Vastus täiendavale pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Viimsi Vallavalitsus

[email protected]

Märgukiri

Austatud hankija

Rahandusministeeriumile laekus 03.03.2026 pöördumine hinnangu saamiseks, kas Viimsi

Vallavalitsuse (edaspidi ka hankija) avatud hankemenetlusena korraldatud riigihange

„Liikumisõpetuse ja loodusvaldkonna õppevahendite ost Viimsi valla koolidele“ (viitenumber

298104, edaspidi riigihange) on läbiviidud ning lõpetatud kooskõlas riigihangete seadusega

(RHS).

Rahandusministeeriumi ülesandeks on riigihangete valdkonnas lisaks poliitikakujundamisele

ja õigusloomele ka RHS-i küsimustes nõustamine, riikliku ja haldusjärelevalve teostamine

ning soovituste, juhiste ja suuniste andmine (RHS § 180 p-d 1, 2 ja 6). Kuigi hankelepingu

sõlmituse korral on hankemenetlus lõppenud ja seepärast on absoluutse menetlustakistuse

tõttu välistatud Rahandusministeeriumi juhtumipõhine ad hoc järelevalve (RHS § 205 lg 1 p

1, § 206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 1), on Rahandusministeeriumil erandlikult võimalik reageerida

pärast hankemenetluse lõppemist ilmnenud põhjendatud rikkumise kahtlusele ex post

valimipõhise kontrolliga nn inspektsioonilise järelevalvetegevuse vormis (RHS § 205 lg 1 p

2, § 206 lg 4). Lisaks sätestab RHS § 210 lg 1, et Rahandusministeeriumil on õigus anda

soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks. Tegemist on

informatiivse korrakaitselise teabetoiminguga, s.o avaliku halduse kandja mitteregulatiivse,

adressaadi õigusi ja kohustusi mittekujundava tegevusega (vt RKHKo 26.01.2011, nr 3- 3-1-

70-10, p 25). Seadusandja on lähtunud eeldusest, et soovitusi ning juhiseid võidakse anda

juhtumi- või valimipõhises järelevalvemenetluses, aga ka väljaspool RHS § 205 lg 1 p-des 1-

2 sätestatud korras alustatud järelevalvemenetlust (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk

146).

Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks juhtida hankija tähelepanu nii riigihankes lepingu

lõppemise ja muutmise andmete nõuetekohasele esitamisele kui ka hankelepingu

nõuetekohase täitmise kontrollimisele ja tagamisele.

RHS § 83 lg 7 p-de 1 ja 2 kohaselt esitab hankija riigihangete registrile (edaspidi eRHR) 30

päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist teabe hankelepingu tegeliku maksumuse ja

hankelepingus tehtud muudatuste kohta, mille kohta hankelepingu muutmise teadet ei

esitatud.

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, tutvus Rahandusministeeriumi esindaja

riigihangete registris (RHR) riigihanke kohta avaldatud andmetega ja võttis telefoni teel

ühendust Viimsi Vallavalitsuse poolse hanke eest vastutava isikuga, et täpsustada riigihanke

kohta esitatud lepingu lõpetamise andmeid. Rahandusministeerium juhtis hankija tähelepanu

Meie 10.04.2026 nr 12.2-1/1627-1

2

Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud dokumendile „Juhend riigihankemenetluse

lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks“1. Juhendis toodu kohaselt

lepingu lõpetamise kuupäev on päev, millal mõlema lepingu poole kohustused on täidetud.

Vaegtööde korral lõpeb leping siis, kui ka vaegtöödega seotud kohustused on täidetud. Kui

lepingut muudeti, näiteks täitmise tähtaega pikendati, siis lõpetamise kuupäev ja registrile

andmete esitamise tähtpäev tuleneb tegelikust lepingu lõppemisest. Lähtudes

võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS) saab lepingu lõpetamise kuupäevaks olla päev, millal

mõlema lepingu poole kohustused on täidetud. Poolte kohustuseks on mh töövõtja kohustus

töö tellijale üle anda, tellija kohustus töö üle vaadata ja vastu võtta, samuti tellija kohustus

maksta tasu. Seega, olukorras, kus pakkuja on omapoolsed lepingujärgsed kohustused hankija

ees täitnud (st teostanud lepingujärgsed tööd) ei saa lugeda lepingut veel lõppenuks, kui

täitmata on ülejäänud VÕS-is sätestatud lepingulised kohustused, mis on lepingu lõppemise

eeldusteks, sh tööde vastuvõtmine tellija poolt ja tasu maksmine töövõtjale. Samas kui

töövõtja ei ole töid tähtaegselt ja nõuetekohaselt teostanud, tegemata on vaegtööd, ei saa

lugeda lepingut lõppenuks. Hankelepingu lõppemise päevaks on üldjuhul mõlemapoolsete

kohustuste täitmise päev, so siis, kui hankeleping lõpeb kohase täitmisega ja hankija poolse

viimase maksega (VÕS § 186 p 1).

Hankija on 11.12.2025 RHRis teabevahetuse teel (ID 1037417) selgitanud järgmist: /…/

batuut on tarnitud tellijale ning toimetatud Püünsi Kooli. 2025. aasta erakordselt vihmane

sügis ei võimaldanud seda paigaldada ilma, et kooli õueala oleks saanud olulisel määral

kahjustada. Sellest tulenevalt on hankija ja tarnija (Baltimpleks OÜ) kokku leppinud, et

batuudi paigaldamine teostatakse vaegtööna 2026. aasta kevadel, esimesel võimalusel, kui

maapinna seisund seda võimaldab /…/.

Järelikult ei saa lugeda lepingut lõppenuks enne, kui ka vaegtöödega seotud kohustused on

täidetud.

Täiendavalt soovime juhtida hankija tähelepanu lepingu muudatuste andmete puudulikule

esitamisele. RHR-ist nähtub, et hankija on muutnud hankelepingut RHS § 123 lg 1 p 1 alusel

(ID 1043059, lepingu maksumuse suurenemine 9,41%). Hankija on küll lepingu lõpetamise

andmetes märkinud lepingu tegelikuks maksumuseks 30 458,99 (sõlmitud lepingu maksumus

oli 27 839,00), kuid samas märkinud lepingu lõpetamise andmetes, et lepingu tingimused ei

muutunud. See tähendab, et hankija ei ole esitanud RHR-ile RHS § 83 lg 7 p 2 kohaselt nõutud

teavet (st hankija ei ole märkinud RHR-ile hankelepingu lõppemise andmete esitamisel, et

hankelepingu tingimused muutusid „JAH“ ega ole lisanud muudatuste kirjeldust koos

soovitusliku viitega vastavale RHS § 123 alusele. Järelikult on RHR-s esitatud info

hankelepingu tingimuste (mitte)muutumise kohta väär, kuna hankija ei ole lepingu lõpetamise

andmetes esitanud teavet muudatuste laadi, ulatuse, muutmise põhjuste ja maksumuse

suurenemise kohta vastavalt lepingu muutmisel kohaldatud RHS § 123 lg 1 vastava(te)le

punkti(de)le ja esinevatele faktilistele asjaoludele. Seetõttu tuleb hankijal RHR-s esitatud

andmed üle vaadata ja parandada.

Seoses RHR-is andmete muutmise ja/või parandamisega selgitame, et kui hankija tuvastab, et

on lepingu sõlmimise kohta andmete esitamisel eksinud, siis saab ta ka teostatud hankes

andmeid parandada, algatades hanke menetlemise töölaualt sektsioonis „Hanke

täitmine/lõpetamine“ tegevuse „Lepingu andmete parandamine“. Täpsemate juhiste

saamiseks soovitame pöörduda registri kasutajatoe poole.

1 Arvutivõrgus kättesaadav: Juhend RHRile lepingu andmete esitamisest 11.2.22.pdf

3

Rahandusministeeriumile esitatud järelevalveteate kohaselt vahetati algselt parima

pakkumuse esitanud ettevõtte poolt pakutud maasisene batuut teise mudeli vastu. Samuti on

tekkinud küsimus, kas kõik ülejäänud riigihankes tarnitavad tooted vastavad nõutud

tehnilisele kirjeldusele.

Seetõttu peame vajalikuks juhtida hankija tähelepanu asjaolule, et riigihanke menetluse

tulemusena tuleb hankijal üldjuhul sõlmida hanke- ja raamleping riigihanke alusdokumentides

ja edukaks tunnistatud pakkumuses toodud tingimustel (vt RHS § 120 lg 1) ja samadel

tingimustel tuleb pooltel ka lepingut täita. Hankelepingu tingimuste muutmise keeld enne

hankelepingu sõlmimist ning lepingutingimuste muutmise piirangud lepingu täitmise käigus

tagavad läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise (RHS § 3 p-d 1-2).

Regulatsiooni eesmärk on kaitsta ettevõtjate võrdset kohtlemist ning vältida üksikute

ettevõtjate eelistamist ja hankija meelevaldset tegutsemist. Sellest tulenevalt peab hankija

hankelepingu sõlmima rangelt riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja

vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Hankija kohustus järgida RHS §-s 3 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ei lõpe hankelepingu sõlmimisega, kuna riigihanke

korraldamine, sh asjade ostmine (RHS § 4 p 16), hõlmab ka hankelepingu täitmist. Seega on

hankija nimetatud üldpõhimõtetega seotud ka lepingu täitmise etapis.

Riigihanke alusdokumentide tingimustest kinnipidamiseks ning seeläbi riigihanke

üldpõhimõtete kaitstuse tagamiseks (ennekõike kõigi pakkujate ja kõigi riigihankes

osalemisest huvitatud ettevõtjate võrdseks kohtlemiseks ning õigusvastaste eeliste ja hankija

poolse meelevaldsuse vältimiseks), samuti ennetamaks olukordi, kus hoolimata hankelepingu

muutmise kohta kirjaliku kokkuleppe puudumisest võidakse hankija tegevusetust

ettevõtjapoolsele hankelepingu ebakohasele täitmisele (mitte)reageerimisel lugeda

hankelepingu õigusvastaseks muutmiseks (vt C-441/22 ja C-443/22, p-d 55-65), soovitame

hankijal rakendada hankelepingu täitmise käigus alati kõrgendatud hoolsusstandardit ning olla

toodete vastuvõtmisel eriti valvas.

Lepingute nõuetekohase täitmise kontrollimise vajadusele on Rahandusministeerium

korduvalt hankijate tähelepanu juhtinud. Viimati saatsime kohalikele omavalitsustele, sh

Viimsi Vallavalitsusele, vastavasisulise märgukirja 9. oktoobril 2024. Peame vajalikuks seda

käesolevaga uuesti meelde tuletada.

Eeltoodust tulenevalt palume Viimsi Vallavalitsusel vajadusel korrigeerida riigihanke

lõpetamise kohta esitatud andmed ja informeerida sellest Rahandusministeeriumi e-posti

aadressil [email protected]. Küsimuste korral palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja

riigihangete osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 58851394, e-post: [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Kertu Kuiv 58851394: [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Allar Kajandi

Boxlogo OÜ

[email protected]

Vastus täiendavale pöördumisele

Austatud härra Kajandi

Vastuseks Teie täiendavale pöördumisele märgime, et jääme oma 18.03.2026 kirjas nr 12.2-

1/1001-2 toodud selgituste juurde riigihangete seaduse (RHS) § 205 lg 1 p 1 ja § 206 lg 1 p 4

alusel järelevalvemenetluse alustamata jätmise kohta.

Selgitame veelkord, et RHS-i 9. ptk-i sätted jätavad Rahandusministeeriumile ulatusliku

otsustusvabaduse küsimuses, kas järelevalvemenetlust konkreetsel üksikjuhtumil üleüldse

alustada või mitte, ja diskretsiooniõiguse igakordselt otsustada, millist järelevalvemeedet

rakendada.1 Olukorras, kus hankeleping on sõlmitud ei ole enam juhtumipõhise

järelevalvemenetluse läbiviimine võimalik. RHS § 206 lg 1 p 4 järgi on riigihanke menetluse,

sh hankemenetluse, lõppemine, asjaoluks, mis imperatiivselt välistab järelevalvemenetluse

alustamise ja läbiviimise juhtumipõhiselt. Kui riigihange on lõppenud, puudub

järelevalveasutusel õiguslik alus juhtumipõhise järelevalvemenetluse (RHS § 205 lg 1 p 1)

algatamiseks ning hankemenetluse õiguspärasust sisuliselt hinnata (sh küsida hankijalt välja

esitatud pakkumusi). Selgitame, et kuigi Rahandusministeerium võib järelevalvemenetlust

alustada RHS § 205 lg 1 p 2 alusel ka valimipõhise kontrollina, ei ole valimipõhine

järelevalvemenetlus ette nähtud üksikjuhtumite lahendamiseks. Valimipõhise järelevalve

eesmärk on laiemate ja süsteemsete riigihankepraktikate hindamine, mitte üksiku lõppenud

hanke õiguspärasuse kontrollimine. Kuivõrd konkreetse lõppenud hanke puhul ei ole

tuvastatud süsteemset ega korduva iseloomuga probleemi, puudub alus laiema fookusega

valimipõhise järelevalvemenetluse alustamiseks ning valimipõhise järelevalvemenetluse

algatamine ei oleks põhjendatud ega eesmärgipärane.

Täiendavalt selgitame, et valimipõhises järelevalvemenetluses, mis saab päädida pelgalt

konstateeriva ning preventiivse, õpetliku ja hankijat juhendava iseloomuga kontrolliaktiga

(RHS § 209 lg 1 ja lg 2 p-d 4-5), ei ole võimalik hankijale õiguslikult siduva ja kohustava

ettekirjutuse tegemine. RHS § 208 lg-d 1-2, mis reguleerivad ettekirjutuse tegemist, on

kohaldatavad ainult ad hoc juhtumipõhistes järelevalvemenetlustes ning ettekirjutuste

tegemine on ajaliselt piiratud – mõlemat liiki ettekirjutusi, nii hankemenetluse kehtetuks

tunnistamiseks kui ka rikkumise lõpetamiseks kohustavaid ettekirjutusi, saab teha ainult ajani,

1 RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 141

Meie 13.04.2026 nr 12.2-1/1001-4

2

mil hankeleping pole veel sõlmitud (vt RHS § 208 lg 1 ja lg 2 „enne hankelepingu või

raamlepingu sõlmimist“).

Oma täiendavas pöördumises selgitate, et Teil ei olnud võimalik varem järelevalveteadet

esitada, sest hankija andis vastavasisulised vastused alles 2026. aastal selle kohta, et pakkuja

ei esitanud hankes pakutavaid tooteid ning algselt parima pakkumuse vormistanud ettevõtte

poolt pakutav maasisene batuut ei sobi hankijale ning see vahetati teise mudeli vastu. Teie

arvates ei ole hankes esitatud tooteid sellisel määral või mahus lubatud vahetada, seda enam,

et asendades algselt pakutud toode tingimustele mittevastava odavama versiooniga saavutati

kogumaksumuse eelis ning hanke võit. Samuti tekitab küsimusi kõigi ülejäänud toodete

vastavus nõutud tehnilisele kirjeldusele, kas need ikkagi vastavad või mitte.

Märgite, et Rahandusministeeriumi 18.03.2026 vastuses ei ole käsitletud, kuidas oli võimalik

hankijal parima pakkumuse vormistanud ettevõtte pakkumust hinnata, kui pole ühtegi

pakutavat toodet (nimeliselt) esitatud ning kuidas oli võimalik tehnilises kirjelduses nõutud

tingimustele vastavust ning teiste pakkujate pakkumusi võrrelda omamata täielikku

nimekirjalist ülevaadet tarnitavatest toodetest. Samuti soovite vastust küsimusele, kas

riigihankes võib hankija pakkuja poolt paljasõnaliselt vastavustingimuste kinnitamisel loota,

et tarnitakse tehnilisele kirjeldusele vastavad tooted. Märgite, et te pole varem ühelgi sarnasel

hankel osalenud ning tavapraktikas, kui hankes pakutavaid tooteid ei esitata või esineb mõni

muu rikkumine, siis pakkuja diskvalifitseeritakse. Käesoleva hanke puhul seda ei tehtud, vaid

öeldi, et kõik vastab, kuigi tegelikult mitte. Uue informatsioonina viitate kolmanda osapoole

tunnistusele, et parima pakkumuse vormistanud ettevõtte avaldas vahetult peale hanke

tulemusi batuudi mudeli, mida kavatses tarnida ning lisas, et see on teiste pakkujate poolt

pakutud tootega võrreldes kordades soodsam ning ei pruugi tegelikkuses sobida ja lõpuks

tarnis parima pakkumuse vormistanud ettevõte hankijale sama batuudi, mida pakkusid kõik

ülejäänud pakkujad.

Rahandusministeerium ei nõustu väitega, et Boxlogo OÜ-l ei olnud võimalik varem teadet

esitada. Riigihangete registris tulemdokumentide lehel avaldati 27.08.2025 Viimsi

Vallavalitsuse 26. august 2025 korraldus nr 342 „Riigihankes nr 298104 „Liikumisõpetuse ja

loodusvaldkonna õppevahendite ost Viimsi valla koolidele“ esitatud pakkumuste vastavaks

tunnistamine, pakkumuste edukaks tunnistamine ning hankelepingute sõlmimine“.

Teabevahetuse teel on Boxlogo OÜ järgmisel päeval 28.08.2025 küsinud hankijalt selgitusi

(vt sõnumi ID 1001252): “Liikumisõpetuse õppevahendite soetamise raames esitatud

pakkumuste hindade võrdluses on eduka pakkuja esitatud lõppsumma ülejäänud neljast

pakkumusest vähemalt 20% soodsam, mis on antud turusituatsiooni, toodete nõutud

spetsifikatsiooni, koguseid, paigaldust ning transporti arvesse võttes ebaloogiliselt madal

hind. Riigihangete puhul on taoline hindade erinevus ebatavaline ning kahtlustäratav, mis

tekitab küsitavusi pakutavate toodete vastavuses ning kvaliteedis.”

Olukorras, kus teate esitajal tekkis vahetult pärast edukaks tunnistatud otsuse

teatavakstegemist kahtlus pakutud toodete vastavuses tehnilisele kirjeldusele ning hankijalt

teabevahetuse käigus saadud vastused ei olnud piisavad, oli järelevalveteate esitajal kui

riigihankes teiseks jäänud pakkujal menetluslik õigus ja reaalne võimalus esitada VaKo-le

vaidlustus riigihankes nr 298104 tehtud otsuste peale. Järelevalveteate esitaja seda võimalust

siiski ettenähtud tähtaja jooksul ei kasutanud.

Seoses pakkumuste vastavuse kontrollimisega selgitame järgmist.

3

RHS § 114 lg 1 esimene lause kohustab hankijat hankemenetluses kontrollima pakkumuste

vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud kõigile tingimustele ja kontrolli tulemustel

tegema põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise

kohta. RHS § 114 lg 1 teise lause kohaselt ei osale pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud,

edasises hankemenetluses. Vastavalt RHS § 117 lg-le 1 kuuluvad hindamisele üksnes

eelnevalt vastavaks tunnistatud pakkumused. Seega on pakkumuse vastavus riigihanke

alusdokumentides, sh tehnilises kirjelduses, toodud nõuetele sine qua non ilma milleta ei saa

hankelepingut sõlmida – pakkumuse sisuline vastavus on pakkumuse edukaks tunnistamise

ning eduka pakkumuse esitanud pakkujaga hankelepingu sõlmimise vältimatuks

eeltingimuseks.

Pakkumuse vastavuse kontrollimise puhul on VaKo leidnud, et eelkõige kontrollib hankija

pakkumuse vastavust pakkumuses esitatud dokumentide alusel ja kahtluse tekkimisel kas

küsib pakkuja käest selgitusi või kogub ise tõendeid ning RHS ei sea hankijale mingeid

piiranguid selles, milliste dokumentide alusel pakkumuse sisulist vastavust kontrollida (VaKo

otsus 224-25/298537 30.10.2025). Samas otsuses on VaKo osundanud: Riigikohus on

19.12.2019 otsuses kohtuasjas 3-19-1464 (p 16) leidnud, et kui seadus ei sätesta teisiti, võib

hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude

kindlakstegemiseks tõendeid. [---]. Kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda

hankija kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt

otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate

ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (RHS § 104, § 122 lg 3, § 175

lg-d 2 ja 4, § 178 lg 3 p 2). Riigikohus on oma 02.09.2025 otsuses kohtuasjas 3-24-3485, p 29

korranud kohtuasjas 3-19-1464 tehtud otsuse p-is 16 esitatud seisukohta.

Hankija on teabevahetuses korduvalt (vt sõnumi ID 1043628) selgitanud järgmist: “Selgitame,

et käesoleva hanke puhul oli määravaks tehnilises kirjelduses esitatud tootenõuete

miinimumtingimustele vastavus. Nagu hanke alusdokumentides on sätestatud, pidi pakkuja

oma pakkumuses tagama, et iga pakutav toode vastab nõutud kriteeriumitele. Hankija ei

seadnud kohustuslikuks iga toote puhul konkreetse mudeli nimetuse, artikli koodi ega tootja

lingi esitamist; kontrollis esitatud infot ning veendus, et pakkuja on tõendanud toodete

vastavust hankes esitatud tingimustele; lähtus esitatud pakkumusest tervikuna, hinnates selle

vastavust hankedokumentides sätestatud tehnilistele ja õiguslikele kriteeriumitele.

Näidislingid, mida hankija oli tehnilises kirjelduses lisanud, olid illustratiivse tähendusega ega

olnud siduvad ega kohustuslikud. Nende eesmärk oli suunata tähelepanu soovitud toote

omadustele ja tehnilistele parameetritele, mitte määrata konkreetset mudelit või tootjat.

Hankemenetluse käigus ei tuvastatud, et edukas pakkuja oleks esitanud tooteid, mis ei vasta

kehtestatud nõuetele. Seetõttu kinnitas hankija pakkumuse vastavuse ja sõlmis hanke edukaks

osutunud ettevõttega lepingu.”

Kokkuvõttes kuulub pakkumuste vastavuse hindamine, pakkujate kvalifitseerimine ning

pakkumuste võrdlemine hankija pädevusse ja vastutusalasse. Hankija on ühtlasi kohustatud

olema hoolas ka lepingu täitmise käigus tarnitavate toodete kontrollimisel. Lepingute

nõuetekohase täitmise kontrollimise vajadusele on Rahandusministeerium korduvalt

hankijate tähelepanu juhtinud. Viimati saatsime kohalikele omavalitsustele, sh Viimsi

Vallavalitsusele, vastavasisulise märgukirja 9. oktoobril 2024 ning juhtisime sellele uuesti

tähelepanu hankijale 10.04.2026 edastatud märgukirjas.

4

Võtame Teie poolt esitatud teabe teadmiseks. Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning

arvestame sellega riskianalüüside ja plaanilise järelkontrolli tööplaanide koostamisel.

Edaspidiseks soovitame sarnaste asjaolude ilmnemisel pöörduda õigeaegselt hankemenetluse

kestel VaKo poole, et võimaldada hankemenetluse läbiviimise tõhusat ja õigeaegset kontrolli

ning vältida RHS-ga tagatud kaebeõiguse minetamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Lisa: Rahandusministeeriumi 10.04.2026 märgukiri nr 12.2-1/1627-1 (3 lehel)

Kertu Kuiv 5885 1394

[email protected]