Narva mnt 133 piirneb põhjapoolt kraaviga. Planeeringualale ulatub Pühajõe (VEE1067000) kalda piiranguvöönd, mille ulatus on 200 meetrit veepiirist (põhikaardi järgsest). Planeeringualal ei esine loodusvarasid, kaitstavaid loodusobjekte, kaitsealuste liikide elupaiku ega kultuurimälestisi. Ümbruskonnas puuduvad Natura 2000 alad. Planeeringualal ei ole kattuvust maavarade registris arvelevõetud maavara varuga, ega arvele võtmata maavarade
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 6
leiukohtade, perspektiivalade ja levialadega. Samuti ei ole kattuvust kehtivate ja taotletavate mäeeraldistega, ega kehtivate ja taotletavate geoloogiliste uuringute uuringuruumidega.
Planeeringuala läbib kasutusest väljas olev reovee torustik. Narva maantee ääres paiknevad sidetrassid ja -õhuliin, madalpingekaabel ja tänavavalgustus. Planeeringuala idapoolses nurgas on sademetevee restkaev, mille kaudu on tänava sademeteveed juhitud Narva mnt 133 maaüksusele. Planeeringualast läänepool asub sademetevee torustik, mille kaudu juhitakse sademeteveed põhjapool asuvasse kraavi.
2.5 Detailplaneeringuala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs
Jõhvi linn on Ida-Viru maakonna keskus. Seisuga 01.01.2025 elab Jõhvi vallas 11 322 elanikku, kellest 9743 elab Jõhvi linnas. Jõhvi linna on koondunud olulised teenused - kaubanduskeskused, kontserdimaja ja kino, toitlustusasutused, Politsei- ja Piirivalveamet ja Päästeamet, meditsiiniasutused, töötukassa jne). Jõhvi linna territooriumil on üks lasteaed (kolme majaga), kaks põhikooli, riigigümnaasium. Jõhvis asub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse üks õppekohtadest ning tehnoloogiakool Kood. Jõhvi linnast põhja pool, Kotinuka külas, on rajatud Jõhvi äri- ja logistikapark. Piirkonna olulisteks tööandjateks on ka linna idaosas asub Viru Vangla ja kaguosas asuv Viru Jalaväepataljon. Valla arengukavas on toodud välja, et Jõhvi on osa Eesti ühest suurimast tööturupiirkonnast. Jõhvi pendelrände areaalis (mis ulatub kuni Iisaku, Sillamäe ja Kiviõlini) elab u 80 000 inimest. Töökohtade arv Jõhvis ületab tööealiste elanike arvu vallas. Samas on arengukavas mainitud ka seda, et Jõhvi elamufond on vananenud ja individuaalelamute ehitamine ja rekonstrueerimine on elavnenud. Uute töökohtade koondumisel maakonnakeskusesse, tekib üha suurem vajadus kvaliteetsete elupindade järele. Jõhvi linnas on hoonetüüpidena valdavateks piirkonniti korterelamud ja ühepereelamud. Linna asustuse struktuuri iseloomustab tiheasustus kesklinna piirkonnas, kuhu on koondunud ka enamus teenindusasutustest. Korterelamuid paiknevad suuremate tänavate ääres - Hariduse ja Kaare tänava piirkonnas, Narva maantee, Rakvere, Jaama, Rahu jne tänavate ääres. Üksikelamute piirkonnad Narva maanteest ja Rakvere tänavast põhjapool ja endiste suvilaühistute alad raudteest lõunapool, linna kaguosas. Planeeringualast põhjapoole jääb ärihoonete piirkond, kus asuvad kauplused Bauhof, Kodukolle, Pakendikeskus, Moller Auto, Tööriistamarket. Planeeringualast ida poola asuval Narva mnt 135 maaüksusel tegutseb puukool. Narva maanteest lõunapoole ja planeeringualast lääne pool asuvad elamukrundid, mis on hoonestatud valdavalt ühe- ja kahekorruseliste üksikelamutega. Üldplaneeringu kohaselt on uute elamualade planeerimisel eelisjärjekorras need alad, kus on juba olemasolevaid elamuid ning toimiv ja piisava ressursiga taristuvõrk (ühendusteed, vesi, kanalisatsioon ja elektrivõrgud).
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS
3.1 Planeeritav krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus
Planeeringuga tehakse ettepanek määrata planeeritavale krundile ehitusõigus ühele kuue boksiga ridaelamule ja kahele abihoonele. Krundi hoonestusala ja ehitusõiguse parameetrid on kajastatud planeeringu põhijoonisel. Põhijoonisel on näidatud ka illustratiivsena hoone võimalik asukoht, mida on lubatud
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 7
projekteerimisel muuta, vastavalt seatud ehitusõigusele. Projekteerimise käigus tuleb määrata hoonete täpne asukoht krundil hoonestusala sees. Hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse ning vastavalt määratud ehitusõigusele.
Olemasolevad katastriüksuse piire ei muudeta. Krundi pindala 2512 m², maakasutuse detailplaneeringu järgne sihtotstarve 100% ridaelamu maa (ER) ja katastri sihtotstarve on 100% elamumaa (E).
Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kuni kolm hoonet (üks ridaelamu ja kaks abihoonet). Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 600 m². Ridaelamu maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 9 meetrit ning korruselisus kuni 2. Abihoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 5 m ning korruselisus 1. Lubatud maksimaalne täisehitus on 24%.
Hoonestuse suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud võimalikke maapealseid avatud terrasse jm õigusaktis (Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19) nimetatud hoone osasid.
Hoone projekteerimisel tuleb arvestada normatiivse parkimisvajadusega. Rajatiste rajamine lähemale kui 4 m krundipiirist on lubatud vastava piirinaabri nõusolekul.
3.2 Arhitektuurinõuded
Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Nõuded planeeritavatele ehitistele on määratud arvestades ümbruskonna ehituslaadi ja sobilikkust ümbritsevasse keskkonda. Ehitised peavad olema teostuselt heatasemelised, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning mitte olema ohtlikud inimesele, varale ega keskkonnale.
Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegse vormi- ja fassaadikäsitlusega. Hoonete fassaadikateteks on sobivad looduslähedased materjalid nagu kivi, puit, betoon, krohv, klaas, vähesel määral metall jms. Imiteerivate materjalide (sh profileeritud pleki ja plastikvoodri) kasutamine korterelamute seinte välisviimistluses on keelatud. Toonid peavad olema soojad, pastelsed ja looduslikud.
Materjalide ja värvitoonide valik peab sobima lähiümbruse hoonetega. Lubatud nii lamekatus kui ka viilkatus (kuni 45°). Katusekattena on lubatud plekk, katusekivi, rullmaterjalid jm kaasaaegsed materjalid.
Projekteerimisel lähtuda keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest, energiasäästliku hoone kontseptsioonist ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Lisaks hoone soojapidavusele ja tehnosüsteemide heale kasutegurile tuleb hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone jääksoojuse kasutamisele (ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus), taastuvenergia ja looduslike ressursside kasutamisele (päikeseenergia ja sadevete kasutamine) ning automaatika ja mugavusseadmete kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja peegeldavate pindade sihiteadlik planeerimine).
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 8
Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud. Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitistele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku nõuetele. Hoonete täpne arhitektuurne lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast detailplaneeringust.
3.3 Jõhvi valla üldplaneeringu muutmise ettepanek
Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127) kohaselt asub kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud kaubandus-teenindus ja büroohoone maa (BT) (Joonis 1 Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringu maakasutusplaanist).
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 9
Joonis 1 Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringu maakasutusplaanist
Üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal lubatavaks hoonestuse kõrguseks kuni 9 m ja kolm korrust (Joonis 2 Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringu hoonestuse kõrguste joonisest).
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 10
Joonis 2 Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringu hoonestuse kõrguste joonisest
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldpaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas kaubandus-teenindus ja büroohoone maast pereelamumaa (EP) juhtotstarbega maaks.
Riigiasutuste toomine Ida-Viru maakonnakeskusesse ning Tallinn-Narva maanteest põhjapoole rajatud tööstus- ja ettevõtlusalade arendamine on toonud piirkonda mitmeid uusi töökohti. Järjest enam on tekkinud vajadus kvaliteetsete elupindade järele. Jõhvi arengukavas on toodud välja, et elamufond on vananenud. Üheks prioriteediks on peetud aga kvaliteetse elukeskkonna arendamist. Planeeringulahendus ei vasta küll maakasutuse osas Jõhvi valla üldplaneeringule, kuid on kooskõlas arengukavas seatud põhimõttelistele eesmärkidele elukeskkonna arendamise ja tiheasustusalade tihendamise osas. Üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarve eeldab, et ala hoonestatakse ja võetakse aktiivsemasse kasutusse.
Hetkel on ärifunktsiooniga hoonestus kavandatud Tallinn-Narva maantee äärde. Narva maanteest lõunapoole ja planeeringualast lääne pool asuvad elamukrundid, mis on hoonestatud valdavalt ühe- ja kahekorruseliste üksikelamutega. Elamumaa sihtotstarbe määramine Narva mnt 133 maaüksusele sobitub läbiümbuse maakasutusega ning mõjub piirkonna terviklikule ruumilahendusele positiivselt. Ridaelamu kavandamine sobib mahuliselt antud piirkonda ning lähtudes eeltoodust on üldplaneeringu muutmine põhjendatud. Detailplaneeringu algatamisel ja üldplaneeringu muutmisel on järgitud elukeskkonna parendamise põhimõte.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 11
Üldplaneeringu kohaselt on pereelamu maal lubatud kuni kahekordsed elamud, milleks on: ühepere elamu, mitmepere elamu, sh ridaelamu, milleks on kolme või enama kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud kui kahekordne mitmepere elamu.
Üldplaneeringu kohaselt on määratud Jõhvi vallas elamumaa krundile suurusega 2000 kuni 4000 m2 täisehitusprotsent mitte rohkem kui 20%. Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt 25% elamupiirkonna kogupindalast olema haljastatud. Detailplaneeringuga määratud ehitustingimuste seadmisel on arvestatud üldplaneeringust tulenevate tingimustega.
3.5. Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringule 2030+
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ kehtestati Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 ning seda on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25. Maakonnaplaneeringuga on määratud maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning seatud teemade põhiselt üldised kasutustingimused. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.
Maakonnaplaneeringu keskuste võrgustiku jaotuse järgi on Ida-Virumaal maakondlikeks keskusteks Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva. Nendesse linnadesse on koondunud töökohad ja haridusasutused, regionaalsed avaliku sektori pakutavad teenused ja mitmekülgsed erasektori pakutavad teenused. See on keskus, kuhu inimesed igapäevaselt, eelkõige töö- ja haridusalaselt, liiguvad. Toimepiirkond moodustub keskuslinnast ja selle valdavalt maalise asustusega tagamaast. Toimepiirkondade keskusteks on Ida-Virumaa puhul Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva (Narva-Jõesuuga) ja Kiviõli – kuhu toimub igapäevane pendelränne nii töökohtade kui teenuste tõttu ning kuhu on tagamaalt võimalik jõuda 30 minutiga.
Maakonnaplaneeringus on seatud ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustuse aladel. Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, eelistatakse tühjade maa-alade ja tühjalt seisvate hoonete kasutusele võtmist.
Detailplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringus toodud asustuse suunamise põhimõtetega ning vastab väljatoodud arengusuundmustega, mille kohasel on oluline linnalise struktuuri tihendamine ning elukeskkonna kvaliteedi parendamine.
3.4 Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine” (maakonnaplaneeringu lisa 2)
Planeeritav ala asub Ida-Viru maavanema 17.04.2013 korraldusega kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ trassikoridoris tee ja tee kaitsevööndiga kattuval maa-alal (Joonis 3 Väljavõtte Ida-Viru maakonna teemaplaneeringust). Teemaplaneeringu eesmärk on täpsustada Tallinn-Narva trassi asukohta ja viia see vastavusse I klassi maanteele esitatavatele nõuetele ning luua planeerimisseaduse kohane alus teeprojekti koostamiseks. Tallinn-Narva põhimaantee näol on tegemist riigi ühe olulise põhimaanteega, on liikumisvõimaluste parandamine ja kiire ühenduse tagamine regioonide vahel oluline ja vajalik riigi üldise arengu seisukohalt avalikust huvist lähtuvalt.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 12
Planeeringuga on valitud I klassi maantee (põhimaantee) trassi koridori asukoht, mille laius I klassi maantee korral on 650 m. Teemaplaneeringu elluviimiseni võib jätkuda olemasolev maakasutus vastavalt senisele sihtotstarbele. Planeeringu kehtestamise järgselt tuleb tee ja teekaitsevööndi alas planeerimis- ja ehitustegevuse puhul arvestada maantee rajamisega
Vastavalt teemaplaneeringule on Skepast&Puhkim OÜ koostanud töö nr 2020-0055 „Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn - Narva km 162,5 – 172,5 Jõhvi - Toila teelõigu eelprojekt“, mille lahendusega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 13
Joonis 3 Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud
Narva mnt 133 maaüksus piirneb lõuna poolt Narva maanteega (kohalik tee nr 2510501). Tegemist on ca 7 m laiuse asfaltkattega tänavaga.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 14
Planeeringu koostamisel on arvestatud Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Toila lõigu eelprojektiga („Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti koostamine“ Skepast&Puhkim OÜ) ja Transpordiameti 28.05.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/1613-4 väljastatud seisukohtadega. Planeeringu põhijoonisel on kajastatud Jõhvi-Toila 2+2 teeprojektiga kavandatud ristmiku ja tänava lahendus, mis asuvad planeeringualast lääne pool.
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Narva mnt 133 idapoolsest osast. Juurdepääsutee laius on ca 5,5 m. Ristmiku kavandamisel on arvestatud, et Narva mnt 135 maaüksuse juurdepääs toimub Biotiigi tänavalt (kohalik tee nr 2510541). Narva mnt 133 maaüksuse planeeringuga lisanduv liikluskoormus ei ole märkimisväärne ning ei avalda olulist mõju liikluse toimimisele. Peale teemaplaneeringu realiseerumisel, kui Narva Jõhvi-Toila 2+2 projektiga kavandatud tänava lõi ja ristmik on väljaehitatud ning ümberkaudsete teede liikluslahendus on muutunud, on võimalik Narva mnt 133 maaüksuse juurdepääs rajada krundi läänepoolsest küljest. Alternatiivse ristmiku projekteerimisel tuleb arvestada põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva km 162,5 – 172,5 Jõhvi - Toila teelõigu eelprojektiga (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2020-0055) kavandatud ristmiku ruumivajadusega. Alternatiivne juurdepääs on võimalik kavandada perspektiivse ristmiku pöörderaadiuse lõpust ca 10 m võrra põhjasuunas. Tuleb jälgida, et perspektiivne liiklussaar ei takistaks vasakpööret planeeringualalt välja.
Kõik riigitee kaitsevööndis või teemaplaneeringu trassikoridoris kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee trassikoridoris või kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.
Planeeringuala jääb osaliselt Narva maantee tänava kaitsevööndisse, milel laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit (Ehitusseadustik § 71 lg 3). Teekaitsevöönd kehtestatakse tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras tee maaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise.
Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
Juurdepääs on näidatud põhijoonisel orienteeruva täpsusega. Projekteerimise käigus on lubatud juurdepääsutee asukohta, laiust ning katendit täpsustada.
4.2 Parkimine ja kõnniteed
Planeeritava ridaelamu parkimine on lahendatud krundisiseselt. Eesti Vabariigi Standardist 843:2016 tuleneva elamute parkimisnormatiivi kohaselt on väike-elamute alal uue ridaelamu kavandamisel normatiivne parkimine 2 kohta korteri kohta. Detailplaneeringuga on
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 15
kavandatud igale boksile 2 parkimiskohta ja kokku 12 parkimiskohta. Planeeringu põhijoonisel on kajastatud illustratiivne parkimise lahendus ja parkimiskohtade paigutus. Vastavalt ehitusseadustikule (§ 651) tuleb elamute puhul kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga, et tagada parkimiskohtade omanikele võimalus paigaldada vajadusel elektriauto laadimispunkt. Projekteerimise staadiumis tuleb määrata elektriauto laadimispunktide asukohad ning tagada nende varustamine elektrienergiaga. Narva maantee ääres on ca 3 m laiune asfaltkattega jalgtee (tee nr 2510738), mis on tänavast eraldatud haljasribaga. Planeeringualal vahetus läheduses asub bussipeatus. Täpne parkimislahendus (sh liikumisskeem, jalgteede asukohad ja haljasalad) tuleb anda projekteerimisel, kui on teada täpne hoonestuse maht ja normatiividest tulenev parkimiskohtade arv.
4.3 Kattega alad
Planeeritud juurdepääsutee ja parkla on ettenähtud asfaltkattega. Parkimiskohtade katendina kasutada muru- või killustikukärge (või analoogset lahendust), et suurendada sademetevee loomulikku pinnasesse immutamist. Täpne katendite lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Sademevee juhtimise planeeritud sademeveekanalisatsiooni peab tagama katendile projekteeritav kalle ja planeeritav sademeveetorustik, mille eesvooluks on planeeringualast põhjapool asuv kraav.
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
5.1 Haljastus ja heakorrastus
Ehitustegevuse käigus tuleb ette näha kaitsemeetmeid õhu ning pinna- ja maasisese vee reostamisest hoidumise kooskõlas kehtivate normidega. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal ning ehitise kasutamisel vastavalt Jõhvi valla heakorraeeskirjale.
Peale ehitustegevust tuleb heakorrastada õuealad ning rajada täiendav haljastus. Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt 25% elamupiirkonna kogupindalast olema haljastatud. Soovitav on kasutada nii kõrghaljastust kui ka madalhaljastust ning heitlehiseid kui ka igihaljaid puid ja põõsaid, mis tagavad roheluse terve aasta vältel. Hoone lähedusse puude istutamisel tuleb arvestada, et võrad ei jää kasvades hoonetele lähemale kui pool võra läbimõõtu. Kõrghaljastus ei tohi paikneda tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis. Kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega. Vältida kitsaste mururibade tekitamist maja ja kõnnitee vahele.
Haljastuslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljatus tuleb rajada koos hoonete ehitamisega. Haljasalad peavad olema regulaarselt hooldatud ja heakorrastatud.
Maapinna tõstmise vajadus ja täpsem lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.
5.2 Piirded
Piirdeaia maksimaalne kõrgus on 1,3 m. Piirded peavad olema läbipaistva konstruktsiooniga, materjalina kasutada metallvõrku või puitmaterjali. Piirdeaed on soovituslik liigendada hekiga. Heki kõrgus ei tohiks olla üle 1,3 m, sõidutee nähtavuskolmnurgas üle 0,4 m.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 16
Ridaelamu bokside vahele võib kavanda kuni 1,0 m kõrgusega hekki vastavalt kaasomanike omavahelistele kokkulepetele (tulenevalt asjaõigusseadusest).
Piirete tüüp tuleb määrata projektiga.
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS
Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mille jaoks on vajalik keskkonnakasutuse luba ega olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“.
Lähtudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 on üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel antud eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Jõhvi Vallavolikogu jättis detailplaneeringu algatamisel KSH algatamata.
Kavandatava tegevuse lähialal ei asu ühtegi looduskaitseala, looduskaitselist üksikobjekti ega kaitsealuseid liike. Planeeringuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning Natura kaitsealad ei jää kinnistu mõjupiirkonda. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ega põhjusta pöördumatuid muudatus, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
6.1 Keskkonnatingimused
Tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada selleks kohandatud jäätmekäitluskohta; Hoonete ehitamisel kasutada võimaluse korral kohalikke ja keskkonnasõbralikke
ehitusmaterjale (sh näiteks kohalikke Eestis toodetavaid ehitus- ja soojustusmaterjale, sest nende transpordile kulub vähem energiat) ja vesialusel värve, mis on keskkonnale ohutumad;
Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus. Sellest lähtuvalt tuleb kavandada hoonestus võimalikult vähe energiat tarbivana;
Planeeritavates hoonetes ei tohi arendada tegevusi, millega kaasneb oluline keskkonnareostus;
Tänava- ja muus välivalgustuses kasutada võimalusel LED-valgusteid, päikeseenergial töötavat valgustust vms.
Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas. Planeeritud tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale elukeskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatakse uue hoonestuse rajamist, mille tõttu suureneb inimeste arv alal, kuid mis kokkuvõttes ei ületa piirkonna looduskeskkonna vastupanuvõimet. Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 17
keskkonnamõju alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas. Negatiivne mõju ümbritsevatele kinnistutele puudub.
6.2 Müra, vibratsioon ja insolatsioon
Planeeringuala külgneb Narva maanteega, mille puhul on tegemist on ühe Jõhvi linna põhitänavaga ja mille kaudu toimub linna sissesõit Narva poolt. Planeeringuala jääb perspektiivs E20/T1 Tallinn-Narva maantee trassikoridori 650 meetrisesse puhveralasse. Hoone projekteerimisel (vundamendid, seinad, aknad jne) tuleb arvestada tuleb olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).
Planeeringuga ei kavandata ehitist, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamist ja mürahinnangut ei koostata. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 kohaselt tuleb müraallika valdajal tagada, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Projekteerimisel tuleb arvestada tänava liiklusest põhjustatud häiringute ulatust (vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“).
Planeeringualale planeeritakse müratundlikke hooneid, seega planeeringuala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2017 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.
Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti raames Kajaja Acoustics OÜ poolt koostatud liiklusmüra hinnangu kohaselt jääb planeeringualal 2020. a liiklussageduste tingimustes liiklusmüra öisel ajal vahemikku 50-55 dB ja päevasel ajal 55-60 dB. Detailplaneeringuga taotletakse maakasutuse sihtotstarve muutmist pereelamumaa juhtotstarbega maaks. Eelpool nimetatud liiklusmüra hinnangu järgi on planeeringualal ületatud liiklusmüra tasemed päevasel ja öisel ajal ning tuleb planeerida leevendavaid meetmeid.
Planeeringu koostamisel on OÜ Hendrikson & Ko poolt viidud läbi mürahindamine. Eksperthinnangu koostamise eesmärk oli määrata Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu liiklusmüra tasemed ning vastavus kehtivatele nõuetele.
Mürahinnangus toodi välja, et peamiseks piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on autoliiklus planeeringualaga külgnevatel tänavatel. Planeeringuala müraolukorra hindamisel arvestati ka raudtee (Tapa – Narva raudteelõik, mis jääb lõunasuunas ca 160 m kaugusele planeeritud hoonestusalast) ning perspektiivse Tallinn – Narva mnt 2+2 sõiduradade väljaehitamisega, millega kaasneb ka kogujateede ehitus, millest üks tee hakkab piirnema ka planeeritava alaga. Mürahinnangus analüüsiti olemasoleva ja perspektiivse (hinnanguliselt aasta 2048) olukorra auto- ja raudteeliiklusega kaasnevat mõju uuritaval alal. Sealhulgas arvestati 2048. a liiklusprognoosi Tallinn-Narva mnt 2+2 sõiduradadega väljaehitamise korral, samuti ristuvate teede ja kogujateede liiklusprognoosi ning planeeringualaga lõunast piirneva Narva mnt liiklusprognoosi. Mürahinnangu tulemused ja soovitused:
Kavandatud hoone asukohas ja hoonete fassaadil esinev müratase vastab II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse nõuetele päeval ja öösel ning seda nii ehitusjärgses kui
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 18
ka perspektiivses olukorras: hoonete teepoolsetel külgedel on tagatud vastavalt 65 dB päeval ja 60 dB öösel ning hoovipoolsetel külgedel vastavalt 60 dB päeval ja 55 dB öösel;
Kõrgeim müratase esineb planeeritava hoone Narva mnt poolsel küljel (ca 25 m kaugusel teest);
Raudteeliiklus ei oma märkimisväärset mõju summaarse müraolukorra kujunemisel (160 m suurune vahemaa on piisavalt suur) ning normidele vastavuse hindamisel;
Perspektiivne Tallinn-Narva tee (põhimaantee nr 1) jääb samuti piisavalt kaugele (ca 300 m) ning ei oma märkimisväärset mõju planeeringuala müraolukorrale;
Kavandatava kogujatee liikluskoormus on piisavalt väike ning ei too kaasa liiklusmüra piirväärtuste ületamist planeeritava hoone juures.
Hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb müra suhtes tundliku funktsiooniga hoonete ja ruumide rajamisel järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit (hetkeseisuga on standardiks EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest), mille kohaselt: Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid korteris) Ld 66-70 dB
müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 45 dB, hoonete vaiksematel külgedel võib rakendada 5 dB võrra madalamaid nõudeid;
Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
Tiheda liiklusega ning vastavalt ka kõrgema mürafooniga tänavate poolsed küljed (eelkõige Narva mnt poolne külg) on üldjuhul soovitatav maksimaalses mahus jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Eluruumide rajamisel on soovitatav magamisruumid võimalusel paigutada hoonete hoovipoolsele küljele, samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused ka teepoolsel küljel ning seetõttu ei ole mõistlik hoonestuse kavandamisel ka liiga rangeid piiranguid seada.
Vaadeldava piirkonna puhul on tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb arvestada elukoha valikul (linnakeskkonnas on liiklusmüra esinemine sageli paratamatu). Samuti tuleb silmas pidada, et keskkonnamüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra piirväärtusele vastavad tingimused on tagatud. Tugevdatud helipidavusega kaasaegsetes eluruumides on siiski võimalik tagada head akustilised tingimused ning elukvaliteet. Samuti on planeeringuala siseselt võimalik ette näha headele tingimustele vastav hoovipoolne õueala.
Täiendavad tingimused: Tehnoseadmete paigutamisel ja mürarikaste tegevuste puhul jälgida, et need oleksid
suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Projekteerimisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 19
Planeeringualal võib esineda ehitusaegne müra ja vibratsioon. Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas toodud piirväärtustele.
Projekteerimisel tuleb arvestada rahvatervishoiu seaduses ja selle rakendusaktides toodud nõudeid. Peale detailplaneeringu realiseerimist ei ole oodata seniste müra ja vibratsioonitasemete suurenemist. Samuti ei teki planeeringualal soojuse ja kiirguse reostust.
Planeeringualale kavandatavad hooned jäävad olemasolevatest üksikelamu krundist piisavalt kaugele ega põhjusta seetõttu insolatsioonitingimuste halvenemist naaberelamutel. Projekteerimisel tuleb arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
Planeeringualast põhjapool on koostamisel Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneering, millega kavandatakse reoveepumpla rajamist Narva mnt 137 maaüksusele. Kavandatav reoveepumpla jääb Narva mnt 133 maaüksusest ca 200 m põhja poole ja eelduste kohaselt ei ulatu reoveepumplast tulenevad müra- ega lõhna häiringud Narva mnt 133 maa-alani.
6.3 Radooniriski vähendamise võimalused
Eesti Geoloogiateenistuse radooniriski kaardi andmetele tuginedes jääb Jõhvi vald kõrge radoonisisaldusega riskiklassi alale. Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, õhust raskem gaas. Kõrge Rn- sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse.
Peamine radoonileke keldrita majade eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kavandatavate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandal.
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Vastavalt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski tasemelt madalaks (< 10 kBq/m³), normaalseks (10‒50 kBq/m³), kõrgeks (50–250 kBq/m³) ja eriti kõrgeks (> 250 kBq/m³). Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi kohaselt asub planeeringuala normaalse radooniriski (Rn-riski tase 30-50 kBq/m3) tasemega alal.
Radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Radooniohu täpsustamiseks planeeritaval alal tuleb enne hoone projekteerimist määrata täpne pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni eluruumidesse sisseimbumise tõkestamiseks vastavalt EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine” ja EVS
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 20
840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” esitatud nõuetele.
6.4 Jäätmekäitlus
Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt jäätmeseadusele ja Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjale ja korraldatud jäätmeveo korrale (vastu võetud Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017 määrusega nr 128), mille täitmine on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Jõhvi valla haldusterritooriumil. Jäätmevaldaja on kohustatud koguma jäätmeid liigiti, käitlema või andma jäätmed üle jäätmevedajale. Jäätmemahuti peab olema terve, puhas, kinnine, veega pestav ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti valdaja peab tagama selle korrashoiu ja puhastamise.
Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid: olmejäätmed - must, hall, roheline, biolagunevad jäätmed – pruun, paberi ja kartongi jäätmed – sinine, pakendijäätmed – kollane ja ohtlikud jäätmed – punane.
Mahuti asukoht peab olema valitud selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 meetri kaugusele mahutist. Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liiklust. Juurdepääsutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. Juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 meetrit lai ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Juurdepääsutee peab olema puhastatud lumest ja jääst, tee kalle ei tohi ületada 10%. Prügikonteinerid võib paigutada ka jäätmemajja/-varjualusesse. Prügikonteinerite või jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda projekteerimise käigus.
Jõhvi valla ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Tolmet Eesti OÜ territooriumil aadressiga Kaasiku 30, Jõhvi küla. Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete konteiner. Prügikastide puhul vältida looduses silmatorkavat värvi, prügiurnid peavad sobima antud keskkonda. Prügikonteinerite asukoht tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.
7. TULEOHUTUS
7.1 Tuleohutusnõuded
Alus: Tuleohutusseadus, siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”, Siseministri 18. veebruari 2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nii, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Detailplaneeringualal on nõutud tuleohutuskuja (planeeritavate hoonete minimaalne vahekaugus 8 m naaberkinnistutel asuvatest hoonetest) tagatud. Päästetöö tegemise tagamiseks peab:
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 21
1) ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde; 2) päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahendiga; 3) olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale, kusjuures igale ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht; 4) olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist; 5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud; 6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu. Tulekustutustehnikaga juurdepääs hoonetele on tagatud juurdepääsutee kaudu. Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab vähemalt hoonestusalani olema rajatud vähemalt 3,5 m laiune sõidutee. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal. Kruntidele ei tohi rajada ehitist ilma ehitusprojektita.
Ridaelamute tulepüsivusklassiks on TP3. Ridaelamud liigituvad tuleohituse järgi I kasutusviisiga hooneteks (eluhooned). Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele, mille hoone tuletõkkesektsiooni põlemiskoormus ei ületa 600 MJ/m2, on 10 l/s kolme tunni jooksul. Täpsemad tulekaitsenõuded ja ehitisesisese tuletõrjeveevärgi vajadus lahendatakse projekteerimise käigus lähtudes kehtivatest normidest. Tuleohutuse tagamiseks projekteeritavates hoonetes tuleb lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja selle lisadest ning kehtivatest standarditest. Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.
Lähimad tuletõrjehüdrandid asuvad Narva mnt 141a maaüksusel (JÕ165H) ja Eha tänav T1 maaüksusel (JÕ073H). Järve Biopuhastus OÜ andmetel, ei tagata hüdrandist JÕ165H vajalikku veevooluhulka 10 l/s (Keskkonnaabi OÜ hüdrandi tehnilise seisukorra kontrollimise akti 06.01.2021 nr 210106-1 alusel on kõnealuse hüdrandi mõõdetud veevooluhulk vaid 8 l/s). Lähim OÜ Järve Biopuhastus tuletõrjehüdrant JÕ073H, kust tagatakse vajalik veevooluhulk 10 l/s, asub planeeritava ehitise sissepääsust ca 330 m kaugusel."
Planeeritava ridaelamu välise tulekustutusvee tagamiseks on kavandatud Narva mnt 139a kinnistul asuva tiigi äärde kuivhüdrandi rajamine. Hüdrandi paigaldamisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Vastavalt määruse nr 10 § 6 lg 2 veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid; lg 3 veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 22
Joonis 4 Olemasolevad hüdrandid ja planeeritav kuivhüdrant. Alus: Maa- ja Ruumiamet, e-ehituse portaal
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE
Planeeringutes tuleb käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist. Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 ”Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”, 29.11.2002. Peamised riskid käesoleval planeeringualal, on seotud vandalismiga. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned soovitused ja nõuded edaspidiseks projekteerimiseks, et vähendada kuritegevuse riske.
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks
8.1.1 Korrashoid
Planeeringuala tuleb heakorrastada. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Planeeringu elluviimisel luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid. Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Tähtsat mõju avaldab prügi kiire eemaldamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, muru korrapärane niitmine jne). Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on väiksem. Ehitamisel on soovitatav kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, prügikastid jms).
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 23
8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused
Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäevaringselt. Probleemiks võib olla inimeste vähene liikumine öisel ajal. Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse ja videovalve olemasoluga. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada hoonete ja siseõue hea nähtavus ja valgustatus. Oluline on valgustada hoonete ümbrus (sissepääsud ja õueala), parkimisalad, avalikud alad ja juurdepääsuteed. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. See vähendab kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismiaktide, vägivalla ja süütamise riski. Turvasüsteemide rajamine, territooriumi jälgimine (nt alarmid (signalisatsioon), videojälgimissüsteem, naabrivalve) ja territooriumi ööseks sulgemine vähendab varguste ja muude kuritegudega riski.
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID
Maa-alade kasutamise põhimõtted juhinduvad juba eksisteerivast maakasutusest ja keskkonnast ning õigusaktides kindlaks määratud piirangutest. Kaitsevööndid on liine ja torustikke ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus tehnovõrkude ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omanikku või valdaja tegevust. Kõikide planeeringualal (tänava maa-aladel) paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb järgida kehtivaid seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Planeeringualal olevad kaitsevööndid on kajastatud joonistel.
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi või sundvalduse seadmise ettepanekud
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek servituudi või sundvalduse seadmiseks krunte läbivatele tehnovõrkudele kaitsevööndi ulatuses.
Narva mnt 139a kinnisasjale tuleb seada kasutusõigus kuivhüdrandi avalikuks kasutamiseks.
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED
Olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile, mis on kajastatud kõikidel planeeringu joonistel.
10.1 Elektrivarustus
Planeeritava ala elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 12.12.2024 väljastatud liitumistingimustele nr 486544. Planeeritava krundi elektrivarustus on ettenähtud alajaamade Jõhvi nr 57:(Jõhvi) (aadressil Soo tn 69) ja Jõhvi nr 85:(Jõhvi) (aadressil Narva mnt 141a) baasil. Olemasolevatest alajaamadest tuleb projekteerida eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Krundi piirile on kavandatud 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati ööpäevaringselt vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist kuni rajatava hooneni on ettenähtud maakaabliga.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜle esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 24
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
Planeeringus on määratud elektrivõrgu servituudi vajadustega alad. Servituudi alad on määratud elektrivõrgu kaabelliinide (1 m äärmistest 0,4 kV kaabelliinidest) ja elektrikilbile (2 m rajatise seinast). Projekteerimise käigus määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
10.2 Välisvalgustus
Narva maantee ääres on olemasolev tänavavalgustus. Krundisisene hoone ja parkla valgustus lahendatakse projekteerimise käigus. Välivalgustuses kasutada võimalusel energiat säästvaid lahendusi - LED-valgusteid, päikeseenergial töötavat valgustust vms.
Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist.
10.3 Sidevarustus
Planeeritava ala sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 10.12.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39324990. Planeeritava krundil Telia sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vajalik rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist kuni hoone sisevõrgu ühendus(jaotus) kohani. Tehniliste tingimuste kohaselt tuleb alates sidekaevust JHV122 paigaldada 24 kiuline optiline kaabel kuni sidekaevuni JHV113. Sidekaevu JHV113 tuleb paigaldada jätk ja jätku 1/32 splitter. Alates splitterist tuleb paigaldada 12 kiuline SM optiline kaabel igasse ridaelamu boksi või ühisesse tehnoruumi.
Hoone sisevõrk lahendatakse projekteerimisel. Hoonesse paigaldada andmesidejaotla. Sisevõrk projekteerida jaotlast iga ridaelamu boksini. Sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete ühendamiseks 230 V elektrivõrguga. Sisevõrgu projekteerimisel lähtuda Telia juhisest „Valguskaabli sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades“.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Info järelevalve kohta telefoninumbril 5262792. Telia Eesti AS on tehnilistes tingimustes kinnitanud, et ei võta sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 26
10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeringuala asub Pesulux OÜ ühisveevärgi teeninduspiirkonnas, kuid olemasolevas võrgus puuduvad vabad võimsused ühisveevärgiga liitumiseks. Lähim Järve Biopuhastus OÜ hallatav ühisveevärgi torustik asub planeeringualast ca 230 m kaugusel.
Planeeringuala veevarustuse lahendamiseks on kavandatud puurkaevu rajamine. Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ nõuetele.
Kavandatava ridaelamu arvestuslik veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas. Planeeritava puurkaevu hooldusala on 10 meetrit.
Veeseaduse § 154 lg 5 kohasel on hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: 1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; 2) karjatamine; 3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4) maaparandussüsteemide rajamine; 5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; 6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; 7) kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; 8) kalmistu rajamine; 9) jäätmete käitlemine; 10) maavara kaevandamine.
Hooldusalal on keelatud ka sademevee pinnasesse juhtimine.
Puurkaevu rajamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatud nõudeid.
Planeeritava ala reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt OÜ Järve Biopuhastus poolt 04.04.2024 väljastatud liitumistingimustele nr 2-9/3857.
Planeeringualal formeeruvad reoveed on planeeritud juhtida Narva maantee L11 asuvasse kanalisatsioonikaevu.
Narva mnt 133 kinnistu piirile (kuni 1 m väljapoole kinnistu piiri) tuleb paigaldada kanalisatsioonikaev. Kaevu lahendus (tüüp, läbimõõt, kõrgus, materjal jne) ja asukoht tuleb määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 27
Vastavalt liitumistingimustele on lubatud reovee vooluhulk Qmax.ööp = 0,48 m3/d.
Ühenduspunktini paigaldatava reoveetorustiku diameeter ja pikiprofiil määratleda projekteerimise käigus. Ühenduskaevu ega torustikku ei ole lubatud teha teisi kanalisatsiooniühendusi ilma OÜ-ga Järve Biopuhastus kooskõlastuseta.
Rasvu või õlijäätmete olemasolul tuleb enne reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni reovesi lokaalselt puhastada (rajada rasva- ja õlipüüdur). Reovesi peab vastama järgmistele nõuetele: rasvad – piirnäit 50 mg/l ja naftasaadused, õlid – piirnäit 2,3 mg/l.
Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida kontsentreeritud reovee ja reostushulki, tinglikult puhast heitvett, lokaalsetest puhastusseadmetest (restidelt) kogutud jäätmeid, olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid jne, heitvett, mille temperatuur ületab 35 kraadi C, sademe- ja drenaaživett. Reoainete kontsentratsioonid ei tohi ületada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi ega kahjustada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ja/või põhjustada puhastusprotsessi häireid.
Piirnäitajad ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele: BHT 266 mg/l; KHT 557 mg/l; Nüld 58 mg/l; Püld 11 mg/l; Heljum 299 mg/l; Kloriidid 284 mg/l; Sulfaadid 296 mg/l; Sulfiidid 9 mg/l.
Reoveekanalisatsiooni paisutuskõrgus on kinnistu kanalisatsiooni ja ühiskanalisatsiooni liitumispunktis oleva kaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Liitumine ühiskanalisatsiooniga ei tohi kahjustada olemasoleva ühiskanalisatsiooni nõuetekohast toimimist.
Reovee ärajuhtimise teenuse arvestus toimub joogivee mõõturi alusel. Veemõõdusõlm tuleb paigaldada vastavalt mõõteseadusele ja Jõhvi valla ÜVK eeskirjale.
Käesolevate liitumistingimuste alusel kohustub Liitumistingimuste Saaja teostama ehitusprojekti tööprojekti tasemel. Projekteerimisel tuleb arvestada OÜ Järve Biopuhastus poolt esitatavate nõuetega.
Peale projekti kooskõlastamist sõlmitakse liitumisleping. Ühiskanalisatsiooni jaoks projekteeritud ja ehitatud reoveetorustik tuleb anda üleandmise-vastuvõtmise aktiga OÜ-le Järve Biopuhastus. Ehitatud reoveetorustiku üleandmiseks OÜ-le Järve Biopuhastus tuleb esitada reoveetorustiku kohta täitedokumentatsioon ja kasutusluba ning ühiskanalisatsiooni talumiseks selle asukoha kinnistule (või kinnistutele) seada sundvaldus või isiklik kasutusõigus OÜ Järve Biopuhastus kasuks.
Kõik liitumisega (sh Narva mnt 133 kinnistu välise reoveetorustiku rajamisega kuni ühenduspunktini olemasoleva ühiskanalisatsiooniga) seotud kulud ja riskid (projekteerimine, ehitus, ehitus- ja kasutusload, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud, kooskõlastuste
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 28
hankimine jne) kannab liituja. Ehitustööde alustamisest tuleb teavitada OÜ Järve Biopuhastus ette minimaalselt 3 tööpäeva ning kutsuda kohale OÜ Järve Biopuhastus esindaja. Väljakutse aluseks on kirjalik tellimus (e-posti teel: [email protected]).
Peale liitumist sõlmitakse Teenusleping.
10.5 Sademeteveed
Planeeringuala läänepoolse piiri ääres asub sademetevee torustik, mille kaudu juhitakse sademeteveed planeeringualast põhja pool asuvasse kraavi. Planeeritava juurdepääsu tee kohas on olemasolev restkaev, mille kaudu suunatakse sademetevesi tänavamaalt Narva mnt 133 krundile. Torustik tuleb ümberehitada ja juhtida sademetevesi planeeringualast põhjapool (Narva mnt 139 kinnistul) asuvasse kraavi.
Planeeritava krundi parkla ja hoone katuselt kogutud sademeteveed on planeeritud planeeringualast põhjapool asuvasse kraavi. Planeeringualast väljapool tuleb torustikule seada kasutusõigus. Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sademevete täpne ärajuhtimine lahendatakse projekteerimise käigus, kui on teada hoone täpne kuju ja paiknemine, katendite täpsed liigid, asukohad ja mahud ning trasside täpsed paiknemised ja kõrgused.
Kavandatavate platside ja teede sademetevee äravoolu peab tagama katendile projekteeritav kalle. Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ega naaberkruntidele ei ole lubatud.
Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteaine sisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele.
10.6 Soojavarustus
Planeeringuala piirkonnas ei ole kaugküte välja ehitatud ja hetkel puudub võimalus soojatorustikuga liitumiseks. Vastavalt GREN Viru AS 16.12.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele on võimalik planeeringuala liitumine Narva mnt 135 kinnistust ida poole projekteeritud soojustrassiga, kuid hetkel ei ole võrguettevõttel võimalik öelda, kas ja millal antud torustiku projekt realiseerub.
Kuni võimaluseni kaugküttevõrguga liitumiseks tuleb soojavarustus lahendada lokaalsete küttesüsteemidega. Võimalikud on soojuspumbad, elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.
Peale soojatorustiku väljaehitamist on võimalik projekteerida Narva mnt 133 krundi liitumine, lähtudes GREN Viru AS tehnilistest tingimustest.
Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida on lubatud täpsustada projekteerimise staadiumis, kui on teada täpsed hoone sisendite asukohad.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 29
11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud sotsiaalsele-, majanduslikule-, kultuurilisele ja looduskeskkonnale
Jõhvi valla prioriteediks on olnud kvaliteetse elukeskkonna arendamine, sest olemasolev elamufond on vananenud. Planeeringulahendus ei vasta küll maakasutuse osas Jõhvi valla üldplaneeringule, kuid on kooskõlas arengukavas seatud põhimõttelistele eesmärkidele elukeskkonna arendamise, tiheasustusalade tihendamise osas. Olulist negatiivset sotsiaal- majanduslikku mõju ühe kinnistu hoonestamisega ei ole ette näha.
Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, seda eelkõige elamu kavan- damise tõttu praegu hoonestamata alale. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobi- vaks linnaruumi tihendamiseks. Planeeringu elluviimisel ala korrastatakse ja võetakse aktiiv- sesse ja eesmärgipärasesse kasutusse. Suureneb Jõhvi valla elanikkond, valla tulevad noored pered ja antud piirkonnas suureneb naabrivalve.
Hoone ehitamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kätte- saadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktse struktuuriga elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.
Detailplaneeringuga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Planeeringu elluviimisel ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kva- liteedile. Detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse reoveed on võimalik suunata ühiskana- lisatsiooni. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata reoveetekke koguseid ega koostist, mis võiksid ületada piirkondliku reoveepuhasti vastuvõtuvõimet. Seega ei ole oodata reoveekäit- lusest tulenevat olulist keskkonnamõju.
Planeeringualal puuduvad elustiku jaoks olulised elupaigad või toitumisalad, seega ei avaldata planeeringu elluviimisega ka otsest olulist keskkonnamõju elustikule. Planeeringu elluviimi- sega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel puuduvad planeeringualal ja naabruses kaitse- alused mälestised ja planeeringu elluviimisel puudub mõju kultuuriväärtustele.
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avarii- olukordade esinemist.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 12.03.2026 30
11.2 Planeeringu elluviimise kava ja rakendamise võimalused
Kehtestatud detailplaneering on ehitusprojektide koostamise aluseks. Hoonete ehituslubade väljastamise eeltingimuseks on kohustus rajada planeeringuga ette nähtud juurdepääsutee ja tehnovõrgud. Juurdepääs Narva maanteelt, parkla ning tehnovõrgud ehitatakse välja arendaja kulul. Tehnovõrkude väljaehitamine toimub arendaja ja tehnovõrgu valdaja vaheliste kokkulepete alusel. Edasised hooldustingimused ja omandisuhted lahendatakse arendajaga sõlmitavate lepingute alusel. Kohalikule omavalitsusele ei kaasne kulusid planeeringu elluviimisel.
Kõik riigitee kaitsevööndis või teemaplaneeringu trassikoridoris kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee trassikoridoris või kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.
Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks tuleb esitada OÜle Järve Biopuhastus liitumistaotlus ja sõlmida liitumisleping vastavalt võrguvaldaja poolsetele tingimustele.
Kehtestatud detailplaneeringu alusel elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 18.03.2026 | 1 | 9.3-2/25/6471-8 🔒 | Sissetulev dokument | ta | Eraisik |