Kultuurimälestise andmete muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 30.03.2026 nr 59

Kultuurimälestise andmete muutmine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 14 lg 1, § 19 lg 1 ja § 20 lg 6 alusel:

1. Muudan kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa punkti 1403, asendades mälestise Linnus „Kloodi Pahnimägi“

(kultuurimälestiste registri nr 10354) nimetuse nimetusega Linnus ja asulakoht.

2. Muudan mälestise piiri ja kehtestan uue piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.

3. Muudan kaitsevööndi piiri ja kehtestan uue kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja

lisas 1.

Muinsuskaitseametil kanda mälestise ja kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja riigi

maakatastrisse ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades

kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras

I. Asjaolud

1.1. Rakvere vallas Päide ja Veltsi külade piiril asuv arheoloogiamälestis Linnus „Kloodi

Pahnimägi“ (kultuurimälestiste registris nr 10354) võeti kultuurimälestisena riikliku kaitse

alla kultuuriministri 01.09.1997 määrusega nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa

punktiga 1403.

1.2. Vahemikus 2019. ja 2022. esitati Keskkonnaametile mitu Veltsi uuringuruumide

geoloogilise uuringuloa taotlust, millega seoses küsis Keskkonnaamet Muinsuskaitseameti

seisukohta. Kuna geoloogiline uuring ning sellega seotud tegevused mõjutavad nii

arheoloogilise kultuurkihi säilimist linnusel ja kaitsevööndi alal kui ka mälestisele sobiva ja

toetava keskkonna ning mälestisega seotud kultuuriväärtuslike elementide säilimist, tekkis

küsimus, kas esineb vajadus mälestise ja selle kaitsevööndi piiride täpsustamiseks. Mälestise

piiri täpsustamise menetluse algatamise vajaduse üle otsustamiseks tellis Muinsuskaitseamet

2021. aastal eksperdihinnangu arheoloog Tõnno Jonuksilt.

1.3. 12.11.2020 tegi Rakvere Vallavalitsus ettepaneku algatada mälestise kaitsevööndi

suurendamise menetlus Kiigemetsa katastriüksusel (KÜ 66101:001:0195). Ettepaneku

tegemise põhjendusena tõi vallavalitsus välja asjaolu, et OÜ Largemar on esitanud

geoloogiliste uuringute taotlusmaterjalid, mis hõlmavad osaliselt ka kinnismälestise ala.

Juhul, kui kaevandamiseks luba saadakse, muutuks mälestist ümbritsev ruumiline kontekst

olematuks, kuna see kaevataks läbi.

1.4. 17.12.2020 esitas Kiigemetsa katastriüksuse (KÜ 66101:001:0195) omanik P.N.

Muinsuskaitseametile ettepaneku vähendada mälestise ala selliselt, et see jääks vaid

Pahnimäe katastriüksusele (KÜ 66201:001:0534), ja kaotada mälestise kaitsevöönd või

vähendada seda selliselt, et see asuks vaid Pahnimäe, st mitte Kiigemetsa katastriüksusel.

Kinnitatud

kultuuriministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 59

Ühtlasi paluti arvesse võtta omandiõiguse piiramist. Seejuures esitati arvamus, et mälestis ei

vasta osaliselt või täielikult arheoloogiamälestise riikliku kaitse kriteeriumitele, mistõttu

oleks mälestise ja kaitsevööndi ala vähendamine põhjendatud. Muinsuskaitseamet vastas

mälestise ala ja kaitsevööndi vähendamise ettepanekule 11.01.2021, selgitades oma

vastuses, et tegu on maastikuliselt imposantse ja väga hästi säilinud linnusega, mille

elemendid jagunevad Pahnimäe ja Kiigemetsa kinnistute vahel. Ühtlasi täpsustas

Muinsuskaitseamet, et mälestise piiride muutmine ei hõlmaks üksnes Kiigemetsa

katastriüksust, vaid piirkonda vaadeldaks tervikuna. Muinsuskaitseamet teavitas muuhulgas,

et menetlusprotsessi käigus tellitakse arheoloogiline ekspertiis, millega selgitatakse välja

maa-ala kultuuriväärtus ja selle ulatus.

1.5. 19. ja 30.10.2021 teostas arheoloog Tõnno Jonuks eksperdihinnangu1 (edaspidi

eksperdihinnang) koostamise raames linnuse alal ja selle lähiümbruses arheoloogilise

uuringu. Selle käigus kaevati alale prooviauke ning kasutati otsinguvahendit, et teha kindlaks

pinnases esineva arheoloogilise materjali olemasolu. Arheoloogilise uuringu tulemuste ning

varasemalt teada olevate andmete analüüsimise alusel koostati mälestise piiride ja

kaitsevööndi ulatuse osas eksperdihinnang. Eksperdihinnangus toodi kokkuvõtvalt välja, et

senine mälestise ala ei hõlma kogu linnusega seotud struktuure ega arheoloogilise

kultuurkihiga maa-ala ning mälestise ja kaitsevööndi piiride määramisel tuleb arvestada

kogu loodusliku pinnavormiga, millel linnus paikneb ja mis oli osa kaitserajatisest kui

tervikust, ning linnusega lahutamatult seotud asulakohaga selle põhjaküljel.

Muinsuskaitseamet kiitis eksperdihinnangu aruande2 heaks 29.12.2021 ja otsustas algatada

mälestiseks olemise muutmise menetluse.

1.6. 01.09.2021 tegi Rakvere Vallavalitsus ettepaneku võtta ajutise kaitse alla linnuse

lähiümbrus, millel plaanitakse Muinsuskaitseameti tellimisel teha uuringud mälestise piiride

täpsustamise eesmärgil. Ettepanek tehti seoses 17.08.2021 vallavalitsusele

Keskkonnaametilt laekunud teatega Veltsi II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusse

võtmisega ja taotluse kohta arvamuse küsimisega.

1.7. 02.09.2021 saatis Keskkonnaamet Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringuloa andmise

otsuse eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks, millele Muinsuskaitseamet vastas

17.09.2021, juhtides tähelepanu, et Muinsuskaitseamet on sõlminud lepingu

eksperdihinnangu tegemiseks, mille üheks eesmärgiks on esitada ettepanekud Kloodi

Pahnimäe linnuse ala ja selle kaitsevööndi säilitamise või muutmise kohta. Ühtlasi toodi

välja, et seoses eksperdihinnangu tellimisega vaatas Muinsuskaitseamet üle geoloogiliste

uuringute läbiviimise metoodika ning jõudis järelduseni, et juhul, kui uuringute käigus tuleb

puuraukude asemel kaevata kaeveõõned, seab see takistused eksperdihinnangu tegemisele,

kuna kaeveõõnte kaevamisel eemaldatakse suures ulatuses pinnast ning selles leiduvad

võimalikud koha peal lasuvad arheoloogilised struktuurid ja kihid. Kuna geoloogilise

uuringu läbi viimisega kaasneb oluline oht, et maa-ala võimalikud kultuuriväärtuslikud

elemendid võivad enne eksperdihinnangu tegemist hävida või neid võidakse rikkuda, võttis

Muinsuskaitseamet linnuse vahetus läheduses oleva asulakoha ajutise kaitse alla 17.09.2021

Muinsuskaitseameti peadirektori käskkirjaga nr 56-A.

1.8. 06.10.2021 esitasid P.N., Osaühing Largemar ja Päide Liiv OÜ Muinsuskaitseametile vaide,

millega taotleti Muinsuskaitseameti 17.09.2021 käskkirja nr 56-A ajutise kaitse

kehtestamiseks asulakohas ja Muinsuskaitseameti 17.09.2021 Keskkonnaametile edastatud

arvamuse kehtetuks tunnistamist. Muinsuskaitseamet vastas vaidele 16.11.2021, et

1 Arheoloogiliste uuringute aruanne Kloodi Pahnimäe linnusel (reg-nr 10354) ja ajutise kaitse all oleval asulakohal

(reg-nr AK 31147) ning eksperdihinnang mälestise ja selle kaitsevööndi ulatuse ja piiride kohta, 2021. OÜ

Muinaslabor, Tõnno Jonuks: L-26591_Aeelu_2021_JonuksT_linnus-10354_ak-A31147_L-

Virumaa_KloodiPahnimagi.pdf 2 Link T. Jonuksi eksperdihinnangule (2021), mis on samuti leitav kultuurimälestiste registris mälestise nr 10354

infost: L-26591_Aeelu_2021_JonuksT_linnus-10354_ak-A31147_L-Virumaa_KloodiPahnimagi.pdf

Kinnitatud

kultuuriministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 59

vaidlustatud käskkirja otsustati täiendada põhjendustega, kuid vaie jäeti rahuldamata.

Keskkonnaametile esitatud arvamuse osas asus Muinsuskaitseamet seisukohale, et

arvestades haldusmenetluse seaduse § 72 lg 2 ei ole vaie menetlustoimingu ehk loamenetluse

käigus antud arvamuse peale lubatav. Arvamust kui menetlustoimingut saab vaidlustada

vaid koos sisulise otsusega ehk Keskkonnameti poolt geoloogilise uuringuloa kohta tehtava

otsusega.

1.9. 01.11.2021 edastas Keskkonnaamet Muinsuskaitseametile Veltsi IV uuringuruumi

uuringuloa andmise korralduse ja loa täiendatud eelnõu tutvumiseks ja arvamuse

avaldamiseks. Muinsuskaitseamet vastas 05.11.2021, et nõustub geoloogilise uuringu loa

väljastamisega, kuna geoloogiliste uuringute eelnõus on välja toodud Muinsuskaitseameti

soovil täiendavad tingimused: kohustus küsida Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba

enne välitööde teostamist; kaeveõõnte rajamise keeld Veltsi IV uuringuruumi teenindusmaal

enne kultuuriväärtuste kindlaks tegemist ja eksperdihinnangu valmimist; juhul kui uuringu

raames on vajalik teostada raiet, tuleb sellest eelnevalt anda teada ka Muinsuskaitseametile.

1.10. 17.12.2021 arutas Muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi eksperdinõukogu ajutise kaitse

all oleva asulakoha kaitse alla võtmise ning Linnuse „Kloodi Pahnimägi“ ja selle

kaitsevööndi piiride muutmise küsimusi. Eksperdinõukogu nõustus Tõnno Jonuksi

eksperdihinnangus antud soovitustega.

1.11. Muinsuskaitseamet teavitas 27.01.2022 Rakvere Vallavalitsust ja vaide esitanud osapooli (P.

N., Osaühing Largemar ja Päide Liiv OÜ) esindavat advokaadibürood Kaevando &

Partnerid, et arvestades eksperdihinnangu tulemusi ja eksperdinõukogu seisukohta algatab

Muinsuskaitseamet mälestiseks olemise muutmise menetluse.

1.12. 17.03.2022 pikendas Muinsuskaitseamet ajutise kaitse tähtaega peadirektori käskkirjaga nr

23-A kuni 17.09.2022 ning vähendas ajutise kaitse alla võetud maa-ala suurust vastamaks

alale, mida plaanitakse mälestiseks tunnistada. Menetlusosalisi teavitati sellest 23.03.2022.

1.13. 21.07.2022 saatis Muinsuskaitseamet Keskkonnaametile täiendava seisukoha geoloogilise

uuringuloa väljastamise kohta Veltsi IV uuringuruumis. Muinsuskaitseamet selgitas

pikendatud ajutise kaitse alaga seotud asjaolusid, sh rakenduvaid nõudeid.

Muinsuskaitseamet oli tutvunud Päide Liiv OÜ esitatud ettepanekutega ning esitas

täpsustatud seisukohad, et nõustutakse endiselt Veltsi IV uuringuloa taotluse menetlusega

kui uuringuloa eelnõusse kantakse tingimused: menetluses oleva mälestise alal võib

geoloogilist uuringut läbi viia puuraukude meetodil, kui on tagatud arheoloogiline uuring;

ajutise kaitse alal on lubatud geoloogiline uuring, kui kaeveõõnte rajamisel on tagatud

arheoloogilise uuringu läbi viimine; arheoloogiliseks leiukohaks määramise menetluse alal

on lubatud teha geoloogiline uuring, kuid peale menetluse läbi viimist on alal kohustus teha

arheoloogiline uuring. Ühtlasi juhtis Muinsuskaitseamet tähelepanu, et kaitse all oleva

linnuse „Kloodi Pahnimägi“ alal ei ole geoloogilise uuringu tegemine lubatud, kuna

puuraugud ja kaeveõõned võivad lõhkuda linnusega seotud struktuure.

1.14. 28.01.2026 teavitas Keskkonnaamet Muinsuskaitseametit, et on võtnud menetlusse Päide

Liiv OÜ 07.01.2026 esitatud taotluse, mille kohaselt soovitakse keskkonnaluba mäeeraldisel

täiteliiva kaevandamiseks. Taotletav Veltsi IV liivakarjäär asub Pahni (KÜ 66201:001:0958)

kinnistul ja jääb osaliselt mälestise kavandatava kaitsevööndi alale.

1.15. 13.02.2026 vastas Muinsuskaitseamet Keskkonnaameti teavitusele, et on taotluse sisuga

tutvunud, soovib olla kursis selle edasise menetlusega ning ühtlasi ei nõustu Veltsi IV

liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusega esitatud kujul, sest kaevandamine linnuse

ja asulakoha kavandatava kaitsevööndi alal on vastuolus mälestise kaitsevööndi

eesmärkidega ning mälestist ümbritsev keskkond ja ruumiline kontekst muutuks

pöördumatult.

1.16. 20.02.2026 teavitas Keskkonnaamet, et on peatanud 07.01.2026 esitatud Veltsi IV

liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluse kuni arheoloogiamälestise Linnus „Kloodi

Kinnitatud

kultuuriministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 59

Pahnimägi“ kaitsevööndi piiride muudatuse menetluse lõpuni või uute asjaolude

selgumiseni.

1.17. Käskkirja kohaselt muudetakse 01.09.1997 määruse nr 59 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 1403 arheoloogiamälestise Linnus „Kloodi Pahnimägi“

(kultuurimälestiste registri number 10354) nimetust nii, et selle uueks nimetuseks saab

„Linnus ja asulakoht“ (edaspidi ka mälestis), ja kehtestatakse mälestisele piir, mis hõlmaks

linnust ja seda ümbritsevat asulakohta, samuti muudetakse mälestise kaitsevööndi ulatust.

Muudatuste aluseks on eksperdihinnang, mille kohaselt seni kaitse alla võetud ala ei taga

mälestise ja seda ümbritseva kultuuriväärtusliku keskkonna terviklikku säilimist.

II. Mälestise koosseis ja piir

2.1. Mälestise koosseisu kuuluvad muinasaegne linnus ja asulakoht.

2.2. Mälestise senine ala, mis hõlmas linnuse platood ning seda vahetult ümbritsevaid valle ja

nõlvasid, oli ligi 2,93 ha suurune. Mälestise senine piir lähtus alusandmetest

(topograafilistest kirjeldustest) ja linnuse maastikul füüsiliselt eristatavast kujust.

2.3. Mälestise piire muudetakse, sest senine ala ei hõlma kogu linnuse ja asulakohaga seotud

struktuure ega arheoloogilise kultuurkihiga maa-ala. Uue piiri määramisel arvestatakse

eksperdihinnangu ja arheoloogiapärandi eksperdinõukogu soovitusi, mis tuginevad

ajaloolistele allikatele, säilinud linnuse elementidele ning asulakoha kultuurkihi ja seotud

arheoloogiliste leidude levikule.

2.4. Piir jälgib läänes, lõunas ja idas loodusliku pinnavormi jalamit, hõlmates ka kaht oosi

idanõlva all olevat termokarsti lohku, mille põhja ladestunud paksude setete all võib

eksperdihinnangule tuginevalt olla arheoloogilisi leide. Põhja suunas on kaitsealuse ala

piiriks oosi põhjapoolset ja lõunapoolset osa eraldav madalam nõgu, mis võib vähemalt

osaliselt olla inimtekkeline.

2.5. Mälestis paikneb osaliselt Kiigemetsa (KÜ 66101:001:0195) kinnistu idapoolses osas,

hõlmates vähem kui poolt kinnistut, ja Pahnimäe (KÜ 66201:001:0534) kinnistu

lõunapoolses osas, hõlmates ligi poolt kinnistut. Mälestise ala hõlmab nii linnust kui sellega

lahutamatult seotud pinnavorme ja asulakohta. Ligi 6,02 ha suuruse mälestise ala piir on

toodud käskkirja lisas 1.

III. Riikliku kaitse eeldus

3.1. MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või

maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik,

ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse

kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku

kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi

määrus) sätestatud kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele, kuid ei pea

vastama igale kriteeriumile. Kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

3.2. Kloodi linnuse ja asulakoha puhul on riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest kaalukamad

selektiivsus ja originaalsubstantsi säilivus.

Riikliku kaitse üldised kriteeriumid

3.3. Riikliku kaitse üldistest kriteeriumitest vastab mälestis:

3.3.1. selektiivsuse kriteeriumile (määruse § 2 p 2), kuna mälestis on selgelt eristuv objekt ja

looduses vaadeldav otsene märk inimeste tegevusest maastikul. Linnus ja asulakoht on

arheoloogiliste uuringute põhjal dateeritud I aastatuhandesse pKr. Selle ajastu mälestised on

tüüpiliselt vähese leiumaterjaliga ja neid on vähe uuritud ehk iga selleaegne muistis on

olulise tähendusega ning iga leid suure kultuuriväärtusega. Linnusevallist põhja pool tasasel

oosialal on tuvastatud võimalik külapidude koht või kiigeplats, mis näitab, et ala on olnud

Kinnitatud

kultuuriministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 59

kogukondade jaoks oluline ka pärast linnuse ja asula algse funktsiooni kadumist. Samalt alalt

on leitud uusaegse, 19. sajandi lõpu kuni 20. sajandi alguse hoonepõhi;

3.3.2. originaalsubstantsi säilivus kriteeriumile (määruse § 2 p 3). Maastikuliselt on Kloodi

Pahnimägi hästi säilinud ja selgelt äratuntav maamärk. Pahnimäe oos on loodusliku

pinnavormina osa mälestise originaalsubstantsist, kuna see oli linnuse ja asulakoha

asukohavaliku ja rajamise eelduseks. Ajalooliselt on teada, et looduslikke pinnavorme on

linnuste kasutusajal kaitsefunktsioonist lähtuvalt ümber kujundatud. Linnusest on säilinud

seda ümbritsenud inimtekkeline muldvall, milles on arheoloogiliste uuringute käigus

tuvastatud linnust ümbritsevate kaitserajatiste jäänuseid. Leidude järgi on linnus ja asulakoht

dateeritud I aastatuhandesse pKr.

Arheoloogiamälestise kriteeriumid

3.4. Mälestis vastab vanuse ja asukoha kriteeriumile (määruse § 4 p 1). Mälestis paikneb Haljala

ja Rakvere vahelise tee ääres kõrgel põhja-lõuna suunalisel vallseljakul. 1951. aastal

toimunud arheoloogilistel uuringutel tuvastati linnuse hoovis ja vallist põhja pool õhuke

kultuurkiht väheste leidudega, mis dateeriti I aastatuhande pKr II poolde, seejuures vanim

leid, kuldfooliumiga kaetud kaksikhelmes, on dateeritud 3.–5. sajandisse. Leide tuli ühtlasi

linnuse valli välisjalamilt ning sellest võib järeldada, et põhjavalli esisel tasasemal alal oli

lühiajaline linnusega samaaegne asula. Linnuse vallis täheldati lisaks kaht eriaegset

ehitusjärku. Kuigi linnus jäeti maha II aastatuhande pKr alguses, on Eesti keskaja algusest

pärinevas „Taani hindamis-raamatus“ (1240) mainitud Pahnimäge ümbritsevad külad.

Samuti on võimalik, et linnamäge kasutati keskajal külade kogunemispaigana edasi. 2021.

aastal tuvastati välitööde käigus linnuse loodeküljel 19.–20. sajandi vahetusse dateeritud

maja ase. Lisaks leiti Pahnimäe oosi idapoolselt harjalt keskaegne savinõukild, mis viitab

otseselt kunagisele inimtegevusele ja paiga pikaaegsele kasutamisele.

3.5. Mälestis vastab teabe teadusliku väärtuse ja ainulaadsuse kriteeriumile (määruse § 4 p 2).

Mälestis on arheoloogiliste leidude põhjal dateeritav I aastatuhandesse. Selle ajastu

linnustele, sh linnus-asulatele on iseloomulik väheste leidudega õhuke kultuurkiht. Sarnased

õhukese kultuurkihiga linnus-asulad on lähiümbruses näiteks Karitsa Juprimägi, Nurkse,

Toolse Ussimägi, Koila ja Pada II linnamägi. Linnuse ja asula kompleksi kultuurkihi

terviklikult säilimine on oluline, kuna iga võimalik arheoloogiline leid on väärtuslik

ajalooallikas, eelkõige oma algupärases kontekstis. Kogu linnusel säilinud informatsioon nii

linnuse asustamise, kasutamise kui ka hülgamise kohta on unikaalne ja väga oluline,

rikastades nii kohalikku ajalugu kui ka täiendades laiemalt kogu Eesti asustus-, kaubandus-

ja sõjaajalugu. Linnus-asula säilimine koos loodusliku kontekstiga annab ühtlasi infot

rauaaja II poole asustuse, kindlustusrajatiste ja maastiku omavaheliste suhete kohta.

3.6. Mälestis vastab silmapaistvuse ja erilisuse kriteeriumile (määruse § 4 p 3), kuna oosil

paiknev linnus ja asulakoht on maastikuelemendina silmapaistvad seda ümbritseva

tasandiku suhtes. Samuti on looduses selgelt tuvastatav linnust ümbritsev reljeefne

inimtekkeline vall, mille konstruktsioonidest on säilinud maa-alused paekivist, kruusast ja

puidust kaitserajatiste jäänused. Tüpoloogiliselt kuulub Kloodi Pahnimägi arheoloog Evald

Tõnissoni määratluse järgi niinimetatud Kalevipoja sängi tüüpi linnuste hulka.3 Nimetatud

linnustetüüpi iseloomustavad kaitserajatiste piklik kuju ja paiknemine mäeseljaku

kesksemas kõrgemas osas, loodusliku kaitse eeldused küljenõlvade näol kahel seljaku küljel

ning kaks inimtekkelist otsavalli. Lisaks esinevad otsavallidele ka äärevallid. Tegu on

esindusliku I aastatuhandel kasutatud linnuse näitega, kus on jälgitavad inimeste valmistatud

kaitserajatised ja struktuurid. Ühtlasi on koht olnud veel hiljaaegu olnud laiema tähendusega

kogukondlik paik, mida on kohalik kogukond kasutanud.

3 Tõnisson, E. 2008. Eesti Muinaslinnad. Muinasaja teadus 20. Toimetanud ja täiendanud A. Mäesalu ja H. Valk.

Kinnitatud

kultuuriministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 59

3.7. Mälestis vastab säilitatavuse kriteeriumile (määruse § 4 p 6), kuna linnus ja asulakoht on

säilinud oma algses asukohas. Kui linnuse piire tähistab inimtekkeline vall koos looduslike

kaitseelementidega, siis asulakoha täpne piir ei ole sellisel moel maastikul säilinud.

Asulakohtade kultuurkiht esineb tüüpiliselt laiguti ning leiumaterjali ja struktuuride

jäänused on seega tuvastatavad laiemal alal. Mälestist on oluline säilitada tervikliku

kompleksina, mille igasuguses mahus lõhkumisel kaoksid nii arheoloogiline kui ka

maastikuline kontekst.

3.8. MuKS kohaselt on riikliku kaitse eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab

Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline

või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust.

Linnused on ühed kõige imposantsemad muinasaegsed rajatised ja maamärgid ning jäljed

rauaaja inimeste tegevusest maastikul ja nende suhetest ümbritseva keskkonnaga.

Kaitsealuseid muinasaegseid linnuseid on Eestis kokku 118, mis on võrreldes

arheoloogiamälestiste üldarvuga (6730) väike arv. Kloodi Pahnimäe linnus ja asulakoht on

seejuures unikaalne mälestis, mille teevad eriliseks selle geograafiline asend, kaitserajatised

ja linnus-asula kompleksi olemasolu.

3.9. Eeltoodule tuginedes esindab Kloodi Pahnimäe linnus ja asulakoht Eesti kultuuripärandi

väärtuslikumat osa ja vastab riikliku kaitse eeldusele. Linnus ja asulakoht sisaldavad

teaduslikult ning arheoloogiliselt väärtuslikku teavet rauaaegse asustuse ja ühiskonna kohta,

mis läheks ulatuslike pinnasetööde tulemusel kultuurkihi ning konteksti hävimisega kaotsi.

Menetluse käigus on jõutud järeldusele, et mälestise piiride määramine on põhjendatud

vastavalt käskkirja lisas 1 näidatud ulatuses.

IV. Menetlusosaliste arvamused

4.1. 16.12.2022 saatis Muinsuskaitseamet mälestiseks olemise muutmise eelnõu tutvumiseks ja

arvamuse avaldamiseks mälestise ja selle kaitsevööndi maa-ala piiresse jäävate kinnisasjade

omanikele, Rakvere Vallavalitsusele, Maa-ametile ning Keskkonnaametile.

4.2. 02.01.2023 edastas Maa-amet eelnõu tutvumiseks OÜ-le Päide Liiv, kellele kuulub

geoloogilise uuringu luba Veltsi IV uuringuruumis.

4.3. 03.01.2023 avaldas Keskkonnaamet eelnõule arvamust, juhtides tähelepanu, et menetluses

hõlmatud maa-alale ulatuvad uuringuruumid Veltsi ja Veltsi IV. Mõlemale uuringuruumile

on väljastatud uuringuload OÜ-le Päide Liiv. Keskkonnaamet selgitas, et planeeritav

kultuurimälestiseks olemise muutumine ei sea takistusi Keskkonnaameti poolt väljastatud

lubadega lubatud tegevustele, kuna geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omanikule

garantiid, et talle hilisemalt maavara kaevandamise luba antakse ning samuti ei teki

geoloogilise uuringu loa saamisel õiguspärast ootust maapõueseaduse kohase kaevandusloa

saamiseks.

4.4. 03.01.2023 esitas Päide Liiv OÜ ja P.N. volitatud esindaja advokaadibüroo Kaevando &

Partnerid eelnõule vastuväited ja taotles mälestise ja kaitsevööndi ala vähendamist,

menetluse lõpetamist või mälestise ja kaitsevööndi suurendamise asemel veel läbi uurimata

alade arheoloogiliseks leiukohaks määramise kaalumist. Vastuväidete esitamisel tugineti

P.N. 17.12.2020 esitatud taotlusele, milles esitati arvamus, et mälestis ei vasta

kultuurimälestise tunnustele ja Kiigemetsa katastriüksusel ei ole linnust säilinud.

4.5. 03.02.2023 esitas Muinsuskaitseamet oma seisukoha Päide Liiv OÜ ja P.N. vastuväidetele,

selgitades, et Muinsuskaitseamet on P.N. taotlusele vastanud 11.01.2021 ning vastuse

kohaselt on Pahnimäe linnuse puhul tegemist maastikuliselt imposantse ja väga hästi säilinud

linnusega, mille vall on visuaalselt nähtaval kujul säilinud nii Pahnimäe kui ka Kiigemetsa

kinnistutel. Lisaks selgitas Muinsuskaitseamet, et mälestiseks olemise muutmise menetluse

algatamisel tugineti eksperdihinnangule, mille seisukohtadega nõustus ka

arheoloogiapärandi eksperdinõukogu. Seejuures ei nõustu Muinsuskaitseamet, et

planeeritava laienduse ala oleks vaja tunnistada arheoloogiliseks leiukohaks, et sellelt maa-

Kinnitatud

kultuuriministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 59

alalt peale uuringute läbiviimist riiklik kaitse kaotada. Eelnevast tulenevalt on mälestise ja

kaitsevööndi maa-ala suurendamine eelnõus välja toodud viisil põhjendatud ja

Muinsuskaitseamet jätkab menetlust.

4.6. 13.06.2023 esitas P.N. ja Päide Liiv OÜ volitatud esindaja advokaadibüroo Kaevando &

Partnerid eelnõule täiendavad vastuväited, edastades need Kultuuriministeeriumile.

Vastuväidete esitajad jäid 02.01.2023 esitatud taotluses väljendatud seisukohtade juurde,

lisaks avaldati arvamust, et Muinsuskaitseameti poolt 03.02.2023 esitatud seisukoht pole

põhjendatud ning et menetluses ei arvestata ega kaalutleta kinnistu omaniku huve.

Vastuväidetes taotleti menetluse lõpetamist MuKS § 17 lg 2 alusel või kaaluda mälestise ja

kaitsevööndi suurendamise asemel ala määratlemist arheoloogilise leiukohana.

4.7. 02.08.2023 koostas Muinsuskaitseamet mälestise riiklikele kriteeriumitele vastavuse

analüüsi lähtuvalt MuKS § 10 lg 1 ning kultuuriministri 15.05.2019. a määrusest nr 23

„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“. Analüüsis hinnati mälestis vastavaks nii

riikliku kaitse üldistele kui ka arheoloogiamälestise kriteeriumitele. Hinnangu põhjal

täiendas Muinsuskaitseamet mälestiseks olemise muutmise eelnõud.

4.8. 15.08.2023 saatis Muinsuskaitseamet menetlusosalistele teadmiseks Kultuuriministeeriumi

ettepanekutest lähtuvalt täiendatud eelnõu. Samal kuupäeval vastas Muinsuskaitseamet P.N.

ja Päide Liiv OÜ 13.06.2023 esitatud täiendavatele vastuväidetele. Muinsuskaitseamet

põhjendas mälestise vastavust riikliku kaitse eeldustele, viidates 02.08.2023 koostatud

analüüsile. Samuti selgitati, et Muinsuskaitseamet ei ole rikkunud proportsionaalsuse

põhimõtet, riivanud omandi- ja ettevõtlusvabaduse põhiõigust ega alusetult hinnanud

menetletavat maa-ala kultuuriväärtuslikuks. Muinsuskaitseamet rõhutas mälestise

terviklikkuse säilitamise vajadust ja põhjendas, et suure ulatusega maa-ala täielik

läbiuurimine oleks vastuolus muinsuskaitse põhimõtetega. Samuti leidis

Muinsuskaitseamet, et menetletava ala arheoloogilise leiukohana määratlemise ettepanek ei

ole põhjendatud, kuna maa-ala vastab riikliku kaitse üldistele ja arheoloogiamälestiste

kriteeriumitele ja jäi seisukohale, et arheoloogiamälestise andmete muutmine on

põhjendatud ning menetlust jätkatakse.

V. Kultuurimälestise andmete muutmise põhjendus

Mälestise kultuuriväärtus

5.1. Riiklik kaitse kehtestatakse MuKS § 10 lg 1 alusel ainult sellele kultuuriväärtusega asjale

või maa-alale, mis esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on

teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus

tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Nende säilitamine ja mistahes kahjustamise võimaluse

ärahoidmine on nii riigi kui ka omanike kohustus.

5.2. Linnuse asukoht on märgitud 1881. aasta Veltsi mõisa kaardile nimetusega Pahni mägi.

Teadaolevalt esmakordselt on linnust kirjeldanud Jaan Jung 1910. aastal ilmunud raamatus

„Muinasajateadus eestlaste maalt III. Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt.“ Jung

kirjutab, et linnus paikneb pikal, kitsal ja kõrgel mäeseljal, mida nimetatakse Pahnimäeks.

Uuringus kirjeldatakse linnusega seonduvat maastikku ning nähtavaid valle jm inimtekkelisi

elemente. Linnusel toimusid esimesed arheoloogilised kaevamised 1951. ja 1952. aastal

arheoloog Marta Schmiedehelmi juhendamisel, mille tulemused on kirjeldatud vastavas

1955. aasta aruandes4.

5.3. Linnus võeti vabariiklikus kaitsenimekirjas esmakordselt kaitse alla 1964. aastal mälestise

numbriga 1424, nimetusega Linnamägi, asukohaga Rakvere külanõukogu. Sama nimetuse,

numbri ja asukohaga kanti linnus 1973. aastal täiendatud vabariiklikku nimekirja.

4 Шмидехельм, М. Х. Археологические памятники периода разложения родового строя на Северо-Востоке

Эстонии (V в. до н. э. – V в. н. э.). Таллин 1955.).

Kinnitatud

kultuuriministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 59

5.4. Arheoloog Tõnno Jonuksi poolt 2021. aastal läbi viidud arheoloogiliste uuringute ja nende

põhjal koostatud eksperthinnangu tulemusel täpsustati mälestise ala ja ulatust nii, et see

hõlmaks kogu linnusega seotud struktuure, arheoloogilise kultuurkihiga maa-ala ja

looduslikke pinnavorme ning linnusega lahutamatult seotud asulakohta. Seejuures on

ümbritsevast kõrgemad looduslikud pinnavormid vahetult linnusega seotud, olles linnuse

kohavaliku ja rajamise eelduseks, täites selle kaitsefunktsioone ehk raskendades linnuse

piiramist või vallutamist. Linnuse lähedasele platoole on asulakoht rajatud samuti tulenevalt

vajadusest kaitsta võimalikult lihtsalt oma vara võimalike ründajate eest ehk ka asulakoha

asupaiga valimisel on olnud määrav looduslikult raskemini ligipääsetava koha olemasolu.

Eelnevast tulenevalt on vajalik seniseid mälestise piire muuta, et mälestise ala ja kaitsevöönd

hõlmaks kõiki linnuse ja asulakohaga vahetult seotud alasid. Vaid seeläbi on tagatud riiklik

kaitse kogu kultuuriväärtuslikule maa-alale.

Avalik huvi

5.5. Avaliku huvi sihiks on teatud avalik, s.o. üldine ehk ühiskondlik hüve, mille alla kuulub ka

Eesti kultuuri säilimine läbi aegade, sh meie ainelise kultuuripärandi väärtuslikuma osa

hoidmine ja kaitse. Avalik huvi hõlmab nii vaimseid kui ka materiaalseid aspekte.

5.6. MuKS § 3 lg 1 kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine

kohustus. Eesti riik on ühinenud rahvusvaheliste lepingutega ja võtnud endale kohustuse

tagada riiklikult olulise kultuuripärandi säilimine. Samuti tuleneb kultuuripärandi hoidmise

kohustus Eesti Vabariigi põhiseadusest.

5.7. Eesti on ühinenud ka mitme rahvusvahelise konventsiooniga, millest on lähtutud mälestiste

kaitsekorralduse põhimõtete sõnastamisel. 1996. aastal jõustus Eestis arheoloogiapärandi

kaitse Euroopa konventsioon, mille eesmärk on kaitsta ja säilitada arheoloogiapärandit kui

Euroopa kollektiivse mälu allikat. 2018. aastal jõustunud Euroopa maastikukonventsioon

tõstab esile maastiku tähtsust nii loodus- kui kultuuripärandi põhiosana. 2021. aastal

jõustunud kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu

raamkonventsioon ehk Faro konventsioon rõhutab kultuuripärandi kui ressursi väärtust

kestliku arengu loomuliku osana ning põhineb igaühe õigusel saada kultuuripärandist osa,

millega omakorda kaasneb kohustus pärandit hoida ja säilitada. Nimetatud konventsioonide

põhimõtetest on lähtutud mälestise väärtuste sõnastamisel ning nõuete seadmisel.

5.8. Kuna kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, näeb riiklikult olulistele

kultuuripärandi objektidele MuKS ette kitsenduste seadmise. See lubab seada mälestistega

seotud tegevustele ja töödele kõrgendatud nõudmised, mis peavad tagama kultuuripärandi

säilimise.

5.9. Kloodi Pahnimäe linnus ja asulakoht on olulised. Linnused on omaaegsed piirkonna

keskused, millega seostub tagamaa, st piirkonnas pidi olema piisavalt asustust, et linnus

saaks esile kerkida. Linnused on Eesti asustusajaloo seisukohalt võtmetähendusega

muistisetüüp, mis kannab endas teavet nii laiemalt ühiskonna arengu kui ka tolleaegse

igapäevaelu, kaubandussuhete ja sõjanduse kohta. Tegu on võimukeskustega, imposantsete

maamärkidega, mis on selgelt kujundanud nii kohaliku piirkonna ajaloo kulgu kui ka

laiemalt mõjutanud kogu Eesti ajalugu. Linnuse ja asulakoha säilimine on vajalik

kultuurilise järjepidevuse tagamiseks, mis omakorda aitab kaasa ühiskonna tasakaalustatud

arengule. Arvestades eeltoodut, seisneb konkreetsel juhul avalik huvi ühiskonna vajaduses

säilitada kultuuriväärtusi nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele.

5.10. Peamiseks kultuuriväärtuse säilimist ohtu seadvaks tegevuseks menetletaval alal on

kaevanduste rajamine ja sellega seoses maa sihtotstarbe võimalik muutmine

maatulundusmaast mäetööstusmaaks. Linnus ja asulakoht on arheoloogiamälestisena

inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise

mitmekihilisuse näitajad ja mille oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht. Maavara

kaevandamise käigus häviks arheoloogiline kultuurkiht tagasipöördumatult.

Kinnitatud

kultuuriministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 59

Arheoloogiamälestised annavad uurimise läbi teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo

ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Sellised arheoloogilised uuringud, mille

käigus mälestis suures osas säilib, on alal lubatud. Mälestise muudetud piiri sisse jääva ala

kohta on käesoleval ajal piisavalt teadmisi, mille põhjal väärib see riiklikku kaitset. Ala läbi

kaevamine oleks seega vastuolus muinsuskaitse põhimõttega hoida ja talletada

kultuuripärandit nii praegustele kui tulevastele põlvedele ja kindlustada kultuurimälu kandev

elukeskkond.

Piirangud on vajalikud, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise puudutatud isikut

vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Käskkirja andmise eesmärgi

(mälestise säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem

koormavaid meetmeid. Arvestades mälestise ainulaadust ja asjaolu, et ala kaevandamine

võib tuua kaasa pöördumatult kahjulikke tagajärgi (maa-alal on maavarade registris arvel

olevad Haljala uuringuväli (M33) ja Veltsi (Pahnimäe) maardla (M371), ei ole piirangute

kehtestamisele teist sama tõhusat alternatiivi. Mälestise alal või selle kaitsevööndis pinnase

kaevandamine hävitaks sealse arheoloogilise kultuurkihi, muudaks pöördumatult linnuse

vahetut keskkonda lõhkudes seeläbi paiga ajaloolise konteksti ja raskendaks linnuse ja

asulakoha terviklikku tajumist maastikul ning seaks ohtu linnuse ja asulakoha edasise

säilimise. Kaevandamisel tekkivad võimalikud pinnasevaringud kahjustaksid pöördumatult

linnust ja hävitaksid asulakoha. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt

poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi

tähtsust. Eesti ja Euroopa kultuuriväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Riikliku kaitse

tagamisega ja kultuuriväärtusi hävitavatele tegevustele piirangute seadmisega linnus ja

asulakoht säilivad, kultuuriväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad.

Maaomanikul ei ole õigust mälestist hävitada, kuid tegevused, mille käigus mälestis säilib

(sh ehitamine, raie), ei ole keelatud (vt täpsemalt ptk „Mõjud“).

5.11. Avalikku huvi mälestise andmete korrigeerimiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks on

väljendanud ka kohalik omavalitsus. Arvamust mälestise kaitsmise täiendavate abinõude

rakendamise osas väljendati 12.11.2020 ja 01.09.2021 toimunud kirjavahetuses.

Kehtivas 21.04.2010 kehtestatud Rakvere valla üldplaneeringus on märgitud, et uusi

mäetööstusmaid selle planeeringuga ei kavandata ning mälestise asukoht on esile toodud

kaitsealana. Samuti on koostamisel olevas Rakvere valla üldplaneeringus sõnastatud, et

olemasolevates karjäärides ja kaevandustes on varud piisavad, mistõttu täiendavate alade

kasutuselevõtt ei ole vajalik, ning et arheoloogiapärandi puhul tagab säilimise eelkõige

senise maakasutuse jätkumine.

Lisaks on 27.02.2019 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ rõhutatud, et

kui soovitakse muuta senist maakasutust piirkondades, kus maavarad ja kultuuripärand

paiknevad ühes asukohas, tuleb kaaluda ajaloolise asustusstruktuuriga maastiku säilitamist,

arvestada seni veel leidmata arheoloogiapärandiga ning tagada võimalus seda uurida.

5.12. Eesti Geoloogiateenistus on teostamas Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade leviku,

kaevandamise ja kasutamise varustuskindluse uuringut. Eeldatavalt 2026. aasta I kvartalis

valmiva aruande eesmärk on anda ülevaade ehitusmaavarade ressursist ning nende

kasutamisest, hinnates olukorda praegusest varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades

ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi põhjalikumalt kuni aastani 2035 ning pikema

perspektiiviga kuni 2050. Uuring käsitleb sealjuures liiva- ja kruusamaardlaid, millest

olulisematena Lääne-Virumaal on esile tõstetud Kellavere-Veskimäe liivamaardla ja Maleva

kruusamaardla. Virumaa ehitusmaavarade aruanne ei käsitle seejuures detailselt Veltsi

maardlat (M371), millest võib järeldada, et see ei ole prioriteetse tähtsusega, samas nentides,

et maavarade varustuskindluse tagamine on riigi huvi ja kaevandamisvõimalustele

piirangute seadmisel tuleb kaaluda alternatiivseid võimalusi kaevandamiseks.

Kinnitatud

kultuuriministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 59

5.13. Arvestades, et kavandatav kaitsevöönd jääb osaliselt maardla alale ja alal on väljastatud

geoloogilised uuringuload ning tõdedes, et ka kaevandamise puhul on tegemist olulise

avaliku huviga, kaaluti käskkirja koostamisel põhjalikult mõlemaid huve. Kaalumise käigus

püüti leida lahendus mõlema huvi realiseerimiseks. Kaalumisel võeti arvesse, et antud juhul

on arheoloogiamälestise puhul tegemist taastumatu väärtusega, mille asukohta ei saa muuta.

Samas on liiva kaevandamiseks asukohti mitmeid ning lisaks ei ole Eesti

Geoloogiateenistuse teostavas uuringus Veltsi maardlat eraldi käsitletud, millest lähtudes

saab järeldada, et kaevandamine antud alal ei ole hetkel riigi jaoks primaarne. Samuti võeti

kaalumisel arvesse, et kaevandamine lõhuks mälestise lõplikult ning selle taastamine poleks

võimalik. Seetõttu kaalub kultuuripärandi säilitamise huvi antud juhul üle avaliku huvi

kaevandamiseks ning mõlema huvi samavääne kaitse antud alal pole võimalik.

Kaitsevöönd

5.14. MuKS § 14 lg 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes

selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. Kaitsevööndi kehtestamise

eesmärgid on tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, mälestise

vaadeldavus ning kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. Seejuures

ei pea kaitsevööndi kehtestamiseks esinema kõik eesmärgid üheaegselt.

5.15. Mälestiseks tunnistamise ajal kehtinud MuKS (RT I 1994, 24, 391) § 25 sätestas, et

kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuse

teatises esitatud kitsendused. Kaitsevööndiks oli 50 meetri laiune maa-ala mälestise

väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei olnud märgitud

teisiti. Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktiga mälestisele eraldi kaitsevööndit ei

kehtestatud, tekkis kaitsevöönd seaduse alusel. 01.05.2019 jõustunud MuKS § 95 kohaselt

on enne 29.12.2008 ministri määruse või käskkirjaga mälestiseks tunnistatud mälestiste

kaitsevöönd 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui

õigusaktis ei ole määratud teisiti.

5.16. Mälestise senist kaitsevööndi piiri muudetakse ja kehtestatakse erikujuline kaitsevöönd,

mille eesmärgid on:

5.16.1. tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas (MuKS § 14 lg 2 p 1).

Kaitsevööndisse hõlmatakse lisaks linnust ja asulakohta ümbritsevad pinnavormid, sh

mälestisest idas ja läänes olevad madalamad nõlvad. Looduslik pinnavorm tervikuna

oli linnuse asukoha valiku ning kasutamise ajal määravaks. Kaitsevöönd sellises

ulatuses tagab mälestise säilimise sobivas ja toetavas keskkonnas.

5.16.2. tagada mälestise vaadeldavus (MuKS § 14 lg 2 p 2), kuivõrd mälestis on maastikul

oluline imposantne maamärk. See peab olema ümbritsevast selgelt eristuva objektina

vaadeldav vähemalt seda ida ja lääne poolt ümbritsevatelt teedelt, mida kasutades

möödub mälestisest palju inimesi, sealhulgas potentsiaalseid pärandihuvilisi ning kust

avanevad vaated mälestisele, võimaldades objekti tervikuna looduskeskkonnas tajuda.

5.16.3. tagada mälestise arheoloogilise kultuurkihi säilimine (MuKS § 14 lg 2 p 3).

Kaitsevööndi määramine arheoloogilise kultuurkihi säilitamise eesmärgil on oluline,

kuna arheoloogilise kultuurkihi ulatust ei ole võimalik täpselt määrata ilma ala

täielikult arheoloogiliselt läbi kaevamata.

5.17. Senise kaitsevööndi pindala oli 6,93 ha ja selle ulatus korrapäraselt 50 m laiuselt ümber

mälestise ala. Seejuures ei järginud senine kaitsevöönd ümbritseva keskkonna eripärasid,

vaid tulenes kaitse alla võtmise ajal kehtinud MuKS-st. Kaitsevööndi ulatuse muutmisel on

eelnimetatud tingimusi arvestatud, mistõttu kaitsevööndiga hõlmatud maa-ala suureneb.

5.18. Kaitsevöönd ulatub järgmistele kinnistutele: Karukella (KÜ 66201:001:0535), Kiigemetsa

(KÜ 66101:001:0195), Pahni (KÜ 66201:001:0958), Pahnimäe, (KÜ 66201:001:0534).

Kaitsevööndi piirang suureneb Pahnimäe ja Pahni kinnistutel, jääb ligikaudu samaks

Kinnitatud

kultuuriministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 59

Karukella kinnistul ning väheneb Kiigemetsa kinnistul. Seejuures kaob kaitsevööndi piirang

mälestisest lõuna ja kagu poole jäävatelt Asfaltbetooni (KÜ 66201:001:0620) ja Liivalepiku

(KÜ 66201:001:0456) kinnistutelt, kuivõrd tegemist on tootmismaaga, mille puhul on

kultuuriväärtuslik keskkond juba oluliselt ja pöördumatult muutunud.

5.19. Uus kaitsevöönd kehtestatakse 7,12 ha suurusel alal lisas 1 märgitud ulatuses.

Leevendused

5.20. MuKS-i § 19 lg 2 punkti 4 kohaselt märgitakse mälestiseks tunnistamise käskkirjas

leevendused MuKS-i § 52 lg-tes 1–3 ja § 62 lg 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest

ning § 58 lg-tes 1–3 ja §-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui

neid tehakse.

5.21. Linnuse ja asulakoha alal ja kaitsevööndis eelnimetatud tööde tegemise loakohustusest ega

tööde tegemise teatise esitamise kohustust ei leevendata, kuna arheoloogiline kultuurkiht, sh

selles säilinud arheoloogilised leiud ja struktuurid, paiknevad osaliselt maa peal ja vahetult

maapinna lähistel. Seetõttu mõjutavad nii ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve-

ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd kui ka maapinna

ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses otseselt mälestise säilimist. Ühtlasi on oluline

säilitada linnuse välisilme, mistõttu ei ole asjakohane eelnimetatud tööde loa- või teatise

esitamise kohustust leevendada.

Mõjud

5.22. Mälestise ja kaitsevööndi alal kehtivad MuKS-st tulenevad kitsendused eesmärgiga tagada

kultuuripärandi parem säilimine.

5.23. Käskkirja kehtestamisel on ehitus- ja kaevetegevuse puhul vajalik ennetavalt kaaluda

võimalusi arheoloogilise kultuurkihi säilitamiseks ning arvestada arheoloogilise uuringu

tegemise kohustusega. MuKS § 31 lg 1 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse

ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel

arheoloogiline kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutumata

kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit sõltumata sellest, kas piirkond

on riikliku kaitse all või mitte. Kui tööde käigus leitakse arheoloogiline leid, tuleb sellest

samuti viivitamatult Muinsuskaitseametile teada anda. Eeltoodu kehtib mitte ainult

mälestisel või selle kaitsevööndis, vaid ka väljapool neid asuvatel aladel. Mälestise piiride

muutmisega nii, et need vastaksid täpsemalt linnusega seotud arheoloogilise kultuurkihi ja

pinnavormide ulatusele, saab maaomanik või valdaja tööde tegemise planeerimise faasis

kultuuripärandiga arvestada, vältides seeläbi ootamatusi, mis muudavad tööde tegemise

keerulisemaks ja ettenähtust kallimaks.

5.24. Ettevaatuspõhimõtte (MuKS § 3 lg 4) kohaselt peavad mälestisele suunatud tegevused

vähendama mälestise hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Kinnismälestisel ja

selle kaitsevööndis tööde tegemisel järgitavaid nõudeid reguleerivad MuKS §-d 49, 50, 52,

54, 55 ja 58, mille kohaselt tuleb arheoloogiamälestisel tehtavate tööde (kõrghaljastuse

rajamine, raie-, kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd ning

maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses) puhul Muinsuskaitseametile esitada

vastavalt tööde tegemise loa taotlus või tööde tegemise teatis. Lisaks sellele kooskõlastab

pädev asutus Muinsuskaitseametiga ehitusteatise või ehitusloa kohustusega ehitise ehitamise

mälestisel ja kaitsevööndis ning kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise

arheoloogiamälestisel. Ühtlasi peab Muinsuskaitseamet olema kaasatud mälestise alal ja

selle kaitsevööndis projekteerimistingimuste, ehituslubade ja kasutuslubade menetlusse.

5.25. Mälestise alale ja osaliselt selle kaitsevööndisse jäävad Pahnimäe ja Kiigemetsa kinnistud

ning mälestise kaitsevööndisse jääv Pahni kinnistu on sihtotstarbeliselt maatulundusmaad

ehk põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatavad või vastava

potentsiaaliga maad. Mälestise kaitsevööndisse jääv Karukella kinnistu on sihtotstarbelt

Kinnitatud

kultuuriministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 59

elamumaa ehk alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide

maa. Mälestise andmete muutmine ei muuda nimetatud kinnistute ala kasutamist

maatulundusmaana või elamumaana võimatuks ega raskenda seda oluliselt.

5.26. Lähtuvalt kavandatud pinnasesse sekkuvate tööde iseloomust on Muinsuskaitseametil õigus

määrata tööde tegemise tingimusi, sh uuringu tegemise kohustust, kuid samuti keelduda

teatud tööde lubamisest. Just need otsused määravad ühtlasi omandikitsenduse ulatuse ja

kohustavad leidma õiglast tasakaalu üldise kultuuriväärtuse huvi ja omaniku huvi vahel.

Teavitamisel või loa taotlemisel selgub ja määratakse kindlaks, kas mingeid täiendavaid

muinsuskaitselisi kohustusi üldse ei kaasne või on vaja kindlaks määrata need nõuded, mis

samal ajal kaitsevad kultuuriväärtust ja võimaldavad omanikul kasutada oma omandit

sellisel eesmärgil, nagu ta soovib. Loa taotlemine või teatise esitamise kohustus ise ei ole

omaniku jaoks ülemäärane nõue. Muinsuskaitseamet teeb sobiva otsustuse võimalikult

kiiresti, kuid hiljemalt õigusaktidest tuleval tähtajal ja omanikku menetlusse kaasates.

Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu puhul on võimalik taotleda uuringutele

kulunud summa hüvitamist MuKS-i § 48 lg 2 alusel.

5.27. Käskkirjaga sätestatud piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab mälestise säilimise ja on

proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Käskkiri seab kitsendused Eesti Vabariigi

põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 31 tulenevale ettevõtlusvabadusele ja §-st 32 tulenevale

omandiõigusele. Nii PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus kui ka PS §-s 32 sätestatud

omandipõhiõigus ei ole piiramatud. Omandipõhiõiguse puhul tähendab eeltoodu muu

hulgas, et kuigi PS § 32 lg 1 sätestab igaühe õiguse oma omandit vabalt vallata, kasutada ja

käsutada, on sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt lubatud seadusega sätestada õiglased ja

eesmärgi kaalukusele vastavad omandikitsendused. Nimetatud põhiõiguste piiramist

õigustab iga PS-iga kooskõlas olev eesmärk, sealhulgas Eesti kultuuri säilimine (PS

preambul). PS sätestab ühe põhieesmärgina eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise

tagamise läbi aegade. Kultuuripärand on osa eesti rahvuskultuurist ning eesmärgid selle

säilimiseks õigustavad omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramist. Seega

ei ole omandipõhiõigusel teiste põhiseaduslike väärtuste ees igal juhul prioriteeti ning

seadusega võib omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust kitsendada, kui see

on vajalik muu põhiseadusliku eesmärgi saavutamiseks.

5.28. Antud juhul piirangute seadmisega kaasnev omandipõhiõiguse vaba teostamise

kitsendamise vajalikkus tuleneb vajadusest kaitsta linnust ja asulakohta kui kultuuripärandit

ning on kooskõlas PS-iga ja samuti MuKS-is esitatud muinsuskaitse põhimõtetega, mille

kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus ning

mälestistele suunatud tegevused peavad vähendama nende hävimise ohtu ja toetama

väärtuste säilimist. Kitsendused omandiõigusele seatakse MuKS-i alusel käesoleva

käskkirjaga.

5.29. Piirangute seadmise eesmärk laiemal alal on kultuuriväärtuste ehk linnuse ja asulakoha

säilimine. Mälestise ning selle kaitsevööndi piiri muutmine ja sellega kaasnevad

omandipõhiõiguse piirangud on õiguspärased, põhjendatud ja vajalikud ning senisest

laiemalt alal piirangute seadmisega kaasnev omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse vaba

teostamise kitsendamine PS-iga kooskõlas.

VI. Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht

6.1. Muinsuskaitse Nõukogu arutas ettepanekut 27.03.2023 koosolekul, nõustus sellega ja tegi

kultuuriministrile ettepaneku mälestise andmeid muuta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Kinnitatud

kultuuriministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 59

Lisa 1

Mälestise „Linnus ja asulakoht“ piir, kaitsevöönd ja koordinaadid

Kaart 1. Mälestiste „Linnus ja asulakoht“ piir ja kaitsevöönd

Tabel 1. Mälestiste „Linnus ja asulakoht“ piiri koordinaadid.

Kinnitatud

kultuuriministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 59

NR X Y

1 6586551,49 630932,58

2 6586531,16 630906,01

3 6586528,4 630895,78

4 6586518,5 630842,31

5 6586527,23 630791,51

6 6586630,42 630732,78

7 6586776,51 630703,23

8 6586821,43 630746,72

9 6586823,14 630748,38

10 6586840,23 630768

11 6586854,84 630782,81

12 6586855,26 630793,4

13 6586817,64 630873,05

14 6586770,6 630902,67

15 6586706,13 630934,03

16 6586676,4 630948,5

17 6586639,94 630957,41

18 6586571,18 630958,31

Tabel 2. Mälestiste „Linnus ja asulakoht“ kaitsevööndi koordinaadid.

NR X Y

1 6586859,44 630961,97

2 6586765,2 631005,63

3 6586656,33 631056,1

4 6586592,05 631083,81

5 6586570,6 631093,06

6 6586542,87 631040,88

7 6586544,97 631036,66

8 6586560,93 631004,68

9 6586563,2 631000,26

10 6586574,76 630962,99

11 6586571,18 630958,31

12 6586531,16 630906,01

13 6586524,49 630898,77

14 6586479,41 630849,9

15 6586458,64 630822,49

16 6586434,42 630790,51

17 6586444,41 630780,27

18 6586477,06 630746,84

19 6586482,24 630743,01

20 6586573,23 630675,76

21 6586609,03 630680,31

22 6586701,33 630680,05

23 6586838,91 630685,92

24 6586862,2 630691,73

25 6586900,29 630747,86

26 6586913,79 630798,66

27 6586914,58 630831,2

28 6586914,13 630832,78

29 6586914,1 630832,8

Kinnitatud

kultuuriministri 30.03.2026 käskkirjaga nr 59

30 6586889,18 630914,55

31 6586886,49 630928,42

32 6586882,32 630949,97

33 6586859,44 630961,97