Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-525699 andmise korralduse ja loa täiendatud eelnõude, avaliku istungi protokolli ning täiendavate vastuste edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Kiili Vallavalitsus [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Saku Vallavalitsus [email protected]

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet [email protected]

OÜ Rail Baltic Estonia [email protected]

OÜ INF Maavarad [email protected]

Menetlusosalised nimekirja alusel

04.02.2026 nr DM-125171-42

Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-525699 andmise korralduse ja loa täiendatud eelnõude, avaliku istungi protokolli ning täiendavate vastuste edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

OÜ INF Maavarad (kuni 25.08.2025 kehtinud ärinimega EMG Karjäärid OÜ; reg.kood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harju maakond) esitas 18.02.2020 Keskkonnaametile taotluse Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks. Menetluse jooksul on taotlust muudetud ning lõplik versioon (taotlus nr T-KL/1019347-4) on registreeritud KOTKAS-s 09.07.2025 numbriga DM-125171-19.

Taotletav Männiku IX liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71901:001:1177, registriosa nr 12079050), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav mäeeraldis hõlmab Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaart nr 109) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 61, hõlmates seda osaliselt. Taotletav Männiku IX liivakarjäär on uus mäeeraldis, mille pindala on 10,75 ha ja teenindusmaa pindala 12,55 ha.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 48 ja § 49 lõigete 1 ja 2 alusel pani Keskkonnaamet 24.11.2025 haldusakti eelnõu avalikkusele tutvumiseks välja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Lisaks edastati eelnõud tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks menetlusosalistele 24.11.2025 kirjaga nr DM-125171-

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

27.

Tuginedes menetlusosaliste soovile ja KeÜS §-le 48¹ ning HMS §-le 50 korraldas Keskkonnaamet ettepanekute ja vastuväidete arutamiseks 08.01.2026 Saku vallamajas avaliku istungi, mille protokoll on lisatud käesolevale kirjale. HMS § 49 lõige 4 sätestab, et kui eelnõud või taotlust muudetakse pärast väljapanekut isiku kahjuks, kelle õigusi eelnõu või taotlus puudutab, teavitab haldusorgan teda sellest ning annab talle võimaluse tutvuda eelnõu või taotlusega ja esitada selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

Teatame, et arvestades avalikul istungi arutatut ning eelnõude avalikustamisel laekunud arvamusi ning vastuväiteid, oleme täiendanud keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõusid. Eelnõudes tehtud sisuliste muudatuste väheolulisust arvestades ei pea Keskkonnaamet vajalikuks eelnõude teistkordset avalikustamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti ei ole põhjendatud asja arutamiseks korraldada uut avalikku istungit. Eelnõude avalikustamisel laekunud kirjalikele arvamustele ja vastuväidetele, samuti avalikul istungil vastamata jäänud küsimustele vastatakse käesolevale kirjale lisatud dokumendis "täiendavad vastused".

Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada 14 kalendripäeva jooksul st hiljemalt 19.02.2026 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Roheline 64, 80010 Pärnu. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Marin Varblane 5692 7090 [email protected]

1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-525699 eelnõu 3. Männiku IX 08-01-2026 avaliku arutelu protokoll.pdf 4. Osalejate nimekiri.pdf 5. Täiendavad vastused 04-02-2026.pdf

2(2)

EELNÕU (04.02.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 2 punkti 3, § 61 lõike 1 ning tuginedes OÜ INF Maavarad 09.07.2025 taotlusele nr T-KL/1019347-4, Saku Vallavolikogu 18.03.2021 otsusele nr 21, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 30.04.2021 kirjale nr 10- 20/966-2, Kiili Vallavalitsuse 12.05.2021 kirjale nr 9-12.4/1527-4, Transpordiameti 14.06.2024 kirjale nr 7.1-7/24/23234-7 ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 11.12.2025 kirjale nr 4- 4/25/5449-2, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. anda OÜ-le INF Maavarad (registrikood 14273374) tähtajaline keskkonnaluba nr KL- 525699 15 aastaks aadressil Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71901:001:1177) Tallinna-Saku maardlas Männiku IX liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks. 1.2. Määrata keskkonnaloale nr KL-525699 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse punktis 3.2. "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust.

1.3. Avalikustada OÜ-le INF Maavarad keskkonnaloa nr KL-525699 andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaluba nr KL-525699 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse menetluskäik 2020-2024

2.1.1. OÜ INF Maavarad (kuni 25.08.2025 kehtinud ärinimega EMG Karjäärid OÜ; reg.kood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harju maakond; edaspidi ka ettevõte või arendaja) on 18.02.2020 kirjaga nr 20-219 esitanud Keskkonnaametile taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.02.2020 numbriga 12- 2/20/47) Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisloa) saamiseks. Keskkonnaluba taotleti Harju maakonnas Saku vallas Tammemäe külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71801:001:2151). Mäeeraldise pindalaks taotleti

16,00 ha, teenindusmaa pindalaks 18,58 ha ning loa kehtivusajaks 15 aastat. Mäeeraldisega sooviti hõlmata Tallinna-Saku maardla (reg.kaardi nr 109) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 145 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 61. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jäi taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa kaguservast vastavalt ~4,6 m ja ~0,6 m kaugusele.

2 . 1 . 2 . Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 18.02.2020 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt (redaktsioon kehtis 02.02.2020-29.02.2020) Keskkonnaloa taotlust kontrollis maavarade registri vastutav töötleja Maa-amet (04.03.2020 kiri nr 9-3/20/3131 ja 26.03.2020 kiri nr 9-3/20/3131-4).

2.1.3. Alates 2020. aastast toimub maavara kaevandamise keskkonnalubade taotlemine ja menetlemine keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Ettevõtte 18.02.2020 esitatud taotlus viidi üle ja registreeriti KOTKAS-s 15.04.2020 menetluse nr M-109414 juurde.

2.1.4. Keskkonnaloa taotlus on 20.04.2020 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 20.04.2020 kirjaga nr DM-109414-3 keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Kooskõlas MaaPS § 49 lõigetega 4 ja 6 edastas Keskkonnaamet Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 20.04.2020 kirjaga nr DM-109414-2 Saku Vallavalitsusele ja Kaitseministeeriumile arvamuse avaldamiseks, tähtajaga vastavalt 15.06.2020 ja 20.05.2020.

Avalikustamise käigus laekus Maanteeameti 23.04.2020 kiri nr 15-5/20/19404-2 (registreeritud KOTKAS-s 24.04.2020 numbriga DM-109414-4), millega andis teada, et ei nõustu Männiku IX liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega, kuna käimas oli Kangru liiklussõlme ehk riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi rekonstrueerimise ja Rail Baltic trassi projekteerimistööd, mis ei olnud veel lõppenud. Keskkonnaamet edastas Maanteeameti arvamuse 29.04.2020 kirjaga nr DM-109414-5 arendajale tutvumiseks ning menetluse jätkamise osas seisukoha võtmiseks (tähtajaga hiljemalt 13.05.2020). Arendaja teatas 12.05.2020 kirjaga nr 20-278 (registreeritud KOTKAS-s 12.05.2020 numbriga DM-109414-6), et on konsulteerides Maanteeametiga jõudnud seisukohale, et vähendab kattuvat karjääriala vastavalt Maanteeameti märkustele ning esitab esimesel võimalusel korrigeeritud taotluse koos materjalidega uuesti. Eeltoodu alusel palus Keskkonnaamet 13.05.2020 kirjaga nr DM-109414-7 Saku Vallavalitsusel ja Kaitseministeeriumil jätta arvamus avaldamata Männiku IX liivakarjääri mäeeraldise maavara

kaevandamise keskkonnaloa taotlusele.

2.1.5. Keskkonnaamet informeeris 22.05.2020 kirjaga nr DM-109414-8 arendajat, et hetkel on valmimas „Kaitse alla võtmise ettepanek, ekspertiis ja väljatöötamise kavatsus kõre (Bufo/Epidalea calamita) ja kivisisaliku (Lacerta agilis) püsielupaikade kaitse alla võtmiseks", milles on kaalumisel ka Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga laiendamine. Tulenevalt eelnevast palus Keskkonnaamet korrigeerida taotlusmaterjale selliselt, et kõre kudemisveekogust ja Männiku IX liivakarjääri mäeeraldise Raku tehisjärve poolsest küljest 50 meetri raadiuses toimuks maavara kaevandamine pealpool põhjaveetaset.

Järgnes kirjavahetus arendaja ja Keskkonnaameti vahel, mille käigus püüti leida kompromissi kavandatava püsielupaiga laienduse ulatuse ja kaevandamiseks taotletava ala osas. Keskkonnaamet selgitas 20.07.2020 kirjas nr DM-109414-15, et nõustus 14.07.2020 kirjaga nr DM-109414-12 ettevõtte 19.06.2020 kirjas nr 20-315 esitatud ettepanekuga osaliselt, mitte tervikuna ning põhjendused on välja toodud Keskkonnaameti 14.07.2020 saadetud kirjas nr DM-109414-12.

Keskkonnaamet tuletas 24.09.2020 kirjaga nr DM-109414-16 arendajale meelde, et ootab parandatud taotlust või arendaja seisukohta, kuidas menetlusega jätkata. Arendaja andis 19.10.2020 kirjaga nr 20-369 (registreeritud KOTKAS-s 19.10.2020 numbriga DM-109414-17) teada, et Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluse aspektid on tõstatatud aruteluks Keskkonnaministeeriumis ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) ja ettevõte on ootamas sealseid seisukohti, millest tulenevalt soovib menetluse jätkumist.

2.1.6. Arendaja palus 11.02.2021 kirjaga nr 21-424 (registreeritud KOTKAS-s 12.02.2021 numbriga DM-109414-20) menetlust jätkata. Keskkonnaamet edastas MaaPS § 49 lõike 6 alusel Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 11.02.2021 kirjaga nr DM-109414-19 Saku Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Saku Vallavolikogu nõustus 18.03.2021 otsusega nr 21 (registreeritud KOTKAS-s 23.03.2021 numbriga DM-109414-22) keskkonnaloa andmisega tingimusel, et:

1. Seoses Kangru liiklussõlme kavandamisega tuleb kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek Transpordiametilt; 2. Seoses Rail Balticu ehitamisega tuleb kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt; 3. Seoses Kiili valla elamualade lähedusega tuleb kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek Kiili vallalt; 4. Seoses Raku järve Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuulumisega tuleb kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek Tallinna linnalt; 5. Kaevandamisloas tuleb sätestada tingimused, mis väldivad täielikult liiva ja tolmu kandumise ümbruskonda ja avalikele teedele (nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine, teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne).

Keskkonnaamet edastas 24.03.2021 kirjaga nr DM-109414-23 Saku Vallavolikogu 18.03.2021

otsuse nr 21 arendajale tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks. Arendaja teatas 08.04.2021 kirjaga nr 21-456 (registreeritud KOTKAS-s 12.04.2021 numbriga DM-109414-24), et nõustub Saku Vallavolikogu otsusega ning palus menetlusega jätkata, lisades, et kui Keskkonnaamet peab vajalikuks taotlusele arvamuse küsimist Kiili vallalt, Transpordiametilt, MKM-ilt ja Tallinna linnalt, edastataks koos taotlusega ka kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude kohta koostatud eksperthinnangud.

Keskkonnaamet palus 14.04.2021 kirjaga nr DM-109414-25 Kiili Vallavalitsuse, Transpordiameti, MKM-i ja Tallinna Linnavalitsuse arvamust Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele.

Transpordiamet teatas 21.04.2021 kirjaga nr 7.1-7/21/9235-2 (registreeritud KOTKAS-s 21.04.2021 numbriga DM-109414-26), et taotlus vajab korrigeerimist, kuna valminud on Kangru liiklussõlme plaan ja esitatud Männiku IX liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus omab puutumust kavandatava Kangru liiklussõlmega. Lisaks märkis Transpordiamet, et maavara väljaveotee planeerimisel tuleb arvestada, et kavandatava Kangru liiklussõlme rampidele mahasõite planeerida ei saa.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet nõustus 30.04.2021 kirjaga nr 10-20/966-2 (registreeritud KOTKAS-s 03.05.2021 numbriga DM-109414-27) Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega tingimusi esitamata

Kiili Vallavalitsus nõustus 12.05.2021 kirjaga nr 9-12.4/1527-4 (registreeritud KOTKAS-s 12.05.2021 numbriga DM-109414-29) Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega tingimusel, et kaevandamistöid ei toimu ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni.

MKM arvamust ei esitanud.

2.1.7. Ettevõte edastas 06.05.2021 e-kirjaga Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse korrigeeritud materjalid (registreeritud KOTKAS-s 07.05.2021 numbriga DM-109414-28). Keskkonnaamet palus 26.05.2021 kirjaga nr DM-109414-33 Transpordiameti arvamust korrigeeritud taotlusele. Transpordiamet andis 07.06.2021 kirjaga nr 7.1-7/21/9235-4 (registreeritud KOTKAS-s 09.06.2021 numbriga DM-109414-35) teada, et hetkel toimub Transpordiameti poolt Kangru liiklussõlme projekteerimistingimuste menetlemine ja seejärel koostatakse Kangru liiklussõlme põhiprojekt. Peale põhiprojekti valmimist on võimalik anda kaevandamisloa taotlusele täpne seisukoht kaevandamise piiride ulatuse kohta ning Transpordiamet teeb projekteerijale ülesandeks projekti koostamise käigus kontakteeruda ettevõttega kaevandamisloa piiride määramiseks. Seega annab Transpordiamet oma seisukoha Männiku IX liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele peale Kangru liiklussõlme põhiprojekti valmimist.

2.1.8. Kuna puudus selgus, missugustes piirides ning tingimustel kaevandamist saab taotleda, pikendas Keskkonnaamet 27.05.2021 kirjaga nr DM-109414-34 MaaPS § 52 lõike 3 alusel menetluse tähtaega kuni 17.05.2022. Menetluse jätkamiseks ja taotluse korrigeerimiseks

vajaliku info puudumise tõttu pikendas Keskkonnaamet uuesti menetluse tähtaega (07.10.2021 kiri nr DM-109414-37; 21.04.2022 kiri nr DM-109414-38; 01.11.2022 kiri nr DM- 109414-39; 22.06.2023 kiri nr DM-109414-40).

2.1.9. Lähtuvalt menetluse jooksul laekunud kooskõlastustest ja seisukohtadest on 2020. aasta taotlust mitmeid kordi korrigeeritud. Kuna Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks korrigeeritud taotlus nr T-KL/1019347 esitati nõuetekohaselt läbi KOTKASe 21.06.2023 menetluse nr M-125171 juurde, luges Keskkonnaamet põhjendatuks jätkata menetlusega nr M- 125171 ning paralleelsete menetluste läbiviimise vältimiseks lõpetas 06.05.2025 kirjaga nr DM- 125171-14 menetluse nr M-109414.

2.1.10. Transpordiametilt laekus 08.12.2023 kiri nr 7.1-7/23/23234-2 (registreeritud KOTKAS-s 12.12.2023 numbriga DM-109414-41), milles teavitas, et Kangru liiklussõlmega külgnevatel aladel tekivad eeldused maavara kaevandamise loa väljastamiseks peale liiklussõlme valmimist ja et tee kaitsevööndi täpsustatud ulatus määratakse peale Kangru liiklussõlme põhiprojekti valmimist, eeldatavalt 2024. aasta esimeses pooles. Ühtlasi palus Transpordiamet taotlusmaterjalid edastada ka osaühingule Rail Baltic Estonia. Keskkonnaamet selgitas arendajale 20.02.2024 saadetud kirjas nr DM-125171-5, et kuna Kangru liiklussõlm ei ole veel valminud, ei ole ka Saku Vallavolikogu tingimus nr 1.1. veel täidetud, mistõttu tuleks loa andmisest keelduda. Samuti oleks ka KMH eelhinnangu koostamisega jätkamine perspektiivitu, sest Kangru liiklussõlme valmimise ajaks võib kohapealne olukord olla oluliselt muutunud. Kuna selleks hetkeks polnud võimalik välja selgitada kõiki asjaolusid, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus, palus Keskkonnaamet ettevõttel hiljemalt 04.03.2024 teatada, kuidas menetlusega jätkata. Määratud kuupäevaks kirjalikku vastust ei laekunud.

Transpordiamet kooskõlastas 15.03.2024 kirjaga nr 7.1-7/24/23234-4 (registreeritud KOTKASs 15.03.2024 numbriga DM-125171-6) Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse plaani, kuid mitte taotluse tervikuna. Ettevõte korrigeeris taotlust lähtuvalt Transpordiameti tingimustest ning esitas selle Keskkonnaametile 22.03.2024 (registreeritud KOTKAS-s 22.03.2024 numbriga DM-125171-8). Kuna parandustaotlus tuli saata kooskõlastamiseks Transpordiametile, pikendas Keskkonnaamet 21.03.2024 kirjaga nr DM-125171-7 menetluse tähtaega kuni 24.09.2024.

Keskkonnaamet edastas 20.05.2024 kirjaga nr DM-125171-10 Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa korrigeeritud taotluse Transpordiametile, kes lõpliku tingimusliku kooskõlastuse andis 14.06.2024 kirjaga nr 7.1-7/24/23234-7 (registreeritud KOTKAS-s 18.06.2024 numbriga DM-125171-12). Tingimused olid järgmised:

1. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme rampidele lubada. 2. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega.

2.1.11. Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusega jätkamise sh KMH

eelhinnangut koostama asumise hetkeks oli jõustunud Riigikohtu halduskolleegiumi 14.03.2024 otsus kohtuasjas nr 3-20-1657, mille kohaselt tuleb keskkonnakaitseloa menetlustes hinnata riigi huvi, loodusvarade otstarbekat kasutamist ning keskkonnamõju (sh kumulatiivset mõju) põhjalikumalt, kui nägi ette varasem praktika. Selleks, et välistada ebaõigete otsust tegemist, oli vaja täiendada senist eelhinnangute koostamise tööpraktikat. Keskkonnaamet võttis uued juhendid kasutusele 10.09.2024 ning menetlustega seonduv info vaadati läbi uute juhendite alusel. Kuivõrd antud toimingutes varasem praktika puudus, võttis see aega. Samuti on Tallinna-Saku liivamaardla olemuselt komplekssem (suur arv mäeeraldisi, erinevad piirangud sh kaitsealused liigid, piiranguvööndid, võimalikud hüdrogeoloogilised iseärasused, rajatavad suured taristuobjektid), mistõttu vajas sinna taotletavatele mäeeraldistele keskkonnalubade andmine enne otsuste tegemist täiendavat analüüsi. Arvesse tuli võtta ka ettevõtte esitatud Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotlust (menetlus nr M-109816) ning Järvekivi Osaühingule Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa (KL-522691) andmist. Vähemtähtis ei olnud ka asjaolu, et taotletav Männiku IX liivakarjäär kattus kogu ulatuses projekteeritava Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga, mille laiendus kinnitati 21.02.2025 (keskkonnaregistri kood KLO3000592).

Eeltoodud põhjustel viibis Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele eelhinnangu ja KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse ja loa andmise või sellest keeldumise otsuse eelnõu koostamine. Asjaolude täpsustumise (Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga laienduse kinnitamine, Kangru liiklussõlme ehitus ja piiride täpsustumine, rohevõrgustiku asukoht, Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa andmine) tõttu asus Keskkonnaamet seisukohale, et 22.03.2024 laekunud taotlust numbriga T-KL/1019347-2 tuleb muuta ning teavitas sellest arendajat 06.05.2025 kirjaga nr DM-125171-14. Parandustaotlustes esinenud puuduste tõttu tuli seda korrigeerida ning lõplik versioon, mille alusel Keskkonnaamet menetlust jätkas, on esitatud 09.07.2025 ning kannab numbrit T-KL/1019347-4.

2.2. 09.07.2025 taotluse nr T-KL/1019347-4 läbivaatamine

2.2.1. Taotletav Männiku IX liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71901:001:1177, registriosa nr 12079050), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletav mäeeraldis hõlmab Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaart nr 109) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 61, hõlmates seda osaliselt. Nimetatud ploki lamamisse jäävad ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 145 ning ehitusliiva passiivse tarbevaru plokk 62, mida taotlusega hõlmatud ei ole. Mäeeraldise sügavuspiir on määratud veepealsele liivavaru osale, abs kõrgusele 43,6 m. Taotletavast mäeeraldisest on välja jäetud aktiivse tarbevaru ploki 61 loodenurk pindalal 0,4 ha ning lääneserv laiusega 15-20 m, pindalal 0,92 ha. Samuti on välja jäetud ploki 61 kagunurk pindalal 0,93 ha ning 0,63 ha suurune ala, mis kattub Kangru liiklussõlme ning selle kaitsevööndiga.

Mäeeraldise teenindusmaa põhjapiir ühtib Viimsi metskond 10 katastriüksuse piiriga, idapiirile, kus jätkub Viimsi metskond 10 kinnistu, on jäetud lisaks tee kaitsevööndile täiendav ca 40 m laiune ala rohevõrgustiku toimimiseks, lõunapiir on Männiku IV liivakarjääri teenindusmaa piirist vähem kui 10 m kaugusel. Mäeeraldise piiride moodustamisel on arvestatud, et

liiklussõlme ja selle kaitsevööndiga taotletaval mäeeraldisel ja teenindusmaal kattumist ei ole.

Taotletava mäeeraldisega hõlmatavad varukogused on järgmised:

61 plokk – täiteliiv, aktiivne tarbevaru: 368 tuh m³, kaevandatav varu: 345 tuh m³.

Taotletav Männiku IX liivakarjäär on uus mäeeraldis, mille pindala on 10,75 ha ja teenindusmaa pindala 12,55 ha. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 25 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on teede- ja üldehitus. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 15 aastat ja kaevandatud maa korrastatakse kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks.

Geoloogilise uuringu teostaja: EMG Arendus OÜ (reg.kood 14273374). Aruande nimetus: „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2019) töö nr 19-EA02“. EGF number: 9297. Varu arvele võtmise otsuse kuupäev ja number: 22.11.2019 nr 1-17/19/3047.

MaaPS § 49 lõike 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Eesti Geoloogiateenistuse 21.07.2025 kiri nr 13-1/25- 1170).

2.2.2. Taotletav mäeeraldis kattub Raku (tehis)järve (keskkonnaregistri kood VEE2006030) veekaitse- ja kalda piiranguvööndiga. Raku järv on tekkinud varasema kaevandamise tulemusena, kattub aktiivse tarbevaruga ja on varasemalt korrastamata, seega ei tulene sellest kaevandamistegevusele kitsendavaid piiranguid. Männiku liivakarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa (keskkonnaluba nr KMIN-135, kehtiv kuni 26.05.2045, loa omaja AS Silikaat) jäävad taotletavast Männiku IX liivakarjäärist ca 15-20 m kaugusele, ca 90 m kaugusele lõunasse jääb Männiku IV liivakarjääri mäeeraldis (keskkonnaluba nr KL-522691, kehtiv kuni 14.03.2030, loa omaja Järvekivi Osaühing), teenindusmaade piiride vahel on vähem kui 10 m.

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad riigikaitselise objekti, Männiku harjutusväli (VID kood 51) piiranguvööndis. Kaitseministeerium on 15.10.2019 kirjaga nr 12- 1/19/3722 (lisatud taotlusele) kooskõlastanud kaevandamise taotletava Männiku IX liivakarjääri alal.

Taotletav ala kattub Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga (KLO3000592). Männiku IX liivakarjääriga hõlmatakse vaid veepealne varu, mille kaevandamise lubamist on võimalik kaitse-eeskirja alusel kaaluda. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigas on kaitse-eeskirja (keskkonnaministri 12.07.2006 määruse nr 51 § 4 lg 4 p 1) kohaselt lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul maavara kaevandamine, välja arvatud 50 meetri raadiuses kõre kudemisveekogude ümbruses ja üldjuhul allpool põhjavee piiri.

Taotletavast mäeeraldisest ca 180 m kaugusel idas on Tallinna-Rapla-Türi tugimaantee nr 15, millega külgnevad veel kolm AS-ile Telia Eesti kuuluvat sideehitist (tunnused 84240640, 77828475 ja 84240561), sideehitiste kaitsevööndiga kattumist ei ole.

Taotletava mäeeraldise kirdenurka jääb hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev (EELIS kood PRK0000396).

Taotletavast Männiku IX liivakarjäärist ca 15 m kaugusele põhjasuunda jääb geodeetiline märk nr 46664.

Kangru liiklussõlm jääb taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa piirist ca 70 m kaugusele.

Männiku IX liivakarjääri mäeeraldisel, teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas, milleks on eeldatavalt ca 250-300 m, ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid. Kaitsealuseid elupaigatüüpe mäeeraldisel ja teenindusmaal ei ole. Taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed ja merekeskkond.

2.3. Keskkonnaloa taotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

2.3.1. Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta avalikustatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaloa taotlus on 20.04.2020 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Loa andja teavitas 20.04.2020 kirjaga nr DM-109414-3 keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid (vt punkt 2.1.4). Loa andja edastas MaaPS § 49 lõike 6 alusel Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 11.02.2021 kirjaga nr DM-109414-19 Saku Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Saku Vallavolikogu nõustus 18.03.2021 otsusega nr 21 keskkonnaloa andmisega tingimuslikult (vt p 2.1.6.). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus edastas arvamuse Transpordiamet, kellega seotud kirjavahetusi ja ettepanekutega arvestamisi on pikemalt käsitletud korralduse punktis 2.1.4 ja 2.1.6 - 2.1.10. 2.3.2. Eelnõude esmakordne avalikustamine

KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt paragrahvi 47 lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev

keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Loa andja jättis keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või maakondlikus ajalehes avalikustamata, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi. Loa andja teavitas 24.11.2025 loa andmise otsuse ja loa eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatis eelnõud 24.11.2025 kirjaga nr DM-125171-27 menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4), määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Loa andja tegi eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3).

Lähtuvalt menetlusosaliste soovist ja tuginedes KeÜS §-le 48¹ ja HMS §-le 50, korraldas Keskkonnaamet ettepanekute ja vastuväidete arutamiseks 08.01.2026 Saku vallamajas avaliku istungi. Avaliku istungiga seotud asjaolud on toodud korralduse punktis 3.3.4. Eelnõude avalikustamise käigus laekusid menetlusosalistelt ettepanekud ja vastuväited loa andmisele ning eelnõudele (kirjad registreeritud KOTKAS-s 09.12.2025 numbritega DM- 125171-29, DM-125171-30, DM- 125171-31, DM-125171-32; 10.12.2025 numbritega DM- 125171-33 ja DM-125171-34 ning 22.12.2025 numbriga DM-125171-39). Arvestades laekunud arvamuste ja vastuväidete võrdlemisi sarnast sisu, koondas Keskkonnaamet pöördumised kokku ning vastas neile eraldi dokumendis.

Vastavalt HMS § 49 lõikele 3 peab loa andja andma enne asja otsustamist taotlejale võimaluse tutvuda ettepanekute ja vastuväidetega ning avaldada oma arvamus nende kohta. Keskkonnaamet edastas taotluse kohta laekunud ettepanekud ja vastuväited loa taotlejale 12.12.2025 kirjaga nr DM-125171-36 tutvumiseks ja arvamuse esitamiseks. Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis OÜ-lt INF Maavarad 24.11.2025 kirjaga nr DM- 125171-27 arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saamisest, hiljemalt kuupäevaks 10.12.2025. OÜ INF Maavarad määratud tähtaja jooksul arvamust ei esitanud.

2.3.3. Eelnõude täiendamine

HMS § 49 lõige 4 sätestab, et kui eelnõud või taotlust muudetakse pärast väljapanekut isiku kahjuks, kelle õigusi eelnõu või taotlus puudutab, teavitab haldusorgan teda sellest ning annab talle võimaluse tutvuda eelnõu või taotlusega ja esitada selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

Arvestades avalikul istungi arutatut ning kirjalikult laekunud arvamusi, täiendas Keskkonnaamet loa andmise otsuse ja loa eelnõusid ning edastas need tutvumiseks loa taotlejale ja menetlusosalistele xx kirjaga nr xx, arvamuse avaldamise tähtajaga xx. Nimetatud kirjale olid lisatud ka avaliku istungi protokoll ja Keskkonnaameti kirjalikud vastused avalikustamise käigus laekunud arvamustele ning avalikul istungil vastamata jäänud küsimustele.

Muudatuste ulatust arvestades ei pidanud Keskkonnaamet vajalikuks eelnõude teistkordset avalikustamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti ei olnud põhjendatud asja arutamiseks korraldada uut avalikku istungit.

Määratud tähtajaks ettepanekuid/vastuväiteid laekus/ei laekunud.

OÜ INF Maavarad määratud tähtajaks xxx.

2.4. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (KOTKAS 17.10.2025 kiri nr DM-125171-26), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata Natura 2000 võrgustiku alasid ebasoodsalt; eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas; eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse teket tuleb hoolega vältida; mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega;

kaevandamine ei avaldada negatiivset mõju alal esinevale kõre ja kivisisaliku populatsioonile, kuna raadamata jäetakse teenindusmaa lääneosa, isendite kaevandamisalale pääsemise takistamiseks rajatakse ajutised konnatõkked, kaevandamisala korrastatakse nimetatud liikidele sobivaks elupaigaks ning ebasoodsa mõju tõhusaks ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks järgitakse keskkonnaloale kantavaid tingimusi.

Keskkonnaamet jättis 17.10.2025 kirjaga nr DM-125171-26 „Tallinna-Saku maardla Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.2.).

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15- ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2).

3.1.1. Maavara kaevandamine

Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vaja maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1).

MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 11.02.2021 kirjaga nr DM-109414-19 Saku Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Saku Vallavolikogu

nõustus 18.03.2021 otsusega nr 21 (registreeritud KOTKAS-s 23.03.2021 numbriga DM- 109414-22) keskkonnaloa andmisega tingimuslikult ning arendaja nõustus nendega (vt p 2.1.6).

MaaPS § 49 lõike 4 ja lõike 9 kohaselt, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks ja haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (RKIK), kes esitab oma arvamuse ja kooskõlastab või keeldub sellest kirjalikult 30 päeva jooksul. Kooskõlas MaaPS § 49 lõigetega 4 ja 9 edastas Keskkonnaamet 25.11.2025 kirjaga nr DM-125171-28 Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks ja loa andmise korralduse ning loa eelnõud kooskõlastamiseks RKIK-le. RKIK tutvus materjalidega ning kooskõlastas eelnõud 11.12.2025 kirjaga nr 4- 4/25/5449-2 (registreeritud KOTKAS-s 11.12.2025 numbriga DM-125171-35).

MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid ei teki. Kaevandamisjäätmeteks võib kvalifitseerida kooritud katendi (kokku 99 tuh m³), kuid taotluse kohaselt korrastatakse karjäär kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks ja korrastamistöödesks mittevajalik katend võõrandatakse. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Männiku IX liivakarjääri mäeeraldisel täiteliiva kaevandamine. Taotluse seletuskirjas on toodud, et OÜ INF Maavarad omab pikaajalist kogemust liiva kaevandamisel ning selle töötlemisel. Ettevõtte mäetöid juhivad erialase haridusega diplomeeritud mäeinseneri kutsetunnistustega insenerid. Karjäär Tallinna-Saku liivamaardlas aitab tihendada regioonis ettevõtte karjäärivõrgustikku, millest tuleneva mahu kasvu läbi on võimalik teha investeeringuid tootlikkust suurendavasse karjääritehnikasse ning järjest enam panustada protsesside digitaliseerimisse ning erinevate lahenduste automatiseerimisse (sh keskkonnaseire lahendustesse). Majanduslikult optimaalse vahemaa taga asuv ressurss võimaldab vajalike seadmete kasutuselevõtul materjalide ristkasutuse läbi tõsta üldist ressursitõhusust.

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Männiku IX liivakarjäär asub kasutuses olevas maardlas, aktiivse mäeeraldise kõrval. Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusega hõlmatud mäeeraldis on mõistlik kasutusse võtta nii lähipiirkonna rajatiste kui ka üld- ja teedeehitamiseks vajalike kvaliteetsete täitematerjalide nõudluse tagamiseks. Kavandatud suurrajatised (Rail Baltic, Kangru liiklussõlm) paiknevad

ühel Eestis leiduva kõrgeima kvaliteediga liivavarul. Arvestama peab, et nende ehitustööde järgselt ei ole lisaks rajatiste alla jäävale varule kogu mahus eraldiseisvalt kasutusse võetav ka külgnevatele aladele jääv maavararessurss, kuna sellele puudub ligipääs ning samuti võib minetuda majanduslik otstarbekus. Seega, arvestades säästva arengu põhimõtted ja taastumatu riigivara heaperemehelikke kasutamise printsiipe, on põhjendatud taotletava Männiku IX liivakarjääri maavaravaru kasutusele võtta.

3.1.2. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55).

- tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1).

- tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet järeldas, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju 17.10.2025 dokumendiga nr DM-125171-26.

- tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1).

- loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga, mis on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" (MaaPS § 55 lg 2 p 10). Samuti ei tuvastatud vastuolusid teiste valdkondade eriseadustega. Eelhinnangus kui ka korralduses on nimetatud erinevaid aspekte, millele on vaja tähelepanu pöörata arvestades sotsiaalse keskkonna, looduskeskkonna, liigikaitse, julgeoleku ja kultuuri valdkonna seadustes väljendatud riigi huvi.

- Kohaliku omavalitsuse üksus (Saku Vallavolikogu) nõustus 18.03.2021 otsusega nr 21 (KOTKAS 23.03.2021 numbriga DM-109414-22) tingimuslikult keskkonnaloa andmisega taotletaval mäeeraldisel kaevandamiseks (MaaPS § 55 lg 2 p 11). Kohaliku omavalitsuse üksuse tingimustega on loa andmisel arvestatud.

- tehtavad tööd ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt kaitstavat loodusobjekti (MaaPS § 55 lg 2 p 12). KMH eelhinnangu järeldus oli, et Männiku IX liivakarjääri tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

- taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga xx.xx.2026, MaaPS § 55 lg 3 p 1).

- mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kuid kaevandamine ei ohusta riigikaitselist ehitist või riigikaitselisele ehitisele määratud või kavandatud ülesannete täitmist või riigikaitselise ehitise töövõimet (MaaPS § 55 lg 2 p 1). RKIK kooskõlastas 11.12.2025 kirjaga nr 4-4/25/5449-2 taotluse ja eelnõud tingimusi esitamata.

3.1.3. Kinnistu kasutusõigus

Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse rendileping peale keskkonnaloa saamist.

3.2. Kõrvaltingimuste seadmine

Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muu hulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.2.1. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Keskkonnaamet edastas MaaPS § 49 lõike 6 alusel Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 11.02.2021 kirjaga nr DM-109414-19 Saku Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Saku Vallavolikogu nõustus 18.03.2021 otsusega nr 21 keskkonnaloa andmisega tingimustel, et:

1. Seoses Kangru liiklussõlme kavandamisega tuleb kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek Transpordiametilt; 2. Seoses Rail Balticu ehitamisega tuleb kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek MKM-lt; 3. Seoses Kiili valla elamualade lähedusega tuleb kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek Kiili vallalt; 4. Seoses Raku järve Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuulumisega tuleb kaevandamisloa taotlusele saada nõusolek Tallinna linnalt; 5. Kaevandamisloas tuleb sätestada tingimused, mis väldivad täielikult liiva ja tolmu kandumise ümbruskonda ja avalikele teedele (nt karjäärist väljasõidule rattapesuvannide paigaldamine, teede niisutamine, karjääriteede mustkatte alla viimine jne).

Keskkonnaamet edastas 24.03.2021 kirjaga nr DM-109414-23 Saku Vallavolikogu 18.03.2021 otsuse nr 21 arendajale tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks. Arendaja teatas 08.04.2021

kirjaga nr 21-456, et nõustub Saku Vallavolikogu otsusega ning palus menetlusega jätkata, lisades, et kui Keskkonnaamet peab vajalikuks taotlusele arvamuse küsimist Kiili vallalt, Transpordiametilt, MKM-ilt ja Tallinna linnalt, edastataks koos taotlusega ka kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude kohta koostatud eksperthinnangud. Keskkonnaamet palus 14.04.2021 kirjaga nr DM-109414-25 Kiili Vallavalitsuse, Transpordiameti, MKM-i ja Tallinna Linnavalitsuse arvamust Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Laekunud vastuseid on käsitletud punktis 2.1.6. Keskkonnaamet edastas KeHJS § 11 lõike 2² alusel 10.09.2025 kirjaga nr DM-125171-21 Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Saku Vallavalitsusele, seisukoha esitamise tähtajaga 10.10.2025.

Saku Vallavalitsus kokkuvõtvalt nõustus 08.10.2025 kirjaga nr 6-4/282-2 (registreeritud KOTKAS-s 08.10.2025 numbriga DM-125171-25) KMH algatamata jätmisega, paludes KMH eelhinnangus käsitleda, kuidas on Transpordiameti tingimused kaevandamise käigus reaalselt tagatud ehk kuidas hakkab liiva väljavedu täpsemalt toimuma ning hinnata, kas praegused liiva kandumise vältimise meetmed on piisavad, et vältida häiringuid avalikule teele.

Keskkonnaamet märkis, et Transpordiameti esitatud tingimused (eelhinnangus kajastatud punktis 1.2 järjekorranumbritega 18 ja 19) kavandatakse lisada antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks ehk nende järgimine ja täitmine on loa omajale kohustuslik. Kuna tänaseks ei ole teada, kuhu väljaveotee rajatakse ning kas kaevandatavat materjali saab kasutada ka Kangru liiklussõlme või Rail Baltica trassi tarbeks, siis ei saa hinnata väljaveost tulenevate häiringute esinemist ja levikut. Keskkonnaloaga saab reguleerida tegevusi mäeeraldisel ja teenindusmaal ning väljaspool neid piire toimuvat (näiteks uute teede rajamist või olemasolevate kasutamist) reguleerivad muud õigusaktid (näiteks ehitusseadustik, liiklusseadus jm). Transpordiameti tingimused on Keskkonnaameti hinnangul piisavad ja võimaldavad asjaosalistel (loa omaja, tee valdaja) saavutada osapooli rahuldavaid kokkuleppeid, kandes samas informatsiooni selle kohta, missugused piirangud on juba loa andmisel teada. Mis puudutab avalikele teedele liiva ja tolmu kandumise vältimist, siis Keskkonnaamet kavandab Saku Vallavalitsuse eelnevalt seatud tingimust arvestades antavale keskkonnaloale määrata asjakohase kõrvaltingimuse (eelhinnangus kajastatud punktis 1.2 järjekorranumbriga 3). Samas ei ole Keskkonnaameti hinnangul otstarbekas määrata kõrvaltingimuses väga täpselt, milliseid meetmeid tuleb rakendada, kuna need võivad ajas muutuda ning osutuda hiljem kasututeks või näiteks leitakse tulevikus efektiivsemaid lahendusi. Loa omaja kohustus on tagada, et avalikele teedele ei kanduks liiva ega tolmu ning ta saab lähtuvalt varasemast praktikast kõige toimivamaid lahendusi rakendada. Näiteks ei pruugi rattapesuvannid osutuda kasutatavateks külmadel talvedel, samuti võib väljaspool mäeeraldist paikneva (väljaveo)tee valdaja leida, et kloriidide kasutamine ei ole lubatud. Eeltoodu alusel jäi Keskkonnaamet seisukohale, et kavandatavad kõrvaltingimused on piisavad ega vaja täiendamist.

Keskkonnaamet edastas HMS § 49 lõike 1 alusel 24.11.2025 kirjaga nr DM-125171-27 Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõud seisukoha võtmiseks Saku Vallavalitsusele, seisukoha esitamise tähtajaga 10.12.2025. Saku Vallavalitsus arvamust ei

esitanud. 3.2.2. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 17.10.2025 kirjaga nr DM-125171-26 Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Männiku IX liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete osakeste häiring. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada:

1. masinate korraline hooldus teostada selleks ettevalmistatud platsil; 2. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse; 3. tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanduks liiva ja tolmu; 4. teenindusmaa lääneosal (piiripunktist 22 kuni 1) on raadamine keelatud; 5. enne kaevandamisega alustamist tuleb koostöös kaevu (PRK0000396) valdajaga selgitada välja kaevu säilitamise vajadus või likvideerimise võimalus ning kaevandamisel lähtuda saavutatud kokkuleppest; 6. kaevandamistöid ei ole lubatud teha ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni; 7. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omajal kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks; 8. rajada katendivallid (vähemalt 5 m kõrgused) lähimate elamute suunale; 9. katendi eemaldamist ei tohi teostada asustatud kõre sigimisveekogudele lähemal kui 300 m kõre sigimisperioodil 15.04.–15.07. Kui seire käigus on tuvastatud, et sigimist veekogus sel aastal ei toimu, siis on lubatud katendi eemaldamisega alustada enne 15.07; 10. kui kooritud katendit või kaevandatud maavara on vaja alal ajutiselt ladustada, tuleb seda teha asustatud kõre sigimisveekogudest kaugemal kui 300 m; 11. kändude juurimist teostada soojal aastaajal (üle +5°C), et pinnases varjuvad loomad (sh kõre ja kivisisalik) suudaksid vajadusel raadatavalt alalt ära liikuda; 12. raadamist ja kaevandamist korraldada järkudena ehk osade kaupa, lähtudes seejuures Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjast. Järgmise osa (60 m laiune vöönd mõõdetuna mäeeraldise idapiiri piiripunktide 2 kuni 18 perimeetrist) raadamisega võib alustada tingimusel, et eelmise osa varu on ammendatud. Järkudena raadamisel ja kaevandamisel hajutatakse pinnases varjuvate isendite suremusriski; 13. ajutised konnatõkked tuleb rajada mäeeraldise lääneküljele piiripunktide 18 kuni 1 perimeetrile teenindusmaa alal ning säilitada kogu kaevandamise aja jooksul;

14. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis j a selle teenindusmaa kõre elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ja rajada alale päikesele avatud liivavallid ja madalaveelised sigimisveekogud. Tagada, et ei tekiks alade kinnikasvamist. Elupaiga rajamisel tuleb tööde planeerimisele kaasata vastav ekspert ning järgida kõre kaitse tegevuskava. Püsielupaiga territooriumil ammendatud karjääriosade pinnasega katmine on keelatud. Ala korrastamisel istutada idapiirist (piiripunktide 2 kuni 18 perimeetrist) minimaalselt 60 m ulatuses üksikpuid, taasmetsastamine on keelatud; 15. karjääri varud tuleb ammendada võimalikult kiiresti ja alustada elupaikade ning looduslike alade taastamisega juba kaevandamise ajal; 16. ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks on ala tõkestamine (tarastamine) keelatud, et säilitada loomade liikumisvabadus ja nende ligipääs elutähtsatele ressurssidele; 17. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi; 18. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme rampidele lubada; 19. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega.

Keskkonnameetmete esitamisel on arvestatud keskkonnahäiringute leevendamise võimalusi ning menetluse jooksul Transpordiametilt, Saku Vallavolikogult ja Kiili Vallavalitsuselt laekunud ettepanekuid. 3.2.3 Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtlikud kaalutlused kõrvaltingimuste lisamiseks. Männiku IX liivakarjääri mäeeraldist ümbritsev piirkond on tugeva antropogeense mõjuga maastik, kus suuremad rohealad on säilinud Männiku raba ja selle ümbruses. Tallinna lähiala rohevõrgustikku killustab Rail Balticu trassikoridor ning tulevikus killustub võrgustik veelgi Tallinna väikese ringtee ja Kangru liiklussõlme mõjul. Seetõttu on nimetatud karjääride ümbrus juba praegu killustatud erinevate kavandatavate taristuobjektide tõttu ja sellest tulenevalt ei avalda Raku järve ning rajatava taristu vahelisel taotletava Männiku IX liivakarjääri alal liiva kaevandamine rohevõrgustiku kontekstis olulist täiendavat negatiivset mõju. Kui kaevandamise ala ei tarastata, säilib sidusus, mis on juba praegu piiratud ulatusega ning tagatud kitsa rohekoridori näol. Kuigi kaevandamine võib suurulukite jaoks rohevõrgustiku toimimist negatiivselt mõjutada, on see mõju mingil määral leevendatav. Selleks on oluline vältida ala tarastamist, säilitades loomade liikumisvõimaluse. Samuti on kaevandamist planeeritud teostada etappidena, mis aitab mõjusid leevendada. Kaitstavate liikide seisukohalt on äärmiselt oluline rohevõrgustiku sidususe tagamine karjäärialadel ja sellega külgnevatel aladel, kus asuvad mitmed kaitsealuste liikide elupaigad.

Plaanitava tegevusega mõjutatakse kõre (I kaitsekategooria liik, EL loodusdirektiivi IV lisa ja Berni konventsiooni II lisa liik) ja kivisisaliku (II kaitsekategooria liik ja EL loodusdirektiivi IV lisa liik) kaitseks kavandatavat püsielupaika. Kaevandamistegevuse juures tuleb arvestada Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitsekorra ning kõre ja kivisisaliku elupaiganõudlusega.

Taotletava Männiku IX liivakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtt toob kaasa raadamise, mille tulemusel asendub rohevõrgustikku jääv metsamaa lageda liivikuga. See uus maastik sobib kaitsealustele liikidele, eriti veekogude läheduses. Praegusega võrreldes omandab ala teistsuguse loodusväärtuse, mistõttu kaevandamine ei too eeldatavasti kaasa olulist negatiivset mõju nende liikide püsielupaikadele. Praegune taotletav Männiku IX liivakarjääri ala on metsamaa osaliste lageraie lankidega, mistõttu puuduvad hetkel kõre ja kivisisaliku jaoks vajalikud avatud liivikud, mida saab aga luua kaevandamisala korrastamisel. Mäeeraldiselt eemaldatav katend tuleb võõrandada valdavas osas, kuivõrd korrastamise suunaks on avatud liivik st ala ei tohi katta orgaanikat sisaldava pinnasega. Lubatud on üksikpuude istutamine, püsielupaika taasmetsastada ei tohi.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole taotletava Männiku IX liivakarjääri alal võimalik saavutada ideaalseid tingimusi, mis sobiksid üheaegselt nii kaitsealustele kõredele ja kivisisalikele kui ka ala läbivatele ulukitele nagu metskitsed, rebased jne. Seetõttu tuleb keskenduda kompromissile, mis tagaks mõlema rühma jaoks elupaikade säilimise ja kasutamise võimalused. Kaevandamisjärgsel korrastamisel on oluline luua avatud liivikuid ja sobivaid niiskeid elupaiku, mis toetavad kõrede populatsiooni laienemist. Samas on võimalik metskitsedel ja teistel ulukitel jätkata karjääri tehiskeskkonna kasutamist, kuna nad on juba kohanenud inimtegevusest mõjutatud aladega. Kõrede kaitse ja nende elupaikade sobivuse tagamise seisukohalt oleks selles piirkonnas otstarbekas kavandada taristuäärsed alad puhvrina metsastatuks ning lisaks takistada ajutiste konnatõkete abil isendite sattumist kaevandatavale alale. Metsastatud puhvrid aitaksid piirata kõrede liikumist teedele, kuna metsane maastik ei sobi nende eelistatud elupaikadena. Samal ajal säilitaks metsastatud puhvrid metskitsedele ja teistele ulukitele sobiva ala sidususe, võimaldades neil jätkata piirkonna kasutamist.

Et rohevõrgustiku toimivust mingilgi määral tagada, peavad Männiku IX liivakarjääri idapoolses osas mingis ulatuses olemasolevad puud säilima. Kuna lääneosas tuleb puid säilitada ca 15-20 m ulatuses kõre ja kivisisaliku kaitseks ning see ala kattub taotletava mäeeraldise teenindusmaaga, lisandub loa andmisel kõrvaltingimus seal (teenindusmaa lääneosal piiripunktist 22 kuni 1) raadamise keelamiseks st ala ei ole teenindusmaana kasutatav. Lähtuvalt Keskkonnaameti 20.05.2025 kirjast nr DM-125171-15 vähendas taotleja ka mäeeraldise ja teenindusmaa idapiiri 40 m võrra ning ala hilisemal korrastamisel tuleb loa omajal arvestada mäeeraldise idapiirist minimaalselt 60 m ulatuses üksikute puude istutamisega. Eeltoodu alusel on põhjendatud antavale keskkonnaloale määrata asjakohased kõrvaltingimused (nt osaline raadamise keeld, järkudena kaevandamine, konnatõkete rajamine, ala korrastamine kaitsealuste liikide elupaiganõudlusele vastavaks). Juurdepääs taotletavale karjäärialale hetkel puudub, mistõttu kulub energiat ligipääsu rajamiseks. Väljaveotee rajamine võib eeldada kokkuleppeid Transpordiameti ja osaühinguga

Rail Baltic Estonia, sõltuvalt planeeritava tee asukohast.

Taotletavale mäeeraldisele jääb hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev (PRK0000396, hooldusala ulatust pole määratud). Enne kaevandamisega alustamist tuleb koostöös kaevu valdajaga selgitada välja kaevu säilitamise vajadus või likvideerimise võimalus ning kaevandamisel lähtuda saavutatud kokkuleppest.

Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis-ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega.

Taotletavast mäeeraldisest idasse ca 180 m kaugusele jääb Tallinn-Rapla-Türi maantee (Viljandi maantee). Tegemist on hajaasustusega, lähimad elamud asuvad enam kui 200 m kaugusel põhjas, katastriüksustel Riida tn 11 (78404:404:0220), Riida tn 1 (78404:404:0170), Riida tn 3 (78404:404:0180), Riida tn 5 (78404:404:0190), Riida tn 7 (78404:404:0200), Riida tn 9 (78404:404:0210), Riida tn 13 (78404:404:0230) ja Pinu tn 5 (78404:404:0240). Nimetatud kinnistute ja taotletava karjääriala vahele jääb ortofoto alusel mets. Modelleeritud (2019. aastal) müratase Riida tn 11 kinnistul on 53 dB, mille järgi suurimat mõju avaldab olemasolev Viljandi mnt. Karjääriga seotud müraallikatest avaldab lähimatele elamutele enim mõju sõelumiskompleks ning väljaveotee. Müra levikut aitab leevendada karjääri ja elamu vahele jääv mets ning 5 m kõrgune müratõkkevall. Modelleerimistulemuste kohaselt ei kaasne lubatud päevase (60 dB) mürataseme ületamist mäeeraldisele lähimate majapidamiste õuealadel ning lisaks 5-meetrisele müratõkkevallile täiendavate leevendusmeetmete rakendamine pole vajalik.

Kiili Vallavalitsus esitas keskkonnaloa taotlusele arvamuse andmisel tingimuse, et kaevandamistöid ei toimu ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Kiili valla nõusoleku saamine oli Saku Vallavolikogu seatud tingimus loa andmisega nõustumisel. Männiku IX liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Karjääriala ja elamute vahelist metsaala ei saa pidada kindlaks müra leevendavaks teguriks, kuivõrd metsa säilimine ei ole kaevandaja otsustada (metsaala ei asu karjääri teenindusmaal). Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Lisaks tuleb tagada, et avalikele teedele ei kanduks liiva ega tolmu. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega. Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute vähendamiseks ning tagada, et tegevusega kaasnevad häiringud ei leviks tootmisterritooriumilt väljapoole. Eeltoodu alusel on põhjendatud antavale keskkonnaloale määrata asjakohased

kõrvaltingimused (nt katendivallide paigutamine kinnistute suunale, tööaja piiramine, liiva ja tolmu teedele kandumise vältimine). Seega on põhjendatud määrata kõrvaltingimusteks kõik keskkonnameetmed, mida on nimetatud punktis 3.2.2. Kõrvaltingimust nr 6 muudetakse lähtuvalt ettevõtte pakutust ja avalikustamisel laekunud arvamustest (vt punktist 3.3.4) ning kõrvaltingimust nr 13 täiendatakse isendite parema kaitse nimel. Eeltoodu alusel lisatakse antavale keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused:

1. masinate korraline hooldus teostada selleks ettevalmistatud platsil; 2. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse; 3. tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanduks liiva ja tolmu; 4. teenindusmaa lääneosal (piiripunktist 22 kuni 1) on raadamine keelatud; 5. enne kaevandamisega alustamist tuleb koostöös kaevu (PRK0000396) valdajaga selgitada välja kaevu säilitamise vajadus või likvideerimise võimalus ning kaevandamisel lähtuda saavutatud kokkuleppest; 6. kaevandamine ja materjali väljavedu on lubatud esmaspäevast reedeni kella 07.00- 19.00. Öisel ajal, riiklikel pühadel ja nädalavahetustel on kaevandamine ja väljavedu keelatud, kuid vähemat müra tekitavad tegevused (nt masinate hooldus, tankimine) on lubatud igal ajal; 7. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omajal kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks; 8. rajada katendivallid (vähemalt 5 m kõrgused) lähimate elamute suunale; 9. katendi eemaldamist ei tohi teostada asustatud kõre sigimisveekogudele lähemal kui 300 m kõre sigimisperioodil 15.04.–15.07. Kui seire käigus on tuvastatud, et sigimist veekogus sel aastal ei toimu, siis on lubatud katendi eemaldamisega alustada enne 15.07; 10. kui kooritud katendit või kaevandatud maavara on vaja alal ajutiselt ladustada, tuleb seda teha asustatud kõre sigimisveekogudest kaugemal kui 300 m; 11. kändude juurimist teostada soojal aastaajal (üle +5°C), et pinnases varjuvad loomad (sh kõre ja kivisisalik) suudaksid vajadusel raadatavalt alalt ära liikuda; 12. raadamist ja kaevandamist korraldada järkudena ehk osade kaupa, lähtudes seejuures Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjast. Järgmise osa (60 m laiune vöönd mõõdetuna mäeeraldise idapiiri piiripunktide 2 kuni 18 perimeetrist) raadamisega võib alustada tingimusel, et eelmise osa varu on ammendatud. Järkudena raadamisel ja kaevandamisel hajutatakse pinnases varjuvate isendite suremusriski; 13. ajutised konnatõkked tuleb rajada mäeeraldise lääneküljele piiripunktide 18 kuni

1 perimeetrile teenindusmaa alal ning säilitada kogu kaevandamise aja jooksul. Kui ammendatud alale on elupaik loodud, tuleb konnatõkked tõsta ammendatud ala idapiirile, et takistada elupaika asustavate isendite sattumist kaevandamisalale; 14. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa kõre elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ja rajada alale päikesele avatud liivavallid ja madalaveelised sigimisveekogud. Tagada, et ei tekiks alade kinnikasvamist. Elupaiga rajamisel tuleb tööde planeerimisele kaasata vastav ekspert ning järgida kõre kaitse tegevuskava. Püsielupaiga territooriumil ammendatud karjääriosade pinnasega katmine on keelatud. Ala korrastamisel istutada idapiirist (piiripunktide 2 kuni 18 perimeetrist) minimaalselt 60 m ulatuses üksikpuid, taasmetsastamine on keelatud; 15. karjääri varud tuleb ammendada võimalikult kiiresti ja alustada elupaikade ning looduslike alade taastamisega juba kaevandamise ajal; 16. ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks on ala tõkestamine (tarastamine) keelatud, et säilitada loomade liikumisvabadus ja nende ligipääs elutähtsatele ressurssidele; 17. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi; 18. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme rampidele lubada; 19. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või R a i l Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega.

3.3. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine 3.3.1. Taotlus 18.02.2020 esitatud taotluse avalikustamise käigus laekus esmalt kiri Transpordiametilt (23.04.2020 kiri nr 15-5/20/19404-2 on registreeritud KOTKAS-s 24.04.2020 numbriga DM- 109414-4), millega andis teada, et ei nõustu Männiku IX liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusega, kuna käimas oli Kangru liiklussõlme ehk riigitee 15 Tallinn-Rapla- Türi rekonstrueerimise ja Rail Baltic trassi projekteerimistööd, mis ei olnud veel lõppenud. Järgnes kirjavahetus (kajastatud punktides 2.1.4 - 2.1.10) Keskkonnaameti, Transpordiameti ja loa taotleja vahel, mille lõpptulemusena OÜ INF Maavarad korrigeeris taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa piire vastavalt Transpordiameti tingimustele. Transpordiameti lõplik tingimuslik kooskõlastus (14.06.2024 kiri nr 7.1-7/24/23234-7 on registreeritud KOTKAS-s 18.06.2024 numbriga DM-125171-12) oli järgmine: 1. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme rampidele lubada. 2. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega.

Transpordiameti nõusoleku saamine oli Saku Vallavolikogu seatud tingimus loa andmisega nõustumisel, mistõttu on põhjendatud Transpordiameti nõuete määramine keskkonnaloa

kõrvaltingimusteks.

Kiili Vallavalitsus esitas keskkonnaloa andmisega nõustumisel tingimuse, et kaevandamistöid ei toimu ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Kiili valla nõusoleku saamine oli Saku Vallavolikogu seatud tingimus loa andmisega nõustumisel, mistõttu on põhjendatud Kiili Vallavalitsuse nõude määramine keskkonnaloa kõrvaltingimuseks.

3.3.2. KMH eelhinnang Keskkonnaamet edastas KeHJS § 11 lõike 2² alusel 10.09.2025 kirjaga nr DM-125171-21 Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks ka Kiili Vallavalitsusele, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ning Transpordiametile, seisukoha esitamise tähtajaga 10.10.2025.

Transpordiamet nõustus 12.09.2025 kirjaga nr 7.1-7(25/23234-9 (registreeritud KOTKAS-s 15.09.2025 numbriga DM-125171-22) KMH algatamata jätmisega ning soovis, et mäeeraldise plaanile lisatakse Kangru liiklussõlme tee kaitsevöönd ning kavandatav maavara väljaveotee, mis arvestaks Transpordiameti 14.06.2024 kirjas nr 7.1-7/24/23234-7 esitatud nõudeid.

Keskkonnaamet leidis, et mäeeraldise plaani täiendamine Kangru liiklussõlme ja selle tee kaitsevööndiga ei ole loa taotluse menetluse praeguses etapis enam otstarbekas. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa nimetatud kitsendusega ei kattu, piirangu ulatust ei ole märgitud ka Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste kaardikihile. Lisaks, nagu eelnevalt viidatud, ei ole tänaseks teada väljaveotee rajamise asukoht ja võimalused, mistõttu ei saa seda kanda ka mäeeraldise plaanile. Sellist nõuet ei tulene ka keskkonnaministri 23.10.2019 määrusest nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis".

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet nõustus 03.10.2025 kirjaga nr 10-20/2413-2 (registreeritud KOTKAS-s 08.10.2025 numbriga DM-125171-24) KMH algatamata jätmisega ega esitanud täiendavaid ettepanekuid.

Kiili Vallavalitsus arvamust ei esitanud.

3.3.3. Loa andmise korralduse ja loa eelnõu Keskkonnaloa nr KL-525699 andmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamise käigus laekusid mitmed arvamused ja vastuväited taotluse ning eelnõude kohta. Arvestades laekunud arvamuste ja vastuväidete võrdlemisi sarnast sisu, koondas Keskkonnaamet pöördumised kokku ning vastas neile eraldi dokumendis, mille edastas koos avaliku istungi protokolli ja täiendatud eelnõudega menetlusosalistele tutvumiseks ja soovi korral arvamuse esitamiseks.

Samuti edastas arvamuse OÜ Rail Baltic Estonia 10.12.2025 kirjaga nr KV2025-356 (registreeritud KOTKAS-s 10.12.2025 numbriga DM-125171-33) ja asus esmalt seisukohale, et loa andmine kauemaks kui 5 aastat pole põhjendatud, kuna puudub väljaveovõimalus.

Kuupäeval 19.12.2025 laekus OÜ-lt Rail Baltic Estonia täiendatud seisukoht (kiri nr KV2025- 356 on registreeritud KOTKAS-s 22.12.2025 numbriga DM-125171-39), milles märkis, et kui keskkonnaloa taotleja leiab võimaluse kaevemahtude väljaveoks muud võimalused kui Rail Baltica hooldusteed või riigitee 15 Tallinn-Rapla-Türi ja Kangru liiklussõlm, siis võib kaaluda kaevandamisloa väljastamist 15 aastaks.

Keskkonnaamet jääb seisukohale, et väljaveoteede leidmine on loa omaja ülesanne ning nende hetkel puudumine keskkonnaloa kehtivusaja määramisel otsustavaks ei saa. Loa kehtivusaja jooksul võib väljaveoks tekkida mitmeid alternatiive või teise võimalusena võidakse karjäär ammendada varem. Loale määratakse kõrvaltingimused seonduvalt väljaveoteede rajamisega ning loa taotleja on neist teadlik.

3.3.4. Avalik istung

Keskkonnaloa taotluse eelnõude avalikustamise käigus laekus menetlusosalistelt mitmeid küsimusi ja ettepanekuid, samuti avaldati soovi viia läbi avalik istung asja arutamiseks. Avalik istung eelnõu arutamiseks toimus 08.01.2026 Saku vallamajas ja suhtluskeskkonnas MS Teams. Avalikust istungist teavitas Keskkonnaamet 22.12.2025 kirjaga nr DM-125171-38.

Keskkonnaloa nr KL-525699 andmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamise käigus toimunud avalikul istungil käsitleti kokkuvõtvalt järgmisi küsimusi (eelnõu arutamiseni sisuliselt ei jõutud):

1. kaevandatavale alale püsielupaiga rajamise õigustatus ja põhjendatus; 2. kaitsealuste liikide seisund karjääri rajamise ja töötamise ajal; 3. müra levik (koosmõju Männiku harjutusvälja, RB trassi ja piirkonna liiklusmüraga), kas modelleerimine on jätkuvalt ajakohane; 4. karjääri rajamise põhjused ning miks KOVid olid sellega nõus; 5. vibratsiooni levik; 6. rohevõrgustiku toimivus; 7. avalikult kasutatavate teede korrashoid (tolmu ja liiva kandumine).

Avaliku istungi protokoll on registreeritud KOTKAS-s xx kirja nr xxx juurde. Sama kirja juurest on leitavad ka Keskkonnaameti kirjalikud vastused menetluse jooksul laekunud arvamustele ning küsimustele, mis ei saanud avalikul istungil vastuseid.

Loa taotleja, OÜ INF Maavarad on edastanud 09.01.2026 e-kirjaga (registreeritud KOTKAs-s 12.01.2026 numbriga DM-125171-40) omapoolsed selgitused tõstatunud küsimustele. Ettevõte pakkus välja, et tööaega piiratakse nii, et lubatud tööaeg oleks E-R ja päevasel ajal ning töid ei tehtaks öisel ajal, nädalavahetustel ega riigipühadel. Keskkonnaamet saab pakutud ettepaneku arvesse võtta ning lähtudes ka kohalike elanike väljendatud murest ülenormatiivse mürahäiringu osas, korrigeerida algselt kavandatud kõrvaltingimuse (kaevandamistöid ei ole lubatud teha ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00- ni) järgmiseks: kaevandamine ja materjali väljavedu on lubatud esmaspäevast reedeni kella 07.00-19.00. Öisel ajal, riiklikel pühadel ja nädalavahetustel on kaevandamine ja väljavedu

keelatud, kuid vähemat müra tekitavad tegevused (nt masinate hooldus, tankimine) on lubatud igal ajal.

3.4. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid otsekohalduvaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

EELNÕU 04.02.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-525699

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi OÜ INF Maavarad

Registrikood / Isikukood

14273374

Tegevuskoha andmed

Nimetus Männiku IX liivakarjäär

Aadress Viimsi metskond 10, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond

Katastritunnus(ed) 71901:001:1177

Territoriaalkood EHAK

5260

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: 15 Tallinna-Rapla-Türi tee (71901:001:1295), Kangru kergliiklustee L16 (71901:001:1291), Kangru kergliiklustee L17 (71901:001:1292), Männiku liivakarjäär 4 (71901:001:1176), Viimsi metskond 10 (71901:001:1294), Viimsi metskond 34 (71901:001:1293), Viimsi metskond 5 (71901:001:1290). Puudutatud veekogud: Tammetalu järv (VEE2006000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 109

Maardla nimetus Tallinna-Saku

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara liiv

Mäeeraldise nimetus Männiku IX liivakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 10.75

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 12.55

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 99

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 65

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus, teedeehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 25

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

61 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 368 tuh m³ 21.03.2024

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

2/4

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2019)

Geoloogiafondi number 9297

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/19/3047

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.11.2019

1. masinate korraline hooldus teostada selleks ettevalmistatud platsil; 2. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse; 3. tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanduks liiva ja tolmu; 4. teenindusmaa lääneosal (piiripunktist 22 kuni 1) on raadamine keelatud; 5. enne kaevandamisega alustamist tuleb koostöös kaevu (PRK0000396) valdajaga selgitada välja kaevu säilitamise vajadus või likvideerimise võimalus ning kaevandamisel lähtuda saavutatud kokkuleppest; 6. kaevandamine ja materjali väljavedu on lubatud esmaspäevast reedeni kella 07.00-19.00. Öisel ajal, riiklikel pühadel ja nädalavahetustel on kaevandamine ja väljavedu keelatud, kuid vähemat müra tekitavad tegevused (nt masinate hooldus, tankimine) on lubatud igal ajal; 7. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa omajal kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale. Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks; 8. rajada katendivallid (vähemalt 5 m kõrgused) lähimate elamute suunale; 9. katendi eemaldamist ei tohi teostada asustatud kõre sigimisveekogudele lähemal kui 300 m kõre sigimisperioodil 15.04.–15.07. Kui seire käigus on tuvastatud, et sigimist veekogus sel aastal ei toimu, siis on lubatud katendi eemaldamisega alustada enne 15.07; 10. kui kooritud katendit või kaevandatud maavara on vaja alal ajutiselt ladustada, tuleb seda teha asustatud kõre sigimisveekogudest kaugemal kui 300 m; 11. kändude juurimist teostada soojal aastaajal (üle +5°C), et pinnases varjuvad loomad (sh kõre ja kivisisalik) suudaksid vajadusel raadatavalt alalt ära liikuda; 12. raadamist ja kaevandamist korraldada järkudena ehk osade kaupa, lähtudes seejuures Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjast. Järgmise osa (60 m laiune vöönd mõõdetuna mäeeraldise idapiiri piiripunktide 2 kuni 18 perimeetrist) raadamisega võib alustada tingimusel, et eelmise osa varu on ammendatud. Järkudena raadamisel ja kaevandamisel hajutatakse pinnases varjuvate isendite suremusriski; 13. ajutised konnatõkked tuleb rajada mäeeraldise lääneküljele piiripunktide 18 kuni 1 perimeetrile teenindusmaa alal ning säilitada kogu kaevandamise aja jooksul. Kui ammendatud alale on elupaik loodud, tuleb konnatõkked tõsta ammendatud ala idapiirile, et takistada elupaika asustavate isendite sattumist kaevandamisalale; 14. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa kõre elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ja rajada alale päikesele avatud liivavallid ja madalaveelised sigimisveekogud. Tagada, et ei tekiks alade kinnikasvamist. Elupaiga rajamisel tuleb tööde planeerimisele kaasata vastav ekspert ning järgida kõre kaitse tegevuskava. Püsielupaiga territooriumil ammendatud karjääriosade pinnasega katmine on keelatud. Ala korrastamisel istutada idapiirist (piiripunktide 2 kuni 18 perimeetrist) minimaalselt 60 m ulatuses üksikpuid, taasmetsastamine on keelatud; 15. karjääri varud tuleb ammendada võimalikult kiiresti ja alustada elupaikade ning looduslike alade taastamisega juba kaevandamise ajal; 16. ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks on ala tõkestamine (tarastamine) keelatud, et säilitada loomade liikumisvabadus ja nende ligipääs elutähtsatele ressurssidele; 17. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi; 18. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme rampidele lubada; 19. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega.

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, täitepinnas 2026 2041 tuh m³ 345 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2026 2041 0719 Saku vald

Kõrvaltingimused

3/4

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Kõre ja kivisisalikule soodsa elupaiga loomine

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan Lisa 1: Mäeeraldise plaan (6).pdf Jah

Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised läbilõiked (4).pdf Jah

Korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud ala plaan (3).pdf Jah

4/4

Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa andmise korralduse ja loa eelnõu avaliku arutelu protokoll (08.01.2026, Saku vallamaja ja MS Teams)

OÜ INF Maavarad (kuni 25.08.2025 kehtinud ärinimega EMG Karjäärid OÜ; reg.kood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harju maakond) on 18.02.2020 esitanud Keskkonnaametile taotluse Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks. Menetluse käigus on taotlust korduvalt muudetud ning lõplik versioon on registreeritud KOTKAS-s 09.07.2025 menetluse nr M-125171 juurde dokumendina nr DM- 125171-19.

Taotletav Männiku IX liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71901:001:1177, registriosa nr 12079050). Taotletav Männiku IX liivakarjäär on uus mäeeraldis, mille pindala on 10,75 ha ja teenindusmaa pindala 12,55 ha. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 25 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on teede- ja üldehitus. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 15 aastat ja kaevandatud maa korrastatakse kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks. Tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 50 korraldab Keskkonnaamet ettepanekute ja vastuväidete arutamiseks 08.01.2026 Saku vallamajas avaliku istungi. Avalikul istungil arutletud teemad ja tehtud ettepanekud märgitakse käesolevasse protokolli. Algus: kell 18:00, lõpp: kell 20:19. Osalesid: KeA esindajad, Saku Vallavalitsuse esindajad, 12 kohalikku elanikku (sh 3 Teamsis, osalejate nimekiri lisatud)

PÄEVAKORD:

1. Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja teeb sissejuhatuse ja tutvustab avaliku istungi läbiviimise korda

2. Loa taotleja esindaja tutvustab taotlust ja kavandatavat tegevust 3. Sisuline arutelu ja kirjalikult laekunud vastuväidete arutamine 4. Eelnõude arutelu -> päevakorra punktini ei jõutud

ARUTELU: Jooksvad küsimused ja kohapeal antud vastused 1. Milline on riigi võit, kui elupaiga rajab ettevõte? Miks ei ole alasid korrastatud, kui kaevandatud on nii kaua? Miks load kehtivad nii kaua? Mis on elupaiga rajamise kulu, mis tegevusi on tarvis? Kui elupaiga rajamine ei maksa väga palju, kas on otstarbekas seda kaevandamist siis lubada? V: Metsa raadamise on RMK teinud. Vaja veel kännud juurida, katendikiht koorida. Kivisisalikule on enam-vähem, aga kõre vajab madalaveelisi lompe, mis oleksid sigimisele sobilikud. Kui tahta kogu ala kõrele sobivaks, siis ilmselt peaks tegema samamoodi samas

mahus, et jõuda sama sügavale (et tiigid tekkida saaks). Võimalus ühendada majandus ja looduskaitse. Korrastatud on nt Tammemäe II ala. 2. Kas kõre elutseb töötavas karjääris masinate vahel? Kas kõre seisund on karjääri töötamise ajal läinud halvemaks? Kas tehti võrdlus eelhinnangu andmisel, et kuidas läheks kõre elupaiga rajamisel, kui ei kaevandataks? V: Ilmselt mõni sinna eksib, eeldus on, et tulevikus on elupaigana sobiv. Edukust hinnatakse seire käigus, loendades kudunööre. Jah, alguses kui sigimistiigid rajati, läks hästi, kuid seejärel hakkas järjest halvemini minema. 3. Mil viisil on eelhinnangus käsitletud kõre elupaiga aspekte st kuidas mõjutab nende käekäiku töötavas karjääris elamine st kui kõred juba karjääris elavad, kuidas nad kaevandamise käigus ellu jäävad ja mis on sel juhul selle PEPi mõte? Mis on kõre PEPi eesmärk, kui 15 aasta jooksul muudkui kaevandatakse kohas, kus ta elab? V: ettevõte selgitab, et kavandab järk-järgult kaevandada ning juba loodud elupaika enam tagasi ei liiguta st antakse kõrele võimalus ellu jääda. 4. Küsitakse, miks me arutame juba loa tingimusi, kas elanike muresid ja vastuväiteid ei kuulata ega arvestata. Kodanikel on tunne, et kõik on juba ära otsustatud ning arutatakse vaid detaile. Eelkõige on müra ja vibratsiooni küsimus tervise seisukohalt. 5. Kas liiv on defitsiidis? Tundub mugav võtta liiva otse ehitusobjekti kõrvalt. Miks KOVid ei seisa enda inimeste eest, keda kaevandamine mõjutab? V: loa andmisega nõustus Saku vald tingimusel, et Tallinn ja Kiili vald on ka nõus. Nimetatud KOVid olid nõus ning nende tingimusi arvestati. 6. Elanikele tundub, et lubatav tegevus ei ole kehtivate õigusaktidega kooskõlas. Eelkõige müra osas, et kas 2019 modelleerimine tõepoolest täna on adekvaatne? Kumulatiivne mõju on hindamata. V: liiklusmüral ja tööstusmüral on erinevad väärtused ja neid ei liideta, neid kokku ei panda. KeA jälgib tööstusmüra, liiklusmüra jääb KeA pädevusest välja. Tööstusmüra piirid kehtestab seadus, on piirväärtus ja sihtväärtus. Sihtväärtused määrab KOV üldplaneering. Liiklussõlme müra (kumulatiivses mõttes) ei saaks modelleerimises nagunii arvestada. 7. Küsitakse, kus ja milline on §, kus on öeldud, et tuleb hinnata ainult tööstusmüra. Soovitakse vastust KeA-lt. 8. Küsimus kellaaegade kohta, millal on lubatud töid teha. Tuuakse välja, et pidev vibratsiooni mõju on tervisele ohtlik ja krooniliselt mõjutab inimeste tervist. Viidatakse, et mürale vastuvõtlikkuse aeg pikeneb (ilmselt siis karjääri töötamise ajal). Heidetakse ette, et kumulatiivset mõju pole hinnatud, pole kaasatud Terviseametit. On pidev müra (liiklus, Männiku harjutusväljak, Kangru sõlm, RB) ja inimesed juba elavad pidevas mürahäiringus. Küsitakse, kas KeA tõesti ei vaata müra kumulatiivsust ja ei tea, et peab rakendama madalamaid väärtuseid. Palutakse eelnõud täiendada sellega, et lisataks, et pole vajalik kumulatiivset mõju hinnata. Palutakse välja tuua, kuidas elamu kinnistu piiril müra mõõtes eristatakse liiklusmüra ja tööstusmüra. Palutakse eristada üksikute müraliikide esinemise (suurus) ja mõju inimesele. Samuti tekitab see häiringuid kõredele ja kivisisalikele- palutakse

välja tuua ja selgitada, kuidas neid see müra mõjutab. Palutakse välja tuua vibratsiooni mõju (arvestades kogu piirkonda). V: kumulatiivsele mürale piirväärtust ei ole ja seda ei saa millegagi võrrelda, et hinnata ohutust. Piirväärtused on WHO soovituste põhjal ja pandud selliselt, et ülenormatiivsed mõjud on tõendatult inimesele ohtlik. Erinevatel müraliikidel on erinevad piirväärtused ja need ei ole kokku liidetavad. Õigusaktides on määratud, mis on piirväärtus ja mis on sihtväärtus. Täna on seadustes konkreetsed numbrid. Piirväärtus on päeva keskmine. 9. Küsimus, kuidas rohevõrgustik seal toimib. Kuidas loomad liiguvad Ülemiste järveni? Kui suur ala jääb loomadele liikumiseks, arvestades Kangru sõlme jaoks rajatud piirdeaeda. Kas on hinnatud, kuidas loomad hakkavad seda kasutama, arvestades piirkonna mürafooni? Kas on hinnatud Tallinna linna rohealaga määratud migratsioonikoridori ja selle toimimist? Tallinna linna näitel ei ole 50 m laiune metsariba piisav, miks ei ole kaalutletud laiema ala jätmist loomade läbipääsuks? V: igal rohealal peaks olema määratud funktsioon ÜP-ga. ÜP-des ei ole funktsioone väga tihti määratud ja tuleb funktsioonid „ise“ välja mõelda. Konkreetsel alal elavad metskitsed, rebased, jänesed. Ulukitel läheb elu kehvemaks, kuid kuna rohevõrgustik on ette nähtud kogu looduse mitmekesisuse hoidmiseks ja tugimiseks ehk et kui sinna tekib kõre ja kivisisaliku elupaik, siis ala funktsioon muutub. Jahiulukitel elupaik kitseneb, I-II kat.liikidel läheb elu paremaks. Ulukitel elamiseks ruumi jääb vähemaks (säilib siiski mõningane metsariba), samas ei väldi nad avamaastikku ehk et PEP on ka nende jaoks kasutatav. Piirdeaed on Kangru sõlme äärest veidi eemal, 50 m puuderiba jääb alles. Ida-lääne suunalist ulukite liikumist ei toimu, maantee liiklustihedus on 10 000 autot ööpäevas ja see maht on selline, mis kindlasti lõikab läbi ulukite liikumisteed. Müra mõjust loomadele uuringuid eriti ei ole, kindlasti mõju on, kuid kitsed-rebased on inimtegevuse suhtes võrdlemisi tolerantsed. Jah, rohevõrgustiku toimimist on eelhinnangus käsitletud (kuidas loomastik pääseb läbi Raku järve lõunaosast). Suurim probleem on Rail Baltic, kus Raku järve kagunurgas tekib „pudelikael“. Teoreetiliselt on loomadel seal veel liikumisvõimalus olemas, säilitamiseks lasti ka vähendada mäeeraldise ala. 10. Väike-konnakotka toitumisala, kas on käsitletud? Müra ja vibratsioon mõjutab ka neid. Praegune kavandatav karjääriala just sobiks kotkale, kuna puud on juba raadatud ja järve läheduses on kotkale sobilikke pisiimetajaid. V: väike-konnakotka käsitlus ei olnud vajalik, kuna karjäärist kaugem koht, kus kotkas pesitseb, asub ca 3 km kaugusel. Konnakotka territoorium jääb ca 2 km raadiusesse ehk karjääriala jääb sellest välja. Lähem pesitsuskoht on ca 1,5 km, kuid saagijahiks eelistab avamaastikku (põld) ja mets ei ole eelistatud, seal on saagijahi edukus madal. Kui kotkas kolib tagasi vanasse pesapaika, siis toitumisalad jäävad 180 kraadi teisele poole karjäärialast. Ei välista, et karjäärialal ta lendab, kuid olulise väärtusliku toitumisalana karjäär ei toimi. Karjäärimüra keskkonnamüra (liiklus jm) foonist kotka pesapaika ei jõua. Konnakotkas on keskmiselt häiringutundlik liik ja ennekõike pesapaigas, otsene häirimine (kui keegi pesa alt läbi jalutab). Toitumisalal talub häiringuid rohkem. Tegemist on liivakarjääriga, kus ei toimu lõhkamist ja vibratsioon ei jõua kotka pesapaigani. 11. Probleem tolmuga ja teede määrdumisega. Kuidas tagatakse, et tolmu ei lenduks ning teed ei muutuks liivaseks? Kui on kuiv ja külm, tolmab samuti. Mis meetmeid ettevõte kasutab? V: ettevõte selgitab, et jälgib tolmu tekkimist ja kui tekib, siis kas niisutavad, kasutavad

kloriiditõrjet, rajavad mustkatte. Kloriidid võivad kõredele-kivisisalikele kahjulikult mõjutada, seda peab kaaluma. Talvel nad ei niisuta, kuna ei tolma. Suvel peamiselt niisutamine, on proovitud rattapesuvanne, mis aga suure mahu puhul ei ole enam efektiivne. 12. Ettepanek: täiendatakse eelnõusid ning korraldatakse täiendav avalik arutelu nende uuesti arutamiseks. V: KeA kaalub ettepanekut. 13. Ettepanek arendajale: tellitakse uus müramodelleerimine kelleltki teiselt (mitte Steigerilt), kes arvestab ka piirkonna üldist mürataset ja karjääri mõju koos (kumulatiivselt). Samuti et oleks selgitatud väljaveotee liiklusmüra mõju elanikele. Lisa: osalejate nimekiri Koosolekut juhatas Siret Punnisk. Protokollis Marin Varblane.

Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa taotlus OÜ INF Maavarad (kuni 25.08.2025 kehtinud ärinimega EMG Karjäärid OÜ; reg.kood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harju maakond) on 18.02.2020 esitanud Keskkonnaametile taotluse Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks. Menetluse käigus on taotlust korduvalt muudetud ning lõplik versioon on registreeritud KOTKAS-s 09.07.2025 menetluse nr M-125171 juurde dokumendina nr DM- 125171-19. Keskkonnaamet (KeA) teavitas menetlusosalisi Männiku IX liivakarjääri keskkonnaloa andmise korralduse ja loa nr KL-525699 eelnõude valmimisest 24.11.2025 kirjaga nr DM- 125171-27 ning 24.11.2025 teadaande avalikustamisega ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusosalistelt laekusid ettepanekud ja vastuväited loa andmisele ning eelnõudele (kirjad registreeritud KOTKAS-s 09.12.2025 numbritega DM-125171-29, DM- 125171-30, DM- 125171-31, DM-125171-32 ja 10.12.2025 numbritega DM-125171-33 ja DM-125171-34).

Järgnevalt on kokkuvõtlikult välja toodud eelnõu avalikustamisel kirjalikult laekunud seisukohad ning KeA vastused neile. 1. Viljandi mnt 43c KÜ 1.1 Viljandi mnt 43c KÜ kõik liikmed on kategooriliselt vastu karjääri ehitamisele ning nõuavad avalikku arutelu. V: avalik arutelu korraldati 08.01.2026 Saku vallamajas ja MS Teamsis. 1.2. Viljandi mnt 43c KÜ elamupiirkonna peamine väärtus on ümbritsev keskkond, mets. Karjäär ei sobi elamute vahetusse lähedusse. V: Maavara on seal geoloogiliselt uuritud ja arvele võetud aktiivse varuna ehk et on kaevandamisväärseks hinnatud, lisaks on tegu ühe Harju maakonna tähtsama liivamaardlaga, kus on kaevandatud enam kui 40 aastat. Ortofoto kohaselt jääb Viljandi mnt 43c KÜ ja karjääri vahele Tallinna linna munitsipaalomandis oleval kinnistul kasvav mets (ca 200 m ulatuses) ning maantee. 1.3. Elamupiirkond on kannatanud Rail Balticu (RB) ehituse pärast, kasvanud on müra ja tolm ning ümbrus rasketehnika tõttu muutunud lastele ohtlikuks. Müra on suurenenud ka Männiku harjutusväljal sagenenud laskeharjutuste tõttu. V: RB ehitamine on riigi otsus ja planeeringud kooskõlastatud kohalike omavalitsusüksustega. Müra ja tolmu teke ehitusperioodil on paratamatu, kaebused tuleks esitada otse RB-le. Männiku harjutusväljakul toimuvat ei saa samuti KeA reguleerida, see on Kaitseministeeriumi pädevuses. Männiku IX liivakarjääris töö tegemisele kavandatakse seada kellaajalised piirangud ja määrata nõuded müra ja tolmu leviku vähendamiseks. Keskkonnaloaga ei saa reguleerida liiklusohutust väljaspool karjääriala avalikel teedel. Karjäär on loa kehtivuse ajal ohutsoon ning avalikkusele ligipääs üldjuhul keelatud.

1.4. Karjäär tähendaks kinnisvara hinna alanemist. V: nt Kobratu IV keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes1 on leitud, et kinnisvara väärtust karjäär oluliselt ei mõjuta, kui järgitakse kõiki leevendusmeetmeid. Nt Rõstla III KMH aruandes2 on leitud, et kinnisvara väärtuse mõju piirneb füüsilise mõju ulatusega, mis esineb karjääri töötamise jooksul. Tallinna-Saku maardlas on liiva kaevandatud 1960ndatest, tegemist on Harju maakonna jaoks tähtsa kaevandamiskohaga. 1.5. Tallinna linna seisukoht on see, et linna piirides ei peaks avama uusi karjääre. Miks on Tallinna linnaga vahetult piirnev ala sobilikum? V: Saku vald ei ole näinud vastuolu, kui on kaevandamisega nõustunud. 2021 a. on muu hulgas ka Tallinna linnalt küsitud arvamust, kes nõustus tingimusi esitamata. 1.6. Etteheide, et KeA tegi ettepaneku avalikku istungit mitte korraldada, kuigi tegu on kohalike elu puudutava olulise küsimusega. V: KeÜS annab võimaluse teha ettepanek istungit mitte korraldada, lähtuvalt mõneti ka kokkuhoiust, et riigi halduskulusid vähendada. Avalikul istungil asja arutamist soovivate isikute hulka ei ole alati võimalik ette ennustada, kuivõrd sageli ei laeku menetluste jooksul ühtki arvamust ega vastuväidet. Ka kohtud ei tee alati avalikku istungit, vaid lahendavad asja kirjalikus menetluses. Kui elanikud soovivad asja arutada istungil, siis see alati ka tehakse ja seetõttu avalik istung korraldati (08.01.2026 Saku Vallamajas ja MS Teamsis). KeA lähtub oma otsuste tegemisel kehtivatest õigusaktidest. 2. Raudalu Kodu MTÜ vastuväited 2.1. Keskkonnaloaga lubatav tegevus ületab õigusaktidega kindlaks määratud müranorme ja mürauuringud on teostatud vananenud lähteandmetele tuginedes, ilma kumulatiivseid mõjusid hindamata. 2019. a müraanalüüsi kohaselt on müra sihtväärtused ületatud. Müra sihtväärtus on oluline ja seda tuleb kaalumisel arvesse võtta, kui olemasolev müraolukord võib uue müraallika lisandumise tõttu inimese jaoks tajutaval määral halveneda. V: Karjääri puhul peab tagatud olema piirväärtus, sihtväärtuse järgimise kohustus tuleb läbi üldplaneeringu, kui seal on markeeritud müratundlik ala. Eelhinnang on arvamuse saamiseks saadetud KOVidele (Tallinna linn, Saku vald, Kiili vald), kellest ükski ei ole viidanud, et Pinu ja Riida tänavate kinnistute puhul oleks mürakäsitlus olnud vale üldplaneeringust tulenevalt. KeA pädevuses on hinnata tööstusmüra (ehk karjääri tegevusega seonduv müra), liiklusmüra hindamisega tegeleb Terviseamet. Tööstus- ja liiklusmürale on kehtestatud erinevad piirväärtused ja neid koos vaadelda ei saa. Liiklus- ja tööstusmüra on olemuselt erinevad ja seetõttu neid ei liideta. KeA vastutusalast väljub piirkonna üldise mürafooni reguleerimine, keskkonnaluba saab reguleerida vaid tööstusmüra. Selline on täna kehtiv õigusruum. 2019. a modelleerimine ei saanud samamoodi liiklusmüra (kumulatiivses mõttes koos karjääri müraga) arvestada. Samas on modelleerimiste kaardipiltidel3 näidatud ka liiklusmüra levik ning nende andmete kohaselt ülenormatiivne karjäärimüra ning liiklusmüra üksteiseni ei jõua. Mürahäiringu leviku vältimiseks kavandatakse piirata karjääri tööaega ning kohustatakse rajama müratõkkevall.

1 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee->registrid-> keskkonnamõju hindamiste register-> märksõna Kobratu 2 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee->registrid-> keskkonnamõju hindamiste register-> märksõna Rõstla 3 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee-> keskkonnakaitseload (valgel taustal)-> dokumentide register-> reg. number DM-125171-19

2.2. Loa andmine on vastuolus looduskaitseliste põhimõtetega ja muudab rohevõrgustiku toimimise võimatuks. V: rohevõrgustiku säilimiseks jäeti algselt taotletud mäeeraldisest täiendav riba välja (Kangru sõlme poolsel küljel). Maastiku funktsioon karjääri piires muutub, kuid samas on tegu kõre ja kivisisaliku PEPiga. Väikeulukite jaoks maakasutus muutub, kuid nemad on inimtegevuse suhtes tolerantsemad liigid. I-II kaitsekategooria liikidele tekivad paremad elutingimused kui praegu. Osa metsast (ca 50 m) jääb siiski alles ning ka karjääriala ei ole takistuseks loomade liikumisele (ei ole lubatud ala tarastada). Rohevõrgustik ei hävi, vaid maakasutus muutub, sealjuures teistele sihtliikidele sobivamaks. KOVidel oli rohevõrgustiku käsitluse piisavuse osas võimalik arvamust avaldada eelhinnangu raames, kuid sellekohaseid märkuseid ei esitatud. 2.3. Kõre ja kivisisaliku tegevuskavaga on kaevandamine vastuolus ja kaevandamistegevuse tagajärjel jääb liigile sobivaid elupaiku järjest vähemaks. V: Neile liikidele hetkel Männiku IX liivakarjääri ala elupaigana ei ole kõige sobilikum. Probleem elupaikadega tekib siis, kui juba olemasolev sobiv liivaala kaevandataks ära (vee alla) ja avatud liivaväli kaoks jäädavalt, kuid praeguse tegevuse käigus tekib kaevandamise järel liikidele varasemast sobivam elupaik ehk avatud liivaga väli hõredate üksikpuudega. Lisaks on kaitse-eeskirja kohaselt lubatud püsielupaigas kaevandamine v.a allapoole veepiiri. 2.4. Väike-konnakotka toitumis- ja lennukoridori osa kaoks. V: RB on põhjalikult analüüsinud ja inventeerinud lähipiirkonna kotkaid ja 2025. andmete alusel on kotkastele pesamets endiselt sobiv, kuigi pesitsust ei ole pikalt registreeritud. Lisaks ei ole väike-konnakotkale need alad (mets, veekogu, karjäär) sobilikud toitumisalad, tegu ei ole ka kriitiliselt ohustatud liigiga. Need alad sobivad kalakotkale, kellel 2024. aastal Männiku rabas pesitsus õnnestus. Täpsustame, et väike-konnakotkaid on 500-600 paari (vastuväites ekslikult märgitud 50-60 paari). 3. Liisa ja Andreas Abel`i vastuväited 3.1. Karjääri müra hindamine tugineb 2019. modelleerimisele, mis 2026. otsustusprotsessi jaoks on lubamatult aegunud. Vahepeal on piirkond muutunud - uus teedevõrk, Kangru liiklussõlm. Karjääri müra ja uue liiklussõlme müra pole kombineeritud üheski dokumendis, mistõttu on senine loamenetluse alusmaterjal õiguslikult ja keskkonnamõju hindamise põhimõtete järgi ebapiisav. Karjääri müra (53–56 dB) liitub liiklussõlme ja riigitee mürafooniga (juba 54–61 dB), mille tulemusena on ülimalt tõenäoline, et kumulatiivne ekvivalenttase ületab päevasel ajal 60 dB piiri. 60 dB piirväärtuse ületamine II kategooria elamualal ei ole kooskõlas kehtiva müramäärusega. V: Tööstus- ja liiklusmürale on kehtestatud erinevad piirväärtused ja neid koos vaadelda ei saa. Liiklus- ja tööstusmüra on olemuselt erinevad ja seetõttu neid ei liideta. KeA vastutusalast väljub piirkonna üldise mürafooni reguleerimine, keskkonnaluba saab reguleerida vaid tööstusmüra. Selline on täna kehtiv õigusruum. 2019. a modelleerimine ei saanud samamoodi liiklusmüra arvestada (vt ka vastuseid eespool). Mürahäiringu leviku vältimiseks kavandatakse piirata karjääri tööaega ning kohustatakse rajama müratõkkevall. Loa omaja peab kaebuste esitamisel mõõtma mürataset kaebaja katastriüksusel ning kui esineb ületamisi, korraldama karjääris töö ümber ja rakendama leevendusmeetmeid.

3.2. Hindamata on kumulatiivne müra Männiku harjutusväljaga. V: Impulssmüra on lühiajaline ja sellel pole keskmise minuti ja tunni ekvivalentsele helirõhutasemele väga suurt mõju (Ojamaa põlevkivikaevanduse KMH aruanne4). Nt lõhkamise reaalne mürasündmus kestab maksimaalselt mõned sekundid ja kogu päevase aja hinnatud müratasemele kaasnev kumuleeruv mõju on väga väike (Potsepa liivakarjääri KMH aruanne5). Männiku harjutusvälja tegevustega kaasnev impulssmüra ei liigitu tööstusmüra alla, vaid tegu on eraldi spetsiifilise müraliigiga (militaarmüra). Erinevate müraliikide müratasemeid ei summeerita. 3.3. Hindamata on kumulatiivne müra Rail Balticuga. Puudub alus väita, et Männiku IX liivakarjäärist saadav materjal on vältimatult vajalik RB ehitamiseks. V: RB liiklusmüra ja karjääri tööstusmüra ei summeerita (vt vastuseid eespool). Kaevandatava materjali vajadust ei ole põhjendatud ainult RB ehitusega, vaid on kirjeldatud, et see on mõistlik kasutusse võtta nii lähipiirkonna suurrajatiste kui ka üld- ja teedeehituseks vajalike kvaliteetsete täitematerjalide nõudluse tagamiseks. Samas on selge, et kui karjäär sisuliselt asub ehitusobjekti kõrval, vähenevad ehituskulud ja mõju keskkonnale eelkõige lühema transpordimaa tõttu (vähem raskeveokeid avalikel teedel ja väiksem fossiilsete kütuste kulu). 3.4. Pole hinnatud mõju liiklusele sh ohutusele, lastele, kergliiklusele, tolmule, mustusele ja vibratsioonile. V: Avalike teede kasutamist reguleerib liiklusseadustik ja keskkonnaloa nõuded teede kasutamist reguleerida ei saa. Teeomanik saab seada tee kasutamisele tingimused. Loa omanik peab vastutama, et tema tegevusest ei kanduks avalikele teedele liiva ja tolmu, selleks vajalike meetmete üle saab loa omaja ise otsustada lähtuvalt praktikast ja efektiivsusest. Liivakarjääris kaevandamisel tekitavad vibratsiooni seal töötavad masinad ja mehhanismid, millele on seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Ei ole eluliselt usutav, et ekskavaatori tööga kaasnev vibratsioon jõuab lähimate majapidamisteni ca 200 m kaugusel. Sellisel kaugusel oleks vibratsioon oluliselt tajutav, kui tegu oleks lubjakivikarjääris lõhkamisega (Harku II lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele esitatud eksperthinnang6). 3.5. Roheline elukeskkond asendub tööstusliku kasutusega ja kinnisvara väärtuse langust ei ole arvesse võetud. V: nt Kobratu IV KMH aruandes (viide eespool) on leitud, et kinnisvara väärtust karjäär oluliselt ei mõjuta, kui järgitakse kõiki leevendusmeetmeid. Nt Rõstla III KMH aruandes (viide eespool) on leitud, et kinnisvara väärtuse mõju piirneb füüsilise mõju ulatusega, mis esineb karjääri töötamise jooksul. Tallinna-Saku maardlas on liiva kaevandatud 1960ndatest, tegemist on Harju maakonna jaoks tähtsa kaevandamiskohaga. Karjääriala on tööstusliku ilmega loa kehtivusaja jooksul, ala korrastatakse kaitsealuste liikide elupaigaks, mis sulandub uuesti maastikku. Tallinna-Saku maardla lähiümbrus on juba tugeva antropogeense mõjuga. Saku valla uue üldplaneeringu (kehtestatud 20.04.2023) maakasutuse plaani kohaselt kattub

4 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee->registrid-> keskkonnamõju hindamiste register-> märksõna Ojamaa või KMH01621 5 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee->registrid-> keskkonnamõju hindamiste register-> märksõna Potsepa 6 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee-> keskkonnakaitseload (valgel taustal)-> dokumentide register-> reg. number DM-118268-19

taotletav mäeeraldis nii rohevõrgustiku kui perspektiivse või rekonstrueeritava sh oluliselt muudetava põhimõttelise maantee trassi koridoriga, misõttu on juba üldplaneeringus kõnealune ala määratud konfliktseks erinevate maakasutuse rollide mõttes. 3.6. Esineb oht põhjaveele, selle kättesaadavusele ja kvaliteedile. V: Mäeeraldisel ei kaevandata sügavamalt kui absoluutkõrgusele 43,6 m. Kui kaevandatakse abs kõrgusel 43,6, siis asub põhjavesi sellest allpool (max kuni 10 cm on veetase kohati kõrgemal) ja põhjaveetasemest altpoolt ei kaevandata, põhjavett ei alandata- joogivee kättesaadavus ei ole ohus. (Piirkond on suures osas ühendatud ühisveevärgiga. Kui Pinu ja Riida tänaval on nt veevarustuse allikaks PRK 14199, mis neile kõige lähemal on, siis see on sügav kaev (70 m; Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekiht, kaitstud põhjaveekiht ja ei ole kvaternaariga seotud). Kuna vett ei alandata, välja ei pumbata, ei saa setted seguneda, mineraalid ja rauasisaldus suureneda. Põhjavee voolusuunad ei saa muutuda, kui põhjavette kaevandama ei minda. Põhjaveetase ühtlustub, järgides endiselt maapinna reljeefi. Põhjaveetase muutuks siis, kui kaevandataks altpoolt põhjaveetaset. Praegusel juhul tekiks kõrgema põhjaveega punktides lombid (seal kus veetase 43,7 ehk 10 cm üle kaevandamissügavusest). Ümbruskonna kaevud saavad vee sügavamalt põhjaveekihist kui Kvaternaari põhjaveekiht ega ole mõjutatud sellest, kui karjääris võib mõnes kohas tekkida veelomp. Põhjavee voolusuund ei muutu, veekvaliteet ka mitte. Hüdrogeoloogilise kaevu PRK0000470 veekvaliteet (Kvaternaari kihis) ei näita negatiivset trendi ühegi näitaja puhul. 3.7. Loodusliku liikumiskoridori ja rohevõrgustiku katkestamine. V: rohevõrgustiku säilimiseks jäeti algselt taotletud mäeeraldisest täiendav riba välja (Kangru sõlme poolsel küljel). Maastiku funktsioon karjääri piires muutub, kuid samas on tegu kõre ja kivisisaliku PEPiga. Väikeulukite jaoks maakasutus muutub, kuid nemad on inimtegevuse suhtes tolerantsemad liigid. I-II kaitsekategooria liikidele tekivad paremad elutingimused kui praegu. Osa metsast (ca 50 m) jääb siiski alles ning ka karjääriala ei ole takistuseks loomade liikumisele (ei ole lubatud ala tarastada). Rohevõrgustik ei hävi, vaid muutub, sealjuures teistele sihtliikidele sobivamaks. KOVidel oli rohevõrgustiku käsitluse piisavuse osas võimalik arvamust avaldada eelhinnangu raames, kuid sellekohaseid märkuseid ei esitatud. 3.8. Väike-konnakotka ohustamine. V: RB on põhjalikult analüüsinud ja inventeerinud lähipiirkonna kotkaid ja 2025. andmete alusel on kotkastele pesamets endiselt sobiv, kuigi pesitsust ei ole pikalt registreeritud. Lisaks ei ole väike-konnakotkale need alad (mets, veekogu, karjäär) sobilikud toitumisalad, tegu ei ole ka kriitiliselt ohustatud liigiga. Need alad sobivad kalakotkale, kellel 2024. aastal Männiku rabas pesitsus õnnestus. Täpsustame, et väike-konnakotkaid on 500-600 paari (vastuväites ekslikult märgitud 50-60 paari). 3.9. Viited õiguslikele alustele ja argumendid. V: mitmel korral on viidatud seaduste aegunud või muudetud §-dele ning neile ei vastata. Eelhinnangu ja eelnõu koostamisel on aluseks võetud kehtivad õigusaktid ja nende alusel sätestatud normid (müra piirväärtused eelkõige). Modelleerimistulemuste põhjal lubatud väärtusi ei ületata. Liikide kaitseks kavandatakse loale seada mitmeid kõrvaltingimusi, mille täitmine on kohustuslik. Olulise negatiivse keskkonnamõju ilmnemine pole tõenäoline ja häiringud on leevendatavad, samuti ei ole need igavesed ja pöördumatud.

Kirjalikud vastused avalikul istungil esitatud küsimustele, millele kohapeal ei vastatud 1. Milline on riigi võit, kui elupaiga rajab ettevõte? Miks ei ole alasid korrastatud, kui kaevandatud on nii kaua? Miks load kehtivad nii kaua? Mis on elupaiga rajamise kulu, mis tegevusi on tarvis? Kui elupaiga rajamine ei maksa väga palju, kas on otstarbekas seda kaevandamist siis lubada? V: Metsa raadamise on RMK teinud. Vaja veel kännud juurida, katendikiht koorida. Kivisisalikule on enam-vähem, aga kõre vajab avatud liivaala ning madalaveelisi lompe, mis oleksid sigimisele sobilikud. Kui tahta kogu ala kõrele sobivaks, siis ilmselt peaks tegema samamoodi samas mahus, et jõuda sama sügavale (et tiigid tekkida saaks). Võimalus ühendada majandus ja looduskaitse. Elupaiga tekitamiseks on põhimõtteliselt kaks alternatiivi: ala kaevandamiseks välja andmine (riik ise ei kaevanda) ning sealjuures saadav kasu nii maarendist kui kaevandatava maavara ressursitasust või pinnase eemaldamiseks tööde tellimine, mille maksumust ei ole arvutatud, kuid võib tuletada riiklike taristuehituste kuludest. Enne maapõueseaduse muudatust (aastal 2016) oli Tallinna-Saku maardla riikliku tähtsusega, kuhu anti kaevandamislube pikema kehtivusajaga (kuni 30 aastat). Hetkel kehtivad load nendes märgitud lõppkuupäevani või kui selleks ajaks ei ole maavara ammendunud ja õigusaktid seda lubavad, on loa omajatel õigus esitada taotlus kehtivusaja pikendamiseks. Selleks viiakse läbi avatud menetlus ning küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust (kellel on õigus ka keelduda). Korrastatuks on tunnistatud näiteks Tammemäe II liivakarjäär ning AS Silikaat on astunud esimesed sammud suuremate kaevandamisalade (Männiku liivakarjääri) korrastamiseks. 2. Kas kõre elutseb töötavas karjääris masinate vahel? Kas kõre seisund on karjääri töötamise ajal läinud halvemaks? Kas tehti võrdlus eelhinnangu andmisel, et kuidas läheks kõre elupaiga rajamisel, kui ei kaevandataks? V: Ilmselt mõni sinna eksib, eeldus on, et tulevikus (st kaevandamise lõppedes) on ala elupaigana sobiv. Edukust hinnatakse seire käigus, loendades kudunööre. Jah, alguses kui sigimistiigid rajati, läks hästi, kuid seejärel hakkas järjest halvemini minema. ReWild 2023 uuringus „Männiku IX ja X liivakarjääride kõre ja kivisisalik“ on välja toodud, et kehtivate kaevandamislubade realiseerimisel (veealune kaevandamine) elupaiga pindala väheneb alla kriitilise, samas taotletavate kaevanduslubade realiseerimisel (veepealne kaevandamine) tekib piisavalt elupaika juurde, et populatsioon saaks püsida. Kõre on ööloom, töötavas karjääris on ohuks masinate surve pinnasele, kus loomad päevasel ajal peituda võivad. Kuna karjäärid ja kõred on Tallinna-Saku maardlas koos eksisteerinud pikka aega, siis on saadud katse-eksituse meetodil targemaks ning võetud kasutusele abinõusid, et kõre käekäik piirkonnas oluliselt halvemaks ei läheks. Kaevandamine iseenesest on tegevus, mis loob liigile sobivaid elupaiku juurde. Kõre käekäik läks halvemaks peale kudemistiikide rajamist, mis lõi küll olulise elupaigaelemendi kõrele ja koondas isendid alale, kuid takistamata jäi tõkete näol loomade liikumine tööalale/alale kus masinad liikusid. Sama vea kordumise vältimiseks on ette nähtud kaevandamine osade kaupa, kuhu peale ala liigile sobivaks muutmist masinad enam liikuda ei tohi, lisaks piiritletakse korrastatud ala konnatõketega, et takistada isendite eksimist tööalale. Konnatõkete kasutamine on meetod, mis võimaldab töötavas karjääris eraldada liikidele sobiv ala töötavast karjäärist. Planeeritava Männiku IX liivakarjääri alal pole uuringud näidanud liikide esinemist ja kui karjäär töötab, siis sealt hoiavad nad ka eemale, kuna ei ole harjunud kasutama elupaigana.

3. Mil viisil on eelhinnangus käsitletud kõre elupaiga aspekte st kuidas mõjutab nende käekäiku töötavas karjääris elamine st kui kõred juba karjääris elavad, kuidas nad kaevandamise käigus ellu jäävad ja mis on sel juhul selle PEPi mõte? Mis on kõre PEPi eesmärk, kui 15 aasta jooksul muudkui kaevandatakse kohas, kus ta elab? V: ettevõte kavandab etapiviisiliselt kaevandada ning juba loodud elupaika enam tagasi ei liiguta st elimineeritakse isendite hukkumise võimalus. Uuringute andmetel on praegu taotletava mäeeraldise alal kõresid väga vähe ja kuna elupaika napib, siis ei saa populatsioon ka kasvada. Kuna hetkel ei ole tegu kvaliteetse kõre elupaigaga ja nende arvukus seal on madal, siis kaevandamisel elupaiga kvaliteet ei lange ning ka isendite hukkumisreisk on väga väike. Kõrede pääsu karjääri töömaale takistatakse konnatõketega. Elupaikade ning looduslike alade taastamisega tuleb alustada juba kaevandamise ajal. Kaevandamise järgselt luuakse kvaliteetsem elupaik. Püsielupaiga kaitse-eeskiri seab tingimused, millest peab kindlasti kinni pidama, et tagada kaitsealuste liikide elupaik alal: kaevandamine ülevalpool vee piiri, kaevandatud ala (liivane ala on mõlemale liigile oluline) ei tohi metsastada, sigimistiikide juures ei tohi masinatega liikuda jne. Aeg on näidanud, et kui määruse tasandil liigi elupaika ei kaitsta, siis maismaa-ala asemele tuleb veekogu ja see elupaik oleks nendele liikidele jäädavalt kadunud. 4. Küsitakse, miks me arutame juba loa tingimusi, kas elanike muresid ja vastuväiteid ei kuulata ega arvestata. Kodanikel on tunne, et kõik on juba ära otsustatud ning arutatakse vaid detaile. Eelkõige on müra ja vibratsiooni küsimus ja tervise seisukohalt. V: loa eelnõu koostamiseni ja tingimuste väljapakkumiseni jõuti seetõttu, et õigusaktides sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid ei esinenud. Kohalike elanike vastuseis ei ole loa andmisest keeldumise aluseks vastupidiselt kohaliku omavalitsuse üksuse mittenõustumisele. Kõnealuses menetluses on Saku Vallavolikogu loa andmisega nõustunud. Kodanikel on õigus arvamusi ja vastuväiteid esitada ning neile vastatakse käesolevas kirjas. Müra ja vibratsiooniga seonduvat on käsitletud eespool ning ka KMH eelhinnangus (17.10.2025 kiri nr DM-125171-26), mistõttu siinkohal enam ei korrata. 5. Kas liiv on defitsiidis? Tundub mugav võtta liiva otse ehitusobjekti kõrvalt. Miks KOVid ei seisa enda inimeste eest, keda kaevandamine mõjutab? V: loa andmisega nõustus Saku vald tingimusel, et Tallinna linn ja Kiili vald on ka nõus. Nimetatud KOVid olid nõus ning nende tingimusi arvestati. On selge, et kui karjäär sisuliselt asub ehitusobjekti kõrval, vähenevad ehituskulud ja mõju keskkonnale eelkõige lühema transpordimaa tõttu (vähem raskeveokeid avalikel teedel ja väiksem fossiilsete kütuste kulu). Ettevõtted ei kaevanda lihtsalt kaevandamise pärast, vaid siis, kui selleks on reaalne nõudlus. Mitmes karjääris (nt Liivalaia III, Männiku VIII, Männiku II) ei saada osa veealust varu kaevandada (nii liigi- kui riigikaitselistel põhjustel). Osadest karjääridest saavad projektikarjäärid, mis ei tööta aastaringselt 24/7, vaid ainult siis, kui piirkonnas on konkreetne ehitusobjekt. Keskkonnaloaga ei saa määrata, kellele loa omaja materjali müüma peab. 6. Elanikele tundub, et lubatav tegevus ei ole kehtivate õigusaktidega kooskõlas. Eelkõige müra osas, et kas 2019 modelleerimine tõepoolest täna on adekvaatne? Kumulatiivne mõju on hindamata. V: liiklusmüral ja tööstusmüral on erinevad väärtused ja neid ei liideta, neid kokku ei panda. KeA jälgib tööstusmüra, liiklusmüra jääb KeA pädevusest välja. Tööstusmüra piirid kehtestab

seadus, on piirväärtus ja sihtväärtus. Sihtväärtused määrab KOV-i üldplaneering. 2019. a modelleerimine ei saanud samamoodi liiklusmüra (kumulatiivses mõttes koos karjääri müraga) arvestada. Samas on modelleerimiste kaardipiltidel7 näidatud ka liiklusmüra levik ning nende andmete kohaselt ülenormatiivne karjäärimüra ning liiklusmüra üksteiseni ei jõua. Mürahäiringu leviku vältimiseks kavandatakse piirata karjääri tööaega ning kohustatakse rajama müratõkkevall. 7. Küsitakse, kus ja milline on §, kus on öeldud, et tuleb hinnata ainult tööstusmüra. Soovitakse vastust KeA-lt. V: Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ § 3 ja 4 defineerinevad erinevad müraliigid ja § 10 sätestab erinevatele müraliikidele erinevad määramise meetodid, mis näitab selgelt, et neid määratakse eraldi. Samuti on neile kehtestatud eraldi piirväärtused määruse 71 lisas 1. Kumbagi müraliiki hinnatakse seega eraldi ja võrreldakse eraldi kehtestatud normidega. Liitmine ei ole küll keelatud, aga sellist liidetud mürataset ei saa võrrelda mingisuguse normiga, sest sellist normi ei ole. 8. Küsimus kellaaegade kohta, millal on lubatud töid teha. Tuuakse välja, et pidev vibratsiooni mõju on tervisele ohtlik ja krooniliselt mõjutab inimeste tervist. Viidatakse, et mürale vastuvõtlikkuse aeg pikeneb (ilmselt siis karjääri töötamise ajal). Heidetakse ette, et kumulatiivset mõju pole hinnatud, pole kaasatud Terviseametit. On pidev müra (liiklus, Männiku harjutusväljak, Kangru sõlm, RB) ja inimesed juba elavad pidevas mürahäiringus. Küsitakse, kas KeA tõesti ei vaata müra kumulatiivsust ja ei tea, et peab rakendama madalamaid väärtuseid. Palutakse eelnõud täiendada sellega, et lisataks, et pole vajalik kumulatiivset mõju hinnata. Palutakse välja tuua, kuidas elamu kinnistu piiril müra mõõtes eristatakse liiklusmüra ja tööstusmüra. Palutakse eristada üksikute müraliikide esinemise (suurus) ja mõju inimesele. Samuti tekitab see häiringuid kõredele ja kivisisalikele- palutakse välja tuua ja selgitada, kuidas neid see müra mõjutab. Palutakse välja tuua vibratsiooni mõju (arvestades kogu piirkonda). V: Kumulatiivsele mürale piirväärtust ei ole ja seda ei saa millegagi võrrelda, et hinnata ohutust. Erinevatel müraliikidel (liiklus, tööstus) on inimese tervise kaitseks kehtestatud erinevad piirväärtused ja need ei ole kokku liidetavad. Õigusaktides (atmosfääriõhu kaitse seadus ja keskkonnaministri 2016. a määrus nr 71) on määratud, mis on piirväärtus ja mis on sihtväärtus, mis on liiklusmüra ja mis on tööstusmüra. Keskkonnaamet ei saa siinkohal ise valida rangeimat normi, vaid lähtub õigusaktidest ja üldplaneeringust. Täna on seadustes konkreetsed numbrid. Piirväärtus on antud päeva (7.00-23.00) või öö (23.00-7.00) keskmise mürataseme kohta. KeA vastutusalast väljub piirkonna üldise mürafooni reguleerimine (selleks on ette nähtud hoopis nt KOVi koostatav mürakaart), keskkonnaluba reguleerib vaid tööstusmüra. Liiklusfooniga müra mõõtmise olukorras tööstusmüra tasemete leidmine on müra mõõtmise läbiviijate pädevuses ja seda tehakse vastavalt asjakohasele metoodikale. Kõre on ööloom ning karjääris öösel ei kaevandata, samuti ei ole karjääri töötamise ajal see ala neile elupaigana sobilik. Kivisisalik on päevaloom, kuid roomajad üldiselt ei ole müratundlikud. Pole tehtud selliseid uuringuid sihtliikide müra- ja vibratsioonitaluvuse osas, kuid eelneva põhjal ei ole ette näha liikidele olulise negatiivse häiringu esinemist.

7 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee-> keskkonnakaitseload (valgel taustal)-> dokumentide register-> reg. number DM-125171-19

Keskkonnaloale oli kavandatud määrata ühe kõrvaltingimusena, et kaevandamistöid ei ole lubatud teha ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Lähtuvalt loa taotleja ettepanekust kavandab Keskkonnaamet kõrvaltingimuse sõnastada järgmiseks: kaevandamine ja materjali väljavedu on lubatud esmaspäevast reedeni kella 07.00-19.00. Öisel ajal, riiklikel pühadel ja nädalavahetustel on kaevandamine ja väljavedu keelatud, kuid vähemat müra tekitavad tegevused (nt masinate hooldus, tankimine) on lubatud igal ajal. Liivakarjääris kaevandamisel tekitavad vibratsiooni seal töötavad masinad ja mehhanismid, millele on seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Ei ole eluliselt usutav, et ekskavaatori tööga kaasnev vibratsioon jõuab lähimate majapidamisteni ca 200 m kaugusel. Sellisel kaugusel oleks vibratsioon tajutav, kui tegu oleks lubjakivikarjääris lõhkamisega (Harku II lubjakivikarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele esitatud eksperthinnang8). Kuna kaevandamiseks taotletavat ala on lubatud kasutusele võtta etappide kaupa, ei saa masinad töötada korraga kogu mäeeraldise piires 10,75 ha suurusel alal. Vibratsioon on häiring, millest isendid liiguvad pigem eemale. 9. Küsimus, kuidas rohevõrgustik seal toimib. Kuidas loomad liiguvad Ülemiste järveni? Kui suur ala jääb loomadele liikumiseks, arvestades Kangru sõlme jaoks rajatud piirdeaeda. Kas on hinnatud, kuidas loomad hakkavad seda kasutama, arvestades piirkonna mürafooni? Kas on hinnatud Tallinna linna rohealaga määratud migratsioonikoridori ja selle toimimist? Tallinna linna näitel ei ole 50 m laiune metsariba piisav, miks ei ole kaalutletud laiema ala jätmist loomade läbipääsuks? V: igal rohealal peaks olema määratud funktsioon ÜP-ga. ÜP-des ei ole funktsioone väga tihti määratud ja tuleb funktsioonid „ise“ välja mõelda. Konkreetsel alal elavad metskitsed, rebased, jänesed. Ulukitel läheb elu kehvemaks, kuid kuna rohevõrgustik on ette nähtud kogu looduse mitmekesisuse hoidmiseks ja tugimiseks ehk et kui sinna tekib kõre ja kivisisaliku elupaik, siis ala funktsioon muutub. Jahiulukitel elupaik kitseneb, I-II kat.liikidel läheb elu paremaks. Ulukitel elamiseks ruumi jääb vähemaks (säilib siiski mõningane metsariba), samuti ei väldi nad avamaastikku ehk et PEP on ka nende jaoks kasutatav. Piirdeaed on Kangru sõlme äärest veidi eemal, 50 m puuderiba jääb alles. Ida-lääne suunalist ulukite liikumist ei toimu, maantee liiklustihedus on 10 000 autot ööpäevas ja see maht on selline, mis kindlasti lõikab läbi ulukite liikumisteed. Müra mõjust loomadele uuringuid eriti ei ole, kindlasti mõju on, kuid kitsed-rebased on inimtegevuse suhtes võrdlemisi tolerantsed. Jah, rohevõrgustiku toimimist on eelhinnangus käsitletud (kuidas loomastik pääseb läbi Raku järve lõunaosast). Suurim probleem on Rail Baltic, kus Raku järve kagunurgas tekib „pudelikael“. Teoreetiliselt on loomadel seal veel liikumisvõimalus olemas, säilitamiseks lasti ka vähendada mäeeraldise ala. 10. Väike-konnakotka toitumisala, kas on käsitletud? Müra ja vibratsioon mõjutab ka neid. Praegune kavandatav karjääriala just sobiks kotkale, kuna puud on juba raadatud ja järve läheduses on kotkale sobilikke pisiimetajaid. V: väike-konnakotka käsitlus ei olnud vajalik, kuna karjäärist kaugem koht, kus kotkas pesitseb, asub ca 3 km kaugusel. Konnakotka territoorium jääb ca 2 km raadiusesse ehk karjääriala jääb sellest välja. Lähem pesitsuskoht on ca 1,5 km, kuid saagijahiks eelistab avamaastikku (põld) ja mets ei ole eelistatud, seal on saagijahi edukus madal. Kui kotkas

8 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee-> keskkonnakaitseload (valgel taustal)-> dokumentide register-> reg. number DM-118268-19

kolib tagasi vanasse pesapaika, siis toitumisalad jäävad 180 kraadi teisele poole karjäärialast. Ei välista, et karjäärialal ta lendab, kuid olulise väärtusliku toitumisalana karjäär ei toimi. Karjäärimüra keskkonnamüra (liiklus jm) foonist kotka pesapaika ei jõua. Konnakotkas on keskmiselt häiringutundlik liik ja ennekõike pesapaigas, otsene häirimine (kui keegi pesa alt läbi jalutab). Toitumisalal talub häiringuid rohkem. Tegemist on liivakarjääriga, kus ei toimu lõhkamist ja vibratsioon ei jõua kotka pesapaigani. 11. Probleem tolmuga ja teede määrdumisega. Kuidas tagatakse, et tolmu ei lenduks ning teed ei muutuks liivaseks? Kui on kuiv ja külm, tolmab samuti. Mis meetmeid ettevõte kasutab? V: ettevõte jälgib tolmu tekkimist ja kui tekib, siis kas niisutavad, kasutavad kloriiditõrjet, rajavad mustkatte. Kloriidid võivad kõredele-kivisisalikele kahjulikult mõjutada, seda peab kaaluma. Talvel nad ei niisuta, kuna ei tolma. Suvel peamiselt niisutamine, on proovitud rattapesuvanne, mis aga suure mahu puhul ei ole enam efektiivne. 12. Ettepanek: täiendatakse eelnõusid ning korraldatakse täiendav avalik arutelu nende uuesti arutamiseks. V: KeA kaalus ettepanekut. Avalikul istungil esitatud ja menetluse jooksul kirjalikult laekunud küsimustele vastatakse kirjalikult käesoleva kirjaga, samuti täiendatakse loa andmise korralduse eelnõud ning saadetakse uuesti arvamuse avaldamiseks. Uue avaliku arutelu korraldamine loa tingimuste arutamiseks ei ole enam põhjendatud, kuna eelnõud avalikustati juba 24.11.2025 ja seega on eelnõukohastele tingimustele arvamuste esitamiseks olnud aega enam kui 2 kuud. Täiendatud eelnõu kohta saab uuesti arvamusi esitada kahe nädala jooksul eelnõude saatmisest. 13. Ettepanek: tellitakse uus müramodelleerimine kelleltki teiselt (mitte Steigerilt), kes arvestab ka piirkonna üldist mürataset ja karjääri mõju koos (kumulatiivselt). Samuti et oleks selgitatud väljaveotee liiklusmüra mõju elanikele. V: KeA jääb seisukohale, et uus modelleerimine ei saa anda oluliselt erinevaid tulemusi, kuna liiklusmüra ja tööstusmüra kumulatiivselt kokku ei liideta. 2019. a modelleerimine ei saanud samamoodi liiklusmüra (kumulatiivses mõttes koos karjääri müraga) arvestada. Samas on modelleerimiste kaardipiltidel9 näidatud ka liiklusmüra levik ning nende andmete kohaselt ülenormatiivne karjäärimüra ning liiklusmüra üksteiseni ei jõua. Väljaveotee asukoht ei ole hetkel teada. Loa taotleja, OÜ INF Maavarad on edastanud 09.01.2026 e-kirjaga (registreeritud KOTKAs-s 12.01.2026 numbriga DM-125171-40) omapoolsed selgitused tõstatunud küsimustele. Ettevõte on pakkunud välja, et tööaega piiratakse nii, et lubatud tööaeg oleks E-R ja päevasel ajal ning töid ei tehtaks öisel ajal, nädalavahetustel ega riigipühadel. Keskkonnaamet saab pakutud ettepaneku arvesse võtta ning korrigeerida algselt kavandatud kõrvaltingimust (kaevandamistöid ei ole lubatud teha ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni).

9 Leitav veebiaadressilt kotkas.envir.ee-> keskkonnakaitseload (valgel taustal)-> dokumentide register-> reg. number DM-125171-19