KLIM - Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamiseks liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) (840SE) kohta

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikantselei

Teie 12.03.2026 nr 2-5/26-00521 Meie 03.04.2026 nr 1-5/26/1037-3

Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamiseks liiklusseaduse muutmise seaduse

eelnõu (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) (840SE) kohta

Kliimaministeeriumile on tehtud ülesandeks vaadata läbi Siseministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukohad Eesti Keskerakonna fraktsiooni 09.03.2026. a algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu

(kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) (840SE) kohta ning esitada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks.

1. Arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu

Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (840SE) soovitakse: 1) anda omavalitsusüksusele õigus kehtestada oma territooriumil renditavate või üüritavate

kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarv;

2) kehtestada nõue, et ettevõtja peab tagama üüri- või renditeenuse kasutaja vanuse kontrollimise selliselt, et alla seaduses sätestatud vanusepiiri isikul ei oleks võimalik sõidukit kasutada;

3) kehtestada nõue, et ettevõtja peab kontrollima pisimopeedi rendile või üürile andmisel alaealise kasutaja juhtimisõigust selliselt, et ilma nõutava juhtimisõiguseta alaealisel isikul ei oleks võimalik sõidukit kasutada;

4) kehtestada nõue, et ettevõtja peab kergliikuri, pisimopeedi või jalgratta rendile või üürile andmisel kuni 16-aastasele kasutajale pakkuma jalgratturikiivri rentimise või üürimise

võimalust. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu ajendiks kergliikurite ja pisimopeedidega seotud

liiklusõnnetuste sagenemine, alaealiste kasutajate juhtimisõiguse kontrolli puudumine ning turvavarustuse kasutamata jätmine. Eelnõu jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. juulil.

2. Siseministeeriumi arvamus

Siseministeerium (SIM) märgib oma 24.03.2026. a kirjas nr 1-797-2, et eelnõu 840SE vastab sisult Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 7.04.2025. a algatatud liiklusseaduse muutmise

seaduse eelnõule (614SE), mis lükati Riigikogus I lugemisel tagasi, ning kuna sõnastust pole muudetud, kordab ministeerium oma varasemat seisukohta.

Siiski, erinevalt eelnõule 614SE esitatud arvamusest märgib SIM seekord, et toetab KOV-ile

renditavate ja üüritavate jalgrataste, kergliikurite ja pisimopeedide piirarvu kehtestamise õiguse andmist.

Samuti toetab SIM ka ettevõtjatele seatavaid vanuse- ja juhtimisõiguse kontrollimise nõudeid, kuid leiab, et eelnõu järelevalvesätted on puudulikud – riikliku järelevalve teostaja on jäänud piisavalt

määratlemata, KOV-i järelevalvepädevus ei laiene kavandatud nõuetele ning reaalne võimalus nõuete täitmist ettevõtjatelt nõuda puudub.

Kiivri pakkumise kohustust peab SIM küsitavaks, viidates teiste riikide kogemusele, kus kiivrid varastatakse või visatakse ära ning ühiskasutuses kiivrit peetakse ebahügieeniliseks.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) märgib oma 30.03.2026.a. kirjas nr 2-3/913-2, et ei toeta eelnõu 840SE.

MKM toetab liiklusohutust suurendavaid meetmeid, kuid peab oluliseks, et muudatused oleksid

põhjendatud, proportsionaalsed ja ei tooks ettevõtjatele põhjendamatut halduskoormust. MKM leiab, et kehtiv regulatsioon (09.07.2024 jõustunud LS redaktsioon) annab KOV-ile juba piisavad võimalused kõneksolevate sõidukite reguleerimiseks ning need võimalused ei ole veel täiel määral

kasutust leidnud. Kvoodinõude osas toob MKM välja, et puuduvad kriteeriumid sõidukite jaotamiseks ettevõtjate

vahel, uute turule sisenejate kohtlemine on lahendamata ning piirangud seavad ohtu ettevõtjate õigustatud ootused ja tehtud investeeringute tasuvuse.

Vanuse- ja juhtimisõiguse kontrolli osas peab MKM seda põhimõtteliselt vajalikuks, kuid rõhutab, et mõjud ettevõtjatele on eelnõus 840SE hindamata ning ettevõtlusvabaduse piiramine peab olema

kaalukas ja õiguspärane.

Kiivri pakkumise kohustust peab MKM problemaatiliseks praktiliste takistuste tõttu (hoiustamine, hügieen, vargusrisk) ning ka selle meetme mõjusid ei ole hinnatud. Kokkuvõtvalt leiab MKM, et seletuskirjas ei ole piisavalt analüüsitud, miks kehtivad regulatsioonid ei ole piisavad, ega hinnatud

kavandatavate meetmete mõju ettevõtjatele.

4. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM) teeb oma 31.03.2026. a kirjas nr 1.4-2/698-1

ettepaneku eelnõu 840SE mitte toetada.

REM leiab, et sõidukite piirarvu kehtestamine piirab olulisel määral ettevõtlusvabadust ning eelnõu seletuskirjas puudub kavandatava ettevõtlusvabaduse piiramise proportsionaalsuse analüüs – ei ole selgitatud, kuidas piirarvu kehtestamine on taotletava eesmärgiga võrreldes sobiv, vajalik

ja mõõdukas meede ehk eelnõu mõju ettevõtjate ettevõtlusvabadusele on hindamata. Samuti ei ole seletuskirjas põhjendatud, miks kehtiva liiklusseaduse (sh 09.07.2024 jõustunud muudatuste)

tõhusam rakendamine ei aitaks probleeme lahendada. REM osutab, et peamiselt juhtuvad õnnetused üüri- ja rendikergliikuritega just nädalavahetuseti ning öistel aegadel ja märkimisväärses osas joobes juhtidega – seega on probleemiks juhtide liikluskäitumine, mitte

sõidukite arv, ning kvoodinõue seda ei lahenda. REM toob välja, et kvoodinõude rakendamine eeldaks sisuliselt majandustegevuse loakohustuse loomist, mida REM samuti ei toeta.

5. Kliimaministeeriumi arvamus

5.1. Eelnõu kattub sisuliselt varasema tagasi lükatud eelnõuga 614SE

Nagu Siseministeerium märkis, siis eelnõu 840SE on oma reguleerimisesemelt ja sisult identne (välja arvatud jõustumisaeg) eelnõuga 614 SE, mida Vabariigi Valitsus arutas 05.05.2025. a

istungil ja otsustas mitte toetada1. Eelnõu 840SE ei sisalda võrreldes eelnõuga 614SE uusi lahendusi ega kõrvalda varasemalt välja toodud puudusi. Alljärgnevalt esitame mittetoetamise

põhjendused osaliselt uuesti ja täiendame neid.

5.2. Kvoodinõue (sõidukite piirarv)

Kehtiv regulatsioon annab omavalitsusüksustele juba piisavad vahendid. Liiklusseaduse

122. peatükis (jõustunud 09.07.2024) sisaldub regulatsioon, mille alusel on omavalitsusüksusel võimalik kehtestada erinevaid piiranguid rendiks ja üüriks pakutavate pisimopeedide, kergliikurite ja (elektri)jalgrataste kasutamisele läbi majandustegevuse nõuete asjaomasele ettevõtjale. Nende

sätete alusel on omavalitsusüksusel võimalik: 1) seada sõiduki kasutamisele geograafilisi, ajalisi, sõidukiiruse ja parkimise piiranguid;

2) kehtestada piirkonnad, kus ettevõtja peab geopiirangu abil piirama sõiduki parkimise võimalusi;

3) kehtestada piirkonnad ja kellaajad, mil ettevõtja peab geopiirangu abil piirama sõiduki kiirust ;

4) kehtestada nõuded parkimiskohtade kasutamisele; 5) kehtestada nõue, et ettevõtja peab oma sõidukid varustama identifitseerimisnumbri ning

ettevõtja telefoninumbri ja ärinimega.

Seega vastupidiselt eelnõu 840SE seletuskirjas väidetule sisaldub kehtivas õiguses juba paindlik

regulatsioon, mis võimaldab kehtestada mitmekülgseid kohalikke piiranguid ja lisatingimusi, et vähendada rendile või üürile antavate sõidukite kasutamisest tulenevaid riske. Nende meetmete rakendamine on juba andnud tulemusi – 2025. aasta andmed näitavad, et kergliikuriõnnetuste

koguarv on võrreldes varasemate aastatega langenud.

Kvoodinõue ei lahenda peamist probleemi. Liiklusõnnetuste statistika ja Transpordiameti iga- aastaste küsitlusuuringute baasil saab väita, et rendisõidukitest tulenevaks peamiseks probleemiks ei ole ettevõtjate tegevus ega sõidukite arv, vaid sõidukijuhtide liikluskäitumine – nõuetele

mittevastav parkimine, hooletu juhtimine, mittesobiva sõidukiiruse valimine ning joobes juhtimine. Sõidukite arvu piiramine ei mõjuta otseselt neid käitumismustreid. Kvoodisüsteem ei

ole suunatud ühegi nimetatud käitumusliku probleemi lahendamisele. Sõidukite üldarvu piiramine ei muuda juhte hoolikamaks ega reegleid järgivamaks. Liiklusdistsipliini parandamiseks on vaja tegeleda käitumise mõjutamisega, teadlikkuse tõstmisega, infrastruktuuri kohandamisega ja

reeglite tõhusama jõustamisega.

Kvoodinõue on pakutud kujul ebaproportsionaalne ettevõtlusvabaduse riive. Kehtivas õiguses on olemas vähem koormavaid meetmeid, mis on otseselt suunatud probleemi tuumale. Kvoodinõude kehtestamine esitatud kujul võib viia põhiseadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse

rikkumiseni. See suurendaks oluliselt halduskoormust ja nõuaks sisuliselt tegevusloasüsteemi loomist. Kaalutluskriteeriumiteta kvoodisüsteem loob lisaks kõrge barjääri ettevõtjatele turule

sisenemiseks, eriti kui kvoodid on juba jaotatud olemasolevate operaatorite vahel, mis pärsib konkurentsi ja innovatsiooni ning muudab teenuse tarbijatele kallimaks. Eelnõu seletuskirjas ei ole nõuetekohaselt hinnatud meetme proportsionaalsust ega riive ulatust ettevõtlusvabadusele.

Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, milliste kriteeriumite alusel kvooti määratakse. Vastust ei leia

näiteks järgmistele küsimustele:

1 https://www.riigikogu.ee/download/4c8df510-ea4a-4029-97cc-9e05ae789422

• Kas kvoot kehtestatakse terve omavalitsusüksuse kohta, kindla piirkonna kohta või mõlema

kohta? • Kas ettevõtja kvoot sõltub üldkvoodist?

• Mis järjekorras kvooti jaotatakse – kas taotluste esitamise järjekorras kuni ammendumiseni või muudel tingimustel?

• Kas kvoot on sõidukiliigipõhine (kergliikuritele üks, pisimopeedidele ja jalgratastele teine)

või sõidukiliikide ülene? • Kas kvoot võib sõltuda hooajast?

• Milliseid dokumente peab ettevõtja esitama ja millistele nõuetele vastama? • Milliste kriteeriumite alusel ettevõtjapõhiselt kvooti määratakse?

Kohaste kaalutlusreeglite puudumine võib viia võimu omavolini, ebaõigluseni ja osade turuosaliste põhjendamatu eelistamiseni.

Kvoot süvendab sõidukite koondumise probleemi. Kui igale ettevõtjale on lubatud piiratud arv sõidukeid, koondavad ettevõtjad need kõige tihedama kasutatavusega piirkondadesse, et

maksimeerida ärilist tasuvust. Selle tulemusena väiksema nõudlusega piirkonnad jäävad teenuseta, mis kahjustab säästvate liikumisviiside kättesaadavust, samas koondub populaarsematesse

piirkondadesse endiselt palju sõidukeid. Seega sõidukite koondumisest tulenev õnnetuste risk tegelikult ei vähene, sest peamiseks teguriks jääb endiselt liikluskäitumine ja taristu puudused.

5.3. Vanuse ja juhtimisõiguse kontrollimise nõue

Mis puudutab vanuse ja juhtimisõiguse kontrolli panemist ettevõtjale, et vältida alaealiste ja

juhtimisõiguseta isikute ligipääsu sõidukitele, siis on Kliimaministeerium selle lahendamiseks välja töötanud ning kooskõlastusringile saatnud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu2, mis

käsitleb sama valdkonda, kuid lahendab tuvastatud probleemid süsteemsemalt, põhjalikumalt ja õiguslikult korrektselt.

Kliimaministeeriumi eelnõu näeb muu hulgas ette: 1) kergliikuri juhtimise vanuse selge alammäära kehtestamise (10 aastat) sõltumata tee liigist –

kehtivas seaduses on alla kümneaastaste isikute kergliikuriga liiklemine muudel teedel peale sõidutee reguleerimata;

2) 10–15-aastastele kergliikurijuhtidele jalgratta juhtimisõiguse nõude laiendamine kõigile

teedele, mitte ainult sõiduteele – see on oluline, kuna õnnetused toimuvad valdavalt just kõnniteedel ning jalgratta- ja jalgteedel;

3) rendi- ja üüriteenuse osutajatele kohustuse tuvastada kasutaja isikusamasus ja vanus ning kontrollida jalgratta juhtimisõiguse olemasolu;

4) uue väärteokoosseisu, millega kehtestatakse vastutus isikule, kes sõiduki omaniku või

valdajana lubab sõidukit juhtima isiku, kellel puudub nõutav juhtimisõigus või kes ei vasta vanuse alammäärale;

5) kohaliku omavalitsuse üksustele õiguse kontrollida renditeenuse osutajate tegevust, sealhulgas kontrolltehingute tegemise õiguse;

6) AM-kategooria juhtimisõiguse alternatiivse aluse lisamise kergliikuri ja pisimopeed i

juhtimiseks.

Kliimaministeeriumi eelnõu jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. jaanuarile, mis annab ettevõtjatele piisavalt aega vajalike IT-arenduste tegemiseks ja kontrollimehhanismide rakendamiseks. Eelnõule on koostatud nõuetekohane mõjuanalüüs.

Eelnõul 840SE on Kliimaministeeriumi eelnõuga võrreldes järgmised olulised puudused.

2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c156cfe4-0623-48e3-bc9c-ee6794e81d76

Eelnõu 840SE ei lahenda kergliikurijuhtide vanusekontrolli probleemi. Eelnõu 840SE näeb

ette ettevõtjale kohustuse kontrollida juhi vanust, kuid ei kehtesta kergliikurijuhile vanuse alammäära ega laienda juhtimisõiguse nõuet. Kehtiva liiklusseaduse kohaselt nõuab seadus

kergliikurite puhul jalgratta juhtimisõigust ainult juhul, kui liigeldakse sõiduteel, samas kui peamine liiklemiskeskkond kergliikuritele on jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee ning kõnnitee – seal liiklemiseks kehtiv õigus juhtimisõigust ega vanuse alammäära ei nõua. Ettevõtjale pandav

vanusekontrolli kohustus jääb eelnõuga 840SE seega kergliikurite osas sisuliselt tühjaks, sest puudub kontrollitav vanusepiir. Kliimaministeeriumi eelnõu lahendab selle probleemi, kehtestades

kergliikuri juhtimise vanuse alammäära (10 aastat) sõltumata tee liigist ja laiendades kergliikurijuhile jalgratta juhtimisõiguse omamise nõude kõigile teedele.

Eelnõus 840SE puudub sanktsiooni- ja vastutusmudel. Eelnõu 840SE paneb kohustusi ettevõtjale, kuid ei kehtesta vastutust reguleerivaid sätteid isikule, kes lubab alaealist sõidukit

juhtima. Kliimaministeeriumi eelnõu loob selleks uue väärteokoosseisu.

Eelnõus 840SE puudub toimiv järelevalvemudel. Riikliku järelevalve teostaja on eelnõus

840SE jäänud määratlemata ning seega on ka nõuete täitmise tagamine puudulik. Kliimaministeeriumi eelnõu annab KOV-ile selge õigusliku aluse järelevalveks, sealhulgas

kontrolltehingute tegemise õiguse.

Eelnõus 840SE on mõjud hindamata. Eelnõu 840SE seletuskirjas ei ole asjakohaselt hinnatud

kavandatud muudatuste mõjusid. Kliimaministeeriumi eelnõu seletuskirjas on nõuetekohane mõjuanalüüs, sealhulgas hinnang halduskoormusele ettevõtjatele, kodanikele ja avalikule sektorile.

5.4. Kiivri pakkumise nõue

Eelnõu sisaldab ettepanekut kehtestada nõue, et ettevõtja peab pakkuma kuni 16-aastasele sõiduki juhile jalgratturikiivri rentimise või üürimise võimalust. Leiame, et säte sellisel kujul ei täida

eesmärki ega ole praktikas teostatav.

Pelk pakkumise võimalus ei taga kiivri kandmist. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole kirjeldatud, mis kujul ja millal see pakkumine toimuma peab. Näiteks kas piisab üksnes sellest, et ettevõtja teeb mobiilirakenduses pakkumise, et isikul on võimalus kuskilt kiiver laenutada? Eelnõust ei

selgu, kuidas kasutaja kiivri kätte saab, kas kiiver peab olema sõiduki küljes või on kiiver kättesaadav teatud kiivrilaenutuspunktidest. Selline ebamäärane kohustus ei too kaasa reaalset

liiklusohutuse paranemist.

Eelnõust ei selgu, kuidas lahendatakse näiteks järgmised olulised praktilised probleemid:

1) kuidas tagada kiivri füüsiline kättesaadavus iga sõidu alguses, arvestades et rendisõiduki kasutuselevõtu asukoht on ettearvamatu ja muutub pidevalt;

2) kuidas tagada laenukiivri hügieenilisus korduval kasutamisel erinevate isikute poolt; 3) kuidas lahendada kiivri suuruse sobivus – üks kiivrisuurus ei sobi kõigile kasutajatele; 4) kuidas tagada kiivri kasutuskõlblikkus märja ilma ja muude ebasoodsate tingimuste korral;

5) kas kiivri puudumine peaks tehniliselt blokeerima sõiduki kasutamise, mis eeldaks ettevõtjatelt uute tehniliste lahenduste väljatöötamist.

Nõue ei ole kooskõlas üüri- ja renditeenuse tegelike kasutustingimustega. Rendi- ja üüriteenuse pakkujate kasutustingimustes on kergliikuri kasutamiseks kehtestatud enamasti

vanusepiirang 18 eluaastat, st teenuse kasutamine on lubatud alates 18. eluaastast. Liiklusseadusest tuleneb kiivri kandmise kohustus aga alla 16-aastastele. Kui teenusepakkuja tingimuste kohaselt

ei tohiks alla 18-aastane isik teenust üldse kasutada, siis jääb arusaamatuks kellele on kiivri pakkumise nõue suunatud. Seega on eelnõu 840SE kiivrinõue suunatud sihtrühmale, kes ei tohiks renditeenust kasutada, mis muudab nõude sisuliselt tühjaks.

Praktikas on kiivrisüsteem osutunud läbikukkunuks. Meile teadaolevalt testis Bolt 2024. aasta

aprillis-mais kiivrisüsteemi Vilniuses selliselt, et sõidukitel olid kaasas mehaanilise lukuga kiivrid. Tulemus oli see, et vähem kui kuu ajaga kadus või lõhuti ligikaudu 90% kiivritest. Sarnaseid

probleeme on esinenud ka mujal. Näiteks katsetas Oslo linn seda 2023. aastal, mil seati nõue varustada elektrilised tõukerattad kiivriga. Lahendus osutus praktikas ebaõnnestunuks: kasutajad keeldusid kiivreid kandmast hügieenilistel põhjustel, kiivreid lõhuti, varastati ja jäeti tänavatele

vedelema, mis omakorda tekitas linnaruumis jäätmeprobleemi. Kogemuse tulemusel sellisest nõudest hiljem loobuti. See kõik näitab ilmekalt, et avalikus ruumis vabalt ligipääsetavate kiivrite

vandalismi- ja vargusrisk on vältimatult kõrge ning muudab süsteemi ebaökonoomseks. Kokkuvõtvalt on kiivri pakkumise kohustus pakutud kujul ebatõhus ja ebapraktiline ning ei

lahenda tegelikku ohutusprobleemi.

5.5. Ebarealistlik jõustumistähtaeg

Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2026. aasta 1. juulil. See tähtaeg on ilmselgelt liiga lühike, et

ettevõtjad jõuaksid teha vajalikud IT-arendused isikutuvastuse, vanuse ja juhtimisõiguse kontrollimiseks ning kiivrikohustuse lahendamiseks ning planeerida tegevust ebapiisavalt

sisustatud kvoodinõude jõustumisel.

5.6. Kliimaministeeriumi koostatud eelnõu on esitatud kooskõlastusringile arvamuse

avaldamiseks

Nagu käesoleva kirja punktis 4.3 selgitatud, siis on Kliimaministeerium koostanud ja esitanud

kooskõlastusringile liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb sama valdkonda, kuid lahendab tuvastatud probleemid süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Kliimaministeeriumi koostatud

eelnõu jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. jaanuarile, mis annab ettevõtjatele piisavalt aega vajalike arenduste tegemiseks ja tegevuste planeerimiseks.

6. Ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks

Tulenevalt eelnevast teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku eelnõu 840SE mitte toetada. Eelnõu on sisuliselt identne varasema tagasi lükatud eelnõuga 614SE, ei kõrvalda varem tuvastatud puudusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: Siseministeeriumi arvamus; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus; Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus

Lisaadressaadid: Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Hindrek Allvee, 639 7670

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Teie 12.03.2026 nr RIIGIKOGU/26-0312/-

2T

Meie 30.03.2026 nr 2-3/913-2

Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu

840 SE vastuskiri

Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (840 SE)

eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele täiendavad võimalused reguleerida kergliikurite,

pisimopeedide ja jalgrataste renditeenust, sealhulgas kehtestada sõidukite arvu piiranguid ning

kehtestada ettevõtjatele täiendavad kohustused seoses kasutajate vanuse ja juhtimisõiguse

kontrollimise ning kiivri pakkumisega.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab meetmeid, mis aitavad suurendada

liiklusohutust ja parandada avaliku ruumi kasutust. Samas peame oluliseks, et kavandatavad

muudatused oleksid põhjendatud, proportsionaalsed ning ei tooks ettevõtjatele kaasa

põhjendamatut halduskoormust.

1. Kohaliku omavalitsuse territooriumil kergliikuritele, pisimopeedidele ja jalgratastele

piirarvu seadmine piirab ettevõtlusvabadust ning leiame, et kehtiv liiklusseadusest

tulenev regulatsioon annab kohalikule omavalitsusele piisavad võimalused

sõidukitele piirangute seadmiseks.

Liiklusseaduse 09.07.2024 jõustunud redaktsiooniga anti kohalikele omavalitsustele võimalus

seada sõiduki kasutamisele geograafilisi, ajalisi, sõidukiiruse ja parkimise piiranguid1.

Eelnimetatud piirangute kaudu on võimalik reguleerida kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste

hulka, nt parkimisele kehtestatud regulatsiooni abil. Kuivõrd tegemist on 09.07.2024 jõustunud

redaktsiooniga, siis on tõenäoline, et antud muudatusest tekkinud võimalused ei ole veel täielikul

määral kasutust leidnud ning olukord vastavalt sellele paraneb.

2. Andes kohalikule omavalitsusele õiguse määrata maksimaalne sõidukite arv, mida

ettevõte võib kohaliku omavalitsuse territooriumil kasutada, piiratakse olulisel

määral ettevõtlusvabadust.

1 Liiklusseadus § 19014 lg 1 p 1-4 sätestavad, et kohaliku omavalitsuse üksus võib ettevõtja kergliikuri, pisimopeedi

või jalgratta rendile või üürile andmise majandustegevusele määrusega kehtestada p 1 rendile või üürile antava sõiduki

tehnilised nõuded, mille abil on võimalik seada sõiduki kasutamisele geograafilisi, ajalisi, sõidukiiruse ja parkimise

piiranguid; (p 2) piirkonnad, kus ettevõtja peab sõiduki tehnilisi funktsioone kasutades piirama sõiduki parkimise

võimalusi; (p 3) piirkonnad, kus, ning päevad ja kellaajad, mil ettevõtja peab sõiduki tehnilisi funktsioone kasutades

piirama sõiduki kiirust; (p 4) nõuded parkimiskohtade kasutamisele.

2 (3)

Pole selge, mille alusel määratakse ettevõtetele maksimaalne sõiduvahendite arv. Kui omavalitsus

seab ülempiiriks näiteks 100 sõidukit, jääb lahtiseks, kuidas see ettevõtete vahel jaotatakse ning

mis juhtub, kui turule lisandub uusi teenusepakkujaid. Kas see tähendab, et olemasolevate

ettevõtete lubatud sõidukite arvu vähendatakse? See võib põhjustada ettevõtjatele kulusid, kui

investeeringud sõiduvahendite soetamiseks on juba tehtud. Samuti ei pruugi ühtlane jaotamine

arvestada ettevõtete erinevat suurust ja võimekust, mis võib viia ebaõiglase konkurentsiolukorrani.

Ilma seniste piiranguteta on ettevõtted investeerinud sõidukitesse vastavalt nõudlusele ja oma

teenusevõimekusele, lootes nende abil kasumit teenida. Kui kehtestatakse sõidukite arvule

piirangud, võib see takistada olemasolevate sõidukite kasutamist, tuues kaasa lisakulusid

hoiustamise, ümberpaigutamise või muude tegevuste näol. See seab ohtu ettevõtete õigustatud

ootused ja tehtud investeeringute tasuvuse.

3. Vanuse ja juhtimisõiguse kontroll paneb ettevõtjatele täiendavaid kohustusi ning

piirab olulisel määral ettevõtlusvabadust.

Vanuse ja juhtimisõiguse kontroll võib olla vajalik, et vältida alaealiste ja juhtimisõiguseta isikute

renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste kasutamise võimalust.

Ettevõtted on tõenäoliselt ise huvitatud, et nende teenuseid kasutaksid vaid sobiliku vanuse ja

õigustega isikud. Samas ei ole eelnõu seletuskirjas hinnatud muudatuse mõjusid ettevõtjatele. Pole

teada, milliseid kulutusi ettevõtjad peavad kandma uute lahenduste sisseviimisel. Põhiseaduse § 31

annab õiguse kodanikele tegelda ettevõtlusega ning jätab seadusandjale võimaluse reguleerida

ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramine

saab toimuda üksnes avalikust huvist, peab olema kaalukas ja õiguspärane. Mida intensiivsem on

ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused.

Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust

ebasoodsalt, näiteks halvendatakse varem kehtinud õigusraamistikku2.

Oluline on säilitada sõiduvahendite algne eesmärk – pakkuda kiiret ja soodsat liikumisvõimalust.

4. Kiivri kasutamise nõude täitmise kohustus seisneb ettevõtja tegevuses, millega

ettevõtjad peavad tagama võimaluse, et teatud kasutajad saavad nende käest kiivrit

laenutada.

Käesoleval hetkel kehtivas liiklusseaduses on kehtestatud nõue, et alla 16-aastane sõitja peab

kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.3 Muudatus näeb ette, et teenusepakkujad peavad alla 16-

aastastele kasutajatele võimaldama kiivri laenutust või renti, et suurendada liiklusohutust ja

vähendada peavigastusi. Kuigi kiivri vajalikkus on arusaadav, tekitab kohustuse asetamine

ettevõtjale mitmeid praktilisi probleeme – alates hoiustamisvõimaluste puudumisest kuni hügieeni

ja kiivrite varguseriskideni. Kuna enamik sõidukeid paiknevad avalikus ruumis ja on järelevalveta,

võib kiivrite pakkumise kohustus osutuda ettevõtjale küllaltki keeruliseks ja kahtlemata tekitab

see ettevõtjale täiendavaid kulusid. Sarnaselt eelmises punktis käsitletud nõuetega on ka antud

juhul tegemist ettevõtlusvabaduse piiramisega ja muudatuse mõjusid ei ole hinnatud.

5. Seletuskirjas toodud täiendavad põhjendused ei muuda hinnangut eelnõule

Kuigi seletuskirjas on täiendavalt viidatud liiklusõnnetuste sagenemisele ja vajadusele suurendada

ohutust, ei ole esitatud piisavat analüüsi selle kohta, miks kehtivad regulatsioonid koos 09.07.2024

jõustunud muudatustega ei ole piisavad ega hinnatud kavandatavate meetmete mõju ettevõtjatele.

2 Vt RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13 3 Liiklusseadus § 30 lg 6

3 (3)

Eeltoodust tulenevalt ei saa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetada algatatud

eelnõu 840 SE.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Regina Karumaa

+372 5305 3756 [email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-2/698-1

Arvamus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (840 SE) kohta (Riigikantselei 10.03.2026 resolutsioon nr 2-5/26-00521) Riigikantselei on teinud 10. märtsi 2026. aasta resolutsiooniga nr 2-5/26-00521 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ülesandeks esitada Kliimaministeeriumile oma seisukoht liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (840 SE) kohta. Eelnõuga täiendatakse liiklusseaduse § 19014 lõiget 1 punktiga 5, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse kehtestada oma territooriumil renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarv. Samuti täiendatakse liiklusseaduse § 19014 lõikega 5, mille kohaselt peab ettevõtja tagama, et: 1) alla seaduses sätestatud vanusepiiri isik ei saa rendiseadet aktiveerida ega kasutada; 2) pisimopeedi rendile või üürile andmisel tuleb kontrollida alaealise isiku juhtimisõigust, et vältida seadusevastast sõidukijuhtimist; 3) teenusepakkuja peab pakkuma võimalust kiivri laenutamiseks või rentimiseks kuni 16-aastastele kasutajatele. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb ettepaneku eelnõu mitte toetada, kuna sõiduvahendite arvu piiramisega kaasneks sekkumine ettevõtja majandusvabadusse ja ettevõtjale lisanduks täiendav halduskoormus. Seletuskirjas ei ole hinnatud, milline mõju on eelnõuga kavandataval muudatusel ettevõtjate ettevõtlusvabadusele. Samuti on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul ebaselge, milline oleks meetme tegelik mõju ohutu liikluskäitumise edendamisele. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse täiendavate piirangute seadmist asjaoluga, et tänased regulatsioonid ei võimalda kohalikel omavalitsustel piisaval määral kergliikurite ja pisimopeedide liiklust reguleerida ega kehtestada kohalikke piiranguid või lisatingimusi rendiettevõtetele. Kehtiva liiklusseaduse järgi saavad kohalikud omavalitsused reguleerida vaid kiirust, asukohta ja parkimist. Liiklusseaduses puuduvad seletuskirja kohaselt ranged nõuded kasutaja vanuse ja juhtimisõiguse kontrollimiseks, mis on eriti problemaatiline alaealiste puhul. Tulemuseks on sagenenud liiklusõnnetused, mis põhjustavad tervisekahjusid ja suurendavad Tervisekassa koormust. Samas ei ole eelnõu seletuskirjas selgitatud, millest tulenevalt järeldatakse, et kehtiva liiklusseaduse tõhusam rakendamine ei aitaks probleemide lahendamisele kaasa ja eesmärgipärasem on selle asemel seada täiendavaid piiranguid ja kontrollikohustusi ettevõtjatele. Kehtiva liiklusseaduse §-st 19014 tulenevate nõuete seadmisel, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse andmisel seada kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta rendile või

2 (3)

üürile andmisel kiiruse- ja parkimispiiranguid, selgitati liiklusseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus eelnõu 429 SE seletuskirjas, et peamiselt juhtuvad õnnetused laenukergliikuritega ja enamik neist just nädalavahetuseti ning õhtustel ja öistel aegadel ning märkimisväärses osas on tegu just joobes juhtidega. Seega on praktikas probleemiks sõidukijuhtidest lähtuv liiklusreeglite eiramine, mitte ettevõtjate poolne tegevus. 429 SE seletuskirjas ei osundatud senisele õnnetusjuhtumite statistikale viidates, et suurim probleem kergliikurite ja pisimopeedide kasutamisel on just alla 16-aastaste isikutega. Eelnõu eesmärk anda kohalikele omavalitsusüksustele õigus kehtestada rendisõidukitele piirarv ei lahenda otseselt probleemi, et osa juhte eirab liiklusreegleid, ei vali sobilikku kiirust või sõidab hooletult. Liiklusnõuete rikkumine tuleneb juhi käitumisest, mitte niivõrd sõidukite arvust tänavatel. Eelnõus esitatud kujul piirangu seadmine renditavate või üüritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste puhul tekitab ka küsimuse miks nooruk võib omada või kasutada jätkuvalt isiklikku sõidukit, aga ei tohi seda renditeenusena samas linnas kasutada. Leiame, et kohaliku omavalitsuse territooriumil kergliikuritele, pisimopeedidele ja jalgratastele piirarvu seadmine piirab olulisel määral ettevõtlusvabadust, kuna see mõjutab teenusepakkujate turulepääsu ja teenuse osutamise mahtu. Põhiseaduse § 31 annab õiguse kodanikele tegelda ettevõtlusega ning jätab seadusandjale võimaluse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramine saab juhtuda ainult avalikust huvist, peab olema kaalukas ja õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad aga olema sekkumist õigustavad põhjused. Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehtinud õigusraamistikku (vt RKPJKo 16.12.2013, 3- 4-1-27-13). Piirangute kehtestamisel ettevõtjatele peab kaaluma piirangute kehtestamise proportsionaalsust ehk sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Piirangud saavad eelkõige olla tingitud vajadusest tagada ohutus. Eelnõu seletuskirjas puudub eelnõuga kavandatav ettevõtlusvabaduse piiramise proportsionaalsuse analüüs. Eelnõu seletuskirjas ei ole selgitatud, kuidas ettevõtjale rendile või üürile antava kergliikuri, pisimopeedi ja jalgratta piirarvu kehtestamine kohaliku omavalitsuse poolt on taotletava eesmärgiga võrreldes sobiv, vajalik ja mõõdukas ettevõtlusvabaduse piirang. Kui piirangute eesmärk on tagada liiklejate ohutus, siis kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste piirarvude kehtestamine ei pruugi aidata seda tõhusalt saavutada. Eelnõu seletuskirjas ei ole selgitatud, miks ei ole sama tulemust võimalik saavutada kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kehtiva seaduse raamides rangemate reeglite kehtestamisega alade osas, kuhu sõidukit võib parkida või jätta (kehtiva liiklusseaduse § 19014 lõike 1 punktid 1–4). Lisaks märgime, et eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamine eeldab kohalikule omavalitsusele majandustegevuses loakohustuse seadmist, et sõidukite arvu neutraalselt ja ettevõtjatele võrdset kohtlemist tagavaid piiranguid seada. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt aga Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelnõu ei toeta, siis ei toeta me ka taolise loakohustuse sisse seadmist. Juhime tähelepanu, et eelnõu reguleerimisala kattub varasemalt Riigikogu menetluses olnud eelnõudega 614 SE ja 616 SE, mida Vabariigi Valitsus ei toetanud ning mis lükati 2025. aastal Riigikogus tagasi. Vabariigi Valitsuse toona nimetatud eelnõudele esitatud seisukohad on asjakohased ka käesoleva eelnõu puhul. Lugupidamisega

3 (3)

(allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Andres Ruubas 5597 3205 [email protected] Margit Rum 625 6280 [email protected] Olivia Taluste 5885 1453, [email protected]

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Riigikantselei

Teie: 12.03.2026 nr RIIGIKOGU/26-

0312/-2T

Meie: 24.03.2026 nr 1-7/97-2

Arvamuse esitamine liiklusseaduse muutmise

seaduse eelnõu 840 SE osas

Austatud minister

Riigikantselei edastas seisukoha esitamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni 9. märtsil 2026

algatatud liiklusseaduse (edaspidi LS) muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide

regulatsioon) eelnõu.

Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 840 SE vastab sisult varasemale, 2025. aastal esitatud

eelnõule 614 SE, mis lükati Riigikogus I lugemisel tagasi1.

Kuivõrd eelnõu sõnastust ei ole muudetud, kordame oma varasemat seisukohta. Esmalt

märgime, et toetame kohalikule omavalitsusele (edaspidi KOV) õiguse andmist renditavate ja

üüritavate jalgrataste, kergliikurite ja pisimopeedide piirarvu kehtestamiseks KOV-i

territooriumil. KOV-il on õigus, kohustus ning võimalus teostada järelevalvet enda kehtestatud

reeglite üle.

Eelnõuga soovitakse täiendada LS §-i 19014 lõikega 5, mis näeb ettevõtjale, kes annab rendile

või üürile kergliikurit, pisimopeedi või jalgratast, ette täiendavad nõuded, mida toetame, kuid

õiguslikult jääb eelnõuga pakutud moel LS-i muutmine puudulikuks. Nimelt oleks LS § 19014

lg 5 näol tegemist otse seadusest tulenevate majandustegevusnõuetega, mitte KOV-i poolt

kehtestatud nõuetega. Seetõttu ei hõlma KOV-ile LS §-s 19015 antud riiklikku järelevalve

pädevus nende nõuete üle järelevalve tegemist, isegi kui need nõuded on selgelt seotud KOV-i

enda potentsiaalselt kehtestatud nõuetega. Seletuskirja põhjal võib järeldada, et eelnõu eesmärk

on olnud täiendava õigusliku toe andmine just KOV-ile kergemate sõidukite rendi- ja

üüriteenusega seotud problemaatikaga tegelemiseks.

Väljapakutud kujul eelnõu sõnastades on aga riikliku järelevalve teostaja

(majandushaldusasutus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses (edaspidi

MSÜS)) jäänud määratlemata. Seetõttu puudub tegelik võimalus nõuete täitmist ettevõtjatelt

nõuda või neid mõjutada, mistõttu jääb ka sätete loodetav eesmärk täitmata. LS-s on sätestatud

mitmetele erinevatele tegevusaladele nõudeid ja ka vastavalt vajalik riikliku järelevalve

regulatsioon koos teostajatega (nt sõidukite tehniline ülevaatus, sõidukijuhtide koolitamine jm).

Majandustegevusnõuete täitmise kontroll ei ole liiklusjärelevalve, mille LS spetsiifiliselt ühe

riikliku järelevalve liigina ette näeb. Liiklusjärelevalve kontekstis saab politsei tegeleda

1 Liiklusseaduse muutmise seadus (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) 614 SE

2 (2)

konkreetsete sõitjatega, mitte teenusepakkuja majandustegevusnõuete täitmise kontrolliga.

Viimane ei saa kindlasti olla ka ootus politseile.

Leiame, et otse seadusest tulenevate majandustegevusnõuete sissetoomine LS-sse vajab

vähemalt eelnõu täiendamist sätetega, mis annavad KOV-ile või muule asjakohasele asutusele

(eeldatavalt TTJA) pädevuse ning asjakohased ja rakendatavad meetmed ettevõtjate tegevuse

üle järelevalve teostamiseks nende nõuete täitmise üle. Seda ka juhul, kui KOV ei ole §-de

19013 ja 19014 alusel seadusest erinevaid nõudeid kehtestanud.

Seadusest otse kohalduvate majandustegevusnõuete kehtestamine vajab laiemat läbimõtlemist

ja süvenevamat arutelu – kuidas määratleda seda tegevusala MSÜS-i kontekstis ja kas viimaste

aastate praktika ja probleemistik oma ohupildiga selles vallas viitab ehk vajadusele paigutada

valdkond tegevusloa regulatsioon alla. Kes on õige(d) majandushaldusasutus(ed) ja milliseid

erimeetmeid on vaja kehtestada, et oleks reaalselt võimalik tagada vajalike

majandustegevusnõuete täitmine, kui ettevõtjad seda oma vastutustundest ise siiski ei tee.

Tegemist on eripäraste tehnilisele lahendusele seatavate nõudmistega, mille puhul ei pruugi

üldiselt KorSi meetmetele viitamisest tegelikku abi olla. See võib olla ka juba kehtiva

regulatsiooni puudujääk, kui KOV oma määrustega kehtestatud nõuete täitmist tõhusalt

kontrollida sooviks.

Kiivri võimaluse pakkumise kohustust renditava sõiduki juures peame küsitavaks, kuivõrd

praktiliselt on selle tagamine igal ajal iga sõiduki juures ettevõtjale väga keeruline. Teiste

riikide kogemus näitab, et kasutajad viskavad neid ära või varastavad. Samuti peetakse

ühiskasutuses kiivrit ebahügieeniliseks ning jäetakse tihti ikkagi kasutamata.

Täiendavalt märgime, et järjest enam ohtusid ja probleeme tekitavad isiklike kergliikuritega

sõitjad, mh alaealised liiklejad, kelle valduses on lubamatu sõidukiirusega sõiduvahendid. Ka

nende ohtude maandamise võimalused väärivad laiemat arutelu võimalike seadusemuudatuste

näol.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister