Arvamuse esitamine liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 840 SE osas

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Riigikantselei

Teie: 12.03.2026 nr RIIGIKOGU/26-

0312/-2T

Meie: 24.03.2026 nr 1-7/97-2

Arvamuse esitamine liiklusseaduse muutmise

seaduse eelnõu 840 SE osas

Austatud minister

Riigikantselei edastas seisukoha esitamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni 9. märtsil 2026

algatatud liiklusseaduse (edaspidi LS) muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide

regulatsioon) eelnõu.

Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 840 SE vastab sisult varasemale, 2025. aastal esitatud

eelnõule 614 SE, mis lükati Riigikogus I lugemisel tagasi1.

Kuivõrd eelnõu sõnastust ei ole muudetud, kordame oma varasemat seisukohta. Esmalt

märgime, et toetame kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) õiguse andmist renditavate ja

üüritavate jalgrataste, kergliikurite ja pisimopeedide piirarvu kehtestamiseks KOV-i

territooriumil. KOV-il on õigus, kohustus ning võimalus teostada järelevalvet enda kehtestatud

reeglite üle.

Eelnõuga soovitakse täiendada LS §-i 19014 lõikega 5, mis näeb ettevõtjale, kes annab rendile

või üürile kergliikurit, pisimopeedi või jalgratast, ette täiendavad nõuded, mida toetame, kuid

õiguslikult jääb eelnõuga pakutud moel LS-i muutmine puudulikuks. Nimelt oleks LS § 19014

lg 5 näol tegemist otse seadusest tulenevate majandustegevusnõuetega, mitte KOV-i poolt

kehtestatud nõuetega. Seetõttu ei hõlma KOV-ile LS §-s 19015 antud riiklikku järelevalve

pädevus nende nõuete üle järelevalve tegemist, isegi kui need nõuded on selgelt seotud KOV-i

enda potentsiaalselt kehtestatud nõuetega. Seletuskirja põhjal võib järeldada, et eelnõu eesmärk

on olnud täiendava õigusliku toe andmine just KOV-ile kergemate sõidukite rendi- ja

üüriteenusega seotud problemaatikaga tegelemiseks.

Väljapakutud kujul eelnõu sõnastades on aga riikliku järelevalve teostaja

(majandushaldusasutus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses (edaspidi

MSÜS)) jäänud määratlemata. Seetõttu puudub tegelik võimalus nõuete täitmist ettevõtjatelt

nõuda või neid mõjutada, mistõttu jääb ka sätete loodetav eesmärk täitmata. LS-s on sätestatud

mitmetele erinevatele tegevusaladele nõudeid ja ka vastavalt vajalik riikliku järelevalve

regulatsioon koos teostajatega (nt sõidukite tehniline ülevaatus, sõidukijuhtide koolitamine jm).

Majandustegevusnõuete täitmise kontroll ei ole liiklusjärelevalve, mille LS spetsiifiliselt ühe

riikliku järelevalve liigina ette näeb. Liiklusjärelevalve kontekstis saab politsei tegeleda

1 Liiklusseaduse muutmise seadus (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) 614 SE

2 (2)

konkreetsete sõitjatega, mitte teenusepakkuja majandustegevusnõuete täitmise kontrolliga.

Viimane ei saa kindlasti olla ka ootus politseile.

Leiame, et otse seadusest tulenevate majandustegevusnõuete sissetoomine LS-sse vajab

vähemalt eelnõu täiendamist sätetega, mis annavad KOV-ile või muule asjakohasele asutusele

(eeldatavalt TTJA) pädevuse ning asjakohased ja rakendatavad meetmed ettevõtjate tegevuse

üle järelevalve teostamiseks nende nõuete täitmise üle. Seda ka juhul, kui KOV ei ole §-de

19013 ja 19014 alusel seadusest erinevaid nõudeid kehtestanud.

Seadusest otse kohalduvate majandustegevusnõuete kehtestamine vajab laiemat läbimõtlemist

ja süvenevamat arutelu – kuidas määratleda seda tegevusala MSÜS-i kontekstis ja kas viimaste

aastate praktika ja probleemistik oma ohupildiga selles vallas viitab ehk vajadusele paigutada

valdkond tegevusloa regulatsioon alla. Kes on õige(d) majandushaldusasutus(ed) ja milliseid

erimeetmeid on vaja kehtestada, et oleks reaalselt võimalik tagada vajalike

majandustegevusnõuete täitmine, kui ettevõtjad seda oma vastutustundest ise siiski ei tee.

Tegemist on eripäraste tehnilisele lahendusele seatavate nõudmistega, mille puhul ei pruugi

üldiselt KorSi meetmetele viitamisest tegelikku abi olla. See võib olla ka juba kehtiva

regulatsiooni puudujääk, kui KOV oma määrustega kehtestatud nõuete täitmist tõhusalt

kontrollida sooviks.

Kiivri võimaluse pakkumise kohustust renditava sõiduki juures peame küsitavaks, kuivõrd

praktiliselt on selle tagamine igal ajal iga sõiduki juures ettevõtjale väga keeruline. Teiste

riikide kogemus näitab, et kasutajad viskavad neid ära või varastavad. Samuti peetakse

ühiskasutuses kiivrit ebahügieeniliseks ning jäetakse tihti ikkagi kasutamata.

Täiendavalt märgime, et järjest enam ohtusid ja probleeme tekitavad isiklike kergliikuritega

sõitjad, mh alaealised liiklejad, kelle valduses on lubamatu sõidukiirusega sõiduvahendid. Ka

nende ohtude maandamise võimalused väärivad laiemat arutelu võimalike seadusemuudatuste

näol.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister