Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Allar Kajandi

Boxlogo OÜ

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud härra Kajandi

Pöördusite 03.03.2026 Rahandusministeeriumi poole hinnangu saamiseks, kas Viimsi

Vallavalitsuse (edaspidi ka hankija) avatud hankemenetlusena korraldatud riigihange

„Liikumisõpetuse ja loodusvaldkonna õppevahendite ost Viimsi valla koolidele“ (viitenumber

298104, edaspidi riigihange) on läbiviidud ning lõpetatud kooskõlas riigihangete seadusega

(RHS). Käsitleme Teie pöördumist järelevalveteatena RHS § 207 mõistes.

Järelevalveteates märgite, et hanke väljakuulutamisel ning pakkumuste esitamise ajal ning

järel olete olnud hankijaga pikas ning põhjalikus teabevahetuses, et selgitada, kas

hanketingimused olid kõigile osalejatele võrdsed või mitte. Samuti on küsitavusi hanke

läbipaistvuses, sest hankija on jätnud korduvalt konkreetsetele küsimustele vastamata või

teinud seda üldiselt, mis pole kõrvaldanud kahtlusi tekkinud küsimustes. Teabevahetustes on

hankija alguses kinnitanud, et võitja esitas pakutavate toodete info, kuid hilisemates vastustes

öelnud, et tootenimetuste ja linkide esitamine polnud kohustuslik. Kui võitja ei esitanud ühtegi

tooteinfot, pole arusaadav, kuidas hankija sai kontrollida nende vastavust tehnilisele

kirjeldusele. Juhite tähelepanu, et hankes endas oli nõue, et tingimuslikud pakkumused on

keelatud ja samaväärsuse tõendid tuleb esitada. Parima ja teise pakkumuse hinnavahe oli ligi

20%, mis tekitas kahtluse, et võitja pakkus nõuetele mittevastavat või odavamat toodet (sh

välibatuut). Selgitate, et kõnealune riigihange avaldati 17.07.2025, pakkumuste esitamise

tähtaeg oli 11.08.2025, leping sõlmiti 15.09.2025 ning täitmise tähtajaks oli 29.11.2025.

Antud juhul on leping lõpetatud ning lepingu maksumus tasutud. Hankes oli tingimuseks, et

teatud tellitavad tooted tuleb ka tähtajaks paigaldada, kuid käesolevaks hetkeks on Püünsi

Koolile tellitud maasisene välibatuut paigaldamata, kuid leping on sellele vaatamata

lõpetatud. Teile jääb arusaamatuks, kuidas oli hankijal võimalik allkirjastada üleandmise-

vastuvõtmise akt, kui ei olnud võimalik kontrollida batuudi komplektsust-terviklikkust ning

paigalduse vastavust ja kvaliteeti.

Selgitame, et Rahandusministeerium ülesandeks on teostada avalikes huvides riiklikku ja

haldusjärelevalvet RHS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 180 p 6 ja

§ 203 lg 1). Rahandusministeeriumi pädevus riigihankealase järelevalve teostamisel tuleneb

RHS 9. peatükist, mis annab ministeeriumile kaalutlusõiguse otsustada, kas

järelevalvemenetlus algatada ja milliseid abinõusid rakendada. Järelevalve eesmärk on

Teie 03.03.2026

Meie 18.03.2026 nr 12.2-1/1001-2

2

kontrollida hankija tegevuse õiguspärasust, mitte otstarbekust ega tulemuslikkust (RHS § 203

lg 2).

RHS § 205 lg 1 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium alustada järelevalvemenetluse

põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul

ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele ja puuduvad RHS § 206

lg-s 1 nimetatud asjaolud. Tulenevalt RHS § 206 lg 1 p-st 4 ei alustata järelevalvemenetlust,

kui riigihanke menetlus on lõppenud. Riigihanke menetluse lõppemise alused on loetletud

ammendavalt RHS § 73 lg 3 p-des 1-7 ning RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus

hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega. Järelevalveteates esitatu ja riigihangete registris

avaldatud andmete kohaselt on Viimsi Vallavalitsuse ja Osaühing BALTIMPEKS vahel

15.09.2025 sõlmitud riigihanke osas 1 hankeleping nr 2-15/201 ning riigihanke osas 2 on

Viimsi Vallavalitsuse ja Totaledu OÜ vahel 18.09.2025 sõlmitud hankeleping nr 2-15/204.

Järelikult on kõnealune riigihange hankelepingute sõlmimisega lõppenud ja esineb

järelevalvemenetlust välistav asjaolu (RHS § 206 lg 1 p 4). Olukorras, kus lepingud on

sõlmitud ei ole enam juhtumispõhise järelevalvemenetluse läbiviimine võimalik, sest

hankijale täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse tegemine on võimalik üksnes enne hanke- või

raamlepingu sõlmimist (RHS § 208 lg-d 1 ja 2).

Eeltoodust tulenevalt esineb käesoleval juhul järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks

RHS-ist tulenev absoluutne menetlustakistus RHS § 206 lg 1 p 4 alusel.

Lisaks selgitame, et Rahandusministeerium võib jätta järelevalvemenetluse alustamata ka

RHS § 206 lg-s 2 sätestatud juhtudel. Näiteks RHS § 206 lg 2 p 1 kohaselt ei alustata

järelevalvemenetlust, kui järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja

jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VaKo). Juhime tähelepanu, et avalikes huvides läbiviidavat

järelevalvemenetlust tuleb eristada huvitatud isiku/pakkuja subjektiivse õiguste kaitsmisele

suunatud vaidlustus- ja kohtumenetlusest hankeasjades. Hankeasjades näevad HKMS § 268

lg 1 ja VaKo põhimääruse § 1 ette kohustusliku kohtueelse menetluskorra VaKo-s. Seega on

riigihanke alusdokument, nagu ka hankija üksikud otsused ja toimingud, ennekõike

vaidlustusmenetluse ese. Juhul kui ettevõtja leiab, et hankija rikub riigihanke korraldamisel

RHS-i ja ettevõtja õigusi või kahjustab tema huve, tuleb tal esitada vastavasisuline vaidlustus

VaKo-le (RHS § 185 lg 1). Rahandusministeeriumi poolt avalikes huvides läbiviidav

järelevalvemenetlus ei dubleeri (sh olukorras, kui vaidlustuse esitamise tähtaeg on möödunud)

vaidlustus- ega kohtumenetlust. Kui riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaeg

möödub, tuleb kõigil pakkujatel pakkumuse koostamisel ja esitamisel lähtuda hankes

kehtivatest riigihanke tingimustest (vt ka Riigikohus 17.10.2019 otsus nr 3-16-1603 p 6).

Käesoleval juhul oli järelevalveteate esitaja, kes osales riigihankes pakkujana, eelnevalt

kirjeldatud olukorras. Tänaseks on järelevalveteate esitaja riigihanke alusdokumentide ja

hankija otsuste vaidlustamise õiguse jäädavalt minetanud.

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, tutvus Rahandusministeeriumi esindaja

riigihangete registris riigihanke kohta avaldatud andmetega ja võttis telefon teel ühendust

Viimsi Vallavalitsuse esindajaga, et täpsustada riigihanke kohta esitatud lepingu lõpetamise

andmeid. Rahandusministeerium juhtis hankija tähelepanu Rahandusministeeriumi veebilehel

avaldatud dokumendile „Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile

andmete esitamiseks“1. Juhendis toodu kohaselt lepingu lõpetamise kuupäev on päev, millal

mõlema lepingu poole kohustused on täidetud. Vaegtööde korral lõpeb leping siis, kui ka 1 Arvutivõrgus kättesaadav: Juhend RHRile lepingu andmete esitamisest 11.2.22.pdf

3

vaegtöödega seotud kohustused on täidetud. Kui lepingut muudeti, näiteks täitmise tähtaega

pikendati, siis lõpetamise kuupäev ja registrile andmete esitamise tähtpäev tuleneb tegelikust

lepingu lõppemisest. Lähtudes võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS) saab lepingu lõpetamise

kuupäevaks olla päev, millal mõlema lepingu poole kohustused on täidetud. Poolte

kohustuseks on mh töövõtja kohustus töö tellijale üle anda, tellija kohustus töö üle vaadata ja

vastu võtta, samuti tellija kohustus maksta tasu. Seega, olukorras, kus pakkuja on omapoolsed

lepingujärgsed kohustused hankija ees täitnud (st teostanud lepingujärgsed tööd) ei saa lugeda

lepingut veel lõppenuks, kui täitmata on ülejäänud VÕS-is sätestatud lepingulised kohustused,

mis on lepingu lõppemise eeldusteks, sh tööde vastuvõtmine tellija poolt ja tasu maksmine

töövõtjale. Samas kui töövõtja ei ole töid tähtaegselt ja nõuetekohaselt teostanud, tegemata on

vaegtööd, ei saa lugeda lepingut lõppenuks. Hankelepingu lõppemise päevaks on üldjuhul

mõlemapoolsete kohustuste täitmise päev, so siis, kui hankeleping lõpeb kohase täitmisega ja

hankija poolse viimase maksega (VÕS § 186 p 1).

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 180 p-st 6, RHS § 203 lg-test 1-3, § 205 lg 1 p-

st 1 ja § 206 lg 1 p-st 4 ning lg-st 3 teatame, et Rahandusministeerium ei alusta esitatud

järelevalveteate alusel järelevalvemenetlust.

Täname Teid esitatud pöördumise eest ja informeerime, et edastame hankijale märgukirja

lepingu lõppemise andmete nõuetekohase esitamise kohta. Täiendavate küsimustega palume

pöörduda riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel:

58851394, e-post: [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Kertu Kuiv 5885 1394

[email protected]