Detailplaneeringu kooskõlastamine

H

H H

H tö

ök od

a

ga ra

az

H

ga ra

az

H ka

tu se

al un

e

la ul

ul av

a

Va br

ik u

tä na

v 79

70 1:

00 1:

06 14

10 0%

t ra

ns po

rd im

aa 54

55 m

²

Posti tn 53 79705:001:1690 100% elamumaa

3523 m²

Posti tn 55 79705:001:0640 100% elamumaa

3825 m²

Posti tn 51 79705:001:0280 100% elamumaa

2084 m² Posti tn 49

79705:001:0740 100% elamumaa

1280 m²

Posti tn 47 79705:001:0270 100% elamumaa

1418 m²

Jaani tn 1 79705:001:0002 100% elamumaa

1516 m²

Jaani tn 3 79701:002:0090 100% elamumaa

2347 m²

Liivi tänav L1 79701:001:0616

100% transpordimaa 3273 m²

7970018 LIIVA TÄNAV

79 70

00 5

VA BR

IK U

T ÄN

AV

Posti tn 43 // Vabriku tn 2 79705:002:0016

100% ärimaa 13322 m²

Tööstuse tn 1 79705:002:0140

100% tootmismaa 18419 m²

Liiva tn 1a 79705:002:0011

100% üldkasutatav maa 17277 m²

120 m²

338 m²

1024 m²

956 m²

p 13

jp 2

2

4,4

8

4

9,1 p 7

4

4

1,8

p 51

POSTI TÄNAV

52 VILJANDI - RÕNGU TUGIMAANTEE

olemasoleva tiigi orienteeruv asukoht

VABRIKU TN 1 79705:001:1300

100% transpordimaa 11 277 m²

LEPPEMÄRGID

OLEMASOLEVAD

PLANEERINGUALA PIIR (vt märkus nr 2)

OLEMASOLEV / SÄILIV KATASTRIÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV PVC HALL

OLEMASOLEV BETOONKATTEGA ALA

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA TÄNAV

MURUALA

LEHTPUU / OKASPUU / VILJAPUU

METALLPIIRDEAED

ELEKTRI LIITUMISKILP

TRUUP

ORIENTEERUV OLEMASOLEV SADEMEVEETORU

KÜTTETRASS

VEETRASS

KANALISATSIOONITRASS

SIDETRASS

ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABELLIIN

ELEKTRI MADALPINGE ÕHULIIN

KRAAV

EHITUSÕIGUS

Krundi aadress

Krundi pindala

Planeeritud maakasutuse sihtotstarve

Krundi kasutamise sihtotstarbed

(juhtotstarbed)**

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud

summaarne ehitisealune

pind

Planeeritud hoonete suurim lubatud kõrgus

Vabriku tn 1 11 277 m² ärimaa 20-80%* tootmismaa 20-80%*

Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa;

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa;

kontori- ja büroohoone maa; tankla ja teenindushoone maa; tootmishoone maa (võimaliku

kahjuliku välismõjuta); laohoone maa

6 3700 m² 8,0 m

* ärimaa sihtotstarve lubatud 20-80% ulatuses krundi kasutamise sihtotstarbest ja tootmismaa sihtotstarve lubatud 20-80% krundi kasutamise sihtotstarbest **juhtotstarbeid võib toetada krundi hoonestuse brutopinnast kuni 10% ulatuses kõrvalsihtotstarbena tavajäätmete käitluse ja ladustamise maa, millele võib ehitada kõrvalotstarbega kooskõlas oleva ehitise

ARHITEKTUURILISED TINGIMUSED

Krundi aadress

Hoonete lubatud kasutamise otstarbed

Hoonete suurim lubatud

korruselisus

Hoonete lubatud välisviimistlus-

materjalid*

Hoonete lubatud

katusetüüp ja -kallete vahemik

Hoonete lubatud katusekatte materjalid

Vabriku tn 1

12332 - sõidukite teeninduse hoone; 12431 - garaaž;

12518 - masina- ja seadmetööstuse hoone;

12529 - muu laohoone

2 kivi, krohv, betoon, klaas, puit, plekk, fassaadiplaadid

lame- ja viilkatus; 0° - 35°

rullmaterjal, plekk, kivi

* krundile on lubatud püstitada PVC-kattega halle, välja arvatud Vabriku tänava poolsele küljele

HOONESTUSALA

KÕNNITEE

VÕIMALIKUD SÕIDUAUTODE PARKIMISKOHAD JA NENDE ARV (vt märkus nr 3)

HALJASALA (vt märkus nr 4)

p 4

VÕIMALIK JUURDEPÄÄS SÕIDUKILE / KERGLIIKLEJALE (vt märkus nr 3)

SÕIDUSUUNAD

LIKVIDEERITAV OBJEKT

AUTOLIIKLUSE ALA

VEOAUTO (12 m) PÖÖRDETRAJEKTOOR

HOONE / JUURDEEHITISE VÕIMALIK ASUKOHT

VÕIMALIK LÄBIPAISTMATU PIIRDEAED

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE JA HEKI TINGLIK PAIKNEMINE (vt märkus nr 4)

VÄRAVA VÕIMALIK PAIKNEMINE

VÕIMALIK TULE LEVIKU TAKISTAMISE VAJADUS

jp 10 VÕIMALIK JALGRATASTE PARKIMINE / PARKIMISKOHTADE ARV

NÕVA (vt märkus nr 5)

LEPPEMÄRGID

PLANEERITUD

Vabriku tn 1 katastriüksuse detailplaneeringOBJEKTI NIMI

ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

HUVITATUD ISIK

PLANEERIJA

Viljandi maakond Viljandi vald Mustla alevik

PÕHIJOONIS

Undi Teenused OÜ

Janne Vaine 09.2023KUUPÄEV MÕÕTKAVA

JOONISE NR

TÖÖ NR

STAADIUM DP

202201

4

1:500AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]

N

S

Märkused: 1. Detailplaneeringu aluskaardina on kasutatud Ricabell OÜ poolt aprillis 2023. a koostatud geodeetilist

maa-ala plaani (töö nr ATG-23029) mõõtkavas 1:500. Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaanil piirid Maa-ametist seisuga 14.04.2023 (kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed).

2. Planeeringuala piir ühtib Vabriku tn 1 kinnistu piiriga. 3. Planeeringu joonis kajastab planeeringu põhimõttelist lahendust ja parkimiskohtade arvu. Täpne

lahendus antakse projekteerimisel. 4. Krundi pindalast vähemalt 10% tuleb haljastada. Planeeritud haljastus on näidatud põhimõttelisena ja

täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Planeeritud sademevee ärajuhtimise lahendused ning asukohad (sh servituudid) täpsustatakse

projekteerimise käigus.

KORRALDAJA Viljandi Vallavalitsus

H

H H

H tö

ök od

a

ga ra

az

H

ga ra

az

H ka

tu se

al un

e

Va br

ik u

tä na

v 79

70 1:

00 1:

06 14

10 0%

t ra

ns po

rd im

aa 54

55 m

²

Posti tn 53 79705:001:1690 100% elamumaa

3523 m²

Posti tn 55 79705:001:0640 100% elamumaa

3825 m²

Posti tn 51 79705:001:0280 100% elamumaa

2084 m² Posti tn 49

79705:001:0740 100% elamumaa

1280 m²

Posti tn 47 79705:001:0270 100% elamumaa

1418 m²

Jaani tn 1 79705:001:0002 100% elamumaa

1516 m²

Jaani tn 3 79701:002:0090 100% elamumaa

2347 m²

Liivi tänav L1 79701:001:0616

100% transpordimaa 3273 m²

7970018 LIIVA TÄNAV

79 70

00 5

VA BR

IK U

T ÄN

AV

Posti tn 43 // Vabriku tn 2 79705:002:0016

100% ärimaa 13322 m²

Tööstuse tn 1 79705:002:0140

100% tootmismaa 18419 m²

120 m²

338 m²

1024 m²

956 m²

4,4

8

4

9,1

4

4

1,8

POSTI TÄNAV

52 VILJANDI - RÕNGU TUGIMAANTEE

olemasoleva tiigi orienteeruv asukoht

Sademevee juhtimine Mustla eesvoolukraavi

VABRIKU TN 1 79705:001:1300

100% transpordimaa 11 277 m²

Planeeritud elektri liitumispunkt

Säiliv veeühenduse liitumispunkt

Säiliv kanalisatsiooniühenduse

liitumispunkt

Säiliv veeühenduse liitumispunktSäiliv

kanalisatsiooniühenduse liitumispunkt

Säiliv kanalisatsiooniühenduse

liitumispunkt

EESVOOLUKRAAV

O LE

M AS

O LE

V KR

AA V

OLEMASOLEV KRAAV

servituudi seadmise vajadus

OLEMASOLEV TRUUP

OLEMASOLEV TRUUP

O LE

M AS

O LE

V KR

AA V

PLANEERINGUALA VABRIKU TN 1

PL AN

EE R

IT U

D T

R U

U P

O LE

M AS

O LE

V KR

AA V

OLEMASOLEV SADEMEVEETORU

OLEMASOLEV TIIK

PLANEERITUD SADEMEVEETORU

LEPPEMÄRGID

OLEMASOLEVAD

PLANEERINGUALA PIIR (vt märkus nr 2)

SÄILIV KATASTRIÜKSUSE PIIR

HOONESTUSALA

HOONE

KÕNNITEE

HALJASALA (vt märkus nr 4)

LIKVIDEERITAV OBJEKT

AUTOLIIKLUSE ALA

PVC HALL

HOONE / JUURDEEHITISE VÕIMALIK ASUKOHT

BETOONKATTEGA ALA

VÕIMALIK LÄBIPAISTMATU PIIRDEAED

KÕRGHALJASTUSE JA HEKI TINGLIK PAIKNEMINE (vt märkus nr 4)

VÕIMALIK TULE LEVIKU TAKISTAMISE VAJADUS

ASFALTKATTEGA TÄNAV

NÕVA (vt märkus nr 5)

SADEMEVEE EELPUHASTUS (ÕLI- JA LIIVAPÜÜDUR) (vt märkus nr 5)

SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS (vt märkus nr 5 ja skeem 1)

PLANEERITUD

SADEMEVEE PUHVERMAHUTI PUMPADEGA (vt märkus nr 5)

SADEMEVEETORUSTIK KAEVUDEGA (vt märkus nr 5)

SADEMEVEE PUHVERMAHUTI AVARIIÜLEVOOL (vt märkus nr 5)

VÕIMALIK SADEMEVEE ÜHENDUSTORU (vt märkus nr 5 ja 6)

VÕIMALIK SADEMEVEE TRUUBITORU (vt märkus nr 5)

ORIENTEERUV OLEMASOLEV SADEMEVEETORU

KÜTTETRASS

VEETRASS

KANALISATSIOONITRASS

SIDETRASS

ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABELLIIN

ELEKTRI MADALPINGE ÕHULIIN

ELEKTRI LIITUMISKILP

MURUALA

LEHTPUU / OKASPUU / VILJAPUU

METALLPIIRDEAED

TRUUP

ELEKTRI ÕHULIIN (vt märkus nr 5)

ELEKTRI LIITUMISKILP (vt märkus nr 5)

KRAAV

Vabriku tn 1 katastriüksuse detailplaneeringOBJEKTI NIMI

ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

HUVITATUD ISIK

PLANEERIJA

Viljandi maakond Viljandi vald Mustla alevik

TEHNOVÕRGUD

Undi Teenused OÜ

Janne Vaine 09.2023KUUPÄEV MÕÕTKAVA

JOONISE NR

TÖÖ NR

STAADIUM DP

202201

5

1:500AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]

KORRALDAJA Viljandi Vallavalitsus

SKEEM 1. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE EESVOOLUKRAAVI

Märkused: 1. Detailplaneeringu aluskaardina on kasutatud Ricabell OÜ poolt aprillis 2023. a koostatud geodeetilist

maa-ala plaani (töö nr ATG-23029) mõõtkavas 1:500. Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaanil piirid Maa-ametist seisuga 14.04.2023 (kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed).

2. Planeeringuala piir ühtib Vabriku tn 1 kinnistu piiriga. 3. Planeeringu joonis kajastab planeeringu põhimõttelist lahendust ja parkimiskohtade arvu. Täpne

lahendus antakse projekteerimisel. 4. Krundi pindalast vähemalt 10% tuleb haljastada. Planeeritud haljastus on näidatud põhimõttelisena ja

täpsustatakse projekteerimise käigus. 5. Planeeritud tehnovõrkude ja sademevee ärajuhtimise lahendused ning asukohad (sh servituudid) täpsustatakse

projekteerimise käigus. 6. Toru rajamine on vajalik, kui eesvool ei suuda hoonete sademevett vastu võtta. Sel juhul tuleb

sademevesi esmalt toruga nõvast mahutisse juhtida.

N

S

TÖÖ NR. 202201

KORRALDAJA Viljandi Vallavalitsus

HUVITATUD ISIK Undi Teenused OÜ

PLANEERIJA Janne Vaine / maastikuarhitekt MSc (MB 001461)

I köide

Vabriku tn 1 katastriüksuse detailplaneering

Viljandimaa, Viljandi vald, Mustla alevik

Tartu 2023

2

KÖITE KOOSSEIS

SELETUSKIRI

Sisukord

1. ÜLDOSA ......................................................................................................................... 4

1.1. Detailplaneeringu koostamise vajadus, alus ja eesmärk ......................................... 4 1.2. Geodeetiline alusplaan ............................................................................................ 4

2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS............................................................ 4

2.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ....................................................................... 4 2.2. Seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused ............................................................... 5 2.3. Kontaktvööndi analüüs ............................................................................................ 5

3. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE .................................................................................... 7

3.1. Kehtiv Tarvastu valla üldplaneering ......................................................................... 7 3.2. Koostatav Viljandi valla üldplaneering ..................................................................... 8

4. KEHTESTATUD ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK ............................................ 9

5. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED ..................... 10

6. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ................................................................................. 11

7. PLANEERINGU LAHENDUS ............................................................................................ 11

7.1. Krundi ehitusõigus ................................................................................................. 11 7.2. Hoonestusala piiritlemine...................................................................................... 11 7.3. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused .......................................... 12

8. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED .......................................................... 12

8.1. Planeeritud haljastus ja heakord ........................................................................... 12 8.2. Piirded ................................................................................................................... 13

9. LIIKLUSKORRALDUS ...................................................................................................... 13

9.1. Tee maa-ala ........................................................................................................... 13 9.2. Parkimislahendus................................................................................................... 14

10. EHITISTEVAHELISED KUJAD JA TULEOHUTUSNÕUDED .............................................. 14

11. TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD ............................................................ 15

11.1. Veevarustus ........................................................................................................... 15 11.2. Tuletõrje veevarustus ............................................................................................ 15 11.3. Reoveekanalisatsioon ............................................................................................ 15 11.4. Sademevesi ............................................................................................................ 16 11.5. Elektrivarustus ....................................................................................................... 17 11.6. Välisvalgustus ........................................................................................................ 17 11.7. Sidevarustus .......................................................................................................... 17

3

11.8. Soojavarustus ........................................................................................................ 17

12. SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS ......................................................................... 18

13. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ........................................................ 18

14. KESKKONNATINGIMUSED JA DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ................................................................................................................................ 19

14.1. Radoonisisaldus piirkonnas ................................................................................... 20 14.2. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud ................................................................... 20 14.3. Majanduslikud mõjud ............................................................................................ 21 14.4. Kultuurilised mõjud ............................................................................................... 21 14.5. Sotsiaalsed mõjud.................................................................................................. 21 14.6. Ruumiline mõju ..................................................................................................... 21

15. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TINGIMUSED ................................................................ 22

16. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ........................................................... 23

GRAAFILINE OSA (digitaalselt)

Situatsiooniskeem M 1:10 000 Joonis 1

Olemasolev olukord M 1:500 Joonis 2

Kontaktvöönd M 1:2000 Joonis 3

Põhijoonis M 1:500 Joonis 4

Tehnovõrgud M 1:500 Joonis 5

LISAD – esitatud digifailina ja eraldi kaustana (II köide)

4

ÜLDOSA

1.1. Detailplaneeringu koostamise vajadus, alus ja eesmärk Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna Vabriku tn 1 katastriüksusel soovitakse muuta kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet ning seada ehitusõigus hoonete püstitamiseks. Planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.

Tarvastu valla üldplaneeringu järgi asub Vabriku tn 1 katastriüksus kompaktse asustusega alal, millele on määratud detailplaneeringu koostamise kohustus.

Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Viljandi Vallavolikogu 27.01.2022. a otsus nr 34 Vabriku tn 1 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine.

Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeritaval maa-alal krundi kasutamise sihtotstarbe muutmine tootmis- ja ärimaaks ning ehitusõiguse määramine vajalikele hoonetele ja rajatistele.

1.2. Geodeetiline alusplaan Detailplaneeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud Ricabell OÜ poolt aprillis 2023. a koostatud geodeetilist maa-ala plaani täpsusastmega 1:500 (töö nr ATG-23029).

Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Plaanil piirid Maa-ametist seisuga 14.04.2023 (kihil “PIIR” esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed).

PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS

2.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritav ala, Vabriku tn 1 kinnistu (katastritunnus 79705:001:1300), asub Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Mustla alevikus. Maaüksuse pindala on 11 277 m² ning maakasutuse sihtotstarve 100% transpordimaa.

Planeeringuala on hoonestatud. Tabelis 1 on kajastatud planeeringualal paiknevad ehitised vastavalt ehitisregistri andmetele.

Tabel 1. Vabriku tn 1 katastriüksusel paiknevad ehitised

Ehitise nimetus Ehitisregistri kood Peamine kasutamise otstarve Garaaž-töökoda 112020682 Muu transpordihoone Pesuruum-sanitaarsõlm 112020683 Muu teenindushoone Garaaž 112020684 Garaaž PVC hall 121378028 Muu laohoone

Täiendavalt paikneb planeeringuala kirdenurgas puidust katusealune ja krundi edelapiirile on paigutatud teisaldatav soojak, mis täidab ajutiselt kontoriruumi ülesannet.

Planeeringuala asub valdavalt tasase reljeefiga alal, vaid ala keskel paikneva garaaži põhjaküljel on pinnast täidetud ja põhjapoolsete naaberkinnistutega võrreldes moodustab maapind eritasandilise astme. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 58,29 – 59,71 m. Vabriku tn 1 maaüksuse

5

läänepoolne osa on kaetud valdavalt asfaltkattega ning idaosa kruusa ja killustikuga. Haljastust esineb alal vähe - roheriba krundi lääneküljel üksiku lehtpuu ja mõne põõsaga.

Planeeringuala lääne- ja lõunakülge piiravad munitsipaalomandisse kuuluvad Vabriku ja Liiva tänav. Tegemist on kahesuunaliste kõvakattega tänavatega, millele on seatud kiiruspiirang 30 km/h. Tänavate koosseisus puuduvad kõnniteed. Sõidukite juurdepääs Vabriku tn 1 kinnistule on tagatud Vabriku tänavalt, planeeringuala loodenurgast. Liiva tänavalt pääseb planeeringualale jalgvärava kaudu.

Olemasolevatest tehnovõrkudest ulatub planeeringualale elektri madalpinge õhuliin, sidetrass ja veetrassi kaitsevöönd. Kinnistul on olemas elektriühendus ning liitumised ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikuga. Olemasolevaid hooneid köetakse lokaalselt ning sidevarustus on lahendatud mobiilside baasil.

Planeeringuala olemasolevat olukorda kajastab joonis 2.

2.2. Seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused • Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge kuni 1 kV nimipingega (kaasa

arvatud) liinide korral 2 m; • elektri maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini

äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid; • elektri jaotusseadme ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele seadmest; • sideehitise kaitsevööndi ulatus maismaal on 1 meeter sideehitisest; • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabevoolsete torustike kaitsevööndi ulatus

torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul, mis on paigutatud kuni 2 m sügavusele – 2 m.

2.3. Kontaktvööndi analüüs Detailplaneeringu kontaktvööndina on käsitletud planeeringualaga piirnevaid krunte ja ümbritsevat mõjuala kontaktvööndi joonisel (joonis 3) kajastatud ulatuses.

Mustla aleviku tuiksoone moodustab seda läbiv riigitee nr 52 (Viljandi-Rõngu tee) ehk alevikusisene Posti tänav, mille äärde on kujunenud ka asustuse keskus. Planeeringuala paikneb Mustla aleviku keskmest idas ja jääb maakonna keskusest, Viljandi linnast, ca 28 km kaugusele kagu suunas.

Planeeringuala piirneb allolevas tabelis 2 toodud maaüksustega.

Tabel 2. Planeeringualaga piirnevad maaüksused

Paiknemine ilmakaare suhtes

Katastriüksuse aadress

Katastritunnus Sihtotstarve Pindala Lisainfo

Loodes Posti tn 47 79705:001:0270 100% elamumaa 1418 m² Alal paikneb korterelamu maakeldri ja abihoonega

Põhjas Posti tn 49 79705:001:0740 100% elamumaa 1280 m² Alal paikneb üksikelamu abihoonega

Posti tn 51 79705:001:0280 100% elamumaa 2084 m² Alal paikneb üksikelamu abihoonetega

Posti tn 53 79705:001:1690 100% elamumaa 3523 m² Alal paikneb üksikelamu abihoonega

6

Kirdes Posti tn 55 79705:001:0640 100% elamumaa 3825 m² Alal paikneb üksikelamu abihoonetega

Idas Jaani tn 1 79705:001:0002 100% elamumaa 1561 m² Alal paikneb üksikelamu abihoonega

Jaani tn 3 79701:002:0090 100% elamumaa 2347 m² Alal paikneb üksikelamu abihoonega

Lõunas Liiva tn L1 79701:001:0616 100% transpordimaa 3273 m² Ala läbib Liiva tänav Läänes Vabriku tänav 79701:001:0614 100% transpordimaa 5455 m² Ala läbib Vabriku tänav

Vabriku tn 1 kinnistu asub Mustla aleviku piirkonnas, kus esineb lähestikku kõige enam erineva maakasutuse sihtotstarbega maaüksusi (tootmismaa, ärimaa, väikeelamumaa, üldkasutatav maa, ühiskondlike ehitiste maa, transpordimaa). Planeeringualast põhja ja ida suunda jäävad erineva suurusega elamumaad (pindalad vahemikus 1418 m² - 3825 m²), mis eraldavad Vabriku tn 1 kinnistut riigiteest nr 52 Viljandi-Rõngu tee (Posti tänav). Elamumaadele on püstitatud ühe- kuni kahekorruselised valdavalt viilkatusega üksikelamud (v.a Posti tn 47 - kortermaja) ja nende abihooned. Eluhooned asetsevad kruntide tänavapoolsetel külgedel. Välisviimistlusmaterjalina on kasutatud puitu ja krohvi. Katusekattematerjalidest esineb enim eterniiti ja plekki.

Planeeringuala lõuna- ja lääneküljele jäävad küllaltki suured ja valdavalt hoonestamata maaüksused (pindalad vahemikus 13 322 m² - 18 419 m²). Lõunapoolne avalikult kasutatav ala hõlmab vaba-aja ja sporditegevusi laululava, lõkkeplatsi, skatepargi ning laste mänguväljakuga. Sellest omakorda lõunas asub Tarvastu Gümnaasiumi territoorium. Planeeringualast läände, teisele poole Vabriku tänavat jäävad äri- ja tootmismaa katastriüksused (Posti tn 43//Vabriku tn 2 ja Tööstuse tn 1), millele on varasemalt koostatud detailplaneeringud (vt allpool infot kehtestatud detailplaneeringutest). Viimased loovad eeldused alade edasisteks arenguteks ja piirkonna aktiivsemaks kasutuselevõtuks.

Lähimad avalikud teenused (nt rahvamaja, kauplus, raamatukogu) on koondunud planeeringualast loodesse, Posti tänava äärde. Sama tänava külgedele on rajatud kõnniteed ning seal asub ka planeeringualale lähim bussipeatus (Vabriku), mis jääb Vabriku tn 1 kinnistust ca 100 m kaugusele.

Lähim olemasolev tuletõrje hüdrant paikneb Posti ja Vabriku tänava ristumiskohas.

Planeeringuala asukoht kohalike tänavate ääres ja riigitee vahetus läheduses tagab sellele mugava juurdepääsu. Ühistranspordipeatuse lähedus loob alale soodsad juurdepääsuvõimalused ka neile, kes kasutavad liikumiseks bussi.

Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on Mustla asula maastik tervikuna määratud I väärtusklassi (maakondliku tähtsusega maastik). Maakonnaplaneeringu lisa 5, Viljandimaa väärtuslike maastike register, toob välja hinnangud, mille alusel seisneb ala väärtus eelkõige väga hästi säilinud tänavatevõrgus, krundijaotuses ja suhteliselt hästi säilinud peatänavaäärses hoonestuses.

Posti tänavale on Õnne ja Posti tänava ristist kuni Vabriku ja Posti tänava ristmikuni üldplaneeringuga ette nähtud miljööväärtusega hoonestusala (vt joonis 3). Planeeringuala jääb miljööväärtusega alast välja, kuid asub selle vahetus läheduses.

Planeeringuala mõjuvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud:

• Posti tn 43/45 kinnistu detailplaneering (Vabriku tn 1 kinnistust loodes)

Detailplaneeringu seletuskirjas on eesmärgina välja toodud Posti tn 43 ja Posti tn 45 maaüksuste maakasutuse sihtotstarbe muutmine ning ehitusõiguse määramine multifunktsionaalse ärihoone ja ujula rajamiseks. Detailplaneering lubab krundi kohta ühe kahekorruselise hoone ehitust katusekaldega 0°-45°. Käesoleval ajal on planeeringualale projekteeritud toidukauplus ja teenindusjaam-tankla ning Posti tn 45 aadress on ümber nimetatud Vabriku tn 2ks.

7

• Tööstuse tn 1 kinnistu detailplaneering (Vabriku tn 1 kinnistust edelas)

Maaüksuse lõunapiiril asub maamärgina liputorn. Detailplaneeringuga on Tööstuse tn 1 kinnistu jagatud kaheks tootmismaa krundiks, millele on lubatud kuni kahe 9 m kõrguse hoone püstitamine. Planeeringu lahendus on veel ellu viimata.

• Mustla laululava kinnistu detailplaneering (Vabriku tn 1 kinnistust lõunas)

Detailplaneeringu eesmärk oli mitmekesistada sotsiaalmaa sihtotstarbega Mustla laululava maa-ala kasutust ning luua sinna võimalused skatepargi ja mänguväljaku rajamiseks ja teenindamiseks. Käesolevaks ajaks on planeeringu eesmärk realiseeritud.

• Posti tn 57 katastriüksuse detailplaneering (Vabriku tn 1 kinnistust kirdes)

Planeeringuga on fikseeritud tingimused kuni 9 m kõrguse sotsiaalhoolekandeasutuse hoone püstitamiseks. Planeering on kehtestatud aastal 2021. a ja planeeringu lahendust ei ole veel realiseeritud.

VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

3.1. Kehtiv Tarvastu valla üldplaneering Kehtiva Tarvastu valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala kompaktse asustusega alal, kus Vabriku tn 1 maaüksus on reserveeritud elamualana (E1) väikeelamute rajamiseks. Elamuala põhisihtotstarbega sobivad katastriüksuste sihtotstarvete liigid on väike-elamumaa, üldmaa ja transpordimaa. Elamumaa minimaalseks lubatud pindalaks määratud 2000 m² ja hoonete kõrguseks kuni kaks korrust.

Skeem 1. Väljavõte kehtivast Tarvastu valla üldplaneeringust (10.2022) punane ring – planeeringuala asukoht;

kollane – reserveeritud elamuala; oranž – reserveeritud üldkasutatav ala;

helelilla – reserveeritud tootmisala; roheline – reserveeritud puhkeala ilma hoonete ehitamise õiguseta;

pruunikas ruutvõrgustik – miljööväärtusega hoonestusala

8

3.2. Koostatav Viljandi valla üldplaneering Koostamisel oleva Viljandi valla üldplaneeringu kohaselt jääb Vabriku tn 1 maaüksus tiheasustusala ettevõtlusotstarbega maale, kus maakasutuse juhtotstarbeks on määratud tootmismaa (TT – tootmismaa ala, mille tootmise iseloomu üldplaneeringuga ei täpsustata). Üldplaneeringu seletuskirja p 3.2.2.2. alusel on tootmismaa-ala tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maa, ladude ja transpordiettevõtete maa. Lubatud kõrvalotstarbed on Ä (ärimaa), OJ (jäätmekäitluse maa) ja LT (teemaa). Ettevõtluse paindlikuks arendamiseks on tootmismaa-alal lubatud ärimaa kõrvalfunktsioon selle osakaalu määramata.

Skeem 2. Väljavõte koostatavast Viljandi valla üldplaneeringust (10.2022)

punane ring – planeeringuala asukoht; kollane – väikeelamumaa;

tumeroosa (TT) – tootmismaa; punane (Ä) – ärimaa;

heleroheline (P1) - puhke- ja virgestusmaa; heleroosa (ÜH) – haridus- ja kultuuriasutuste maa

beež – korterelamumaa

9

KEHTESTATUD ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu eesmärk on planeeritava maa-ala juhtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks. Maakasutuse sihtotstarbe muutmise tingib ala praegune ja perspektiivne kasutusviis. Vabriku tn 1 kinnistu on kasutuses sõidukite hooldusele ja remondile suunatud ettevõtlustegevusega (Mustla Autokeskus). Planeeringualal asuvad hooned kannavad garaažide, remonditöökodade ja laohoonete funktsioone. Koostatava detailplaneeringu eesmärk on viia maakasutuse sihtotstarve kooskõlla seal toimuva tegevusega ning seada võimalused ja tingimused ala edasiseks korrastamiseks ja arendamiseks. Detailplaneeringu eesmärgist lähtuvalt on tegemist kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmisega, millest tulenevalt on käesolev detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 kohaselt üldplaneeringut muutev. Seega on kehtiva üldplaneeringu muutmine Mustla Autokeskuse arendamise eelduseks.

Üldplaneeringu muutmise ettepanekut iseloomustab allolev skeem 3.

Skeem 3. Üldplaneeringu muutmise ettepanek

Planeeritav lahendus haakub koostamisel oleva üldplaneeringuga, mille järgi kuulub planeeringuala ettevõtlusotstarbega maale, kus Vabriku tn 1 kinnistule on seatud tootmismaa-ala sihtotstarve, mis hõlmab ladude ja transpordiettevõtete maad ning lubab ärimaa kõrvalfunktsiooni selle osakaalu määramata. Arvestades asjaoluga, et planeeringualal võib kujuneda ärimaa sihtotstarbe osakaal valdavaks, tehakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek seada planeeringualale nii äri- kui tootmismaa sihtotstarve, mille protsendilist osakaalu detailplaneeringuga ei fikseerita. Ärimaa sihtotstarve lubab alale püstitada büroo- ja teenindusotstarbelisi ehitisi (nt autoteenindus).

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud menetluses oleva üldplaneeringu seletuskirjast ja põhilahendusest ning arvestatud valla üldiste arengupõhimõtetega. Koostamisel oleva üldplaneeringu muudatus on planeeringuala maakasutuse otstarvet täpsustav, mitte Vabriku tn 1 kinnistu

10

põhifunktsioone radikaalselt muutev. Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek loob eeldused planeeringuala kaasajastamiseks. Ühtlasi fikseeritakse detailplaneeringuga heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise tingimused.

PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED • Käesolev detailplaneering ei ole vastuolus Viljandi maakonnaplaneeringuga 2030+ - säilib

asulale omane tänavatevõrk, krundijaotus ja peatänavaäärne väärtuslik puithoonestus. • Kehtiva üldplaneeringu muutmine on keskkonnaalaselt ratsionaalne, kuna planeeringualal on

olemas juba varem rajatud ja toimiv tehniline infrastruktuur ning võimalused äri- ja tootmistegevuseks. Keskkonnaalaselt on parem kavandada ettevõtlustegevust valmis kompleksis ja selle vahetus lähinaabruses, kui võtta sellise tegevuse jaoks kasutusele senised ehitistevabad alad. Seega kahjustab planeeringulahendusega kavandatud tegevus konkreetses asukohas keskkonda vähem kui sama tegevuse arendamine mujal. Kinnistule kavandatav ehitustegevus ei moonuta ega mõjuta oluliselt juba väljakujunenud ettevõtluskeskkonda.

• Planeeringulahendus arvestab koostamisel oleva Viljandi valla üldplaneeringu tingimustega ning vastab Viljandi Vallavolikogu poolt väljastatud detailplaneeringu algatamise otsuse lähteseisukohtadele.

• Vastavalt Viljandi valla arengukavale aastateks 2019-2025 on valla kõige olulisemaks eesmärgiks järgnevatel aastatel teha kõik selleks, et inimestel oleks piirkonnas nende võimetele vastav ja vääriliselt tasustatud töö, mis võimaldab inimeste jäämise ja tulemise Viljandi valda. Viimase eelduseks on ettevõtluskeskkonna ja majanduse arendamine väärtuslike töökohtade loomise kaudu. Planeeringulahendus toetab Viljandi valla arengukavaga seatud eesmärke. Maakasutuse sihtotstarbe muutmise ja ehitusõiguse seadmisega soodustatakse ettevõtluse arengut, läbi mille luuakse piirkonda juurde kodulähedasi töökohti ja suurendatakse elanike heaolu.

• Asustuse kompaktsuse hoidmine ja arendamine selle sisestruktuuri tihendamise, ruumilise mitmekesisuse ja keskkonna kvaliteedi tõstmise kaudu avaldab mõju majanduslikule energiasäästlikkusele. Keskkonna ruumiline ja arhitektuurne terviklahendus väljakujunenud piirkonnas (infrastruktuur, vajalikud ühendusvõimalused olemasolevate tehnovõrkudega jms) suurendab ala ressursside efektiivsemat kasutamist säilitades samaaegselt väljakujunenud maastikulist ja ruumilist eripära.

• Planeeringuala paikneb ettevõtlustegevuseks soodsas asukohas – suhteliselt asula keskel ja valla olulisima põhitee lähistel. Olemasolev teedevõrgustik tagab alale mugava juurdepääsu ning loob soodsad eeldused sõidukite ja inimeste liikumiseks kui ka vajalike kaupade transpordiks.

• Planeeringuala naabruses paiknevate äri- ja tootmismaade arendamine loob eeldused piirkonna aktiivsemaks kasutuselevõtuks ning soodustab inimeste kokkupuudet planeeringualal toimuva tegevusega. See omakorda mõjub positiivselt planeeringuala majandustegevusele.

• Piirkonnale ja planeeringualale omaste ehituslike ja arhitektuurilisete nõuete rakendamine tagab kavandatava hoonestuse sobivuse antud keskkonda.

• Planeeringualal ei kasva kõrghaljastust (v.a üks puu) ega haruldasi taimeliike, mistõttu ehitustegevusega ei kaasne negatiivset mõju ala senisele looduslikule väärtusele.

• Üldplaneeringuga seatud miljööväärtusliku hoonestusala puhul on oluline, et uute hoonete ja juurdeehitiste kavandamisel arvestataks piki Posti tänavat ja tänavalt kahele poole avanevate vaadetega, samuti kõrvaltänavatelt avanevate vaadetega Posti tänavale. Käesoleva detailplaneeringuga ei halvendata vaadeldavust Posti tänava miljööalale.

11

• Kavandatava ehitustegevusega ei halvendata planeeringualaga piinevate tänavate kasutusvõimalusi ja läbilaskvust.

• Detailplaneeringuga püütakse leida senisest paremaid võimalusi planeeringuala ja sellega piirnevate elamumaade eraldamiseks.

• Planeeringulahendus korrastab ja reguleerib tegevused Vabriku tn 1 krundil.

RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID • Muuta Vabriku tn 1 maaüksuse sihtotstarve äri- ja tootmismaaks; • Ettevõtlustegevuse laiendamine hoonestuse mahu suurendamisega sealjuures võimalikult

vähe ümbrust ja keskkonda häirides; • Luua eeldused ala korrastamiseks ja krundi efektiivsemaks kasutamiseks; • Kavandada planeeringualale hooned, mis sobiksid arhitektuuriliselt ja ehituslikult antud

asukoha ning piirkonna hoonestusega.

PLANEERINGU LAHENDUS

7.1. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud:

1) krundi kasutamise sihtotstarbed; 2) hoonete suurim lubatud arv; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete suurim lubatud kõrgus.

Krundi ehitusõigus on toodud tabelina joonisel 4. Ettevõtluse paindlikuks arendamiseks ei fikseerita detailplaneeringuga äri- ja tootmismaa sihtotstarbe osakaalu krundil. Krundile võib püstitada kuni kuus hoonet. Ehitiste kasutamise otstarvete määramisel on aluseks võetud majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu. Hoonestus paigutada krundile paralleelselt ja/või risti krundi lõunapiiriga.

7.2. Hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on näidatud hoonestusala, mille piires võib püstitada ehitusõigusega määratud hooneid ja rajatisi. Väljaspoole hoonestusala on hoonete ehitamine keelatud (sh mitteehitusloakohustuslikud ehitised). Kõik hoone osad, sh väljaulatuvad ja eenduvad detailid, peavad paiknema hoonestusala sees.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Hoonestusala sees on näidatud planeeritud ehitiste võimalikud asukohad, mille kajastamisel on lähtutud olemasolevate ehitiste paiknemisest, ettevõtlusega seotud hoonestusvajadustest ja hoonete spetsiifikast ning võimalikust krundisisesest liikluskorraldusest. Hoonete suurus, konfiguratsioon ja paiknemine hoonestusalas täpsustatakse projekteerimise etapis. Detailplaneeringuga ei määrata kohustuslikku ehitusjoont.

12

Hoonestusala on antud suurem kui suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab lisaks planeeringus välja töötatud kontseptsioonile arvestada ka krundi hoonestaja soove. Hoonestusala sisse on lubatud rajada haljastust, tee- ja parkimisrajatisi ning tehnovõrke.

7.3. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Planeeritud ehitiste arhitektuurilised tingimused on kajastatud joonise nr 4 vastavas tabelis.

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Hoonete arhitektuur peab mahuliselt ja otstarbelt sobituma väljakujunenud keskkonda. Ehitis peab olema kestev ja otstarbekas ning paikkonna atraktiivsust parendav. Detailplaneeringuga on lubatud krundile püstitada PVC-kattega halle, välja arvatud Vabriku tänava poolsele küljele.

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid, vastupidavaid, kvaliteetseid ning antud keskkonda sobivaid materjale, mida võib omavahel kombineerida. PVC-hallide puhul vältida kõrgläike materjale ja kasutada keskkonda sobivaid toone. Hoonete värvilahenduses eelistada looduslähedasi toone. Keelatud on erksad, intensiivsed ja neoontoonid.

Hoonete välismõjuga tehnilised seadmed (nt õhksoojuspumbad, konditsioneeride välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavalt ja riigiteelt vaadeldavad ega eraldaks möödujaile mõjutusi (nt õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Müra tekitavad tehnoseadmed tuleb suunata elamumaadest eemale.

Planeeritud hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades vajadusel meetmeid vastavalt standardis EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.

HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED

8.1. Planeeritud haljastus ja heakord Koostamisel oleva Viljandi valla üldplaneeringu kohaselt tuleb vähemalt 10% planeeritud ärimaa krundi pindalast haljastada ning piirnevate kontrastsete maakasutuse juhtotstarvete vahele (nt elamumaa ja tootmismaa) jätta piisav maa-ala kaitsehaljastusvööndi rajamise võimaldamiseks. Planeeringuga kajastatud illustreeriva lahenduse alusel moodustab haljastatud pinna osakaal Vabriku tn 1 krundi pindalast 13%. Hekkidega haljastatud puhverriba on ette nähtud planeeringuala perimeetri ulatuses, kus selle rajamine on kohapealset ja perspektiivset olukorda hinnates võimalik. Vabriku tn 1 krundil paikneb olemasolev hoone (garaaž planeeringuala keskel), mille puhul on vajalik arvestada raskeveokite pöördetrajektooridega hoonesse sisenemisel selle põhjaküljest. Manööverdusala ruumivajadusest tulenevalt ei ole planeeringuala põhjapiirile terves ulatuses võimalik haljastatud puhverriba rajada. Seetõttu on antud asukohas äri- ja tootmismaa ning elamumaade visuaalse ja füüsilise eraldamise eesmärgil ette nähtud läbipaistmatu piirdeaia rajamine, mida on lubatud haljastada (nt ronitaimedega).

Planeeringualale rajatav haljastus mitmekesistab ala, aitab luua sellele osalise visuaalse suletuse ning vähendada ettevõtlustegevusega kaasnevaid mõjusid väljaspoole planeeringuala. Ühtlasi rikastab Vabriku tänava äärde kavandatud kõrghaljastus sealset tänavaruumi ning aitab muuta vaadeldavust planeeringualale esteetilisemaks.

Madal- ja kõrghaljastuse istutamisel tuleb arvestada järgnevaga:

● tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega; ● tagada, et puud jäävad hoone(te)st vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale;

13

● arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse ja kohapealsete kasvutingimustega;

● eelistada piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku;

● lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist; ● haljastamisel on soovitav kasutada nii heitlehiseid kui igihaljaid puid ja põõsaid.

Haljastuse konkreetne paiknemine, taimede arv ja liigid tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus. Haljastus tuleb rajada koos hoone(te) ehitamisega. Planeeringualal kokku kogutav lumi tuleb ladustada Vabriku tn 1 krundi sees või tagada selle äravedu. Vallitatud lumi ei tohi piirata jalakäijate ja sõidukite liikumist ega halvendada nähtavust planeeringualalt väljasõidul.

Jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Olmejäätmed tuleb paigutada sorteeritud jäätmetest eraldi. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmete sorteeritud kogumiseks tuleb krundile paigutada suletavad konteinerid/mahutid, mis peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ja vastupidaval alusel. Prügikonteinerite/-mahutite asukohad määratakse hoone(te) projektiga.

Jäätmekäitlust korraldatakse vastavalt Viljandi vallas vastu võetud jäätmehoolduseeskirjale1.

8.2. Piirded Planeeringuala tänavapoolsetele külgedele on lubatud kuni 1,5 m kõrguste läbipaistvate piirdeaedade ja/või hekkide rajamine. Erinevate kasutusotstarvetega maade eraldamiseks on planeeringuala ja sellega piirnevate elamumaade vahele vajalik ette näha 1,5 m kõrgune läbipaistev võrk- või puitaed kombineerituna kaitsehaljastusega. Haljaspiiretele kõrguspiirangut ei seata (v. a tänavapoolsetel piiridel, kus hekkide kõrgus on lubatud kuni 1,5 m), kuid arvestada tuleb võimalike mõjudega naabrusõigustele. Asukohtades, kus haljastusliku puhverriba rajamine ei ole võimalik (põhjus toodud eelnevas punktis 8.1), on erineva spetsiifikaga alade eraldamiseks ette nähtud 2 m kõrgune läbipaistmatu piirdeaed (joonisel 4 näidatud ulatuses). Kõrgema piirde kasutamise tingib asjaolu, et antud asukohas on planeeringuala maapinda tõstetud ja elamumaad paiknevad kohati ca 0,5 m madalamal. Kõrgema läbipaistmatu piirdeaia rajamine ei ole kohustuslik, kui planeeringualaga piirnevate elamukruntide omanikud soovivad säilitada olemasoleva piirdeaia.

LIIKLUSKORRALDUS

9.1. Tee maa-ala Sõidukite juurdepääsud planeeringualale on kavandatud nii Vabriku kui ka Liiva tänavalt. Täiendavalt on Liiva tänavale ette nähtud sõidukite väljapääs olemasoleva hoone (garaaž planeeringuala keskel) juurdeehitisest. Planeeringuala tänavapoolsetele külgedele on ette nähtud ka jalgväravad. Põhijoonisel (joonis 4) näidatud juurdepääsude asukohad Vabriku tn 1 krundile täpsustatakse hoone(te) projektiga.

1 Viljandi Vallavolikogu poolt 30.10.2019. a vastu võetud määrus nr 85

14

9.2. Parkimislahendus Äri- ja tootmispindade kavandamisel tuleb tagada krundisiseselt parkimine vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetele. Täpne parkimiskohtade arv, paigutus ja parklate konfiguratsioon tuleb määrata edasise projekteerimise käigus vastavalt hoonestuse tegelikule paiknemisele, suletud brutopinnale, kasutusotstarbe või -otstarvete osakaalule või töötajate arvule. Ehitiste kasutamise otstarbeid saab rakendada mahus, mis võimaldab tagada normikohase parkimise. Hoonete projekteerimisel tuleb ette näha ka nõuetekohased jalgrataste parkimiskohad. Õues paikneva jalgrattahoidja külge peab saama jalgratast kinnitada raamist.

Põhijoonisel (joonis 4) on illustreerivalt näidatud planeeringuala võimalik liiklusskeem ning parkimislahendus. Parkimiskohtade paigutust krundil on lubatud projekteerimisel muuta kogu planeeringuala ulatuses.

Parkimiskohtade arvutamisel lähtuda vastavalt EVS 843:2016 toodud parkimisnormatiividest (vt tabel 3)

Tabel 3. Parkimisnormatiivid

Sõiduautode parkimine Ehitise liik Parkimiskohtade vajadus (1 pk/ suletud brutopinna m² kohta)

Asutused 1/40 Tööstusettevõte ja ladu 1/90

Teenindusjaam 1/20 Jalgrataste parkimine Ehitise liik Parkimiskohtade vajadus

(1 pk/ suletud brutopinna m² kohta)

1 pk / töötaja kohta

Asutused 1/100 1/10 Tööstusettevõte ja ladu 1/200 1/12

Sõidualade ja parklate teekattematerjalina kasutada asfaltkatet või kiviparketti, kõnniteedel tänavakivi.

EHITISTEVAHELISED KUJAD JA TULEOHUTUSNÕUDED Vastavalt siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Antud määrus sätestab hoonetevahelise kuja laiuseks vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on alla kaheksa meetri, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Planeeritud ja olemasolevad hooned paiknevad naaberkinnistute ehitistest vähemalt 8 meetri kaugusel. Tule leviku takistamine ehituslike abinõudega on vajalik, kui Posti tn 49 kinnistul ehitatakse olemasolevale garaažile lähemale kui 8 meetrit. Planeeritud hoonestusala asub hoonestatud naaberkinnistute piiridest vähemalt nelja meetri kaugusel (v. a põhjapoolse olemasoleva garaaži asukohas). Lähim naaberkinnistu hoone (Posti tn 47 abihoone) paikneb planeeritud hoonestusalast 8 m kaugusel. Planeeringuala juurdepääsud, hoonestus ja haljastus võimaldavad ehitistele ligipääsu ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundi sees. Käesoleva detailplaneeringuga on Vabriku tn 1 krundile

15

ette nähtud vähemalt 6 m laiused juurdepääsud, mis tagavad ligipääsu päästeautodele (normatiivne tee laius päästeauto ligipääsuteele peab olema 3,5 m, redel- ja tõstukautole 4,5 m). Võimalikud väravate laiused sõidukile peavad olema vähemalt 4 m. Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoone(te)sse lahendatakse ehituslike võtetega (trepid, redelid jms). Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 1-1/17 Lisa 1 Hoonete liigitus tuleohutuse järgi kuuluvad planeeritud ehitised V, VI ja VII kasutusviisiga hoonete alla. Hoonete täpne tuleohutus- ja tulepüsivusklass määratakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.

TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD

11.1. Veevarustus Mustla alevikus on vee-ettevõtjaks Ramsi VK OÜ. Planeeringuala lääne- ja lõunaküljel paiknevale transpordimaale on rajatud ühisveevärgi torustik, mis tagab Vabriku tn 1 kinnistule veevarustuse. Planeeringuala veevarustus säilib olemasolevate liitumispunktide kaudu.

Kõigile ühisveevärgi rajatistele tuleb ette näha isikliku kasutusõiguse seadmine Ramsi VK OÜ kasuks.

Ehitamisel ja haljastamisel tuleb jälgida, et olemasolevad ja planeeritavad veerajatised ei jääks istutatavate puude, põõsaste või muude elementide alla, mis võivad rikkuda rajatiste seisukorda või takistada nende hooldust.

11.2. Tuletõrje veevarustus Planeeritud hoonetel peab olema lahendatud tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis tuleb tagada vastavalt tuleohutuse seadusele.

Vastavalt siseministri 18.02.2021. a määruse nr 102 § 6 lg 1 ja 3 kohaselt peab üldjuhul veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ning paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Määruse § 7 lg 1 alusel on hoone kustutamiseks, mille tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus moodustab 0 - 600 MJ/m², vajalik veevooluhulk veevõtukohas 10 l/s. Kui hoone tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus jääb vahemikku 601-1200 m², on vajalik veevooluhulk veevõtukohas 20 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul.

Planeeringualale lähim hüdrant (nr 15, VID 17067) asub Posti ja Vabriku tänavate ristumiskohas ning jääb planeeringualast u 43 m kaugusele (vt joonis 3). Hüdrandi võimekus on 10 l/s. Täiendav tuletõrjevesi tagatakse planeeringualast ca 150 m kaugusel asuvast looduslikust veevõtukohast (tiik, VID 2779), mis paikneb Viljandi-Rõngu maantee põhjaküljel, Mustla rahvamaja lähistel.

11.3. Reoveekanalisatsioon Vastavalt Mustla valla ÜVK arendamise kavale3 paikneb planeeringuala reoveekogumisalal. Vabriku tn 1 kinnistu lääne- ja lõunaküljel paiknevate sõiduteede koosseisus on rajatud olemasolev isevoolne

2 Siseministri poolt 18.02.2021. a vastu võetud määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord 3 Viljandi valla ÜVK arendamise kava aastateks 2021-2032 (Europolis OÜ, töö nr 11/20)

16

kanalisatsioonitorustik, mille kaudu on tagatud planeeringualalt reovee äravool. Olemasolevad kanalisatsioonivarustuse liitumispunktid planeeringuala piiril säilivad.

Kõigile planeeritud ühiskanalisatsioonirajatistele tuleb ette näha isikliku kasutusõiguse seadmine Ramsi VK OÜ kasuks.

Ehitamisel ja haljastamisel tuleb jälgida, et olemasolevad ja planeeritavad kanalisatsioonirajatised ei jääks istutavate puude, põõsaste või muude elementide alla, mis võivad rikkuda rajatiste seisukorda või takistada nende hooldust.

11.4. Sademevesi Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puudub sademeveekanalisatsioon. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Planeeringuala geoloogilised tingimused ei võimalda sademevee lokaalset immutamist. Sademevesi on vajalik ära juhtida ja allavoolu jäävate veejuhtmete ülekoormuse vältimiseks äravoolu aega pikendada kasutades puhvermahuteid.

Kõvakattega parkla- ja sõidualadelt juhitakse sademevesi restkaevudesse, kust see sademeveetorustikuga puhvermahutisse suunatakse. Kavandatud parkimisaladelt ärajuhitav vesi vajab enne suublasse juhtimist puhastamist õli- ja liivapüüduris. Juhul kui katustelt vee kogumiseks ei rajata eraldi sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteemi (torustik, mahuti, pumpla), seguneb katuste vesi (puhas vesi) platsi veega ja tuleb samuti juhtida läbi õli- liivapüüduri. Puhvermahutist pumbatakse sademevesi õli- ja liivapüüdurisse ning juhitakse edasi kahes suunas: 1) isevoolselt toruga Posti tn 53 kinnistul asuvasse tiiki. Sealt edasi voolab vesi olemasoleva sademeveetoru kaudu läbi maanteealuse truubi Noorte maaüksusel asuvasse kraavi, mis Karja tn 1b katastriüksusel liitub Mustla eesvoolukraaviga; 2) Vabriku tänava äärde kavandatud nõva ja tänavaaluse truubi kaudu Tööstuse tn 1 maaüksusel asuvasse kraavi, kust see erinevaid katastriüksusi läbides suundub samuti Mustla eesvoolukraavi (vt tehnovõrkude joonisel skeem 1). Planeeringuala läänepiiril asuvate hoonete katustelt tulenev sademevesi juhtida nõva ja kavandatud truubi kaudu samuti Vabriku tänavast läänes asuvasse kraavi. Detailplaneeringus on näidatud pumpade paigaldamine sademeveemahutisse. Lubatud on kasutada ka lahendust, kus pumbad paiknevad mahutist väljaspool (nt kasutatakse eraldi tehasest toodetavaid mahuteid ja pumplat, mis ühendatakse torustikuga).

Planeeringuala läänepiirile ja kirdenurka on kavandatud nõvad sademevee äravoolu aeglustamise ja puhverdamise võimalustena.

Parkimisaladel on soovitav kasutada sademevee kokkuvooluaega pikendavaid katendeid (nt parkimiskohtadel). Kõnnitee rajada vett läbilaskva katendiga (nt laia vuugiga tänavakivid).

Katustelt lähtuv sademevesi on soovitav taaskasutamise eesmärgil kokku koguda (nt masinate pesuks, WC-loputuskasti täitmiseks).

Sademevee ärajuhtimise toimimiseks on vajalik vee ärajuhtimissüsteemide regulaarne hooldus ja korrashoid.

Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee äravool planeeritud sademeveetorustikku ja nõvasse ning välistada vee valgumine naaberkinnistutele. Planeeringu tehnovõrkude joonisel (joonis 5) näidatud sademeveelahendus on põhimõtteline ja kõik mõõtmed, kõrgused, vooluhulgad ning asukohad tuleb täpsustada projekteerimise käigus koos vertikaalplaneerimisega.

17

11.5. Elektrivarustus Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 02.05.2023. a väljastatud tehnilistele tingimustele nr 447658.

Planeeringuala liitumispunt Elektrilevi OÜga asub sisestuskaabli ühendusel õhuliini mastist krundi lääneküljel. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisel jäävad elektrikilp ja -post võimaliku ehitise asukohta ning liitumispunkt tuleb ümber teisaldada ja näha ette asukohta, kus see on aastaringselt vabalt teenindatav. Planeeringuga on õhuliin (või maakaabel) ja elektrikilp ümber kavandatud edelapoolseima olemasoleva hoone lõunaküljele.

Elektrivarustuse liitumispunkti asukoha muutmiseks tuleb kliendil sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Pärast lepingu sõlmimist ja teenustasu esimese osamakse tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ uue liitumispunkti.

11.6. Välisvalgustus Krundisisene välisvalgustus lahendatakse hoone(te) projekteerimise käigus.

11.7. Sidevarustus Sidevarustuse lahendus tagatakse mobiilsidevõrgu baasil.

Planeeringualaga piirnevale tänavamaale on rajatud sidetrass, millega on perspektiivis võimalik liituda vastavalt võrguvaldaja poolt väljastatud tingimustele.

11.8. Soojavarustus Koostamisel oleva Viljandi valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala perspektiivses Mustla kaugküttepiirkonnas. Kohaliku küttevarustuse väljaehitamisel on Vabriku tn 1 krundil võimalik sellega liituda vastavalt tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tingimustele.

Seni lahendatakse planeeringuala soojavarustus lokaalküttega. Lubatud on keskkonnasäästlikud lokaalse kütteviisi lahendused, mida võib omavahel kombineerida. Kui ahju küttevõimsus ületab 1 MW, siis tuleb enne ehitusloa taotlemist saada keskkonnaluba4. Kui katla võimsus jääb 0,3 – 1 MW vahele, on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevus Keskkonnaametis registreerida5.

Päikesepaneelide kasutamine on lubatud, kui need on katuse või fassaadiga samas tasapinnas. Päikesepaneelid ei tohi tekitada kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust ega häirida liiklust ja jalakäijaid.

Küttesüsteemi täpne lahendus antakse hoone(te) projektiga.

4 Atmosfääriõhu kaitse seadus § 79 lg 3 ja 6 ning § 80 lg 1 ja 2 5 Samas

18

SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS Planeeritud ja olemasolevatele tehnovõrkudele on vajalik seada isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate kasuks.

Võimalikud servituudi seadmise vajadusega alad väljaspool planeeringuala on fikseeritud joonisel nr 5 (sh skeemil 1) ja allolevas tabelis 4.

Tabel 4. Servituutide vajadus

Teeniv kinnisasi Servituut Valitsev kinnisasi Servituudi sisu Posti tn 53 (kt 79705:001:1690)

Planeeritud sademeveetoru

Vabriku tn 1

Tagada sademevee ärajuhtimine

eesvoolukraavi

Olemasolev tiik Olemasolev

sademeveetoru Tööstuse tn 1 (kt 79705:002:0140)

Olemasolev kraav Posti tn 43 // Vabriku tn 2 (kt 79705:002:0016) Posti tn 41 (kt 79705:002:0290)

KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Järgnevalt on toodud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest:

 hea nähtavus ja valgustatus (hoonete sissekäigud ja lähiümbrus);  territoriaalsus;  selgelt eristatavad juurdepääsud;  ala korrashoid.

Lisaks on soovitav arvestada järgmiste kuritegevuse riske vähendavate aspektidega:

• kasutada tugevaid, vastupidavaid ukse- ja aknaraame, uksi, aknaid ja lukke; • kasutada kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale; • hooned varustada tulekahju- ja/või valvesignalisatsiooniga ning videovalvesüsteemidega; • parkla jälgimine videovalve abil vähendab sõidukitega seotud kuritegude riski; • sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine või eemaldamine peale

rünnakut vähendab vahejuhtumite kordumise riski; • kergestisüttivate materjalide eemaldamine või asendamine vähendab süütamiste riski.

19

KESKKONNATINGIMUSED JA DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Viljandi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Liisa Kaasiku poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohaselt ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa mõju ilmnemist planeeringuga kavandatavate tegevuste elluviimisel. Vastavalt Viljandi Vallavolikogu 27.01.2022. a otsusele nr 34 ei ole planeeringualal keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine vajalik. Vabriku tn 1 krundile ei planeerita hooneid ega tegevust, millega kaasneks oluline keskkonnamõju. Negatiivse keskkonnamõjuga tegevused on keelatud. Ehitustegevused käsitletaval maa-alal tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Hoonete projekteerimisel tuleb tagada nende vastavus tuletõrje nõuetele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja tehnika tööshoidmisel ehitustegevuse ajal. Planeeringu rakendamisega kaasnevate mõjude vähendamiseks tuleb ehitustegevuse käigus näha ette piisavad leevendusmeetmed ning arvestada, et ehitustegevusest lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine ning ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke.

Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud jäätmeseaduse nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele. Lühiajaliselt võib ehitustegevuse käigus kaasneda ehitusjäätmeid, mis tuleb vastavalt korrale käidelda ja üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.

Kõvakattega pindadelt ärajuhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused kehtestatud nõuetele. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse realiseerudes tõuseb tõenäoliselt mõningal määral planeeringualaga piirnevatel tänavatel ja Vabriku tn 1 krundi sees liikluskoormus ja sellest lähtuv müratase. Arvestades Vabriku ja Liiva tänavatel kehtivat piirkiirust kuni 30 km/h, mis on planeeringuala sees veelgi väiksem, siis eeldatavalt on sõidukitest tingitud müratase madal ega kahjusta inimeste tervist ja heaolu. Planeeringualaga piirnevate elamumaade hoonestus on koondunud kinnistute sõiduteepoolsetele külgedele, mistõttu võib eeldada, et peamine mürast tingitud mõju elamutele on põhjustatud riigitee liiklusest. Ettevõtlustegevusest lähtuvate võimalike negatiivsete mürahäiringute vähendamiseks naabruses olevatele elamutele on ette nähtud kaitsehaljastuse ja 2 m kõrguse piirdeaia rajamine. Täiendavat müratõkkeseina funktsiooni aitab täita ka krundi piirialale kavandatud hoonestus. Müra ja õhusaaste osas ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist. Kavandatud tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Lisa 1 normtasemeid.

Planeeritud hoonestusala, selle kaugus naaberhoonetest ja lubatud maksimaalne hoonete kõrgus võimaldab arhitektuurinõudeid arvestades püstitada ehitised, millega on tagatud piisav päikesevalgus nii planeeringuala kui naabermaaüksuste hoonetes. Hoonete projekteerimisel tuleb tagada naaberkinnistutel asuvate eluruumide insolatsiooninõuded lähtuvalt EVS 894:2008/A2:2015 Loomulik

20

valgustus elu- ja bürooruumides. Kavandatud hoonete asukohast ja kõrgusest tulenevalt on naaberelamutes tagatud piisav ehk 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini.

Hoone(te) projekteerimisel ja rajamisel tuleb vajadusel arvestada radooniohuga. Kõrge radoonisisaldusega pinnase korral tuleb ehitamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (vt punkt 14.1).

14.1. Radoonisisaldus piirkonnas Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile asub planeeringuala 2020. a andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega pinnasel (50-100 kBq/m³). Radooniriski levilate kaart on pigem suuremat piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade (sh detailplaneeringuga hõlmatava ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Tegeliku radoonitaseme sisaldus pinnases selgitatakse konkreetses ehitatava hoone asukohas, et täpsustada ehitusprojektiga radooniohutu lahendus vastavalt radoonimõõtmise tulemustele. Radoonitaseme mõõtmine tuleb ehitusprojekti koostamisele eelnevalt teostada nende püsiehitiste puhul, kuhu planeeritakse töökeskkond, mille ruumides viibivad inimesed. Selliste hoone(te) projekteerimisel tuleb jälgida, et pinnaseõhu sisenemisvõimalused ehitisse oleksid minimeeritud – siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele ohtu ei kujuta.

Meetmed radooni hoonesse sattumise vältimiseks

• radooniohtlikule alale rajatava hoone asukohas tuleb radoonisisaldus täpsustada mõõtmise teel;

• hea ehituskvaliteet; • hoone esimese korruse põrand ja sokkel peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke; • radoonitõkke kihti läbivate kommunikatsioonide ja juhtmete liitekohad peavad olema

õhutihedad; • tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt

ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon); • võimalike pragude ja läbiviikude tihendamine; • nõuetekohased ventilatsiooni lahendused.

14.2. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel ei asu planeeringualal ega selle mõjualas kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitstavate liikide elupaiku. Samuti ei paikne ala Natura 2000 võrgustiku alal. Arvestades asjaolu, et planeeringuala on juba inimtegevuse poolt mõjutatud ja valdavalt tehislik, siis on laiemas plaanis tegemist keskkonda sobiva muutusega, millega ei kaasne negatiivse mõju avaldumist kaitsealustele liikidele või taime- ja loomaliikide populatsioonide arvukusele ega kohaliku maastiku looduslikkuse vähendamisele. Mõningane positiivne mõju kaasneb planeeringualale täiendava haljastuse rajamisega, mis lisab alale mitmekesisust, esteetilisust ja toimib kaitsepuhvrina planeeringuala ja elamumaade vahel.

Vastavalt Maa-ameti kaardirakenduse andmetele paikneb planeeringuala keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Ettevõtlustegevusega tuleb välistada võimalikest õli- või kütuseleketest tingitud ebasoodsad mõjud pinnasele ja põhjaveele. Seetõttu on oluline, et planeeringuala sõidu- ja

21

parkimisalad oleksid kaetud vettpidava katendiga ning nendelt kogutav sademevesi oleks enne loodusesse juhtimist õli- ja liivapüüduriga puhastatud.

Reo- ja tarbevee käitlemine on ette nähtud ühisvõrkude baasil, mis välistab sellega seotud saasteriske.

14.3. Majanduslikud mõjud Ettevõtlustegevuse laiendamine antud piirkonnas loob täiendavaid töökohti, mis on üheks valla arengueesmärgiks. Samuti soodustab ettevõtlustegevus mitmekesise elukeskkonna arengut, millega suurenevad võimalused uute elanike piirkonda elama asumiseks, mis omakorda aitab edendada valla head käekäiku. Planeeringuala kasutuselevõtt äri- ja tootmismaana on soodne tänu heale logistilisele asukohale, mida ühtlasi toetab olemasolev taristu. Kuna planeeringuala piirkonnas on tagatud vajalikud ühendused oluliste tehnovõrkudega, ei too planeeringulahendus kaasa ulatuslikke kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel, kuid soodustab kvaliteetse elukeskkonna arengut.

Planeeritava tegevuse negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

14.4. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, küll aga asub planeeringualast loode suunas Posti tänava teljel Mustla miljööala. Planeeringuala paiknemine väljaspool miljööala võimaldab selle hoonestamist detailplaneeringuga määratud tingimustel, et tagada hoonete sobivus sealsesse keskkonda. Miljööväärtusliku ala puhul on oluline säilitada selle vaadeldavus piki Posti tänavat ja kõrvaltänavatelt Posti tänava suunas. Detailplaneeringu lahenduse elluviimisel ei halvendata vaadeldavust Mustla miljööalale. Vabriku tn 1 krundi lääneküljele kavandatud võimalik haljastus parandab vaadeldavust antud alale. Ei ole alust eeldada, et detailplaneeringu elluviimisel oleks negatiivne kultuuriline mõju.

14.5. Sotsiaalsed mõjud Ettevõtlustegevus soodustab kohaliku elanikkonna omavahelist lävimist, mis omakorda tugevdab kogukonnatunnet ning tagab turvalisema elukeskkonna. Eelnevast lähtuvalt võib sotsiaalset mõju pidada positiivseks.

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme näol. Kavandatud tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud ehitustegevuse ajal on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

14.6. Ruumiline mõju Eeldatavalt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist negatiivset ruumilist mõju, kuna planeeringualal on varasemalt samuti toimunud sõidukitega seotud äriline tegevus. Alale on rajatud mitmeid hooneid ning sõidu- ja parkimisalad, mis on kujundanud piirkonna ilmet juba pikka aega. Detailplaneeringu realiseerimine aitab kaasa ala korrastamisele ja hoonestuse ühtsuse loomisele, mis mõjutab piirkonna arengult positiivselt.

22

PLANEERINGU ELLUVIIMISE TINGIMUSED Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehituslike ja tehniliste projektide koostamisel. Hoonete ehitusõigused realiseeritakse krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga projekti alusel koos juurdepääsutee, krundisiseste parkimiskohtade, piirdeaia ja haljastusega. Ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Viljandi vallale kohustusi planeeritud juurdepääsuteede, parklate ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja finantseerimiseks. Detailplaneeringuga ei kavandata avalikke rajatisi.

Planeeritavad tehnovõrgud rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja tehnovõrgu valdaja vahelistele kokkulepetele.

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon / kinnistu omanik

Kooskõlastaja nimi Kooskõlastuse kuupäev ja number

Kooskõlastuse asukoht

Märkused kooskõlastaja tingimuste kohta

1. Elektrilevi OÜ Yulia Kolnes 17.08.2023 nr 4864832495

II köide, lisa 8 digitaalse failina

Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks.

2. Päästeameti Lõuna päästekeskus

3. OÜ Ramsi VK Steve Võsu 24.08.2023 II köide, lisa 9 digitaalse failina

Sõltumata kooskõlastamisest tuleb tagada, et kooskõlastuse objektiks oleva töö alusel tehtavate tööde tegemise käigus ei kahjustata ühisveevärki ja -kanalisatsiooni. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kahjustamise korral tuleb OÜ-le Ramsi VK hüvitada kogu tekkinud kahju.

LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

ELAMUMAA

TRANSPORDIMAA

ÜLDKASUTATAV MAA

TOOTMISMAA

ÄRIMAA

SIHTOTSTARBETA MAA

KEHTESTATUD DETAILPLANEERING

RIIGITEE KAITSEVÖÖNDI PIIR 10 m

JALG- JA JALGRATTATEE

OLEMASOLEV BUSSIPEATUS

OLEMASOLEV KATASTRIÜKSUSE PIIR

+

OLEMASOLEV ALAJAAM Ärihoone:(Mustla)

OLEMASOLEV HÜDRANT nr 15

B

MAATULUNDUSMAA

KÕNNITEE

ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA

MILJÖÖVÄÄRTUSEGA HOONESTUSALA

1

EKSPLIKATSIOON (10.2022. a seisuga)

POSTI TN 43/45 KINNISTU DETAILPLANEERING (kehtestatud 22.06.2004. a)

TÖÖSTUSE TN 1 KINNISTU DETAILPLANEERING (kehtestatud 28.09.2011. a)

MUSTLA LAULULAVA KINNISTU DETAILPLANEERING (kehtestatud 25.05.2011. a)

POSTI TN 57 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING (kehtestatud 20.07.2021. a)

TARVASTU GÜMNAASIUMI DETAILPLANEERING (kehtestatud 23.01.2019. a)

POSTI TN 52a KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

SOOÄÄRE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING (kehtestatud 02.08.2007. a)

POSTI TN 54 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

2

3

4

6

7

8

5

+ + + + + + + + +

+ + + +

+ +

+ +

+

+ + + + + + + + + +

+ + + + +

+ +

+ +B

B

VABRIKU TN 1

Rahvamaja

Laululava

Tarvastu Gümnaasium

Skatepark Laste mänguväljak

1

2

3

4

5

Vabriku BP

Vabriku BP Ambulatooriumi BP

6

B Raamatukogu

87Kauplus N

S

Kontaktvööndi aluskaardina on kasutatud väljavõtet Maa-ameti kaardiserverist (10.2022)

MÄRKUSED Olemasolev maakasutus: transpordimaa

Kehtiva üldplaneeringu järgne maakasutus: väikeelamumaa

Koostatava üldplaneeringu järgne maakasutus: tootmismaa

Planeeritud maakasutus: äri- ja tootmismaa

Vabriku tn 1 katastriüksuse detailplaneeringOBJEKTI NIMI

ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

HUVITATUD ISIK

PLANEERIJA

Viljandi maakond Viljandi vald Mustla alevik

KONTAKTVÖÖND

Undi Teenused OÜ

Janne Vaine 09.2023KUUPÄEV MÕÕTKAVA

JOONISE NR

TÖÖ NR

STAADIUM DP

202201

3

1:2000AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]

KORRALDAJA Viljandi Vallavalitsus

H

H H

H tö ök

od a

ga ra az

H

ga ra az

H ka

tu se

al un

e

laululava

VABRIKU TN 1 79705:001:1300

100% transpordimaa 11 277 m²

Va br

ik u

tä na

v 79

70 1:

00 1:

06 14

10 0%

t ra

ns po

rd im

aa 54

55 m

²

Posti tn 53 79705:001:1690 100% elamumaa

3523 m²

Posti tn 55 79705:001:0640 100% elamumaa

3825 m²

Posti tn 51 79705:001:0280 100% elamumaa

2084 m² Posti tn 49

79705:001:0740 100% elamumaa

1280 m²

Posti tn 47 79705:001:0270 100% elamumaa

1418 m²

Jaani tn 1 79705:001:0002 100% elamumaa

1516 m²

Jaani tn 3 79701:002:0090 100% elamumaa

2347 m²

Liivi tänav L1 79701:001:0616

100% transpordimaa 3273 m²

7970018 LIIVA TÄNAV

79 70

00 5

VA BR

IK U

T ÄN

AV

Posti tn 43 // Vabriku tn 2 79705:002:0016

100% ärimaa 13322 m²

Tööstuse tn 1 79705:002:0140

100% tootmismaa 18419 m²

Liiva tn 1a 79705:002:0011

100% üldkasutatav maa 17277 m²

SÄILIV KATASTRIÜKSUSE PIIR

LEPPEMÄRGID

OLEMASOLEVAD

HOONE

LEHTPUU / OKASPUU / VILJAPUU / PÕÕSAS

MURUALA

ASFALTKATTEGA TEE / PLATS

SIDETRASS VEETRASS ISEVOOLNE KANALISATSIOONITRASS SURVEKANALISATSIOONITRASS

SADEMEVEETRASS ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABELLIIN ELEKTRI MADALPINGE ÕHULIIN

METALLPIIRDEAED

KRUUSA-, KILLUSTIKUKATTEGA PLATS

SOOJATRASS

ELEKTRI LIITUMISKILP

PLANEERINGUALA PIIR (vt märkus nr 2)

AJUTINE EHITIS

KRAAV

Märkused: 1. Detailplaneeringu aluskaardina on kasutatud Ricabell OÜ poolt aprillis 2023. a

koostatud geodeetilist maa-ala plaani (tööd nr ATG-23029 ) mõõtkavas 1:500. Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaanil piirid Maa-ametist seisuga 14.04.2023 (kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed).

2. Planeeringuala piir ühtib Vabriku tn 1 kinnistu piiriga.

N

S

Vabriku tn 1 katastriüksuse detailplaneeringOBJEKTI NIMI

ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

HUVITATUD ISIK

PLANEERIJA

Viljandi maakond Viljandi vald Mustla alevik

OLEMASOLEV OLUKORD

Undi Teenused OÜ

Janne Vaine 09.2023KUUPÄEV MÕÕTKAVA

JOONISE NR

TÖÖ NR

STAADIUM DP

202201

2

1:500AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]

KORRALDAJA Viljandi Vallavalitsus

PLANEERINGUALA ASUKOHT

Skeemi aluskaardina on kasutatud väljavõtet Maa-ameti kaardiserverist (11.2022)

N

S

Vabriku tn 1 katastriüksuse detailplaneeringOBJEKTI NIMI

ASUKOHT

JOONISE NIMETUS

HUVITATUD ISIK

PLANEERIJA

Viljandi maakond Viljandi vald Mustla alevik

SITUATSIOONISKEEM

Undi Teenused OÜ

Janne Vaine 09.2023KUUPÄEV MÕÕTKAVA

JOONISE NR

TÖÖ NR

STAADIUM DP

202201

1

1:10 000AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]

KORRALDAJA Viljandi Vallavalitsus