| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.5-1.1/300-3 |
| Registreeritud | 18.03.2026 |
| Sünkroonitud | 19.03.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus |
| Sari | 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 1.5-1.1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Sorainen |
| Saabumis/saatmisviis | Sorainen |
| Vastutaja | Elen Ohov (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastan Allar Jõksi palvel vastuse Sotsiaalministeeriumi 25.02 saadetud kirjale.
Lugupidamisega
Hanna-Marie Severin
Õigustöörühma koordinaator
[email protected]
M. +372 56 913 771 | T. +372 6 400 900
Rotermanni 6 | 10111 Tallinn | Eesti
Sorainen | sorainen.com
Antud e-kiri on konfidentsiaalne ning kaitstud. Soraineni suhetele oma klientide ja nende ülesannetega kehtivad järgnevad tingimused.
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Teadmiseks:
Katrin Juhandi
Eesti alaline esindus EL juures
Rue Guimard 11/13
1040, Brüssel
Tallinn,
17.03.2026
Allkirjastatud digitaalselt
Edastatud e-posti kaudu
TEABENÕUE TUBAKA- JA NIKOTIINIPOLIITIKAT KÄSITLEVATEST EESTI
SEISUKOHTADEST
1. Kirjutan seoses Sotsiaalministeeriumi vastusega minu 02.02.2026 teabenõudele.
Sotsiaalministeerium vastas 16.02.2026 kirjaga (mis minule saadeti 25.02.2026) teabenõude
küsimustele üksnes osaliselt. Seetõttu kordan küsimusi, millele ma vastust ei saanud.
1. SOTSIAALMINISTEERIUM ON JÄTNUD VASTAMATA ENAM IKU
02.02.2026 KÜSIMUSTEST
2. Minu esimene küsimus oli EL Nõukogu ja Euroopa Komisjoni töörühmades osalemise
kohta. Ehkki Eesti on alates 2004. aastast Euroopa Liidu liikmesriik ning Riigikantselei EL asjade
menetlemise juhise järgi toimub kõnealustes töörühmades osalemine ministeeriumide
töökorralduslike eeskirjade alusel, siis Sotsiaalministeeriumi vastuskirjast loen, et sellised
eeskirjad Sotsiaalministeeriumis puuduvad. Kuna Sotsiaalministeeriumi esindajad EL
otsustusprotsessis praktikas siiski osalevad, palusin ka oma 02.02.2026 kirjas, et kui eeskirjad
puuduvad, palun kirjeldada, kuidas toimub töörühmades osalemine, sh nende ettevalmistamine.
3. Minu teine küsimus puudutas enne töörühmasid koostatavaid juhiseid ning kes juhiseid
ministeeriumis kooskõlastab. Selgitasite, et EL nõukogu töörühmadeks juhiseid ei koostata. Palun
selgitust, kuidas sellisel juhul Eesti riigi seisukoha kujundamine toimub. Soovin aru saada, kes
kujundab Eesti riigi nimel esitavaid seisukohti. Näiteks, kas Eesti riigi seisukoha kujundab üksinda
töörühmas osalev ametnik. Ehkki viitasite oma vastuskirja punktis 2 erinevatele
raamseisukohtadele, ei vasta ega kata need üksühele töörühmades käsitletavaid teemasid. Seetõttu
palun selgitust, kuidas Eesti riigi seisukohad kujundatakse ning kas ja mis tasemel töörühmas
esitatavad Eesti riigi seisukohad Sotsiaalministeeriumis kooskõlastatakse või kujundabki Eesti
Sorainen – 2/3 –
riigi konkreetse seisukoha üksnes töörühmas osalev üks ametnik. Samuti palun selgitust, kuidas
toimub seisukohtade kooskõlastamine ministeeriumiväliselt.
4. Minu kolmas ja neljas küsimus puudutasid EL otsustustasandite töörühmade ning WHO
raamkonventsiooni osaliste üheteistkümnenda istungi memosid. Ma ei nõustu
Sotsiaalministeeriumi selgitustega, et memode tekst on täielikult asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teave. Minu küsimus oli Eesti riigi seisukoha osas ning ma ei palunud avaldada teiste EL
liikmesriikide seisukohtasid. Seetõttu on Sotsiaalministeerium õigusvastaselt keeldunud teabe
avaldamisest. Juhin tähelepanu, et kui dokument sisaldab osaliselt asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teavet, siis seda osa ei pea Sotsiaalministeerium avaldama. Eesti riigi seisukohta (juba
toimunud töörühmade kohta) ei saa aga tunnistada asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud teabeks
avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 3 ja § 35 lg 2 p 3 alusel nagu püüab teha Sotsiaalministeerium.
Eesti riigi seisukoht on igal juhul avalik teave. Seetõttu palun vastata minu 02.02.2026 teabenõude
küsimustele nr 3 ja 4 ning esitada vastavad memod selliselt, et neist nähtub päevakord ja Eesti riigi
esindaja avaldatud suulised ja kirjalikud sõnavõtud/seisukohad.
5. Minu viies küsimus oli kaasamisest. Ma ei nõustu Sotsiaalministeeriumi selgitusega, et
FCTC konventsiooni artikli 5.3 rakendamise suunised välistavad igasuguse tubaka- ja
nikotiinitootjate kaasamise. Esiteks, rakendamise juhise tekst ei välistada kaasamist. Teiseks,
arvestades, et Sotsiaalministeerium on korduvalt väljendanud, et rakendamise juhis ei ole
õiguslikult siduv, on kummastav, et Sotsiaalministeerium käsitleb praegusel juhul juhist kui
ministeeriumile õiguslikult siduvat akti. Sotsiaalministeerium selgitas 14.10.2025 kirjas nr 5.1-
2/2414-3 mulle järgmist: „Täpsustame, et FCTC rakendamise juhised ei ole õiguslikult siduvad
ega too konventsiooni osapooltele otseseid kohustusi.”, millest nähtub selgelt ministeeriumi
seisukoht rakendamise juhise mittesiduvuse osas. Nõustun, et rakendamise suunis ei ole õiguslikult
siduv ning seetõttu ka palun õiguslikult mittesiduvale dokumendile mitte viidata kui
kohustuslikule.
6. Minu kuues küsimus oli WHO raamkonverentsi osaliste üheteistkümnenda istungi kulude
kohta, mis toimus 17–22 novembril 2025 Šveitsis. Kulude andmed Sotsiaalministeerium mulle
esitas. Mulle jääb siiski ebaselgeks, mis põhjusel on Eesti riigil vajalik istungist osa võtta, kui seal
midagi olulist ega õiguslikult siduvat ei otsustata nagu Sotsiaalministeerium on korduvalt
selgitanud. 14.10.2025 kirjas selgitas Sotsiaalministeerium, et istungil ei muudeta FCTC
raamkonventsiooni artikleid ega ka FCTC rakendamise juhiseid ning olen aru saanud, et seetõttu
ei pidanud Sotsiaalministeerium vajalikuks ka töörühmades avaldatavate seisukohtade osas
kooskõlastamist ning kaasamist. Kuivõrd istungil esitas Euroopa Liit ühispositsiooni jääb
ebaselgeks Eesti osalemise vajadus. Kuna Sotsiaalministeeriumi esindaja 17–22 novembril 2025
Šveitsis juba osales, siis palun siiski selgitust, mis eesmärgil oli osalemine vajalik ning kas
riigieelarvevahendite kulu oli põhjendatud.
2. SOTSIAALMINISTEERIUMIL ON KOHUSTUS AVALIK UD
ANDMED AVALDADA
7. Avaliku teabe seadus (AvTS) ei anna Sotsiaalministeeriumile alust keelduda avaliku teabe
avaldamisest. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) praktikas on selgitatud, et teabevaldaja ei saa
otsustada, kas küsitud teave on teabevaldajale vajalik või mis eesmärgil ta teavet soovib.
8. Avaliku teabe mitteavaldamine on seega õigusvastane tegevus, eelkõige vastuolus AvTS-iga.
AKI pikaaegne praktika on, et AvTS § 3 lg-st 1 on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes
Sorainen – 3/3 –
teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle
alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega on sisuliselt kogu avaliku
sektori valduses olev teave avalik teave avaliku teabe seaduse mõistes, millele saab piiranguid
kehtestada üksnes seaduses sätestatud korras (AvTS § 3 lg 2).
9. AvTS § 23 annab ammendava loetelu teabe keeldumise alustest. Sellised alused käesoleval
juhul puuduvad. AvTS § 9 lg 1 sätestab, et teabevaldaja, kelleks on ka Sotsiaalministeerium, on
kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras.
Eesti riigi seisukohad (juba toimunud töörühmades osas) ei saa olla konfidentsiaalne teave.
Tulenevalt õigusriigi põhimõttest on Eesti riigi seisukohad erinevate poliitikaalgatuste või
õigusaktide kohta avalik teave.
10. Eelnevast tulenevalt palun vastata minu 02.02.2026 saadetud küsimustele esimesel
võimalusel.
Lugupidamisega
Allar Jõks
vandeadvokaat
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Teadmiseks:
Katrin Juhandi
Eesti alaline esindus EL juures
Rue Guimard 11/13
1040, Brüssel
Tallinn,
17.03.2026
Allkirjastatud digitaalselt
Edastatud e-posti kaudu
TEABENÕUE TUBAKA- JA NIKOTIINIPOLIITIKAT KÄSITLEVATEST EESTI
SEISUKOHTADEST
1. Kirjutan seoses Sotsiaalministeeriumi vastusega minu 02.02.2026 teabenõudele.
Sotsiaalministeerium vastas 16.02.2026 kirjaga (mis minule saadeti 25.02.2026) teabenõude
küsimustele üksnes osaliselt. Seetõttu kordan küsimusi, millele ma vastust ei saanud.
1. SOTSIAALMINISTEERIUM ON JÄTNUD VASTAMATA ENAM IKU
02.02.2026 KÜSIMUSTEST
2. Minu esimene küsimus oli EL Nõukogu ja Euroopa Komisjoni töörühmades osalemise
kohta. Ehkki Eesti on alates 2004. aastast Euroopa Liidu liikmesriik ning Riigikantselei EL asjade
menetlemise juhise järgi toimub kõnealustes töörühmades osalemine ministeeriumide
töökorralduslike eeskirjade alusel, siis Sotsiaalministeeriumi vastuskirjast loen, et sellised
eeskirjad Sotsiaalministeeriumis puuduvad. Kuna Sotsiaalministeeriumi esindajad EL
otsustusprotsessis praktikas siiski osalevad, palusin ka oma 02.02.2026 kirjas, et kui eeskirjad
puuduvad, palun kirjeldada, kuidas toimub töörühmades osalemine, sh nende ettevalmistamine.
3. Minu teine küsimus puudutas enne töörühmasid koostatavaid juhiseid ning kes juhiseid
ministeeriumis kooskõlastab. Selgitasite, et EL nõukogu töörühmadeks juhiseid ei koostata. Palun
selgitust, kuidas sellisel juhul Eesti riigi seisukoha kujundamine toimub. Soovin aru saada, kes
kujundab Eesti riigi nimel esitavaid seisukohti. Näiteks, kas Eesti riigi seisukoha kujundab üksinda
töörühmas osalev ametnik. Ehkki viitasite oma vastuskirja punktis 2 erinevatele
raamseisukohtadele, ei vasta ega kata need üksühele töörühmades käsitletavaid teemasid. Seetõttu
palun selgitust, kuidas Eesti riigi seisukohad kujundatakse ning kas ja mis tasemel töörühmas
esitatavad Eesti riigi seisukohad Sotsiaalministeeriumis kooskõlastatakse või kujundabki Eesti
Sorainen – 2/3 –
riigi konkreetse seisukoha üksnes töörühmas osalev üks ametnik. Samuti palun selgitust, kuidas
toimub seisukohtade kooskõlastamine ministeeriumiväliselt.
4. Minu kolmas ja neljas küsimus puudutasid EL otsustustasandite töörühmade ning WHO
raamkonventsiooni osaliste üheteistkümnenda istungi memosid. Ma ei nõustu
Sotsiaalministeeriumi selgitustega, et memode tekst on täielikult asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teave. Minu küsimus oli Eesti riigi seisukoha osas ning ma ei palunud avaldada teiste EL
liikmesriikide seisukohtasid. Seetõttu on Sotsiaalministeerium õigusvastaselt keeldunud teabe
avaldamisest. Juhin tähelepanu, et kui dokument sisaldab osaliselt asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teavet, siis seda osa ei pea Sotsiaalministeerium avaldama. Eesti riigi seisukohta (juba
toimunud töörühmade kohta) ei saa aga tunnistada asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud teabeks
avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 3 ja § 35 lg 2 p 3 alusel nagu püüab teha Sotsiaalministeerium.
Eesti riigi seisukoht on igal juhul avalik teave. Seetõttu palun vastata minu 02.02.2026 teabenõude
küsimustele nr 3 ja 4 ning esitada vastavad memod selliselt, et neist nähtub päevakord ja Eesti riigi
esindaja avaldatud suulised ja kirjalikud sõnavõtud/seisukohad.
5. Minu viies küsimus oli kaasamisest. Ma ei nõustu Sotsiaalministeeriumi selgitusega, et
FCTC konventsiooni artikli 5.3 rakendamise suunised välistavad igasuguse tubaka- ja
nikotiinitootjate kaasamise. Esiteks, rakendamise juhise tekst ei välistada kaasamist. Teiseks,
arvestades, et Sotsiaalministeerium on korduvalt väljendanud, et rakendamise juhis ei ole
õiguslikult siduv, on kummastav, et Sotsiaalministeerium käsitleb praegusel juhul juhist kui
ministeeriumile õiguslikult siduvat akti. Sotsiaalministeerium selgitas 14.10.2025 kirjas nr 5.1-
2/2414-3 mulle järgmist: „Täpsustame, et FCTC rakendamise juhised ei ole õiguslikult siduvad
ega too konventsiooni osapooltele otseseid kohustusi.”, millest nähtub selgelt ministeeriumi
seisukoht rakendamise juhise mittesiduvuse osas. Nõustun, et rakendamise suunis ei ole õiguslikult
siduv ning seetõttu ka palun õiguslikult mittesiduvale dokumendile mitte viidata kui
kohustuslikule.
6. Minu kuues küsimus oli WHO raamkonverentsi osaliste üheteistkümnenda istungi kulude
kohta, mis toimus 17–22 novembril 2025 Šveitsis. Kulude andmed Sotsiaalministeerium mulle
esitas. Mulle jääb siiski ebaselgeks, mis põhjusel on Eesti riigil vajalik istungist osa võtta, kui seal
midagi olulist ega õiguslikult siduvat ei otsustata nagu Sotsiaalministeerium on korduvalt
selgitanud. 14.10.2025 kirjas selgitas Sotsiaalministeerium, et istungil ei muudeta FCTC
raamkonventsiooni artikleid ega ka FCTC rakendamise juhiseid ning olen aru saanud, et seetõttu
ei pidanud Sotsiaalministeerium vajalikuks ka töörühmades avaldatavate seisukohtade osas
kooskõlastamist ning kaasamist. Kuivõrd istungil esitas Euroopa Liit ühispositsiooni jääb
ebaselgeks Eesti osalemise vajadus. Kuna Sotsiaalministeeriumi esindaja 17–22 novembril 2025
Šveitsis juba osales, siis palun siiski selgitust, mis eesmärgil oli osalemine vajalik ning kas
riigieelarvevahendite kulu oli põhjendatud.
2. SOTSIAALMINISTEERIUMIL ON KOHUSTUS AVALIK UD
ANDMED AVALDADA
7. Avaliku teabe seadus (AvTS) ei anna Sotsiaalministeeriumile alust keelduda avaliku teabe
avaldamisest. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) praktikas on selgitatud, et teabevaldaja ei saa
otsustada, kas küsitud teave on teabevaldajale vajalik või mis eesmärgil ta teavet soovib.
8. Avaliku teabe mitteavaldamine on seega õigusvastane tegevus, eelkõige vastuolus AvTS-iga.
AKI pikaaegne praktika on, et AvTS § 3 lg-st 1 on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes
Sorainen – 3/3 –
teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle
alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega on sisuliselt kogu avaliku
sektori valduses olev teave avalik teave avaliku teabe seaduse mõistes, millele saab piiranguid
kehtestada üksnes seaduses sätestatud korras (AvTS § 3 lg 2).
9. AvTS § 23 annab ammendava loetelu teabe keeldumise alustest. Sellised alused käesoleval
juhul puuduvad. AvTS § 9 lg 1 sätestab, et teabevaldaja, kelleks on ka Sotsiaalministeerium, on
kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras.
Eesti riigi seisukohad (juba toimunud töörühmades osas) ei saa olla konfidentsiaalne teave.
Tulenevalt õigusriigi põhimõttest on Eesti riigi seisukohad erinevate poliitikaalgatuste või
õigusaktide kohta avalik teave.
10. Eelnevast tulenevalt palun vastata minu 02.02.2026 saadetud küsimustele esimesel
võimalusel.
Lugupidamisega
Allar Jõks
vandeadvokaat
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastus teabenõudele | 16.02.2026 | 1 | 1.5-1.1/300-2 | Väljaminev kiri | som | Sorainen |