Kiri

NÕO VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Nõo xx.xxxxxxxxxx 2026 nr

Detailplaneeringu koostamise algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud on esitanud Nõo Vallavalitsusele

30.01.2025 taotluse, mis on Nõo valla dokumendihaldussüsteemis registreeritud numbriga

7-1.1/168, algatada Nõo vallas Nõgiaru külas asuvate Metsa-Voodla (registriosa nr

1491504, katastritunnus 52801:001:0430, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Kilgi

(registriosa nr 281604, katastritunnus 52801:001:0344, sihtotstarve 100%

maatulundusmaa) maaüksuste detailplaneeringu koostamine. Planeeritava ala suuruseks

on ca 181595 m².

Halduslepingu sõlmimiseks, keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks ja Transpordiameti

seisukoha saamiseks ning algatamist käsitletavate dokumentide kooskõlastamiseks

pikendas Nõo Vallavalitsus 28.02.2025 kirjaga nr 7-1.1/168-1 Planeerimisseaduse § 128

lõike 4 kohast detailplaneeringu algatamise tähtaega 90 päevani.

Sama kirjaga saatis Nõo Vallavalitsus tutvumiseks esialgse detailplaneeringu

lähteseisukohtade eelnõu ning viitas vajadusele Transpordiameti tingimuste,

keskkonnamõju eelhinnangu või muude oluliste sisendite saamisel lähteseisukohtade

eelnõu täiendamise vajadusele.

Metsa-Voodla ja Kilgi maaüksuse asukohast ja kavandatava tegevuse iseloomust tulenevalt

tuli tuginedes Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“

(edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 2 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kuna tegemist on

KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul elurajooni arendamisega.

Transpordiamet esitas oma seisukohad 04.03.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/2164-2 (Nõo

vallavalitsuse dokumendiregistris 7-1.1/208-1), mis saadeti huvitatud isikutele tutvumiseks

05.03.2025 kirjaga nr 7-1.1/168-3.

Huvitatud isikute esindaja esitas 16.07.2025 Transpordiametile detailplaneeringuala

juurdepääsude täpsustamiseks järelepärimise, millele Transpordiamet vastas e-kirjaga

10.07.2025. Transpordiameti selgitus edastati Nõo vallavalitsusele 26.08.2025, koos

palvega valmistada ette täpsustatud dokumentatsioon detailplaneeringu algatamiseks.

Arvestades Transpordiameti poolse sisendiga täpsustas Nõo vallavalitsus halduslepingu

projekti ja edastas selle huvitatud isikutele 15.10.2025 kirjaga nr 7-1.1/168-6.

Lemma OÜ poolt koostatud „Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ esitati Nõo vallavalitsusele

26.01.2026.

DP koostamise eesmärgiks on välja selgitada võimalused Metsa-Voodla ja Kilgi

katastriüksuste jagamiseks ning moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõiguse

seadmiseks kuni kahekorruseliste üksikelamute ja kahe kuni ühekorruselise abihoonete

püstitamiseks. 70% kogu elamukruntideks kavandatavast territooriumist tuleb kavandada

looduslikuks, metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Minimaalseks planeeritava

elamukrundi suuruseks on 3000 m². Algatamise taotluses sooviti moodustada ca 28-30

elamukrunti. Kruntide suurus ja arv täpsustub detailplaneeringu koostamise käigus.

Planeeritav ehitusõigus arvestab piirkonna valdava hoonestustiheduse ja hoonete tüübiga.

Planeering vastab piirkonna ruumilise keskkonna kriteeriumitele ja arvestab

väljakujunenud keskkonnaalaseid ja funktsionaalseid tegureid. Lisaks kavandatakse

juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustatus ning keskkonnakaitse,

heakorrastuse ja haljastuse tingimused jms planeerimisseaduses loetletud asjakohaseid DP

ülesanded. Kuna ala asub maaparandussüsteemil ning on liigniiske, siis on elamukruntide

keskele plaanis kavandada tiik.

Algatatav detailplaneering on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga ja Nõo valla ruumilise

arengu põhimõtetega säilitada väljakujunenud hajaasustuslik struktuur.

Metsa-Voodla ja Kilgi maaüksused asuvad Nõo valla üldplaneeringu kohaselt maa-alal,

millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku

kasutusotstarvet ei kavandata. Maa kasutusotstarbe muutmine võib toimuda

maakorraldusliku töö või detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele ja seda

ei loeta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks.

Antud juhul on detailplaneeringu koostamine otstarbekas, et leida kavandatavatele

hoonetele ja neid teenindavatele tehnovõrkudele ning avalikult teelt juurdepääsude

rajamiseks parim võimalik asukoht nii, et säiliks võimalikult hajusa asustuse põhimõte.

Detailplaneeringu algatamisel teadaolevalt uuringute vajadus puudub, kuid see võib

selguda detailplaneeringu koostamise käigus.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust

hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud

tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja

sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

KSH läbiviimine ei ole keskkonnamõju eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks täiendavat negatiivset mõju

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei

ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas

muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese

tervist, heaolu ega vara;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust,

mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

maakasutusele või majandustegevusele;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik

planeeringumenetluse käigus vastavalt „Planeerimisseaduse“ § 126 lg 1 p 12.

Nõo Vallavalitsus küsis „Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang“ osas (xx. märts 2026 kiri nr 8-5/xxx) Keskkonnaameti,

Transpordiameti ning Maa- ja Ruumiameti seisukohta.

Eelnõu täiendatakse asutuste seisukohtadega ning põhjendatakse seisukohtade arvestamist

ja/või arvestamata jätmist.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Nõo Vallavalitsus (Voika

tn 23, Nõo alevik, telefon 745 5108, e-post [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on Väliprojekt OÜ (Sepavälja 33, 50115, Tartu Linn, Tartu

maakond; [email protected], mob +372 5341 2212).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Lemma OÜ

(Reg.kood 11453673, Värvi tn 5 – A402, Tallinn, 10621, +372 600 7740, [email protected]).

Enne detailplaneeringu algatamist sõlmitakse huvitatud isikutega „Detailplaneeringu

koostamise tellimise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu koostamise rahastamise leping

ja eelkokkulepe detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja avaliku ruumi väljaehitamiseks

ja väljaehitamise rahastamiseks“.

Arvestades eeltoodut, „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 6 lõike 1, § 30 lõike

1 punkti 4, „Planeerimisseaduse“ § 124 lõigetest 1-4 ja 10, § 125 lõike 2, § 126, § 127

lõigetest 1 ja 2, § 128 lõigetest 1 ja 5-8, „Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 6 lõike 2 punkti 10, § 33 lõike 2 punkti 4, lõikeid 3-

6, § 34 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“,

§ 13 punktist 2, Nõo Vallavolikogu 26. augusti 2021 määruse nr 58 „Kinnisasja avalikes

huvides omandamise seaduses, ehitusseadustikus, planeerimisseaduses, ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduses ja liiklusseaduses sätestatud küsimuste

lahendamise volitamine“ § 3, Nõo Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15

kehtestatud Nõo valla üldplaneeringu ja huvitatud isiku 30.01.2025 esitatud taotluse alusel

Nõo Vallavalitsus annab

k o r r a l d u s e:

1. Algatada Nõo vallas Nõgiaru külas asuvate Metsa-Voodla ja Kilgi maaüksuste

detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa

sihtotstarbega Metsa-Voodla ja Kilgi maaüksuste muutmiseks elamualaks koos vajaliku

taristuga. Ühtlasi tuleb määrata detailplaneeringus liikluskorralduse, üldised

maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega

varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Planeeritava ala pindala on ca 181595 m².

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 1).

4. Kindlustamaks, et planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused aitavad tagada

kinnismälestise säilimise ja kaitsevööndiga seatud eesmärke tuleb koostada

detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused.

5. Jätta algatamata Nõo vallas Nõgiaru külas asuvate Metsa-Voodla ja Kilgi maaüksuste

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

6. Planeeringu algatamisega ei kaasne vallale kohustust avalikuks kasutamiseks ette

nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste,

sh maaparandussüsteemirajatiste, välja- või ümberehitamiseks ega vastavate kulude

kandmiseks.

7. Korraldusega saab tutvuda tööpäevadel ja tööajal Nõo vallavalitsuses (Voika tn 23, Nõo

alevik, tel 745 5108) ja Nõo valla elektroonilises dokumendiregistris.

8. Nõo vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt

planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

9. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule

õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või

kehtestamine).

10. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Helen Elias Aira Laul

vallavanem vallasekretär

Tallinn 2026

Nõo valla Nõgiaru küla

Metsa-Voodla ja Kilgi detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Nimetus: Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi detailplaneeringu DP KSH eelhinnang

Töö tellija: Väliprojekt OÜ

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 06.02.2026

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 9

3.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................ 9

3.2 Nõo valla üldplaneering ............................................................................................. 9

3.3 Koostatav Nõo valla üldplaneering .......................................................................... 11

4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 12

5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 14

5.1 Mõju Natura aladele ................................................................................................ 14

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ............................................................................................... 14

5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 14

5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele ....................................................................................... 15

5.5 Jääkreostus............................................................................................................... 15

5.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .......................................... 15

5.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 17

5.8 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ..................................... 17

5.9 Visuaalne mõju ......................................................................................................... 18

5.10 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 18

5.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................. 18

5.12 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 18

5.13 Muud aspektid ......................................................................................................... 18

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 20

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 22

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673). Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. Töös osales Piret Toonpere (litsent KMH 00153).

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), samuti KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“.

Lisaks on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“ ning lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Nõo Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. KSH vajalikkuse kohta tuleb DP algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Väliprojekt OÜ poolt koostatud detailplaneeringu (DP) eskiislahendusest ja Nõo Vallavalitsuse poolt koostatud DP lähteülesandest.

DP ala paikneb Tartumaal Nõo vallas Nõgiaru külas. DP algatamise taotlus hõlmas algselt Metsa-Voodla (kat. tunnus 52801:001:0430) ja Kilgi (52801:001:0344) katastriüksusi. Käesoleval hetkel on juurdepääs kinnistutele kohalikult Nõo-Metsküla teelt riigitee nr 3 Jõhvi- Tartu-Valga km 150,72 ristumiskoha kaudu.

Metsa-Voodla katastriüksuse pindala on 66335 m², millest kõlvikuliselt moodustab metsamaa 63122 m² ja muu maa 3213 m². Kilgi katastriüksuse pindala on 69195 m², millest kõlvikuliselt moodustab metsamaa 66610 m² ja muu maa 2585 m². Mõlema katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.

DP ala asub Nõo alevikust põhjas, teisel pool riigiteed nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga. Vastavalt DP lähteülesandele on olemasoleva kohaliku tee Nõo-Metsküla ja riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga ristmiku sulgemise ning planeeringualale juurdepääsuks vajaliku kogujatee kavandamiseks planeeringualasse kaasatud Nõo-Metsküla tee (nr 5280062) ja katastriüksused Nigola (kat. tunnus 52801:001:0037) ja osaliselt Vahenurme (52801:001:1419) ning samuti nr 22191 Nõo- Meeri tee. Planeeringuala suuruseks on kokku ca 18,2 ha.

Joonis 1. DP ala skeem. Allikas: Nõo Vallavalitsus.

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

Joonis 2. DP ala piirkonna olulisemad kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

DP koostamise eesmärgiks on välja selgitada võimalused Metsa-Voodla ja Kilgi katastriüksuste jagamiseks ning moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõiguse seadmiseks kuni kahekorruseliste üksikelamute ja kahe kuni ühekorruselise abihoonete püstitamiseks. 70% kogu elamukruntideks kavandatavast territooriumist tuleb kavandada looduslikuks, metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Minimaalseks planeeritava elamukrundi suuruseks on 3000 m². Algatamise taotluses sooviti moodustada ca 28-30 elamukrunti. Kruntide suurus ja arv täpsustub detailplaneeringu koostamise käigus. Esialgne lahendus on näidatud joonisel 3. Planeeritav ehitusõigus arvestab piirkonna valdava hoonestustiheduse ja hoonete tüübiga. Planeering vastab piirkonna ruumilise keskkonna kriteeriumitele ja arvestab väljakujunenud keskkonnaalaseid ja funktsionaalseid tegureid. Lisaks kavandatakse juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustatus ning keskkonnakaitse, heakorrastuse ja haljastuse tingimused jms planeerimisseaduses loetletud asjakohaseid DP ülesanded. Kuna ala asub maaparandussüsteemil ning on liigniiske, siis on elamukruntide keskele kavandatud tiik (vt ka peatükk 5.4).

Detailplaneeringu eskiis ei sisalda kehtiva Nõo valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Joonisel 3 on näidatud esialgne soovitud juurdepääsutee lahendus riigiteelt nr 3. Enne detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamist küsiti seisukohta Transpordiametilt ning Transpordiamet välistas lähiajal taolise juurdepääsu rekonstrueeritavalt1 riigi põhimaanteelt. Arvestades põhimaantee kõrget liiklussagedust ning planeeritavale arendusalale iseloomulikku pöördeliiklussagedust ja kinnistule planeeritud hoonemahtu, ei nõustunud Transpordiamet ka uue elamuala juurdepääsu kavandamisega km 150,72 kohaliku Nõo-

1 Riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu eelprojekt (Reaalprojekt OÜ, töö nr MA14688TN).

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

Metsküla tee ristumiskoha kaudu. Tartu-Nõo teelõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse järgselt muutub oluliselt põhimaantee ja ümberkaudsete teede liikluslahendus. Seega on DP lähteülesandes ette nähtud ühe võimaliku lahenduse juurdepääsuteena uus kogujatee üle Vahenurme kinnistu (52801:001:0434), Nõo-Metsküla kohalikust teest kuni riigiteeni nr 22191 Nõo-Meeri tee. Kogu DP ala haaravat eskiislahendust ei ole veel DP algatamise juurde koostatud.

Joonis 3. DP kruntide esialgne lahendus. Allikas: Väliprojekt OÜ.

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

KSH vajaduse kaalutlemine on igal võimalikul ja asjakohasel juhul kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus. Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Planeeringuga arendatakse elamuala, mille puhul KSH eelhinnangu koostamise vajadus võib tuleneda KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10, mille järgi peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamise või kasutamise valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ on § 13 (infrastruktuuri ehitamine) täpsustatud, et keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral, milleks on näiteks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.

Alal kehtib Nõo valla üldplaneering, mis on kehtestatud Nõo Vallavolikogu 29.06.2006 määrusega nr 15. PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine alati vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul samaaegselt koosmõjus KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kui detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev, tuleb alati läbi viia KSH vajaduse eelhindamine.

Antud juhul on hinnanguliselt tegemist kehtiva üldplaneeringu (ÜP) kohase detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamisel on antud eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust. KSH eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Tartu Maakonnaplaneering 2030+

Tartu Maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130) kehtib Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla ja Peipsiääre valla osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal.

Maakonnaplaneeringu eesmärk suunata planeerimistegevust kohalikul tasandil. Tulenevalt planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele edaspidi.

Planeerimisseaduse eesmärgi kohaselt luuakse ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.

3.2 Nõo valla üldplaneering

Kehtivas Nõo valla üldplaneeringus (kehtestatud Nõo Vallavolikogu 29.06.2006 määrusega nr 15) asuvad Metsa-Voodla ja Kilgi katastriüksused metsamaal hajaasustuses. Maakasutuse juhtotstarvet ei ole DP alale määratud.

DP ala ei jää rohevõrgustiku alale, väärtuslikule maastikule ega väärtuslikule põllumajandusmaale.

ÜP kehtestamise ajal kehtis Teeseadus, mille alusel jäi DP ala riigimaantee nr 3 sanitaarkaitsevööndisse. ÜP-s on liiklussagedusest tulenevalt määratud vööndi laius 300 m. Riigimaanteede sanitaarkaitsevööndis oli keelatud elamuehitus, kuna sanitaarkaitsevööndi müratase ületab kehtestatud müra normtaset ning inimese elamine ja puhkamine selles on tervisele ohtlik. Alates 2015. aastast puudub seadustes tee sanitaarkaitseala mõiste.

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

Joonis 4. Väljavõte Nõo valla üldplaneeringust.

ÜP seletuskirjas on toodud tingimused detailplaneeringu koostamiseks maatulundusmaal:

• juhul kui maatulundusmaal uushoonestusele ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluvate väärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga, asub väärtuslikul põllumaal või metsamaal, tuleb koostada detailplaneering hoonestusele parima asukoha ning ehitustingimuste leidmiseks.

Elamumaa ehitustingimused:

• metsaga kaetud perspektiivsel elamumaal tuleb jätta vähemalt 70 % territooriumist looduslikuks, metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Elamukrundil tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool ehitusala vähemalt 70 % ulatuses;

• parkimine tuleb lahendada arendataval krundil;

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

• väikeelamumaa kasutusotstarbega maale võib planeerida elamut/ elamuid, mis käesoleva töö mõistes on kuni kahe korrusega kuni 9 m kõrgused ühe või enama korteriga elamud. Detailplaneeringu kohustusega alal tuleb detailplaneeringu koostamise käigus anda tekkivatele linnaehituslikele kvartalitele sarnane ilme kvartalisiseselt. Väikeelamumaa sihtotstarbega maal ei tohi suurim lubatud hoonealune pind olla suurem kui 20% krundi pindalast või 600 m².

DP koostamisel järgitakse üldplaneeringu põhimõtteid. DP lahendus ei ole vastuolus kehtiva Nõo valla üldplaneeringuga.

3.3 Koostatav Nõo valla üldplaneering

Koostamisel on Nõo valla uus üldplaneering (algatud Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 otsusega nr 51). Valminud on ÜP eskiislahendus ja KSH aruanne.

Koostatav ÜP jälgib üldjoones Nõo valla senist maakasutust, ulatuslikke muudatusi ei kavandata. Uusi elamualasid võimaldatakse teatud kohtadesse, kuid üldiselt kavandatakse neid tagasihoidlikult. Elamu- ning äri- ja tootmisalade paiknemine lähtub suuresti tänasest olukorrast ning põhimõttest, et uute alade hõivamisele tuleb eelistada olemasolevate tihendamist ja laiendamist ning kasutusest välja langenud alade ja hoonete taasaktiveerimist uute hõivamise asemel. Ruumilise arengu väljatöötamisel pööratakse olulist rõhku elukeskkonna kõrgele kvaliteedile ja jätkusuutlikkusele ning heal tasemel, erinevate elanikkonnagruppide vajadustega arvestavale sotsiaalsele infrastruktuurile.

DP alal on tegemist on jätkuvalt metsamaaga2, mida ei ole uue ÜP koostamisel käsitletud perspektiivse elamumaana.

Detailplaneering ei ole vastuolus koostatava üldplaneeringuga.

2 https://nvv.kovtp.ee/uue-uldplaneeringu-koostamine2

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

4 Mõjutatav keskkond

Eelhindamise objektiks on Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi katastriüksuste (ja lähiala) detailplaneering. DP ala piirneb aktiivses kasutuses põllumajandusmaadega.

Ümberkaudsed põllud on Nõo valla ÜP-ga määratud väärtuslikeks põllumajandusmaadeks ning registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) põllumassiividena.

Joonis 5. DP ala piirkonna maakasutus. Allikas: Maa- ja Ruumiamet ning PRIA.

Hoonestatava ala puhul on tegemist metsamaaga Mariksoo II (maaparandussüsteemi kood 2103830020030002) koosseisus. Tegemist on õrnade madalsoomuldadega liigniiske metsa- alaga (kasvukohatüüp jänesekapsa-kõdusoo)3. Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi järgi on DP alal valdavalt õhukesed madalsoomullad (M’’). Madalsoomuld on kujunenud põhjavee- toitelistel liigniisketel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit. Enamasti koosnevad nad hästi lagunenud toitainerikkast musta värvi turbast, mis on tekkinud looduslikel lagesoodel mitmesuguste tarnaliikide jäänustest.

Kilgi katastriüksusel on teostatud lageraiet. Samas on lageraie ja raadamine kaks erineva tähendusega mõistet. Lageraie on uuendusraie, mille korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud (välja arvatud seemnepuud, elujõuline järelkasv ja säilikpuud). Lageraie korral jääb raiutud ala metsamaaks ja seal hakkab või pannakse kasvama uus mets. Raadamise (metsaseadus § 32) korral muutub maa otstarve ehk siis metsa asemel tehakse elamud. Raadamise eest tasutakse ka raadamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. Kehtestatud DP alusel oleks juba tegemist

3 https://register.metsad.ee/kihid/info

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

metsa raadamisega vastavalt metsaseaduse § 32 lg 1 ja 2, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

Ala on piiratud kraavidega, mis on maaparandussüsteemi eesvooluks (valgala kuni 10 km²). Detailplaneeringu koostamisel tuleb anda sisend sadeveesüsteemide kavandamiseks ja sadevee juhtimiseks maaparanduse eesvooludesse nii, et see ei kahjustaks ülejäänud maaparandussüsteemi toimimist.

Joonis 6. Terviklik maaparandussüsteem koos eesvooludega. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

DP alal hoonestus puudub ning samuti puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Planeeringuala varustamine võrkudega on võimalik lahendada vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 järgi oleks lähim liitumispunkt Nõo aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga Nõo- Tamsa tee ja Jõhvi-Tartu-Valga tee ristmiku juures.

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

5 Võimalikud keskkonnamõjud

5.1 Mõju Natura aladele

DP alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju Natura aladele.

5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele

Alal ei paikne EELIS andmebaasi järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte.

Planeeringualal ei ole Keskkonnaagentuuri ELME projekti4 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel väärtuslikke kooslusi. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit. DP ala ei asu rohevõrgustikus.

5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti geoportaali muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide jt kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri (Keskkonnaportaal) andmetest.

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Siiski on hetkel teadmata eemaldamist vajalik turbapinnase maht ja samuti mineraalse täitematerjali vajadus.

Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktse struktuuriga piirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Seega DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas Nõo aleviku kõrval sobilikuks.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks, kompleksluba või vastavat jäätmekäitleja registreeringut) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Nõo valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4 https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Nõo aleviku ümbrus Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel keskmiselt kaitstud põhjaveega alale. DP ala ühisveevarustus ja -kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee- ettevõtja AS Emajõe Veevärk tehnilistele tingimustele.

Kui liitutakse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga, ei ole oodata negatiivseid keskkonnamõjusid ega täiendavat pinnavee- või põhjaveereostuse riski kohapeal.

DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa ka veetarbimist mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Nõo alevikus ei ole teada joogiveedefitsiidi juhtumeid.

Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Antud juhul on elamukruntide keskele kavandatud tiik, mis on nii disainielement kui töötab sademevee vooluhulkade puhvrina. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks. Põhimõtted antakse detailplaneeringu koostamisel ja täpne lahendus antakse vastavate projektidega.

Loodusesse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 kehtestatud ”Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

5.5 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

5.6 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ehitusprojekti koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Soovituslik on taastuvenergia kasutamine (katustel paiknevad päikesepaneelid). Samuti peetakse tänapäeval oluliseks energiaefektiivse hoonestuse rajamist koos hoonete passiivsete jahutusmeetmetega.

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

DP alusel on lubatud maakütte erinevad küttesüsteemid kütteprojekti alusel. Korrektse projekteerimise ja ehitustegevuse korral ei ole oodata kinnise süsteemiga soojuspuurkaevude rajamisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Omavalitsusel on aga õigus keelduda soojuspuuraugule ehitusloa andmisest kui puudub veendumus selle negatiivsete keskkonnamõjude puudumise osas. Lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul eraldi projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik. Maasoojussüsteemid kui energeetiliselt kõige efektiivsemad soojuspumba tehnoloogial põhinevad kütte- ja jahutuslahendused. Soojuspuuraukude ja avatud süsteemiga soojussüsteemide rajamine on reguleeritud Veeseaduse ja selle alamate õigusaktidega. Soojuspuuraukude rajamise nõudeid täpsustab Keskkonnaministri määrus 09.07.2015 nr 43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”. Puurkaevu või -augu ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada olemasolevate puurkaevude või –aukude mõjuraadiusi, rajatava puurkaevu või - augu toiteala, sanitaarkaitseala või hooldusala moodustamise võimalust, geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi.

Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. DP ala jääb siiski riigiteest nr 3 Jõhvi-Tartu- Valga vähem kui 300 m kaugusele ning tulevikus rajatakse uus liiklussõlm veelgi lähemale. Seega võib olla vajadus mürakaitsemeetmete rakendamiseks. Praegu on riigi põhimaantee keskmine ööpäevane liiklussagedus 8391 autot.

Joonis 7. Piirkonna mürakaart. Maanteeliiklus, ööpäevane. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

Olemasolevat situatsiooni kirjeldav Nõo valla mürakaart on 2024.a koostatud ka uue üldplaaneringu käigus5. DP koostamise käigus tuleb planeeringu arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning koostada tuleb mürahinnang (müra modelleering).

Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega sellist olulist liikluskoormust, mis võiks piirkonnas tekitada olulist kaasnevat müra ja õhusaastet.

Õhk-soojuspumba välisagregaadi tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud normtasemeid.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Planeeritud avalikud teemaa krundid valgustatakse. Elamukruntide valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, välditakse valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestatakse ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

DP seletuskirjas tuleb välja tuua asjakohased leevendusmeetmed.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, lõhnahäiringu, mürahäiringu, soojuse või kiirguse tekkimist.

5.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Olulist mõju tervisele või varale ning sotsiaal-majanduslikku mõju ei ole ette näha.

5.8 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Kavandatava tegevusega kaasneb maakasutuse muutus.

Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku.

Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada endise keskkonnaministri poolt kinnitatud kliimamuutustega kohanemise arengukavaga6. Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused. Maantee ning elamuala vahele tuleb jätta haljaspuhver. Kliimamõju leevendamiseks tuleb platside rajamisel eelistada katet, mis tagab sadevee läbilaskevõime.

Planeeringute sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi

5 https://drive.google.com/file/d/1kW2KLcZjfzuuii026_eeGI13Xw1ziWez/view 6 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

sademeevee lahendusi, sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel. Sademevee lahenduste projekteerimisel, sh dimensioneerimisel, tuleb arvestada muutuvate kliimaoludega.

Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb kaudse mõjuna elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest üldiselt õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase.

Arvestada tuleb ka Nõo valla energia- ja kliimakavaga, mis näeb ette kasvuhoonegaaside heite vähendamist ning taastuvenergeetika kasutuselevõtu soodustamist. Sellele lisandub riiklik eesmärk peatada KHG emissioon loodusmaastikelt (eelkõige metsades puistute biomassi vähenemine ja turbamuldade lagunemine). Kaugemaks eesmärgiks on, et vald saavutab nii haldusüksuse kui organisatsiooni tasandil aastaks 2050 kliimaneutraalsuse. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik vähendada kasvuhoonegaaside heidet, mis ühelt poolt tähendab, et on tarvis energia tarbimist piirata, ning teiselt poolt liikuda kliimaneutraalsete energiaallikate suunas. Koostatav ÜP näeb Nõo vallas ette paremat rohevõrgustiku omavahelist sidusust ning varasemast suuremaid rohealasid.

Lokaalsed mõjud on olemas, kuid olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

5.9 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti. Asjakohased ja asukohapõhised ahitektuursed tingimused tagavad hoonete sobitumise piirkonda.

5.10 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse piirkonnas puuduvad arheoloogiamälestised ja pärandkultuuri objektid.

Mõju kultuuriväärtuste säilimisele DP realiseerimisel puudub.

5.11 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist ei ole suure tõenäosusega eeldada.

5.12 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Piirkonnas puuduvad sarnased arenguprojektid.

Otsene koosmõju või oluline mõjude kumuleerumine puudub. Seoses üldise autostumise ja teedevõrgu ümberehitamisega ei saa välistada piirkonnas üldist mõõdukat müratasemete või õhusaastetasemete tõusu tulevikus.

5.13 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul strateegiline olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust EL keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist uut hoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20

6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta DP alusel ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju, kui planeeringu elluviimisel rakendatakse võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi7 andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal puuduvad.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks täiendavat negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara;

5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;

6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12.

Enne hoonete projekteerimist tuleb teha ala ehitusgeoloogiline uuring, määramaks looduslike ja tehislike pinnaste geotehnilised näitajad. Samuti tuleb välja selgitada põhjavee tase ning pinnaste filtratsiooniomadused. Olenemata maapinna tõstmise ulatusest, tuleb enne maapinna täitmisele asumist kõrvaldada täitekihi alt turvas. Turba konsolideerumine on pikaldane ja põhjustab turbale rajatud ehitistel reeglina suuri ning ebaühtlasi vajumeid. Täite all muutub turvas tihenedes veepidemeks, tekitades seega lasuvas täitekihis täiendava pinnaseveekihindi, mille veetase võib praegusest pinnaseveetasemest osutuda märksa kõrgemal olevaks. Planeeringuala niiskusrežiim on eeldatavalt juba praegu muutunud (st algsest looduslikust erinev). Seetõttu ei toimi enam ka ala looduslik soostumisprotsess ja olemasolevat pinnaveetaset ei ole looduslikult võimalik rohkem alandada. Turbapinnases

7 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

21

oleva vabapinnalise põhjaveekihi (pinnasevee) tase on seotud pinnaveetasemega. Planeeringuala väljaehitamine toob kaasa mõningase kõvakattega pindade lisandumise, mis tähendab, et vee äravool alalt kiireneb. Planeeringu koostamisel tuleb sellega arvestada.

DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse vastavalt piirkonna vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele. Sademe- ja liigvee täpsem ärajuhtimise lahendus koos käideldavate või omal krundil immutavate koguste arvutustega lahendatakse ehitusprojektides.

KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne.

KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab detailplaneeringu koostamisel arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt juba kaasatud asutustelt.

Nõo valla Nõgiaru küla Metsa-Voodla ja Kilgi DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

22

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Tartu maakonna planeering 2030+

Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034

Nõo valla üldplaneering (2006)

Koostatav Nõo valla üldplaneering

Seadused, määrused:

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3)

Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122)

Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1)

Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1)

Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40)

Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1)

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383)

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee

Maa-ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee

EELNÕU Lisa 1

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Nõo vallas Nõgiaru külas asuvate Metsa-Voodla ja Kilgi maaüksuste detailplaneeringu

koostamiseks.

1. Planeeringu eesmärk ja vajadus

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Metsa-

Voodla ja Kilgi maaüksuste muutmiseks elamualaks koos vajaliku taristuga. Ühtlasi tuleb määrata

detailplaneeringus liikluskorralduse, üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse,

parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Planeeringu ala

Planeeringuala suuruseks on ca 181595 m² (ca 18,2 ha) ja see asub Nõo vallas Nõgiaru külas.

Olemasoleva kohaliku tee Nõo-Metsküla ja riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga ristmiku sulgemise ning

planeeringualale juurdepääsuks vajaliku kogujatee kavandamiseks on planeeringualasse kaasatud

Nõo-Metsküla tee, teeregistri nr 5280062, mis asub katastriüksustel Nõo-Metsküla tee L3

52801:012:0584, Nõo-Metsküla tee L1 52801:001:0686, osaliselt Nigola 52801:001:0037,

Vahenurme katastriüksus 52801:001:1419, 22191 Nõo-Meeri tee katastriüksus 52801:001:1420 ja

osaliselt 22191 Nõo-Meeri tee katastriüksus 52801:001:0082.

Planeeringuala piirneb Lillaste (52801:001:0175), Kalvi (52801:010:0142), Koguduse

(52801:001:0026), Maanuse (52801:001:0622), Maanuse (52801:001:0183), Metsaääre

(52801:001:0621), Eebeni (52801:001:0184), Suure-Remli (52801:001:0019), Kaseristi

(52801:001:00363), Jõhvi-Tartu-Valga tee (52801:010:0052), 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee

(52801:009:0168) maaüksustega

PlanID 126113.

Planeeringuala skeem (X-GIS2. Maa- ja Ruumiamet.)

Legend:

Registreeritud katastriüksus

Detailplaneeringu ala

2.1. Andmed terves ulatuses planeeringualal asuvate katastriüksuse kohta:

Metsa-Voodla katastriüksus (52801:001:0430);

Pindalal – 66335 m²;

Maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%.

Kilgi katastriüksus (52801:001:0344);

Pindala – 69195 m²;

Maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%.

Nõo-Metsküla tee L3 katastriüksus (52801:012:0584);

Pindala – 8327m²;

Maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%.

Nõo-Metsküla tee L1 katastriüksus (52801:001:0686)

Pindala – 1922 m²;

Maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%.

22191 Nõo-Meeri tee katastriüksus (52801:001:1420);

Pindala – 240 m²;

Maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%.

3 Jõhvi-Tartu-Valga tee katastriüksus (52801:001:0938);

Pindala – 397 m²;

Maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%.

Vahenurme katastriüksus (52801:001:1419);

Pindalal – 33953 m²;

Maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%.

2.2. Andmed osaliselt planeeringualal asuvate katastriüksuse kohta:

Nigola katastriüksus (52801:001:0037);

Pindalal – 309559 m²;

Maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%.

22191 Nõo-Meeri tee katastriüksus (52801:001:0082);

Pindala – 55251 m²;

Maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%.

3. Detailplaneeringu koostamise alused ning arvestamisele kuuluvad varem koostatud

planeeringud, hoonestusskeemid ja projektid

3.1. Planeerimisseadus;

3.2. Ehitusseadustik;

3.3. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded;

3.4. Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 määrus nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“;

3.5. Nõo valla üldplaneering (Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006), kehtestatud Nõo

Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15.

3.6. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud 27.02.2019 Riigihalduse

ministri poolt; 3.7. Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 (Emajõe

Veevärk AS ja Europolis OÜ, 2023);

3.8. Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu eelprojekt

(Reaalprojekt OÜ, töö nr MA14688TN, 2023).

4. Lähteseisukohad

4.1. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.

4.1.1. Teha ülevaade detailplaneeringuala ajaloolisest kujunemisest ja tuua välja seosed

piirneval alal paikneva kunagise teedestruktuuri või asustusmustri kujunemise

kohta ning maastikus paiknevate väärtuste kohta, mida planeeringulahenduse

koostamisel arvestada;

4.1.2. Tuua välja kuidas detailplaneeringuga kavandatav terviklik ruumilahendus rikastab

ja mitmekesistab ümbritsevat maastikku, seda arvestades ja säilitades.

4.1.3. Tuua esile olemasoleva ruumilise keskkonna (maastiku) väärtused.

4.1.4. Hinnata tuleb asjakohaseid mõjusid, sh majanduslikud (mõju varale, kokkulepete

jõukohasus jms), kultuurilised (miljöö, erinevad kultuuriväärtuslikud objektid,

vaated, tavad jms) ja sotsiaalsed (sotsialane võrdsus, ligipääsetavus, liikuvus,

kvaliteetne avalik ruum, visuaalsed mõjud, omavalitsuse jätkusuutlikkus jms)

mõjud ning mõjud looduskeskkonnale (elurikkus, radoon, kliimamuutustega

arvestamine jms).

4.1.5. Hinnata, kas kavandatav ruumilahendus suurendab või vähendab kliimariske (nt

üleujutused, kuumalained, erosioon).

4.1.6. Parima lahenduse väljatöötamiseks kaaluda ja hinnata erinevaid variante.

4.2. Lubatud krundi maakasutuse sihtotstarbed:

4.2.1. Elamumaa;

4.2.2. Transpordimaa;

4.2.3. Üldkasutatav maa.

4.3. Ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed:

4.3.1. 11101 – Üksikelamu;

4.3.2. 12744 – Elamu, kooli vms abihoone.

4.4. Planeeringuala kruntideks jaotamine:

4.4.1. Planeeringuala võib jaotada elamukruntideks järgides võimalikult palju

hajaasustuse põhimõtet. Minimaalseks planeeritava elamukrundi suuruseks on

3000 m²;

4.4.2. Transpordimaa ja üldkasutava maa kruntide moodustamisel järgida Nõo valla

üldplaneeringu põhimõtteid;

4.4.3. Moodustada eraldi krundid juurdepääsutee(de)le minimaalse laiusega 10 meetrit.

4.4.4. Nõo-Metsküla tee laienduse vajadusel näha ette äralõiked.

4.5. Krundi hoonestusala:

4.5.1. Hoonestusala asukoha valikul lähtuda eesmärgist säilitada võimalikult suures

ulatuses metsamaad ja olemasolevat puistut, mis moodustaks ühise terviku;

4.5.2. Hoonestusala koos tehnovõrkudega saab kavandada mitte rohkem kui 2/3 ulatuses

krundi pindalast. Ülejäänud krundi osas tuleb olemasoleva kõrghaljastuse ala

säilitada või taastada. Erinevatele kruntidele jääv kõrghaljastus peab moodustama

hoomatava terviku;

4.5.3. Arvestada riigi põhimaanteelt nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga lähtuvate mõjudega;

4.5.4. Arvestada Nõo-Metsküla tee teekaitsevööndiga.

4.6. Krundi ehitusõigus:

4.6.1. Hoonete suurim lubatud arv krundil määrata planeeringuga;

4.6.2. Anda kavandatavad maapinna absoluutkõrgused kruntidel;

4.6.3. Hoonete suurim ja vajadusel vähim lubatud ehitisealune pind määrata

planeeringuga, järgides Nõo valla üldplaneeringus sätestatut. Abihoone ei tohi olla

suurem kui elamu;

4.6.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus - põhihoone katuseharja kõrgus kuni 9 m; abihoone

kõrgus määrata planeeringuga;

4.6.5. Planeeringus käsitleda ka tingimusi alla 20 m2 väikeehitiste püstitamiseks. Lisada

selgitus, kas kuni 20 m2 suurused väikeehitised arvestatakse hoonete suurima

ehitisealuse pinna ja suurima lubatud hoonete arvu sisse. Määrata maksimaalne

lubatud alla 20 m2 väikeehitiste arv. Maksimaalne lubatud ehitusteatise ja -loa

kohustuseta kuni 20 m2 suuruste ja maksimaalselt 5 m kõrguste hoonete arv krundil

on 2.

4.7. Tehnovõrgud ja -rajatised:

4.7.1. Kõigil hoonestatavatel kruntidel näha ette liitumine ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga;.

4.7.2. Määrata hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude

ja rajatiste ning nende ühenduste asukohad;

4.7.3. Tuletõrjevee veevõtukoha või hüdrantide paiknemine lahendada planeeringuga. Nõo

Vallavalitsus ei võta endale kohustust tagada normikohast tuletõrje

veevõtuvarustust;

4.7.4. Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri

välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks avalikult

teelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või

vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või

katus. Päikesepaneelidel katus.

4.7.5. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise

või immutamise lahendus. Eelistatult kasutada sademeveest vabanemiseks

looduslähedasi lahendusi kinnistu põhiselt. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja

üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigi- ja kohaliku tee alusele maaüksusele.

4.7.6. Anda tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga

kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus).

4.8. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

4.8.1. Arhitektuurinõuded peavad olema põhjendatud ning tulenema kontaktvööndi

analüüsist;

4.8.2. Lubatud korruselisus – elamul kuni 2 maapealset korrust, abihoonel 1 korrus;

4.8.3. Kaaluda keldrikorruse kavandamist ja selle mitte kavandamisel tuua välja olulised

põhjendused;

4.8.4. Anda põhilised välisviimistluse materjalid ja piirdekonstruktsioonide tüübid.

4.9. Liikluskorraldus:

4.9.1. Määrata liikluskorralduse põhimõtted planeeringuala siseselt;

4.9.2. Planeeringualale juurdepääsuks vajalik kogujatee kavandada Tartu-Nõo

teeprojektis kavandatud asukohta, st Nõo-Metsküla kohalikust teest kuni riigiteeni

nr 22191 Nõo-Meeri tee.

4.9.3. Olemasolev kohaliku tee Nõo-Metsküla ja riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga ristmik

tuleb sulgeda ja riigitee nr 22191 Nõo-Meeri tee ääres asuva parkla juurdepääs

riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu

eelprojektist tulenevalt ümber ehitada.

4.9.4. Juurdepääsuteed kavandatava elamuala siseselt peavad olema ringistatud. Umbtee

võib olla maksimaalselt 150 m ning peab lõppema ümberpööramise võimalusega.

4.9.5. Näha vajadusel ette eraldised Nõo-Metsküla tee teemaa laiendamiseks.

Moodustatava teemaa kogu laiuse kavandamisel arvestada Nõo valla

üldplaneeringuga.

4.9.6. Planeeringuala teed kavandada minimaalse teemaa laiusega 10 m ja sõidutee

katendi laiusega mitte alla 5,5 m;

4.9.7. Planeeringuala teede katete kavandamisel arvestada kaasatud teedeinseneri

arvamust. Elamualale juurdepääsutee kavandada vähemalt tolmuvaba kattega

(eelpuistega kahekordse (2*E;2,5*) pindamine) ja elamuala sisesed teed

asfaltkattega;

4.9.8. Planeeritav ala paikneb riigi- ja kohalike teede kaitsevööndis. Planeeringu

joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise

omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust.

4.9.9. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada

bussipeatustega;

4.9.10. Anda teemaa ristlõiked koos kavandatavate tehnovõrkude paiknemisega;

4.9.11. Hoonestus kavandada Nõo-Metsküla tee kaitsevööndist väljapoole, kuna

kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon;

4.9.12. Vajadusel määrata piiri osa, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

4.9.13. Parkimine lahendada krundisiseselt.

4.9.14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb kõrge liiklussagedusega

põhimaanteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).

Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata (müra modelleerida)

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra

piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks arvestades üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarbele

kehtestatud mürakategooriatega. Seletuskirjas kirjeldada ning joonistel näidata

kavandatud leevendusmeetmed (nt müravall, haljastus, müratõkkesein);

4.9.15. Arvestada ka Transpordiameti 04.03.2025 kirjas nr 7.2-2/25/2164-2 „Seisukohtade

väljastamine Nõo vallas Kilgi ja Metsa-Voodla kinnistute detailplaneeringu

koostamiseks“ toodud tingimustega, mida ei käesolevad lähteseisukohad ei käsitle.

4.10. Haljastus ja heakorrastus:

4.10.1. Haljastuse kavandamisel järgida Nõo valla üldplaneeringus sätestatut;

4.10.2. Metsaga kaetud kavandataval elamumaal tuleb jätta vähemalt 70 % territooriumist

looduslikuks, metsamaaks või planeerida parkmetsaks. Elamukrundil tuleb

olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool ehitusala vähemalt 70 % ulatuses.

Juhul kui metsa osas on teostatud raie tuleb näha ette kõrghaljastuse taastamine. Selleks, et tagada ühine arusaam, kuidas kruntidel kõrghaljastuse nõuet täita, näha

detailplaneeringuga ette kohustus esitada koos ehitusloa taotlusega või

ehitusteatisega esitatava ehitusprojektiga krundi asendiplaan koos kavandatava

haljastusega, kusjuures eraldi tuleb näidata säilitamisele kuuluv kõrghaljastus ja

likvideeritav kõrghaljastus ning uus istutatav kõrghaljastus. Välja tuleb tuua

kõrghaljastatud ala % krundi pinnast.

4.10.3. Anda soovituslikud piirete tüübid ja kõrgused (mitte üle 1,5 m);

4.10.4. Anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee

ärajuhtimine jmt);

4.10.5. Määrata jäätmekäitluse korraldamine.

4.11. Maaparandussüsteemid:

4.11.1. Käsitleda detailplaneeringu alaga kattuva maaparandussüsteemi osa (Mariksoo II,

Maaparandussüsteemi kood 2103830020030002) kokkupuudet ja vajadusel

rekonstrueerimist terviklikult kogu detailplaneeringu alal. Oluline on arvestada, et

olenevalt konkreetsest olukorrast võib vajalik olla maaparandussüsteemi

rekonstrueerimiseks kavandada rekonstrueerimisega kaasnevat ehitustegevust ka

detailplaneeringu alast väljaspool, naaberkinnisasjadel.

4.11.2. Seletuskirjas käsitleda ja joonistel märkida vajadus väljaspool

maaparandussüsteemi vee eesvoolu või kuivenduskraavi juhtimiseks.

4.11.3. Märkida seletuskirja tingimus, et väljaspool maaparandussüsteemi asuvatelt

kruntidelt vee eesvoolu või kuivenduskraavi juhtimine ei ole lubatud ilma Maa- ja

Ruumiameti kooskõlastuseta.

4.12. Servituutide seadmise vajadus.

4.12.1. Servituutide planeerimise korral on vajalik enne ehituslubade väljastamist teostada

servituutide kandmine kinnistusraamatusse.

4.13. Eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala

avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine;

4.13.1. Arvestada Nõo valla üldplaneeringu nõudega, et detailplaneeringu koostamise

käigus tuleb vähemalt 10% planeeritavast maast kavandada piirkonda teenindavaks

üldmaaks (üldkasutatava maa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed), millele on

õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel.

5. Planeeringu rakendamise võimalused:

5.1.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei

muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud,

ei kuulu lähteseisukohad muutmisele;

5.1.2. Viidata xx. xxxxxxx 2025 Nõo valla ja huvitatud isiku vahel sõlmitud

„Detailplaneeringu koostamise tellimise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu

koostamise rahastamise lepingule nr 7-2/x-2025 ja eelkokkuleppele

detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ja

väljaehitamise rahastamiseks“.

5.1.3. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad ja tegevuste loetelu, mis

tagavad planeeringu elluviimise. Transpordiameti nõudena tuleb arendusega

seotud teed rajada, ristumiskoht likvideerida ning nähtavust piiravad takistused

(istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2)

enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;

5.1.4. Käsitleda planeeringu elluviimise kavas planeeringust huvitatud isiku kohustustena

planeeringuala juurdepääsuks vajaliku uue kogujatee (Nõo-Metsküla kohalikust

teest kuni riigiteeni nr 22191 Nõo-Meeri tee) rajamist, olemasoleva kohaliku tee

ristmiku sulgemist, parkla juurdepääsu ümber ehitamist ja jalakäijate ohutuse

tagamiseks jalgteed tõmbepunktidega sidumist ning ühendamist bussipeatustega.

5.1.5. Anda juhised kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusprojektide koostamiseks;

5.1.6. Kui planeeringulahenduse elluviimist ei ole alustatud viie aasta jooksul pärast

detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Nõo Vallavolikogul)

õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud:

6.1. Päästeameti Lõuna päästekeskus;

6.2. Transpordiamet;

6.3. Maa-ja Ruumiamet;

6.4. Planeeritaval maa-alal paiknevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud /valdajad.

6.5. Planeeritava maa-ala kinnistute omanikud ja piirinaabrid.

7. Detailplaneeringu vormistamine ja menetlus

7.1. Detailplaneering vormistatakse ja esitatakse vastavalt Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavatele nõuetele;

7.2. detailplaneeringu avaliku väljapaneku jaoks esitatakse detailplaneering pdf kujul ja

väljatrükk ühes eksemplaris; detailplaneeringule lisatakse kooskõlastuste ja koostöö

koondtabel;

7.3. detailplaneeringu kehtestamisel esitatakse detailplaneering ja selle lisad täiendavalt pdf

kujul ja väljatrükk ühes eksemplaris. Juhul kui avaliku väljapaneku järgselt

planeeringulahendust muudeti esitada väljatrükk kahes eksemplaris;

7.4. detailplaneeringu joonised:

7.4.1. detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta kehtivale korrale vastav

aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud)

digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500.

Geodeetilised tööd tuleb muuhulgas esitada kohaliku omavalitsuse poolt

kasutatavasse geomõõdistuste infosüsteemi (KOVGIS EVALD geoarhiivi moodul,

https://evald.ee/nõovald/);

7.4.2. planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs;

7.4.3. detailplaneeringu põhijoonis;

7.4.4. maakasutuse ja kitsenduste joonis;

7.4.5. tehnovõrkude joonis;

7.4.6. detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised;

7.4.7. Joonised 6.4.4 ja 6.4.5 on lubatud ühildada kui ei halvene kaartide loetavus.

8. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava

8.1. Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul pärast

detailplaneeringu koostamise algatamist.

8.2. Planeeringu kehtestamise või kehtestama jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta

möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

9. Vajalikud uuringud:

9.1. Metsa-Voodla ja Kilgi maaüksuste asukohast ja kavandatava tegevuse iseloomust

tulenevalt tuleb tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktile

2 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle

kohta eelhinnang, kuna tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata

juhul elurajooni arendamisega.

10. Planeerimismeeskonda kaasata

10.1. Ruumilise keskkonna planeerija – tegutseb projektijuhina, koostab

detailplaneeringu protsessi ajakava, moodustab meeskonna ja juhib selle tööd sisuliselt,

koordineerib osapoolte tööd, vastutab detailplaneeringu sisulise ja vormilise tulemuse eest.

10.2. Tehnovõrkude insener - analüüsib planeeringuala tehnilist varustatust ja

arenguperspektiivi, annab sisendi vajalike uuringute tellimiseks (näit. torustike uuring).

Koostab planeeringulahenduse valitud variandi põhjal vajalike tehniliste lahenduste

üldkirjelduse, mille põhjal kaasatakse planeeringulahenduse väljatöötamiseks

tehnovõrkude valdajad. Koostab ala tehnovõrkude võimalikud lahenduspõhimõtted ja

esitab planeeringusse ehituslike tingimuste sisendi. Vastavalt vajadusele tuleb kaasata

erinevaid tehnovõrkude insenere, näiteks vee- ja kanalisatsiooni insener, elektriinsener,

soojusenergeetikainsener jt.;

10.3. Teedeinsener – analüüsib planeeringuala liiklustaristu üldist iseloomu ja tehnilisi

näitajaid, annab sisendi tehniliste uuringute tellimiseks. Peale funktsionaalse skeemi ja

hoonestuse parima võimaliku lahendusvariandi väljavalimist koostab liikluslahenduse

sisendist ja keskkonnatingimusi tagavatest nõuetest (nt sademevete immutamine ja

ärajuhtimine, loodusväärtused) lähtudes olulised liikuvusega seotud ehitus- ja

maakasutustingimused teede ja katendite projekteerimiseks.

10.4. Geodeetilise uuringu koostaja – koostab planeeringualale planeeringu

vajadustele vastava geodeetilise alusplaani ning tagab, et see vastab olemasolevale

olukorrale. Koondab alusplaanile tehnovõrkude valdajate esitatud teabe ja vajadusel

mõõdistab puuduvad tehnovõrgud koostöös tehnovõrkude valdajatega. Vajadusel

mõõdistab üksikpuud ning põõsarinde, mis on alusteabeks dendroloogilise hinnangu või

loodusuuringu koostamiseks ning maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Tagab

alusplaani ajakohasuse ja kooskõlastab alusplaani kohaliku omavalitsusega.

10.5. Mürauuringu koostaja – modelleerib, mõõdab ning hindab tänavaliiklusest vm

müraallikatest tuleneva müra vastavust kavandatavale maakasutusele kehtestatud

piirnormidele, koostab mürahinnangud koos mürakaartide ning müraprognoosiga. Hindab

müratasemete vastavust normidele ning nõuete täitmiseks koostab planeeringulahendusele

tingimused ehitusprojekti koostamise aluseks.

Lähteseisukohad koostas arenguspetsialist Piia Raig

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Nõo Vallavalitsus

[email protected]

Voika tn 23

61601, Tartu maakond, Nõo vald,

Nõo alevik

Teie 10.03.2026 nr 8-1.1/493

Meie 25.03.2026 nr 7.2-2/26/2164-5

Seisukoht Nõgiaru külas asuvate Metsa-

Voodla ja Kilgi maaüksuste

detailplaneeringu KSH eelhinnangule ja

algatamata jätmise korralduse eelnõule

Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohta Nõgiaru külas asuvate Metsa-Voodla ja Kilgi

maaüksuste detailplaneeringu (katastritunnused 52801:001:0344 ja 52801:001:0430)

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangule ning algatamata jätmise korralduse

eelnõule.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on elamukvartali rajamine. Oleme 04.03.2025 kirjaga nr

7.2-2/25/2164-2 esitanud oma seisukohad planeeringu koostamiseks. Täname, et olete neid

arvesse võtnud ning sisuliselt käsitlenud. KSH eelhinnang (koostaja LEMMA OÜ) on sobilik.

Lähtudes KeHJS § 33 lg 6 ei ole Transpordiametil ettepanekuid ega vastuväiteid keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. KSH eelhinnang_Metsa-Voodla DP

2. Detailplaneeringu algatamine, eelnõu

3. Metsa-Voodla ja Kilgi dp lähteseisukohad, eelnõu

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]