Töötukassa andmekogu põhimäärus

1

EELNÕU

25.10.2023

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Töötukassa andmekogu põhimäärus

Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Töötukassa andmekogu

(1) Töötukassa andmekogu (edaspidi andmekogu) on töötuskindlustuse seaduse alusel

asutatud andmekogu, mis kuulub riigi infosüsteemi.

(2) Andmekogu ingliskeelne nimetus on Unemployment Insurance Fund Database.

(3) Andmekogu peetakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud eesmärgil.

§ 2. Andmekogu vastutav töötleja

Andmekogu vastutav töötleja on Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa).

2. peatükk

Andmekogu ülesehitus ja andmete kaitse

§ 3. Andmekogu ülesehitus

(1) Andmekogu koosneb:

1) operatiivbaasist;

2) andmelaost.

(2) Andmekogu alusandmed on digitaalsed või paberil esitatud alusdokumentide andmed, mis

kantakse andmekogusse elektrooniliselt.

(3) Operatiivbaasi peetakse töötukassale seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks.

(4) Andmeladu peetakse töötukassa äriprotsesside toetamiseks, statistika, analüüside ja

prognooside tegemiseks, töötukassa tegevuste mõju ning tulemuslikkuse hindamiseks,

vahendite planeerimiseks, tegevuse korraldamiseks ning päringutele vastamiseks.

(5) Andmeladu koosneb:

1) käesoleva määruse kolmandas peatükis nimetatud operatiivbaasi andmetest ning vastavalt

§-le 41 pseudonüümitud ja anonüümitud andmetest.

2) andmetest, mis on saadud statistika ja analüüside tegemiseks kolmandatelt isikutelt.

2

§ 4. Alusdokumendid

Alusdokumendid on:

1) töötuna arvele võtmise avaldus ja sellele lisatud dokumendid;

2) taotlus tööturumeetme raames tööturuteenuse saamiseks ja sellele lisatud dokumendid;

3) tööturuteenuse osutaja esitatud dokument, mis tõendab isiku tööturumeetme raames

tööturuteenuse saamist;

4) tööturumeetmete raames tööturuteenuse osutamise korraldamise dokumendid;

5) tööandja taotlus saada luba töökoha täitmiseks välismaalasega ja sellele lisatud

dokumendid;

6) töötutoetuse saamise avaldus ja sellele lisatud dokumendid;

7) avaldus töötuskindlustushüvitise, kindlustushüvitise koondamise korral ja tööandja

maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks ja sellele lisatud dokumendid;

8) töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuse taotlus (edaspidi

töövõime hindamise taotlus) ja sellele lisatud dokumendid;

9) taotlus töövõimetoetuse saamiseks ja sellele lisatud dokumendid;

10) erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotlus ja sellele lisatud dokumendid.

§ 5. Andmekogu andmete kaitse

(1) Andmekogu turvaklass on K2T1S2.

(2) Andmekogu turbeaste on keskmine (M).

3. peatükk

Andmekogu andmed

1. jagu

Füüsilise isiku üldandmed

§ 6. Füüsilise isiku üldandmed

(1) Andmekogusse kantakse füüsilise isiku kohta järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja sugu;

3) elukoha aadressiandmed;

4) postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

5) surmaaeg;

6) pangakonto number ja välisriigi panga korral panga nimi ja tunnuskood.

(2) Esindaja kohta kantakse andmekogusse lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmed ja

esindusõiguse andmed.

(3) Kui töötukassa poolt makstav toetus või hüvitis kantakse teise isiku pangakontole,

kantakse andmekogusse konto omaniku nimi ja pangakonto number.

3

2. jagu

Tööturumeetmete seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed

1. jaotis

Töötuna arvele võtmise ja tööturuteenuste ja -toetuste taotleja ning tingimustele

vastamise andmed

§ 7. Tööturuteenuse ja -toetuse taotleja ning tingimustele vastamise andmed

(1) Andmekogusse kantakse tööturumeetmete seaduse §-s 4 nimetatud töötu, muu isiku ja

töötaja ning sotsiaalmaksu maksmist taotlenud füüsilise isiku kohta peale §-s 6 nimetatud

andmete ka järgmised andmed:

1) kodakondsus;

2) piiratud teovõime olemasolu ning periood;

3) elamisloa või elamisõiguse kehtivuse aeg;

4) lühiajaliselt Eestis töötamise registreerimise periood;

5) rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja seisund;

6) töötamise liik, töötamise alguse ja lõppemise kuupäev, ametinimetus, töökoha asukoht,

töötamise lõpetamise alus, tööaja määr, tööandja nimi ja registri- või isikukood;

7) juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liikmeks

olemise periood, ettevõtte registrikood ja nimi, kus juhtimis- või kontrollorgani liige ollakse

või oldi ning ettevõtluskonto omamise periood;

8) füüsilisest isikust ettevõtjana registreeringu olemasolu, füüsilisest isikust ettevõtjana

tegutsemise peatamise periood, hooajalise tegevuse periood, füüsilisest isikust ettevõtja

ettevõtte tegevuses osalemise periood abikaasa või registreeritud elukaaslasena;

9) Eestis või välisriigis õppimise periood, haridustase, õppevorm, õppekoormus, õppeasutuse

nimi, õppimise lõpetamise või katkestamise aeg;

10) töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu.

(2) Andmekogusse kantakse füüsilise isiku kohta peale lõikes 1 sätestatud andmete järgmised

tööturumeetmete raames osutatava tööturuteenuse tingimustele vastamise andmed:

1) tasu suurus, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1,

3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel, summa, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seaduse alusel, välisriigist saadava töötasu suurus, töötuskindlustushüvitise,

vanemahüvitise, ajutise töövõimetuse hüvitise ja tööandja makstava haigushüvitise suurus;

2) töötuskindlustusstaaž ja tööandja töötuskindlustusmaksed;

3) terviseseisundist tulenevad piirangud, tuvastatud töövõime ulatus ning

tegutsemispiirangute kirjeldused, püsiv töövõimetus ja puude raskusaste;

4) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt makstav toetus, pension, hüvitis ja elatisabi ning

nende suurus, osutatavad teenused ning isikule juhtumiplaanis kavandatud tegevused;

5) omandatud kutse, pädevus või amet ning omandamise aeg;

6) keeleoskuse ja digipädevuse tase ning mootorsõiduki juhtimisõigus vastavalt

mootorsõiduki kategooriale ja juhtimisõiguse kehtivus;

7) sotsiaalhoolekande seaduse alusel osutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus või

erihoolekandeteenus või võimaldatud abivahend;

8) muud andmed, mis on aluseks isikule tööturuteenuste osutamiseks.

§ 8. Töötuna arvelevõtmisega seotud andmed

(1) Töötuna arvele võtmise taotlemisel kantakse andmekogusse:

4

1) töötuna arvele võtmise avalduse esitamise kuupäev;

2) töötuna arvele võtmise otsustamise alusandmed.

(2) Töötuna arvele võtmise otsustamise alusandmed on andmed selle kohta, kas:

1) isik töötab või ei tööta ja töötamise lõppkuupäev;

2) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, saab selle eest tasu ja vastab

töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;

3) isik on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, tema ettevõtte tegevus on peatatud või

hooajaline tegevus on lõppenud ja ta vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;

4) isik osaleb füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses abikaasa või registreeritud

elukaaslasena ja on kantud maksukohustuslaste registrisse, füüsilisest isikust ettevõtja

ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ja ta vastab

töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;

5) isik omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses;

6) isik õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes, sealhulgas viibib

akadeemilisel puhkusel, ning täiskoormusega õppiva ja keskhariduse tasemel statsionaarses

õppes ning kutseõppe statsionaarses õppes õppiva isiku töötamise andmed viimase 12 kuu

jooksul;

7) isik viibib aja-, asendus- või reservteenistuses;

8) isik saab abikaasa või registreeritud elukaaslase tasu;

9) isikule on määratud ennetähtaegne vanaduspension;

10) isik saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.

(3) Kui isik võetakse töötuna arvele, kantakse andmekogusse:

1) töötuna arvele võtmise otsuse kuupäev ja number;

2) töötuna arvele võtmise kuupäev;

3) töökeskse nõustamise aeg ja viis;

4) töötuna arveloleku lõpetamise otsuse kuupäev ja number;

5) töötuna arveloleku lõpetamise kuupäev ja põhjus.

(4) Kui isikut ei võeta töötuna arvele, kantakse andmekogusse:

1) töötuna arvele võtmise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning

läbivaatamata jätmise põhjus või

2) töötuna arvele võtmisest keeldumise otsuse põhjus, kuupäev ja number.

(5) Kui töötuna arvele võtmise, arvele võtmisest keeldumise või arveloleku lõpetamise otsust

muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse põhjus,

kuupäev ja number.

2. jaotis

Tegevuskava andmed

§ 9. Tegevuskava andmed

Tegevuskava kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) töösoovid;

2) isiku enda poolt püsitatud tööotsingutega seotud eesmärk ja töötamist ning tööotsinguid

mõjutavate asjaolude kirjeldus ning töö leidmiseks, tööle saamiseks või töötamise jätkamiseks

vajalikud tööturuteenused, kandideerimised ja muud tegevused ning info, kas tööturuteenuste,

5

kandideerimiste ja muude kliendiga kokkulepitud tööle liikumiseks vajalikud tegevused on

täidetud või täitmata, sealhulgas täitmata jätmise või osaliselt täitmise põhjus;

3) töökeskse nõustamise aeg ja viis;

4) töökesksel nõustamisel kokkulepitud ajal või viisil osalemata jätmise põhjus;

5) kokku lepitud tööturuteenuses või muus asjakohases tegevuses osalemise tähtaeg ja

osalemine või sellest keeldumine ja põhjus;

6) kokku lepitud sobiv töö või sellest keeldumine;

7) nõustamiskohtumise kokkuvõte.

3. jaotis

Tööandja ja tööturuteenuse osutaja andmed

§ 10. Tööandja ja tööturuteenuse osutaja andmed

(1) Kui tööandja või tööturuteenuse osutaja on juriidiline isik, kantakse andmekogusse:

1) juriidilise isiku vorm;

2) registrikood;

3) nimi;

4) põhitegevusala ja töötajate arv;

5) postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

6) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

7) töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu.

(2) Kui tööandja või tööturuteenuse osutaja on füüsilisest isikust ettevõtja, kantakse

andmekogusse füüsilisest isikust ettevõtja:

1) registrikood;

2) isikukood;

3) nimi;

4) põhitegevusala ja töötajate arv;

5) postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

6) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

7) töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu.

(3) Kui tööandja või tööturuteenuse osutaja on füüsiline isik, kantakse andmekogusse § 6

lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud andmed ja töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja

sisu.

4. jaotis

Tööturumeetmete andmed

§ 11. Tööturumeetmete osutamise andmed

(1) Tööturumeetme raames osutatava tööturuteenuse kohta kantakse andmekogusse

järgmised andmed:

1) tööandja või tööturuteenuse osutaja ja läbiviija nimi ja isiku- või registrikood;

2) tööturuteenuse saamiseks taotluse esitamise kuupäev;

3) tööturuteenuse nimetus;

4) tööturuteenuse toimumise koht;

5) tööturuteenuse toimumise ajavahemik;

6) tööturuteenuse kestus;

6

7) tööturuteenuse maksumus;

8) tööturuteenusel osalemise aeg;

9) tööturuteenusel osalemise katkestamine või lõpetamine;

10) tööturuteenuse pakkumiseks sõlmitud lepingu, otsuse ja teate kuupäev ja number;

11) tööturuteenusele registreerimisteate kuupäev ning kinnituskirja väljastamise kuupäev ja

number või keelduva vastuse kuupäev;

12) vähese tähtsusega abi ja riigiabi tingimustele vastavuse kontrolli tulemus ja antud abi

valdkond ja summa;

13) halduskoostöö seaduse §-s 12 sätestatud usaldusväärsuse kontrolli tulemused;

14) tööturuteenuste kvaliteedi kontrolli ja paikvaatluse teostamise aeg ning tuvastatud

puudused;

15) muud andmed osutatud tööturuteenuse kohta.

(2) Peale lõikes 1 nimetatud andmete kantakse tööturumeetme raames osutatava

tööturuteenuse kohta andmekogusse tööturuteenuse saamise tingimustele vastamist

tõendavad §-des 12–20 nimetatud andmed.

§ 12. Töövahendus

Töövahenduse kohta kantakse andmekogusse andmed vaba töökoha kohta järgmised andmed:

1) töötamise liik;

2) tähtajalisus;

3) tööaeg

4) ametinimetus;

5) kvalifikatsiooni- ja kutsenõuded;

6) eelneva töökogemuse nõue;

7) hariduse nõue;

8) töötasu;

9) töökoha asukoht;

10) töökohale kandideerimise tähtaeg ja

11) töökoha vahendamise viis.

(2) Töövahenduse osutamise korral Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) kaudu

kantakse andmekogusse vabade töökohtade ja töö taotlejate vahendamist reguleerivates

Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud andmed.

(3) Kui isik on andnud nõusoleku oma isikuandmete edastamiseks tööandjale või EURESe

portaali, tehakse andmekogusse selle kohta märge.

§ 13. Karjääriteenused

(1) Karjääriinfo vahendamise kohta kantakse andmekogusse karjääriinfo vahendamise

kokkuvõte.

(2) Karjäärinõustamise kohta kantakse andmekogusse karjäärinõustamise kokkuvõte.

§ 14. Töökeskne nõustamine

(1) Töökeskse nõustamise kohta kantakse andmekogusse §-s 9 nimetatud andmed.

7

(2) Tööklubi kohta kantakse andmekogusse teenusel osalemise kokkuvõte.

§ 15. Oskuste arendamine

Oskuste arendamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturuteenuste andmed:

1) tööturukoolitusel osalemise korral koolituse nimi;

2) tasemeõppes osalemise toetuse korral nominaalne õppeaeg;

3) kvalifikatsiooni saamise toetamise korral omandatud kvalifikatsiooni ja kulu tõendavate

dokumentide andmed;

4) koolitustoetuse saamise korral koolitaja nimi ja registrikood, koolituse nimi, maht, periood,

toimumise koht ja maksumus, koolitusel osaleja nimi, isikukood, ametinimetus ja töösuhte

kestus ning kulu tõendavate dokumentide andmed;

5) tööpraktikal osalemise korral tööpraktika päevik ja selle esitamise kuupäev.

§ 16. Ettevõtluse toetamine

Ettevõtluse toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturuteenuste andmed:

1) ettevõtluse alustamise toetuse saamise korral asutatud ettevõtte nimi, registrikood,

asutamise kuupäev ja tegevusala, ettevõtluse alustamise toetusega loodavate töökohtade arv,

toetuse kasutamise aruande esitamise kuupäev ning aruande kontrolli kuupäev ja toetuse

kasutamise sihtotstarbelisuse ja kulu tõendavate dokumentide andmed;

2) ettevõtluse järelteenustel osalemise korral koolitaja nimi ja registrikood, koolituse nimi,

mentori nimi ja isiku- või registrikood ning kulu tõendavate dokumentide andmed.

§ 17. Töövalmiduse toetamine

Töövalmiduse toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturuteenuste andmed:

1) tööharjutuse teenusel osalemise kokkuvõte;

2) nõustamisteenustel osalemise kokkuvõte;

3) kogemusnõustamise teenusel osalemise kokkuvõte;

4) individuaalsete lahenduste kasutamise korral kulu tõendavad andmed.

§ 18. Töövõime toetamine

Töövõime toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturuteenuste andmed:

1) tööruumide ja -vahendite kohandamise korral kohandatava ehitise, ruumi või töövahendi

nimetus ning kulu tõendavad andmed;

2) tööalase abivahendi kasutada andmise korral töökoha eksperthinnang, töötamiseks vajaliku

abivahendi liik ja nimetus ning abivahendi võõrandamise kuupäev ja põhjus;

3) tööalase rehabilitatsiooni tegevuskava ja lõpphinnangu kuupäev ja sisu;

4) toetatud töölerakendamise tegevuskava ja tööturuteenuse osutaja hinnangu kuupäev ja sisu.

§ 19. Tööle asumise ja tööl püsimise toetamine

Tööle asumise ja tööl püsimise toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised

tööturuteenuste andmed:

1) palgatoetusel töölepingu tähtaeg, tööle asumise kuupäev, ametinimetus, töökoha asukoht,

eeldatav töötasu, töötasu maksmise kuupäev ning tööandja deklareeritud töötasu;

2) alaealise töötamise toetamise korral alaealise töötaja kohta deklareeritud töötasu;

8

3) rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise korral kulu tõendavad andmed ning

tõlketeenuse osutaja nimi ja registrikood ja osutamise ajavahemik.

§ 20. Tööturuteenustel osalemise toetamine

Tööturuteenustel osalemise toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised

tööturutoetuste andmed:

1) tööturuteenus, millel osalemise eest stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust makstakse;

2) tööturuteenuses osalemise ajavahemik;

3) tööturuteenuses osaletud päevade arv;

4) kaugus tööturuteenuse osutamise koha ja isiku elukoha vahel kilomeetrites;

5) stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse suurus.

5. jaotis

Töötutoetuse andmed

§ 21. Töötutoetus

(1) Töötutoetuse taotlemise korral kantakse andmekogusse:

1) töötutoetuse saamiseks avalduse esitamise kuupäev;

2) töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul tööturumeetmete seaduse § 18 lõigetes 3

ja 5 nimetatud tegevusega hõivatus ning hõive algus- ja lõppkuupäev;

3) viimase töö- või teenistussuhte lõpetamise põhjus;

4) andmed selle kohta, kas töötu kuusissetulek on suurem kui 31-kordne töötutoetuse

päevamäär.

(2) Kui töötule määratakse töötutoetus, kantakse andmekogusse:

1) töötutoetuse määramise otsuse kuupäev ja number;

2) ajavahemik, mille jooksul on isikul õigus saada töötutoetust.

(3) Kui töötutoetust ei määrata, kantakse andmekogusse:

1) töötutoetuse saamise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning

läbivaatamata jätmise põhjus;

2) töötutoetuse määramata jätmise otsuse põhjus, kuupäev ja number.

(4) Töötutoetuse arvutamisel kantakse andmekogusse:

1) töötutoetuse arvutamise kuupäev;

2) ajavahemik, mille eest on töötutoetus arvutatud;

3) arvutatud töötutoetuse suurus.

(5) Töötutoetuse maksmise peatamise korral kantakse andmekogusse:

1) töötutoetuse maksmise peatamise otsuse põhjus, kuupäev ja number;

2) töötutoetuse maksmise peatamise alguse ja lõpu kuupäev.

(6) Töötutoetuse maksmise ennetähtaegse lõpetamise korral kantakse andmekogusse:

1) töötutoetuse maksmise lõpetamise otsuse põhjus, kuupäev ja number;

2) töötutoetuse maksmise lõppkuupäev.

9

(7) Kui töötutoetuse määramise või määramata jätmise otsust või töötutoetuse maksmise

peatamise, pikendamise või ennetähtaegse lõpetamise otsust muudetakse või see tunnistatakse

kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse põhjus, kuupäev ja number.

6. jaotis

Andmed loa taotlemise korral töökoha täitmiseks välismaalasega

§ 22. Andmed loa taotlemise korral töökoha täitmiseks välismaalasega

(1) Kui taotletakse luba töökoha täitmiseks välismaalasega, kantakse andmekogusse:

1) tööandja nimi ja registrikood;

2) taotluse esitamise kuupäev;

3) töökoha nimetus;

4) töökohale esitatavad kvalifikatsiooni- ja kutsenõuded;

5) töökoha asukoht.

(2) Kui tööandjale antakse luba töökoha täitmiseks välismaalasega, kantakse andmekogusse

otsuse kuupäev ja number.

(3) Kui tööandjale ei anta luba töökoha täitmiseks välismaalasega, kantakse andmekogusse:

1) taotluse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus

või

2) loa andmisest keeldumise otsuse põhjus, kuupäev ja number.

(4) Kui muudetakse välismaalasega töökoha täitmise loa andmise või sellest keeldumise otsust

või see tunnistatakse kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse põhjus, kuupäev ja

number.

7. jaotis

Sotsiaalmaksu maksmise andmed

§ 23. Sotsiaalmaksu maksmise andmed

(1) Sotsiaalmaksu maksmist taotlenud isiku kohta kantakse andmekogusse:

1) sotsiaalmaksu maksmise avalduse esitamise kuupäev;

2) tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimises

osalemist tõendava dokumendi andmed;

3) andmed selle kohta, kas isik töötab või ei tööta;

4) andmed selle kohta, kas isik on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana;

5) andmed selle kohta, kas isik saab riiklikku pensioni.

(2) Kui isiku eest makstakse sotsiaalmaksu, kantakse andmekogusse:

1) sotsiaalmaksu maksmise otsuse kuupäev ja number;

2) sotsiaalmaksu maksmise alguskuupäev.

(3) Kui isiku eest ei maksta sotsiaalmaksu, kantakse andmekogusse:

1) sotsiaalmaksu maksmise avalduse läbivaatamata jätmise teate number ja kuupäev ning

läbivaatamata jätmise põhjus või

2) sotsiaalmaksu maksmisest keeldumise otsuse põhjus, number ja kuupäev.

10

(4) Kui isiku eest sotsiaalmaksu maksmine lõpetatakse, kantakse andmekogusse:

1) sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse kuupäev ja number;

2) sotsiaalmaksu maksmise lõpu kuupäev ja põhjus.

(5) Kui isiku eest sotsiaalmaksu maksmise, maksmisest keeldumise või maksmise lõpetamise

otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse

põhjus, kuupäev ja number.

3. jagu

Töötuskindlustuse seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed

§ 24. Kindlustatu ja töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isiku

kohta andmekogusse kantavad andmed

Kindlustatu ja töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud töötava isiku kohta

kantakse andmekogusse peale §-s 6 nimetatud andmete järgmised andmed:

1) töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasude suurus kuude ja tööandjate kaupa;

2) töötuskindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud isikute töötamise alustamise ja lõpetamise

kuupäev, töötamise liik ning pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasoleva

mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava

teenistujaga kaasasoleva mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase tasu saamise

alguse ja lõpu kuupäev;

3) töötuskindlustusstaaž, mida arvestatakse kuudes ja aastates iga kindlustatu kohta vajaduse

tekkimise seisuga, välja arvatud töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud

isikute kohta;

4) töötuskindlustusstaaži arvestuse lõpetamise ja selle nulliks lugemise päev, välja arvatud

töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta;

5) tööandja nimi ja registri- või isikukood.

§ 25. Töötuskindlustushüvitise taotlemise korral andmekogusse kantavad andmed

Töötuskindlustushüvitise taotlemise korral kantakse andmekogusse kindlustatule hüvitise

määramise või määramata jätmise kohta järgmised andmed:

1) viimase töö- või teenistussuhte, võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu või abikaasa või

registreeritud elukaaslase tasu maksmise lõpetamise kuupäev;

2) viimase töö- või teenistussuhte lõpetamise alus;

3) ametniku teenistusstaaži pikkus;

4) emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse alguse ja lõppemise

kuupäev;

5) poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse alguse ja lõppemise kuupäev;

6) ajutise töövõimetuse alguse ja lõppemise kuupäev;

7) aja-, asendus- või reservteenistuse alguse ja lõppemise kuupäev;

8) paindliku vanaduspensioni alguse kuupäev;

9) hüvitise avalduse esitamise kuupäev;

10) hüvitise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata

jätmise põhjus;

11) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse kuupäev ja number ning määramata

jätmise põhjus;

12) ühe kalendripäeva keskmine töötasu;

11

13) määratud ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus esimesest kuni

100. kalendripäevani ja alates 101. kalendripäevast;

14) hüvitise arvestamise perioodi alguse ja lõpu kuupäev;

15) nende päevade arv, mille jooksul on kindlustatul õigus töötuskindlustushüvitist saada;

16) hüvitise maksmise lõpetamise otsuse põhjus, kuupäev ja number;

17) hüvitise maksmise lõpetamise kuupäev;

18) nende päevade arv, mille eest hüvitis välja maksti, ja eelmisest hüvitise maksmise

perioodist kasutamata jäänud hüvitisepäevade arv;

19) kuupäev, milleni on kindlustatul õigus taotleda hüvitist eelmisest hüvitise maksmise

perioodist kasutamata jäänud hüvitise päevade ulatuses;

20) määratud hüvitis kuude kaupa;

21) hüvitise määramise, määramata jätmise või maksmise lõpetamise otsuse muutmise või

kehtetuks tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number.

§ 26. Kindlustushüvitise koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral hüvitise

taotlemisel andmekogusse kantavad andmed

(1) Kindlustushüvitise koondamise korral ja hüvitise tööandja maksejõuetuse korral kantakse

andmekogusse isiku kohta, kellele taotletakse hüvitist, lisaks §-s 6 nimetatud andmetele

hüvitise taotlemise ning hüvitise määramise või määramata jätmise kohta järgmised andmed:

1) tööandja nimi, registri- või isikukood ja aadress;

2) avalduse esitamise kuupäev;

3) avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus;

4) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse kuupäev ja number ning määramata

jätmise põhjus;

5) töö- või teenistussuhte alustamise ja lõpetamise kuupäev;

6) ühe kuu keskmine töötasu või palk;

7) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise

otsuse põhjus, kuupäev ja number;

8) hüvitise saajale määratud hüvitise suurus ja väljamaksmise kuupäev.

(2) Koondamise korral kindlustushüvitise taotlemisel kantakse andmekogusse lisaks:

1) ametniku teenistusstaaži pikkus;

2) töö- või teenistussuhte lõpetamise alus.

(3) Tööandja maksejõuetuse korral hüvitise taotlemisel kantakse andmekogusse lisaks:

1) tööandja maksejõuetuks tunnistamise kuupäev ja alus;

2) töösuhte lõpetamise alus;

3) hüvitise saajale taotletud hüvitise suurus.

§ 27. Töötuskindlustusmakse kohta andmekogusse kantavad andmed

Töötuskindlustusmakse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 alusel makstud kindlustatu

töötuskindlustusmaksed kindlustatute ja kuude kaupa;

2) töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 2 alusel makstud tööandja

töötuskindlustusmaksed kuude kaupa;

3) töötuskindlustusmakset maksnud tööandja nimi ja registri- või isikukood.

12

4. jagu

Töövõimetoetuse seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed

1. jaotis

Töövõimetoetuse seaduse alusel andmekogusse kantavad taotleja, tööandja,

liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja ja tervishoiuteenuse osutaja andmed

§ 28. Taotleja andmed

Andmekogusse kantakse töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku kohta

peale §-s 6 nimetatud andmete järgmised andmed:

1) kodakondsus;

2) piiratud teovõime olemasolu ning periood;

3) elamisloa või elamisõiguse kehtivuse aeg;

4) rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja seisund;

5) töötamise liik, töötamise alguse ja lõppemise kuupäev, ametinimetus, töökoha asukoht,

töötamise lõpetamise alus, tööaja määr, tööandja nimi ja registri- või isikukood, sealhulgas

välisriigis elamine ja töötamine;

6) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olemine ning ettevõtluskonto

omamine;

7) füüsilisest isikust ettevõtjana registreeringu olemasolu ning füüsilisest isikust ettevõtja

ettevõtte tegevuses osalemine abikaasa või registreeritud elukaaslasena;

8) põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamine, sealhulgas välisriigis.

§ 29. Tööandja, liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja ja tervishoiuteenuse

osutaja andmed

Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatud alustel sotsiaalmaksu maksmist taotleva

tööandja, töövõimetoetuse seaduse §-s 201 nimetatud liikluskindlustusega tegeleva

kindlustusandja ja töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja

kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) registrikood või isikukood;

2) nimi;

3) postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress.

2. jaotis

Andmekogusse kantavad töövõime hindamise andmed

§ 30. Töövõime hindamise taotluse andmed

(1) Andmekogusse kantakse järgmised töövõime hindamise taotluse andmed:

1) taotluse esitamise kuupäev;

2) taotleja nõusolek tervise infosüsteemi andmete töötlemise kohta;

3) taotleja nimetatud arsti või spetsialisti nimi, eriala, asutus ja kontaktandmed, kellel on infot

töövõime hindamiseks oluliste tervisehäirete ja tegutsemispiirangute kohta;

4) taotleja töövõimet välistava seisundi esinemine;

5) abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamine;

6) taotlusele lisatud dokumentide andmed.

13

(2) Andmekogusse kantakse taotleja hinnang piirangute ja asjaolude esinemise kohta vastavalt

tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. aasta määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu“ § 3 lõigetele 2 ja 3.

(3) Andmekogusse kantakse andmed erivajadusest tingitud lisakuludest, mis tekivad juhul,

kui taotlejal on vaja käia tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtul töövõimetoetuse seaduse § 7

lõikes 3 nimetatud põhjusel.

§ 31. Eksperdiarvamuse andmed

(1) Andmekogusse kantakse:

1) eksperdiarvamuse liik;

2) eksperdiarvamuse andmise kuupäev;

3) eksperdiarvamuse andja ees- ja perekonnanimi;

4) eksperdiarvamuse andja hinnang, kas taotleja terviseseisund meditsiiniliste andmete alusel

vastab või ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele;

5) eksperdiarvamuse andja põhjendus, kui meditsiiniliste andmete alusel ei vasta taotleja

terviseseisund piirangu raskusastmele taotleja enese hinnangul;

6) erijuhtumi esinemine;

7) töövõimet välistava seisundi esinemine;

8) diagnoosid ja seisundid, millele eksperdiarvamus tugineb;

9) piirangu raskusaste;

10) piirangu avaldumine, põhjus ja mõju tegutsemisvõimele;

11) objektiivne staatus ja uuringutulemused;

12) piirangu põhjustanud tervisekahjustuse kulg;

13) kokkuvõttev kirjeldus piirangu avaldumise, põhjuste ja raskusastmete koosmõjust taotleja

tegutsemisvõimele;

14) tegevused, mille täitmine on välistatud või piiratud osalise või puuduva töövõime korral;

15) taotleja töövõime ulatus ja kestus koos põhjendusega;

16) seisundi prognoos;

17) soovitused sobivate ja ebasobivate töötingimuste kohta;

18) hindamise käigus selgunud vajaduse korral soovitused abivahendi kasutamise ja töövõime

toetamise kohta.

(2) Töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtu

korral kantakse andmekogusse järgmised andmed:

1) vastuvõtu kuupäev ja põhjus;

2) eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonna liikme nimi ja eriala;

3) isiku antud selgitused ning vaatluse ja vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide

tulemused.

§ 32. Töövõime hindamise otsuse andmed

(1) Andmekogusse kantakse järgmised töövõime hindamise otsuse andmed:

1) otsuse kuupäev ja number;

2) määratud töövõime ulatus ja põhjus;

3) osalise või puuduva töövõime kestus;

4) töövõime kordushindamise taotluse esitamise tähtaeg.

14

(2) Kui töövõime hindamise taotlus jäetakse läbi vaatamata, kantakse andmekogusse taotluse

läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus.

(3) Kui töövõime jäetakse hindamata, kantakse andmekogusse töövõime hindamata jätmise

otsuse kuupäev ja number ning hindamata jätmise põhjus.

(4) Andmekogusse kantakse lõigetes 1–3 nimetatud otsuse või teate muutmise või kehtetuks

tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number.

3. jaotis

Andmekogusse kantavad töövõimetoetuse andmed

§ 33. Töövõimetoetuse taotluse andmed

Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ja andmed

töövõimetoetuse seaduse §-s 12 nimetatud töövõimetoetuse saamise tingimuste täitmise

kohta.

§ 34. Töövõimetoetuse suurust ja väljamaksmist mõjutavad andmed

(1) Andmekogusse kantakse järgmised töövõimetoetuse suurust mõjutavad andmed:

1) sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suurus;

2) summa, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel;

3) välisriigist saadava töötasu suurus;

4) töötuskindlustushüvitise suurus;

5) vanemahüvitise suurus;

6) ajutise töövõimetuse hüvitise suurus;

7) tööandja makstava haigushüvitise suurus;

8) välisriigist saadava töötuskindlustushüvitise, vanemahüvitise, ajutise töövõimetuse hüvitise

ja tööandja makstava haigushüvitise suurus;

9) töötutoetuse maksmise periood ja suurus;

10) välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstav toetuse, pensioni või muu rahalise

hüvitise suurus;

11) töövõimetuspensioni kuu üldsumma ja suurus kalendripäeva kohta;

12) töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel makstava rahvapensioni maksmise

lõppemise päev;

13) püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtaeg.

(2) Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavate andmetena

töövõimetoetuse seaduse § 16 lõikes 2 ning § 17 lõikes 4 nimetatud asjaolud.

§ 35. Töövõimetoetuse otsuse ja töövõimetoetuse väljamaksmise andmed

(1) Andmekogusse kantakse järgmised andmed töövõimetoetuse taotluse suhtes tehtud otsuse

kohta:

1) töövõimetoetuse taotluse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning

läbivaatamata jätmise põhjus;

2) töövõimetoetuse maksmise periood;

3) töövõimetoetuse maksmise peatamise periood;

15

4) töövõimetoetuse määramise või määramata jätmise otsuse kuupäev ja number ning

määramata jätmise põhjus;

5) töövõimetoetuse maksmise peatamise või lõpetamise otsuse kuupäev ja number;

6) töövõimetoetuse maksmise peatamise või lõpetamise põhjus ja kuupäev;

7) punktides 1, 5 ja 6 nimetatud teate või otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse

põhjus, kuupäev ja number.

(2) Andmekogusse kantakse järgmised andmed töövõimetoetuse väljamaksmise kohta:

1) töövõimetoetuse väljamaksmise aeg ja suurus;

2) töövõimetoetuse väljamaksmise viis;

3) puude raskusaste ja periood.

§ 36. Liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt töövõimetoetuse tagasinõudmise

andmed

Andmekogusse kantakse järgmised andmed liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt

töövõimetoetuse tagasinõudmise kohta:

1) kahjustatud isiku, kes on kindlustusjuhtumi tõttu osalise või puuduva töövõimega ja kelle

töövõimetushüvitise nõuet kindlustusandja käsitleb, nimi ja isikukood;

2) töövõimetoetuse tagasinõude esitamise kuupäev, tagasinõude summa ja ajavahemik, mille

eest tagasinõue esitati.

4. jaotis

Andmekogusse kantavad sotsiaalmaksu andmed

§ 37. Sotsiaalmaksu maksmise andmed

Andmekogusse kantakse peale §-s 29 sätestatud andmete järgmised andmed sotsiaalmaksu

maksmise taotlemise kohta äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust

ettevõtja selle töötaja eest, kes on osalise või puuduva töövõimega või vähemalt 40-

protsendilise töövõimetusega:

1) töötaja nimi;

2) töötaja isikukood;

3) töötaja töösuhte alguse ja lõppkuupäev;

4) sotsiaalmaksu maksmise avalduse esitamise kuupäev;

5) sotsiaalmaksu maksmise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning

läbivaatamata jätmise põhjus;

6) sotsiaalmaksu maksmise või maksmisest keeldumise otsuse kuupäev ja number ning

maksmisest keeldumise põhjus;

7) sotsiaalmaksu maksmise alguskuupäev;

8) sotsiaalmaksu maksmise või maksmisest keeldumise otsuse muutmise või kehtetuks

tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number;

9) sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse põhjus, kuupäev ja number;

10) sotsiaalmaksu maksmise lõpu kuupäev;

11) sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse

põhjus, kuupäev ja number.

16

4. peatükk

Juurdepääs andmekogu andmetele, andmete väljastamine ning andmeandjad

§ 38. Andmete väljastamine ja juurdepääs andmetele

(1) Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele võimaldatakse kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja teiste

õigusaktidega.

(2) Välisriigile võib andmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks

või välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras.

(3) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004

(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284,

30.10.2009, lk 1–42) artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti

juurdepääsupunkti ülesandeid. Nende ülesannete täitmisel tekkivate turvaintsidentide

lahendamisel on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel õigus lugeda ja kustutada

infosüsteemi kaudu edastatavaid isikuandmeid.

(4) Andmekogule juurdepääsu õigus on andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus-

või hoolduslepingus määratud ulatuses ja tingimustel.

(5) Andmekogule juurdepääsu õigus vastutava töötleja kaudu või isiku tuvastamist üheselt

võimaldava muu elektroonilise kanali kaudu on isikul, kelle andmeid andmekogus

töödeldakse või tema esindajal.

(6) Vastutav töötleja peab arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid

isikuandmeid andmekogust väljastatakse.

(7) Töötukassa töötajale tagatakse tööülesannete täitmiseks juurdepääs andmekogu

andmetele.

(8) Andmelaost väljastatakse andmed riigi-, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse või muule

avalik-õigusliku isikule või avalikke ülesandeid täitvale eraõiguslikule isikule, kui see on

vajalik tema õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Andmed väljastatakse taotluse

või lepingu alusel või tagatakse juurdepääs andmelao andmetele andmetaotleja ja töötukassa

vahel sõlmitud lepingu alusel.

§ 39. Juurdepääs töövõime hindamise andmetele

(1)Paragrahvi 31 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmetele on juurdepääs tervishoiuteenuse

osutajal, arstiõppe läbinud isikul ja õigusaktides sätestatud juhul muul isikul.

(2) Töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmete töötlemine logitakse. Logi

sisaldab andmeid andmekogusse tehtud kannete ja päringute kohta.

17

(3) Isikule kuvatakse töövõime hindamise taotluse andmed, töövõime hindamisel antud

eksperdiarvamus ja selle andja andmed, töövõime hindamise otsuse andmed ja

eksperdiarvamuse andmete töötlemise logid tervise infosüsteemi kaudu.

§ 40. Andmeandjad ja andmevahetus teiste andmekogudega

(1) Andmekogusse esitavad andmeid töövõimetoetuse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja

tööturumeetmete seaduse alusel:

1) isik;

2) tööandja;

3) tööturuteenuse osutaja;

4) tervishoiuteenuse osutaja;

5) liikluskindlustusega tegelev kindlustusandja;

6) pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis

määratud vastava pädevusega isik.

(2) Rahvastikuregistrist on õigus saada:

1) füüsilise isiku andmeid – isikukood, ees- ja perenimi, elukoha aadress, kodakondsus,

pikaajalise või tähtajalise elaniku elamisloa kehtivusaeg, elamisõiguse kehtivusaeg, kuni 8-

aastaste laste nimed ja isikukoodid, alla 18-aastaste puudega laste nimed ja isikukoodid, isiku

surmaaeg;

2) piiratud teovõimega isiku esindaja ja esindusõiguse aluse ja ulatuse ning lapse vanuse

andmeid.

(3) Tervisekassa andmekogust on õigus saada andmeid ajutise töövõimetuse kohta, sealhulgas

andmeid ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse, haiguslehe perioodi, haigushüvitise

väljamaksmise kuupäeva ja haigushüvitise lõppemise aja kohta.

(4) Eesti hariduse infosüsteemist on õigus saada järgmisi andmeid:

1) põhi-, üld-, kesk-, üldkesk-, kutse- või kõrghariduse õppetasemel õppima asumine,

õppimine ning õpingute lõpetamine ja katkestamine;

2) õppeasutuse, õppetaseme, õppekava, õppevormi, õppekoormuse, nominaalse õppeaja,

finantseerimise allika ja akadeemilise puhkusel viibimise aja ning põhjuse kohta.

(5) Maksukohustuslaste registrist on õigus saada andmeid:

1) töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasude ja töötuskindlustusmaksete kohta;

2) isiku töötasu ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses abikaasa või registreeritud

elukaaslasena osalemise kohta;

3) isiku ettevõtluskonto ja sellele laekunud summade kohta;

4) isiku ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse kohta;

5) residentsuse kohta;

6) maksukohustuslaste registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses

osaleva abikaasa ja registreeritud elukaaslase kohta;

7) tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1,

3, 4, 6 ja 9 alusel või välislepingu alusel;

8) tööandja makstava haigushüvitise kohta;

9) töötamise kohta;

10) välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel abikaasa või registreeritud

elukaaslase tasu saamise kohta;

11) emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja vanemapuhkuse kohta;

18

12) kindlustatute ees- ja perekonnanime ja isikukoodi ning töötuskindlustuse seaduse § 3

lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja tasu suuruse kohta.

(6) Sotsiaalkaitse infosüsteemist on õigus saada andmeid:

1) riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetuks tunnistamise kohta;

2) püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtaja kohta;

3) pensioni määramise ja maksmise kohta;

4) vanemahüvitise kohta;

5) prokuröri töövõimehüvitise kohta;

6) välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise

hüvitise kohta;

7) isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama

paigutamise kohta;

8) hooldatava isiku puude raskusastme kohta;

9) puude ja selle raskusastme kohta;

10) sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse saamise kohta.

(7) Äriregistrist on õigus saada andmeid:

1) tööandja, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku esindusõiguse omamise

kohta;

2) tööandja ja tööturuteenuse osutaja, füüsilisest isikust ettevõtjana ja juriidilise isiku juhtimis-

või kontrollorgani liikmena tegutsemise ning usaldusühingu või täisühingu osanikuks või muu

äriühingu omanikuks olemise kohta.

(8) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist on õigus saada andmeid:

1) alla 3-aastasele lapsele hoolduspere vanemaks olemise kohta;

2) puudega isiku sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel hooldamise kohta;

3) hooldamise ja hooldajatoetuse saamise kohta.

(9) Tervise infosüsteemist on õigus saada andmeid:

1) andmete esitaja ja esitamise aja kohta;

2) ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimiste kohta;

3) ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete kohta.

(10) Päästeasutusest on õigus saada andmeid vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja

toetuse saamise kohta.

(11) Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust on õigus

saada andmeid vanglas või arestimajas karistuse kandmise või vahi alla viibimise kohta.

(12) Karistusregistrist on õigus saada andmeid isiku karistatuse, õigeks mõistmise, sundravi

või muu seaduses sätestatud asenduskaristuse või mõjutusvahendi kohta.

(13) Kaitseväekohustuslaste registrist on õigus saada andmeid isiku aja-, asendus- või

reservteenistuses viibimise kohta.

(14) Liikluskindlustuse registrist on õigus saada järgmisi andmeid:

1) kahjustatud isiku, kes on kindlustusjuhtumi tõttu osalise või puuduva töövõimega ja kelle

töövõimetushüvitise nõuet kindlustusandja käsitleb, nimi ja isikukood;

19

2) kindlustusandja nimetus, kes punktis 1 nimetatud andmed liikluskindlustuse registrisse

esitas.

(15) Kutseregistrist on õigus saada andmeid isikule antud kutse kohta.

(16) Liiklusregistrist on õigus saada andmeid isiku juhtimisõiguse ja ametitunnistuse kohta.

(17) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist on õigus saada andmeid ettevõtjale antud

riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta.

(18) Riikliku rahvusvahelise kaitse andmise registrist on õigus saada andmeid rahvusvahelise

kaitse saaja, sealhulgas ajutise kaitse saaja ja rahvusvahelise kaitse taotleja seisundi kohta.

(20) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste riiklikust registrist on õigus saada

andmeid asutuse nime, registrikoodi ja aadressi kohta.

5. peatükk

Andmekogusse kantud andmete ja nende alusdokumentide säilitamine

§ 41. Andmete säilitamine

(1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse isikustatult järgmiselt:

1) töötuna arvele võtmise, tegevuskava, tööturumeetmete ning nende raames osutatud

tööturuteenuste ja makstud tööturutoetuste, tööandja ja tööturuteenuse osutaja, töötutoetuse,

töövõimetoetuse, sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise ja töökoha täitmiseks välismaalasega

loa taotlemise andmeid säilitatakse kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma;

2) töövõime hindamise, kindlustatute ja hüvitiste saajate ning hüvitiste määramise ja

maksmise andmeid ning töötuskindlustusmakse andmeid säilitatakse kümme aastat pärast

isiku surma.

(2) Lõikes 1 sätestatud tähtaegade möödumisel andmed pseudonüümitakse kord aastas

säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse §-s 4

nimetatud alusdokumendid üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta

lõpus.

(3) Andmekogusse kantud pseudonüümitud andmed säilitatakse 65 aastat, mille möödumisel

andmed anonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.

(4) Vastutav töötleja säilitab andmete töötlemise logisid kaks aastat ja isiku kohta töövõime

hindamisel antud eksperdiarvamuse töötlemise logisid viis aastat.

(5) Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmekogusse kantud lõikes 4 nimetatud andmed

üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.

§ 42. Andmete pseudonüümimine ja pseudonüümitud andmete depseudonüümimine

(1) Andmekogu vastutav töötleja annab andmekogu andmetele pseudonüümimiseks

juhuslikest numbritest koosneva kordumatu koodi ja asendab sellega andmed, mis

võimaldavad isiku tuvastada.

20

(2) Andmekogu vastutav töötleja määrab isikud, kellel on juurdepääs depseudonüümimist

võimaldavatele andmetele ja depseudonüümitud andmetele.

(3) Paragrahvi § 41 lõikes 3 nimetatud pseudonüümitud andmeid võib depseudonüümida

üksnes järgmistel juhtudel:

1) seaduses sätestatud juhul, kui andmetöötluse eesmärgid ei ole andmeid

depseudonüümimata saavutatavad;

2) töötukassa tegevuse, sealhulgas töötuskindlustuse, rakendatavate tööturumeetmete,

tööturumeetmete raames osutatavate tööturuteenuste ning makstava tööturutoetuse,

töötutoetuse, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks,

kui see on vajalik teistelt asutustelt saadud andmetega kokkuviimiseks ja kui andmetöötluse

eesmärgid ei ole andmeid depseudonüümimata saavutatavad;

3) riikliku statistika, teadus- või ajaloouuringu ja poliitikakujundamise eesmärgil tehtavate

uuringute ja analüüside tegemise vajaduse korral, kui andmetöötluse eesmärgid ei ole andmeid

depseudonüümimata saavutatavad;

4) andmete kvaliteedi tagamiseks.

6. peatükk

Andmekogu rahastamine

§ 43. Andmekogu pidamise rahastamine

Andmekogu pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse töötukassa eelarvest.

7. peatükk

Rakendussätted

§ 44. Üleminekusätted

(1) Enne 1. jaanuari 1999 töötuna arvel olnud isikute pensioniõiguslikku staaži tõendavaid

andmeid säilitatakse 55 aastat töötuna arvelevõtmisest arvates.

(2) Enne 1. jaanuari 2024 töötuna ja tööotsijana arvel olnud isikute ning tööturuteenuste

osutamise registrisse, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogusse ning

töötuskindlustuse andmekogusse kantud andmeid töödeldakse ja säilitatakse käeolevas

määruses ja töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 45. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal.

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Ahti Kuningas

kantsler

25.10.2023

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Töötukassa andmekogu põhimäärus“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga luuakse õiguslik alus ühtsele andmekogule, mis koondab Eesti Töötukassa (edaspidi

töötukassa) andmekoguks kolm töötukassa järgmist andmekogu:

 töötuskindlustuse andmekogu,

 töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register ning

 töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu.

Muudatuste eesmärk on suurendada õigusselgust nii töötukassa kui vastutava töötleja kui ka

andmesubjektide ja andmesaajate jaoks. Ühtse andmekogu loomine lihtsustab andmekogu

arenduste tegemist, suurendab arenduskiirust ja võimaldab vähendada arenduskulusid. Töödeldavate andmete koosseis liitmise tulemusel ei muutu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive

osakonna juhataja Kadi Kanarbik (5913 7963, [email protected]), tööhõive osakonna

töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks (5913 7380, [email protected]),

tööturuteenuste juht Kristi Suur (5913 9212, [email protected]), tööala asekantsler Ulla Saar

(5919 8883, [email protected]), strateegiaosakonna töövaldkonna analüüsijuht Deisi Pohlak

(5912 7349, [email protected]) ning Eesti Töötukassa juhatuse liikmed Sirlis Sõmer-Kull

(614 8511, [email protected]) Reelika Leetmaa (614 8500,

[email protected]) ja Brit Rammul (614 8500, [email protected]),

analüüsiosakonna juhataja Margit Paulus (614 8504, [email protected]), juriidilise

osakonna juhataja Ira Songisepp (614 8520, [email protected]) ja osakonnajuhataja

asetäitja Irina Borozdina (614 8644, [email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel

Bubõr (626 9738, [email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (5382 7706, [email protected]). Eelnõu on

keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga ei asutata uut andmekogu, vaid reorganiseeritakse kolm olemasolevat ja kehtestatakse

uus määruse terviktekst töötukassa järgmise kolme andmekogu põhimääruse asemel:

1) tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 40 „Töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“;

2) tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 8 „Töötuskindlustuse andmekogu

põhimäärus“;

3) tervise- ja tööministri 5. mai 2019 määrus nr 9 „Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute

ning tööturuteenuste osutamise registri asutamise ja pidamise põhimäärus“.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 (edaspidi

IKÜM) tähenduses. IKÜM-i arvestades on eelnõus üle vaadatud isikuandmete töötlemise

eesmärk, andmetele juurdepääs, andmekoosseisude kirjeldus ja säilitamise tähtajad. Tagamaks,

et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärastel eesmärkidel

ja neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (IKÜM-i artikli 5 lõike 1

punkt b), on üle vaadatud ka andmete töötlemise eesmärk. Andmekoosseisude kirjeldused on

üle vaadatud, tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise (IKÜM-i artikli 5 lõike 1 punkt c).

Andmekogusse kantud andmete säilitustähtaegade, sh logide säilitamistähtaegade puhul on

lähtutud vajadusest täita IKÜM-i artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu

põhimõtet. Säilitamise piirangu põhimõtte eesmärk on sundida vastutavat töötlejat mõtlema,

kui kaua on tal kindlaid isikuandmeid vaja, et oma töötlemise eesmärki saavutada. Säilitamise

piirangu põhimõtte kohaselt ei tohi isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik selle

eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja neljakümne viiest paragrahvist.

Töötukassa andmekogude haldamiseks on eri aegadel loodud erinevad infotehnoloogilised

rakendused.

Töötukassa ühtse andmekogu ja sellega liidestatud infosüsteemi loomine võimaldab:

 lihtsustada ja muuta efektiivsemaks, aga vajadusel ka uuendada nii andmeanalüüsi kui

ka infosüsteemide arhitektuuri ja kasutatavaid tehnoloogilisi lahendusi, täitmaks

töötukassale pandud ülesandeid nii, et kasutatakse sama tehnilist lahendust, näiteks

isikuandmete moodulit, vaidemenetluse moodulit jts,

 kasutada paindlikumalt ressursse2 andmekogu pidamiseks,

 kokku hoida IT-arenduskulusid,

 vältida andmete dubleerimist mitmesse andmekogusse ning

 paremini tagada andmete terviklus.

Eelnõu 1 peatükk sätestab andmekogu üldsätted.

Eelnõu § 1 määrab kindlaks, et töötukassa andmekogu (edaspidi andmekogu) asutatakse

töötuskindlustuse seaduse3 (TKindlS) alusel, sätestab andmekogu pidamise eesmärgid ning

kehtestab andmekogu eesti- ja ingliskeelse nimetuse.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) 2 Ressursside all peetakse käesoleva eelnõu tähenduses silmas raha ja asjakohase personali aega ja erialaseid

oskuseid. 3 RT I, 30.06.2023, 90

Lõike 1 järgi on andmekogu riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. TkindlS-i § 35 lõike 2

kohaselt andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

Lõige 2 sätestab andmekogu ingliskeelse nimetuse.

Lõige 3 sätestab, et andmekogu pidamise eesmärgid tulenevad TkindlS § 35 lõikest 1 ehk

eesmärk on võimaldada töötukassal täita talle tööturumeetmete seaduse4 (TöMS), TKindlS-i,

töövõimetoetuse seaduse5 (TVTS) ja teiste seadustega pandud ülesandeid (näiteks

välismaalaste seadus, sotsiaalmaksuseadus). Samuti tuleneb mitu töötukassa ülesannet Euroopa

Liidu õigusaktidest.

TkindlS-ist tuleneb ka eesmärk tagada statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete

kogumine. See on vajalik, kuna töötukassa põhiülesannete täitmiseks, sh statistika ja analüüside

tegemiseks, on sageli vaja töötukassa andmekogude andmeid kokku viia. Operatiivbaaside

koormuse vähendamiseks ja andmetöötluse lihtsustamiseks on arendatud ühtne statistika- ja

aruandlusmoodul (andmeladu), mille toimimise korraldust kirjeldatakse töötukassa andmekogu

põhimääruses.

Eelnõu § 2 sätestab, et andmekogu vastutav töötleja on töötukassa, nii nagu ka eelnõu aluseks

oleva kolme järgmise andmekogu puhul:

a) töötuskindlustuse andmekogu,

b) töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register ning

c) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu.

Eelnõu 2. peatükk sätestab andmekogu ülesehituse ja andmete kaitse.

Eelnõu § 3 sätestab andmekogu ülesehituse.

Lõiked 1 ja 2 sätestavad, et andmekogu koosseisu kuuluvad operatiivbaas ja andmeladu. Lisaks

digitaalsetele andmetele kantakse andmekogusse andmed paberil esitatud alusdokumentidelt.

Näiteks võidakse paberil esitada tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemise avaldus ja sellele

lisatavad dokumendid.

Lõige 3 sätestab, et operatiivbaasi peetakse seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks. Need

ülesanded on näiteks töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamine, töötuskindlustushüvitise,

töötutoetuse ja töövõimetoetuse arvestamine ja määramine, töövõime hindamine ning

tööturumeetme raames tööturuteenuste osutamine, sh kontrollimine, kas isik kuulub teenuse

sihtrühma.

Lõiked 4 ja 5 sätestavad, miks andmeladu peetakse ja millistest andmetest see koosneb.

Lõige 4 ja 5 sätestavad, miks andmeladu peetakse ja millistest andmetest see koosneb.

Andmeladu peetakse töötukassa äriprotsesside toetamiseks, vajaliku statistika ja analüüside

ning prognooside (nt töötuskindlustusmakse määrade analüüs TkindlS-i § 41 lg 3 kohaselt)

tegemiseks, mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks (sh tööturumeetmete, töötushüvitiste,

4 RT I, 06.07.2023, 110 5 RT I, 30.06.2023, 93

töövõime hindamise ja töövõimetoetuse), vahendite planeerimiseks ja tegevuse korraldamiseks

ning päringutele, sealhulgas teabenõuetele ja selgitustaotlustele vastamiseks.

Lisaks sellele on vaja andmekogusse registreeritud andmete alusel:

 koostada aruandeid partnerluslepingute raames (nt aruanded välisrahastusega

projektides osalejate ja neile osutatud teenuste kohta),

 koostada aruandeid ja edastada detailandmeid Statistikaametile riikliku statistika

tegemiseks,

 väljastada andmeid teadusuuringute tegemiseks ning töötukassa tegevust puudutava

anonüümse statistika avaldamiseks avaliku sektori asutustele ja avalikkusele.

Samuti koostatakse andmelaos sisalduvate andmete alusel töötukassa juhtimiseks vajalikud

regulaarsed aruanded ja ülevaatlik statistika klientide, pakutavate teenuste, töövõime hindamise

ning makstavate hüvitiste ja toetuste kohta, mida kasutatakse töötukassa tegevuse

korraldamiseks, tööturumeetmete planeerimiseks ja osutamiseks ning klientide nõustamiseks.

Andmelaos hoiustatakse ka andmeid, mille säilitustähtaeg on möödunud ja mis andmekogu

põhimääruse kohaselt tuleb pseudonüümida. Kuna erinevate eesmärkide jaoks on vaja töödelda

suurt andmehulka, on oluline et andmetöötlus ei koormaks operatiivbaasi tööd ega segaks

igapäevast klienditeenindust. Andmelaos on võimalik eelnimetatud tegevuste jaoks andmed

korrastada ja süstematiseerida, infosüsteemide tööd koormamata.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse dokumendid, mille alusel andmeid andmekogusse kantakse. Näiteks

on alusdokumendiks avaldus, taotlus ja sellele lisatud dokumendid, aga ka tööturuteenuse

osutaja esitatud dokumendid tööturumeetme raames tööturuteenuse osutamise kohta.

Eelnõu § 5 sätestab andmekogu andmete kaitse.

Lõige 1 ja 2 sätestatavad, et andmekogu turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass

on K2T1S2. Andmekogu turvaklass ja turbeaste on kindlaks määratud kooskõlas

küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a

määrusega nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded6“ ning vastavalt

infoturbe eesmärkidele.

Valitud turvaosaklassid on eelnimetatud määruse kohaselt järgmised:

K2 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas u 2 tundi); nõutava reaktsiooniaja

lubatud kasv tippkoormusel – minutid (1 : 10);

T1 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad ning info

õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontrollimine erijuhtudel ja vastavalt vajadusele;

S2 – info asutusesiseseks kasutamiseks, info kasutamine on lubatud ainult kindlatele

kasutajarühmadele ja juurdepääs teabele on lubatud juurdepääsu taotleva isiku teadmisvajaduse

korral.

Eelnõu 3 peatükk sätestab andmekogu andmed.

Eelnõu 3. peatüki 1. jaos sätestatakse füüsilise isiku kohta kogutavad üldandmed.

6 RT I, 13.12.2022, 30

Eelnõu § 6 sätestab füüsilise isiku kohta andmekogusse kantavate üldandmete loetelu, mida

töötukassa kogub TöMS-i, TkindlS-i ja TVTS-i ning teistest seadustest tulenevate ülesannete

täitmiseks.

Lõikes 1 on loetletud üldandmed, mis kantakse andmekogusse füüsiliste isikute kohta.

Füüsiliseks isikuks on näiteks TöMS-i §-ide 3–5 alusel määratud töötu, muu isik ja töötaja,

sotsiaalmaksu maksmist taotlenud füüsiline isik, kindlustatu, TkindlS-i § 3 lõike 2 punktis 5

nimetatud isik, kindlustushüvitise saaja ning töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotlev

isik.

Näiteks kantakse andmekogusse füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood ja

välisriigi isikukoodi väljastanud riik, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja sugu. Samuti kantakse

andmekogusse isiku elukoha aadressiandmed, kontaktandmed, surmaandmed ja pangakonto

number ja isku nimi, kui raha kantakse teise isiku pangakontole. Elukoha aadressiandmed

saadakse isikult või rahvastikuregistrist ning on aluseks ravikindlustusele ning sõidu- ja

majutustoetuse maksmisel. Kontaktandmed on vajalikud isikule otsuste kättetoimetamiseks.

Rahvastikuregistri andmetele tuginedes kantakse andmekogusse isiku surmaandmed, et oleks

võimalik tagada haldusmenetluste lõpetamine ja andmete säilitamise tingimuste täitmine,

arvestades isiku surma kuupäeva. Töötukassal on tarvis teada isiku surma fakti ja aega.

Lõige 2 sätestab esindaja kohta andmekogusse kantavad andmed, milleks peale käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktides 1,2 ja 5 loetletud andmete on esindusõiguse andmed7, sealhulgas

nii nende andmete alus kui ka ulatus.

Eelnõu 3. peatüki 2. jaos sätestatakse TöMS-i alusel andmekogusse kantavad andmed.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse tööturuteenuste ja -toetuste taotleja ning tingimustele vastamise

andmed.

Lõikes 1 sätestatakse, mis andmeid andmekogusse kantakse TöMS-i §-i 4 alusel määratud

töötu, muu isiku ja töötaja ning sotsiaalmaksu maksmist taotlenud füüsilise isiku kohta lisaks

määruse §-s 6 nimetatud füüsilise isiku üldandmetele. Andmekogusse kantud andmetel on

informatiivne tähendus, st andmekogusse kantud andmete põhjal tehakse otsuseid, mis

tekitavad isikule õigusi, näiteks õigus saada tööturuteenuseid ja -toetusi, olla töötuna arvel jts.

Lõikes 2 nimetatakse lisaandmed, mida kogutakse konkreetsete tööturumeetmete raames

osutatavate tööturuteenuste tingimustele vastavusega seoses. Andmekogusse kantud andmete

põhjal otsustatakse, kas isikul on õigus taotletud tööturuteenusele, st kas isik vastab

tööturuteenuse saamise tingimustele.

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse töötuna arvelevõtmise kohta andmekogusse kantavad andmed.

Lõikes 1 on sätestatud töötuna arvelevõtmise taotlemise korral andmekogusse kantavad

andmed. Näiteks avalduse esitamise kuupäev ja töötuna arvele võtmise otsustamise

alusandmed.

Lõikes 2 on sätestatud töötuna arvelevõtmise otsustamise alusandmed, st TöMS-i §-s 8

sätestatud andmed, mille põhjal töötukassa otsustab isiku töötuna arvelevõtmise. Töötuna

7 isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik, isikukoodi

puudumisel sünniaeg ja sugu, kontaktandmed.

võetakse arvele isik, kes ei ole hõivatud TöMS-i § 8 lõikes 4 nimetatud tegevusega.

Andmekogusse kantakse andmed selle kohta, kas isik on või ei ole hõivatud nimetatud

tegevusega.

Lõikes 3 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse, kui isik võetakse töötuna arvele.

Andmekogusse kantakse töötuna arvelevõtmise kuupäev, vastava otsuse andmed ja töökeskse

nõustamise andmed. Kui isiku töötuna arvelolek lõpetatakse, kantakse andmekogusse töötuna

arveloleku lõpetamise kuupäev, põhjus ja vastava otsuse andmed.

Lõikes 4 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse, kui isikut ei võeta töötuna arvele.

Kui töötuna arvelevõtmise avaldus jäetakse läbi vaatamata, kantakse andmekogusse avalduse

läbivaatamata jätmise teate põhjus ja vastava teate andmed. Samad andmed kantakse

andmekogusse siis, kui töötuna arvelevõtmisest).

Lõike 5 järgi kantakse andmekogusse töötuna arvelevõtmisega seotud otsuste muutmise ja

kehtetuks tunnistamise otsuste põhjused ja muud andmed (otsuse kuupäev ja number).

Eelnõu §-s 9 sätestatakse tegevuskava kohta andmekogusse kantavad andmed.

Näiteks kantakse andmekogusse:

a) isiku töösoovid ja eesmärk,

b) töö leidmiseks ja sobivale tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks vajalikud

tegevused ning nende tulemused,

c) nõustamiskohtumise aeg ja viis ning nõustamisel osalemata jätmise põhjus, aga ka

d) kokkulepped, milliste tööturuteenuste saamises inimene osaleb.

Tegevuskava koostatakse töötule, aga ka muule isikule ja töötajale, kui see on muu hulgas

vajalik tööturuteenuse saamiseks.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse tööandja ja tööturuteenuse osutaja kohta andmekogusse kantavad

andmed. Tööandjaks ja tööturuteenuse osutajaks võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik

ning füüsilisest isikust ettevõtja.

Lõikes 1 on sätestatud andmed, mis kantakse andmekogusse, kui tööandja või tööturuteenuse

osutaja on juriidiline isik. Andmekogusse kantakse juriidilise isiku vorm (osaühing,

mittetulundusühing, sihtasutus vm), registrikood ja nimi ning peamine tegevusala ja töötajate

arv. Andmekogusse kantakse ka juriidilise isiku kontaktandmed (postiaadress, telefon, e-posti

aadress), kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress ning töötukassaga

kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu.

Lõikes 2 on sätestatud, millised andmed kantakse andmekogusse, kui tööandja või

tööturuteenuse osutaja on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Sel juhul kantakse andmekogusse

FIE registrikood ja isikukood, nimi, põhitegevusala ja töötajate arv, kontaktandmed

(postiaadress, telefon, e-posti aadress) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti

aadress ning töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu.

Lõikes 3 on sätestatud andmed, mis kantakse andmekogusse, kui tööandja või tööturuteenuse

osutaja on füüsiline isik. Andmekogusse kantakse määruse § 6 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5

nimetatud andmed ning töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu.

Eelnõu §-s 11 on sätestatud andmed, mis kantakse andmekogusse kõikide tööturumeetmete

raames osutatavate tööturuteenuste kohta. Lisaks kantakse andmekogusse määruse §-des 12–

20 nimetatud tööturuteenuse saamise tingimustele vastamist tõendavad andmed ning teenuse

osutamisega seotud andmed ehk andmed, mida ei ole nimetatud määruse § 11 lõikes 1.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse töövahenduse kohta andmekogusse kantavad andmed.

Lõike 1 järgi kantakse andmekogusse andmed vaba töökoha (näiteks töökoha asukoht ja

ametinimetus),töökohale kandideerijale esitatavad nõuded), töösuhte (näiteks kas on tähtajatu

või tähtajaline töösuhe ning pakutava töötasu suurus, kui tööandja on selle teatanud) ja töökoha

vahendamise viisi kohta (näiteks avalik).

Lõike 2 järgi kantakse andmekogusse töövahenduse osutamisel Euroopa tööturuasutuste

võrgustiku (EURES) kaudu vabade töökohtade ja töö taotlejate vahendamist reguleerivates

Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud andmed.

Lõike 3 järgi kantakse andmekogusse andmed selle kohta, kas tööd otsiva isiku isikuandmeid

võib edastada tööandjale või EURESe portaali. Andmed kantakse andmekogusse, kui isik on

andnud selleks oma nõusoleku.

Eelnõu §-is 13 sätestatakse karjääriteenuste kohta andmekogusse kantavad andmed. Nii

karjääriinfo vahendamise kui ka karjäärinõustamise kohta kantakse andmekogusse kokkuvõte.

Eelnõu §-is 14 sätestatakse töökeskse nõustamise kohta andmekogusse kantavad andmed.

Lõike 1 järgi kantakse andmekogusse töökeskse nõustamise käigus koostatud tegevuskava

andmed ehk määruse §-s 9 nimetatud andmed. Töökesksel nõustamisel analüüsitakse koos

inimesega tema olukorda, töö leidmise või tööl püsimise võimalusi, koostatakse tegevuskava,

kus kavandatakse vajalikud tegevused töö leidmiseks ja sobivale tööle asumiseks või töötamise

jätkamiseks.

Lõike 2 järgi kantakse andmekogusse tööklubis osalemise kokkuvõtte andmed, nagu inimese

oskused ja motivatsioon tööd otsida ja tööle asuda, teemad, mis huvitasid teda kõige enam ning

suurimad takistused töö leidmisel.

Eelnõu §-is 15 sätestatakse oskuste arendamise kohta andmekogusse kantavad tööturuteenuste

andmed. Oskuste arendamise teenused on tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine,

koolitustoetus ja tööpraktika.

Punkti 1 järgi kantakse tööturukoolitusel andmekogusse koolituse andmed (näiteks koolitaja ja

koolituse nimi, koolituse maht ja kestus).

Punkti 2 järgi kantakse tasemeõppes osalemisel andmekogusse nominaalne õppeaeg.

Punkti 3 järgi kantakse kvalifikatsiooni saamise toetamisel andmekogusse kvalifikatsiooni ja

kulu tõendavad andmed (näiteks kvalifikatsiooni omandamist tõendav dokument

pädevustunnistus/sertifikaat, kvalifikatsiooni kulu ja tasumist tõendav arve, maksekorraldus

või kassaorder).

Punkti 34järgi kantakse koolitustoetusel andmekogusse koolitaja, koolituse ja koolitusel

osalejate andmed ning kulu tõendavad andmed (näiteks koolitusasutuse nimi koos

registrikoodiga, koolituse nimi, maht, periood, toimumise koht, koolitatava ametinimetus ja

töösuhte kestus, koolituse arve, maksekorraldus, koolituse läbimist tõendav tunnistus või

tõend).

Punkti 5 järgi kantakse tööpraktikal andmekogusse päevik ja selle esitamise kuupäev.

Eelnõu §-is 16 sätestatakse ettevõtluse toetamise kohta andmekogusse kantavad

tööturuteenuste andmed. Ettevõtluse toetamise teenused on ettevõtluse alustamise toetus ja

ettevõtluse järelteenused.

Punkti 1 järgi kantakse ettevõtluse alustamise toetusel andmekogusse asutatava ettevõtja vorm,

asutatava ettevõtte tegevusala, ettevõtluse alustamise toetusega loodavate töökohtade arv,

toetuse kasutamise aruande esitamise kuupäev ning aruande kontrolli kuupäev ja toetuse

kasutamise tingimustele vastamise andmed.

Punkti 2 järgi kantakse ettevõtluse järelteenustel andmekogusse koolitaja nimi ja registrikood

ning koolituse ning kulu tõendavad andmed (koolituse nimi, mentori nimi ja isiku- või

registrikood, koolituse läbimist tõendav dokument, koolitaja arve koolitusel osalejale,

koolituskulu/arve maksmist tõendav dokument, so maksekorraldus või kassaorder).

Eelnõu §-is 17 sätestatakse töövalmiduse toetamise kohta andmekogusse kantavad

tööturuteenuste andmed. Töövalmiduse toetamise teenused on tööharjutus, nõustamisteenused,

kogemusnõustamine ja individuaalsed lahendused.

Punktide 1–3 järgi kantakse tööharjutusel, nõustamisteenustel ja kogemusnõustamisel

andmekogusse teenusel osalemise kokkuvõte.

Punkti 4 järgi kantakse individuaalsetel lahendustel andmekogusse kulu tõendavad andmed

(näiteks osavõtuandmed, arve).

Eelnõu §-s 18 sätestatakse töövõime toetamise kohta andmekogusse kantavad tööturuteenuste

andmed. Töövõime toetamise teenused on tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalane

abivahend, tööalane rehabilitatsioon ja toetatud töölerakendamine.

Punkti 1 järgi kantakse tööruumide ja -vahendite kohandamise korral andmekogusse

kohandatava ehitise, ruumi või töövahendi nimetus ning kulu tõendavad andmed (näiteks arve,

maksedokument).

Punkti 2 järgi kantakse tööalasel abivahendi kasutada andmise korral andmekogusse töökoha

eksperthinnang, töötamiseks vajaliku abivahendi liik ja nimetus ning abivahendi võõrandamise

kuupäev ja põhjus.

Punkti 3 järgi kantakse andmekogusse tööalase rehabilitatsiooni tegevuskava ja lõpphinnangu

kuupäev ja sisu.

Punkti 4 järgi kantakse toetatud töölerakendamise korral andmekogusse asjakohane

tegevuskava ja tööturuteenuse osutaja hinnangu kuupäev ja sisu.

Eelnõu §-is 19 sätestatakse tööle asumise ja tööl püsimise toetamise kohta andmekogusse

kantavad tööturuteenuste andmed, nagu palgatoetus, alaealise töötamise toetamine ning

rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine.

Punkti 1 järgi kantakse palgatoetusel andmekogusse töökoha ja töösuhte andmed

(ametinimetus, töökoha asukoht, töölepingu tähtaeg, tööle asumise kuupäev, eeldatav töötasu

ja tasu maksmise kuupäev) ning tööandja deklareeritud töötasu.

Punkti 2 järgi kantakse alaealise töötamise toetamisel andmekogusse alaealise töötaja kohta

deklareeritud töötasud.

Punkti 3 järgi kantakse rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamisel andmekogusse kulu

tõendavad andmed ning tõlketeenuse osutaja nimi ja registrikood ja osutamise ajavahemik.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse tööturuteenustel osalemise toetamise kohta andmekogusse kantavad

tööturutoetuste andmed. Tööturuteenustel osalemise toetamise tööturutoetused on stipendium

ning sõidu- ja majutustoetus.

Punktide 1–5 järgi kantakse andmekogusse järgmised andmed: tööturuteenus, millel osalemise

eest stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust makstakse, tööturuteenuses osalemise

ajavahemik, tööturuteenuses osaletud päevade arv, tööturuteenuse osutamise koha ja isiku

elukoha vaheline kaugus kilomeetrites, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse suurus.

Eelnõu §-s 21 on sätestatud töötutoetuse kohta andmekogusse kantavad andmed.

Lõikes 1 on sätestatud töötutoetuse taotlemisel andmekogusse kantavad andmed.

Andmekogusse kantakse töötutoetuse saamiseks avalduse esitamise kuupäev ja toetuse

määramise või määramata jätmise otsustamiseks vajalikud andmed: töötuna arvelevõtmisele

eelnenud 12 kuu jooksul TöMS-i § 18 lõigetes 3 ja 5 nimetatud tegevusega hõivatus ning hõive

algus- ja lõppkuupäev, viimase töö- või teenistussuhte lõpetamise põhjus ning andmed selle

kohta, kas töötu kuusissetulek on suurem kui 31-kordne töötutoetuse päevamäär.

TöMS-i § 18 lõigetes 3 ja 5 nimetatud tegevusega (töötamine, õppimine, teatud vanuses lapse

kasvatamine jne) vähemalt 180-päevane hõivatus annab õiguse saada töötutoetust. Viimase töö-

või teenistussuhte lõpetamise põhjusest oleneb töötutoetuse saamise aeg (270 või 210 päeva).

TöMS-i § 18 lõike 1 kohaselt on töötutoetust õigus saada töötul, kelle ühe kuu sissetulek on

väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. TöMS-i § 18 lõikes 2 on loetletud sissetuleku

liigid, mida töötu sissetuleku hulka ei arvata.

Lõike 2 järgi kantakse töötutoetuse määramise korral andmekogusse otsuse kuupäev ja number

ning ajavahemik, mille jooksul on isikul õigus saada töötutoetust.

Lõike 3 järgi kantakse andmekogusse töötutoetuse määramata jätmise korral avalduse

läbivaatamata jätmise teate või toetuse määramata jätmise otsuse põhjus, kuupäev ja number.

Lõikes 4 on sätestatud andmed, mis kantakse andmekogusse töötutoetuse arvutamisel.

Töötutoetust arvutatakse üks kord kuus isiku töötukassasse töökesksele nõustamistele

pöördumiste vaheliste päevade eest. Andmekogusse kantakse töötutoetuse arvutamise kuupäev,

ajavahemik, mille eest töötutoetust arvutatakse, ja arvutatud toetuse suurus.

Lõikes 5 on sätestatud andmed, mis kantakse andmekogusse töötutoetuse maksmise peatamise

korral: toetuse maksmise peatamise otsuse andmed ja põhjus ning ajavahemik, mille eest toetust

ei maksta.

Lõikes 6 on sätestatud töötutoetuse maksmise ennetähtaegse lõpetamise korral andmekogusse

kantavad andmed: toetuse maksmise lõpetamise otsuse andmed ja põhjus ning kuupäev, millest

alates toetust ei maksta.

Lõikes 7 on sätestatud töötutoetuse määramise või määramata jätmise otsuse ja töötutoetuse

maksmise peatamise või ennetähtaegse lõpetamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise

korral andmekogusse kantavad andmed (vastava otsuse põhjus, kuupäev ja number).

Eelnõu §-s 22 on sätestatud töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemisel ja selle andmise

otsustamisel andmekogusse kantavad andmed.

Lõikes 1 loetletakse töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise korral andmekogusse

kantavad andmed. Andmekogusse kantakse loa saamiseks taotluse esitanud tööandja nimi ja

registrikood, taotluse esitamise kuupäev, töökoha nimetus ja sellele esitatavad kvalifikatsiooni-

ja kutsenõuded ning töökoha asukoht.

Lõike 2 järgi kantakse andmekogusse tööandjale loa andmise korral töötukassa otsuse kuupäev

ja number.

Lõike 3 järgi kantakse andmekogusse tööandjale loa andmisest keeldumise korral loa saamiseks

esitatud taotluse läbivaatamata jätmise teate või loa andmisest keeldumise põhjus ning teate ja

otsuse kuupäev ja number.

Lõike 4 järgi kantakse andmekogusse loa andmise või sellest keeldumise otsuse muutmise või

kehtetuks tunnistamises korral vastava otsuse põhjus, kuupäev ja number.

Eelnõu §-s 23 on sätestatud sotsiaalmaksu maksmist taotlenud isiku kohta andmekogusse

kantavad andmed.

Lõike 1 järgi kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmist taotlenud isiku kohta järgmised

andmed: avalduse esitamise kuupäev, andmed, mis tõendavad, et isik on osalenud

tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimises

ning andmed, mis tõendavad, et isik ei tööta ega saa riiklikku pensioni.

Lõike 2 järgi kantakse andmekogusse isiku eest sotsiaalmaksu maksmise korral vastava otsuse

andmed ja sotsiaalmaksu maksmise alguskuupäev.

Lõike 3 järgi kantakse andmekogusse isiku eest sotsiaalmaksu maksmisest keeldumise avalduse

läbivaatamata jätmise teate või maksmisest keeldumise otsuse põhjus ja andmed.

Lõike 4 järgi kantakse sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise korral andmekogusse vastava otsuse

andmed ning sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise põhjus ja maksmise lõpu kuupäev.

Lõike 5 järgi kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmise, maksmisest keeldumise ning

maksmise lõpetamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise korral vastava otsuse põhjus,

kuupäev ja number.

Eelnõu 3. peatüki 3. jaos sätestatakse TkindlS-i alusel andmekogusse kantavad andmed.

Eelnõu §-des 24–27 sätestatakse TkindlS-i alusel andmekogusse kantavate andmete loetelu.

Andmed on vajalikud töötuskindlustushüvitise, kindlustushüvitise koondamise korral ja

tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks ning vajaliku haldusmenetluse läbiviimiseks.

Samuti on andmed vajalikud töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamiseks.

Eelnõu §-is 24 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse kindlustatu ja TkindlS-i § 3

lõike 2 punktis 5 nimetatud töötava isiku kohta lisaks määruse §-is 6 nimetatud üldandmetele.

Andmete andmekogusse kandmise vajadus tuleneb TkindlS-i § 3 lõikest 1 (kindlustatu), §-st 7

(töötuskindlustusstaaž) ja §-st 40 (töötuskindlustusmakse objekt).

Punkti 1 kohaselt kantakse andmekogusse TkindlS-i § 40 lõikes 1 nimetatud tasude suurus

kuude ja tööandjate kaupa.

Punkti 2 kohaselt kantakse andmekogusse TkindlS-i § 7 lõikes 1 nimetatud isikute töötamise

alustamise ja lõpetamise kuupäev, töötamise liik ning pikaajalisse välislähetusse saadetud

ametnikuga kaasasoleva mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase ja Eesti Vabariigi

välisesinduses töötava teenistujaga kaasasoleva mittetöötava abikaasa või registreeritud

elukaaslase tasu saamise alguse ja lõpu kuupäev.

Punkti 3 kohaselt kantakse andmekogusse töötuskindlustusstaaž, mida arvestatakse kuudes ja

aastates iga kindlustatu kohta vajaduse tekkimise seisuga, välja arvatud TkindlS-i § 3 lõike 2

punktis 5 nimetatud isikute kohta;

Punkti 4 kohaselt kantakse andmekogusse kindlustusstaaži arvestuse lõpetamise ja selle nulliks

lugemise päev, välja arvatud TkindlS-i § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta.

Punkti 5 kohaselt kantakse andmekogusse tööandja nimi ja registri- või isikukood.

Eelnõu §-s 25 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse töötuskindlustushüvitise

taotlemisel. Sealhulgas kantakse andmekogusse andmed kindlustatule hüvitise määramise või

määramata jätmise kohta.

Punktide 1–3 kohaselt kantakse andmekogusse isiku viimase töö- või teenistussuhte lõpetamise

kuupäev ja alus, viimase võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu või abikaasa või

registreeritud elukaaslase tasu maksmise lõpetamise kuupäev ning ametniku teenistusstaaži

pikkus. Need andmed on vajalikud, et tuvastada TkindlS-i § 6 või § 8 alusel õigus

töötuskindlustushüvitisele.

Punktide 4–8 kohaselt kantakse andmekogusse isiku puhkuste, ajutise töövõimetuse ning aja-,

asendus- või reservteenistuse perioodid (need andmed on vajalikud, kuna need mõjutavad

kindlustatu töötuskindlustusstaaži arvestust) ning paindliku vanaduspensioni alguse kuupäev

(töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse paindliku vanaduspensioni määramise päevast

arvates TkindlS-i § 13 lg 1 p 6 kohaselt).

Punktides 9–21 loetletakse andmekogusse kantavad hüvitise määramise või määramata

jätmisega seotud otsuste andmed ning avalduse läbivaatamata jätmise teate andmed. Samuti

andmed hüvitise suuruse, maksmise perioodi ning hüvitise maksmise lõpetamise kohta.

Eelnõu §-s 26 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse kindlustushüvitise

koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemisel. Sealhulgas kantakse

andmekogusse andmed hüvitise määramise või määramata jätmise kohta.

Lõigete 1–3 kohaselt kantakse andmekogusse isiku, kellele kohta hüvitist taotletakse, tööandja

ning töö- või teenistussuhte andmed. Samuti kantakse andmekogusse hüvitise määramise või

määramata jätmisega seotud otsuste andmed ning avalduse läbivaatamata jätmise teate andmed.

Andmekogusse kantakse ka andmed hüvitise suuruse ja väljamaksmise kuupäeva kohta.

Eelnõu §-s 27 sätestatakse andmed,mis kantakse andmekogusse kindlustatu ja tööandja

töötuskindlustusmaksete kohta.

Eelnõu 3. peatüki 4. jaos sätestatakse TVTS-i alusel andmekogusse kantavad andmed.

Eelnõu §-ides 28–36 sätestatakse TVTS-i alusel andmekogusse kantavate andmete loetelu.

Andmed on vajalikud töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse määramiseks, samuti

sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktist 5

ja lõikest 3 ning liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt töövõimetoetuse

tagasinõudmiseks.

Eelnõu §-s 28 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse töövõime hindamist ja

töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku kohta lisaks määruse § 6 nimetatud füüsilise isiku

üldandmetele. Andmete andmekogusse kandmise vajadus tuleneb TVTS-i § 2 (õigustatud

isikud) lõigetest 1 ja 2, §-st 6 (töövõime hindamise taotlemine) ja §-st 15 (töövõimetoetuse

taotlemine).

Andmekogusse kantakse andmed isiku kodakondsuse, teovõime, elamisloa või elamisõiguse

kehtivuse aja, rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja

seisundi, töötamise, õppimise ning ettevõtlusega tegelemise ja ettevõtluskonto omamise kohta.

Kodakondsuse ja elamisloa andmed on vajalikud, et tuvastada isiku seaduslik alus riigis

viibimiseks.

Eelnõu § 29 sätestab andmekogusse kantavad tööandja, liikluskindlustusega tegeleva

kindlustusandja ja tervishoiuteenuse osutaja andmed.

Vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktile 5 maksab avalik-õiguslik juriidiline isik

sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja

töötaja eest, kellel on osaline või puuduv töövõime. Tööandja, kelle töötajal on tuvastatud

osaline või puuduv töövõime, taotleb riigipoolse sotsiaalmaksu maksmist töötukassalt. Taotluse

esitamisel kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmist taotleva tööandja andmed.

TVTS-i § 201 kohaselt nõuab töötukassa liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt

isikule väljamakstud töövõimetoetuse tagasi, kui töövõimetoetust saaval isikul tekib

nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu. Seega kantakse andmekogusse

liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja andmed.

Samuti kantakse andmekogusse andmed tervishoiuteenuse osutaja kohta. Andmekogusse

kantakse nende tervishoiuteenuse osutajate andmed, keda kaasatakse töövõime hindamisse

eksperdiarvamuse saamiseks TVTS-i § 7 lõike 1 alusel. Andmekogusse kantakse

tervishoiuteenuse osutaja nimi, registri- või isikukood, aadress, e-posti aadress ja telefon.

Andmete kandmise vajadus tuleneb TVTS-i § 7 lõikest 2.

Eelnõu § 30 sätestab töövõime hindamise taotluselt andmekogusse kantavad andmed.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt kantakse andmekogusse töövõime hindamise taotluse esitamise

kuupäev. Taotluse esitamise kuupäev tuleb andmekogusse kanda põhjusel, et osaline või

puuduv töövõime tuvastatakse tagasiulatuvalt alates töövõime hindamise taotluse esitamise

päevast.

Punkti 2 kohaselt kantakse andmekogusse inimese nõusolek tema kohta tervise infosüsteemis

olevate andmete kasutamiseks. Isik annab nõusoleku töövõime hindamise taotluse esitamisel

TVTS-i § 6 lõike 1 alusel.

Punkti 3 kohaselt kantakse andmekogusse andmed taotleja pere- või raviarsti kohta (nimi,

eriala, asutus ja kontaktandmed). Vastavalt TVTS-i § 6 lõikele 4 peab isik olema kuue kuu

jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva

eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Tegemist on tervishoiuteenuse osutajatega

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses. Taotleja peab nimetama taotlusel

vähemalt ühe arsti, kelle vastuvõtul ta on käinud. Andmekogusse kantakse iga taotlusele

märgitud arsti ees- ja perekonnanimi ning asutuse nimi.

Lisaks kantakse andmekogusse andmed teiste spetsialistide kohta, kes omavad lisainfot taotleja

ravi, rehabilitatsiooni või tervise kohta. Teisteks spetsialistideks on näiteks sotsiaaltöötaja,

psühholoog, sotsiaalhoolekandeteenuse osutaja või mõni muu spetsialist. Nende spetsialistide

andmed, kes saaksid töövõime hindamiseks lisaandmeid anda, võib isik taotlusele lisada soovi

korral. Andmekogusse kantakse iga taotlusele märgitud spetsialisti ees- ja perekonnanimi ning

asutuse nimi.

Punkti 4 kohaselt kantakse andmekogusse andmed taotleja töövõimet välistava seisundi

esinemise kohta.

Punkti 5 kohaselt kantakse andmekogusse andmed abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni

ja sotsiaalteenuste kasutamise kohta.

Lõike 2 kohaselt kantakse andmekogusse taotleja hinnang oma kehalise ja vaimse võimekuse

kohta vastavalt tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. aasta määruse nr 39 "Töövõime

hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet

välistavate seisundite loetelu" § 3 lõigetele 2 ja 3.

Lõike 3 kohaselt kantakse andmekogusse andmed taotleja erivajadusest tingitud lisakulude

olemasolu kohta TVTS-i § 7 lõike 3 tähenduses. Nimetatud lisakuludeks on nt vajadus

viipekeele tõlgi, tugiisiku, eritranspordi vms järele juhtudel, kui olemasolevate andmete põhjal

ei ole võimalik taotleja töövõimet hinnata ning töötukassa saadab eksperdiarvamuse saamiseks

taotleja töövõime hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Sellisel juhul

katab erivajadusega seotud kulu töötukassa. Andmekogusse kantakse erivajaduse liik.

Eelnõu § 31 sätestab loetletakse andmekogusse kantavad eksperdiarvamuse andmed. Vastavalt

TVTS-i 7 lõikele 1 hindab töövõimet töötukassa, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks

vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

tähenduses ja teisi eksperte.

Lõike 1 kohaselt kantakse andmekogusse eksperdiarvamuse andmed, milleks on:

eksperdiarvamuse liik (lihtsustatud, dokumendipõhine, visiidipõhine); eksperdiarvamuse

andmise kuupäev; eksperdiarvamuse andja ees- ja perekonnanimi; eksperdiarvamuse andja

hinnang, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta taotleja

hinnatud piirangu raskusastmele; eksperdiarvamuse andja põhjendus, kui meditsiiniliste

andmete alusel taotleja terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele;

andmed erijuhtumi esinemise kohta; andmed töövõimet välistava seisundi esinemise kohta;

diagnoosid ja seisundid, millele eksperdiarvamus tugineb; piirangu raskusaste; piirangu

avaldumine, põhjus ja mõju tegutsemisvõimele; objektiivne staatus ja uuringutulemused;

piirangu põhjustanud tervisekahjustuse kulg; kokkuvõttev kirjeldus piirangu avaldumise,

põhjuste ja raskusastmete koosmõjust taotleja tegutsemisvõimele; tegevused, mille täitmine on

välistatud või piiratud osalise või puuduva töövõime korral; taotleja töövõime ulatus ja kestus

koos põhjendusega; seisundi prognoos; soovitused sobivate ja ebasobivate töötingimuste kohta;

hindamise käigus selgunud vajaduse korral soovitused abivahendi kasutamise ja töövõime

toetamise kohta.

Eksperdiarvamusi annavad tervishoiuteenuse osutajad ja arstiõppe läbinud töötukassa töötajad.

Paragrahvis 29 on sätestatud, millised andmed tervishoiuteenuse osutajate kohta andmekogusse

kantakse. Eksperdiarvamuse andja andmed on vajalikud, et seostada konkreetse isiku töövõime

hindamine selle käigus eksperdiarvamuse andnud tervishoiuteenuse osutajaga.

Eksperdiarvamuse andmed kantakse andmekogusse käesoleva määruse § 30 lõikes 2 nimetatud

valdkondade kaupa. Eksperdiarvamuse andmise käigus kinnitab selle andja taotleja poolt

taotlusel märgitud piirangu ulatust või korrigeerib seda. Iga piirangu juurde lisab ekspertarst

selle aluseks oleva(d) diagnoosi(d). Diagnooside kohta info saamiseks teeb eksperdiarvamuse

andja päringu tervise infosüsteemi. Eksperdiarvamuse andja märgib diagnoosi(d) iga valdkonna

juures, milles taotlejal tegevuspiirang esineb. Ühtlasi märgib eksperdiarvamuse andja piirangu

raskusastme, kirjeldab piirangu avaldumist ja mõju taotleja tegevusvõimele ning piirangu

põhjust igas valdkonnas, kus piirang esineb. Kõik nimetatud andmed kantakse andmekogusse.

Lisaks kantakse andmekogusse taotleja hinnang, mille ta andis piiranguga valdkonna kohta,

ning eksperdiarvamuse andja hinnang taotleja kohanemisele selle piiranguga.

Andmekogusse kantakse ka kinnitus taotleja poolt taotlusele märgitud töövõimet välistava

seisundi esinemise kohta ning erijuhtudel esinevate piirangute andmed. Erijuhtude alla

kuuluvad korduvate ägenemiste riskiga haigused, kiire progresseerumise riskiga haigused,

sagedast päevaravi kasutamist nõudvad haigused jm individuaalse riski alusel hinnatud

meditsiinilised rasked seisundid, mille puhul hindamise käigus ei pruugi olla rasket või

täielikku tegevuspiirangut, kuid taotleja tervis on ohus, kui ta jätkab tööturul osalemist

tavapärases mahus.

Samuti kantakse andmekogusse taotleja tegevused, mis tulenevalt taotlejal esinevatest

piirangutest on välistatud. Lisaks kantakse andmekogusse taotleja töövõime ulatus ja eeldatav

kestus ning soovitused sobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise

kohta. Nimetatud andmete alusel teeb töötukassa otsuse taotleja töövõime ulatuse kohta.

Eksperdiarvamuses antud hinnang on ka aluseks taotlejale sobivate teenuste pakkumisel.

Lõike 2 kohaselt kantakse andmekogusse taotleja töövõime hindamiseks määruse §-s 29

nimetatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule saatmise andmed, milleks on vastuvõtu

toimumise kuupäev ja põhjus, kaasatud meeskonnaliikmete andmed (nimi ja eriala) ning isiku

selgitused ja seisundi objektiveerimiseks tehtud testid ja nende tulemus.

Eelnõu §-s 32 loetletakse andmekogusse kantavad töövõime hindamise otsuse andmed. Otsuse

tegemine, sh osalise või puuduva töövõime kestus ja otsuse tegemise tähtaeg on reguleeritud

TVTS §-des 8 ja 9.

Lõike 1 kohaselt kantakse andmekogusse töövõime hindamise otsuse kuupäev ja number,

määratud töövõime ulatus ja põhjus, osalise või puuduva töövõime kestus ja töövõime

kordushindamise taotluse esitamise tähtaeg.

Lõike 2 kohaselt kantakse andmekogusse töövõime hindamise taotluse läbivaatamata jätmise

andmed. Kui taotlus jäetakse läbi vaatamata, kantakse andmekogusse läbivaatamata jätmise

teate põhjus, kuupäev ja number.

Lõike 3 kohaselt kantakse andmekogusse töövõime hindamata jätmise andmed. Kui töövõime

jäetakse hindamata, kantakse andmekogusse töövõime hindamata jätmise otsuse kuupäev ja

number ning hindamata jätmise põhjus.

Lõikes 4 sätestatakse lõigetes 1–3 nimetatud otsuse või teate muutmise või kehtetuks

tunnistamise otsuse põhjuse, kuupäeva ja numbri kandmine andmekogusse.

Eelnõu §-des 33–35 sätestatakse andmekogusse töövõimetoetuse kohta kantavad andmed.

Eelnõu § 33 kohaselt kantakse andmekogusse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ja

andmed asjaolude kohta, mis annavad osalise töövõimega isikule õiguse saada töövõimetoetust.

Nimetatud asjaolud on sätestatud TVTS-i §-s 12.

Eelnõu § 34 loetleb andmekogusse kantavad töövõimetoetuse väljamaksmist ja suurust

mõjutavad asjaolud. Töövõimetoetuse väljamaksmist ja suurust mõjutavad asjaolud on

sätestatud TVTS-i §-des 13, 18 ja 19.

Isiku sissetuleku arvutamiseks kasutatakse Maksu- ja Tolliameti andmeid. Arvesse võetakse

kõik tasud, mis kuuluvad maksustamisele sotsiaalmaksuga vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2

lõike 1 punktidele 1, 3, 4, 6 ja 9 ehk töötajale/ametnikule makstud töötasu/palk, juriidilise isiku

juhtimis- või kontrollorgani liikmele ja pankrotihaldurile makstud tasu, võlaõigusliku lepingu

alusel makstud tasu ning muu eespool nimetamata, kuid töö tegemise eest makstav tasu.

Sissetulekute hulka arvatakse ka summad, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud

maksustamise seaduse alusel, vanemahüvitis (sealhulgas vanemahüvitise ja sünnitushüvitise

vahe) ning ravikindlustuse seaduse alusel makstav ajutise töövõimetuse hüvitis, kuna tegemist

on sotsiaalmaksu alusel arvutatud asendussissetulekutega, samuti töötuskindlustushüvitis.

Sissetuleku hulka arvatakse ka välisriigist saadav sarnane tulu, mille saamisest peab isik peab

töötukassat teavitama.

Eelnõu § 35 sätestab andmekogusse kantavad töövõimetoetuse otsuse ja töövõimetoetuse

väljamaksmise andmed.

Lõikes 1 loetletakse andmekogusse kantavad töövõimetoetuse taotluse suhtes tehtud otsuse

andmed. Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse taotluse läbivaatamata jätmise teate

kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus. Töövõimetoetuse määramise korral

kantakse andmekogusse töövõimetoetuse maksmise periood ja töövõimetoetuse maksmise

peatamise periood. Samuti kantakse andmekogusse töövõimetoetuse määramise või määramata

jätmise otsuse kuupäev ja number ning määramata jätmise põhjus, töövõimetoetuse maksmise

peatamise või lõpetamise otsuse kuupäev ja number ning töövõimetoetuse maksmise peatamise

või lõpetamise põhjus ja kuupäev. Lisaks sellele kantakse andmekogusse sama lõike

punktides 1, 5 ja 6 nimetatud teate või otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse

põhjus, kuupäev ja number.

Lõike 2 kohaselt kantakse andmekogusse andmed töövõimetoetuse väljamaksmise kohta.

Nimetatud andmeteks on töövõimetoetuse väljamaksmise aeg, töövõimetoetuse suurus,

töövõimetoetuse väljamaksmise viis ning puude raskusaste ja periood. Puude raskusastme

tuvastamise andmed on vajalikud juhul, kui isikul tekib õigus kojukandele töötukassa kulul

(TVTS-i § 17 lg 3).

Eelnõu § 36 sätestab andmekogusse kantavad andmed liikluskindlustusega tegelevalt

kindlustusandjalt töövõimetoetuse tagasinõudmise kohta. Kui isikul on õigus nii

töövõimetushüvitisele kindlustusandja poolt kui töövõimetoetusele töötukassa poolt, siis

vähendab kindlustusandja makstavat töövõimetushüvitist töövõimetoetuse selle osa võrra, mille

võrra isiku töövõime on vähenenud liiklusõnnetuse tõttu ning töötukassa nõuab selle summa

hiljem kindlustusandjalt tagasi. Töötukassa nõuab liikluskindlustusega tegelevalt

kindlustusandjalt isikule väljamakstud töövõimetoetuse tagasi, kui töövõimetoetust saavale

isikule makstakse kindlustusandja poolt töövõimetushüvitist.

Eelnõu § 37 kohaselt kantakse andmekogusse lisaks määruse §-s 29 sätestatule andmed

sotsiaalmaksu maksmise taotlemise kohta äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või

füüsilisest isikust ettevõtja selle töötaja eest, kes on osalise või puuduva töövõimega või

vähemalt 40-protsendilise töövõimetusega. Osalise või puuduva töövõimega töötava isiku eest

on tööandjal õigus esitada taotlus riigipoolseks sotsiaalmaksu tasumiseks.

Punktide 1–3 kohaselt kantakse andmekogusse osalise või puuduva töövõimega või vähemalt

40% püsiva töövõimetusega töötaja nimi ja isikukood ning töösuhte alguse ja lõppkuupäev.

Punkti 4 kohaselt kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmise avalduse esitamise

kuupäev.

Punkti 5 kohaselt, kui sotsiaalmaksu maksmise avaldus jäetakse läbi vaatamata, kantakse

andmekogusse avalduse läbivaatamata jätmise teate põhjus, kuupäev ja number.

Punkti 6 kohaselt, kui töötukassa maksab sotsiaalmaksu või keeldub sotsiaalmaksu maksmisest,

kantakse andmekogusse vastava otsuse kuupäev ja number ning maksmisest keeldumise

põhjus.

Punkti 7 kohaselt kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmise alguskuupäev.

Punkti 8 kohaselt kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmise või maksmisest keeldumise

otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number.

Punktide 9–10 kohaselt kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse

põhjus, kuupäev ja number ning sotsiaalmaksu maksmise lõpu kuupäev.

Punkti 11 kohaselt kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse

muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number.

Eelnõu 4. peatükis reguleeritakse juurdepääs andmekogu andmetele ja andmete

väljastamine ning andmeandjad.

Eelnõu § 38 sätestab andmete väljastamise andmekogust ja juurdepääs andmekogu andmetele.

Lõikega 1 sätestatakse, et andmekogu andmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (IKÜM) ja teiste õigusaktidega.

Lõikega 2 sätestatakse nõuded andmete jagamisele rahvusvahelisel tasemel.

Lõikes 3 on sätestatud, et Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) täidab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud

infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid. Nende ülesannete täitmisel tekkivate

turvaintsidentide lahendamisel on TEHIK-ul õigus lugeda ja kustutada infosüsteemi kaudu

edastatavaid isikuandmeid. Üle-euroopalise IT-projekti, sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise

vahetamise8 kaudu alustavad liikmesriikide rakendusasutused sotsiaalkindlustusalaste andmete

vahetamist 2019. aasta juulist. Iga riik pakub ise välja oma infosüsteemi riigisisese arhitektuuri.

Ühendus teiste riikidega toimub kindlaksmääratud juurdepääsupunkti kaudu. Juurdepääsupunkt

teeb võimalikuks ühenduse Eesti rakendusasutuste ja teiste riikide rakendusasutuste vahel ehk

sealt liiguvad läbi kõik saadetud sõnumid, mis tulevad riiki sisse või riigist väljuvad. Eestis

täidab seda rolli TEHIK.

Asutused, kes EESSI platvormi kaudu andmeid vahetavad, on Sotsiaalkindlustusamet,

töötukassa, Eesti Tervisekassa ning Maksu- ja Tolliamet. Kuigi rakendusasutuste õigus ja ka

kohustus andmeid vahetada tuleb otsekohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest

(EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ning määrusest (EÜ)

nr 987/2009, ei ole see piisav, et TEHIK (ehk n-ö kolmas asutus) saaks juurdepääsupunkti

teenust osutada. Seetõttu tuleb vastav õigus sätestada andmekogu põhimääruses.

Lõikes 4 on sätestatud andmekogule juurdepääs andmekogu arendajale ja hooldajale. Lõike 6

kohaselt tuleb vastutaval töötlejal pidada arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil

ja milliseid isikuandmeid andmekogust väljastatakse.

Lõike 5 kohaselt võib andmeid väljastada isikule, kelle andmeid andmekogus töödeldakse, või

tema esindajale.

Lõike 8 kohaselt väljastatakse andmekogu koosseisu kuuluvast andmelaost andmeid riigi-,

kohaliku omavalituse üksuse asutuse või muule avalik-õigusliku isikule või avalikke ülesandeid

täitvatele eraõiguslikule isikule, kui see on vajalik tema õigusaktidest tulenevate ülesannete

täitmiseks. Töötukassa otsustab, kas andmed väljastatakse taotluse või lepingu alusel või

tagatakse juurdepääs andmelao andmetele andmetaotleja ja töötukassa vahel sõlmitud lepingu

alusel.

Eelnõu § 39 sätestab juurdepääsu töövõime hindamise andmetele.

8 ingl Electronic Exchange of Social Security Information, EESSI

Lõige 1 sätestab juurdepääsupiirangu, mis tuleneb TVTS-i § 7 lõikest 1. Andmekogusse kantud

eksperdiarvamustele (isiku diagnooside ja seisundi kohta) on juurdepääs üksnes

tervishoiuteenuse osutajale, arstiõppe läbinud isikule ja õigusaktides sätestatud juhul muule

isikule.

Lõige 2 sätestab, et töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmete töötlemine

logitakse. Logi sisaldab andmeid andmekogusse tehtud kannete ja päringute kohta.

Lõike 3 kohaselt kuvatakse isikule töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmete

töötlemise logid tervise infosüsteemi kaudu.

Eelnõu § 40 sätestab andmekogusse andmeandjad ja andmevahetuse teiste andmekogudega.

Lõikes 1 sätestatakse andmekogusse andmete esitajad. TöMS-i järgi esitavad andmeid

andmekogusse töötu, töötaja, muu isik, kes ei ole töötuna arvele võetud, kuid kellele osutatakse

tööturuteenuseid ning tööandja, teenuseosutaja. Tööturuteenuse osutaja esitab tööturuteenuse

osutamiseks vajalikke andmeid ning isiku tööturuteenusel osalemist tõendavaid andmeid.

Tööandja võib olla nii tööturuteenuse saaja (nt töövahendus, palgatoetus) kui ka tööturuteenuse

osutaja (nt tööpraktika). Andmekogusse esitab andmeid tööandja ka siis, kui ta taotleb luba

välismaalase töölevõtmiseks. Andmete esitajaks on ka tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või

aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud mittetöötav isik, kes on

taotlenud sotsiaalmaksu maksmist.

TkindlS-i järgi esitavad andmeid andmekogusse kindlustatu, tööandja, töötaja või ametnik,

pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud

vastava pädevusega isik ning töötukassa. Need on isikud, kes ise esitavad andmeid

andmekogusse ning kelle suhtes töötukassa haldusmenetlust läbi viib.

TVTS järgi esitavad andmeid andmekogusse töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotlev

isik, tööandja, kes taotleb erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumist ning tervishoiuteenuse osutaja,

kes koostab eksperdiarvamus. Samuti esitab andmeid liikluskindlustusega tegelev

kindlustusandja.

Lõigetes 2-20on loetletud andmeandjatena teised riiklikud andmekogud ja on välja toodud,

milliseid andmeid töötukassa andmekogu nendest andmekogudest saab. Andmed on

töötukassale vajalikud TöMSi-is, TKindlS-is, TVTS-is ja teistest õigusaktides sätesatud

ülesannete täitmiseks. Selline andmete edastamine vähendab isikul dokumentide esitamise

vajadust ning kiirendab haldusmenetluse protsessi.

Eelnõu 5. peatükis reguleeritakse andmekogusse kantud andmete ja nende

alusdokumentide säilitamine.

Eelnõu §-d 41–42 sätestavad andmekogusse kantud andmete säilitamise, andmete

pseudonüümimise ja pseudonüümitud andmete depseudonüümimise.

Eelnõu §-s 41 kehtestatakse andmekogu andmete täpsed säilitustähtajad. Andmeid säilitatakse

üldjuhul alates kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma.

Säilitustähtaja möödumisel peab vastutav töötleja andmekogusse kantud andmed

pseudonüümima säilitustähtaja möödumisel üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja

möödumise kalendriaasta lõpus. Seda on mõistlik teha üks kord aastas, kui saabub kõikide

vastava aasta andmete säilitustähtaeg. Pseudonüümituna säilitatakse andmeid 65 aastat.

Säilitustähtaja saabumisel andmed anonüümitakse.

Säilitustähtaja möödumisel §-s 4 nimetatud alusdokumente ei pseudonüümita, vaid need

kustutatakse üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.

Infosüsteemi lisatud failide sisu ei ole võimalik tehniliselt pseudonüümida või see oleks

ebamõistlikult keeruline, mistõttu säilitustähtaja möödumisel, kui toimub andmekogusse

kantud andmete pseudonüümimine, alusdokumendid kustutatakse. Kuna alusdokumentidelt

kantakse olulised andmed andmekogusse ja säilitatakse andmekogus, siis andmekogusse

kantud andmekoosseisud tagavad kogu vajaliku informatsiooni andmete töötlemise eesmärgi

saavutamiseks, mistõttu ei ole vaja alusdokumente eraldi kauem säilitada.

Uuringute tegemiseks on oluline andmeid säilitada pseudonüümitult (ehk kujul, mis võimaldab

vajadusel eri andmekogude ja andmeallikate andmeid siduda) sellise ajavahemiku vältel, mis

kataks ära inimese ja laiemalt, mingi sünnikohordi majanduslikult aktiivse vanusevahemiku.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni välja töötatud metoodika kohaselt, mille alusel tehakse ka

Eesti tööjõu-uuringut, loetakse tööealiseks inimesi vanuses 15–74 eluaastat. Selleks, et oleks

võimalik uurida terviklikult mõne sünnikohordiga seotud sündmusi, on vajalik, et kõigi

vastavas kohordis sündinud inimeste andmed oleksid kättesaadavad vähemalt kogu kohordi

potentsiaalse majanduslikult aktiivse ea vältel, ning lisaks on vajalik arvestada viitajaga

uuringute tegemiseks. Lisaks on teatud ajavahemikul aset leidnud nähtustele keskendunud

uuringute seisukohalt oluline hõlmata võimalikult paljude vaadeldaval perioodil aktiivsete

inimeste andmeid. Näiteks, viie majandustsükli uurimiseks on vajalik vaadelda hinnanguliselt

andmed üle viie aastakümne (arvestades, et üks majandustsükkel kestab ligikaudu 10 aastat).

Pseudonüümitud andmete 65-aastane säilitustähtaeg võimaldab täielike andmete põhjal

tagasiulatuvalt analüüsida kuni 75 aastast ajavahemikku.

Lõiked 4 ja 5 sätestavad logiandmete säilitamise ja kustutamise tähtaja. Andmete töötlemise

logisid säilitatakse kaks aastat ning töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse töötlemise

logisid viis aastat, kuna osalise või puuduva töövõime maksimaalne kestus on kuni viis aastat

(TVTS-is § 8 lg 1). Andmetöötluslogid kustutatakse üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja

möödumise kalendriaasta lõpus.

Eelnõu § 42 sätestab andmekogusse kantud andmete pseudonüümimise ja pseudonüümitud

andmete depseudonüümimise.

Lõikes 1 sätestatakse, et pseudonüümimisele kuuluvad isikustatud andmed asendatakse

juhuslikest numbritest koosneva kordumatu koodiga, mis tagab, et andmeid säilitatakse viisil,

mis ei ole otseselt seostatavad konkreetse andmesubjektiga. Pseudonüümitud andmeid on

võimalik depseudonüümida ehk viia isikustatud kujule, kasutades krüpteerimisvõtit.

Lõike 2 kohaselt määrab andmekogu vastutav töötleja isikud, kellel on ligipääs

depseudonüümimist võimaldavatele andmetele ehk nn kürpteerimisvõtmele ning

depseudonüümitud andmetele.

Lõikes 3 on loetletud, mis juhtudel võib andmekogus pseudonüümitud andmeid

depseudonüümida ehk viia tagasi isikustatud kujule. Andmeid võib depseudanüümida:

1) seaduses sätestatud juhul, kui depseudonüümimata ei ole andmetöötluse eesmärgid

saavutatavad;

2) töötukassa tegevuse, sealhulgas töötuskindlustuse, rakendatavate tööturumeetmete,

tööturumeetmete raames osutatavate tööturuteenuste ja makstavate tööturutoetuste,

töötutoetuse, töövõime hindamise ning töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks,

kui see on vajalik teistelt asutustelt saadud andmetega kokkuviimiseks ning kui andmeid

depseudonüümimata ei ole andmetöötluse eesmärgid saavutatavad;

3) riikliku statistika, teadus- või ajaloouuringu tegemise ja poliitikakujundamise eesmärgil

tehtavateks uuringuteks ja analüüsideks, kui andmeid depseudonüümimata ei ole

andmetöötluse eesmärgid saavutatavad;

4) andmete kvaliteedi tagamiseks. Andmekvaliteedi tagamiseks võib depseudonüümimine olla

vajalik näiteks juhul, kui pseudonüümimise käigus pseudonüümitakse andmeid liigselt ehk

rohkem kui oleks pidanud. Sellisel juhul on võimalik need andmed depseudonüümida ning

operatiivbaasis taastada.

Eelnõu 6. peatükis reguleeritakse andmekogu rahastamist.

Eelnõu § 43 sätestab andmekogu pidamise ning hooldus- ja arendustööde rahastamise. Andmekogu pidamist rahastatakse töötukassa eelarvest.

Eelnõu 7. peatükis reguleeritakse rakendussätted ja määruse jõustumine.

Eelnõu § 44 määratakse kindlaks üleminekusätted.

Lõikes 1 sätestatakse enne 1. jaanuari 1999 töötuna arvel olnud isikute pensioniõiguslikku

staaži tõendavate andmete säilitamine. Andmeid säilitatakse 55 aastat töötuna arvelevõtmisest

arvates, sest need andmed on vajalikud isiku pensioniõigusliku staaži tõendamiseks. Riikliku

pensionikindlustuse seaduse § 28 lõike 2 punkti 8 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži

hulka riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel

tööturukoolituses osalemise aeg.

Lõikes 2 sätestatakse, et enne 1. jaanuari 2024 vastavatesse ühendatavatesse andmekogudesse

kantud andmeid töödeldakse ja säilitatakse käeolevas andmekogus sätestatud tingimustel ja

korras. Säte on vajalik õigusselguse huvides, kuna senise kolme töötukassa peetava andmekogu

andmete töötlemist jätkatakse alates 1. jaanuarist 2024 käesolevas määruse sätestatud

tingimustel ja korras.

Eelnõu § 45 sätestab, et määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõu muudatuste rakendamisega võib kaasneda mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne,

sh demograafiline mõju, mõju riigivalitsemisele ning mõju infotehnoloogiale ja

infoühiskonnale. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja

kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta haridust,

kultuuri ja sporti; majandust; keskkonda; riigikaitset ja välissuhteid; siseturvalisust ja

keskkonda ning regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.

Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Mõju sihtrühm: andmesubjektid

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatusega koondatakse kolm töötukassa andmekogu – (1) töötuna ja tööotsijana arvel

olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register, (2) töötuskindlustuse andmekogu ning

(3) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu – üheks töötukassa andmekoguks.

Muudatus suurendab andmesubjektide jaoks õigusselgust, kuivõrd seni reguleeris igat

andmekogu eraldi vastava andmekogu põhimäärus, kuid muudatuse tulemusena kehtestatakse

uus määruse terviktest kolme töötukassa andmekogu põhimääruse asemel. Õigusliku süsteemi

lihtsustamine võimaldab andmesubjektidel paremini mõista, milliseid andmeid töötukassa

nende kohta kogub, millisel otstarbel kasutatakse, kuidas säilitatakse ning kellele ja mis alustel

väljastatakse. Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki Eesti elanikke ja tööandjaid, kellele on

töötukassa seadustest tulenevaid ülesandeid osutanud või osutab tulevikus (nt isikute töötuna

arvele võtmine ja töötute üle arvestuse pidamine, tööturumeetmete pakkumine, töötutoetuse

määramine ja maksmine, sotsiaalmaksu erijuhtudel määramine ja maksmine, hüvitiste

määramine ja maksmine, töövõime hindamine ja töövõimetoetuse määramine ja maksmine).

2023. a II kvartali seisuga oli Eestis 15–74-aastaseid tööealisi elanikke ligikaudu 1 miljon ning

2021. a seisuga oli Eestis ligikaudu 137 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet, mistõttu on

muudatusest mõjutatud sihtrühm suur. Mõju ulatus sihtrühma jaoks on siiski väike, kuna

töödeldavate andmete koosseis andmekogude liitmise tulemusel ei muutu. Mõju sagedus on

väike, kuna õigusliku süsteemi lihtsustamine on ühekordne tegevus.

Mõju andmekaitsele

Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et töödeldakse juba kogutavaid

andmeid ning töötlemise eesmärgid ei muutu. Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud

põhjustel väike. Tegemist ei ole uue loodava andmekoguga, vaid kolme olemasoleva

andmekogu ühendamisega. Andmetöötlus toimub toimivate protsesside alusel, iga konkreetse

andmekoguga kokku puutuv töötaja pääseb ligi vaid tema tööülesannete täitmiseks vajalikele

andmetele ning andmekoosseisud ja töötlemise ulatus võrreldes varasemaga sisult ei muutu.

Riski nimetus Riski kirjeldus Riski esinemise

tõenäosus

Esineva riski

mõju

Ettepanek riski

maandamiseks

Andmetele

pääsevad ligi

volitamata

kolmandad

isikud

Andmekaitse

üldmäärus seab

ranged

kriteeriumid

volituste kohta;

Andmeid võib

edastada

kooskõlas

õigusliku aluse

olemasoluga,

milles tuleb

enne veenduda

(õigus

Väike (1) Väike (1) Kokku on

lepitud turvaline

viis andmete

edastamiseks, nt

kasutatakse

parimaid

tehnikaid ja

rakendatakse

parimaid

turvanõudeid.

eksisteerib või

mitte).

Vastutav

töötleja töötleb

isikuandmeid

puudulikul

alusel (nt oli

täiendavalt vaja

isiku

nõusolekut)

Vastutav

töötleja peab

tagama

töötlemise

õiguspärasuse ja

korrektsuse.

Väike (1) Väike (1) Töötlemine

toimub

andmekaitse

üldmääruses

sätestatud

alustel ja korras,

andmetöötlus

kajastub

andmekogu

põhimääruses

(andmed, sh

andmeandjad).

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatus suurendab andmesubjektide jaoks õigusselgust, kuid kuna töödeldavate andmete

koosseis andmekogude liitmise tulemusel ei muutu, on mõju ulatus sihtrühma jaoks väike.

Muudatus mõjutab potentsiaalselt kogu Eesti tööealist elanikkonda ning tööandjaid, mistõttu

on mõjutatud sihtrühm suur. Mõju sagedus on väike, kuna õigusliku süsteemi lihtsustamine on

ühekordne tegevus. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühma jaoks oluline mõju.

Mõju riigivalitsemisele

Mõju sihtrühm: andmete vastutav töötleja ehk töötukassa, andmesaajad

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Muudatus, millega koondatakse kolm senist töötukassa andmekogu üheks töötukassa

andmekoguks ning millega kehtestatakse uus töötukassa andmekogu põhimäärus, suurendab

õigusselgust nii töötukassa kui ka laiemalt andmesaajate jaoks, kuivõrd muudatuse tulemusel

on kõiki töötukassa andmeid puudutav regulatsioon kättesaadav ühest põhimäärusest.

Töötukassa seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks on andmetele ligipääs töötukassa

töötajatel (tööülesannete täitmiseks), andmekogu arendaval või hooldaval töötajal (arendus- või

hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel) ning enda andmetele isikul, kelle andmeid

andmekogus töödeldakse. Töötukassa väljastab andmeid TEHIKU-le Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamiseks ning andmelaost andmeid

riigi-, kohaliku omavalituse asutuse või muule avalik-õigusliku isikule või avalikke ülesandeid

täitvatele eraõiguslikule isikule, kui see on vajalik tema õigusaktidest tulenevate ülesannete

täitmiseks. Eeltoodust lähtudes on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Õigusliku süsteemi

lihtsustamine võimaldab andmesaajatel paremini mõista, milliseid andmeid töötukassa kogub,

kuidas ja kui pika ajavahemiku vältel neid säilitatakse ning kellele ja millisel otstarbel neid

väljastatakse. Andmete kogumise, säilitamise ja väljastamise põhimõtetes ei ole sisulisi

muudatusi. Muudatusega ei kaasne rahalisi kulusid. Töötukassa andmekogu pidamist ning

hooldus- ja arendustöid rahastatakse ka edaspidi töötukassa eelarvest nagu see oli varem kolme

eraldi andmekogu puhul. Kuna tegemist on õigusliku muudatusega, millega ei kaasne sihtrühma

jaoks lisategevusi ega -kulusid, on mõju ulatus sihtrühma jaoks väike. Mõju sagedus on samuti

väike, kuna õigusliku süsteemi lihtsustamine on ühekordne tegevus.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatus suurendab õigusselgust nii töötukassa kui ka andmesaajate jaoks, kuivõrd muudatuse

tulemusel on ühised nõuded töötukassa kõigi andmete kohta ühes andmekogu põhimäärus.

Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Kuna tegemist on õigusliku muudatusega, millega ei

kaasne sihtrühma jaoks lisategevusi ega -kulusid, on mõju ulatus väike. Mõju sagedus on samuti

väike, kuna õigusliku süsteemi lihtsustamine on ühekordne tegevus.

Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Mõju sihtrühm: andmete vastutav töötleja ehk töötukassa

Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus

Eelnõuga muutub võrreldes hetkel kehtivate eraldiseisvate andmekogude ülesehitusega

loodava ühtse andmekogu ülesehitus, mis koosneb operatiivbaasist, mida kasutatakse

seadustest tulenevate ülesannete igapäevaseks täitmiseks ning andmelaost, mida kasutatakse

eeskätt äriprotsesside toetamiseks, statistika ja analüüside tegemiseks (sh andmete

väljastamiseks riiklikuks statistikaks ning teadusuuringute läbiviimiseks), töötukassa vahendite

planeerimiseks ja tegevuse korraldamiseks. Andmelao kasutamine vähendab operatiivbaasi

koormust. Muudatuse rakendamine ei too kaasa töötukassa infosüsteemide arendamise

vajadust. Samuti säilib võrreldes seni eraldiseisvate andmekogudega ühtse andmekogu

turvaklass K2T1S2 ning keskmine turbeaste. Mõju ulatus töötukassa jaoks on keskmine, kuna

ühtse andmekogu loomine lihtsustab tulevikus andmekogu arenduste tegemist, suurendab

arenduskiirust ning võimaldab vähendada tulevikus tehtavaid arenduskulusid, kuna

arendamisel saab kasutada samu või sarnaseid tehnoloogilisi lahendusi. Mõju sagedus

töötukassa jaoks on regulaarne, kuna nii operatiivbaasi kui ka andmeladu kasutatakse

igapäevaselt tööülesannete täitmiseks.

Ebasoovitavate mõjude risk

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatus mõjutab positiivselt andmete vastutavat töötlejat ehk töötukassat. Mõju ulatus

töötukassa jaoks on keskmine – ühtse andmekogu loomine lihtsustab tulevikus andmekogu

arenduste tegemist, suurendab arenduskiirust ning võimaldab vähendada tulevikus tehtavaid

arenduskulusid. Mõju sagedus töötukassa jaoks on regulaarne, kuna andmekogu kasutatakse

igapäevaselt. Kokkuvõttes on muudatusel töötukassa jaoks oluline mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi ega -kulusid. Töötukassa infosüsteeme arendada

ei ole vaja. Määruse rakendamisega seoses vähenevad tulevikus infosüsteemide arenduskulud,

kuna saab kasutada samu või sarnaseid tehnoloogilisi lahendusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Kaitseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,

Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse

Inspektsioonile, töötukassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Riigi Infosüsteemi Ametile ja

Statistikaametile. Eelnõu kavand on rakendusaktina lisatud tööturumeetmete seaduse eelnõu

juurde (eelnõu 735 SE)9.

9https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/53f44eaa-2715-43a5-b78e-

e9ef2dc8a86a/T%C3%B6%C3%B6turumeetmete+seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

Kaitseministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Rahandusministeerium

31.10.2023 nr 2-1/2023/4633

Töötukassa andmekogu põhimääruse eelnõu

kooskõlastamine

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töötukassa andmekogu põhimääruse

eelnõu.

Palume kooskõlastust hiljemalt 16. novembriks 2023.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) määruse eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa

Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametühingute Keskliit

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO

Statistikaamet

Riigi Infosüsteemi Amet

Kristi Suur

5913 9212 [email protected]