Taotlus

25426-02.1 12.03.2026

Kajaja Acoustics OÜ Reg.kood 11485414 Laki põik 2 12915 Tallinn

[email protected] www.kajaja.ee

+372 5626 4614

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

OBJEKT: Priisle tee 22 detailplaneering Lasnamäe linnaosa, Tallinn

TELLIJA: Priisle 22 arendus OÜ Vesilennuki 18, 10415 Tallinn

KONTAKTISIK: Aleksandr Marmuljov

AKUSTILINE EKSPERTARVAMUS SEOSES KESKKONNAMÜRAGA

1. Eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Priisle tee 22 kinnistu sihtotstarbe muutmine elamu- ja ärimaaks ja krundile ehitusõiguse määramine kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamute ehitamiseks. Alale kavandatakse kuni 187 korterit, 301 parkimiskohta ning piirkonda lisandub ligikaudu 430 elanikku.

Vastavalt Tallinna linnavalitsuse seletuskirjale „Priisle tee 22 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas” juurde on toodud välja järgmised asjaolud:

5.6.7. Ala läheduses puuduvad Tallinna linna olulised magistraaltänavad ning tegemist ei ole mürarikka piirkonnaga praegu ega ka detailplaneeringu elluviimise järel. Olemasoleva olukorra müratasemed on praegu madalamad, kui keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud piirväärtused III kategooria aladele ning jäävad madalamaks ka sihtväärtustest (60 dB päeval ja 50 dB öösel).

Korralduses on eraldi toodud välja milliste müra aspektide tuleb edasisel projekteerimisel arvestada.

2. Planeeringulahendus

Planeeringuga on kavandatud Priisle tee 22 kinnistule kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamute ehitamiseks. Korterelamute paiknemine on näidatud planeeringu põhijoonisel.

Priisle tee 18 kinnistu paikneb Tallinna Lasnamäe linnaosas Priisle tee ja Kärberi tn vahelisel alal. Lähim suure liikluskoormusega tänav Laagna tee (põhja suunas »250 m kaugusel) paikneb kinnistust kaugel ja selliselt on kinnistele mõjuvad liiklusmüratasemed madalad (III kategooria sihtväärtusest madalamad). Vahetult piirneva Priisle tee liikluskoormus on väike.

3. Kinnistutele mõjuvad liiklusmüratasemed

Vastavalt Tallinna linna välisõhu strateegilisele mürakaardistamise tulemustele (siseriiklikud mürakaardid)1,2 mõjuvad käsitletavale kinnistule päevasel ajal Ld < 60 dB ja öisel ajal Ln < 50 dB liiklusmüratsoonid; kuna piirnevas Priisle tee lõigus on liikluskoormused väikesed, siis ei ole seda tänavalõiku kaasatud ka strateegilise mürakaardistamise koosseisu.

Lähtudes eeltoodust on tagatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 13 kehtestatud III kategooria liiklusmüra sihtväärtuse nõuete täitmine käsitlevatel kinnistutel.

4. Äri- ja kaubandushoone tekitatav müra

Naaberkinnistul Priisle tee 18 paikneb olemasolev ärihoone, mis on saanud kasutusloa 22.08.2022.a (kasutusloa raames kontrollitakse hoone vastavuste kehtivatele nõuetele). Ärihoonega kinnistu Priisle tee 22 poolses osas paikneb autode jaoks mõeldud tee ja hoone tagumisele küljele jäävad uksed.

1 https://www.tallinn.ee/et/keskkond/tallinna-linna-murakaart-2022 2 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf#

25426-02

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna

2/2

Priisle tee 18 ärihoone näol on tegemist funktsionaalse ladu-kontor-esindus tüüpi hoone Lasnamäel, mis selliselt ei ole tootmishoone vms, kus võiks toimuda mürarikkaid tegevusi territooriumil. Parkimiskohad jäävad Priisle tee poole ja siis Priisle tee 18 hoonest lääne poole. Priisle tee 18 kinnistul oleva äri- ja kaubandushoonet kasutatakse päevasel ajavahemikul (avalike andmete põhjal poed avatud vahemikus 10.00-18.00). Öisel ajal tegevusi ei toimu.

Lähtudes Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti soovist teostati 25.09.2025 detailplaneeringu koostamise staadiumis lühiaegsed helirõhutasemete mõõtmised (25426-01, 01.10.2025, Kajaja Acoustics OÜ) mille eesmärgiks oli fikseerida kinnistule mõjuvad üldised keskkonnamüratasemed. Mõõtmispunkt valiti Priisle tee 22 kinnistul võimalikult kinnistu piiri lähedal. Vastavalt teostatud 1h mõõtmisele oli ekvivalentne helirõhutase LA,eq = 49 dB ja maksimaalne helirõhutase LAF,max = 65 dB (põhjuseks Priisle tee 18 kinnistul autoukse sulgemine). Mõõtmiste ajal toimus Priisle tee 18 kinnistul tüüpiline igapäevane tegevus (ärihoone oli avatud). Helirõhutasemete mõõtmiste käigus ei tuvastatud tonaalse ega impulssmüra tunnuseid; seetõttu ei rakendata parandustegureid ning päevase ajavahemiku müra hinnatud taseme võib võrdsustada mõõdetud A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutasemega (LAeq).

Helirõhutasemete mõõtmised teostati päevasel ajavahemikul ja võib eeldada, et kogu päevase ajavahemiku müra hinnatud tase ei ole oluliselt kõrgem kui 1h perioodil fikseeritud mõõtmistulemus ja selliselt jääb madalamaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 lisas 1 kehtestatud III kategooria tööstusmüra sihtväärtuse nõudest (Ld 55 dB). Öisel ajavahemikul hoones tegevusi ei toimu; töötavad hoonet varustavad tehnosüsteemid peavad lähtuma kehtestatud III kategooria tööstusmüra sihtväärtuse nõudest (Ln 45 dB).

Omapoolse kooskõlastuse raames Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on suhelnud Priisle tee 18 kinnistu omanikuga, et uurida mürarikaste tegevuste kohta ja ettevõte teavitas, et hetkel mürarikkaid tegevusi kinnistul ei toimu. Priisle tee 18 kinnistul paiknev ärihoone peab oma tegevuses lähtuma kehtivast keskkonnamüraalasest seadusandlusest (sh keskkonnaministri määrus nr 71 toodud normtasemetest; vastavalt päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 45 dB).

5. Järeldus

Eeltoodud põhjustel ei ole detailplaneeringu raames põhjendatud eraldi mürahinnangu koostamine, kuna avalike andmete põhjal saab üheselt veenduda, et liiklusmüratasemed on antud piirkonnas madalad ja naaberkinnistul Priisle tee 18 paiknev äri- ja kaubandushoone osas ei ole teada, et tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse võiks ületada kehtestatud müra normtasemeid.

Siiski eelprojekti koostamise ja ehitusloa taotlemise käigus on põhjendatud läbi viia täpsustatud mürauuring (sh vajadusel modelleerimine ja hinnatud müratasemete määramine vastavalt KeM määrusele nr 71) ning kavandatakse vajalikud müraleevendusmeetmed, tagamaks kehtivate normide täitmine Priisle tee 22 planeeritava hoone puhkealadel, rõdudel ja terrassidel ja siseruumides.

koostas: Marko Ründva juhatuse liige [email protected] | +372 5626 4614

Üh 100%

1 8m 990/590

m2 2/4 4/-2

5374 m2

P7 P23

krundi pos nr

sihtotstarve hoone kõrgus

hoone suurim korruselisus maapealne/ maa-alune

ehitisealune pind maapealne/maa-alune

hoonete arv krundil (põhihoone/abihoone)

krundi suurus parkimiskohtade arv maapealne / maa-alune

K. KÄRBERI TN 55 78403:309:0065

TRANSPORDIMAA 100%

PRIISLE TEE 18 78403:308:0041

TOOTMISMAA 70% ÄRIMAA 30%

PRIISLE TEE T2 78403:308:0048

TRANSPORDIMAA 100%

HOOLDEKODU TEE 2B 78403:308:0034

ÜLDKASUTATAV MAA 100%

PRIISLE TEE 30 //32 78401:101:2243

ELAMUMAA 100%

PRIISLE TEE T6 78401:101:2244

TRANSPORDIMAA 100% PRIISLE TEE T4 78403:308:0047

TRANSPORDIMAA 100%

RAHU TEE 67 78401:101:4516

ÜLDKASUTATAV MAA 100%

RAHU TEE T16 78401:101:0337

TRANSPORDIMAA 100%

4K

3K

DP 01

88 20

1

HOOLDEKODU TEE

PIRITA JÕEORU MAASTIKUKAITSEALA

3K

3K 56

11

7

3K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

P5

P2

3K

3K

3K

3K

4K

3K

3K 3K

3K

2K

3K

3K

4K 3K

22

115

18

32

69

3K 3K

4K

4K

4K

3K

P5

P3

3K

P3

P5

P5

2K

2K 3K 4K

3K 3K

AJ

PERSPEKTIIVNE RAHU TEE KORIDOR

12 %

12 %

2,3

4 7,5

2,3

2K

6

2,5

2,3

4K

4K

DP00 21

70

1,5

1,5

X

5

5

X=6690650

Y=550750

X=6690550

Y=551050

78403:308:0035 Priisle tee 22

78403:308:0041 Priisle tee 18

78401:101:2243 Priisle tee 30 // 32

78403:308:0048 Priisle tee T2

78403:308:0034 Hooldekodu tee 2b

K-1

SK-1

K-2

K-3

SK-2

K-4

8

19

3,5

3,5

PRIISLE TEE

PRIISLE TEE

abs 47.50

abs 47.60

50

B

B

2,3 1,5

P4

P5

P4 3

3

5,3

30

7,5

2

LT 100%

2 - - --

316 m2

-

abs 43.85

abs 43.95

abs 47.80

abs 44.05

abs 47.90 abs

44.15

abs 43.75

abs 47.50

abs 46.80

abs 43.05

Ek 80-95% Ä 5-20%

1 15m 5840/7350

m2 4/-4/-2 17438 m2

P45 P219

P4

4

2

27

15

11

50 3 Üm 100%

3 - - --

5049 m2

-

4

LEGEND

plan. ala piir

kehtestatud detailplaneeringu planeeringuala piir

olemasolev katastriüksuse piir

plan. krundi piir

plan. positsiooni number

plan. maapealne hoonestusala

plan. maa-alune hoonestusala

naaberplaneeringus plan. maapealne hoonestusala

olemasolev hoone ja korruselisus

plan. hoone/hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

plan. äripindade paiknemine hoone esimesel korrusel võimalik asukoht

plan. rõdude ala

olemasolev autoliikluse ala

plan. autoliikluse ala

olemasolev bussipeatus

plan. murukivi, vett läbilaskev sillutis vms kattega parkimiskoht ja kohtade arv

plan. urbanistlik hooviala

olemasolev kergliikluse ala

olemasoleva kergliikluse ala laiendamine

plan. kergliiklustee, jalgratta rajaga

plan. 2-suunaline jalgrattatee

plan. avaliku kasutusega kergliiklustee

plan. haljastus

plan. maaga seotud haljastus hoovialal, võimalik asukoht (läänepoolne - 100 m2; idapoolne -150 m2)

plan. puu/põõsa võimalik asukoht; põõsas trassi kaitsevööndis

rohekoridor

plan. mänguväljaku võimalik asukoht

plan. konteinerhaljastus võimalik asukoht

plan. hoovisisene kergliiklejate ala, võimalik lahendus

plan. kergliikljetate juurdepääs krundile, võimalik asukoht

plan. sõidukite juurdepääs krundile, võimalik asukoht

plan. sissepääs hoonesse/äripindadele, võimalik asukoht

olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd

plan. tehnovõrgu kaitsevöönd

Pirita jõeoru maastikukaitseala

Iru Kuuskivi piiranguvöönd

1

P8

3K

2K 3K 4K

B

olemasolev säiliv kraav

säilivad III ja IV väärtusklassi puud

likvideeritavad III, IV ja V väärtusklassi puud

olemasolev säiliv kuklasepesa asukoht

olemasolev ümbertõstetava kuklasepesa asukoht

planeeritud alajaama võimalik asukoht

plan. sorteeritud jäätmekonteiner, võimalik asukoht

plan. jalgratta parkimiskoht kõvakattelisel alal, varikatusega võimalik asukoht

plan. kõvakatteline ala (avaliku kasutusega ala)

plan. hoone konsoolne osa, võimalik asukoht

AJ

197-Re

197-Re27-KsM

27-KsM 51-Re

Huvitatud isik: Priisle 22 arendus OÜ

Projekti juht: Maarja Zingel

Planeerija: Maarja Zingel Marek Konsa

Projekt: PRIISLE TEE 22 DETAILPLANEERING

Joonis: PÕHIJOONIS Töö nr: 03/22 Mõõtkava: 1:500 Joonise nr: 2 Kuupäev: 27.11.2025

V Ä I K E - A M E E R I K A 1 9 , T A L L I N N 10129 T E L 5 2 2 4 2 9 2 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5 R U U M J A M A A S T I K O Ü

MÄRKUSED: 1) Topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ Amaate, töö nr T-018-22, 03.05.2022. Alusplaan on koostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis; 2) Haljastuse inventuuri koostas Keskkonnabüroo Grün-E, töö nr 050622-10, 05.06.2022; 3) Arhitektuurse kontseptsiooni koostas Viiskümmend üks miljonit üheksasada üheksateist tuhat kaksada kaks arhitektuuribüroo OÜ; 4) Joonisel on kasutatud Tallinna linna aluskaardi andmeid; 5) Joonisel on kasutatud Maa-ameti ruumiandmeid; 6) Joonisele on kantud DP018820 Priisle tee 30 kinnistu detailplaneeringu lahendus (planeering on kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 12.06.2013 korraldusega nr 838); 7) Parkimiskohtade lahendus on põhimõtteline ning konkreetne arv määratakse ehitusprojektis vastavalt selle koostamisel kehtivale normatiivile; 8) Haljastuse, tehnovõrkude, teede ja parkimise lahendus, jäätmete kogumise koht on põhimõtteline ja täpsustatakse edasisel projekteerimisel; 9) Planeeringuala kõik kitsendused on esitatud seletuskirjas.

NÄITAJAD PLANEERITUD ALA KOHTA: PLANEERITUD ALA SUURUS - 2,44HA PLANEERITUD KORTERITE ARV - 176 PLANEERITUD ELAMU BRUTOPIND - 14950 M²

PLANEERITUD ÄRI BRUTOPIND 790 M²

PLANEERITUD PARKIMISKOHTADE ARV - 264

PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS

po s. nr .

eh iti

se o

ts ta

rv e

pa rk

im is-

no rm

at iiv

*

br ut

op in

d m

²

no rm

at iiv

ne pa

rk im

isk oh

ta de

va jad

us

no rm

at iiv

ne pa

rk im

isk oh

ta de

ar v k

ok ku

pl an

ee rit

ud pa

rk im

isk oh

ta de

ar v m

aa pe

al

pl an

ee rit

ud pa

rk im

isk oh

ta de

ar v m

aa -a

ll

pl an

ee rit

ud pa

rk im

isk oh

ta de

ar v k

ok ku

1 korterelamud 1/60 14950 14950/60 250

45 219 264 ärihooned 1/60 790 790/60 14

2 - - - - - - - -

3 - - - - - - - -

KOKKU 264 45 219 264 * - vastavalt "Tallinna parkimisnormatiiv" kollane tsoon

DP046240

Töö nr: 03/22

Huvitatud isik: Priisle 22 arendus OÜ

reg. number: 16446198

Kontaktisik: Mark Grimitliht [email protected]

+372 5628 5128

Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

reg kood 75023823

Vabaduse väljak 7, Tallinn 15198

Priisle tee 22 kinnistu

detailplaneering

Detailplaneeringu koostaja:

R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika 8

10129 Tallinn

www.ruumjamaastik.ee

Reg. number: 11038715

Kontaktisik: Maarja Zingel

Tel: 52 242 92

[email protected]

maastikuarhitekt (EMÜ 001438)

ruumilise keskkonna planeerija (167451)

muinsuskaitseameti tegevusluba (VS 607/2012)

kestliku ja sidusa tulevikulinna kujundaja (TÜ 01119-25)

Arhitektuurne kontseptsioon

Viiskümmend üks miljonit üheksasada üheksateist tuhat

kakssada kaks arhitektuuribüroo OÜ Mark Grimitliht

arhitekt

Tallinn

2026

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

1

Sisukord

SISUKORD ............................................................................................................................................. 1

I SELETUSKIRI ........................................................................................................................................ 2

1. Koostamise alused ...................................................................................................................... 2

2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus ........................................................................................ 2

Maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus ................................................................................ 2

3. Planeeringus kavandatu kirjeldus ................................................................................................ 3

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus ............................................................................................ 3 3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ........................... 4 3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuse koormusnäitajad .............. 4 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................................................... 5 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ............................................................ 6 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ....................................................... 17 3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ............................................................................... 18 3.7.1 Elektrivarustus ........................................................................................................................ 18 3.7.2 Välisvalgustus ......................................................................................................................... 18 3.7.3 Veevarustus ............................................................................................................................ 18 3.7.4 Kanalisatsioonivarustus .......................................................................................................... 19 3.7.5 Sademevesi ............................................................................................................................. 19 3.7.6 Sidevarustus............................................................................................................................ 19 3.7.7 Soojusvarustus ........................................................................................................................ 20 3.8 Kehtivad ja planeeritud kitsendused ...................................................................................... 20 3.9 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ............................. 21 3.10 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning vastavus

avalikele huvidele ja väärtustele ........................................................................................ 21

4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ......................................................................... 22

4.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................................. 22 4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks .................................................... 23 4.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks......................... 24 4.2.2 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas............................... 26 4.2.3 Tuleohutuse tagamine ............................................................................................................ 27 4.2.4 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks ........................................................................ 28

5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele ................ 29

5.1 Lasnamäe elamualade üldplaneering ........................................................................................ 29 5.2 Vastavus lähtedokumentidele ................................................................................................... 31

6. Muudatused võrreldes eskiislahendusega ................................................................................... 34

II JOONISED ........................................................................................................................................ 36

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

2

I Seletuskiri

1. Koostamise alused

- Planeerimisseadus

- Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2021 määrus nr 36 Tallinna linna töökorraldus

projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas

- Tallinna Linnavalitsuse korraldus 29.11.2023 nr 1083 „Priisle tee 22 kinnistu detailplaneeringu

algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe

linnaosas“

- 25.04.2022 taotlus nr DP046240 detailplaneeringu koostamise algatamiseks

Detailplaneering on koostatud vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatud nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.

novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu

vormistamise juhend“.

2. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus

Planeeringuala asub Tallinnas Lasnamäe linnaosa Priisle asumis. Planeeritud ala piirneb Priisle tee, Laagna

tee, Ussimäe tee ja perspektiivse Rahu tee pikendusega. Ala paikneb idast 3-korruseliste korterelamutega

hoonestatud elamumaa ning läänest 2-korruselise ärihoonega hoonestatud tootmis-ja ärimaa vahelisel

alal. Planeeringuala vahetus läheduses asub Pirita jõeoru maastikukaitseala, ühiskondlikest hoonetest

Tallinna Priisle Lasteaed, Seli Lasteaed ja Lasnamäe Põhikool.

Planeeringuala hõlmab Priisle tee 22 kinnistut suurusega 22801 m2 sihtotstarbeta maad. Kinnistu on

ehitusregistri andmetel hoonestamata. Planeeringuala hõlmab lisaks Priisle tee 22 kinnistule ka osa

transpordimaa sihtotstarbega Priisle tee T2 kinnistust.

Planeeringuala suuruseks on määratud 2,44ha.

Maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus

Eesmärk on:

– tervikliku ja tasakaalustatud lahenduse koostamine;

– Priisle tee 22 kinnistu jagamine kruntideks;

– kruntidele maakasutuse sihtotstarbe määramine elamu- ja ärimaaks ning üldkasutatavaks maaks

ja transpordimaaks;

– positsioon nr 1 krundile ehitusõiguse määramine äriruumidega korterelamu ja alajaama

ehitamiseks;

– positsioon nr 2 transpordimaa krundi moodustamine ühtlase laiusega Priisle tänavamaa

kavandamiseks;

– positsioon nr 3 moodustatakse rohekoridori alale;

– tagada jalakäijate ja kergliiklejate mugav läbipääs ja ühendus bussipeatuste vahel;

– kavandada hoonestusest vaba ala loodusliku puistuga alale rohekoridori loomiseks;

– kavandatud hoonestus peab olema kõrguslikult liigendatud;

– määrata pos nr 1 krundile ehitusõigus kahe kuni 4- korruselise äriruumidega korterelamu ja ühe

1-korruselise alajaama ehitamiseks;

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

3

– normatiivsete parkimiskohtade kavandamine krundile;

– tagada kaitsealuse Iru Kuuskivi säilimine ja vaadeldavus;

– positsioon nr 2 transpordimaa krundi võõrandamine Tallinna linnale;

– positsioon nr 3 üldkasutava maa krunt võõrandatakse Tallinna linnale;

– viia ellu linnaosa üldplaneeringu põhimõtted ala väljaarendamisel.

3. Planeeringus kavandatu kirjeldus

Arhitektuurne kontseptsioon näeb ette inimmõõtmelise linnaruumi loomise. Planeeringuala hoonestus

ei ole monofunktisonaalne nagu see Lasnamäe elamupiirkondades on senini valdav. Äriruumidega

korterelamu kavandamine vajab ka piisavat tihedust, et soodustada mitmekesisemat tegevust, elavdada

tänavaruumi ning soodustab sotsiaalset suhtlust ja loob kogukonna tunnet. Ette on nähtud, et korterite arvust vähemalt pooled korterid on 3- või enamatoalised ja ülejäänud korterid võib kavandada 1-2

toalised.

Planeeritud on ühe elamu- ja ärimaa krundi ning ühe transpordimaa krundi moodustamine. Kavandatud

positsioon nr 1 krundile on määratud ehitusõigus kahe äriruumidega korterelamu hoone ja alajaama

ehitamiseks. Korterelamu esimesele korrusele on võimalik kavandada äriruumid. Korterelamute

korruselisus on 2-4- maapealset korrust ning kaks maa-alust korrust.

Praeguses olukorras ei ole äripindade kavandamine perspektiivse Rahu tee koridori poole mõistlik.

Äripinnad on planeeritud Priisle tee poole, kuna see on peamine pääs krundile ning sinna kujuneb

aktiivsem inimeste ja autode liiklus, mis võimaldab äripinnal olla konkurentsivõimeline. Priisle tee poolne

äripind moodustaks loomuliku jätku Priisle olemasolevatele äripindadele. Siin on ka ärile vajalikud parkimiskohad. Suuremaks hajumis ja sotsiaalse suhtluse alaks väljaspool õueala on kaitsealuse Iru kivi

ümbritsev ala (ca 320m2).

Detailplaneeringus on täpsustatud rohekoridori asukoht- koridor seob omavahel Pirita maastikukaitseala

ning perspektiivse Rahu tee piirkonna, ala säilib looduslikuna.

Väliruumi kavandamisel on ette nähtud erinevad asukohad puhke- ja virgestusalade rajamiseks.

Detailplaneeringu lahendus lähtub Lasnamäe elamualade üldplaneeringu tingimustest.

Juurdepääs planeeringualale on Priisle teelt, osaliselt on alale kavandatud maapealsed parkimiskohad

Priisle teega piirnevas krundiosas, jalakäijatele ning kergliiklejatele on loodud ühendused Priisle tee ning

perspektiivse Rahu tee vahelises alas, samuti juurdepääs olemasolevasse bussipeatusse.

3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus

Planeeringuala hõlmab Priisle tee 22 kinnistut suurusega 22801 m2, lisaks jääb planeeritud alale osa

Tallinna linnale kuuluv Priisle T2 kinnistu osa.

Planeeringulahendusest lähtuvalt on ette nähtud Priisle tee 22 kinnistust kolme krundi moodustamine:

– kavandatud krunt pos nr 1 suurus 17 438 m2, maa sihtotstarve detailplaneeringu liikide alusel on

korterelamu (EK)* kuni 95%, ärimaa (Ä)* vähemalt 5% . Pos nr 1 krundile on kavandatud ka

alajaam (hoone mahus);

– kavandatud krunt pos nr 2 suurus 316 m2, maa sihtotstarve detailplaneeringu liikide alusel on

100% transpordimaa (L);

– kavandatud krunt pos nr 3 suurus 5049 m2, maa sihtotstarve detailplaneeringu liikide alusel on

100% üldkasutatav maa (Üm).

Positsioon nr 2 krunti on võimalik liita Priisle tee T2 kinnistuga (78403:308:0048).

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

4

*Märkus: EK-vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu; Ä- jae- ja hulgikaubandusehitised,

teenindusehitised, toitlustusehitised, äriotstarbelised meelelahutus-, haridus-, teadus ja

tervishoiuasutused; L- tee ja tänava maa, Üm- üldkasutatav maa.

3.2 Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted

Hoonestusala ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamisel on arvestatud:

- kavandatud on hoonestusalad, mis lähtuvad rohekoridori paiknemisest, kaitsealuse kivi kaitsevööndi ulatusest, lõunapoolses osas naaberhoone ehitusjoonest, paiknemisest teede

suhtes ning väärtusliku haljastuse säilitamise võimalustest, samuti tehnovõrkude koridoride

kaitsevööndite ulatusest;

- kavandatud on kaks hoonestusala äriruumidega korterelamu ehitamiseks;

- elamu- ja ärihoone hoonestusmahud on liigendatud. Hoonestuse korruselisus on 2-4 maapealset korrust ning kuni kaks maa-alust korrust;

- hoonestusmahud moodustavad kaks perimetraalset ala, mille keskel on avatud õueala;

- trepikojad on kavandatud hoone mahus, juurdepääsud õuealale ning trepikodadele on lahendatud konsoolsete läbipääsudega. Täiendavalt on kavandatud sissepääsud hoonete

lõunakülgedel. Hoonete läbipääsude asukohad ja ulatused lahendatakse edasisel

projekteerimisel;

- õuealale on lubatud rõdude ja mitmekesiste ja poolprivaatsete ruumide jaoks hoovialast üleminevate galeriide ehitamine (2-4 korruste ühendamiseks);

- avatud rõdude ja esimese korruse terrasside ehitamise alad paiknevad kavandatud hoonestusalas. Soovitatav on igal korteril kavandada eluruumi laiendusena klaasitud või

klaasimise võimalusega rõdu;

- hoone maa-aluse osa ulatus maa-aluse hoonestusala piires täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

3.3 Ehitusõigus, hoone kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuse koormusnäitajad

Positsioon nr 1

Aadress Priisle tee 22//24

Krundi maakasutuse sihtotstarve elamu- ja ärimaa: E kuni 95%, Ä vähemalt 5% (E80-95%, Ä 5-20%)

Krundi suurus 17 438 m2

Detailplaneeringus on määratud ehitise kasutamise otstarbeks elamud- muu kolme või enam korteriga

elamu (11222) EK; mitteeluruumid- toitlustushoone (12130), teenindushoone (12330), büroohoone

(12201); kaubandus, kauplus v.a alkoholikauplus (12300); alajaam, varjend

Äripindade võimalikud kasutusfunktsioonid: kohvik, restoran, lastehoid, büroo ja stuudio jms

Äripindadele ei ole lubatud külaliskortereid

Korterite arv 176, millest vähemalt 50% on 3- või enamatoalised

Hoonete arv: kuni neli põhihoonet

Lubatud on ehitada jalgrattaparklate varikatuseid, prügimajad jms

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind maapealsel osal kuni 5840 m2 ja maa-alusel osal kuni 7350 m2

Krundile on kavandatud asukoht sorteeritud jäätmete kogumiskonteinerite paigutamiseks (võimalik

asukoht). Ehitusprojekti koostamisel täpsustatakse kas konteinerid paiknevad varjualuses või

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

5

paigaldatakse maa-alused süvamahutid. Hoonestusõigust jäätmete kogumiskonteineritele asukohale ei

ole detailplaneeringus kavandatud

Kavandatud hoonete maapealne suletud brutopind kuni 15 740 m2 (sh alajaam kuni 40m2)

Kavandatud maa-alune brutopind kuni 14 700 m2

Suurim lubatud hoone kõrgus: põhihoone kuni 15 m

Suurim lubatud põhihoone korruselisus kuni 4 korrust ja kaks maa-alust korrust

Kavandatud on liigendatud korrustega põhihooned, korruselisus 2-4

Maa-alusel korrusele kavandada varjend.

Krundi hoonestustihedus kuni 0,90

Krundi täisehitusprotsent 33%.

Positsioon nr 2

Aadress Priisle tee T9

Krundi maakasutuse sihtotstarve transpordimaa (L)

Krundi suurus 316 m2

Ehitusõigust ei määrata.

Krunt võõrandatakse tasuta Tallinna linnale.

Positsioon nr 3

Krundi maakasutuse sihtotstarve üldkasutatav maa (Üm)

Krundi suurus 5 049 m2

Ehitusõigust ei määrata.

Krunt võõrandatakse Tallinna linnale.

3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Alal ei kavandata mahukaid pinnasetöid. Ligikaudu 50% ulatuses säilib ala looduslikuna. Pinnasetöid

teostatakse hoonestusalal ning maapealsel parkimisalal.

Planeeringus kavandatud kruntide liigveed juhitakse olemasolevasse kraavi krundi idapiiril, võimalus on

ka liigvete suunamine olemasolevasse krunti läbivasse sademevee kanalisatsiooni.

Eesmärk on võimalikult suures ulatuses sademevee kasutamine olemasoleval krundil- sademevee on

võimalik suunata krundi looduslikuna säilivatele haljasaladele. Sademevee lahendus täpsustub

ehitusprojekti koostamisel.

Sademevee suunamine naaberkinnistutele ei ole lubatud. Vertikaalplaneerimise lahendus täpsustub

ehitusprojekti koostamisel.

Parkimisala Priisle teest ca ühel kõrgusel. Hoonest väike kalle eemale ca 0.2-0.5m. Jalg- ja

rattatee ümbritsevast maastikust ca 0.5m kõrgemal. Kogu loodusliku ala kõrgusjoon jääb samaks.

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

6

3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted

Arhitektuurne kontseptsioon võimaldab säilitada ca 50% alal looduslikuna, rohekoridor on kavandatud

krundi idapiirile. Rohekoridor on ühenduslüliks Pirita jõeoru maastikukaitsealaga.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Keskkonna ja Kommunaalamet on lahenduse koostamiseks

määranud tingimuse, milles tuleb rohekoridori asukoht muuta ning näha see ette Priisle tee 22 kinnistu

idaosasse, kus see hakkaks perspektiivse Rahu tee haru väljaehitamise järgselt piirkonda sattuvaid suur-

ja väikeimetajaid tupikutest ning lõksudest mööda juhtima ja vähendaks võimalikke kokkupõrkeid.

Otsuse aluseks oli koostatud dendroloogiline inventuur, kus ei tulnud välja, et mõni ala oleks teistest

väärtuslikum. Eesmärk on säilitada kõrghaljastus kompaktselt suuremate aladena, haljastuse osakaal

planeeringualal on vähemalt 40%.

Ala väliruumi on võimalik käsitleda kahe eriilmelise alana- looduslikuna säilivad alad ning uued

urbanistlikud hoonetevahelised siseõued. Siseõuel paiknevad konteinerhaljastud, laste mänguväljakud

ja istumis- ja kogunemisalad. Kavandatud hoonete sisehoovis on planeeritud läänepoolses hoovis 100

m2 ja idapoolses hoovis 125 m2 maaga ühendatud haljastust, millega on võimalik säilitada III ja IV

väärtusklassi puid. Lõplik lahenduse selgub projekteerimisel.

Alal on koostatud dendroloogiline inventariseerimine 5. juunil 2022.a. inventariseerimise koostas

Keskkonnabüroo Grün-E osaühing, töö nr 050622-10.

Alal läbi viidud dendroloogilise inventariseerimise alusel (vt. lisa 3.1) ei täheldatud märgatavaid

saastekahjusid ega juurepaljandeid; esines juurekaelatõususid; silmapaistavalt suurte mõõtmetega ürgse

välimusega põlispuid alal ei kasva; samuti ei esinenud suurte lindude (nt kodukakk, toonekurg)

pesapuusid, nahkhiirte kolooniaid jt. ohualdiste liikidega asustatud puid; alal ei esinenud kaitsealuste

sammaldage või samblikega puid.

Uuringu kokkuvõttena on tegemist linnapiirkonnale omase loodusega, kus puude seisukord on rahuldav.

Ettepanek on võimalusel säilitada rohetaimestik, tagamaks ökoloogiliselt parim linnakeskkond.

Välisruumi kujundusprojekt töötakse välja ehitusprojekti staadiumis. Haljastusprojekti koostamisse tuleb

kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt. Hoonestuse, tehnovõrkude ja teede kavandamisel on vajalik

likvideerida puid. Likvideeritavate puude täpne arv esitatakse raieloa taotluses Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalametile, detailplaneeringus on välja toodud likvideeritavad puud kavandatud hoonestusalas.

Likvideeritavate puude kompenseerimiseks on võimalik puude istutamine ka planeeritud krundile.

Välisruumi kujunduses tuleb pöörata tähelepanu puu-, põõsa- ja rohttaimede valikul, et tagada tiivuliste liblikate, kimalaste, lindude jt toitumis- ja pesitsuse võimalused. Kevad-suvisel vegetatsiooniperioodil

tagavad õitsvad taimed ning osaliselt ka vähese hooldusega õuealad tiivulistele piisava elukeskkonna.

Projekti koostamisel tuleb lähtuda elukeskkonda rikastavatest lahendustest ning luua alad, kus on

minimaalne hoolduse vajadus. Taimestiku valikul luua tihedamaid mitmerindelisi puu- ja põõsagruppe

ning niidualasid. Puu – ja põõsaliikidest istutada alale kodumaiseid marju ja seemneid kandvaid liike.

Uushaljastuse kavandamisel tuleb kasutada kohalikke ja piirkonnas kasutatavaid taimeliike. Hoonete

õueala haljastuse lahendus näha ette mitmerindelisena-sh luua võimalused ka puude istutamiseks.

Asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrus 11. veebruar 2021 nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele. Planeeringulahenduse alusel on likvideeritavaid puid kokku

221 ja haljastusühikute arv kokku 3438,1. Haljastusühikute arv on esialgne ning täpsustatakse

ehitusprojekti koostamisel raieloa menetluses. V väärtusklassi puid, viljapuid ja puude tüve rinna kõrgusel

diameetriga alal 8cm ja põõsaid ei asendata.

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

7

Likvideeritavad puud:

Puude likvideerimise põhjused: planeeritud hoonestusalas ning planeeritud juurdepääsutee ja parkimise

alas.

Haljas-

tusliku

objekti

nr.

Puu liik Objekti

nimetus

Diameeter

cm

Liigi

koefi

tsient

K1

Seisukorra

ja

dekoratiivs

ete

omaduste

koefitsient

K2

Kasvuk

oha

koefitsi

ent K3

Haljast

uslik

väärtus

klass

Haljastusühik

(HÜ)

4

Harilik elupuu

(Thuja

occidentalis)

üksikpu

u 28 2,0 1,0 0,5 III 32,7

6 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 18 0,5 0,0 0,5 IV 6,0

8

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpu

u 18&15&13 0,5 0,0 0,5 IV 37,3

9

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpu

u 21 0,5 0,0 0,5 IV 7,0

51 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 12 0,0 0,0 0,0 V 0,0

52 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 11 0,5 0,2 0,5 IV 4,4

54 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 19&18 0,5 0,2 0,5 IV 26,2

55 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 12 0,5 0,2 0,5 IV 4,8

56 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 21 0,5 1,0 0,5 III 14,0

57 Pappel / Populus üksikpu

u 25 0,5 0,2 0,5 IV 10,0

58 Pappel / Populus üksikpu

u 35 0,5 0,2 0,5 IV 14,0

62 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 14 0,5 0,2 0,5 IV 5,6

64 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 17 0,5 0,2 0,5 IV 6,8

66 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 15 0,5 0,2 0,5 IV 6,0

67 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 38 0,5 0,2 0,5 IV 15,2

68

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 14 0,5 0,2 0,5 IV 5,6

69

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 17&16&15 0,5 0,2 0,5 IV 39,0

70 Pappel / Populus üksikpu

u 42&41 0,5 1,0 0,5 III 69,3

71 Pappel / Populus üksikpu

u 28 0,5 0,2 0,5 IV 11,2

72 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u

28&28&21&

21 0,5 0,2 0,5 IV 85,4

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

8

73 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 28 0,5 0,2 0,5 IV 11,2

74 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 22&21 0,5 0,2 0,5 IV 30,4

75 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 29&24 0,5 0,2 0,5 IV 38,6

77 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 26&18 0,5 0,2 0,5 IV 33,2

92

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 28 0,5 0,2 0,5 IV 11,2

93

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 21 0,5 1,0 0,5 III 14,0

94

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 18 0,5 1,0 0,5 III 12,0

95

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 24 0,5 1,0 0,5 III 16,0

96

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 23 0,5 1,0 0,5 III 15,3

97

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 15 0,5 0,2 0,5 IV 6,0

98

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 30 0,5 1,0 0,5 III 20,0

99

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 22&17&13 0,5 1,0 0,5 III 47,7

100

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 22 0,5 1,0 0,5 III 14,7

101

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 20 0,5 1,0 0,5 III 13,3

102

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 19 0,5 1,0 0,5 III 12,7

103

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 22 0,5 1,0 0,5 III 14,7

105

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 24 0,5 1,0 0,5 III 16,0

106

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 21 0,5 1,0 0,5 III 14,0

107

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 18 0,5 0,2 0,5 IV 7,2

109

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 18 0,5 1,0 0,5 III 12,0

110

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 27 0,5 1,0 0,5 III 18,0

113

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 27 0,5 1,0 0,5 III 18,0

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

9

114

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 26 0,5 0,2 0,5 IV 10,4

115

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 22 0,0 0,0 0,0 V 0,0

116

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 22 0,5 1,0 0,5 III 14,7

117

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 23 0,5 1,0 0,5 III 15,3

118

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 19&15 0,5 0,2 0,5 IV 25,0

119

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 24 0,5 1,0 0,5 III 16,0

120

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 26 0,5 1,0 0,5 III 17,3

122

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 17 0,5 1,0 0,5 III 11,3

123

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 19 0,5 1,0 0,5 III 12,7

124

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 21 0,5 1,0 0,5 III 14,0

125

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 18 0,5 1,0 0,5 III 12,0

126

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 22 0,5 1,0 0,5 III 14,7

127

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 22 0,5 1,0 0,5 III 14,7

128

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 26&16 0,5 1,0 0,5 III 36,7

129

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 26 0,5 1,0 0,5 III 17,3

130

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 16 0,5 0,2 0,5 IV 6,4

131

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 21 0,5 0,2 0,5 IV 8,4

132

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 20 0,5 1,0 0,5 III 13,3

133

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 20 0,5 1,0 0,5 III 13,3

134

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 20 0,5 1,0 0,5 III 13,3

135

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 18 0,5 0,2 0,5 IV 7,2

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

10

136

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 18 0,5 1,0 0,5 III 12,0

137

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 24 0,5 1,0 0,5 III 16,0

138

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 18 0,5 1,0 0,5 III 12,0

139

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 19 0,5 0,2 0,5 IV 7,6

140

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 18&16 0,5 1,0 0,5 III 28,7

141

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 22 0,5 1,0 0,5 III 14,7

142

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 24 0,5 0,2 0,5 IV 9,6

143

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 28 0,5 1,0 0,5 III 18,7

144

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 26 0,5 1,0 0,5 III 17,3

145

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 21 0,5 1,0 0,5 III 14,0

146

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 17 0,5 1,0 0,5 III 11,3

147

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 22 0,5 0,2 0,5 IV 8,8

148

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 16 0,5 1,0 0,5 III 10,7

149

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 26 0,5 1,0 0,5 III 17,3

151 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 13 0,5 0,2 0,5 IV 5,2

152 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 20 0,0 0,0 0,0 V 0,0

153 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 22 0,0 0,0 0,0 V 0,0

154 Rabe remmelgas

(Salix fragilis)

üksikpu

u 23 0,0 0,0 0,0 V 0,0

155 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 9 0,5 0,2 0,5 IV 3,6

156 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 30 0,5 0,2 0,5 IV 12,0

157 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 19 0,0 0,0 0,0 V 0,0

158

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 33 0,5 1,0 0,5 III 22,0

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

11

159

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 30 0,5 1,0 0,5 III 20,0

160 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 13 0,5 0,2 0,5 IV 5,2

161 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 16 0,5 0,2 0,5 IV 6,4

162

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 17 0,5 1,0 0,5 III 11,3

163

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 26&23 0,5 1,0 0,5 III 41,3

164 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 26 0,0 0,0 0,0 V 0,0

165 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 10 0,5 0,2 0,5 IV 4,0

166

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 26 0,5 1,0 0,5 III 17,3

168 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 18 0,0 0,0 0,0 V 0,0

169 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 29 0,5 0,2 0,5 IV 11,6

170 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 17 0,0 0,0 0,0 V 0,0

171 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 35 0,5 0,2 0,5 IV 14,0

172

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 25 0,5 0,2 0,5 IV 10,0

173 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 10 0,5 0,2 0,5 IV 4,0

174

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 15 0,5 0,2 0,5 IV 6,0

175

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 10 0,5 0,2 0,5 IV 4,0

179

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 18 0,5 0,2 0,5 IV 7,2

180

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 20 0,5 0,2 0,5 IV 8,0

181

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 14 0,5 0,2 0,5 IV 5,6

182

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 17 0,5 0,2 0,5 IV 6,8

186

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 22 0,5 1,0 0,5 III 14,7

187

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 20 0,5 0,2 0,5 IV 8,0

188

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 25 0,5 0,2 0,5 IV 10,0

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

12

189

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 22 0,5 1,0 0,5 III 14,7

190

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 15 0,5 0,2 0,5 IV 6,0

191

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 18 0,5 0,2 0,5 IV 7,2

192 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 22 0,5 1,0 0,5 III 14,7

193 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 21&16 0,5 0,2 0,5 IV 32,4

194 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 34 0,5 0,2 0,5 IV 13,6

195

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 18 0,5 0,2 0,5 IV 7,2

196 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 15 0,5 0,2 0,5 IV 6,0

197 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 14 0,5 0,2 0,5 IV 5,6

198 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 24 0,5 0,2 0,5 IV 9,6

199 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 25&20 0,5 0,2 0,5 IV 33,0

200 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 17 0,5 1,0 0,5 III 11,3

201

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpu

u 21&19&19 0,0 0,0 0,0 V 40,0

202 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 20&18&14 0,5 0,2 0,5 IV 43,6

203 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 24 0,5 1,0 0,5 III 16,0

204 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 18 0,5 1,0 0,5 III 12,0

205 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 17 0,5 0,2 0,5 IV 6,8

206 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 13 0,0 0,0 0,0 V 0,0

207 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 14 0,5 1,0 0,5 III 9,3

208 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 14 0,5 0,2 0,5 IV 5,6

209 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 18 0,5 1,0 0,5 III 12,0

211 Rabe remmelgas

(Salix fragilis)

üksikpu

u 22 1,0 1,0 0,5 III 18,3

212

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana) (Lv)

puuder

ühm

Lv- kesk.

diam. 19-4tk. 0,5 0,2 0,5 IV 30,4

232

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana) (Lv)

üksikpu

u 15 0,5 0,2 0,5 IV 6,0

233

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana) (Lv)

üksikpu

u 12 0,0 0,0 0,0 V 0,0

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

13

234

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana) (Lv)

üksikpu

u 18 0,5 0,2 0,5 IV 7,2

235

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana) (Lv)

üksikpu

u 16 0,5 0,2 0,5 IV 6,0

238 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 41&28&17 0,5 0,2 0,5 IV 75,8

524 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 14 0,5 0,2 0,5 IV 5,6

525 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 14 0,5 0,2 0,5 IV 5,6

526 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 17 0,5 0,2 0,5 IV 6,8

527 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 21 0,5 0,2 0,5 IV 8,4

529

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpu

u 19 0,5 0,2 0,5 IV 7,6

530

Harilik haab

(Populus

tremula) (Hb);

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

(Tm)

puuder

ühm

Hb- kesk.

diam. 15-

5tk.; Tm-

kesk. diam.

14-2tk.

0,5 0,2 0,5 IV 86,2

531

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 20 0,5 1,0 0,5 III 13,3

532

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 26 0,5 1,0 0,5 III 17,3

533

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 18 0,5 1,0 0,5 III 12,0

535

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 17 0,5 1,0 0,5 III 11,3

536

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 18 0,5 1,0 0,5 III 12,0

538 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 22 0,5 0,2 0,5 IV 8,8

540 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 17 0,0 0,0 0,0 V 0,0

541

Harilik haab

(Populus

tremula)

üksikpu

u 20 1,0 0,5 III 10,0

542

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpu

u 18 0,5 0,2 0,5 IV 7,2

543

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpu

u 13 0,5 0,2 0,5 IV 5,2

544 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 28 0,5 0,2 0,5 IV 11,2

545 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 37 0,5 1,0 0,5 III 24,7

546 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 24 0,5 0,2 0,5 IV 9,6

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

14

547

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpu

u 19&18&18 0,5 0,2 0,5 IV 44,2

574 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 23 0,5 0,2 0,5 IV 9,2

587 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 14 0,5 0,2 0,5 IV 5,6

588 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 20 0,5 0,2 0,5 IV 8,0

618 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 32 0,5 0,2 0,5 IV 12,8

619 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 32 0,5 0,2 0,5 IV 12,8

622

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpu

u 21 0,5 0,2 0,5 IV 8,4

627

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

(Tm); Sookask

(Betula

pubescens) (KsS)

puuder

ühm

Tm- kesk.

diam. 12-

2tk.; KsS-

kesk. diam.

15-1tk.

0,0 0,0 0,0 V 24,0

629

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 28 0,0 0,0 0,0 V 0,0

632

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpu

u 23 0,5 0,2 0,5 IV 9,2

633

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 13 0,5 0,2 0,5 IV 5,2

634

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 20 0,5 1,0 0,5 III 13,3

635

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpu

u 14 0,5 0,2 0,5 IV 5,6

636 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 14 0,5 1,0 0,5 III 9,3

638

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 18&10 0,5 0,2 0,5 IV 22,0

640 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 15 0,5 0,2 0,5 IV 6,0

641

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 19&17 0,5 1,0 0,5 III 30,3

642

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 19 0,5 0,2 0,5 IV 7,6

643

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 15 0,5 0,2 0,5 IV 6,0

644 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 18&14 0,5 0,2 0,5 IV 23,6

645 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 26&16 0,0 0,0 0,0 V 26,0

646 Sookask (Betula

pubescens) (KsS)

puuder

ühm

KsS- kesk.

diam. 17-5tk. 0,5 0,2 0,5 IV 34,0

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

15

647

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u

26&25&24&

21&17 0,5 0,2 0,5 IV 102,8

649 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 27&25 0,5 0,2 0,5 IV 37,0

650 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 24 0,5 1,0 0,5 III 43,7

651 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 24&23 0,5 0,2 0,5 IV 33,2

652 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 28&24&22 0,5 1,0 0,5 III 66,7

653 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 25&22 0,5 1,0 0,5 III 39,7

654 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 35&23&19 0,5 1,0 0,5 III 70,7

655

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 22 0,0 0,0 0,0 V 0,0

656 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 25 0,5 1,0 0,5 III 16,7

657

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 18 0,0 0,0 0,0 V 0,0

658

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 19 0,0 0,0 0,0 V 0,0

659

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 21&17 0,0 0,0 0,0 V 21,0

660

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 27 0,0 0,0 0,0 V 0,0

661 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 22 0,5 1,0 0,5 III 14,7

662

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 25&24 0,5 0,2 0,5 IV 34,6

663 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 30 0,5 1,0 0,5 III 20,0

666

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 22&22&20 0,5 0,2 0,5 IV 52,0

668

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 27&26 0,5 1,0 0,5 III 44,3

680

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 33 0,0 0,0 0,0 V 0,0

681

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 22 0,5 0,2 0,5 IV 8,8

682

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 22 0,5 0,2 0,5 IV 8,8

683

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 24&12 0,0 0,0 0,0 V 24,0

684

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 19 0,5 0,2 0,5 IV 7,6

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

16

686

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 24 0,5 0,2 0,5 IV 9,6

690

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 27 0,5 0,2 0,5 IV 10,8

691 Raagremmelgas

(Salix caprea)

üksikpu

u 19 0,5 0,2 0,5 IV 7,6

712

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpu

u 13 0,5 0,2 0,5 IV 5,2

713

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 30 0,0 0,0 0,0 V 0,0

714

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpu

u 17 0,5 0,2 0,5 IV 6,8

715

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 31 0,5 1,0 0,5 III 20,7

716

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 28 0,5 0,2 0,5 IV 11,2

717

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 31 0,5 1,0 0,5 III 20,7

718

Harilik toomingas

(Padus avium =

Prunus padus)

üksikpu

u 17 0,5 0,2 0,5 IV 6,8

719

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 30 0,5 1,0 0,5 III 20,0

720

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 27 0,5 0,2 0,5 IV 10,8

722

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana)

üksikpu

u 28 0,5 0,2 0,5 IV 11,2

724

Hall ehk valge

lepp (Alnus

incana) (Lv)

puuder

ühm

Lv- kesk.

diam. 15-7tk. 0,5 0,2 0,5 IV 42,0

221 Sookask (Betula

pubescens)

üksikpu

u 16 0,5 0,2 0,5 IV 6,4

Haljastusühikuid kokku 3420,0

Olmejäätmete võimalik kogumiskoht on kavandatud krundile pos nr 1. Olmejäätmed kogutakse liikide

kaupa sorteeritult eraldi jäätmekonteineritesse. Soovitatava on paigaldada süvakogumismahutid.

Lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel, tagatud peab olema prügimasinate juurdepääs.

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

17

3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeritud liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

- planeeritud on sõidukite juurdepääs olemasolevalt avalikult linnatänavalt Priisle tee;

- tagatud on jalakäijate liikumine alal. Kergliiklusteede kavandamisel on võimalusel lähtutud mh

olemasolevatest käiguteedest;

- kavandatud on positsioon nr 1 krunti läbiv avaliku kastutusega kõnnitee ja jalgrattatee Priisle ja Rahu tee vahelises osas;

- planeeritud sõidutee juurdepääs ristumisel kõnniteega toimub üle tõstetud ristumisala;

- tagatud on jalakäijate ühendus ühistranspordi peatuste vahel;

- kavandatud on sõiduautode peatumine (kullerid, taksod) ja parkimine õuealal;

- kavandatud on autode parkimine maa-alusel parkimiskorrusel;

- kavandatud on jalgrataste parkimine õuealal ja hoone mahus;

- kavandatud on võimalikud teenindavale transpordi peatumise kohad;

- tagatud on parkimine omal krundil lähtuvalt „Tallinna parkimisnormatiiv“ kollane tsoon;

- tänavavalgustuse jm postid ei või paikneda kergliiklusteede vabas liikumisruumis;

elektriautode laadimistaristu peab vastama Ehitusseadustiku §651 lg 5 kui mitme kasutusotstarbega

hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve, rakendatakse elektriautode

laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid nõudeid vastavalt sellele, milline

on hoone ehitusregistrisse kantud peamine kasutusotstarve. Ehitusseadustiku §65 lg 4 rakendatakse

sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta,

sellisel juhul paigaldatakse: (1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga; (2)

juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele

parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga;

Parkimisnorm*:

pos.

nr.

ehitise

otstarve

parkimis-

normatiiv

sb/60

normatiivsete

parkimiskohtade arvutus

normatiivne

parkimiskohtade arv

planeeritud

parkimiskohti

1

korterelamu 1/60 14950/60 250 250

ärihoone sb/60 790/60 14 14

alajaam - - 0 0

KOKKU 264 264

* - vastavalt „Tallinna parkimisnormatiiv“ kollane tsoon

Pos nr 1 parkimine on kavandatud väliparklas (45 kohta) ja hoonete maa-alusetele korrustele (219 kohta).

Parkimise lahendus ning kohtade arv täpsustatakse ehitusprojektis hoone kasutusotstarbest ning

kehtivast parkimise normatiivist lähtuvalt.

Kavandatud jalgrataste parkimine 1/korteri kohta- 176 jalgratta kohta ja äriruumide külastajatele 10

jalgratta kohta .

Jalgrataste parkimiskohtade arv ja taristu peab vastama Tallinna Rattastrateegia 2018-2028

põhimõtetele. Elanike rataste parkimiskohad kavandada hoone mahus ja õuealal, osaliselt ka kaetud

varjualuses.

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

18

3.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Planeeringuala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele

tingimustele, vt. Joonis nr 3 „Tehnovõrkude koondplaan“. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on

põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis. Tehnovõrgud planeerida vastavalt EhS § 70 lg 6 esitatud

põhimõttele.

3.7.1 Elektrivarustus

Planeeritud kruntide elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni

28.07.2025 tehnilistele tingimustele nr 500938.

Planeeringualale on pos nr 1 krundile kavandatud uus komplektalajaam. Alajaama toide on planeeritud

sisselõikena keskpinge maakaablisse KPL86406 (alajaama 7697 toitekaabel).

Alajaamast on ette nähtud toide planeeritud äriruumidega korterelamule, liitumiskilp paikneb alajaama

kõrval. Ühenduse on planeeritud maakaablitena.

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

3.7.2 Välisvalgustus

Planeeringualale ei kavandata uut tänavavõrku. Olemasolev tänavavalgustuse lahendus Priisle teel säilib,

kõnnitee laiendamisel on vajalik osade valgustipostide nihutamine. Planeering näeb ette

tänavavalgustuse kaabli uue kõnnitee valgustamiseks. Ühendused luuaks olemasolevate

tänavavalgustuse postide vahel (liini pikkus ca 112m).

Planeeritud pos nr 1 välisvalgustuslahendus töötatakse välja ehitusprojekti koostamisel.

3.7.3 Veevarustus

Planeeritud kruntide veevarustus on lahendatud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI 09.06.2023

tehnilistele tingimustele PR/2329987-1.

Planeeringuala läbivad AKTSIASELTS TALLINNA VESI de160 veetoru, DN500 kanalisatsioonitoru ja DN1200

sademeveetoru. Planeeringu koostamisel on arvestatud torustike kaitsevöönditega ja et tagatud on

horisontaalsuunaline puhas vahekaugus ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorude ning planeeritud

hoonestusala vahel vähemalt 5 meetrit.

Kinnistu Priisle tee 22 planeeritakse varustada veega kinnistu läbiva De160 ühisveetorustikust.

Kinnistule planeeritakse veeühendus De110 koos liitumispunkti-maasiibriga DN100 mis asub kinnistul. AS

Tallina Vesi poolt tagatav minimaalne rõhk ühisveevärgiga liitumispunktis on 1 bar.

Kinnistu korterelamute veetarbimine

Maksimaalne ööpäevane veetarbimine – 80 m³/d

Maksimaalne tunnine veetarbimine – 15,2 m³/h

Sekundiline veekulu – 6,7 l/s

Välistuletõrjevesi (10 l/s) planeeritakse lahendada olemasolevate tuletõrjehüdrantide baasil.

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

19

3.7.4 Kanalisatsioonivarustus

Planeeritud kruntide kanaliseerimine on lahendatud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI 09.06.2023

tehnilistele tingimustele PR/2329987-1.

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem planeeritakse lahkvoolseks.

Kinnistu reovesi (20 l/s) planeeritakse juhtida olemasoleva kinnistu läbiva D500 ühiskanalisatsiooni.

Kinnistute jaoks planeeritakse isevoolne ühendustoru De200mm ja liitumispunktiks on olemasolev

ühiskanalisatsioonitorustiku betoonkaev d1000mm.

Maksimaalne ööpäevane reovee vooluhulk – 80 m³/d

Maksimaalne tunnine reovee vooluhulk –15,2 m³/h

Sekundiline reovee vooluhulk – 20 l/s

Sekundiline sademevee vooluhulk – 107,5 l/s

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

3.7.5 Sademevesi

Planeeritud kruntide sademe- ja drenaažvete ärajuhtimine on lahendatud vastavalt AKTSIASELTS

TALLINNA VESI 09.06.2023 tehnilistele tingimustele PR/2329987-1.

Kinnistu sademevesi maksimaalselt hajutatakse kinnistu piires haljasalal. Kinnistu sademevete

kanaliseerimine (107,5 l/s) planeeritakse lahendada kinnistu läbiva olemasoleva d1200

sademeveetorustiku baasil, kasutades planeeritud sademevee kanalisatsiooniühendust De110. Liitumispunktina on sademevee ühiskanalisatsioonitorustiku olemasolev betoonkaev d2000mm.

Katustel planeeritakse sisemised veeäravoolud. Kinnistu sademevesi on lubatud juhtida

sademeveekanalisatsiooni liitumispunkti läbi isevoolse sademeveetoru läbimõõduga De110, mille

läbilaskevõime peab toru täite h/d=0,95 korral olema maksimaalselt 10l/s. Kinnistule sademevee

ühiskanalisatsiooniga liitumist planeeritakse vooluhulga regulaatorkaev millega piiratakse ja hoitakse

automaatselt (mitte statsionaarses asendis sulgelemendiga) maksimaalset vooluhulka 10 l/s ka siis kui

kinnistu torustik läheb valingvihmade korral surve alla. Regulaatorkaev on kinnistusisese

sademeveesüsteemi osa ning kinnistu omaniku hallata. Regulaatorkaev ei saa olla liitumispunktiks.

Kinnistu sademevete vooluhulga ühtlustamiseks planeeritakse kasutada ühtlustusmahuti De630 plast

muhvtorudest mahuga ca 41 m3 (ca 163 m). Kanalisatsiooni välisvõrkude paigaldusnõuded on vastavalt RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad

plasttorud. Paigaldusjuhend.“

Sademevee juhtimine kanalisatsioonitorusse on keelatud.

Ehitustööde mahud (ühistorustikud)

- Veetorustik 6 m

- Reoveekanalisatsioonitorustik

isevoolne torustik 12 m

- Sademeveekanalisatsioonitorustik, drenaažitorustik

isevoolne torustik 10 m

3.7.6 Sidevarustus

Planeeringu sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 25.07.2025 telekommunikatsioonialased

tehnilised tingimused nr 39778725. Planeeritud on sidevarustuse tagamiseks liitumine sidekaevu nr

17501.

Lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel.

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

20

3.7.7 Soojusvarustus

Planeeringuala soojavarustuse lahenduse koostamisel on aluseks AS Utilitas Tallinn 14.04.2023

tehnilistele tingimustele nr 23TT-08042.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusele „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid,

kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded

ja võrguettevõtja arenduskohustus“ asub planeeritud ala kaugküttepiirkonnas.

Planeeritud hoonete kaugküttel soojavarustuseks on ette nähtud teha hargnemine olemasolevast soojustorustikust, mis paikneb planeeritud alal kambrite 2I10A ja 2I10A-1 vahel. Ala läbib AS Tallinna

Soojus´le kuuluvad maa-alused eelisoleeritud soojustorustikud DN200.

Korterelamu liitumine soojusvõrguga on ette nähtud teha maa-alusena ja lahendatakse tööprojektis,

sõltuvalt maa-aluse korruse konstruktsioonist ja soojussõlmede asukohtadest.

Planeeritud torustiku koormused ja läbimõõdud täpsustatakse tööprojekti staadiumis.

3.8 Kehtivad ja planeeritud kitsendused

Kehtivad kitsendused

- kaitstav loodusobjekt (KLO4000055) Iru Kuuskivi ning piiranguvöönd (raadius 10m);

- ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga seotud kitsendused. Kaitsevööndite ulatus 2m, 3m, ja 5m

torustiku keskteljest mõlemale poole;

- elektri maakaabelliiniga seotud kitsendused. Kaitsevööndi ulatus 1m kaabli keskteljest

mõlemale poole;

- kaugküttetorustikuga seotud kitsendused. Kaitsevööndi ulatus 3m torustiku keskteljest

mõlemale poole.

Kehtivate kitsenduste suurus planeeringualal kokku on ca 2737 m2.

Ehitisregistri andmetel on Priisle tee 22 kinnistul kaugküttetorustik (ehitisregistri kood 220830957).

Planeeritud kitsendused:

Planeeritud kitsenduste aluseks on võetud Kliimaministri 12.09.2023.a. kehtestatud määrus nr 57 -

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndite ulatused.

Planeeringualal moodustatud kruntidele on vaja seada servituudid järgmiste tehnovõrkude hooldamiseks

ja paigaldamiseks võrguvaldaja kasuks kaitsevööndi ulatuses:

- planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustikule kaitsevöönd 2 -3 m torustiku telgjoonest

mõlemale poole. Kaitsevööndi ulatus sõltub toru paigaldussügavusest ja läbimõõdust;

- planeeritud reoveekanalisatsioonitorustikule kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole. Kaitsevööndi ulatus sõltub toru paigaldussügavusest ja läbimõõdust;

- planeeritud veetorustikule kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole. Kaitsevööndi ulatus sõltub toru paigaldussügavusest ja läbimõõdust;

- planeeritud soojustorule kaitsevöönd torust 2m mõlemale poole;

- planeeritud elektrimaakaablitele kaitsevöönd 1 m kaabli keskteljest mõlemale poole;

- planeeritud elektri liitumiskilbile kaitsevöönd 2m mõlemale poole;

- tagada ööpäevaringne juurdepääs planeeritud alajaamale, juurdepääsu servituudi vajadus ca

420m2; Positsiooni nr 1 tehnovõrkude servituutala suurus kokku on ca 1246 m2.

- Pos nr 1 krundil paiknev avaliku kasutusega kõnniteele ja jalgratta teele on vajalik seada

tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks, ala suurus orienteeruvalt 710 m2.

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

21

- Pos nr 2 krunt on määratud avaliku kasutusega krundiks ja sinna kavandatud kõnnitee avaliku kasutusega kõnniteeks. Krunt võõrandatakse Tallinna linnale tasuta, krundi suurus 316 m2.

3.9 Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele

Kvaliteetse linnaruumi loovad:

- hoonete sobivad proportsioonid ja paiknemine krundil;

- piirkonnale sobiv täisehitusprotsent ja hoonestustihedus;

- mitmekesine hoonestus- äriruumid esimesel korrusel ja kõrgematel eluruumid;

- rohekoridori kavandamine looduslikule puistualale;

- krundi suur haljastuse osakaal;

- ala üldine korrastamine ja sihipärane kasutus.

Planeeringus kavandatu on vastavuses ruumilise arengu eesmärkidega.

3.10 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning

vastavus avalikele huvidele ja väärtustele

Lähipiirkonna linnakeskkonnale mõjub positiivselt olemasoleva kasutusest välja jäänud krundi kasutusele

võtmine ning ala üldine korrastamine.

Planeeringu ellu viimisel:

- moodustatakse üks elamu- ja ärimaa krunt ja transpordimaa krunt Priisle teele kõnnitee kavandamiseks;

- äriruumid on kavandatud hoone esimesele korrusele luues mugavad juurdepääsud ja külastajate

viibimise alal ka päevasel ajal;

- planeeringu põhimõtted lähtuvad linnaosa üldplaneeringus sätestatud tingimustest;

- detailplaneering võimaldab realiseerida linnaosa üldplaneeringu põhimõtteid;

- seatud arhitektuurinõuded loovad võimaluse kõrge arhitektuurse väärtusega hoonete ehitamiseks, mis sobib arenevasse piirkonda;

- kõik parkimiskohad on kavandatud krundile;

- juurdepääsud kruntidele on kavandatud olemasolevalt avalikult linnatänavalt;

- kavandatud on sõiduteede kõrvale kõnnitee ja kõnnitee laiendus;

- tagatud on jalakäijate läbipääs ning ühendus bussipeatuste vahel.

Planeeringu elluviimine tõstab lähipiirkonna linnakeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust avalikke huve

arvestavalt.

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

22

4. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded

4.1 Olulisemad arhitektuurinõuded

Arhitektuurse kontseptsiooni on koostanud arhitekt Mark Grimitliht.

Nõuded on määratud eesmärgil korrastada ja vääristada antud asukoha linnaruumi. Mitmekülgne,

inimmõõtmeline, eklektiline hubane arhitektuur sobitub hästi olemasolevasse eklektilisse keskkonda. Ärihoonete ja kolmekorruselise kortermaja vahele on moodustatud kahe kuni nelja korruselised

vertikaalselt jaotatud väiksemahulised mänglevad hoone mahud. Arhitektuurne lahendus jätab palju

kõrghaljastust suurte gruppidena puutumatuna, mistõttu tekib erisugused ruumid. Kvartalite ümber tihe

lehtmets, kvartali sees urbanistlik mängu ja olemis ruum. Lisaks luuakse Priisle tänaval aktiivne

äripindadega tänavaruum.

Kavandatav hoonestus seob ümbruskonna hoonestuse: maa-alast kirdes olevate Iru hooldekodu

uuemate hoonetega - maastikus voolavad 3-korruselised piklikud mahud, Priisle tee 30 ja 32 piklikute avatud sisehooviga hoonetega, ja ärihoonetega, mis jäävad alast lääne poole. Järgides erinevaid

looduslike kui ka linnaehituslike piiranguid, sulatab kaks kvartaalse lahendusega hoonestust

ümbruskonna terviklikuks ruumiks.

Planeeritud äriruumidega korterelamud hoiavad piirkonnas terve päeva jooksul elu sees, elavdades,

hoides ja muutes ala turvalisemaks. Arhitektuur on mitmekülgne ja liigendatud luues põneva ja erinevate

iseloomudega inimmõõtmelist tänavahoonestust. Esimese korruse korterid ja äripinnad suhestuvad ja on seotud pargialadega sidudes avalikud alad poolprivaatsete ruumidega, muutes need turvalisemaks ja

mitmekülgsemaks. Rohked rõdud lisavad täiendavaid silmside võimalusi naabrite ja tänaval liiklevate

inimestega, tõstes sedasi sotsiaalset ühendatust ja aktiivsust. Soovitatav on igal korteril kavandada

eluruumi laiendusena klaasitud või klaasimise võimalusega rõdu.

Korterite arvust vähemalt pooled korterid projekteerida 3- või enamatoalised ja ülejäänud korterid võib

kavandada 1- ja 2- toalised. Tubaköök tüüpi kortereid ei ole lubatud projekteerida. Ühetoalised korterid

kavandada ainult eraldi magamistoaga.

Kaupluse kavandamisel avada see visuaalselt ümbritsevasse linnaruumi luues nii visuaalse sidususe hoone

sisemuse ja linnaruumis liikuva inimese vahele. Äriruumidesse, sh. kauplusesse sissepääse näha eRe

võimalikult Shedalt. Hajumisalade lahendus täpsustatakse vajadusel hoone kasutusfunktsioonist

lähtuvalt. Näha ette äripindade juurdepääsude kohale varikatused.

Hoone kõrguses ei ole arvestatud katusel asuvate piirete, tehnoseadmetega. Hoone lubatud kõrgusest

võivad välja ulatuda katusel olevad lifti šahtid või hoone visuaalset terviklikust vähe mõjutavad

tehnoseadmed.

Hoonete välisviimistlus: erineva kõrgusega mahtudel kasutada erinevaid fassaadimaterjale. Vahelduva

materjalikasutusega lõhkuda hoone mahud visuaalselt väiksemateks osadeks. Imiteerivate materjalide

kasutamine ei ole lubatud.

Katusekalle: 0-100. Hoonete ehitusprojekti koostamisel kaalutakse võimalust funktsionaalsete

katusepindade ehitamiseks, vähendamaks kuumasaarte tekkimist. Katusepindadele on võimalik

paigaldada päikesepaneele ja/või rajada haljaskatuseid.

Hoovialade ja läbipääsude lahendused (asukoht ja ulatus) täpsustada ehitusprojekti koostamisel.

Avaliku linnaruumi poole kavandatud äripinnad peavad olema vähemalt 10 m pikkuselt fassaadiulatuses

olema klaasitud (mõlemal hoonel).

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

23

Hoone põhimahu juurde on esimese korruse korteri privaatsete alade eraldamiseks lubatud haljaspiirded.

Keelatud on elupuude ridaistutused. Haljastuse valimisel eelistada madalamakasvulisi lehtpõõsaid.

Näha ette esimesele või keldrikorrusele tänavatasapinnalt mugavalt ligipääsetavad eraldiseisvad piisava

suurusega ruumid jalgrataste ja kärude hoiustamiseks ning panipaigad, lähtuda rattastrateegiast.

Õuealale jalgrattaparklate varikatuste kavandamisel arvestada arhitektuurse sobivusega, katused võivad

olla teise katusekaldega kui arhitektuuritingimustes määratud.

Hoone ehitusprojekti koostamisel tagada kõrguslikult liigendatud hoonemahud ja vältida ala

hoonestamisel monotoonsust. Lubatud on kavandada galeriisid (arvestatakse suletud brutopinnana).

Hoonete ehitusprojekti koostamisel arvestada projekteerimise ajal varjenditele esitatavate tehniliste

nõuetega. Varjendi varuväljapääs võib ulatuda üle detailplaneeringus määratud hoonestusala ning võib

ületada maa-aluse hooneosa ehitusalust pindala.

4.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

- Eelprojekti koostamise ja ehitusloa taotlemise käigus viiakse läbi täpsustatud mürahinnang vastavalt kehtivale õigusele (sh KeM määrus nr 71). Vajadusel kavandatakse hoone

arhitektuursete ja ehitus tehniliste lahenduste (sh fassaadikonstruktsioonid ja aknad) kaudu

müraleevendus meetmed, tagamaks normtasemete täitmine hoone siseruumides ning

välialadel.

- Planeeringuala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra

normtasemeid;

- tagada hoonetes müra vastavus sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 "Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele. Projekteerimisel ja materjalide valikul

lähtuda standardist EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest";

- tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega ületada

keskkonnaministri 16. detsember 2016 nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi;

- liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85

dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3);

- ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada

KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha

tööpäevadel kella 07.00-19.00;

- Rahu tee pikenduse projekti koostamisel tuleb tagada Priisle tee 22 kinnistul normatiivsed

müratasemed;

- Tagada normatiivsed vibratsioonitasemed lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr

78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid ning siseruumide müratasemed ei tohi ületada

sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid;

- insolatsioon peab vastama MKM juhendile „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse

arvutamise juhend, koostatud 02.2020;

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

24

- jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid;

- Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja

huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud

kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes

omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist;

- ehitusprojekt kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist mh Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga;

- parkimiskohtadel kasutada sillutist – murukivi või vett läbilaskvat sillutist (v.a invakohad), et

liigendada ja ilmestada tänavaruumi;

- parkimise kavandamisel lähtuda ehitusprojekti koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest;

- elektriautode laadimistaristu peab vastama Ehitusseadustiku §651: lg 5 kui mitme kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotstarve,

rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel kas elamule või mitteelamule kohalduvaid

nõudeid vastavalt sellele, milline on hoone ehitusregistrisse kantud peamine kasutusotstarve; lg

4 sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme

parkimiskohta, paigaldatakse: (1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga;

(2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt

ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga;

- kavandada juurdepääs kinnistule üle tõstetud kergliiklustee;

- jalgrataste parkimis- ja hoiukohad projekteerida vastavalt Tallinna rattastrateegia 2018-2028 nõuetele. Kaaluda eraldi rattahoiuruumide planeerimist krundil;

- kergliiklusteede lahendus täpsustub ehitusprojektis;

- detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude ehitusload/ehitusteatised

peavad olema väljastatud enne või samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete

ehituslubadega;

- ehitusprojekti koostamisel arvestada olemasolevatest käiguteedest kergliiklustee projekteerimisel;

- kasutada ajas kestvaid viimistlusmaterjale. Näiteks tellis, kivi, metall, plekk, puit. Materjalide kasutus peab vahelduma, minimaalselt iga jooksva 15 meetri tagant;

- parkimise projekteerimise ajal vähenevate parkimiskohtade arvelt suurendada maapealset kompaktset haljasala.

4.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

- välisruumi kujundus (haljastus, parkimine jm) täpsustada ehitusprojektis. Haljastusprojekti

koostamisse kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt. Ehitusprojektis lahendatakse õueala parkimise lahendus, juurdepääsu asukohad hoonete ning katendite materjal, samuti õueala

madal-, kõrg- ning rohttaimestiku asukohad ja liigiline koosseis- ehitusprojekti koosseisus

esitatakse terviklik haljastuse lahendus;

- tagada kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused;

- haljastus kavandada mitmerindeline, et toetada elurikkust;

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

25

- väliruumi projekti koostamisel tuleb arvestada tingimusega, et rohekoridor säiliks võimalikult looduslikuna;

- täpsustada asendusistutuse vajadust ning uushaljastuse asukohta. Likvideeritavate puude

asendusistutuse arvutamise vajadus arvutada vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruar 2021

määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ tingimustele;

- asendusistutus kavandada maksimaalselt oma kinnistule;

- põhijoonisel on hoonestusala näidatud suuremana kui hoonete alune pind. Hoonestusalasse jäävad puud on näidatud likvideeritavana, likvideerida ainult need puud, mis jäävad

projekteeritavate hoonete ja neid teenindavate rajatiste alla;

- Vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tuleb rajatis paigutada väljapoole puude juurestiku kaitseala. Erimeetmete rakendamisel, kokkuleppel kohaliku omavalitsusega

ning muude võimaluste puudumisel on võimalik paigaldada rajatis puude juurestiku kaitsealale,

kuid mitte lähemale kui 2,0 m puutüve teljest;

- Tagada I ja II väärtusklassi ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine,. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid

nõudvaid lahendusi mitte kavandada. Asendusistutus kavandada maksimaalselt oma kinnistule.

- Ehitustööde aegsed kõrghaljastuse kaitsemeetmed vastavalt Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrusele nr 32 “Tallinna linna kaevetööde eeskiri”:

• puid tuleb ehitustööde ajal kaitsta ja puude juures tuleb kaevamised teostada käsitsi;

• puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus

(kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning

jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Sillutisriba ehitamisel paljastuvad

juured, mis on läbimõõdult jämedamad kui 2 cm, tuleb risti läbi saagida;

• tuleb rangelt jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks

sinna ehitusmaterjale (tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra

välisjooneni);

• kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali ladustama puude alla, siis kaetakse koht

kõigepealt 20 cm. paksuse liiva- või kerg-kruusakihiga ja selle peale asetatakse puidust

vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse

kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“.

- tagada erinevas vanuses elanike vajadused puhke- ja virgestusalade kasutamisel, mänguväljakud peavad arvestama erinevas vanuses laste vajadustega;

- ehitusprojekti staadiumis koostada objekti ehitusjäätmete käitlemise kava (jäätmekava), st esitada jäätmete prognoositavad tekkekogused liikide kaupa koos nende edasise käitlemise

ettepanekutega (tuua välja jäätmete võimalikud käitluskohad). Jäätmekava koostamisel lähtuda

Tallinna jäätmehoolduseeskirja (JHE) 3. peatüki nõuetest;

- ehitusprojektis viidata Tallinna jäätmehoolduseeskirjale (Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023

määrus nr 3);

- põhiprojektis jäätmekonteinerite planeerimisel võtta arvesse Tallinna jäätmehoolduseeskirja §16 ja LISA 3 nõudeid (asukohad on tähistatud põhijoonisel). Kortermajade juurde peab LISA3 järgi

ära mahtuma vähemalt miinimumarv kogumismahuteid jäätmete liigiti kogumiseks (biojäätmed,

segapakend, paber ja papp, segaolmejäätmed). Lisaks peab jäätmete kogumiskohas olema vaba

ruum suurjäätmete vaheladustamiseks ja mahutite teisaldamiseks;

- olmejäätmete kogumiskoht on kavandatud elamumaa krundile kõvale aluspinnale

juurdepääsutee lähedale, tagatud on prügimasinale juurdepääs. Jäätmete kogumine on võimalik

lahendada ka hoones või prügimajas. Jäätmed koguda vastavalt Tallinna Linnavolikogu

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

26

08.09.2011 määrus nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ ja keskkonnaministri 16.01.2007

määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Soovitatav

on jäätmed koguda süvamahutitesse. Lahendus täpsustada ehitusprojektis;

- ehitusaluse kasvupinnase käitlemine tuleb läbi viia vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Võtta aluseks Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrus nr 28 „Tallinna

jäätmehoolduseeskiri“ ja keskkonnaministri 16.01.2007 määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise

kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“;

- vajadusel on vajalik ehitusprojekti koostamisel tellida keskkonnaseisundi hindamine kui pinnase väljakaevamisel ilmneb jääkreostust (varasem AKTSIASELTS TALLINNA VESI purgimiskoht);

- juhinduda Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“;

- soovitatav on radooni hoonesse sattumise vältimiseks ehituse käigus tagada lisaks nõuetekohasele ventilatsioonile, tarindite radoonikindlad lahendused so hermeetilised esimese

korruse tarindid (radoonitõkkekile) ja alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal

asuva põrandaaluse sundventilatsioon (radoonikaevud);

- tagada alal paikneva loodusobjekti rändrahn Iru Kuuskivi KLO4000055 säilimine ja selle

piiranguvöönd;

- tagada kuklaste pesade kaitse (võimalusel säilitamine või ümberpaigutamine), lubatud on

vajadusel pesade teisaldamine. Teisaldamiseks on vajalik taotleda Keskkonnaameti luba

(looduskaitseseadus §58 lg 5);

- vajadusel rakendada meetmeid kaitsmata põhjaveega ala käisteks. Planeeringu lahendus ei näe

ette keskkonnaohtlikke tegevusi, mis võiksid põhjavett kahjustada.

4.2.2 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas

- projektide koostamisel tuleb taotleda tehnovõrkude valdajatelt täiendavad tehnilised tingimused ning ehitusprojekt tehnovõrkude valdajatega kooskõlastada;

- Elektrilevi OÜ tingimus: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;

- Elektrilevi OÜ Tallinna välisvalgustuse tingimus: Tööprojekti jaoks taotleda uued tehnilised

tingimused; tööjoonised kooskõlastada täiendavalt;

- AS Utilitas Tallinn tingimus: Üksikute objektide soojusvarustuse projekteerimiseks taotleda AS

Utilitas Tallinn konkreetsed tehnilised tingimused;

- Telia Eesti AS tingimused: tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast; tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada joonised;

tegevuse jätkamiseks on vajak tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused; ehitatavad

sideehitised on võimalik ühendada Telia üldkasutatava sidevõrguga; Tööprojekti koostamisel

arvestada sellega, et projekteeritavad side kaablikanalisatsiooni lõigud sidekaevude vahel ei oleks pikemad kui 60m. Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste

projekteerimisel tagada sideehitiste ohutus ja säilimine vastavalt EhS§70 ja §78 nõuetele. Tööde

teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM

määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatud nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise

omaniku juhendistest ja nõuetest;

- AKTSIASELTS TALLINNA VESI tingimused: veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise

lahendused (sh kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise ja

rekonstrueerimise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel;

ehitusprojekti koostamiseks taotleda AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused.

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

27

- ÜVK taristu sh. sademeveekanalisatsiooni ja nende liitumispunktide väljaehitamine toimub vee-

ettevõtjaga sõlmitava liitumislepingu tingimuste kohaselt liitumistasu eest;

- sademevesi käidelda maksimaalselt moodustatavate kruntide piires;

- lähtuda sademevee käitlemisel Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" tingimustest. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vajadusel

kasutada sademevee käitlemise innovaatilisi lahendusi (katusehaljastuse rajamine, kasutamine

kastmiseks, olmes jne).

- lubatud on paigaldada päikesepaneele. Päikesepaneelid paigutatakse 30-450 nurga all kuni 75% katuse pindalast;

- tehnoseadmed kavandada hoone mahtu või katusele varjatult;

- tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et

müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedusse jäävatel elamualadel normile;

- tehnoseadmed peavad olema integreeritud hoone arhitektuuriga ja paigutatud hoone

mahtu. St ventilatsiooniseadmed, jahutusseadmed, ventilaatorid jms. peavad olema

hoone mahus ja planeeringuga määratud hoone kuju määravates piirangutes

(hoone ümbrik);

- Enefit AS tingimused tänavavalgustuse osas:

Põhi- või tööprojekti jaoks taodelda uued tehnilised tingimused.

Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

4.2.3 Tuleohutuse tagamine

Planeeringuala välistulekustutusvee vajadus on 10 l/sek. Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette

nähtud lahendada olemasolevate tuletõrjehüdrantide baasil, vt. joonis nr 3 „Tehnovõrkude koondplaan“.

Olemasolevad tuletõrje veehüdrandid paiknevad Priisle 30//32 kinnistu juures ning Hooldekodu tee ja

Priisle tee ristmiku juures.

- Hoone tulepüsivusklass määrata Eesti Projekteerimisnormide ET-1 0109-0235 Ehitiste

tuleohutusjärgi ja Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ kooskõlas. Kavandatud hoonete tule

levikut takistavate meetmete vajadus ja määramine täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel.

Planeeritud hoonete välise tuletõrje kustutusvee vajadus määrata hoonete projekteerimise staadiumis vastavalt nende tuletõkkesektsiooni pindaladele;

- Tuleohutusnõuded ja meetmed määrata vastavalt Siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44

„Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“;

- Siseministri määrus nr 10 21.01.2021 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord;

- EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus;

- EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus Osa 7_ Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.

- Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Kavandatud hoonete juurdepääsuteed

peavad olema vähemalt 3,5 m laiad, lisaks tuleb arvestada päästetehnika raskusega (min 25 t) ja

pöörderaadiusega (min 12 m);

- Ehitise kustutamiseks vajalik veevarustuse informatsioon peab olema tulekahju korral kergesti kättesaadav. Teave veejaotussüsteemi kohta koos veevõtukohtadega peab olema kergesti leitav;

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

28

- Ehitusprojekti koostamisel tagada päästeredeli ligipääs kõikidele korrustele ja tulekindlatele

sektsioonidele. Alal kus on kõrghaljastus ja redelauto ligipääs raskendatud lisada statsionaarsed

redelid hoonele.

4.2.4 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks

Projekteerimisel ja edaspidisel rajamisel ning kasutamisel tuleb arvestada järgnevate kuritegevusriske

vähendavate nõuete ja tingimusetega:

- atraktiivsete materjalid kasutamine;

- vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine;

- atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur;

- alade hea vaadeldavus;

- juurdepääsu teede valgustamine;

- efektiivne naabrivalve;

- autode parkimine omal krundil;

- ala korrashoid.

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

29

5. Planeeringus kavandatu vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –

seisukohtadele

5.1 Lasnamäe elamualade üldplaneering

Lasnamäe elamualade üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 238.

Linnaosa elamualade üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala korterelamute ala ettevõtlusala

kõrvalotstarbega (Ek+B) ja haljasala (H). Üldplaneeringus on määratud maa-ala kasutamise valdav

otstarve, mis annab maakasutuse põhisuunad.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238

kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu maakasutus- ja ehitustingimustega ning eesmärgiga

tagada erineva hoonestustüpoloogiaga elamispindasid linnaosas. Detailplaneeringu lahendus näeb ette

50m laiuse rohekoridori kavandamise, aga selle asukohta on üldplaneeringuga võrreldes muudetud.

Rohekoridori asukoha täpsustamine ei ole üldplaneeringu põhilahenduse muutmise, tagatud on parem

sidusus Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Lasnamäe keskse rohekoridori vahelisel lõigul. Kavandatud on

terviklik ja tasakaalustatud lahendus ja elluviimisel selle toimimine.

MAAKASUTUS

Skeem nr 2. Väljavõte Lasnamäe elamualade üldplaneeringu maakasutuse plaanist. http://www.tallinn.ee

EK+B – korterelemute ala, ettevõtlusala kõrvalotstarbega

Alal võivad paiknevad kolme või enama korrusega korruselamud ning elanikele vajalikud üldkasutatavad

haljas- ja rekreatsioonialad, kõrvalotstarbena väikesed elanikke teenindavad kaubandus-, äri-,

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

30

teenindus- , toitlustus- ja büroohooned ning vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted.

Haljastusega alade osakaal kavandada kvartalis 30% (tagada parklinna tase kvartaalselt). Kinnistul tagada

haljastusega alade osakaal 20%, mille hulka ei kuulu katuse-, garaažipealne jm maapinnaga ühendamata

haljastus.

H - haljasalal

Puhkeotstarbelised alad, nagu metsad, avalikud pargid, looduslikud haljasalad, mis on mõeldud avalikuks

kasutamiseks. Alal võivad paikneda mänguväljakud ja lemmikloomade jalutusplatsid ning üksikud

väiksemad puhke- ja spordiehitised.

ROHELINE VÕRGUSTIK

Skeem nr 3. Väljavõte Lasnamäe elamualade üldplaneeringu roheline võrgustik plaanist.

http://www.tallinn.ee

Planeeringuala jääb parklinna alale ning osaliselt rohealale. Planeeringuala jääb parklinna alale ning

osaliselt rohealale. Planeeritud parklinna aladel peab krundi haljastusega kaetud alade osakaal olema

vähemalt 30%.

Parklinn on valdavalt ilupuude ja põõsastega haljastatud asum, milles haljastus on kavandatud asumis

või linnaosas tervikuna ja hoonestamisel kruntide kaupa. Parklinna juurde kuuluvad nii haljastatud

õuealad kergliiklusteede võrguga kui ka läbiv kõrghaljastusega tänavaruum puiesteede ja alleedega.

Uutes planeeritavates kvartalites kavandada haljastusega alade osakaal kvartalis 30% (tagada parklinna

tase kvartaalselt). Kinnistul tagada haljastusega alade osakaal 20% (tagada segaasustusala tase kinnistul),

mille hulka ei kuulu katuse-, garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus.

Haljasalad on puhkeotstarbelised alad, nagu metsad, avalikud pargid, looduslikud haljasalad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Alal võivad paikneda mänguväljakud ja lemmikloomade jalutusplatsid

ning üksikud väiksemad puhke- ja spordiehitised.

PLANEERINGUALA

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

31

KVARTAALSE TIHEDUSE TSONEERING

Skeem nr 3. Väljavõte Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kvartaalse tiheduse tsoneering plaanist.

http://www.tallinn.ee

Lasnamäe elamualade üldplaneeringus on planeeringuala tiheduseks märgitud kuni 1,0.

Planeeringulahendus arvestab üldplaneeringus seatud tingimustega.

Planeeringuala asub Lasnamäe paneelelamutega piirneva elamuala põhjapiiril. Ala piirneb

puhkepiirkonnaga, mis on rikas nii loodus- kui muinsuskaitse objektide poolest - Pirita ürgoru võimas

reljeefivorm, looklev looduslik jõesäng ning Iru linnamägi. Alale on välja ehitatud Iru hooldekodu.

Lasnamäe servaala hoonestus on multifunktsionaalsem, alal tegutsevad erinevad ettevõtted ning

teenuse pakkujad, samuti kauplused ja sotsiaalobjektid ning puhkepiirkond.

5.2 Vastavus lähtedokumentidele

A. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“

Teekatte laiused ja liikluskorralduse põhimõtted lähtuvad Eesti standard EVS 843:2016 soovitustest.

Planeeritud kruntide parkimiskohtade normatiivi määramiseks on aluseks Tallinna linna määrus;

B. Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 kinnitatud „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid,

kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised

kvaliteedinõuded ja soojusettevõtja arenduskohustus”

Planeeringuala paikneb Tallinna kaugküttepiirkonnas, planeeritud korterelamud on ette nähtud

ühendada Tallinna kaugküttevõrguga, paaris- ja üksikelamute soojusvarustuseks on kavandatud kasutada

PLANEERITAV ALA

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

32

taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat (vt. seletuskiri p. 2.7 Tehnovõrkude planeerimise

põhimõtted).

C. Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee

strateegiale aastani 2030”

Võimalik on osaline sademevee käitlemine planeeritud kruntidel (immutada pinnasesse, koguda

vahemahutitesse haljasala kastmiseks), lahendus täpsustada ehitusprojektis.

D. Siseminister 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“

Hoonestusala on määratud naaberkruntide ja kinnistute piirist vähemalt poole (4m) tule leviku

takistamiseks vajaliku kuja kaugusele.

E. Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa

1: Linnaplaneerimine

Hoonestusala on määratud nii, et krundil toimuv oleks hoone akendest hästi jälgitav. Parkimiskohad on

kavandatud krundile. Heakorrastatud krunt tõstab ala üldist korrastatust ning piirkonnas liikujate

turvatunnet.

F. Tallinna jäätmehoolduseeskiri

Tallinna linna haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse üldise korra „Tallinna Jäätmehoolduseeskiri“,

mis on kohustuslik kõikidele asutustele, juriidilistele ning füüsilistele isikutele. Jäätmete liigiti kogumist ja

äravedu korraldab kohalik omavalitsus.

Olmejäätmete kogumiskoht on kavandatud elamumaa krundile kõvale aluspinnale juurdepääsutee

lähedale, tagatud on prügimasinale juurdepääs. Täpsemad asukohad esitatakse ehitusprojektis.

Olmejäätmed kogutakse liikide kaupa sorteeritult eraldi jäätmekonteineritesse.

Tallinna Linnavalitsuse 29.11.2023 korraldusega nr 1083 „Priisle tee 22 kinnistu detailplaneeringu

algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas“

määratud lähteseisukohad ja lisatingimused.

Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

- Kavandada Priisle tee 18 kinnistu poolne hoonete rühm Rahu tee kinnistu piirist samale

kaugusele (11m) Priisle tee 18 hoonega;

Planeeringulahendus arvestab lähtetingimusega ja määratud on hoonestusalade kaugused Rahu tee

poolsest krundipiirist lähtudes Priisle tee 18 hoonest.

- Liigendada hoonemahud kõrguslikult, vältida ala hoonestamisel monotoonsust;

Planeeringulahendus arvestab lähtetingimusega ja hoonestusmahud on kõrguslikult liigendatud (2-4

korrust). Hoonestusalade kujud loovad eeldused et vältida ka hoonestuse monotoonsust.

- Analüüsida äripindade paiknemist arvestades mh perspektiivse Rahu teega, lahendada

jalakäijate ning teenindava transpordi juurdepääs;

Planeeringu koostamisel on analüüsitud äripindade paiknemist ja jõutud järeldusele, et äripindade

teenindamiseks on vajalik juurdepääs ka teenindavale transpordile, mis välistab Rahu tee lahenduse. Varajasemas projektlahenduses ei ole kavandatud ühtegi juurdepääsu Priisle tee 22 krundile. Eraldi

teenindava transporditee kavandamine krundile ei ole mõistlik- kahjustada saaks looduslikuna säilitatav

keskkond, reljeef ning puudub ka ratsionaalne selgitus kellele see vajalik on. Detailplaneeringu lahendus

näeb ette äriruumide asukohad pigem Priisle tee poolses hoonestuses. Teenindav transport saab

peatumiseks kasutada õueala parkimiskohtasid. Suuremahulist kaubavedu ei toimu ja kasutama peab

käsikärusid. Planeeringulahendus ei kajasta perspektiivset Rahu tee lahendust.

- Kavandada läbipääsud hoovialadele ja hoonete sissepääsude juurde hajumisalad;

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

33

Hoovialade ja läbipääsude lahendused täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel, vastav nõue on seatud

seletuskiri ptk 4.1.

- Näha ette Priisle tee äärde võimalusel kogu ulatuses tänavahaljastusega eraldatud minimaalselt

3 meetri laiune avalikult kasutatav kergliiklustee, lahenduse väljatöötamisel teha koostööd

võrguvaldajatega. Moodustada ajutine krunt tänavamaa laiendamiseks;

Priisle tee äärde on võimalik tänavahaljastuse kavandamine väljaspoole trasside kaitsevööndit.

Tänavamaa laiendamiseks on moodustatud pos nr 2 transpordimaa maakasutuse sihtotstarbega krunt,

mis on võimalik liita Priisle tee kinnistuga (78403:308:0048).

- Kavandada sujuv ja loogiline avalikult kasutatav kergliiklustee 2- suunalise rattateega, mis

ühendab Hooldekodu tee Rahu teega, sh. bussipeatustega ning on juurdepääs Iru Kuuskivile;

Planeeringus on kavandatud 2.5 m laiune kõnnitee, mis on mõeldud ka liikumiseks jalgratastega.

Jalgrataste liikumiskiirus ei tohi olla oluliselt kiirem jalakäijate liikumisest. Tagatud peab olema eelkõige

jalakäijate turvalisus.

- Kergliiklustee kavandamisel lähtuda mh olemasolevatest käiguteedest;

Lahenduse väljatöötamisel on arvestatud olemasolevate käiguteedega.

- Arvestada esinevas vanuses elanike vajadustega, lisaks mänguväljakutele näidata puhke- ja/või

virgestusalade põhimõttelised asukohad;

Kuna suur osa alast säilib looduslikuna, siis valdavalt on mänguväljakud ja puhke- virgestusalad

kavandatud hoonete hoovialale. Väliruumi projekti koostamisel tuleb kaaluda võimalusi üksikute puhke-

virgestusala elementide paigaldamiseks ka puistualale.

- Säilitada rohekoridor maksimaalselt looduslikuna;

Detailplaneeringus on seatud tingimus väliruumi projekti koostamisele, et rohekoridor säiliks võimalikult

looduslikuna, seletuskiri p. 3.2.1.

- Säilitada maksimaalselt olemasolevat looduslikku kõrghaljastust suuremate gruppidena.

Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi

kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida;

Detailplaneeringu lahendus lähtub seatud tingimustest.

- Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus

selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.

veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus

kavandada maksimaalselt planeeringualale;

Detailplaneeringus on käsitletud säilitatavat ning likvideeritavat haljastust, seletuskiri p 2.5.

- Soovitatav on kavandada hoovialale maaga seotud haljastust. Uushaljastuse planeerimisel

kasutada kohalikke ja piirkonnas kasutatavaid liike;

Tegemist on urbanistliku hoovialaga ning parkimiskorruse lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. Ette

on nähtud ka maapinnaga seotud haljastuse kavandamine.

- Parkimise kavandamisel lähtuda planeeringu koostamise ajal parkimisele kehtivatest nõuetest;

Detailplaneeringu lahendus on koostatud tingimusest lähtuvalt.

- Kavandada jalgrataste parkimiskohtade arv vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016

„Linnatänavad“. Kavandada jalgrattateed, parkimiskohad ja hoiukohad vastavalt Tallinna

Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokoll nr 41 päevakorrapunktiga 26 heaks kiidetud

„Tallinna rattastrateegia 2018-2028“ . Äripindade külastajate jalgrataste parkimiskohad võivad

olla väliruumis, soovitatavalt äripindade sissepääsude lähedal;

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

34

Detailplaneeringu lahendus näeb ette jalgrataste parkimise nii õuealal kui maa-alusel korrusel.

Maapealseid jalgrataste parkimiskohtasid on piisavalt kogu Priisle tänava hoonestuse poolses osas

juurdepääsuga kõnniteelt.

- Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ §4

koguda liigiti võimalikult palju jäätmeid. Jäätmemahutite asukoha planeerimise arvestada, et

lähitulevikus lisandub segaolmejäätmete mahutitele ja teisi mahuteid (nt plast-metallpakend,

klaaspakend vms). eelistada süvakogumismahuteid. Jäätmemahutite asukohad peavad vastama

„Tallinna jäätmehoolduseeskirja“ §-le 21;

Detailplaneeringus on kujutatud joonisel „Põhijoonis“ võimalik jäätmekonteinerite asukoht idapoolse

hoone ja alajaama kõrval sõiduteega piirnevas alas. Ala on piisavalt suur, et vajadusel konteinereid lisada.

- Lähtuda sademevee käitlemisel Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnistatud

„Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ tingimustega. Piirata sademevee juhtimist otse

kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Vajadusel

kasutada sademevee käitlemise innovaatilisi lahendusi (katusehaljastuse rajamine, kasutamine

kastmiseks, olmes jne). Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine

naaberkinnistutele;

Detailplaneering on arvestanud linna strateegiliste eesmärkidega, seda ka sademevee lahenduse

koostamises, mis töötakse välja ehitusprojekti koostamisel.

Vastavus koostatud uuringutele

Radooniuuring

Alale on koostatud radooniuuring 12.04.2023. Uuringu koostas Tulelaev OÜ. Mõõtmised teostati Priisle

tee 22, Lasnamäe LO, Tallinn kuues mõõtepunktis paralleelselt kahel viisil: pinnaseõhus otsemõõtmine

(emanomeetriga) ning pinnase eU (Ra226 -ga tasakaalus olev U238) sisalduse (gammaspektromeeriga)

järgi arvutamine. Kõrgeim radoonisisalduse tulemus, 171 kBq/m3, saadi arvutusliku meetodiga

mõõtepunktis nr 1. Tuginedes mõõtmistulemustele ja pinnase radooniohtlikkuse jaotusele liigitub

mõõdetud territoorium kõrge radoonisisaldusega pinnasega alaks.

Soovitatav on radooni hoonesse sattumise vältimiseks ehituse käigus tagada lisaks nõuetekohasele

ventilatsioonile, tarindite radoonikindlad lahendused so hermeetilised esimese korruse tarindid

(radoonitõkkekile) ja alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon (radoonikaevud).

Helirõhutaseme mõõtmine

Alale on koostatud mürauuring 25.09.2025 KAJAJA acoustics poolt, töö nr 25426-01, vt. Lisa 3.3 ja Lisa

3.4.

6. Muudatused võrreldes eskiislahendusega

Planeeringulahendust on võrreldes eskiislahendusega muudetud järgnevalt:

- täpsustatud on maa-alust parkimise korraldust;

- täpsustatud on maa-alust korruselisust;

- kavandatud on alajaam;

- esitatud on tehnovõrkude varustuse põhimõtteline lahendus;

- moodustatud on pos nr 3 krunt rohekoridori alale.

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

35

Priisle tee 22 kinnistu RUUM JA MAASTIK OÜ

detailplaneering 2026

36

II Joonised

Joonis nr 1. Asukohaskeem

Joonis nr 2. Põhijoonis

Joonis nr 3. Tehnovõrkude koondplaan

Planeeringu koostaja Maarja Zingel