Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 26.03.2026 nr 3-2/25/1288 - 8

Meie 16.04.2026 nr 9.3-1/25/4126-11

Priisle tee 22 kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamine

Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1

ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks Priisle tee 22 kinnistu

detailplaneeringu.

Amet on detailplaneeringu kooskõlastamata jätnud 05.06.2025 kirjaga nr 9.3-1/25/4126-2, sest

müratasemeid ei olnud piisava põhjalikkusega hinnatud ja 12.02.2026 kirjaga nr 9.3-1/25/4126-4, sest

esitatud materjalides ei selgunud, kas planeeritavale alale levivad müratasemed vastavad

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) toodud normtasemetele ning

millised tegevused teostatud mõõtmiste ajal aset leidsid. Amet on vahepeal teinud koostööd arendajaga.

Detailplaneeringu eesmärk on tervikliku ja tasakaalustatud lahenduse koostamine; Priisle tee 22 kinnistu

jagamine kruntideks; kruntidele maakasutuse sihtotstarbe määramine elamu- ja ärimaaks ning

üldkasutatavaks maaks ja transpordimaaks; positsioon nr 1 krundile ehitusõiguse määramine

äriruumidega korterelamu ja alajaama ehitamiseks; positsioon nr 2 transpordimaa krundi moodustamine

ühtlase laiusega Priisle tänavamaa kavandamiseks; positsioon nr 3 moodustatakse rohekoridori alale;

tagada jalakäijate ja kergliiklejate mugav läbipääs ja ühendus bussipeatuste vahel; kavandada

hoonestusest vaba ala loodusliku puistuga alale rohekoridori loomiseks; kavandatud hoonestus peab

olema kõrguslikult liigendatud; määrata pos nr 1 krundile ehitusõigus kahe kuni 4- korruselise

äriruumidega korterelamu ja ühe 1-korruselise alajaama ehitamiseks; normatiivsete parkimiskohtade

kavandamine krundile; tagada kaitsealuse Iru Kuuskivi säilimine ja vaadeldavus; positsioon nr 2

transpordimaa krundi võõrandamine Tallinna linnale; positsioon nr 3 üldkasutava maa krunt

võõrandatakse Tallinna linnale; viia ellu linnaosa üldplaneeringu põhimõtted ala väljaarendamisel.

Planeeringuala suuruseks on määratud 2,44ha. Lasnamäe linnaosa elamualade üldplaneeringu kohaselt

on planeeritav ala korterelamute ala ettevõtlusala kõrvalotstarbega (Ek+B) ja haljasala (H),

detailplaneeringu lahendus on kooskõlas üldplaneeringuga.

Esitatud materjalides on muuhulgas järgmised uuringud:

 Helirõhutasemete mõõtmised (Kajaja Acoustics OÜ, 01.10.2025, töö nr 25426-01) ja uue

materjalina on esitatud helirõhutasemete mõõtmisi selgitav akustiline ekspertarvamus seoses

keskkonnamüraga (Kajaja Acoustics OÜ, 12.03.2026, töö nr 25426-02.1, edaspidi arvamus).

Planeeritavale alale rakenduvad KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria

normtasemed, mis on liiklusmüra puhul päeval 60 dB (hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel

55 dB (hoone teepoolsel küljel 60 dB), äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena

rakendatakse tööstusmüra sihtväärtusi, mis on päeval 50 dB ja öösel 40 dB.

o Mõõtmiste eesmärgiks oli fikseerida Priisle 22 kinnistul helirõhutasemed. Mõõtmised

teostati ühes mõõtepunktis 25.09.2025 kell 15:20-16:20. Mõõtmispunkt asus

planeeritaval alal, Priisle tee 18 kinnistu läheduses, kus asub ärihoone. Arvamuses on

toodud, et tegemist on funktsionaalse ladu-kontor-esindus tüüpi hoonega Lasnamäel,

2 / 3

mis selliselt ei ole tootmishoone vms, kus võiks toimuda mürarikkaid tegevusi

territooriumil. Priisle tee 18 kinnistul oleva äri- ja kaubandushoonet kasutatakse

päevasel ajavahemikul. Öisel ajal tegevusi ei toimu. Vastavalt teostatud 1h mõõtmisele

oli ekvivalentne helirõhutase 49 dB ja maksimaalne helirõhutase 65 dB (põhjuseks

Priisle tee 18 kinnistul autoukse sulgemine). Mõõtmiste ajal toimus Priisle tee 18

kinnistul tüüpiline igapäevane tegevus (ärihoone oli avatud). Helirõhutasemete

mõõtmiste käigus ei tuvastatud tonaalse ega impulssmüra tunnuseid; seetõttu ei

rakendata parandustegureid ning päevase ajavahemiku müra hinnatud taseme võib

võrdsustada mõõdetud A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutasemega.

Helirõhutasemete mõõtmised teostati päevasel ajavahemikul ja võib eeldada, et kogu

päevase ajavahemiku müra hinnatud tase ei ole oluliselt kõrgem kui 1h perioodil

fikseeritud mõõtmistulemus. Eelnevale tuginedes võib järeldada, et planeeritavale

alale leviv äri- ja kaubandustegevuse müra ei ületa tööstusmüra sihtväärtust.

o Arvamuses on toodud, et vastavalt Tallinna linna välisõhu strateegilisele

mürakaardistamise tulemustele (siseriiklikud mürakaardid) mõjuvad käsitletavale

kinnistule päevasel ajal Ld < 60 dB ja öisel ajal Ln < 50 dB liiklusmüratsoonid.

Eelnevale tuginedes võib järeldada, et planeeritaval alal ei ületata liiklusmüra

piirväärtuseid.

 Radooniuuring (12.04.2023, Tulelaev OÜ). Mõõtmised teostati Priisle tee 22 kuues

mõõtepunktis paralleelselt kahel viisil: pinnaseõhus otsemõõtmine (emanomeetriga) ning

pinnase eU (Ra226-ga tasakaalus olev U238) sisalduse (gammaspektromeeriga) järgi arvutamine.

Kõrgeimaks radoonisisalduseks mõõdeti 171 kBq/m3, seega liigitub territoorium kõrge

radoonisisaldusega pinnasega alaks.

Esitatud materjalides on välja toodud järgnev:

 Rahu tee pikenduse projekti koostamisel tuleb tagada Priisle tee 22 kinnistul normatiivsed

müratasemed;

 Eelprojekti koostamise ja ehitusloa taotlemise käigus viiakse läbi täpsustatud mürahinnang

vastavalt kehtivale õigusele (sh KeM määrus nr 71). Vajadusel kavandatakse hoone

arhitektuursete ja ehitus tehniliste lahenduste (sh fassaadikonstruktsioonid ja aknad) kaudu

müraleevendus meetmed, tagamaks normtasemete täitmine hoone siseruumides ning välialadel.

 Planeeringuala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra

normtasemeid;

 Projekteerimisel ja materjalide valikul lähtuda standardist EVS 842:2003 "Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest";

 tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega ületada

keskkonnaministri 16. detsember 2016 nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi;

tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt,

et müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedusse jäävatel elamualadel normile;

tehnoseadmed peavad olema integreeritud hoone arhitektuuriga ja paigutatud hoone mahtu. St

ventilatsiooniseadmed, jahutusseadmed, ventilaatorid jms. peavad olema hoone mahus ja

planeeringuga määratud hoone kuju määravates piirangutes (hoone ümbrik);

 liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85

dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3);

 ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada

KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha

tööpäevadel kella 07.00-19.00;

 insolatsioon peab vastama MKM juhendile „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni)

kestuse arvutamise juhend, koostatud 02.2020;

 soovitatav on radooni hoonesse sattumise vältimiseks ehituse käigus tagada lisaks

nõuetekohasele ventilatsioonile, tarindite radoonikindlad lahendused so hermeetilised esimese

korruse tarindid (radoonitõkkekile) ja alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal

asuva põrandaaluse sundventilatsioon (radoonikaevud).

3 / 3

Amet on tutvunud esitatud materjalidega, mis on leitavad https://tpr.tallinn.ee/DP046240,

kooskõlastab detailplaneeringu ning märgib järgmist:

1. Mürahinnangus ja ekspertarvamuses tuuakse välja, et planeeritavale alale rakenduvad KeM

määruses nr 71 lisas 1 toodud III mürakategooria normtasemed, kuid see ei ole korrektne.

Ameti hinnangul rakenduvad planeeritavale alale KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud II

mürakategooria normtasemed, kuna planeeritav ala paikneb rohkem kui 50% ulatuses

korterelamute ala ettevõtlusala kõrvalotstarbega alal, vähem haljasalal.

2. Planeeritavast alast ca 100m kaugusel on kehtestatud K. Kärberi tn 53a krundi

detailplaneering, mille eesmärgiks on maa-alale teeninduskompleksi, autode remondihoone

ja parkla rajamine. Ehitisregistris oleva info järgi asub praegu K.Kärberi tn 53 kinnistul

valvuriputka-müügikiosk ning kinnistul asuvad sõiduautod. Amet palub heliisolatsiooni

valimisel arvestada, et juhul kui K.Kärberi tn 53 kinnistule peaks tulevikus tulema

mürarikkad tegevused nagu näiteks remondihoone, siis võivad planeeritavale alale ja

siseruumidesse levivad müratasemed tõusta ning häiringuid põhjustada. Samamoodi palub

amet arvestada heliisolatsiooni valimisel tulevase Rahu tee koridoriga, mis samamoodi võib

tekitada müratasemete tõusu planeeritaval alal ja siseruumides.

3. Jälgida, et kavandatava äritegevuse tekitatud müra ei ületaks müratundlike hoonetega aladel

KeM määruses nr 71 lisas 1 sätestatud normtasemeid.

4. Esitatud materjalides viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid”, kuid see ei ole enam kehtiv. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada

sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“

kehtestatud normtasemeid.

5. Planeeringualale on pos nr 1 krundile kavandatud uus komplektalajaam (hoone mahus).

Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja jaotusseadmete

ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

6. Esitatud materjalides viidatakse sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”,

kuid see ei ole enam kehtiv. Vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025

määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud normtasemeid.

7. Esitatud materjalides viidatakse standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, kuid see ei ole enam kehtiv. Siseruumides

tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

8. Arvestada ka EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51966484

[email protected]