Töötukassa põhimääruse eelnõu

Saatja: Kertu Nurmsalu <[email protected]>

Saadetud: 14.11.2023 09:52 Adressaat: Ethel Bubõr <[email protected]>

Koopia: SiM info <[email protected]> Teema: Töötukassa põhimääruse eelnõu Manused: image001.png; image002.png; image003.png

Tere!

Eelnõul on nii palju ettevalmistajaid, et ei osanud valida kellele saata, seega saadan hoopis õigusnõunikule

Meil on eelkõige rahvastikuregistri vaatest mõned tähelepanekud, osad on ka kehtivates põhimäärustes

nii, aga saab ehk paremaks.

 Eelnõu § 6 lõike 1 punkt 2: andmekogusse kantakse füüsilise isiku kohta isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja sugu;

Soovime siin täpsustust rahvastikuregistri (RR) vaates, sest eeldame, et RR saab olema põhiandmekogu, kust andmeid saadakse.

Kas isiku andmed peavad olema enne rahvastikuregistris, et ta töötukassa andmekogusse kanda? Kui jah, siis RR-is on isikukood olemas, sest rahvastikuregistrist saadavate andmete juures on mainitud, et rahvastikuregistrist võetakse vaid isikukood.

Samas on selles sättes täiendavalt toodud ka, et selle puudumisel sünniaeg ja sugu. Neeid andmeid ei ole aga loetletud § 40 lõike 2 punktis 1

 Eelnõu § 6 lõike 1 punkt 4: Andmekogusse kantakse füüsilise isiku kohta: postiaadress,

telefoninumber ja e-posti aadress

Kas kontaktandmed on mõeldud alati küsida inimese käest? Seletuskirjas on toodud, et seda võetakse nii isikult kui RR-st. Üldjuhul võetakse kontaktandmeid ka RRst ning kui inimene soovib,

siis ta saab muuta või lisada kontaktaadresse ehk siis anda uusi, mille andmeandja annab üle X-tee rahvastikuregistrile (asutus tuleb sätestada Vabariigi Valitsuse määrusega rahvastikuregistri lisa -

aadressi ja kontaktandmete andmeandjaks). Kas sellise lahenduse peale on selle andmekogu loomise raames mõeldud?

Sama sätte punktis 3 on toodud elukoha aadressianded, RRS-is on toodud elukoha aadress – võiks kasutada seadusega sama sõnastust.

Ja lõikes 3 kui panagakonto omanik ei ole isik ise, siis tuleb anda pangakonto omaniku nimi ja konto nr. Kas nimest piisab või peaks olema ka isikukood?

 Eelnõu § 7 lõike 1 punkt 3, § 28 punkt 3 ja § 40 lõike 2 punkt 1: elamisloa või elamisõiguse

kehtivuse aeg; pikaajalise või tähtajalise elaniku elamisloa kehtivusaeg, elamisõiguse

kehtivusaeg

Kõigepealt küsime, kas sõnadel „pikaajalise või tähtajalise elaniku“ on selles sättes eriline vajadus või võiks neis kolmes paragrahvis ühtlustada, kasutades kas „elamisõiguse kehtivuse aeg“ või

„pikaajalise või tähtajalise elaniku elamisloa kehtivusaeg või elamisõiguse kehtivusaeg“. Või on

see erisus nö kaasa tulnud kehtivatest põhimäärustest, sest nt „Töötuna ja töötotsijana….“ PM-i §

7 ja „Töövõime hindamise….“ PM-i § 5 on need omavahel võrrelduna ka erinevalt edasi antud.

Lisaks RR-i vaates. Kui on tähtajatu luba elada, siis RR-s ei ole selle kohta märget. Ehk et kui andmeid võetakse RR-st, siis tähtajatute puhul jääb vastav andmeväli tühjaks. Seega palume mõelda, kas on vajalik eelnõu sõnastust täpsustada või seletukirjas kirjeldada tehnilist poolt, et

tähtajatute elamislubade/elamisõiguste puhul RR-st selliseid andmeid ei tule, sest RR-s ei ole kehtivuse lõpu aega neil juhtudel toodud. Ka kehtivates põhimäärustes on see praegu nii, seega ka

praegu peaks vastav andmeväli tühjaks jääma. Aga kui teha uus terviktekst, siis on võimalik ka seda osa parandada.

§ 7 lg 1 p 4 sõnastuse osas teeme ettepanku seda muuta. Kas nt „lühiajaliselt Eestis töötamise kestus“ või „registreeritud lühiajaliselt Eestis töötamise periood“

 Eelnõu § 23 lg 1 p 4 – registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja. Kas on ka registreerimata

FIE-sid?

 Kas FIE-ga seotud isikuandmed võetakse rahvastikuregistrist?

 Eelnõu § 40 lõike 2 punktis 1 on öeldud, et rahvastikuregistrist on õigus saada kuni 8-

aastaste laste nimed ja isikukoodid, alla 18-aastaste puudega laste nimed ja isikukoodid.

Miks on vanusepiiriks toodud kuni 8-aastaste laste andmed. Nt TSÜSis on üks vanusenäitaja

7- aastane

Lisaks märgime, et RR-s ei ole olemas sellist teenust, et saaks ainult kuni 8-aastaste laste nimesid

ja isikukoode. Isiku andmed on andmed tema laste kohta st rahvastikuregistrist laste päringu puhul

tulevad vastuseks kõik lapsed. Küll saab teha päringut ka nii, et vastuseks on isiku alaealiste laste

arv (st ainult arv, vanust ei ole kaasas). Kas sellised andmed oleksid piisavad eesmärgi täitmiseks?

„Töövõime hindamise..“ on toodud alla 3-aastane laps, seda ei saa RR-st otse vaid tuleb ise

arvutada lapse vanus. „Töötuna ja tööotsijana….“ on toodud l§ 36 lapse vanuse andmed – ka neid

andmeid RR eraldi ei kogu vaid RR-is nagu märgitud on alaealised lapsed. Samuti ei ole

rahvastikuregistris andmeid isiku puude kohta, mille kohta saaks andmeid anda ilmselt tervisho iu

valdkond.

 Eelnõu § 40 lõike 2 punkt 2: RRst õigus saada piiratud teovõimega isiku esindaja ja

esindusõiguse aluse ja ulatuse ning lapse vanuse andmeid.

Juhul kui jutt on seaduslikust esindusest, siis see saaks olla eelmises punktis ehk ühes loetelus,

kuna need andmed (eestkoste andmed, hooldusõiguse andmed) on isiku enda andmeteks

rahvastikuregistris.

Samas tekkisid küsimused, et mida mõeldakse esindusõiguse aluse all ja milliseid andmeid

rahvastikuregistrist selleks soovitakse?

Miks 2. punktis on vaid lapse vanuse andmed ja millisel eesmärgil neid vajataks? Punktis 1 on vaja

rohkemaid kuni 8-aastase lapsega seotud andmeid. Samas kui siin punktis on kõigi laste vanuse

andmeid, mitte vaid kuni 8-aastaste. Kas siin mõeldakse ka täiskasvanud lapsi?

 Põhimääruses võiks olla toodud ka andmekogu likvideerimine/lõpetamine. Ja kas selle

andmekogu üle on ka järelevalve tegemine võimalik, AKI-l kindlasti ja vastutav töötleja

saab oma töötajaid ka kontrollida, volitatud töötlejat selle andmekogul ei ole.

 Kas praegu kehtivad 3 andmekogu põhimäärused tuleb kehtetuks tunnistada?

 Kas andmekogu andmed on avalikud? Tervitab Kertu Nurmsalu õigusnõunik

Siseministeerium

[email protected]

+372 5308 1180