VASTUS Innovatsiooniprojekti ideekavandi täiendamine

Innovatsiooniprojekti ideekavand1

AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTMINE

Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei veebilehel toodud soovituste ja juhistega projekti esitajale.

Innovatsiooniprojekti nimi
Plastijäätmete väärindamine teekatendites
Innovatsiooniprojekti fookusvaldkond
☐ Riigi kriisikindluse suurendamine
☒ Majanduse kasvule kaasa aitamine 
☐ Riigi tõhus juhtimine
Innovatsiooniprojekti esitajad
(tulevased RK partnerid) (asutus/asutused)2
Transpordiamet

Projektijuht või ideekavandi esitaja kontaktisik
(nimi, asutus, e–posti aadress ja telefon)
Mart Arusoo
Transpordiamet
[email protected]
Valge 4, Tallinn
+372 52 57 947

Innovatsiooniprojekti kestus (kuudes)
32 kuud

Ajaarvestust alustame üldjuhul partnerluslepingu sõlmimisest.
Innovatsiooniprojekti kogumaksumus
(sh käibemaks, kui on abikõlblik)
Kogumaksumus: 788 500 eurot


Käibemaks
☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik)
☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik)

Vastav info täita iga partneri kohta (kopeeri ridu ning kirjuta partneri nimi juurde)


1. Probleemikirjeldus (max 2 lk)

Kirjeldage lahendamist vajavat probleemi, selle olulisust ning keda see probleem puudutab.

• Selgitage, miks on probleem aktuaalne.
• Hinnake probleemi mõju (nt rahaline kokkuhoid, keskkonna- või sotsiaalne kasu).Kirjeldage probleemi tausta. Mida on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel? Tooge välja relevantsed teiste riikide kogemused probleemi lahendamisel.
Probleem koosneb 2 osast:

1) Soov vähendada fossiilse bituumeni kasutamist asfaltsegudes selle suure keskkonnajalajälje tõttu;
2) Vajadus leida plasti ümbertöötlemise saadustele täiendavaid väärtuslikke väljundeid, et samuti vähenda plastitarbimise keskkonnajalajälge Täna leiab rakendamist vaid osa ümbertöötlemisel saadavatest jääkmaterjalidest; peamiselt uute kilekottide ja prügikottide tootmiseks.
Antud projekti raames on idee uurida erinevate kvaliteedi omadustega plastjäätme sobivust asfaltsegudes.
Näiteks on hea kasutusotstarbeta:
• Kasutuseta on plastjäätmete ümbertöötlemiselt tekkiv jääkplastik, sest sellele pole head rakendust leitud. Samas on tegemist on küllaltki ühtlase keemiliste omadustega materjaliga, mis võiks potentsiaalselt sobida asfaltsegudesse.
• Lisaks jääkplastikule vajab tulevase jäätmereformi raames uurimist mitmekihiliste plastpakendi jäätmetest toodetud sekundaarne plastmaterjal, mis samuti võiks potentsiaalselt sobida osaliselt asfaltsegudes bituumensideaine asendamiseks ja/või lõpptoote ehk asfaltsegu omaduste parendamiseks.

Probleemid on aktuaalsed kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisel.

Lisaks probleemile sisaldab idee plastijäätme kasutamisest bituumeni osalise asendajana ka järgnevaid potentsiaale ehk võimalusi:

1) Otsene kokkuhoid – täna püsitootes kasutust mitte leidev ja põletatav plastikjäätme ümbertöötlemisel tekkiv jääkmaterjal või mitmekihiliste plastpakendite jäätmetest tehtud sekundaarne toode võib osutuda odavamaks kui bituumen, odavdades seega asfaltsegude lõpphinda ja seega ka teetööde maksumusi
2) Kokkuhoid läbi kvaliteedi – plastjäätmematerjalid võivad potentsiaalselt osutuda asfaltsegude eluea pikendajaks, muutes seeläbi soodsamaks teede ehitamise ja hoolduse;
3) Jäätmereformiga sekundaarsete plastjäätmete kogus suureneb. Nendele jäätmetele on vaja leida rakendust. Üheks võimaluseks võib osutuda asfaltsegudes kasutamine.
4) Odavam kõrge kvaliteediga asfalt - üheks uurimist vajavaks ideeks on plastjäätmematerjal, millest täna osaliselt tehakse prügikotte või saadetakse põletamisesse. Selle jäätmematerjali kasutamine asfaltsegudes polümeermodifitseeritud bituumeni asendajana oleks kõrgemat väärtust loov ning pikas vaates kasulikum, kui põletamine.

TAUST: Aastas toodetakse Eestis ca 1 000 000 tonni asfaltsegusid. Selleks kulub ca 55 000 tonni bituumenit, mille jalajälg on ca 530 kg CO2 eq./t3. Kui suudame asendada 5% bituumensideainest jääkplastikuga, mis täna läheb põletamisesse, on nii C02 heitme kokkuhoid kui ka majanduslik kasu märkimisväärne. Üks tonn bituumenit maksab täna ca 500.-. Jääkplastikule tuleb lisaks tänasele põletustariifile seoses jäätmereformiga peale ka uus tasu 60 €/t. Seega põletamise asemel potentsiaalselt uues tootes jääkplastiku kasutamise majanduslik väärtus on suur.

Näide:
1. 5% jääkplastikuga asendatavat bituumenit = ca 3000 t vähem sisse tarnitavat bituumenit, mille tänane turuhind on 1 500 000€.
Jääkplastiku hinnanguline turuhind 3000 t puhul = 450 000 €.
Otsene majanduslik kasu sisse tarnitava sideaine asendamisel jääkplastikuga aasta üle 1 milj €.
Märkus: Täna pole näha, et bituumeni maailmaturu hind langeks, pigem tõuseb nii tootmise hind, ning lisanduvad veel CO2 maksud.
2. CO2 vähenemine - Bituumen on väga suure CO2 jalajäljega fossiilne toode. Kui selle kasutamist suudame vähendada ja seda asendada teisese toormega on see väga otsene CO2 vähendamise eesmärkide poole liikumine. Saavutades 5% asendamise oleks aastane sääst ca 1500 tonni CO2 heitme langust, kui mitte arvestada jääkplastiku jalajälge.
3. Projekti eesmärk on leida jääkplastikute hulgast võimalik jääkmaterjal, millega saaks bituumeni ja sellega koos asfaltkatete eluiga pikendada. Bituumen ajaga ilmastikutingimustes vananeb (oksüdeerub). Vananemise vähendamiseks ning kvaliteedi parandamiseks kasutatakse ka modifitseeritud bituumeneid, mille hind on tavapärasest bituumeni hinnast oluliselt suurem
(500€/t+ 200€/t = ca 700 €/t modifitseeritud bituumeni kohta). Modifitseeritud bituumen on sisuliselt tööstuslikult konkreetse uue plastiktootega sideaine rikastamine.
Kui suudetakse leida jääkplastik, mis võiks modifitseeritud bituumeneid asendada ja/või asfaltsegude eluiga pikendada, oleks see pikas vaates juba väga suur rahaline ja C02 põhine kokkuhoid riigile tervikuna.
Näitena, kui täna keskmiselt teostatakse 50aastase tsükli jooksul igale teelõigule 4 korda asfaltkatete uuendamist, siis eesmärgiks võiks seada, et tulevikus on seda vaja teha ainult 3 korda. See tähendab, et 50 aastase perioodi jooksul jääk üks täielik asfaltkatete rekonstrueerimine ära.


Eestis on varasemalt vähesel määral piloteeritud plastikjäätmete kasutust/asendamist asfaltsegudes seoses MacRebur tootega, mis koosnes valdavalt vanadest laevakaablite isolatsioonidest. Peamisteks probleemideks olid toote väga suur ebaühtlus; palju jääki(metalli) tootes ning toote kõrge sulamistemperatuur. Kuna toode oligi tehtud vastu pidama kuumusele, siis jäi asfaltsegude valmistamisel palju mikroplastikut tootesse, mis ei sulanud ning sellega kaasneb suur oht mikroplastiku sattumiseks loodusesse. Täna ei leia MacRebur toode asfalditootmise juures rakendust ei majandusliku otstarbekuse ega kvalitatiivsete omaduste ega keskkonnaalaste ohtude tõttu.

Maailmas on varajasemalt tehtud erinevate plastikute/kummitoodetega katsetusi asfaltsegudes.
Kuna keemiliselt erinevaid plastikuid on väga suurel hulgal, pole võimalik võtta otseselt aluseks ühtegi uuringut ja seda üks- ühele Eesti tingimustesse üle kanda. Peab välja selgitama konkreetse kohapealse potentsiaalselt kasutatava jääkplastiku omadused, kvalitatiivse kõikumise ning konkreetselt meil kasutatavate sideainete ühilduvuse. Lisaks on enamus plastikutega katsetamise toimunud oluliselt soojemate kliimadega aladel. Meil on vaja kindlasti välja selgitada, kuidas võimalik plastikjääde käitub sideaines ja asfaltsegus külmade temperatuuride juures. Eestis on asfaltsegude pinnatemperatuuride kõikumine +60°C- ca -30°C. Selline temperatuuride kõikumine tekitab asfaltsegude püsivusele väga suure vastupidavuse nõude ja vajalik on välja selgitada, kuidas iga üksik komponent asfaltsegude omadusi mõjutab. Lisaks kasutatakse Eestis libeduse tõrjeks soolasid ning naelrehve, mis tekitavad asfaltsegude vastupidavusele lisanõuded.

Maailmas tehtust saab suhteliselt värske kirjandusülevaate näiteks järgmisest uurimistööst: Ameur, A.B.; Valentin, J.; Baldo, N. A Review on the Use of Plastic Waste as a Modifier of Asphalt Mixtures for Road Constructions. CivilEng 2025, 6, 17. https://doi.org/10.3390/civileng6020017 Kokkuvõtvalt näitab see kirjandusülevaade käesoleva idee potentsiaali ning teadus-arendustöö vajadusi. Üks peamisi aspekte käesoleva innovatsiooniprojekti raames on selle uuringu järeldus, et heade tulemuste saavutamisel on segamistingimused (temperatuur, plastiliik, osakeste suurus) kriitilise tähtsusega – valed parameetrid võivad põhjustada segude ebastabiilsust.
Eesti vaates tähendab see vajadust töötada välja ja katsetada just meie tingimuste ja materjalide kohaseid asfaltsegude retsepte – pole võimalik võtta praktilisse kasutusse edukalt üle teiste väljatöötatuid lähendusi.



2. Projekti eesmärk

Sõnastage konkreetne, selge ning mõõdetav eesmärk, mille saavutamist või mitte saavutamist on võimalik hinnata.

• Kirjeldage, kuidas plaanite projekti eesmärgi saavutamist mõõta.

Projekti eesmärgiks on katsetada Eestis leiduvate jääkplastikute sorteerimise ja/või ümbertöötlemise tehnoloogiates tekkivate jääktoodete ning plastpakendi jäätmete sekundaartoodete hulgast sobivaid tooteid asfaltsegudes kasutamiseks. Jääkplastikute/ sekundaarsete toodete hulgast peab leidma nii füüsiliselt , normatiivselt (keskkond, ehitus jne)sobiva kui majandusliku põhjendatust omava toote, mida saaks rakendada Eestis kasutatavate asfaltsegude koostisainena bituumeni osalise asendaja ja/või polümeer-modifitseerijana.

Tulenevalt tänaste teadmiste piiratusest antud innovatiivses arendussuunas on projekt jagatav järgnevateks mõõdetavateks vahe-eesmärkideks, mille mittesaavutamisel pole mõistilk järgmisse etappi liikuda.

Need on:
I etapp- tasuvusanalüüs/teostatavusanalüüs
I.I. Hinnatakse kui palju ja milliseid plastiku tüüpe täna eraldi sorteeritakse/kogutakse. Kas sorteritavate jääkplastikute osas on plastiku tüüpe mis oleks potentsiaalselt mõistlik kasutada teebituumenite asendajana nii koguseliselt, kui maksumuslikult-
kas oleks majanduslikult ja keskkonnahoiu mõistes otstarbekas?

I.II Hinnatakse kui palju ja milliseid plastiku tüüpe seoses jäätmereformiga tulevikus sorteeritakse/kogutakse. Kas sorteeritavate jääkplastikute osas on plastiku tüüpe, mis oleks potensiaalselt mõistlik kasutada teebituumenite asendajana nii koguseliselt, kui maksumuslikult-
kas oleks majanduslikult ja keskkonnahoiu mõistes otstarbekas?


II etapp laboratoorne uuring - sideainele ja asfaltsegule.
II.I Hinnatakse kohaliku jääkplastikute ja plastist sekundaarjäätmete sobivust Eesti kasutatavate teesideainetega. Oodatav mõõdetav tulemus on selgus, kas piisav homogeensus/ühilduvus kasutatavate bituumenitega on saavutatav?
II:II Hinnatakse II.I leitud jääkplastiku ja sideaine ühilduvusel parima(te) tulemustega jääkplastikute sobivust ja mõju asfaltsegudele. Mõõdetav tulemus - kas eelmises etapis leitud sideainega asfaltsegud on normidele vastavad või paremad?

III etapp - tootmise proovitöö
Terviklikule tootmisprotsessile. Hinnatakse jääkplastikuga asfaltsegude toodetavust ja toimivust katsepolügoonil. Mõõdetav tulemus – kas sellise segu tootmine ja käitlemine on tänase tehnoloogiaga võrreldes majanduslikult konkurentsivõimeline?

IV etapp- masstootmine, rajamis- ja liikluskatsetus.
Hinnatakse jääkplastikuga asfaltsegu masstootmist, asfaltsegu vastupidavust tegelikes tingimustes rajades maantee katselõigud. Oodatav vastus on, kas jääkplastikuga asfaltsegu kasutamisel tootmisprotsessides ilmneb olulisi probleeme või paremusi võrreldes tavaseguga?

Käesoleva projekti raames on eesmärgiks jõuda kuni IV masstootmise testimise etapi lõpuni, tõendades kõigi varasemate etappide summana plastjäägi kasutamise sobivuse ja põhjendatuse.

Projektile järgneb ca 5 aastane katseobjekti laboratoorne jälgimine, mille käigus selguvad katsetatud materjalide pikaajalise kasutamise käigus ilmnevad mõjud, vastupidavus ja muud asjakohased andmed.


3. Võimalikud lahendussuunad (max 2 lk)

Kirjeldage võimalikke lahendusi ning tegevusi, millega projekti eesmärk saavutatakse.

• Kirjeldage võimalikke lahendussuundi, põhjendage eelistatud lahendussuuna valikut (NB! Valitud lahendussuund ei ole siduv, see võib projekti käigus muutuda).
• Kirjeldage probleemi lahendamiseks vajalikke tegevusi, mida antud katseprojekti raames plaanitakse teha.
• Selgitage, kuidas lahendust katsetatakse. Selgitage, kuidas läbi viidavat katsetust ja selle edukust hindate.
Võimalikuks lahendussuunaks on tõenäoliselt järkjärguline rakendusuuring eelmises punktis antud vahe-eesmärkide kontrollimiseks.
Teoreetiliselt võimalik alternatiivne lahendussuund asuda bituumeni plastjääktootega asendamist koheselt in-situ katsetama teedeehituses enne laboratoorseid uuringuid on välistatud nii ehitusnormide kui ka potentsiaalse kulukuse poolest ning kuvatud siin vaid illustratiivsena.

Tegevused projekti eesmärgi saavutamiseks:

1) Tasuvusanalüüs/teostatavusanalüüs:
Uuritakse, millised potentsiaalselt kogutavad plastikud praegu ja tulevikus sobiksid füüsiliselt kõige paremini teebituumenitega kokku segamiseks. Näiteks PE`d; LPDE; PP; HDPE; PET. Uuritakse ja antakse täpne ülevaade, millised plastikugrupid kogutakse eraldi, millised omavahel kokku ei sobi, milliste sorteerimisega võib esineda probleeme ( näiteks laminaatplastikud) ja varieeruvus võib olla suur, jne. Kas sobivate plastikutüüpide kogused on praegu ja tulevikus piisavad, et saavutada keskkonnaalast ja majandusliku efekti? Kuidas kujuneb sobiva, hästi kasutatava plastikutüübi hind võrreldes teebituumeniga?

2) Laboratoorsed uuringud ja katsed:
a. II.I etapis uuritakse piisava variatsiooniga erinevate töötlejate jääkplasti omadusi keemiliselt. Tehakse selgeks nende sobivus (sulamine, ühilduvus, segunemine) tavaliste, enam levinud teebituumenitega. Selgitatakse välja plastiku ja sideaine koosmõju (lühiajaline ja pikaajaline) ning leitakse sobivaimad bituumeni ja jääkplastiku sisalduse tasakaal.
b. II.II etapis valmistatakse laboratoorselt ja katsetatakse eelmises etapis leitud sobiva(te) jääkplastiku sisaldusega bituumenitega vähemalt 3 Eestis enamlevinud asfaltsegu ning tehakse selgeks nende omadused ja normidele vastavus

3) Tootmiskatsetus: kaasates asfaltsegude tootja, kellele on võimekus ja valmidus jääkplastikuga asfaltsegusid toota, ning olemas piisava suurusega plats, kuhu tootmise proovitööga toodetud asfaltsegud korrektselt laotada viiakse läbi terviklik tootmiskatsetus, et selgitada välja protsessi võimalikud kitsaskohad. Hinnatakse asfaltsegude tihendatavust päris elus ning laotatud asfaltsegust tehakse kontrollimiseks/analüüsiks proovid.
4) Rajamis- ja liikluskatsetus - kui kõik varasem on osutunud piisavalt edukaks, tellib Transpordiamet tee ehituse, kus kasutame katselõikudel jääkplastikuga toodetud asfaltsegusid. Nii saame teada võimalikud probleemid ja erisused masstootmisel ning ehitamisel ning seejärel hinnata plastlisandiga asfaldi toimimise pikaajalisi võimalikke positiivseid ja negatiivseid erisusi suure tegeliku liikluskoormuse all, reaalsetes oludes, võrrelduna referentsiks olevate tavapäraste asfaltsegudega. Viimase, liikluskatsetuse etappi tulemuste mõõtmine jääb osaliselt väljaspoole käesoleva projekti ajaraami, toimudes 5 aasta jooksul peale projekti mahtu kuuluvate katselõikude valmimist.



4. Projekti uuenduslikkus

Tuua selgelt välja projekti uuenduslikkus –mida tehakse senisest teisiti kas see hõlmab uusi tehnoloogiaid, protsesse, toimemudeleid, disaini, turgu vms?

• Selgitage lahenduse uuenduslikkust nii Eesti kui globaalses kontekstis.
• Mis on projektis sellist, mis vajab katsetamist?
Planeeritav uuendusprojekt on otseselt orienteeritud Eesti jaoks rakendatava, tegelikku kohalikku kokkuhoidu ning keskkonnakasu loova praktilise lahenduse väljatöötamisele. Kaasnev teadmuse kasv hankega kaasatavates teadusasutustes ja koostöösse haaratud ettevõtetes küll loob tõenäoliselt kaasnevaid innovatsiooni- ja ärivõimalusi ka globaalselt, kuid pole otseselt projekti eesmärgiks.

Õnnestumisel saab Eestis kasutada kohaliku olemasoleva ja tulevikus jäätmereformiga suureneva hulgaga plastjäätme ümbertöötlemisel tekkivaid väheväärtuslikke materjale väärindatud kujul.
Täna põletamisesse minev jääkprodukt võib potentsiaalselt muutuda väärtuslikuks toormeks kohalike asfaltsegude jaoks, asendades fossiilset bituumenit ja/või pikendades asfaltsegude eluiga.

Töötades välja ja katsetades läbi tehnoloogia Eesti kohalike sideainete ja plastijäätmest tekkiva jääktoodete/sekundaartoodete ühendamiseks on võimalik jõuda tegeliku toimiva uuendusliku lahenduseni, mis asendab senist kallimat ja suurema keskkonnamõjuga praktikat.
Katsetada tuleb kohalikel materjalidega, kohalike nõuete raamistikus ja kohalikult aktsepteeritud katsemeetoditega, nii et on võimalik saavutada piisav usaldus tehnoloogia tegelikuks rakendamiseks uuenduse õnnestumisel. Tehtud katsete pealt peab saama teha üldistusi ning järeldada võimalikud suunad edaspidiseks arenduseks ja/või rakendamiseks. Teetehnoloogiate uuenduste nö. pimesi üle võtmine analoogsete uuringute pealt pole võimalik ja mõistlik.

Katsetamisvajadus käesoleva projekti raames uuritavas plastjääktoote lisamise küsimuses tuleneb kohalike materjalide, ennekõike meie jäätmeringluses tegelikult koguneva ümbertöödeldava jääkplastiku või sekundaartoodete kasutamisest. Kohaliku „jäätmekokteili“ määrab suuresti see, milliseid pakendmaterjale kohalikus kaubanduses müüdaval kasutatakse ning mis määral need ümbertöötlemisse jõuavad, ning see on kohaliku eripäraga. Lisandub küsimus kohalike settekivimite kasutamise võimalusest sellistes uuenduslikes asfaltsegudes ning vajadus testida nende koos toimimist Eesti väga nõudlikes sagedaste külmumistsüklitega ning niisketes klimaatilistes oludes.

Katsetamist ning tõendamist vajab kohaliku jäätmeplastiku sobivus kohaliku tee-ehituse jaoks.



5. Projekti elluviimisega (katsetusega) seotud riskid ja nende maandamismeetmed

Kirjelda peamisi riske, mis võivad takistada projekti elluviimist või eesmärkide saavutamist, ning kavanda maandamismeetmed.

Projekti elluviimisel ja selle eesmärgi (sobivuse katse läbiviimise) saavutamisel võivad esineda järgmised riskid:

Risk
Tõenäosus
Mõju
Hajutamine
Hankerisk – ei leita sobiva hinna/kvaliteediga teadus-arendus partnerit, hange vaidlustatakse; hange tuleb uuesti korraldada
Madal
Keskmine – uus hange teeb keerukaks ajakavas püsimise
Põhjalikult ette valmistatud rahvusvaheline hange Transpordiameti vastava pädevuse pealt
Projektijuhtimisrisk - projekti vahe-eesmärke ei saavutata ajakava järgselt; nende sisulist saavutamist ei kontrollita piisavalt rangelt ja projekti ei katkestata nende ebapiisval saavutamisel õigeaegselt
Keskmine
Keskmine - kaasnevad ebamõistlikud uurimiskulud lootusetu rakenduse osas, mis toodavad vaid teadustulemit
Transpordiameti sisemine kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamine, projekti vahe eesmärkide väline kontroll etappide kaupa ka näiteks rahastaja poolt
Koostöörisk – ümbertöötleja huvi jääktoote katsetuste vastu ei pruugi olla piisav, ei võimaldata vajalikke materjale uurijatele
Madal
Suur – muudab projekti elluviimise kaheldavaks
Transpordiamet teeb vastavate töötlejatega hea tahte leppe.

Riskina ei ole vaadeldav võimalus, et meie ümbertöötlejate plastijääk võib siiski osutuda sobimatuks materjaliks Eesti asfaltsegude jaoks, selle puhul on tegemist projekti vajalikkuse peamise põhjendusega.



6. Projekti ajakava

Koostage realistlik ajakava, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning annab sellega sisendi projekti eelarve koostamisele.

• Ajakava koostamisel arvestage vajalike eel- ja järel- või vahetegevustega (nt partnerluslepingu sõlmimise ettevalmistus kuni 2 kuud, vajalike lubade saamine projekti jooksul vms).
• Milliste võimalike puhvritega oleks ajakavas mõistlik arvestada?
• Jagage tegevused loogilisteks etappideks, arvestage tegevuste omavahelisi seoseid ning ajalist järgnevust või paralleelsust.
• Hangete läbiviimise ajaraami kavandamiseks kasuta hankekalkulaatorit Hankekalkulaator - EIS
Tegevused
Tegevuse algus
(kuu)
Tegevuse lõpp
(mitmes kuu)
Kestus kokku
(mitu kuud)
Ettevalmistus



Hanke eeltööde tegemine,
Turu- uuring
05.2026
05.2026
Tegevused enne partnerluslepingu sõlmimist on väljaspool ajaarvestust.
Partnerluslepingu sõlmimine
05.2026
06.2026
1
Hanke väljakuulutamine ja vastuste ootamine
08.2026
10.2026
2
Hanke vastuste hindamine, hanke tulemuste väljakuulutamine ning leping töövõtjaga
10.2026
11.2026
1
Etapp I
Tasuvusanalüüs/ Teostatavusanalüüs

11.2026
01.2027
3
Etapp II
laboratoorne uuring - sideainele ja asfaltsegule
02.2027
08.2027
6
Etapp III
tootmise proovitöö
09.2027
10.2027
2
Etapp IV masstootmine, rajamis- ja liikluskatsetus
05.2028
10.2028
6
Projekti aruandlus
11.2028
12.2028
2
KOKKU


32 kuud
koos tehnoloogilise pausiga III ja IV etapi vahel




7. Projekti eelarve

Koostage realistlik eelarve detailsusega, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning võimaldab seeläbi hinnata planeeritud kulude vajalikkust ja mõistlikkust.

• Arvutage eelarves summad kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu.
• Lisage eelarvele kirjeldusena selle kujunemise põhjendused, arvutuste ja hinnangute alused.
• Eelarve kogusumma palume esitada 1000 euro täpsusega.

Kohandage eelarvetabelit oma projekti vajadustele vastavaks.
Tegevused
Transpordiamet

Kulud kokku
Hanke kokkupanek/Eeltöö



Projektijuhtimine
15 000




Eeltöö kokku
15 000
I etapp- Teostatavusanalüüs



Projektijuhtimine
10 000


Tasuvusanalüüs
45 000




I etapp kokku
55 000
II etapp- laboratoorne uuring sideainele ja asfaltsegule



Projektijuhtimine
15 000


Sideainete/plastikute ja asfaltsegude uuring
298 500




II etapp kokku
313 500
III etapp- tootmise proovitöö



Projektijuhtimine
5000


Asfaltsegude tootmise proovitöö
85 000




III etapp kokku
90 000
IV etapp - masstootmine, rajamis- ja liikluskatsetus+ aruandlus



Projektijuhtimine
15 000


Asfaltsegu katselõigu tootmine/paigaldamine 1 km 2-3 kihis
AC 16 surf või SMA (h= 4,0 cm) 4500m2
AC.base ( h= 7 cm) 4500m2
275 000


Katselõigul paigaldatud asfaltsegude esmane katsetamine projekti lõpus
25 000




IV etapp kokku
315 000
KOKKU


788 500 eurot




8. Võimalikud lahenduste pakkujad 

Tooge välja võimalikud hankepartnerid, kes soovitud lahendussuunas tooteid/ teenuseid/ pakuvad.

• Otsige ja nimetage võimalikke probleemile lahenduste pakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased, ettevõtted, kes on probleemi lahendamisega varasemalt tegelenud).
Mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale.
Potentsiaalsed hankepartnerid, kes antud rakendusuuringus võiksid hankes osaleda, ning kellele on kindlasti piisav kogemus analoogsete projektidega tegelemisel:
TalTech - omab väga head ja laiapõhjalist meeskonda plastikute uurimise osas. Samuti praktiline kogemus plastikute ning bituumenite reoloogiliste omaduste katsetamise puhul;
Teede Tehnokeskus - pikaaegne kogemus erinevate teedeehituslike uuringute teostamise puhul. Omab samuti akrediteeritud laborit ning on võimeline tootma asfaltsegusid laboratoorsetes tingimuste piisavalt suures mahus lühikese ajaga. Samuti olemas väga hea varustus ning piisav meeskond objektil proovide võtmiseks
Ideaalis võivad antud projekti raames teha TalTech ning Tehnokeskus omavahelist koostööd.

Rahvusvaheliste pakkujate osas tõenäolisteks kandidaatideks tulenevalt nende profiilist järgmised teadus-arendusasutused:
Aalto Ülikool; Riia Tehnikaülikool; Gediminase- nimeline Vilniuse Tehnikaülikool; Gdanski Ülikool
Eesti asfalditootjate poolt: Teede REV.2; Tallina Teede AS; Tariston AS; KMG OÜ; AS Tref Nord;
Tref AS


9. Projekti meeskond ja töökorraldus

Tooge välja projekti edukaks elluviimiseks kaasatavad või vajalikud osapooled (asutused ja/või inimesed) ning täiendav ekspertiis, mida meeskonda juurde vajate.

• Täiendavat ekspertiisi/eksperdi kaasamine projekti oleks vaja hindamaks projektis teostatud ülesannete asjakohasuse jaoks ning hindamaks projektväljavaateid ning tulemuste rakendatavust tuleviku vaates.
• Kirjeldage rollide ja töö jaotust projektimeeskonnas.
• Kirjeldage projekti juhtimise korraldust.
• Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (võimalusel ka teised võtmeisikud) projekti panustavad.
• Kirjeldage, missugust täiendavat ekspertiisi tuleb juurde kaasata (nt tehniline ekspertiis, andmekaitse), mis on meeskonnaliikmete poolt katmata.

NB! Kui nimetate konkreetseid meeskonnaliikmeid, siis nendega (või nende juhtidega) peab olema projektis osalemine läbi räägitud!
I. Transpordiamet- asfaldi ja sideainete ekspert, antud juhul Transpordiameti projektijuht. Kaasatud ettevalmistuses, etappide analüüsis, katsetulemuste kontrollis, otsuste juures, kas järgmise etapiga on mõistlik alustada või mitte. Panustab 0,5 töökoormusega, mis tähendab, et lühiajaliselt ka 1,0 kohaga, kuid keskmiselt ikkagi 0,5 ajalise kohaga. Lisaks kaasatud oma eriala spetsialistid hankesosakonnast, õigusosakonnast, meedia osakonnast ja ehitusüksusest.
II. Transpordiameti arendusosakonna ehitusüksuse meeskond- valideerib ja analüüsib ühiselt tulemuste pädevust.
III. Uurimisasutus. Esimeses kahes etapis ( laboratoorsed tööd) vaja väga selgelt suuremat teadusasutuse kaasatust. Vaja nii materjalitehnoloogia/ keemia kui ka teedeehitussuuna eksperte. Kolmandas etapis vaja hanke võitja poolt kaasata asfalditootmisega tegelev ettevõte+ teadusasutus, Neljandas etapis vaja kaasata Transpordiameti regionaalne ehitusüksus pilootobjektis vajamineva Tehnilise kirjelduse koostamiseks+ teadusasutus.
IV. Koostööpartner- Orkos Estonia OÜ. Võimaldab kõik vajaminevad plastide ümbertöötlemisel tekkivad saadused uurimiseks ja katsetamiseks tasuta ( kuni 5 t). Lisaks annab Orkos omalt poolt kõik teadaoleva tehnilise toe ning info, mis eil on jagada seoses jääkplastikute ning muude plastist sekundaarsete toodete kohta oma praktikale tuginedes.
Projekti kaasatakse huvi korral RagnSels Eesti OÜ, kellel on kõige suurem jäätmete sorteerimise kogemus ning kindlasti ka tuleviku vaatav tehnoloogiline ja majanduslik nägemus .
Lisaks annab sisendit ja oma nägemust projekti Eesti Taristuehituse Liit läbi oma spetsiifilisemate töögruppide.
Eesti Taristuehituse Liit , läbi oma asfalditootjatest liikmete on andnud positiivset tagasisidet antud projekti elluviimiseks- igati mõistlik on potentsiaalseid võimalusi mõistlik enne põhjalikult uurida ja analüüsida, kui neid suuremate riskidega rakendama hakata.


10. Projekti tulemuste elluviimine

Kirjeldage oma valmisolekut ja võimekust pärast katseprojekti edukat lõppu projekti tulemusi kestlikult ellu viia.
.
• Kas projekti tulemuste edasine arendus ja kasutuselevõtt seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis vms?
• Kas tulemuste hilisemaks elluviimiseks vajalik rahastus ja muud ressursid on olemas või tegeletakse selle leidmisega?
• Tooge välja olulisemad riskid projekti tulemuste hilisemal kasutuselevõtul. Kuidas plaanite neid riske maandada? 
• Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused skaleeritavad ning kasutatavad avalikus sektoris laiemalt.

Transpordiamet on jätkuvalt peamine teedeehituse tellija Eestis, keskmiselt on lähiaastatel plaanis investeerida rohkem kui 200 miljonit riigi raha aastas. Sellest moodustab asfaltkate rajamise kulu ca 30% ning seega on iga potentsiaalne kokkuhoid selle rajamisel oluliseks prioriteediks Eesti riigile tervikuna.

Juhul kui projekt lõppeb tulemusega, et uuritavate asfaltsegude sobivus ja majanduslik mõistlikkus osutub tõendatuks, on Transpordiametil selge stiimul nende tulemuste rakendamiseks. Katendikihtide odavam hind ja/või eluea pikendamine ning keskkonnahoid on selleks piisavad argumendid.
Lisaks oleme kliimaeesmärkide saavutmiseks ette valmistamas lahedusi, mille abil soodustada ja suunata oma hankeid jätkusuutlikuma ja taaskasutamist loovate lahenduste suunas, mis võib laiendada majandusliku tasuvuse piire.
Jääkplastiku sobivuse ja tasuvuse tõendatusse korral planeerib Transpordiamet täiendada oma tee-ehitusjuhiseid vastavalt, nähes ette, kuhu ja millisel määral ( + muud uuringus esile tulnud nüansid) jääkplastikut kasutada. Nii skaleerub lahendus kõigi Eesti teede ehitajateni, samuti saavad plastjäägi ümbertöötlejad ja asfaltsegude valmistajad sobiva referentsi edasiseks müügitööks väljaspool.

Tulemuste elluviimiseks teedeehituses ei näe me täna täiendava rahastuse vajadust, lähtudes eeldusest, et jääkplastik ei muutu täiendava kasutuse leidmisel kallimaks tooteks, kui täna kasutatav täisfossiilne teebituumen.

Pikaajalise kasutuselevõtu juures võib olla üheks võimalikuks teoreetiliseks riskiks jääkplastiku ebapiisav saadavus – küsimus, kui palju plastikut ümber töötatakse ja jääki tekib. Eeldus on, et riiklik jäätmereform õnnestub, ja seega peaks plastikute ümbertöötlemine tervikuna suurenema ning seega kasvama ka mainitud jääkplastiku kogused.
Otseseid hajutamisvahendeid Transpordiametil selles riskis puuduvad, kaudselt tegeleb sellega käesolev projekt, mille õnnestumine võib suurendada motivatsiooni plastjäätme ümbertöötlemiseks.


11. Mõju ettevõtlusele


☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris.
Ideekavandi elluviimisel oleks otsene mõju plasti ümbertöötlejate majanduslikule edukusele.

12. Seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega

• Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad).
• Kirjeldage teie projekti võimaliku lahenduse seost vähemalt ühe valdkonnaga (rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel).
Digilahendused igas eluvaldkonnas
(vt teekaarti)

Tervisetehnoloogiad ja -teenused
(vt teekaart)

Kohalike ressursside (toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine
(vt teekaart)
Selgelt jäätmete väärindamine. Täna läheb jääkplastik põletamisesse. Ainuüksi Orkla saadad aastas ca 600- 800 tonni antud plastikut põletamisesse. Põletamise asemel tõstame potentsiaalselt ka asfaltsegude kvaliteeti ning vähendame imporditava fossiilse bituumeni kasutust.
Nutikad ja kestlikud energialahendused
(vt teekaart)


13. Seos strateegias Eesti 2035 toodud arenguvajadustega

• Selgitage, kuidas panustavad projekti tegevused ja valitud lahendussuund “Eesti 2035” strateegias kirjeldatud arenguvajadustesse.
• Tooge välja, kui projekti tegevused panustavad muudesse olulistesse valdkondlikesse arengukavadesse või -dokumentidesse.
Paari sõnaga: keskkonnajalajälje vähendamine läbi nutikate lahenduste ja majanduse soodustamine - muudame prügi väärtuslikuks toormeks.

Plastijääkide kasutamine asfaltsegudes on otseselt seotud „Eesti 2035“ strateegia kestliku arengu sihtidega.
Käesoleva projektiga tehtav rakendusuuring loob teadmispõhise aluse, kuidas vähendada plastijäätmetest ning teedeehitusest tulenevat keskkonnakoormust, vähendada imporditavate fossiilsete materjalide kasutust ja samal ajal pikendada teede eluiga.
„Eesti on kestlikult arenev ja kliimaneutraalne ühiskond.“ → plastijääkide kasutamine asfaltsegudes aitab vähendada süsinikuheidet ja toetab kliimaneutraalsuse sihti.
See toetab strateegia eesmärki suurendada ringmajanduse osakaalu ning vähendada jäätmete ladestamist. „Ringmajandus on Eesti majanduse lahutamatu osa.“ → rakendusuuring plastijääkide taaskasutuseks teedeehituses on otsene panus ringmajanduse suurendamisse.
Uuring aitaks arendada innovaatilisi lahendusi, mis tugevdavad Eesti positsiooni rohetehnoloogiate rakendajana, tulenedes eesmärgist „Eesti majandus on teadmistepõhine, uuendusmeelne ja konkurentsivõimeline.“
„Infrastruktuur on kestlik, nutikas ja toetab inimeste heaolu.“ → Plastijääkidega tugevdatud asfalt pikendab teede eluiga ja vähendab hoolduskulusid, mis toetab kestlikku taristut. Kohalik rakendusuuring annab kindluse, et lahendused sobivad Eesti kliima- ja pinnasetingimustega, tagades pikaajalise vastupidavuse.
„Eesti on koostööpõhine ja avatud ühiskond.“ → Rakendusuuring eeldab koostööd teadusasutuste, ettevõtete ja riigi vahel, mis vastab strateegia põhimõttele. Projekti tulemused aitaksid kujundada tõenduspõhiseid poliitikaid ja standardeid, mis toetavad innovatsiooni ja keskkonnasäästlikkust.
Kokkuvõtvalt on käesolev projekt ühtaegu keskkonna-, majandus- ja teaduspoliitika eesmärke ühendav samm.

14. Avalike ülesannete täitmine projekti elluviimisel

• Selgitada ning tuua välja seosed ja viited, missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab ideekavandi esitaja asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid.
• Kui ideekavandi esitaja on MTÜ, siis selgitada, kuidas ta pakub otsest avalikku teenust (loe Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused–Riigi Teataja, §2 lg2).
Transpordiameti kui riigiasutuse esimeseks ülesandeks põhimääruse alusel on tingimuste loomine ohutuks, ligipääsetavaks ja säästlikuks liiklemiseks. Selleks pakume kvaliteetseid, pikaealisi taristukasutusvõimalusi maksumaksjale, sh tegeledes riigiteede ehitamise, omanikujärelevalve korraldamise ning korrashoiu tagamisega.


15. Rahastus mitmest allikast

• Kas probleemi lahendamiseks või planeeritud lahenduse katsetamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest?
• Kui jah, siis tuua välja rahastusallikas, summa ja tegevused ning kas toetus on taotlemisel või projekt on saanud rahastusotsuse.

EI



Kinnitused
☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele.
☐ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on teiste partnerite juhtkondadega kirjalikult kooskõlastatud.

Allkirjastamine
• Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esitava(te) asutus(t)e allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt (nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOVi volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht vms) ja saata [email protected].