Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. aasta korralduse nr 96 „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“ muutmise eelnõu

EELNÕU

23.03.2026

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Tallinn, Toompea 2026 nr

Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. aasta

korralduse nr 96 „Alaliste riigikaitseobjektide

määramine“ muutmine

Riigikaitseseaduse § 84 lõike 2 alusel:

1. Kehtestada Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. aasta korralduse nr 96 „Alaliste

riigikaitseobjektide määramine“ lisad 2, 3, 5 ja 6 uues sõnastuses (lisatud).

2. Põhjendused objekti riigikaitseobjektiks määramise kohta on esitatud korralduse

seletuskirjas ning lisades 2, 3, 5 ja 6.

3. Siseministeeriumil teha korralduse punktis 2 nimetatud teave teatavaks korralduse

lisade 2, 3, 5 ja 6 loetellu lisatud riigikaitseobjektide valdajatele ning muule menetlusosalisele

neid puudutavas osas.

4. Korraldust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud tähtaja jooksul, tingimustel ja korras.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa 2. Elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektid (piiratud taseme riigisaladus)

Lisa 3. Avaliku korra tagamiseks olulised riigikaitseobjektid, sealhulgas objektid, mille

kahjustamise või hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja

ühiskonna turvatunde kahjustamise oht (piiratud taseme riigisaladus)

Lisa 5. Julgeolekuasutuse kasutuses olevad riigikaitseobjektid, sealhulgas julgeolekuasutuse

ehitised ehitusseadustiku tähenduses (piiratud taseme riigisaladus)

Lisa 6. Sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjektid (piiratud taseme riigisaladus)

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. aasta korralduse

nr 96 „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse korraldus „Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. aasta korralduse nr 96

„Alaliste riigikaitseobjektide määramine“ muutmine“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse

riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 84 lõike 2 alusel. Eelnõuga kehtestab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. aasta korralduse nr 96 „Alaliste riigikaitseobjektide

määramine“ lisad 2, 3, 5 ja 6 uues sõnastuses.

RiKS § 83 lõike 1 kohaselt võib riigikaitseobjektiks määrata maa-ala, ehitise või seadme

(edaspidi ka objekt), mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht

riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada

riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või

elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimise.

1.2. Korralduse ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse ja süüteomenetluse osakonna

juhataja Indrek Link ([email protected]) ja nõunik Ago Iloste (teenistussuhe

lõppenud). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi

õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs

([email protected]).

1.3. Märkused

Korraldus ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, muu menetluses oleva

eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. aasta korraldust nr 96 „Alaliste

riigikaitseobjektide määramine“ avaldamismärkega RT III, 27.03.2020, 5.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. aasta korraldust nr 96 „Alaliste

riigikaitseobjektide määramine“, kuna muudetakse riigikaitseobjektide loetelu.

Eelnõuga kehtestatakse uues sõnastuses järgmised korralduse lisad:

1) lisa 2 „Elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektid“;

2) lisa 3 „Avaliku korra tagamiseks olulised riigikaitseobjektid, sealhulgas objektid, mille

kahjustamise või hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja

ühiskonna turvatunde kahjustamise oht;

3) lisa 5 „Julgeolekuasutuse kasutuses olevad riigikaitseobjektid, sealhulgas julgeolekuasutuse

ehitised ehitusseadustiku tähenduses“;

4) lisa 6 „Sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjektid“.

Korralduse lisade 2 ja 3 muutmine on tingitud vajadusest määrata riigikaitseobjektideks

energia- ja sidetaristu objekte, kuna nende teenuse halvenemine või katkemine võimaliku ründe

2

tagajärjel võib avaldada olulist negatiivset mõju ning vähendada riigi vastupanuvõimet. Samuti

tugevdab see energiajulgeolekut, arvestades et energia- ja sidetaristu toimimine on riigi

julgeoleku, ühiskonna toimimise ning kriisiolukordades elutähtsate teenuste katkematu

osutamise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Korralduse lisade 5 ja 6 muutmine on seotud

objektide asukohtade muutumisega ning vajadusega lisada nimekirja täiendavad sisejulgeoleku

tagamiseks vajalikud objektid.

Riigikaitseobjektide loetelu muutmine ning täiendavate objektide määramine

riigikaitseobjektideks on vajalik, et tagada riigile oluliste objektide ajakohane määratlemine

ning võimaldada nende turvalisuse tagamiseks rakendada Vabariigi Valitsuse 23. septembri

2016. aasta määrusega nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ (edaspidi riigikaitseobjekti kaitse

kord) ette nähtud füüsilise kaitse meetmeid.

Korralduse lisades esitatud teave, mille avalikustamine ohustaks kaitsemeetmete rakendamist,

nagu riigikaitseobjekti täpne paiknemine ja seosed teiste riigikaitseobjektidega (objektide

koondloetelu kategooriate kaupa), on tunnistatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta

määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi RSVKK) § 8

lõike 11 punkti 2 alusel riigisaladuseks.

Korraldust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud tähtaja jooksul, tingimustel ja korras. Halduskohtusse pöördumise õigus

on isikul, kes leiab, et korraldus rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi. Kaebus esitatakse

halduskohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul alates päevast, mil isik sai korraldusest teada

või pidi sellest teada saama. Kohus kontrollib kaebuse alusel korralduse õiguspärasust.

3. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusaktidega seotud.

4. Korralduse mõju

Eelnõu avaldab riigi julgeolekule positiivset mõju. Eelnõuga täiendatakse selliste riigile oluliste

objektide loetelu, millel tuleb objekti füüsilise turvalisuse tagamiseks rakendada olenevalt

objekti kategooriast füüsilise kaitse meetmeid, mis on kehtestatud riigikaitseobjekti kaitse

korraga. Riigikaitseobjekti kaitse korras sätestatud kohustuste rakendamisega suureneb

eelnõuga korralduse lisadesse 2, 3, 5 ja 6 arvatud objektide turvalisus. Lisaks paraneb eelnõu

jõustumisega riigi valmisolek reageerida ohuolukordadele riigile oluliste objektide turvalisuse

tagamisel. Eelnõukohaste muudatuste jõustumisega suureneb ühtsetel alustel kaitstavate

riigikaitseobjektide ring ja seega ka riigi julgeolek.

Ettevõtjatele kuuluvate objektide lisamine riigikaitseobjektide nimekirja suurendab nende

toimepidevust ning tagab seeläbi nii avalikkusele kui ka riigiasutustele nende ülesannete

täitmiseks vajalike kaupade ja teenuste kättesaadavuse.

Eelnõu koostamise ajal on vastava valdkonna eest vastutav ministeerium tutvustanud

kavandatavaid muudatusi lisanduvate objektide valdajatele ja selgitanud, miks on vaja need

objektid riigikaitseobjektideks määrata. Lisanduvate objektide loetelu on korrigeeritud

objektide valdajatelt saadud tagasiside alusel.

3

5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Korralduse jõustumisega kaasnevad riigikaitseobjekti valdajatele riigikaitseobjekti kaitse

korrast tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud. Kulud kaasnevad nii dokumentide

(riskianalüüsi ja turvaplaani) koostamise kui ka kohustuslike ehituslike, tehniliste ja

töökorralduslike meetmete rakendamisega.

Valitsusasutuste kasutuses olevate objektide puhul tuleb kuludega arvestada eelarve

planeerimisel. Kulud on objektipõhised, sõltudes objekti kategooriast ja sellest, milliseid

meetmeid on objektil juba varem rakendatud. Selleks et viia riigikaitseobjektiks määratud

objekt riigikaitseobjekti kaitse korra nõuetega vastavusse, ei ole riigieelarvest lisavahendeid

ette nähtud. Kulude katmiseks tuleb leida vahendid sisemiste ümberkorralduste arvelt.

Riigikaitseobjekti ehituslikke, tehnilisi ja töökorralduslikke meetmeid ohu ennetamiseks,

tõkestamiseks ja selle realiseerumise tagajärgede leevendamiseks kirjeldatakse

riigikaitseobjekti kaitse korra § 15 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigikaitseobjekti turvaplaanis, mis

kooskõlastatakse enne selle kinnitamist Kaitsepolitseiametiga. See tähendab, et alles

turvaplaani koostamise järel nähtub, milliseid kulusid peab riigikaitseobjekti valdaja

planeerima.

Riigikaitseobjekti kaitse korra alusel on Kaitsepolitseiameti ülesanne hinnata riigikaitseobjektil

rakendatavate meetmete vastavust objekti kategooriale ning nõustada A-, B-, C- ja F-kategooria

objekti valdajat riskianalüüsi ning turvaplaani rakendamisel. Korralduse jõustumisega suureneb

Kaitsepolitseiameti töökoormus ja sellega kaasnevad lisakulud kaetakse asutuse eelarvest.

6. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub selle teatavakstegemisel. Korraldus (välja arvatud riigisaladust sisaldavad

lisad) avaldatakse Riigi Teatajas, arvestades Riigi Teataja seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 ning

§ 4 lõike 1 punktides 2 ja 3 (avalik huvi) sätestatut.

7. Korralduse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS1 kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile

ning arvamuse andmiseks Kaitsepolitseiametile ja Riigikantseleile. Justiits- ja

Digiministeerium ning Riigikantselei kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kuna ülejäänud

ministeeriumid eelnõu kohta märkusi ei esitanud, võib Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari

2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt lugeda, et nad

on selle vaikimisi kooskõlastanud.

1 EIS-i menetlus: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/62c9e42d-4bca-4d0d-b0a5-58854bfb8ad4.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

30.03.2026 nr 9-1/39-1

Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2017. aasta

korralduse nr 96 „Alaliste riigikaitseobjektide

määramine“ muutmise eelnõu

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse

6. aprilli 2017. aasta korralduse nr 96 „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“ muutmise

eelnõu (edaspidi eelnõu).

Eelnõu lisad on tunnistatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 8 lõike 1 punkti 2 alusel piiratud tasemega

riigisaladuseks. Eelnõu lisad edastatakse vastava registri kaudu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1) eelnõu 1 lehel;

2) seletuskiri 3 lehel;

3) eelnõu lisad (piiratud taseme riigisaladus).

Indrek Link 6125099

[email protected]