Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Rahandusministeerium

(taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Mootorsõidukimaksu leevendusmeetmete sihtgrupi määratlemine puude ja

töövõime andmete alusel

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah.

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah.

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui

poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika

kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Rahandusministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

Erik Amann

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1?

Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?

Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle

kavand ning küsimustik või selle kavand.

Ei.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post,

telefon

Rahandusministeerium, registrikood 70000272

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontaktisik 1: Anna-Liisa Juhtver

maksu- ja tollipoliitika osakond (MPO)

peaspetsialist

[email protected]

+372 5627 4057

Kontaktisik 2: Maret Mets

MPO nõunik

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

[email protected]

+ 372 5885 1422

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Rahandusministeerium on vastutav töötleja, kes

korraldab andmetöötluse läbi volitatud töötleja

(MTA).

Isikuandmed liiguvad Eesti Töötukassalt ja

Sotsiaalkindlustusametilt krüpteeritud failina

otse volitatud töötlejale (Maksu- ja Tolliamet).

Andmete töötlemine toimub volitatud töötleja

ruumides (Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn).

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Maksu- ja Tolliamet, registrikood: 70000349

Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn

Kontaktisik: Andi Kingumets

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus?

Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse

teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS §

6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja

volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle

valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu

korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus-

või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Teadusuuring viiakse läbi poliitikakujundamise

eesmärgil, et hinnata kehtivate ja kavandatavate

maksumeetmete mõju puude raskusastmega ja

osalise või puuduva töövõimega isikutele ning

toetada maksupoliitika kujundamist

tõenduspõhiselt.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 1 lõike 1 kohaselt

teostab Vabariigi Valitsus täidesaatvat

riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja

seaduste alusel. Sellest tuleneb riigi pädevus

korraldada seaduste täitmist ning kujundada ja

ellu viia riigi poliitikat, sealhulgas teha selleks

vajalikke analüüse ja hindamisi.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 65

lõikele 1 kuulub Rahandusministeeriumi

valitsemisalasse riigi maksupoliitika

kavandamine ja elluviimine. Maksupoliitika

kujundamise osaks on erinevate sihtrühmade,

sealhulgas puudega ning osalise või puuduva

töövõimega isikute, maksukoormuse ja neile

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

suunatud meetmete mõju hindamine.

Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb

maksukorralduse seaduse § 101 -st, mille

kohaselt võib maksuhaldur §-s 10 nimetatud

ülesannete täitmisel töödelda maksuseaduste

alusel kogutud isikuandmeid, sealhulgas

põhjendatud juhul terviseandmeid.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete

töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa

(näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel,

siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Maksupoliitika kujundamise aluseks on uute meetmete, sh leevendusmeetmete võimaliku mõju

hindamine enne nende kehtestamist. Mootorsõidukimaksu seadus käsitleb täna ühtmoodi nii

puudega kui puudeta isikule ja tema lähikondlasele kuuluvat sõidukit. Selleks, et hinnata

leevendusmeetme vajalikkust, selle mõju riigieelarvele ning võimalikku hõlmatavat sihtgruppi, on

tarvilik võrrelda tänaseid maksumaksjaid puudega ja vähenenud töövõimega isikute ning nende

lähikondlastega.

Täna ei ole ühelgi riigiasutusel ülevaadet puudega ja vähenenud töövõimega isikute, nende

lähikondlaste ja mootorsõidukimaksu maksumaksjate kohta. Isikuandmete töötlemise eesmärk on

analüüsida puude raskusastme ja vähenenud töövõimega mootorsõidukimaksu maksumaksjate

andmeid, et määratleda puudega või vähenenud toovõimega isikute sihtgrupi suurus võimaliku

mootorsõidukimaksu leevendusmeetmete kavandamisel. Samuti hinnata kavandatavate

leevendusmeetmete võimalikku mõju riigi eelarvele.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Eelmine aasta jõustusid mootorsõidukimaksu vähendus lastega peredele ja hävinud sõiduki

omanikele. Ühiskondlikult on tugev surve ka puudega isikutele või nende lähikondlastele

maksuleevenduse väljatöötamiseks ning 2025. a novembri seisuga on sellise meetme

väljatöötamine ka Rahandusministeeriumile ülesandeks tehtud. Selleks, et analüüsida leevenduse

mõju riigieelarvele ja teada leevenduse saajate hulka, tuleb kõrvutada maksuteate saajate ja puude

raskusastmega ning vähenenud töövõimega inimeste andmeid. Selleks on vältimatult vajalik

töödelda isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid, et usaldusväärselt määratleda leevenduse

sihtrühma ulatus, leevenduse saajate arv ning hinnata kavandatava meetme mõju riigieelarvele.

Rahandusministeeriumi varasemad püüded sihtgruppi määrata ei ole väärtuslikku tulemust

andnud ja on liiga üldised, kuna analüüs on tehtud avalike andmete pealt. Avalikud andmed ei

võimalda aga viia kokku tegelike maksumaksjaid ning puudega või vähenenud töövõimega

isikuid ning nende lähikondlasi.

Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine, võrdlemine ja tulemuste analüüs on

vältimatult vajalik ka selleks, et välistada topeltarvestust, tagada andmete kvaliteet ning

võimaldada erinevatest andmekogudest pärinevate andmete korrektset seostamist, mis ilma

isikupõhise seoseta ei ole paraku kuidagi võimalik.

Andmete töötlemine toimub üksnes ulatuses, mis on vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks,

ning järgides isikuandmete kaitse põhimõtteid, eelkõige eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja

proportsionaalsuse põhimõtet.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Puudega inimeste majanduslik toimetulek on kehvem ja vaesusrisk suurem kui ülejäänud

elanikkonnal. Eesti Puuetega Inimeste Koda on korduvalt teinud pöördumisi seoses

mootorsõidukimaksuga ja esitanud võimalikke lahendusettepanekuid, et puudega inimesed

tuleksid täiendava maksuga paremini toime (nt 29.09.2025 pöördumine: Eesti Puuetega Inimeste

Koja pöördumine seoses mootorsõidukimaksu seadusega | Eesti Puuetega Inimeste Koda.)

Statistika kohaselt mõjutab puude raskusastme või vähenenud töövõime olemasolu suhtelise

vaesuse määra kõige enam tööealiste hulgas (2024. aasta andmetele tuginedes). Kui suhtelise

vaesuse määr on kogu tööealise elanikkonna seas 15,7%, siis puuetega inimeste seas ulatub see

32%-ni ning vähenenud töövõimega inimeste seas 29,3%-ni. Ka vanaduspensioniealiste hulgas

on suhtelise vaesuse määr kõrge: kogu vanaduspensioniealise elanikkonna seas on see 33,7%,

kuid puude raskusastmega inimeste puhul koguni 45,6%. Madalam tööhõive ja piiratumad

sissetulekud viitavad selle sihtrühma süsteemsele sotsiaalmajanduslikule haavatavusele.

Arvestades, et tegemist on suure ja haavatava ühiskonnagrupiga, kelle vaesusrisk on püsivalt

kõrgem ning majanduslik toimetulek oluliselt piiratum, on neile maksuvähendusmeetme loomisel

tegemist selgelt ülekaaluka avaliku huviga. See ei ole üksikjuhtumite kogum, vaid struktuurne ja

laiaulatuslik probleem, mis mõjutab sotsiaalset sidusust, võrdsust ja riigi sotsiaalkaitsesüsteemi

toimimist tervikuna. Seetõttu on riigil põhjendatud kohustus rakendada sihipäraseid

leevendusmeetmeid ning kujundada poliitikaid, mis aitavad vähendada ebavõrdsust ja parandada

puudega inimeste toimetulekut.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemine on korraldatud viisil, mis ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi

ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuringu käigus ei tehta andmesubjektide suhtes

individuaalseid otsuseid, ei muudeta maksukohustusi ega kaasne andmete töötlemisega isikule

uusi õigusi või kohustusi. Andmete töötlemise eesmärk on üksnes analüütiline ning suunatud

poliitikakujundamisele ja seaduseelnõu ettevalmistamisele.

Isikuandmete seostamine toimub üksnes tehnilisel ja ajutisel eesmärgil, et võimaldada andmete

korrektset seostamist ning vältida topeltarvestust.

Selleks et tagada isikuandmete kaitse, sh eriliigiliste andmete kaitse, pseudonümiseerivad

Töötukassa ning Sotsiaalkaitseamet enne andmete edastamist isikuandmed ning seejärel saadavad

need andmed krüpteeritult Maksu-ja Tolliameti analüütikule. Teises krüpteeritud failis saadetakse

samale Maksu-ja Tolliameti analüütikule ka pseudonümiseeritud andmete võti, mis võimaldab

andmed kokku viia Maksu-ja Tolliameti süsteemides mootorsõidukimaksu maksuteate saajate

andmetega.

Isikukoodid eemaldatakse analüüsi käigus esimesel võimalusel ning pseudonümiseeritakse.

Lõppanalüüs, mis edastatakse Rahandusministeeriumile eelnõu sisendiks põhineb koondatud

andmetel, mis ei võimalda üksikisikuid tuvastada.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Andmevõrdlus teostatakse isikukoodide alusel teadusuuringu läbiviija ehk Maksu-ja Tolliameti

analüüsiprogrammis SAS. Andmete allikas koostab .xls või .csv failid, mille sisuks on valimisse

kuuluvate isikute pseudonümiseeritud koodid ja käesoleva taotluse punktis 9.2 vastustes 2, 3, 4 ja

5 kirjeldatud andmed. Alusandmete edastamiseks andmed krüpteeritakse ja faili suurusele vastavalt

edastatakse krüpteeritud failid e-kirja või pilvekeskkonna kaudu teadusuuringi läbiviijale. Lisaks

saadetakse teadusuuringu läbiviijale krüpteeritult pseudonümiseeritud andmete võti.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.

Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringu raames töödeldakse järgmiste kategooriate isikute andmeid:

1. Puudega isikud, kellel on tuvastatud puue vastavalt kehtivale õigusele ning kes kuuluvad

mootorsõidukimaksu subjektide hulka.

2. Vähenenud töövõimega isikud, kellel on osaline või puuduv töövõime hinnatud vastavalt

kehtivale õigusele,

3. Eelmainitud sihtgruppi kuuluva inimese seaduslik esindaja, abikaasa, registreeritud

elukaaslane (registriandmetest kontrollitavad andmed)juhul kui mootorsõiduk on

registreeritud lähikondse nimele, kuid seda kasutatakse puudega isiku liikumisvajaduste

tagamiseks.

Isikuandmete töötlemine toimub valimina, mille suurus sõltub andmete seostamise tulemusest ja

sihtgrupi määratlemise kriteeriumitest.

Puude raskusastmega oli 31.12.2024 seisuga 107 944 inimest (8% elanikkonnast), neist 40 404 olid

16–64-aastaseid ja 58 888 olid 65-aastaseid või vanemad. Vähenenud töövõimega inimesi oli

31.12.2024 seisuga 91 866, kellest osalise töövõimega oli 54 998 ja puuduva töövõimega 36 868.

Seega 10,7% tööealistest inimestest on vähenenud töövõimega.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Lõplik valimi suurus täpsustub uuringu käigus.

Valimisse kuuluvad vaid täisealised isikud, kuna lastega peredele on juba väljatöötatud lapsepõhine

maksuvähenduse meede.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

01.01.2025 kuni 31.12.2025. a.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.

Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti

aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja.

Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Uuringu raames töödeldakse järgmisi isikuandmeid üksnes vältimatus ulatuses, lähtudes uuringu

eesmärgist ja isikuandmete minimaalsuse põhimõttest:

1. Isikukood.

Isikukoodi töödeldakse tehnilisel eesmärgil, et võimaldada andmete korrektset seostamist

andmekogude SKAIS, REDIS, TERIS ja MORE vahel (nt puude, töövõime ja

mootorsõidukimaksu maksuteated), vältida topeltarvestust ning määratleda usaldusväärselt

sihtgrupi ulatus.

2. Tuvastatud puue (alates 19- aastased 31.12.25 seisuga kehtiva otsusega isikud ja isikud,

kelle viimane otsus kehtis 2025. a vähemalt ühe päeva):

- otsuse kuupäev (viimane isiku kohta)

- puude kehtivus (viimane määratud, alguse- ja lõppkuupäev)

- puudeliik (viimane, kõik liigid ehk funktsioonide kõrvalekalded isiku kohta viimase määramise

alusel)

- puude raskusaste (viimane määratud isiku kohta: keskmine, raske, sügav)

Andmed on vajalikud selleks, et hinnata seoseid tuvastatud puudega inimeste, puude liigi ja

raskusastme ning mootorsõiduki kasutamise vajalikkuse vahel ning määratleda leevenduse

sihtgrupp.

3. Töövõime hindamise andmed (31.12.25 seisuga kehtivad otsused ja isikud, isikud, kelle

viimane otsus kehtis 2025. a vähemalt ühe päeva) :

- otsuse kuupäev

- määratud töövõime ulatus (puuduv, osaline)

- vähenenud töövõime algus- ja lõpp kuupäev

- vähenenud töövõime piirangu raskusaste ja piirangu valdkond

Töövõime andmeid kasutatakse sihtgrupi ulatuse täpsustamiseks ja sotsiaalmajanduslike mõjude

hindamiseks.

4. Mootorsõidukimaksu maksuteade.

Andmed on vajalikud selleks, et tuvastada isikud, keda kavandatav leevendus potentsiaalselt

mõjutaks, ning hinnata meetme eelarvelist mõju.

5. Rahvastikuregistri andmed isiku eestkostja, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja kohta.

Võimalikud lähedased, keda registriandmete põhjal on võimalik puudega inimesega kokku

viia.

Uuringus ei töödelda isikute nimesid, kontaktandmeid (nt e-posti aadress, telefoninumber), elukoha

aadresse ega muid andmeid, mis ei ole vajalikud uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Andmete töötlemine toimub analüütilisel eesmärgil ning tulemused esitatakse üksnes koondatud ja

anonüümitud kujul, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid

saadakse.

Isikuandmeid saadakse järgmistest allikatest:

1. Sotsiaalkindlustusameti andmekogu SKAIS (andmed puude olemasolu, puude

raskusastme ja liigi kohta).

2. Eesti Töötukassa andmekogud TETRIS JA REDIS (andmed isikute töövõime hindamise

tulemuste kohta: osaline töövõime ja puuduv töövõime. Ulatuses, mis on vajalik sihtgrupi

suuruse määratlemiseks ja mootorsõidukimaksu leevenduse mõju hindamiseks.)

3. Maksu- ja Tolliameti andmekogu MORE (andmed mootorsõidukimaksu maksuteadete

saajate kohta, mis võimaldavad hinnata leevendusmeetmete ulatust ja eelarvelist mõju).

4. Rahvastikuregister, lähikondsete ja hooldusõiguse tuvastamiseks.

Isikuandmeid ei koguta otse andmesubjektidelt ning uuringu raames ei viida läbi küsitlusi ega

nõusolekupõhist andmekogumist.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, uuringu ettevalmistamise käigus on suheldud andmekogude vastutavate töötlejate ja

asjakohaste asutustega, sealhulgas Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja

Tolliameti ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Suhtlus on olnud üldisel tasandil ning

keskendunud uuringu eesmärgi, võimalike andmeallikate ja andmete kasutamise põhimõtete

kaardistamisele. Ülaltoodud asutustega on konsulteeritud, kuid andmete väljastamine eeldab iga

vastutava töötleja eraldi otsust.

Uuringu kavandamisel on arvestatud, et andmesubjektide arv on suur ning isikuandmete

töötlemine on piiratud ulatusega ja madala privaatsusriivega.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Erinevate andmekogude andmed pseudonümiseeritakse ning saadetakse krüpteeritud failina

teadusuuringu läbiviijale. Lisaks saadetakse läbiviijale ka krüpteeritud pseudonümiseerituda

andmete võti, mis võimaldab teadusuuringu tegijal andmed turvatud keskkonnas omavahel siduda.

Pseudonümiseerimist ning võtme loomist teevad vastava andmekogu andmeandjad eraldiseisvalt.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Isikukoodid erinevates andmekogudes.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Pseudonümiseerimiseks kasutatakse koodivõtit, mille loob vastava andmekogu andmeandja

eraldiseisvalt. Pseudonümiseeritud andmed saadetakse krüpteeritult teadusuuringu läbiviijale.

Koodivõti samuti krüpteeritakse ja saadetakse teadusuuringu läbiviijale, kes säilitab koodivõtme

vaid uuringu läbiviimise ajaks ning seejärel kustutab nii pseudonümiseeritud andmed kui

koodivõtme oma süsteemideks.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pseudonümiseeritud andmed säilitatakse uuringu tegemise lõpuni ehk tulemitabelite edastamiseni

Rahandusministeeriumile hiljemalt 2026. aasta II kvartali lõpus.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest?

Jah/ei

Jah.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Andmesubjekte teavitatakse isikuandmete

töötlemisest uuringu kooskõlastamise järel

Rahandusministeeriumi kodulehel

käimasolevate uuringute alamlehel

poliitikaanalüüsi tarbeks loodud

alamsektsioonis Uuringud ja analüüsid |

Rahandusministeerium .

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka

järgnevad lahtrid.

Ei.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

_____________________________ __________________

(allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/17-4

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja Evelyn Liivamägi

Rahandusministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus

"Mootorsõidukimaksu leevendusmeetmete sihtgrupi määratlemine puude ja töövõime

andmete alusel" 26.03.2026 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2. Rahandusministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete

kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3 hiljemalt 30.06.2026.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

2 (2)

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4

sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu

analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse

Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse

§-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika

kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Käesoleva uuringu tingimusi ja

eriliiki isikuandmete mahtu arvestades ei pea AKI eetilisuse hindamist vajalikuks.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 26.03.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Rahandusministeerium

(taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Mootorsõidukimaksu leevendusmeetmete sihtgrupi määratlemine puude ja

töövõime andmete alusel

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah.

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Jah.

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui

poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika

kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Rahandusministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

Erik Amann

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1?

Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei.

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?

Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle

kavand ning küsimustik või selle kavand.

Ei.

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post,

telefon

Rahandusministeerium, registrikood 70000272

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kontaktisik 1: Anna-Liisa Juhtver

maksu- ja tollipoliitika osakond (MPO)

peaspetsialist

[email protected]

+372 5627 4057

Kontaktisik 2: Maret Mets

MPO nõunik

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad.

[email protected]

+ 372 5885 1422

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Rahandusministeerium on vastutav töötleja, kes

korraldab andmetöötluse läbi volitatud töötleja

(MTA).

Isikuandmed liiguvad Eesti Töötukassalt ja

Sotsiaalkindlustusametilt krüpteeritud failina

otse volitatud töötlejale (Maksu- ja Tolliamet).

Andmete töötlemine toimub volitatud töötleja

ruumides (Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn).

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)

Aadress analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Maksu- ja Tolliamet, registrikood: 70000349

Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn

Kontaktisik: Andi Kingumets

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus?

Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse

teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS §

6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja

volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle

valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu

korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus-

või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

Teadusuuring viiakse läbi poliitikakujundamise

eesmärgil, et hinnata kehtivate ja kavandatavate

maksumeetmete mõju puude raskusastmega ja

osalise või puuduva töövõimega isikutele ning

toetada maksupoliitika kujundamist

tõenduspõhiselt.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 1 lõike 1 kohaselt

teostab Vabariigi Valitsus täidesaatvat

riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja

seaduste alusel. Sellest tuleneb riigi pädevus

korraldada seaduste täitmist ning kujundada ja

ellu viia riigi poliitikat, sealhulgas teha selleks

vajalikke analüüse ja hindamisi.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 65

lõikele 1 kuulub Rahandusministeeriumi

valitsemisalasse riigi maksupoliitika

kavandamine ja elluviimine. Maksupoliitika

kujundamise osaks on erinevate sihtrühmade,

sealhulgas puudega ning osalise või puuduva

töövõimega isikute, maksukoormuse ja neile

3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

suunatud meetmete mõju hindamine.

Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb

maksukorralduse seaduse § 101 -st, mille

kohaselt võib maksuhaldur §-s 10 nimetatud

ülesannete täitmisel töödelda maksuseaduste

alusel kogutud isikuandmeid, sealhulgas

põhjendatud juhul terviseandmeid.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete

töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa

(näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel,

siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Maksupoliitika kujundamise aluseks on uute meetmete, sh leevendusmeetmete võimaliku mõju

hindamine enne nende kehtestamist. Mootorsõidukimaksu seadus käsitleb täna ühtmoodi nii

puudega kui puudeta isikule ja tema lähikondlasele kuuluvat sõidukit. Selleks, et hinnata

leevendusmeetme vajalikkust, selle mõju riigieelarvele ning võimalikku hõlmatavat sihtgruppi, on

tarvilik võrrelda tänaseid maksumaksjaid puudega ja vähenenud töövõimega isikute ning nende

lähikondlastega.

Täna ei ole ühelgi riigiasutusel ülevaadet puudega ja vähenenud töövõimega isikute, nende

lähikondlaste ja mootorsõidukimaksu maksumaksjate kohta. Isikuandmete töötlemise eesmärk on

analüüsida puude raskusastme ja vähenenud töövõimega mootorsõidukimaksu maksumaksjate

andmeid, et määratleda puudega või vähenenud toovõimega isikute sihtgrupi suurus võimaliku

mootorsõidukimaksu leevendusmeetmete kavandamisel. Samuti hinnata kavandatavate

leevendusmeetmete võimalikku mõju riigi eelarvele.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Eelmine aasta jõustusid mootorsõidukimaksu vähendus lastega peredele ja hävinud sõiduki

omanikele. Ühiskondlikult on tugev surve ka puudega isikutele või nende lähikondlastele

maksuleevenduse väljatöötamiseks ning 2025. a novembri seisuga on sellise meetme

väljatöötamine ka Rahandusministeeriumile ülesandeks tehtud. Selleks, et analüüsida leevenduse

mõju riigieelarvele ja teada leevenduse saajate hulka, tuleb kõrvutada maksuteate saajate ja puude

raskusastmega ning vähenenud töövõimega inimeste andmeid. Selleks on vältimatult vajalik

töödelda isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid, et usaldusväärselt määratleda leevenduse

sihtrühma ulatus, leevenduse saajate arv ning hinnata kavandatava meetme mõju riigieelarvele.

Rahandusministeeriumi varasemad püüded sihtgruppi määrata ei ole väärtuslikku tulemust

andnud ja on liiga üldised, kuna analüüs on tehtud avalike andmete pealt. Avalikud andmed ei

võimalda aga viia kokku tegelike maksumaksjaid ning puudega või vähenenud töövõimega

isikuid ning nende lähikondlasi.

Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine, võrdlemine ja tulemuste analüüs on

vältimatult vajalik ka selleks, et välistada topeltarvestust, tagada andmete kvaliteet ning

võimaldada erinevatest andmekogudest pärinevate andmete korrektset seostamist, mis ilma

isikupõhise seoseta ei ole paraku kuidagi võimalik.

Andmete töötlemine toimub üksnes ulatuses, mis on vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks,

ning järgides isikuandmete kaitse põhimõtteid, eelkõige eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja

proportsionaalsuse põhimõtet.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Puudega inimeste majanduslik toimetulek on kehvem ja vaesusrisk suurem kui ülejäänud

elanikkonnal. Eesti Puuetega Inimeste Koda on korduvalt teinud pöördumisi seoses

mootorsõidukimaksuga ja esitanud võimalikke lahendusettepanekuid, et puudega inimesed

tuleksid täiendava maksuga paremini toime (nt 29.09.2025 pöördumine: Eesti Puuetega Inimeste

Koja pöördumine seoses mootorsõidukimaksu seadusega | Eesti Puuetega Inimeste Koda.)

Statistika kohaselt mõjutab puude raskusastme või vähenenud töövõime olemasolu suhtelise

vaesuse määra kõige enam tööealiste hulgas (2024. aasta andmetele tuginedes). Kui suhtelise

vaesuse määr on kogu tööealise elanikkonna seas 15,7%, siis puuetega inimeste seas ulatub see

32%-ni ning vähenenud töövõimega inimeste seas 29,3%-ni. Ka vanaduspensioniealiste hulgas

on suhtelise vaesuse määr kõrge: kogu vanaduspensioniealise elanikkonna seas on see 33,7%,

kuid puude raskusastmega inimeste puhul koguni 45,6%. Madalam tööhõive ja piiratumad

sissetulekud viitavad selle sihtrühma süsteemsele sotsiaalmajanduslikule haavatavusele.

Arvestades, et tegemist on suure ja haavatava ühiskonnagrupiga, kelle vaesusrisk on püsivalt

kõrgem ning majanduslik toimetulek oluliselt piiratum, on neile maksuvähendusmeetme loomisel

tegemist selgelt ülekaaluka avaliku huviga. See ei ole üksikjuhtumite kogum, vaid struktuurne ja

laiaulatuslik probleem, mis mõjutab sotsiaalset sidusust, võrdsust ja riigi sotsiaalkaitsesüsteemi

toimimist tervikuna. Seetõttu on riigil põhjendatud kohustus rakendada sihipäraseid

leevendusmeetmeid ning kujundada poliitikaid, mis aitavad vähendada ebavõrdsust ja parandada

puudega inimeste toimetulekut.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemine on korraldatud viisil, mis ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi

ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuringu käigus ei tehta andmesubjektide suhtes

individuaalseid otsuseid, ei muudeta maksukohustusi ega kaasne andmete töötlemisega isikule

uusi õigusi või kohustusi. Andmete töötlemise eesmärk on üksnes analüütiline ning suunatud

poliitikakujundamisele ja seaduseelnõu ettevalmistamisele.

Isikuandmete seostamine toimub üksnes tehnilisel ja ajutisel eesmärgil, et võimaldada andmete

korrektset seostamist ning vältida topeltarvestust.

Selleks et tagada isikuandmete kaitse, sh eriliigiliste andmete kaitse, pseudonümiseerivad

Töötukassa ning Sotsiaalkaitseamet enne andmete edastamist isikuandmed ning seejärel saadavad

need andmed krüpteeritult Maksu-ja Tolliameti analüütikule. Teises krüpteeritud failis saadetakse

samale Maksu-ja Tolliameti analüütikule ka pseudonümiseeritud andmete võti, mis võimaldab

andmed kokku viia Maksu-ja Tolliameti süsteemides mootorsõidukimaksu maksuteate saajate

andmetega.

Isikukoodid eemaldatakse analüüsi käigus esimesel võimalusel ning pseudonümiseeritakse.

Lõppanalüüs, mis edastatakse Rahandusministeeriumile eelnõu sisendiks põhineb koondatud

andmetel, mis ei võimalda üksikisikuid tuvastada.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Andmevõrdlus teostatakse isikukoodide alusel teadusuuringu läbiviija ehk Maksu-ja Tolliameti

analüüsiprogrammis SAS. Andmete allikas koostab .xls või .csv failid, mille sisuks on valimisse

kuuluvate isikute pseudonümiseeritud koodid ja käesoleva taotluse punktis 9.2 vastustes 2, 3, 4 ja

5 kirjeldatud andmed. Alusandmete edastamiseks andmed krüpteeritakse ja faili suurusele vastavalt

edastatakse krüpteeritud failid e-kirja või pilvekeskkonna kaudu teadusuuringi läbiviijale. Lisaks

saadetakse teadusuuringu läbiviijale krüpteeritult pseudonümiseeritud andmete võti.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.

Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Uuringu raames töödeldakse järgmiste kategooriate isikute andmeid:

1. Puudega isikud, kellel on tuvastatud puue vastavalt kehtivale õigusele ning kes kuuluvad

mootorsõidukimaksu subjektide hulka.

2. Vähenenud töövõimega isikud, kellel on osaline või puuduv töövõime hinnatud vastavalt

kehtivale õigusele,

3. Eelmainitud sihtgruppi kuuluva inimese seaduslik esindaja, abikaasa, registreeritud

elukaaslane (registriandmetest kontrollitavad andmed)juhul kui mootorsõiduk on

registreeritud lähikondse nimele, kuid seda kasutatakse puudega isiku liikumisvajaduste

tagamiseks.

Isikuandmete töötlemine toimub valimina, mille suurus sõltub andmete seostamise tulemusest ja

sihtgrupi määratlemise kriteeriumitest.

Puude raskusastmega oli 31.12.2024 seisuga 107 944 inimest (8% elanikkonnast), neist 40 404 olid

16–64-aastaseid ja 58 888 olid 65-aastaseid või vanemad. Vähenenud töövõimega inimesi oli

31.12.2024 seisuga 91 866, kellest osalise töövõimega oli 54 998 ja puuduva töövõimega 36 868.

Seega 10,7% tööealistest inimestest on vähenenud töövõimega.

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

Lõplik valimi suurus täpsustub uuringu käigus.

Valimisse kuuluvad vaid täisealised isikud, kuna lastega peredele on juba väljatöötatud lapsepõhine

maksuvähenduse meede.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

01.01.2025 kuni 31.12.2025. a.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.

Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti

aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja.

Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Uuringu raames töödeldakse järgmisi isikuandmeid üksnes vältimatus ulatuses, lähtudes uuringu

eesmärgist ja isikuandmete minimaalsuse põhimõttest:

1. Isikukood.

Isikukoodi töödeldakse tehnilisel eesmärgil, et võimaldada andmete korrektset seostamist

andmekogude SKAIS, REDIS, TERIS ja MORE vahel (nt puude, töövõime ja

mootorsõidukimaksu maksuteated), vältida topeltarvestust ning määratleda usaldusväärselt

sihtgrupi ulatus.

2. Tuvastatud puue (alates 19- aastased 31.12.25 seisuga kehtiva otsusega isikud ja isikud,

kelle viimane otsus kehtis 2025. a vähemalt ühe päeva):

- otsuse kuupäev (viimane isiku kohta)

- puude kehtivus (viimane määratud, alguse- ja lõppkuupäev)

- puudeliik (viimane, kõik liigid ehk funktsioonide kõrvalekalded isiku kohta viimase määramise

alusel)

- puude raskusaste (viimane määratud isiku kohta: keskmine, raske, sügav)

Andmed on vajalikud selleks, et hinnata seoseid tuvastatud puudega inimeste, puude liigi ja

raskusastme ning mootorsõiduki kasutamise vajalikkuse vahel ning määratleda leevenduse

sihtgrupp.

3. Töövõime hindamise andmed (31.12.25 seisuga kehtivad otsused ja isikud, isikud, kelle

viimane otsus kehtis 2025. a vähemalt ühe päeva) :

- otsuse kuupäev

- määratud töövõime ulatus (puuduv, osaline)

- vähenenud töövõime algus- ja lõpp kuupäev

- vähenenud töövõime piirangu raskusaste ja piirangu valdkond

Töövõime andmeid kasutatakse sihtgrupi ulatuse täpsustamiseks ja sotsiaalmajanduslike mõjude

hindamiseks.

4. Mootorsõidukimaksu maksuteade.

Andmed on vajalikud selleks, et tuvastada isikud, keda kavandatav leevendus potentsiaalselt

mõjutaks, ning hinnata meetme eelarvelist mõju.

5. Rahvastikuregistri andmed isiku eestkostja, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja kohta.

Võimalikud lähedased, keda registriandmete põhjal on võimalik puudega inimesega kokku

viia.

Uuringus ei töödelda isikute nimesid, kontaktandmeid (nt e-posti aadress, telefoninumber), elukoha

aadresse ega muid andmeid, mis ei ole vajalikud uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Andmete töötlemine toimub analüütilisel eesmärgil ning tulemused esitatakse üksnes koondatud ja

anonüümitud kujul, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid

saadakse.

Isikuandmeid saadakse järgmistest allikatest:

1. Sotsiaalkindlustusameti andmekogu SKAIS (andmed puude olemasolu, puude

raskusastme ja liigi kohta).

2. Eesti Töötukassa andmekogud TETRIS JA REDIS (andmed isikute töövõime hindamise

tulemuste kohta: osaline töövõime ja puuduv töövõime. Ulatuses, mis on vajalik sihtgrupi

suuruse määratlemiseks ja mootorsõidukimaksu leevenduse mõju hindamiseks.)

3. Maksu- ja Tolliameti andmekogu MORE (andmed mootorsõidukimaksu maksuteadete

saajate kohta, mis võimaldavad hinnata leevendusmeetmete ulatust ja eelarvelist mõju).

4. Rahvastikuregister, lähikondsete ja hooldusõiguse tuvastamiseks.

Isikuandmeid ei koguta otse andmesubjektidelt ning uuringu raames ei viida läbi küsitlusi ega

nõusolekupõhist andmekogumist.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, uuringu ettevalmistamise käigus on suheldud andmekogude vastutavate töötlejate ja

asjakohaste asutustega, sealhulgas Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja

Tolliameti ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Suhtlus on olnud üldisel tasandil ning

keskendunud uuringu eesmärgi, võimalike andmeallikate ja andmete kasutamise põhimõtete

kaardistamisele. Ülaltoodud asutustega on konsulteeritud, kuid andmete väljastamine eeldab iga

vastutava töötleja eraldi otsust.

Uuringu kavandamisel on arvestatud, et andmesubjektide arv on suur ning isikuandmete

töötlemine on piiratud ulatusega ja madala privaatsusriivega.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Erinevate andmekogude andmed pseudonümiseeritakse ning saadetakse krüpteeritud failina

teadusuuringu läbiviijale. Lisaks saadetakse läbiviijale ka krüpteeritud pseudonümiseerituda

andmete võti, mis võimaldab teadusuuringu tegijal andmed turvatud keskkonnas omavahel siduda.

Pseudonümiseerimist ning võtme loomist teevad vastava andmekogu andmeandjad eraldiseisvalt.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Isikukoodid erinevates andmekogudes.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Pseudonümiseerimiseks kasutatakse koodivõtit, mille loob vastava andmekogu andmeandja

eraldiseisvalt. Pseudonümiseeritud andmed saadetakse krüpteeritult teadusuuringu läbiviijale.

Koodivõti samuti krüpteeritakse ja saadetakse teadusuuringu läbiviijale, kes säilitab koodivõtme

vaid uuringu läbiviimise ajaks ning seejärel kustutab nii pseudonümiseeritud andmed kui

koodivõtme oma süsteemideks.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Pseudonümiseeritud andmed säilitatakse uuringu tegemise lõpuni ehk tulemitabelite edastamiseni

Rahandusministeeriumile hiljemalt 2026. aasta II kvartali lõpus.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest?

Jah/ei

Jah.

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Andmesubjekte teavitatakse isikuandmete

töötlemisest uuringu kooskõlastamise järel

Rahandusministeeriumi kodulehel

käimasolevate uuringute alamlehel

poliitikaanalüüsi tarbeks loodud

alamsektsioonis Uuringud ja analüüsid |

Rahandusministeerium .

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka

järgnevad lahtrid.

Ei.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

_____________________________ __________________

(allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev)

8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud

taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/17-4

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja Evelyn Liivamägi

Rahandusministeerium

[email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus

"Mootorsõidukimaksu leevendusmeetmete sihtgrupi määratlemine puude ja töövõime

andmete alusel" 26.03.2026 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2. Rahandusministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete

kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3 hiljemalt 30.06.2026.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

2 (2)

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4

sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu

analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse

Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse

§-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika

kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Käesoleva uuringu tingimusi ja

eriliiki isikuandmete mahtu arvestades ei pea AKI eetilisuse hindamist vajalikuks.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 26.03.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud

taotluses.

Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisa: Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus