Leemendi kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

Alajaam Tihasemäe:(Hiiu)

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Joonis: Põhijoonis Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Detsember 2025 Tehnik: Arno Kuusk Väljatrükk: Töö nr. DP24-04

* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana - kinnistu külgedel 5 m piirist ning riigiteega külgneval lõigul 2 m riigitee põhjapoolsest servast

** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on soovituslikud - objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus

*** Planeeritud tehnovõrgu täpne asukoht koos tehnovõrgu kaitsevööndi täpse asukohaga selgub planeeringu elluviimise jooksul, mistõttu ei ole visuaalse selguse huvides joonisele planeeritud tehnovõrgu kaitsevööndit märgitud

JN100_Leemendi_Põhijoonis.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO A2 (594.00 x 420.00 MM)

LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus

Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt

Kõlviku piir

Sidekaabel Keskpinge õhuliin

Maapinna reljeef Looduslik objekt

25.03.2026

Õhuliini kaitsevööndi ulatus Sidekaabli kaitsevööndi ulatus Riigitee kaitsevööndi ulatus

LOODUSLIK SITUATSIOON

TEHNOVÕRGUD

KITSENDUSED

Krundi piir

PLANEERINGULAHENDUS

Hoonestusala

Krundi juurdepääs

PLANEERINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT

Mahasõit, juurdepääsutee, parkimiskoht Elektrivõrgu liitumispunkt, madalpinge kaabel Puurkaev (hooldusala 10 m), veetrass

Omapuhasti, imbväljak, kanalisatsioonitrass

Elamu

Abihoone

Krundi nr

Krundi kasutamise sihtotstarve

Krundi pindala

Kõrgus elamu/abih

Korruselisus elamu/abih

Suurim lubatud ehitise-

alune pind

Lubatud hoonete arv elamu/abih

Minimaalne parkimis-

kohtade arv

1 EP100%

9 / 6 400 1+3

8034 m²

2 / 1 P3

Maaparandushoiu-ala

Hoonestusala kuja (40 m)

Kõrghaljastus

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Joonis: Liikluslahendus Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:1000 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Detsember 2025 Tehnik: Arno Kuusk Väljatrükk: Töö nr. DP24-04

* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana - kinnistu külgedel 5 m piirist ning riigiteega külgneval lõigul 2 m riigitee põhjapoolsest servast

** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on soovituslikud - objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus

JN204_Leemendi_Transport.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO expand A3 (420.00 x 297.00 MM)

LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus

Maapinna kõrgusjoon

Kõlviku piir

Sidekaabel Keskpinge õhuliin

Maapinna reljeef Looduslik objekt

23.12.2025

Riigitee kaitsevööndi ulatus

TEHNOVÕRGUD

KITSENDUSED

Hoonestusala

Krundi mahasõit

Peatumisnähtavus

Liitumisnähtavus

Tee

PLANEERINGU- LAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT

HIIUMAA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Kärdla 17. aprill 2025 nr 241

Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Planeerimisseaduse § 4 lg 21, § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 3, lg-te 2, 4, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6, § 34 lg 2, § 35 lõigete 3 ja 5 ning Leemendi kinnistu omaniku detailplaneeringu algatamise taotluse alusel, arvestades otsuse seletuskirjas toodud kaalutlusi ning Keskkonnaameti 15.01.2025 kirjas nr 6-2/25/59-3, Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna 24.01.2025 kirjas nr 6-3/25/73-3, Transpordiameti 24.01.2025 kirjas nr 7.2-2/25/73-2 ja Maa- ja Ruumiameti kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakonna 03.03.2025 kirjas nr 6-3/25/73-6 esitatud seisukohti

1. Algatada Hiiumaa vallas Palukülas asuva Leemendi kinnistu (katastritunnus 63901:001:0892) detailplaneeringu koostamine.

2. Kinnitada Leemendi kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).

3. Jätta algatamata Leemendi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub ning Keskkonnaameti ja Maa- ja Ruumiameti hinnangul ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine eeldatavalt vajalik.

4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a).

5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.

6. Avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa valla veebilehel ja ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes.

7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid.

8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalitsuses (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a) ja Hiiumaa valla veebilehel.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Anu Pielberg Hiiumaa Vallavolikogu esimees

Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025

otsuse nr 241

Lisa

Palukülas asuva Leemendi kinnistu

detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid

1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 02.12.2024)

1.2. Hiiu maakonnaplaneering 2030+

1.3. Pühalepa valla keskosa üldplaneering

1.4. Keskkonnaameti 15.01.2025 kiri nr 6-2/25/59-3

1.5 Transpordiameti 24.01.2025 kiri nr 7.2-2/25/73-2

1.6. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna 24.01.2025 kiri nr 6-3/25/73-3

1.7. Maa- ja Ruumiameti kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakonna

03.03.2025 kiri nr 6-3/25/73-6

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Leemendi katastriüksust (vt joonis 1)

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 63901:001:0892

Planeeritava maa-ala ligikaudne suurus 8035 m²

Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Kinnistusraamatu registriosa nr 670933

Hoonestus puudub

Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud puuduvad

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)

Leemendi kinnistu detailplaneeringuala

Planeeringuala piirneb riigimaanteega (12109 Palade-Tubala tee).

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd (12109 Palade - Tubala tee), elektriõhuliin (AS-50) ja väga väikeses ulatuses (37,5

m²) maaparandussüsteemi maa-ala (Keskuse 7116410020150001).

Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu järgi asub planeeringuala detailplaneeringu kohustuseta

alal, kus minimaalseks elamukrundi suuruseks on 1,0 ha. Leemendi kinnistu asub

üldplaneeringuga määratud põllumajandusmaal.

Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt asub Leemendi kinnistu maalise asustuse maa-

alal. Uute elukondlike hoonetega hoonestatava kinnistu lubatud vähima suuruse üldtingimus

väljapool tiheasustusega ala on 1 ha.

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal,

Kärdla lennuvälja piirangupindade alale.

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel planeeringualal kaitstavaid

liike ei esine.

Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Leemendi kinnistu nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

3. Planeeringu eesmärk

Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes

planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi kinnistule väiksemat

elamukrunti, kui 1,0 ha, Leemendi kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete

püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse

lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks

vajaminevate koridoride asukohtade määramine.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga katastriüksust ei jagata.

4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Hoonestusala piiritlemisel arvestada Transpordiameti nõuetega. Maa kasutamise sihtotstarve

määrata planeeringuga.

4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule

sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete

määramisel arvestada, et:

• hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida

imiteerivaid materjale

• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest

traditsioonidest.

Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.

4.4. Liikluskorraldus määramine

Juurdepääs planeerida riigitee lõigule km 2,93-2,96. Alternatiivina võib planeerida lahenduse,

kus juurdepääs rajatakse kahe kinnistu ühise mahasõiduna naaberkinnistu (kas Saue või

Mardikoppel) piirile. Selle eelduseks on kinnistute omanike omavaheline kokkulepe.

Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv.

4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Krundil olevast

metsaalast tuleb säilitada vähemalt 50%.

Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.

4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse

võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega,

paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või

planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt

ettevõttelt.

Veevarustus ja reoveekäitlus tuleb lahendada selliselt, et vajalik sanitaarkaitseala või kuja

mahuks Leemendi kinnistu piiridesse.

4.7. Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10. Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse

määramine

Vajadusel koostada kitsenduste kaart

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi

planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu koostamise algatamine ja töövõtulepingu

sõlmimine aprill 2025

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse

vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija

poolt mai- oktoober 2025

Detailplaneeringu eelnõu esitamine osavalla valitsusele

ülevaatamiseks, eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimiseks

november-detsember

2025 (avalik väljapanek

vähemalt 30 päeva)

Detailplaneeringu koostamine jaanuar-veebruar 2026

Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,

vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine märts-aprill 2026

Detailplaneeringu vastuvõtmine mai 2026

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku

väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele

arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine. juuni - juuli 2026

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse. august 2026

Maa-ja Ruumiameti poolne detailplaneeringu heakskiitmine

september - oktoober

2026

Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid. november 2026

5.2. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019

määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud

nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud

informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

• Seletuskiri

• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste

vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise

planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M

1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või

M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale,

kuid piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh

kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Detailplaanil määrata tehnovõrkude

(elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna

välisvõrkudega, ehitiste (hoonete ja rajatiste) soovituslikud asukohad krundil ja neile

esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus

• Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose

planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)

• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)

5.3. Täiendavad uuringud

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks

on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

5.4. Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringu menetluses tehakse koostööd järgnevate asutuste ja võrguvaldajatega:

Maa- ja Ruumiamet

Keskkonnaamet

Päästeamet

Transpordiamet

Elektrilevi OÜ

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised

huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti

kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise

käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud:

Saue 63901:001:0082

Tihasemäe 63901:001:0495

Mardikoppel 63901:001:0506

Sassimaa 63901:001:1182

Tihaseoru 63901:001:0575

5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine

Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks

digitaalselt allkirjastatud failide konteinerina koos kaaskirjaga e-posti aadressile

[email protected]

Detailplaneering kooskõlastatakse:

• Päästeamet

• Keskkonnaamet

• Transpordiamet

• Maa- ja Ruumiamet

• Elektrilevi OÜ

Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab

Maa- ja Ruumiamet.

5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt

allkirjastatud failide konteinerina (.pdf ja .dwg formaadis) koos kaaskirjaga e-posti aadressile

[email protected]

5.7. Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Hiiumaa

Vallavalitsusele üks paberkandjal toimik ja Planeeringute andmekogule esitamiseks

nõuetekohane materjal.

Lähteseisukohad koostas:

Mai Julge

Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

[email protected]

Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025

otsuse nr 241

Lisa 2

EELHINNANG

Hiiumaa vallas Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Tempa 02.jaanuar 2025

Eelhinnang on koostatud Hiiumaa vallas Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringuga

kavandatud tegevustele. Eelhinnangu aluseks on kinnistu omaniku ettepanek detailplaneeringu

algatamiseks.

Õiguslikud alused

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste

asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Seetõttu analüüsitakse käesolevas eelhinnangus KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest

lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Leemendi kinnistu omanik esitas 02.12.2024 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse Palukülas

Leemendi kinnistul detailplaneeringu algatamiseks.

Vastavalt taotlusele kavandatakse Leemendi kinnistule määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete

rajamiseks, lahendada juurdepääs krundile, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning määrata

haljastuse-, heakorra- ning keskkonnatingimused. Detailplaneeringuga taotletakse ehitusõigust

väiksemale krundile, kui üldplaneeringus määratud ja üldplaneeringuga määratud

põllumajandusmaale ja nendes osades Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmist.

Joonis 1 Detailplaneeringu algatamise taotlust kajastav eskiis (koostaja T.Saue)

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Palukülas asuvat Leemendi kinnistut

katastritunnusega 63901:001:0892, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja

pindalaga 8035 m².

Joonis 2. Leemendi kinnistu detailplaneeringuala (väljavõte Maa-ja Ruumiameti kaardist).

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal,

lennusektori koonilisel pinnal. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas

maakonnaplaneeringuga.

planeeringuala asukoht

Joonis 3. Leemendi kinnistu detailplaneeringuala asukoht Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+

põhijoonisel

Leemendi kinnistu asub Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal, detailplaneeringu

kohustuseta alal, kus minimaalseks elamukrundi suuruseks on 1,0 ha. Leemendi kinnistu asub

üldplaneeringuga määratud põllumajandusmaal. Detailplaneeringus kavandatava elluviimiseks on

vajalik üldplaneeringu muutmine muutes planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades

Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti, kui 1,0 ha.

Planeeringualal puuduvad kehtestatud detailplaneeringud.

Joonis 4. Leemendi kinnistu detailplaneeringuala asukoht Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu

põhijoonisel

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Palukülas asuvat Leemendi kinnistut

katastritunnusega 63901:001:0892, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja

pindalaga 8035 m². Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (7171 m²)

metsamaa, vähem on muud maad (864 m²).

Planeeringuala piirneb riigimaanteega (12109 Palade-Tubala tee).

Planeeritav ala on hoonestamata.

Planeeringualal levivad suures osas rähkmuld (K) ja koreserikas rähkmuld (Kr), väiksemas osas

gleistunud koreserikas rähkmuld (Krg).

Joonis 5. Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi väljavõte.

Maa- ja Ruumiameti kõrgusandmete kohaselt on maapinna kõrgus merest on suurel osal kinnistust

üle 10 m, väikses osas üle 12,5 m.

Joonis 6. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti maainfo kaardirakendusest koos kõrgusandmetega.

Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub Leemendi kinnistu nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Maa- ja Ruumiameti looduskaitse kaardi kohaselt ei ole planeeringualal ega selle lähipiirkonnas

ühtegi looduskaitsega seotud objekti.

Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega

ei jää ühtegi ka lähipiirkonda.

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa- ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd (12109 Palade - Tubala tee), elektri õhuliin (AS-50) ja väga väikeses ulatuses (37,5

m²) maaparandus süsteemi maa-ala (Keskuse 7116410020150001).

Joonis 7. Elektriõhukaabelliini, avalikult kasutatava tee ja maaparandussüsteemi põhjustatud

kitsendused planeeringualal (väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardist).

4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega kavandatav tegevus ei oma mõju

registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt

maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise

tegevusega ning tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal.

Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Naaberkinnistutel asuvate puurkaevude hooldusala

(10 m) ja sanitaarkaitseala (50 m) ei ulatu planeeringualale. Veevarustus ja kanalisatsioon

lahendatakse alal lokaalselt. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb reovesi enne immutamist

bioloogiliselt puhastada. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee

kogused ei ole täpselt teada. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja

kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.

Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning

Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju.

Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse

ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik

selgub detailplaneeringu menetluse käigus.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei

kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevee käitlemine tuleb lahendada planeerimise käigus

(krundisisene immutamine). Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva

vee või pinnase reostuse teket.

Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete

vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Arvestades tegevuse

iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava

tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ja rajatiste ehitamisega,

võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon).

Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostus ette näha ei ole.

4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Mõju on kõige suurem ehitamise ajal (nt ehitamisel oht inimese tervisele), hoonete ja rajatiste

valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb

järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid.

Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja

käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, sh

käsitleda liiklusohutust.

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine

vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine

tavapärasest.

4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali

transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning

väheoluliste mõjudega. Väliskeskkonna müratase peab olema vastavuses keskkonnaministri

16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ normidega.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid.

Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid,

tolm) ja perspektiivselt erasõidukite kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole

ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal,

kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket.

Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil,

erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

Piirkonnas asuvad peamiselt alalises kasutuses olevad elamud. Lähim alalises kasutuses olev

elamu asub ligikaudu 200 m kaugusel, järgmine ligikaudu 600 m kaugusel. Tihedam asustus Lõpe

külas jääb juba 800-900 m kaugusele. Metsaga ümbritsetud kavandataval õuealal toimuv

ehitustegevus ei mõjuta oluliselt lähipiirkonna elanikkonda.

4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Planeeringuala ei asu kultuurimälestisel ega piirne ühegi kultuurimälestisega. Lähimad

kultuurimälestised asuvad ligikaudu 2 km kaugusel. Seega ei mõjuta planeeringus kavandatava

elluviimine kultuuripärandit.

Planeeringuala piirneb lõunas aktiivses põllumajanduslikus kasutuses oleva põllumassiiviga.

Planeeringuga kavandatav tegevus ei ulatu piinevale põllualale ega mõjuta planeeringualalt

väljaspool olevat maakasutust. Planeeringualal intensiivset maakasutust ei toimu. Seega ei avalda

planeeringuga kavandatav olulist mõju intensiivsele maakasutusele.

4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeringualal ega selle lähiümbruses ei asu ühtegi looduskaitsega seotud objekti. Lähimad

kaitsealuste liikide esinemisalad asuvad planeeringualast üle 900 m kaugusel, lähim kaitstav

looduse üksikobjekt (Tubala rändrahn; Tõllu kivi) ligikaudu 2 km ja lähim kaitse- või hoiuala

ligikaudu 2,3 km kaugusel (Luhastu hoiuala). Seega ei mõjuta planeeringus kavandatava

elluviimine kaitstavaid loodusobjekte.

4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja

ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise

valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid objekte,

millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle kinnistu piiride ja keskkonnaelementide

mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine,

oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva

üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei

kavandata. Planeeringu elluviimiseks on vajalikud ehitusseadustiku kohased ehitus- ja

kasutusload. Nõuetekohaselt projekteeritud ehitistega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju

kavandatava tegevusega ei kaasne.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu.

Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks

Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Päästeametile, Transpordiametile.

6. Kokkuvõte

Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha

pole.

Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha

keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist,

kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline

strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne

Leemendi kinnistu detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset

keskkonnamõju.

Koostaja:

Mai Julge

Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 02.01.2025 nr 9-6.1/11

Meie 15.01.2025 nr 6-2/25/59-3

Seisukoht Leemendi kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 33 lg 6 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lg 1 alusel seisukoha andmiseks Hiiumaa

Vallavalitsuse otsuse eelnõu „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine (Leemendi, Paluküla)“, mis sisaldab muuhulgas keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangut.

Detailplaneeringu eesmärk on Hiiumaa vallas Palukülas asuvale Leemendi kinnistule2 ehitusõiguse

määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja

parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks

vajaminevate koridoride asukohtade määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt

Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut, muutes planeeringualal juhtotstarve elamumaaks ja lubades

Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti kui 1,0 ha. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,

Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu tegevustega hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega

kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, projekteeritaval kaitseobjektil ning tegevustega hõlmatud

alale ei ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku.

Keskkonnaamet tutvus esitatud otsuse eelnõu ja selle lisadega ning on seisukohal3, et menetletava

Leemendi kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22

mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeeringu menetluse käigus PlanS § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel.

Keskkonnaametil puuduvad ettepanekud lähteseisukohtadele. Juhime tähelepanu, et edastatud

materjalides kasutada läbivalt Maa-ameti asemel nimetust Maa- ja Ruumiamet (alates 01.01.2025).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817, [email protected]

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.01.2025 nr 6-2/25/59-2 all. 2 Katastritunnus 63901:001:0892, registriosa nr 670933, pindala 8035 m². 3 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas.

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Detailplaneeringu koostamiseks

lähteseisukohtade küsimine (Leemendi,

Paluküla)

Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond tutvus Teie poolt esitatud Hiiumaa vallas Palukülas

Leemendi maaüksuse (katastritunnus 63901:001:0892, registreeritud 03.01.2025)

detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

eelnõuga.

Leemendi maaüksuse lõunaserv piirneb kraavi ja Keskuse maaparandussüsteemi ehitise (kood

7116410020150/001) dreenitud maa-alaga. Detailplaneering maaparandussüsteemi ei mõjuta.

Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonnal ei ole vastuväiteid Leemendi maaüksuse

detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Riho Erismaa maaparanduse osakonna juhtivspetsialist

Üllar Laid

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 02.01.2025 nr 9-6.1/10

Meie 24.01.2025 nr 6-3/25/73-3

Ingo Valgma 528 2353 [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 02.01.2025 nr 9-6.1/8

Meie 24.01.2025 nr 7.2-2/25/73-2

Seisukohtade väljastamine Leemendi

kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Hiiumaa vallas Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu

(katastritunnus 63901:001:0892, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks, lahendada

juurdepääs krundile, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning määrata haljastuse-, heakorra- ning

keskkonnatingimused. Detailplaneeringuga taotletakse ehitusõigust väiksemale krundile, kui

üldplaneeringus määratud ja üldplaneeringuga määratud põllumajandusmaale ja nendes osades

Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmist.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12109 Palade-Tubala tee km 2,92-2,974. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 55 autot. Planeeringuala jääb Kärdla lennuvälja piirangupindade

alale.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

3. Juurdepääs planeerida riigitee lõigule km 2,93-2,96 (näidatud alloleval joonisel). Selles

asukohas on tagatud normidekohane vahekaugus olemasolevate ristumiskohtadega ning ka

naaberkinnistutele jääb võimalus rajada eraldi juurdepääsud riigiteelt. Alternatiivina võib

planeerida lahenduse, kus juurdepääs rajatakse kahe kinnistu ühise mahasõiduna

naaberkinnistu (kas Saue või Mardikoppel) piirile. Selle eelduseks on kinnistute omanike

omavaheline kokkulepe.

2 (3)

4. Planeeringuala jääb Kärdla lennuvälja piirangupindade alale. Korrigeerida volikogu otsuse lisa

1 „Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad“ osas 2 olevat lauset.

Lisada info piirangupindade kohta (ehitise maksimaalne lubatav kõrgus 37 m) planeeringu

seletuskirja.

5. Planeeringu seletuskirjas käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) lisa 2 joonisele 8.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa,

heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

3 (3)

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

58581095, [email protected]

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Seisukoht Leemendi kinnistu

detailplaneeringu algatamise kohta

Hiiumaa Vallavalitsus esitas Maa- ja Ruumiametile (MaRu) taotluse seisukoha saamiseks

Palukülas Leemendi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

vajalikkuse kohta. Samuti on palutud ettepanekuid detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule

ning lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnang, Hiiumaa Vallavolikogu otsuse

„Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine (Leemendi, Paluküla)“ eelnõu ja lähteseisukohad.

Planeeringuala on maatulundusmaa sihtotstarbega Leemendi katastriüksus (63901:001:0892,

0,8 ha). Ala piirneb Palade-Tubala riigiteega (12109). Detailplaneeringu eesmärk on määrata

elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Planeeringuala

paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge ja tuleb

kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks.

Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala põllumajandusmaa

juhtotstarbega alal, kus kavandatava elamukrundi miinimumsuurus on 1 ha. Detailplaneeringuga

tehakse ettepanek muuta maakasutuse juhtotstarve elamumaaks planeeringuala piires ja anda

ehitusõigus elamukrundile, mis on väiksem kui 1 ha. Seetõttu on tegemist üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuga ja sellele kohaldatakse üldplaneeringu menetlust.

Lähtudes esitatud dokumentidest, on MaRu kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise

osakond seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH

eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Palume detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitada Maa- ja Ruumiametile PlanS § 85

lõike 1 kohaselt arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate

koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik peadirektor

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 02.01.2025 nr 9-6.1/8

Meie 03.03.2025 nr 6-3/25/73-6

Urve Pill 5302 3306 [email protected]

HIIUMAA VALLAVOLIKOGU KESKKONNA-JA EHITUSKOMISJONI

KOOSOLEKU PROTOKOLL

Kärdlas 09. aprill 2025 nr 43

Koosolek algas kell 16:30, lõppes kell 18:12

Koosoleku juhataja: komisjoni esimees Evelin Lehtsaar

Protokolli koostas: dokumendihaldusspetsialist Katrin Paat

Koosolekul osalesid komisjoni liikmed: Evelin Lehtsaar, Inge Talts, Georg Linkov, Aira Toss,

Andres Onemar, Martin Kagadze, Ulf Johansson (veebis)

Puudusid: Joosep Niit, Lauri Preimann

Ettekandjad: vallavanem Hergo Tasuja, abivallavanem Üllar Laid, maa- ja ehitusvaldkonna

juhtivspetsialist Maiken Lukas, planeeringuspetsialist Mai Julge, piirkonnajuht Tiit Reha,

arendusosakonna juhataja Liili Eller, ühistranspordi ja kriisivalmiduse spetsialist Piret Sedrik

Päevakorras:

1. Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

2. Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu kehtestamine

3. Hiiumaa valla munitsipaalomandis oleva kinnisasja osa otsustuskorras tasuta kasutusse andmine

(Jäätme kinnisasi, Kõrgessaare alevik)

4. Eelläbirääkimistega pakkumise korraldamine vallavara kasutusse andmiseks (Sadama tn 33,

Kärdla)

5. Hiiumaa valla sadamate valdkondliku arengukava 2025-2035 algatamine ja lähteülesande

kehtestamine

6. Hiiumaa valla teehoiukava aastateks 2025-2029

7. Maamaks, erinevad stsenaariumid

8. Hiiumaa valmisolek suu – ja sõrataudi levimise korral

Päevakorrapunkt 1

Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine;

Ettekandja: planeeringuspetsialist Mai Julge

Mai Julge tutvustas otsuse eelnõud.

Volikogu otsusega algatatakse Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneering ja jäetakse

algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Palukülas asuvat Leemendi kinnistut. Kinnistu on

hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (7171 m²) metsamaa,

vähem on muud maad (864 m²). Leemendi maaüksus asub Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu

alal, detailplaneeringu kohustuseta põllumajandusmaal.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010

otsusega nr 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut muutes planeeringualal

põllumajandusmaa juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi maaüksusele väiksemat

elamukrunti, kui 1,0 ha. Varasemalt on olnud tegemist metsaheinamaaga, maaparandussüsteemide

rajamisel on see ala jäetud põllualast välja metsamaaks. Maa-ala põllumajandusmaa juhtotstarbe

muutmine on põhjendatud, kuna maaüksus ei ole sobiv põllumajanduslikuks kasutamiseks, on

kaetud isetekkelise metsaga (kunagine metsaheinamaa).

Ala on sobilik elamuehituseks, kuna piirneb avaliku teega, mistõttu juurdepääs krundile on tagatud.

Lähim elamu asub ca 200 m kaugusel, teisel pool riigimaanteed. Kuna planeeritakse ühe elamu ja

abihoonete rajamist, siis ei kujuta taoline väiksemahuline arendus olulist negatiivset mõju

keskkonnale. Samuti ei tekita see hajaasustusse mittesobivat tihedat asustust, kuna tegemist on ühe

elamukrundi tekkimisega suhteliselt väikesesse metsatukka, mida ümbritseb aktiivses kasutuses

olev põllumajandusmaa.

Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes

planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi maaüksusele väiksemat

elamukrunti, kui 1,0 ha, Leemendi maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete

püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse

lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate

koridoride asukohtade määramine. Lähteseisukohad on saadetud ka piirinaabritele, ettepanekuid ei

laekunud.

Mai Julge vastas komisjoni liikmete küsimustele.

Aira Toss juhtis tähelepanu, et otsuse eelnõus ei ole toodud ära maaüksuse katastritunnust.

Mai Julge lisab otsuse eelnõusse katastritunnuse.

Aira Toss küsis, lisa 1 Lähteseisukohtades punkt 4.5, et krundil olevast metsamaast tuleb säilitada

vähemalt 50%. Mida see tähendab? Kuna see on väga väike ja metsaseadus seal ei kehti, siis mis

nõudeid vald seab seal (kas seal peavad olema mingis kõrguses või vanuses puud).

Mai Julge vastas, et olemasolevast metsamaast ei või üle poole minna raadatavaks õuealaks.

Aira Toss küsis, kas ta võib seal teha metsaraiet.

Mai Julge vastas, et ta võib metsa edasi majandada.

Aira Toss küsis, kas teisele poole maanteed võib krunte tekkida.

Mai Julge vastas, et võib ja selgitas, et üldplaneeringuga lubatud minimaalne krundi suurus on 1

ha mis tagab hajaasustuses piisava hõreduse. Leemendi kinnistu suurus ca 0,8 ha, kuid kuna see

lähiala on intensiivses põllumajanduslikus kasutuses, siis ei ole ette näha, et seal tekiks liiga tihe

asustus.

Inge Talts küsis, et lähteseisukohtades ei ole hoonete arvu.

Mai Julge vastas, et meil ei ole sellist dokumenti, mis määraks hoonete arvu krundil. See on

arhitekti otsus, kes vaatab hoonestusala ja palju hooneid sinna sobib.

Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja suunata otsuse eelnõu volikogu istungile

otsustamiseks (kõik poolt)

Päevakorrapunkt 2

Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu kehtestamine

Ettekandja: maa-ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist Maiken Lukas

Maiken Lukast tutvustas otsuse eelnõud.

Volikogu otsusega kehtestatakse Kalana külas paikneva Ida-Punk kinnistu detailplaneering

(Dagopen OÜ töö nr 24-02). Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kalana külas asuvat

Ida-Punkt kinnistut. Juurdepääs planeeringualale on olemasoleva mahasõiduga riigiteelt 12142

Ristna-Hirmuste tee ja piki olemasolevat Ristna kindlustuste tee 3920102 erateed. Ristna

kindlustuste tee 3920102 on määratud avalikku kasutusse. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek

muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare

valla üldplaneeringut, muutes osaliselt ärimaa juhtotstarvet elamumaaks (kolme krundi osas) ja

anda ehitusõigus väikemale krundile, kui seda on üldplaneeringuga ette nähtud. Maatulundusmaa

krundile planeeringulahendust ette ei nähta ning sellel säilib üldplaneeringu järgne juhtotstarve

(ärimaa).

Detailplaneeringu lahendus näeb ette jagada Ida-Punkt kinnistu neljaks krundiks ja määrata

Positsioon 1, Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks

(krundil 1 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele,

tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud

servituutide alad. Positsioon 4 krundile määratakse ehitusõigus olemasolevate hoonete

rekonstrueerimiseks (kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ning majutushoone maa)

ärihooneteks.

Avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ei esitatud ja avalikku arutelu ei toimunud.

Komisjoni liikmetel küsimusi ei olnud.

Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja suunata otsuse eelnõu volikogu istungile

otsustamiseks (kõik poolt)

Päevakorrapunkt 3

Hiiumaa valla munitsipaalomandis oleva kinnisasja osa otsustuskorras tasuta kasutusse

andmine (Jäätme kinnisasi, Kõrgessaare alevik);

Ettekandja: abivallavanem Üllar Laid

Üllar Laid tutvustas otsuse eelnõud.

Volikogu otsusega antakse kümneks aastaks MTÜ-le Viscosa Kultuuritehas otsustuskorras tasuta

kasutusse Kõrgessaare alevikus asuv Jäätme kinnisasja osa seltsi põhikirjaliste eesmärkide

täitmiseks (kogukonna ühistegevuse arendamine Kõrgessaare alevikus ja Hiiumaal).

Seltsi esindaja esitas Hiiumaa vallale 20.03.2025 avalduse Jäätme kinnisasja osa tasuta kasutusse

saamiseks kümneks aastaks tingimusel, et kasutusse saaja rajab kinnisasjale avaliku spordirajatise

– Pumptrack (vigurrattarada) pargi. Pumptrack pargi rajamiseks taotletakse rahastust LEADER-

meetmest. Kui rahastust ei saa, siis vald kinnisasja kasutusse ei anna.

Aira Toss palus täpsustada, milline osa kinnisasjast kasutusse antakse.

Üllar Laid selgitas.

Inge Talts küsis, kes hakkab rada opereerima.

Üllar Laid vastas, et rada on avalikus kasutuses ja MTÜ Viscosa Kultuuritehas hooldada.

Inge Talts küsis, et kui raja hooldamine ei õnnestu, siis kas me ootame mingeid aruandeid kui

hooldamine ei õnnetus.

Üllar Laid vastas, et ollakse lepingulises suhtes, lepingus nähakse ette, et kui ei saada hakkama, et

mis siis saab.

Inge Talts küsis, kes võtab selle vastutuse, et rada oleks 10-ne aasta vältel kasutatav ja ohutu.

Üllar Laid vastas, et vastutuse võtab Viscosa Kultuuritehas.

Inge Talts küsis, kas on plaanis lepingus ette näha demonteerimine.

Üllar Laid vastas, et demonteerimise kohta lepingus nähakse ette, et enne lepingu lõppemist on

meil, kui kasutusse andjal, õigus otsustada kas me soovime lasta demonteerida nende kulu eest või

me soovime, et see jääks ja võtame haldamise üle.

Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks (kõik poolt).

Päevakorrapunkt 4

Eelläbirääkimistega pakkumise korraldamine vallavara kasutusse andmiseks (Sadama tn 33,

Kärdla)

Ettekandja: piirkonnajuht Tiit Reha

Tiit Reha tutvustas otsuse eelnõud.

Volikogu otsusega antakse Hiiumaa Vallavalitsusele õigus korraldada eelläbirääkimistega

pakkumine Hiiumaa vallale kuuluva Kärdla linna Sadama tn 33 kinnisasja koos sellel paikneva

hoonega kasutusse andmiseks, millega kaasneb lisatingimusena investeerimise kohustus kasutusse

antava vara suhtes.

Vallavalitsuse ettepanek on anda kasutusse 20 aastaks ja investeerimiskohustusega 200 000 eurot.

Eelarve-ja majanduskomisjon tegi ettepaneku, et kasutusse antav periood ei oleks 20 aastat vaid

10+10 aastat ja investeerimiskohustus oleks väiksem.

Tiit Reha rääkis, et paar kuud tagasi tegi eelarve-ja majanduskomisjon ettepaneku seada

hoonestusõigus, kuid vallavara kasutamise korras on öeldud, et hoonestusõigust võib seada

enampakkumise või otsustuskorras. See tähendab, et hoonestusõigust ei saa me seada

eelläbirääkimistega pakkumisega. Hoonestusõigusel on omad plussid, omad miinused kuid

eelläbirääkimisi, me sel juhul pidada ei saa.

Aira Toss küsis, et teatri ja kinosaal, kõrval on jahtide hoone, kus teatrit tehakse, kas liiga tihedaks

ei lähe neid teatreid sadamas.

Tiit Reha vastas, et ka eelarve-ja majanduskomisjonis oli juttu, et kasutusotstarve peaks olema

natuke laiem ja seda me tahaksime veel kindlasti muuta, et seal saaks kõiki kultuuriga seonduvaid

üritusi teha, peaks olema multifunktsionaalne koht (kino, teater, näitus, pulmade pidamiseks jms).

On olnud arvamus, et selle võiks anda Kärdla kultuurikeskuse tegevusteks, kuid kultuurikeskuse

hoolekogu on väljendanud väga selgelt, et nad ei soovi seda teha. Fakt on see, et see maja vajab

investeeringuid. Ettepanekuid tegevuste kohta (mida seal saab teha) on teinud Muinsuskaitseamet

ja need lähevad ka kõik selle objekti kasutusse saajale edasi.

Tiit Reha rääkis veel, et lepingut on väga raske enne teha kui pakkuja pakub oma nägemuse, et

mida ta seal teeb, mida ta investeerib, mis aja jooksul ja mismoodi.

Inge Talts küsis, kas leping tuleb volikogu ajaks või anname vallavalitsusele heakskiidu konkursi

korraldamiseks ja sõlmite ilma meie kaasabita lepingu.

Tiit Reha vastas, et praegu seda nägemust ei ole välja mõeldud aga kui volikogu soovib seda, siis

võime seda nii ka teha.

Inge Talts küsis p 8 kohta, et teade avaldatakse valla kodulehel ja Hiiu Lehes. Kas on kindel, et

vabariiklikus ajakirjanduses avaldamine ei too rohkem konkursis osalejaid, paremat tulemust.

Tiit Reha vastas, et selle võib juurde panna ja arvan, et kindlasti tuleks huvilisi rohkem.

Andres Onemar küsis kasutusse andmise tähtaja kohta, et kas on olnud arutlusel, et 10+10 aastat ja

teistsugused investeerimiskohustused.

Tiit Reha vastas, et 10+10 aastat on ka eelarve-ja majanduskomisjoni ettepanek. See muudetakse

ära volikogu ajaks. Eelarve-ja majanduskomisjoni ettepanek oli nvesteerimiskohustust natuke alla

tuua. Rendi hind on 365 eurot aastas. Ssee tähendab, et oluline ei ole rendi saamine vaid see, mis

seal hoones tehakse ja palju investeeritakse.

Inge Talts küsis, kas läbirääkimiste dokumendid on volikogu liikmete jaoks avalikud.

Tiit Reha vastas, et jah ja ütles, et tahaks veel volikogu ajaks täpsemalt lahti kirjutada, et mida seal

teha võib, laiendada seda tegevust.

Andres Onemar ütles, et 10+10 on juba selle pärast hea, et kui me vaatame Kärdla üldplaneeringut,

seda, mis seal sadama piirkonnas juhtuma hakkab tulevikus, siis võib juhtuda, et 10-ne aasta pärast

on seal teistsugune elu ja see tähendab seda, et lepingut on võib-olla vaja ümber vaadata.

Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks (kõik poolt).

Päevakorrapunkt 5

Hiiumaa valla sadamate valdkondliku arengukava 2025-2035 algatamine ja lähteülesande

kehtestamine

Ettekandja: arendusosakonna juhataja Liili Eller

Liili Eller tutvustas otsuse eelnõud.

Volikogu otsusega algatatakse Hiiumaa valla sadamate arengukava 2025- 2035 koostamine ja

kehtestatakse lähteülesanne.

Hiiumaa valla arengukava tegevuskavas on kirjeldatud p 3.5. kohaselt järgmine tegevus: 3.5.

Sadamate arendamine, kus on välja toodud 2024-2027 aastate tegevusena Hiiumaa sadamate

arengukava koostamine.

Arengukavas väljatoodud punktid (majandusareng, taristud ja ühendused, külastuskeskkonna

areng) on otseselt või kaudsemalt seotud Hiiumaa sadamate arendamisega ja terviklikuks

käsitluseks vajavad need teemad ühe arengudokumendina käsitlemist. Oluline on välja tuua

ootused Hiiumaa sadamatele erinevatest vaadetest: majandusareng/ettevõtlus, taristud,

külastuskeskkond ja loodushoid. Käsitlema peaks ka koostöövõimalusi erasektoriga, ümbritsevate

piirkondadega ja kohaliku kogukonnaga ning kirjeldama olulisemad arendusvajadused Hiiumaa-

valla arengukava 2035+ eesmärkide täitmiseks.

Arengukava koostamine on osa Interreg Est-Lat koostööprojektist, mille eesmärk on arendada

piirkonna sadamaid ja luua eeldusi koostööks projektis osalejate vahel. Hiiumaa poolt on kaasatud

projekti töösse Liina Härm, Tuuli Tammla, Romet Keskla, Kristiina Randlaht, Liili Eller Ja

Mihkel-Emil Mikk. Otsene rahaline kaasfinantseeringu kohustus puudub kui panustatakse kokku

lepitud tööaja mahus.

Kaastakse sadamate registris olevad sadamad. Ettepanekute osas saavad kõik kaasa rääkida.

Liili Eller ja Hergo Tasuja vastasid komisjoni liikmete küsimustele.

Inge Talts küsis, kas EST-LAT finantseerib arengukava koostamist.

Liili Eller vastas, et jah.

Toimus arutelu ja mõttevahetus.

Andres Onemar tegi ettepaneku lisada lähteülesandes keskkonna peatükki ühe teemana

jäätmekäitluse korraldamine sadamates.

Georg Linkov tegi ettepaneku, et MTÜ Eesti Meretööstuse Liit võiks mingil hetkel tulla seda

komisjonile tutvustama ja ülevaadet andma.

Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja teha ettepanek täiendada arengukava lähteülesande

keskkonna peatükki teemaga „Jäätmekäitluse korraldamine sadamates“ (kõik poolt).

Päevakorrapunkt 6

Hiiumaa valla teehoiukava aastateks 2025-2029

Ettekandja: abivallavanem Üllar Laid

Üllar Laid tutvustas määruse eelnõud.

Teehoiukava eesmärgiks on anda avalikkusele teada kohalike teede ja tänavate korrashoiuks

planeeritavatest viisidest. Teehoiukava juurde kuulub tabeli kujul investeeringute plaan, mis

arvestab teede olukorda ja seda uuendatakse iga-aastaselt pärast eelarve kinnitamist volikogu poolt.

See võimaldab luua järjepidevuse planeeritavates tegevustes ja tagada teede korrasoleku, ohutuse

ja säästlikud liiklustingimused. Teehoiukavas iseloomustatakse vajalikke tegevusi teede seisukorra

parandamiseks.

Üllar Laid tutvustas 2025. aasta teeinvesteeringute plaane.

Teehoiukava investeeringute plaanid on tekkinud koostöös osavallakogude, piirkonnajuhtide ja

Hiiumaa Haldus spetsialistidega.

Määrusele on lisatud on teehoiu korraldamise kohustuslikud juhendmaterjalid.

Hooldetööde teostamise korraldab Munitsipaalasutus Hiiumaa Haldus, kes teeb pingerea

ettepaneku Hiiumaa Vallavalitsusele koos indikatiivsete hindadega enne volikogule eelarve

esitamist.

Investeeringute ja talihoolde kaardid on kättesaadavad valla kodulehe geoinfoportaalis

https://hiiumaa-valla-geoinfoportaal-hiiumaavald.hub.arcgis.com/ .

Piiranguid teedel on võimalik jälgida Transpordiameti portaali TarkTee kaudu

https://tarktee.mnt.ee .

Kärdla osavallakogust tuli kaks ettepanekut (mitte 2025. aasta osas vaid edaspidiseks).

Kui varem oli plaanitud Pae tänava tööd pindamistöödena, siis tuli ettepanek muuta kate

asfaltbetooniks ja lisada ka Väike-Sadama tänava lõpuni ehitamine.

Teiste osavallakogudega kohtumine on veel ees.

Aira Toss küsis, kuidas Onu Jaani tee on sattunud 2025. aasta investeeringutesse. Osavallakogu ei

ole seda kordagi arutanud, et see tee võiks seal olla. Ta on lisas kirjas aga seletuskirjas pole seda

teed nimetatud. Mismoodi ja millal ta sinna tekkis?

Üllar Laid vastas, et varem oli Onu Jaani tee plaanitud remondina aga tehakse ühe pindamistööde

hanke all, selle pärast ta läks sinna.

Inge Talts ütles, et selgitame selle volikogu istungiks välja, et kuidas Onu Jaani tee sattus

investeeringute tabelisse, siis me teame kust tekivad muutused.

Inge Talts küsis, eelmisel aastal tegime otsuse, et maamaks tõusis ja lisanduvad summad pidid

minema teede hooldusele. Kui palju oli eelmisel aastal teede raha, kui palju on sellel aastal teede

raha. Kui seda võrrelda maamaksu suuruse kasvuga, siis kas nad on korrelatsioonis.

Üllar Laid vastas, et korrelatsioonis ei ole sellepärast, et see läheb Sadama tänava ehitusega väga

välja. See on üks suur projekt, mis tänavu on niivõrd palju ülekaalus.

Inge Talts küsis, et kui paneme Sadama tänava teede rahasse sisse, kas siis on teede raha kasv

suurem kui maamaksu laekumise kasv.

Üllar Laid vastas, et jah.

Hergo Tasuja täpsustas, et kogu teeinvesteeringute osa koos Sadama tänavaga on ca 1,3 miljonit

eurot.

Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja suunata määruse eelnõu volikogu istungile (kõik

poolt)

Päevakorrapunkt 7

Maamaks, erinevad stsenaariumid

Ettekandja: abivallavanem Üllar Laid, vallavanem Hergo Tasuja

Üllar Laid tegi ülevaate maamaksu proportsioonidest Hiiumaal.

Üllar Laid rääkis 2024. aastal maamaksu laekumisest ja tõi välja suuremad maamaksu maksjad.

2024. aastal laekus maamaksu 337 536 eurot.

Hergo Tasuja tutvustas maamaksu erinevaid stsenaariumeid.

Hergo Tasuja ütles, et riigi tasandil kalkulaator ei tööta, et saaks teha arvutusi suuremas mahus,

kinnistute osas tervikuna. Hetkel on maaspetsialistid teinud need arvutused käsitööna, võtnud

mõned juhuslikud kinnistud ja need näitena välja toonud, et mida muudatused kaasa tooks.

Eelarvestrateegia järgi on, et järgmistel aastatel peaks maamaksu laekuma vastavalt 700 000, 800

000 ja 900 000 eurot.

Käesoleval aastal riigi arvutuste järgi laekub meile ca 535 000 eurot.

Sel korral tuleb omavalitsustel päris palju otsuseid teha, mitte ainult määrade teema aga nüüd ei

ole enam riiklikku kodualuse maamaksu vabastust. Igal konkreetsel juhul tuleb see otsus ise teha,

tuleb panna kasvu % ja tuleb sihtotstarbe järgi ka maksumäärad määrata.

Isiklikult läheneks nii, et annaks suurema võimaluse valla eelarvesse panustada nendele, kes ei oma

Hiiumaal sissekirjutust. Tõstaks elamumaa maksumäära, samal ajal rakendades kodualuse maa

maksuvabastust. Selle piirmäära peab volikogu kehtestama, max on 1000 eurot, seni on see olnud

m² põhine.

Kasvu % muude määrade osas on laiem arutelu koht.

Hergo Tasuja tõi mõned näited erinevate piirmäära %-dega. Näitena võeti välja mõned kohalikud

põllumajandus-, metsa, äri ja tootmisettevõtted.

2026. aasta maamaksu arvestamisel kehtestab kohalik omavalitsus maamaksu kasvu piirmäära 10-

100%.

Kalkulaator riigi tasandil valmib ilmselt suve jooksul, sest volikogud peavad otsuse tegema

oktoobriks.

Üllar Laid rääkis kodualuse maa maksuvabastusest, mis võib olla kuni 1000 eurot. Täna kõige

suurem maksuvabastus oli natuke alla 300 euro. Näiteks, kui kehtestame vabastuse 500 eurot ja

kellelgi on 100 ha kodualune maa, siis 500 eurot on maksuvaba ja kõik mis sellest üle läheb, see

tuleb maksta.

Inge Talts palus täpsustada, kas kodualuse maamaksu vabastus määratakse eurodes.

Üllar Laid ütles, et jah, piirmäär määratakse eurodes, kuhumaani on kodualune maa vabastatud.

Maksimaalne saab olla 1000 eurot. Kodualuse maamaksu vabastus kehtib ainult juhul, kui seal on

peal elamu, ka sissekirjutus on seal oluline.

Aira Toss küsis, et kui hiidlasel on kaks maja, kas ta siis ka ühest saab.

Üllar Laid vastas, et ühest saab.

Georg Linkov küsis, kas looduskaitse alused maad mõjutavad ka meid tulevikus.

Üllar Laid vastas, et meid mõjutab see, et seal on maamaksu vabastus. Hinnanguline maht on

sadakond tuhat eurot aastas.

Georg Linkov palus täpsustada.

Üllar Laid täpsustas, et jagunevad sihtkaitsevöönditeks ja piiranguvöönditeks kus on vabastatud

50% ulatuses maamaksust ja kus on vabastatud 100% ulatuses. Ca 100 000 eurot on see, mis meil

aastas saamata jääb. Prognoosis on sellega arvestatud. Riik kompenseerib selle tasandusfondi

kaudu, see on väga keeruline kuidas ta seda kompenseerib aga kõike ta ei kompenseeri.

Üllar Laid ütles veel, et päris suured maksumaksjad on meie enda sihtasutused (Kärdla Veevärk,

sadamad).

Eelnõu koos materjalide ja võrdlustega tuleb edaspidi komisjonile.

Andres Onemar küsis, et kui eelnõu on konkreetsel moel olemas, kas siis toimub avalik arutelu

huvigruppidega.

Üllar Laid vastas, et avaliku arutelu toimumise kohta ei oska öelda aga metsaseltsiga ja põllumeeste

liiduga toimub arutelu.

Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 8

Hiiumaa valmisolek suu – ja sõrataudi levimise korral

Ettekandja: ühistranspordi ja kriisivalmiduse spetsialist Piret Sedrik

Piret Sedrik rääkis et loomataudide ennetamise ja tõrje alast tegevust korraldavaks asutuseks on

Eestis Põllumajandus- ja Toiduamet.

Piret Sedrik ütles, et Põllumajandus-ja Toiduameti kodulehel on olemas info suu-ja sõrataudi kohta.

Taud on jõudnud Slovakkia piirile ja liigub tasapisi põhjapoole. Ohumärgiks on see, kui ta peaks

jõudma Balti riikidesse.

Probleemiks on ka sigade aafrika katk, mis on Eestis, Hiiumaale see jõudnud ei ole.

Väga hästi on toimunud infovahetus PTA ja peamiste loomapidajate vahel.

Põhirõhk on sellel, et loomapidaja ise peab olema tark, et ta ei lase sisse võõraid. Loomapidaja ise

peab reeglitest kinni pidama.

Hiiumaa vaates on suuremaks riskiks loomaveokid, millega viiakse Hiiumaal kasvatatud loomi

Euroopasse.

Vald saab aidata kommunikatsiooni osas, muus osas valla poolt otseselt rolli ei ole.

Üks küsimus, mis võib tekkida on see, et mis saab loomakorjustest. Suheldud on Vireeniga, nad

korra nädalas käivad Hiiumaal ja nende kogumisring puhaste autodega algab Hiiumaalt. Neil on

autodele ja autode puhtusele väga täpsed nõuded. Hiiumaal loomade matmiskohta ei ole (korjused

viiakse Hiiumaalt välja).

Andres Onemar ütles, et meil peab tegevuskava olemas olema kui midagi juhtub.

Georg Linkov küsis, et mida tuleb esimeseks teha, kui tahame matmispaiga avada.

Üllar Laid ütles, et esimeseks tuleb ehitada piirdeaed. Ala on planeeringus olemas. Kohalike

loomapidajatega on veel räägitud kohalikele teedele hoiatussiltide panekust.

Piret Sedrik täpsustas, et sildid annab PTA.

Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Lehtsaar

komisjoni esimees Katrin Paat

protokolli koostaja

TEHNILISED TINGIMUSED 507362

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

AA Arhitektid OÜ

Isiku- või registrikood

11484739

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Harju maakond, Tallinn, Pardi tänav, 17

Sihtnumber

11311

Maakond

Harju maakond

Telefon

5621 4955

e-post

[email protected]

Kontaktisik Nimi

ARNO KUUSK

Telefon

526 7075

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Leemendi Paluküla Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

63901:001:0892

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

32 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Elektrilevi projekteerib ja ehitab peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu maksmist elektrivõrgu tarbimiskohtade liitumispunktideni (sh paigaldab liitumiskilbid) ja asub selle võrgu kaudu võrguteenust osutama.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 507362

KLIENDI TEGEVUSED Klient: 1. Näeb tarbimiskohale ette Tihasemäe:(Hiiu) alajaamast 0,4 kV maakaabelliini. - Tarbimiskoha võrguühendusele näha ette kinnistu piirile liitumiskilp. - Liitumiskilp tuleb planeerida ligipääsetavasse asukohta eelistatult kinnistu piirile juurdepääsutee lähedusse või külgnevate kinnistute tarbeks nende vahelistele piiridele üldkasutatavale- ja/või transpordimaale. 2. Tagab Elektrilevi tehnorajatiste maakasutusõiguse servituudialana. Alajaamadele eraldi katastriüksusi ei moodustata. 3. Jätab kõikide planeeritavate tänavate äärde perspektiivsete maakaablite paigaldamiseks vajaliku koridori. 4. Näeb detailplaneeringu projektis ette ka väljaspool detailplaneeringu ala kulgema hakkavate kaablite trasside servituudi alad. 5. Kooskõlastab detailplaneeringu projekti Elektrilevi iseteenindusportaalis. Täiendavat infot leiab: https:// elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine. 6. Kui planeeringust tulenevalt on vajalik ümber paigutada olemasolevat elektrivõrku, siis esitab klient Elektrilevile asjakohase taotluse ja maksab tasu vastavalt tegelikele kuludele. Täiendavat infot saab lugeda ja taotluse esitada: https://elektrilevi.ee/et/teenused/vorgu-umberehitus. 7. Esitab liitumistaotluse(d) detailplaneeringu kohaste võrguühenduste loomiseks, sõlmib liitumislepingu(d) ja maksab liitumistasu. Täiendavate andmete saamiseks on Teil võimalik pöörduda käesolevate tehniliste tingimuste koostaja poole.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

+37258844354 | [email protected]

Koostatud: 12.12.2025

Kehtib kuni: 12.12.2027

2/2

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Koostöötegijate ja kaasatavate

määramine ning arvamus Leemendi

kinnistu detailplaneeringu kohta

Hiiumaa Vallavalitsus teavitas Maa- ja Ruumiametit (MaRu) Leemendi kinnistu detailplaneeringu

eelnõu avalikust väljapanekust. Planeeringuala on 0,8 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega Leemendi katastriüksus (63901:001:0892), mis piirneb Palade–Tubala riigiteega (12109) ja mille

eesmärk on määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala põllumajandusmaa

juhtotstarbega alal, kus elamukrundi minimaalne suurus on 1 ha. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta planeeringuala piires maakasutuse juhtotstarve elamumaaks ja anda ehitusõigus

elamukrundile, mille suurus on alla 1 ha. Seetõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning sellele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.

Detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt kooskõlastatakse detailplaneering Transpordiameti, Päästeameti ja MaRu maaparanduse osakonnaga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Keskkonnaamet, MaRu planeeringute osakond, Elektrilevi OÜ ja piirnevate katastriüksuste

omanikud. Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ning arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ sätestatut, ei pea MaRu vajalikuks määrata detailplaneeringule täiendavaid koostöötegijaid. Kuna üldplaneeringus on ala juhtotstarbeks määratud põllumajandusmaa, siis palume kaasata menetlusse Regionaal- ja Põllumajandusministeer ium.

Lisaks eeltoodule palume kaasata ka Palade–Tubala teest teisel pool paikneva Tihaseoru (63901:001:0575) katastriüksuse omanik.

Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi planeeritava tegevuse elluviimine võib puudutada, ning isikud, kes on

avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse kaasatud.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivika Maavere Planeeringute osakonna juhataja

Urve Pill

5302 3306 [email protected]

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 15.01.2026 nr 9-6.1/92

Meie 04.02.2026 nr 6-3/25/73-9

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus [email protected]

Teie 15.01.2026 nr 9-6.1/92 Meie 03.03.2026 nr 6-2/26/988-2

Arvamus Leemendi detailplaneeringu

eskiislahenduse kohta

Teavitasite Keskkonnaametit Leemendi detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust1. Kaaskirja kohaselt saab detailplaneeringu avaliku väljapaneku materjalidega tutvuda ja detailplaneeringu lahenduse kohta arvamust avaldada ajavahemikul 05.02.-08.03.2026. Detailplaneeringu eesmärk on Hiiumaa vallas Palukülas asuvale Leemendi kinnistule 2 ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohtade määramine. Keskkonnaamet on varasemalt andnud seisukoha detailplaneeringuga kavandatava tegevuse osas oma 15.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/59-3, milles juhtis ühtlasi tähelepanu, et edastatud materjalides on Maa-ja Ruumiameti (alates 01.01.2025) asemel jätkuvalt kasutuses Maa-amet. Keskkonnaamet tutvus avalikustatud eskiislahendusega ning juhime tähelepanu, et seletuskirjas (AA Arhitektid OÜ töö nr DP25-04 „Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering“ lk 7) on Tabel 2 allikana märgitud Maa-amet. Leemendi kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Juhime tähelepanu, et kui heitvesi planeeritakse juhtida pinnasesse, peab eelnevalt veenduma immutusele kehtivates nõuetes. Immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lg 3). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus), [email protected] Geidi Rõõm 5372 2704 (vesi), [email protected]

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.01.2026 nr 6-2/26/988 all. 2 Katastritunnus 63901:001:0892, registriosa nr 670933, pindala 8035 m².

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Ametid, puudutatud isikud ja asutused 23.04.2025 nr 9-6.1/1211

Teade detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise kohta (Leemendi, Paluküla)

Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsusega nr 241 otsustati algatada detailplaneeringu

koostamine Palukülas asuval Leemendi kinnistul (katastritunnus 63901:001:0892, pindala 8035

m², sihtotstarve maatulundusmaa) ja jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes

planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi maaüksusele väiksemat

elamukrunti, kui 1,0 ha, Leemendi maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete

püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse

lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks

vajaminevate koridoride asukohtade määramine. Planeeringuala suurus on 8035 m².

Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist

negatiivset keskkonnamõju, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt

tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu

inimese tervist, kultuuripärandit ega vara, puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Keskkonnaameti 15.01.2025 hinnangul ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt olulist

keskkonnamõju.

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (aadress Keskväljak 5a,

Kärdla, Hiiumaa vald, 92413) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (aadress Keskväljak 5a,

Kärdla, Hiiumaa vald, 92413).

Otsusega saab tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa

vald, 92413) ja Hiiumaa valla veebilehel aadressil

https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=373585

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Mai Julge

463 6845 [email protected]

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll

Kärdla 20.märts 2026

Algus kell 13.00 Lõpp kell 13.15

Osavõtjad: Mai Julge

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus 05.02.- 08.03.2026. Enne avaliku väljapaneku algust (04.02.2026) saabunud kirjas on Maa- ja Ruumiamet pidanud vajalikuks kaasata planeeringu menetlusse Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Tihaseoru katastriüksuse omanik. Avaliku väljapaneku ajal saabunud Keskkonnaameti arvamuses on juhitud tähelepanu, et planeeringuseletuskirjas on jätkuvalt kasutuses aegunud nimetus Maa-amet. Mõlemad kirjad on edastatud planeerijale ja nendega arvestatakse planeeringu koostamisel.

Avalikule arutelule ei saabunud ühtegi huvitatud isikut.

Protokollis Mai Julge

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Joonis: Tugiplaan Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Detsember 2025 Tehnik: Arno Kuusk Väljatrükk: Töö nr. DP24-04

* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana - kinnistu külgedel 5 m piirist ning riigiteega külgneval lõigul 2 m riigitee põhjapoolsest servast

ML106_Leemendi_Tugiplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO A2 (594.00 x 420.00 MM)

LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt

Haljastatud ala

Kõlviku piir Sidekaabel Keskpinge õhuliin

Maantee

Maapinna reljeef Looduslik objekt

Kõrghaljastus

25.03.2026

Õhuliini kaitsevööndi ulatus Sidekaabli kaitsevööndi ulatus Riigitee kaitsevööndi ulatus

____________________________________________________________________________________

4.1. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.

__________________________________________________________________________ Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 Lisa 4.1. / 1

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 Lisa 4.1. / 2

_____________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 Lisa 4.1. / 3

AA Arhitektid OÜ Telliskivi 60a/1, 10412 Tallinn

Reg kood: 11484739 www.aaarhitektid.ee [email protected]

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Paluküla,

Leemendi kinnistu

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Planeeringust huvitatud isik: Toivo Saue

Planeeringu koostamise aeg: November 2025

Väljatrükk: 25.03.2026

Töö number: DP25-04

2025

Joonis 1: Kujunduse alusena kasutatud Maa- ja Ruumiameti fotolao kaldaaerofotot ID7390301_2023-05-15

___________________________________________________________________________________

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Üldandmed.....................................................................................................................4 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärgid...............................................4 1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse käik.................4

2. Planeeringuala ja selle mõjuala.....................................................................................7 2.1. Asukoht...................................................................................................................7 2.2. Maakasutus, sihtotstarve ja kitsendused...............................................................8 2.3. Loodus- ja kultuurikeskkond...................................................................................9 2.4. Ehitised, tehnosüsteemid.......................................................................................9

3. Ruumilise arengu eesmärgid.........................................................................................9 4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused...........................13

4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks................................................................13 4.2. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine...........................................................14 4.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine..................................14 4.4. Ehituslike tingimuste määramine.........................................................................15 4.5. Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine........................................17 4.6. Liikluskorraldus.....................................................................................................18 4.7. Haljastus ja heakord.............................................................................................19 4.8. Tegevused maaparandussüsteemi piirkonnas.....................................................20 4.9. Kitsenduste vajaduse määramine........................................................................20 4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine....................................21 4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.........................................................22

5. Planeeringu elluviimine................................................................................................22 5.1. Projekteerimine.....................................................................................................22 5.2. Ehitamine..............................................................................................................23 5.3. Planeeringu elluviimise mõjud..............................................................................24

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 25 Joonis 1.2. Põhijoonis .............................................................................................................. 26 Joonis 1.3. Liikluslahendus ..................................................................................................... 27

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Keskkonnaameti 15.01.2025 seisukoht nr 6-2/25/59-3 ............................................ 28 Lisa 1.2. Maa- ja Ruumiameti 24.01.2025 seisukoht nr 6-3/25/73-3 ...................................... 29 Lisa 1.3. Transpordiameti 24.01.2025 seisukoht 7.2-2/25/73-2 .............................................. 30 Lisa 1.4. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna 24.01.2025 seisukoht 6-3/25/73-6 33 Lisa 1.5. Hiiumaa Vallavolikogu 09.04.2025 keskkonna- ja ehituskomisjoni koosoleku protokoll .................................................................................................................................. 35 Lisa 1.6. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 ....................................................... 43

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 2

___________________________________________________________________________________

Lisa 1.7. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 lisa 1 ............................................. 46 Lisa 1.8. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 lisa 2 ............................................. 51 Lisa 1.9. Elektrilevi OÜ 12.12.2025 tehnilised tingimused nr 507362 ..................................... 60 Lisa 1.10. Maa- ja Ruumiameti 04.02.2026 arvamus nr 6-3/25/73-9 ...................................... 62 Lisa 1.11. Keskkonnaameti 03.03.2026 arvamus nr 6-2/26/988-2 .......................................... 63 Lisa 1.12. Detailplaneeringu 20.03.2026 eskiisi avaliku arutelu protokoll .............................. 65

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. Leemendi kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega, AP Geodeesia OÜ töö nr AP25_109-1, 11.07.2025 ........................................................................................................ 66

3. Lepingud Lisa 3.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping .............................. 72

4. Muud lisad

Lisa 4.1. Ruumilised illustratsioonid ......................................................................................... 77

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 3

___________________________________________________________________________________

1. Üldandmed

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärgid Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Paluküla, Leemendi

kinnistu (katastritunnus 63901:001:0892, kinnistu nr 670933)

Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 2411 „Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti kui 1,0 ha, Leemendi kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohtade määramine

Detailplaneeringust huvitatud isik: Toivo Saue

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Detailplaneeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ

Arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)

Projektijuht, tehnik: Arno Kuusk

Detailplaneeringu koostamise aeg: November 2025

Toimiku koostamisel kasutatud uuringud: AP Geodeesia OÜ töö nr AP25_109, 11.07.2025, Leemendi kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega

1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse käik Detailplaneering on dokument, mis koondab endas konkreetse ala väärtusi ja sellele tuginevaid arengu suunamise ideid maa kasutamiseks parimal võimalikul moel. Planeering on koostatud sellises üldistusastmes, mis toob välja olulisemad avalikes ja erahuvides vajalikud

1 Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=373585

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 4

___________________________________________________________________________________

kokkuleppelised lahendused, kuid samas jätab võimaluse määrata detailsemad ruumiotsused planeeringu elluviimiseks läbi ehitusprojektide.

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning detailplaneeringu menetluse käik enne detailplaneeringu koostamist:

• Leemendi kinnistu paikneb Pühalepa küla detailplaneeringu koostamise kohustuseta hajaasustusalal, kus on üldplaneeringuga määratud minimaalseks elamukrundi suuruseks 1,0 ha.

• detailplaneeringust huvitatud isik esitas 02.12.2024 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamiseks, et võimaldada ehitusõiguse määramine 0,8 ha suurusele kinnistule;

• Hiiumaa Vallavalitsus koostas 02.01.2025 eelhinnangu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta, mis jõudis kokkuvõttes järeldusele, et kuna planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, pole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades;

• Keskkonnaamet (KeA) esitas 15.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/59-3 seisukoha, et menetletava Leemendi kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus PlanS § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel ning et Keskkonnaametil puuduvad ettepanekud lähteseisukohtadele;

• Maa- ja Ruumiameti (MaRu) maaparanduse osakond esitas 24.01.2025 kirjaga nr 6- 3/25/73-3 seisukoha, et detailplaneering maaparandussüsteemi ei mõjuta ning puuduvad vastuväited detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta;

• Transpordiamet (TraM) esitas 24.01.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/73-2 seisukoha, milles tõi välja tehnilised tingimused ja kooskõlastusvajaduse edasiseks menetlemiseks;

• Maa- ja Ruumiamet (MaRu) esitas 03.03.2025 kirjaga nr 6-3/25/73-6 seisukoha, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning palus detailplaneeringu eelnõu esitada MaRu arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks;

• Hiiumaa Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon arutas detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõud 09.04.2025 koosolekul ja otsustas suunata eelnõu volikogu istungile otsustamiseks;

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 5

___________________________________________________________________________________

• Hiiumaa Vallavolikogu algatas 17.04.2025 otsusega nr 241 detailplaneeringu koostamise ning kinnitas detailplaneeringu lähteseisukohad. Sama otsusega jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast looduslikust situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjakohastest oludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel kõrgema liigi planeeringute, asjakohaste seaduste ja nendest tulenevate määrustega:

• Planeerimisseadus (PlanS)2;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”3;

• Ehitusseadustik4;

• Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid”5;

• Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded”6;

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”7;

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+8;

• Pühalepa valla keskosa üldplaneering9;

• Tuleohutuse seadus10;

• Jäätmeseadus11;

• Veeseadus12;

• Looduskaitseseadus13;

• Maaparandusseadus14.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

2 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025036 3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” :

https://www.riigiteataja.ee/akt/121102022002 4 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025039 5 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid”:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122112023009 6 Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise

kohta esitatavad nõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/105102016004 7 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” : https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002 8 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100013 9 Pühalepa valla keskosa üldplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/elukeskkond-transport-ehitus/planeerimine-ja-

ehitus/kehtivad-uldplaneeringud#puhalepa 10 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 11 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025057 12 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025070 13 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072025017 14 Maaparandusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024012

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 6

___________________________________________________________________________________

2. Planeeringuala ja selle mõjuala

2.1. Asukoht Planeeringuala on hoonestamata Leemendi kinnistu Paluküla külas, pindalaga 8035 m². Kinnistu piirneb põhjast riigimaanteega nr 12109 Palade–Tubala tee.

Tabel 1: Planeeritava Leemendi kinnistu andmed Allikas: Maa-ja Ruumiameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Tunnus 63901:001:089215

Lähiaadress Leemendi

Asustusüksus Paluküla

Omavalitsus Hiiumaa vald

Maakond Hiiu maakond

Moodustamise aeg 01.02.1996

Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%

Pindala 8035,0 m²

Sh metsamaa 7171,0 m²

Sh muu maa 864,0 m²

Kinnistu nr 670933

Omandivorm Eraomand

Tabel 2: Tabel 2: Planeeringualaga piirnevate kinnistute andmed Allikas: Maa- ja Ruumiameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus

Pindala Sihtotstarve

Saue 63901:001:0082 30192,0 m² Maatulundusmaa 100%

Mardikoppel 63901:001:0506 328192,0 m² Maatulundusmaa 100%

12109 Palade-Tubala tee 63901:001:4430 82320,0 m² Transpordimaa 100%

15 Leemendi maatükk: https://minu.kataster.ee/cadastre/ 63901:001:0892

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 7

___________________________________________________________________________________

Kärdla keskus asub planeeringuala ligikaudu 5,5 km kaugusel, Palade kool ja lasteaed 3 km raadiuses.

Planeeringuala mõjuala hõlmab otses mõjuala (Leemendi kinnistu ja sellega vahetult külgnevad maaüksused) ning laiendatud mõjuala (Palade–Tubala riigitee vastav lõik ja sellega külgnev maastik Paluküla–Palade piirkonnas, mille kaudu avalduvad liiklus- ja kasutusmõjud ning kus paiknevad planeeringualaga seonduvad teenused ja taristu). Arvestades, et planeeringuga kavandatakse planeeringualale üksikelamu rajamist, on mõjuala ulatus piiratud – tegemist on valdavalt kohaliku, mitte piirkondliku ega vallaülese mõjuga.

2.2. Maakasutus, sihtotstarve ja kitsendused Kinnistu on katastris maatulundusmaa sihtotstarbega. Maa-alal kasvavad puud.

Planeeringualal kehtivad kitsendused:

Tabel 3: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ja Ruumiameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendust põhjustav objekt

Kitsenduse nimi ID Kitsendust põhjustava objekti andmete allikas

Kattuv pindala

Elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin)

Elektripaigaldise kaitsevöönd

3463189 OÜ Elektrilevi 948,12 m²

Maaparandus- süsteem

Maaparandushoiu- ala

7116410020150001 Maaparandus- süsteemide

37,46 m²

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 8

Joonis 2: Planeeringuala situatsiooniskeem, M 1:5000 Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

register

Maantee 12109 Palade-Tubala tee

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

12109 Teeregister 1498,44 m²

2.3. Loodus- ja kultuurikeskkond Eesti looduse infosüsteemi16 ja Keskkonnaameti andmetel ei asu planeeringualal kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku ega kaitstava looduse üksikobjekte, piirkonnas ei ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku.

Planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda ning lähim Natura 2000 ala (Väinamere hoiuala) paikneb umbes 2,4 km kaugusel, seega puudub otsene survetegur Natura kaitse-eesmärkidele.

Kultuurimälestisi ega miljööväärtuslikke hooneid planeeringualal ja vahetus läheduses ei ole.

2.4. Ehitised, tehnosüsteemid Planeeringuala piirneb Palade–Tubala riigimaanteega, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 55 autot ööpäevas.

Piirkonnas on olemas elektrivõrk (õhuliin ja alajaam). Riigitee servas kulgeb lairibavõrk ELA, mis on üle-Eestiline fiiberoptilisel kaablil põhinev baasvõrk, mille rajamisel ei ehitatud välja lõppühendusi baasvõrgust lõppklientideni. Ühiskanalisatsiooni ega -veevõrku piirkonnas ei ole – olemasolevate hoonete veevarustus ja kanalisatsioon põhinevad lokaalsetel lahendustel.

3. Ruumilise arengu eesmärgid Hiiu maakonnaplaneering 2030+ käsitleb ala nõrgalt kaitstud põhjaveega ning Kärdla lennuvälja kõrguspiirangutega alana, kuid ei keela elamuehitust. Transpordiameti seisukohtade järgi on lennuvälja piirangupindade alal maksimaalne lubatav ehitise kõrgus 37 m, kuid detailplaneeringuga kavandatud suurim lubatud hoone kõrgus jääb sellest oluliselt madalamaks.

16 Eesti looduse infosüsteem EELIS: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 9

___________________________________________________________________________________

Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt on piirkond traditsiooniline põllumajanduspiirkond - suurem osa maast on ja jääb põllu- ja metsamaaks, väiksem osa on kavandatud elamute ja rekreatsioonitegevusteks. Uute elamualade määramisel on eesmärgiks ratsionaalne maakasutus – eristada ehitusmaa ja põllumajandusmaa. Üldplaneeringuga määratud üldised tingimused ehitus- ja arendustegevuseks:

• üksikelamu lubatud kõrgus on üldjuhul kuni 9,0 m (harja kõrgus olemasolevast maapinnast);

• metsaalale rajatava elamukrundi puhul tuleb säilitada vähemalt 50% metsamaast – st kogu krunti ei tohi muuta õuealaks;

• võimalusel hoida hoonegruppide vahelist kaugust 100 m, et säiliks hajaasustuslik muster;

• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid;

• Paluküla on määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, kus tuleb säilitada küla omapära, vaated ja traditsiooniline ehituslaad, vajadusel avada ja hoida vaatekoridore ning vältida piirkonnale võõraid vorme.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 10

Joonis 3: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhijoonisest Allikas: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100013

___________________________________________________________________________________

2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt on kavandatud maakasutuseks maalise kasutusega ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse ala hõlmab endas metsa- ja põllumaid ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis moodustavad väiksemaid külakeskusi. Piirkonna arengut nähakse madala hoonestustihedusega - üksikud elamud või talukohad, mitte järjestikused väikekrundid või tihe külaehitus. Põldude, metsade ja rohumaade kasutus jätkub, elamud integreeritakse sellesse struktuuri. Detailplaneeringu koostamise perioodiks ei ole Hiiumaa valla uut üldplaneeringut vastu võetud ning avalikku väljapanekut ja arutelu korraldatud.

Ühe kilomeetri raadiuses planeeringualast ei ole algatatud ega kehtestatud detailplaneeringuid, mis võiksid omada mõju planeeritud tegevustele.

Kokkuvõttes järeldatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal, et Leemendi kinnistu sobib väikese elamufunktsiooniga maaüksusena kasutamiseks, kui:

• maa juhtotstarve muudetakse põllumajandusmaalt elamumaaks;

• säilitatakse vähemalt 50% olemasolevast metsamaast;

• reovee- ja sademeveelahendus kavandatakse nõrgalt kaitstud põhjaveega ala kaitset tagaval viisil;

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 11

Joonis 4: Väljavõte Pühalepa valla keskosa üldplaneeringust Allikas:https://vald.hiiumaa.ee/elukeskkond-transport-ehitus/planeerimine-ja-ehitus/kehtivad- uldplaneeringud#puhalepa

___________________________________________________________________________________

• juurdepääs ja liiklus lahendatakse Transpordiameti tingimustele vastavalt;

• arvestatakse üldplaneeringu arhitektuuri- ja miljöönõudeid.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lahendus (st üks elamukrunt ca 0,8 ha suurusel kinnistul koos ehitusõigusega ühe elamu ja abihoonete rajamiseks) on tasakaalus maa- ja looduskeskkonna, asustusstruktuuri ning valla ruumilise arengu eesmärkidega ega eelda ulatuslikke avaliku sektori lisainvesteeringuid.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 12

___________________________________________________________________________________

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused Detailplaneeringuga määratakse kogu Leemendi kinnistu sihtotstarbeks elamumaa, krunti ei jagata väiksemateks üksusteks. Krundi põhikasutus on üksikelamu koos abihoonetega, lisaks elamukrundile tavapärased puhke- ja haljastusfunktsioonid.

4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhilahendust Leemendi kinnistu ulatuses kahes osas:

• muuta kinnistu juhtotstarve põllumajandusmaalt elamumaaks;

• lubada Leemendi kinnistule üks elamukrunt ca 0,8 ha suurusena (väiksem kui üldplaneeringus sätestatud 1,0 ha).

Maa- ja Ruumiameti ajalooliste kaartide ja ortofotode põhjal on ala olnud kasutuses metsaheinamaana. Maaparandussüsteemide rajamisel on ala jäetud põllusüsteemist välja, mistõttu on see kujunenud isetekkelise metsaga kaetud metsamaaks.

Pinnas (rähk- ja koreserikas rähkmuld) ning nõrgalt kaitstud põhjavesi muudavad ala intensiivseks põllumajanduslikuks kasutuseks väheatraktiivseks ja reostusriski tõttu ka riskantseks. Üksikelamu rajamine nõuetekohaste reovee- ja sademeveelahendustega on keskkonnariskide mõttes paremini kontrollitav kui potentsiaalne reostusriskiga põllumajanduslik tegevus.

Leemendi kinnistu asub Paluküla–Palade–Kärdla teljel, kus on iseloomulik hajaasustus – üksikud elamud ja majapidamised põllumajandusmaade ja metsalaikude vahel. Lähim elamu asub maantee vastasküljel umbes 200 m kaugusel. Detailplaneeringuga kavandatakse ainult üks elamu olemasolevale metsatukale. Arvestades ümbritseva maa ulatuslikku põllumajanduslikku kasutust, ei suurenda see piirkonna asustust tiheduseni, mis oleks hajaasustuse põhimõtetega vastuolus - pigem tugevdab see olemasolevat külamustrit.

Üldplaneeringu 1 ha minimaalse krundisuuruse eesmärk on vältida liigset tihendamist ja taristu ülemäärast koormamist. Leemendi kinnistu puhul on tegemist ajalooliselt väljakujunenud maatükiga, mis:

• on piisav ühe elamu ja abihoonete jaoks ning võimaldab säilitada vähemalt 50% metsamaast;

• ei eelda krundi täiendavat jagamist;

• ei tekita uut tiheasustusala ega detailplaneeringute ahelat.

Eeltoodu tõttu käsitletakse krundi minimaalsuuruse leevendamist põhjendatud üksikjuhtumi erandina, mis ei sea kahtluse alla üldplaneeringu üldist ruumistruktuuri ega uue üldplaneeringu eelnõu põhimõtteid.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 13

___________________________________________________________________________________

Hiiu maakonnaplaneering käsitleb ala nõrgalt kaitstud põhjaveega ning Kärdla lennuvälja piirangupindade piirkonnana, kuid ei keela elamuehitust. Transpordiameti andmetel on piirangupindade alal maksimaalne lubatav ehitise kõrgus 37 m - detailplaneeringuga seatud suurim lubatud hoone kõrgus jääb sellest oluliselt madalamaks.

4.2. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Krundile määratakse üks hoonestusala (pindala ca 3474,2 m²), mis paigutatakse krundi kesk- ja lõunaossa. Hoonestusala ei kavandata riigitee kaitsevööndisse, kuna seal puudub väljakujunenud hoonestusjoon ja kaitsevööndis kehtivad EhS § 70 ja § 72 kohased piirangud.

Krundile määratakse ehitusõigus uute hoonete püstitamiseks:

• krundi kasutamise sihtotstarve: pereelamumaa 100% (EP);

• hoonete suurim lubatud arv: 4 (sh kuni 1 elamu ja kuni kolm abihoonet);

• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²;

• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: 9,0 m, hoonete korruselisus kuni 2.

Planeeritud hoonete arv, ehitisealune pind ning maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad maapiirkonnas levinud hoonestusmahtudest ning TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad ka juhul kui projekteeritakse kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hooneid.

4.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine Planeeritud kruntide elektrivarustuse tagamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 12.12.2025 tehnilised tingimused nr 507362, mille kohaselt tuleb tarbimiskohale näha ette Tihasemäe:(Hiiu) alajaamast 0,4 kV maakaabelliini rajamine kinnistu piirile rajatava liitumiskilbini. Elektritoide krundi piiril paiknevast liitumiskilbist kuni planeeritud hooneni rajatakse maakaabliga.

Veevarustuse tagamiseks rajatakse planeeringuala põhjaossa veevõtu puurkaev, mille veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas. Puurkaevu ümber määratakse 10 m raadiusega hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud erinevad tegevused (nt väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, ohtlike ainete juhtimine põhjavette või pinnasesse, reoveesette kasutamine, sõnniku laotamine, saasteainete pinnasesse juhtimine jne). Puurkaevu täpse asukoha valikul peab arvesse võtma, et see paikneks planeeritud imbsüsteemist minimaalselt 60 m kaugusel ning maapinna reljeefi järgides ülesvoolu.

Planeeritud hoonestuse kanalisatsioonivarustuse tagamiseks rajatakse kinnistu lõunaossa lokaalne omapuhasti koos imbalaga. Puhasti ja hoonete vahele rajatakse maa-alused isevoolsed kanalisatsioonitorustikud. Puhasti ega imbala kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võib süsteemi rikkuda.

Puhasti tuleb rajada asukohta, kuhu on võimalik hooldus- ja puhastustöödeks läheneda vastava (raske)tehnikaga. Puhastis töödeldud vett on lubatud hajutatult immutada pinnasesse imbväljaku kaudu või juhtida kraavi järgmistel tingimustel:

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 14

___________________________________________________________________________________

• peale reovee bioloogilist puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri määruse17 nõuetele;

• tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida Hiiumaa Vallavolikogu määruse18 nõuetele;

• immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest;

• immutada või kraavi juhtida on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;

• imbväljak või puhastatud vee kraavi juhtimise asukoht paikneb puurkaevust allavoolu;

• imbväljaku või puhastist tulnud vee kraavi juhtimise asukoha minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala välispiirist (st minimaalne vahemaa puurkaevu ja imbala vahel 60 m).

Planeeringuala hoonete soojavarustus tuleb korraldada täies ulatuses lokaalsete lahendustega. Soovituslikult kasutada täies ulatuses, osaliselt või kombineeritult soojuspumpasid, maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.

Detailplaneeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõttelised lahendused – täpsemad tehnilised määrangud projekteeritakse planeeringu elluviimisel. Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt täiendavad tehnilised tingimused.

4.4. Ehituslike tingimuste määramine Hoonete projekteerimisel ja püstitamisel tuleb aluseks võtta:

• Tuleohutuse seadus19;

• majandus- ja taristuministri määrus “Nõuded ehitusprojektile”20;

• siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”21;

• radooniohtutu elamu ehitamise üldnõuded.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeritud hooned paiknevad ühe kinnistu piires, on samast tuleohutusklassist (TP3) ning nende summaarne kogupindala jääb alla 400 m², on need võimalik tuleohutuslikult lugeda üheks hoonekompleksiks, mille korral võib ühe krundi hoonete omavaheline kuja jääda vajadusel väiksemaks kui 8 meetrit. Tule leviku takistamiseks naaberkrundi ehitisele peab hoonete ja tule levikut võimaldavate rajatiste omavaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit.

17 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”: https://www.riigiteataja.ee/akt/126112024004

18 Hiiumaa Vallavolikogu 24.01.2019 määrus nr 49 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas”: https://www.riigiteataja.ee/akt/402022019025 19 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 20 Määrus „Nõuded ehitusprojektile”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127122024025 21 Määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 15

___________________________________________________________________________________

Planeeringut koostades arvestatakse asjaoluga, et planeeringualaga külgnevatel kinnistutel hooneid ei ole ega tule - selle nõude tagamiseks määratakse hoonestusalast 40 m ulatusega väljapoole ulatuv kuja. Lähtuvalt asjaolust, et planeeritud ehitusõiguse ja hoonestusalast määratud kujaga on tagatud, et planeeringualale püstitatakse I kasutusviisiga hooned, mis paiknevad erinevatel kinnistutel üksteisest kaugemale kui 40 meetrit, võib siseministri 18.02.2021 määruse nr 1022 alusel hoone veevõtukohana käsitleda lähimaid nõuetele vastavaid veevõtukohti:

• VID 3504, kaugus planeeringualast ca 1 km;

• VID 3506, kaugus planeeringualast ca 1,5 km;

• VID 3507, kaugus planeeringualast ca 1 km.

Veevõtukoht peab vastama veevõtukoha rajamise, kasutamise ja korrashoiu nõuetele23. Planeeringuala hoonete suurimaks tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuseks arvestatakse ≤

600 MJ/m², millest tulenevalt peab olema veevõtukohas tagatud piisava veekogusena veevooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul või veekoguseks vähemalt 30 m³ (esimese kasutusviisiga hoone ja sellega võrdsustatud hoone). Kui erinevatel kinnistutel asuvad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned ehitatakse lähemale kui 40 meetrit, tekib kinnistu omanikul veevõtukoha rajamise kohustus.

Iga planeeritud hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur. Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik ette näha täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks (näiteks: automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne).

Iga hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest24 ning pöörata tähelepanu tarbimise säästlikkusele.

Lähimad kohalikud loodusvarad, mida saab ehitamisel kasutada, on ehitusliiv ning kruus, mida kaevandatakse ca 5 km kaugusel Partsi karjääris. Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused säilitanud materjale. Ehitustööde käigus planeeringualal kooritavat pinnast ja kaevist võib ära kasutada vaid planeeringuala piires. Planeeringualale kavandatud ehitustegevuses kasutatavate materjalide hulk ei põhjusta eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist olulisel määral.

Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. 2004. aastal välja antud esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi25 järgi on Hiiumaa kirdeosa, sh Paluküla ning sellest lõunasse jääv maa määratud alaks, kus võib kohati esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ning kohati võib radoonisisaldus majade siseõhus olla kõrge. 2020. aastal uuendatud

22 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord”: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004

23 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004

24 Määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127082025012 25 Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 16

___________________________________________________________________________________

kaardi26 andmetel on kogu Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase27 kohaselt on kõrge Rn-sisaldus iseloomulik Hiiumaal Kärdla meteoriidikraatri ringstruktuuri sees levivatele aleuriitidele ja nende savirikastele erimitele. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 kBq/m³. Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele28 ning standardile29.

4.5. Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine30

Arhitektuuriliste tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale piirkonna väärtustega arvestav elukeskkond, mis on ühtaegu nii kaasaegne, hubane kui looduskeskkonnaga arvestav.

Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused hoonetele:

• lähtuvalt küla hoonestuse hajusast ja küllalt vabavormilisest paiknemisest ei määrata planeeritud hoonestuse kohustuslikku ehitusjoont. Hoonete põhiplaani ja arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel on lubatud modernsed lahendused;

• iga hoone asukoht tuleb sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks nii jalgsi kui sõidukiga juurdepääsuks (nt tehniline teenindamine, päästetööd vms vajadused) vajaliku ruumiga, vaadetega tänavalt ja naaberkruntidelt;

• elamukrundil on põhihooneks elamu, mis on igast abihoonest suurem nii kõrguse kui ehitisealuselt pinna osas;

• 2-korruseliste elamute puhul tuleb vältida teise korruse rajamist täiskorrusena;

• hoonega seotud tehnilised seadmed või nende osad, mis peavad paiknema hoonest väljaspool (nt õhksoojuspumbad, ventilatsioonisüsteemi osad, liitumiskapid jms) projekteerida selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet.

Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale:

• hoonete viimistlusmaterjalina eelistada puitu. Puidu kasutamine hoone arhitektuuris süvendab planeeringuala ja selle mõjuala hoonete eripärasust ja looduslähedust;

• hoonetel ei tohi kasutada plastaknaid, sest need ei sobitu kaasaegse naturaalsetest materjalidest hoonestusega;

• eelistatud katusekattematerjalid on kivi, valtsplekk, roog või sindel. Katusekatte värvil eelistada tumedaid toone (näiteks: must, tumehall, tumepruun);

26 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

27 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas: https://kliimaministeerium.ee/media/1444/download 28 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download 29 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:

https://www.evs.ee/et/evs-840-2023 30 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud

tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 17

___________________________________________________________________________________

• hoone fassaadi ja sokli viimistlusmaterjali valikul vältida omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente ning imiteerivaid materjale jne (näiteks: plastvooder, profiilplekk, sandwich-paneelid jne);

• hoone katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral eelistada sellist tehnoloogiat, mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud.

Krundile piirde rajamise soovil arvestada, et piiret ei pea rajama vaid füüsilise ruumi piiramiseks, vaid selle üheks eesmärgiks on ka hoonete esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide rõhutamine. Piirete ja väikevormide projekteerimisel tuleb arvesse võtta:

• tõkkepuude paigaldamine ei ole lubatud;

• krundi hoonestusala või krundi osa võib soovi korral piirata kuni 1,5 m kõrguse läbipaistva piirdeaiaga. Piirde materjalina eelistada hõredat puitu, vältida massiivseid läbipaistmatuid piirdeid, mis ei sobi hajaasustuse miljööga;

• piirde rajamisel arvestada, et piiret ei pea ümber hoone rajama vaid krundi piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka tänavafrondis hoonestuse esile toomine ja aiakujunduse rõhutamine;

• prügikonteiner või -maja, elektri jaotus- või liitumiskilp vms keskkonna ebatüüpiline väikeehitis või -objekt tuleb paigaldada asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis silmatorkavalt nähtav või on võimalikult varjatud.

4.6. Liikluskorraldus Planeeringuala piirneb põhjaküljest kahesuunalise riigiteega nr 12109 Palade-Tubala tee km 2,92-2,974. Riigiteelt rajatakse uus mahasõit ning planeeringualale krundisisene juurdepääsutee ning parkimiskohad. Mahasõidu rajamisel ning krundile piirdeid ja haljastust projekteerides tuleb silmas pidada, et nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi – takistuse olemasolul või tekkimisel tuleb see likvideerida.

Rajatav juurdepääsutee peab olema kogu ulatuses minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ja piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda pääste- ning rasketehnikat (nt ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok, päästetehnika jne).

Kinnistu omanike ja külastajate autode parkimine lahendatakse täies ulatuses krundi territooriumil. Vastavalt standardile EVS 843:201631 „Linnatänavad” peaks iga uue eramu juures olema minimaalselt kolm parkimiskohta32. Riigiteele tagurdamist ja teeäärset parkimist tuleb vältida nii liiklusohutuse ja nähtavuse tagamiseks kui ka esteetilistel kaalutlustel, et säilitada teeäärset haljastust.

Kuna riigitee paikneb planeeringuala kõrgemas osas, siis ei planeerita sinna sademevete juhtimist.

Arvestades riigitee väga väikest liikluskoormust ja planeeritava hoone asukohta teest eemale olemasoleva metsa ja haljastuse varjus, on põhjendatud eeldada, et nii päevane kui

31 Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”: https://www.evs.ee/et/evs-843-2016 32 Arvestuslik sõiduauto parkimiskoha suurus 2,5 m X 5 m

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 18

___________________________________________________________________________________

öine ekvivalentne liiklusmüratase planeeritava elamu välisterritooriumil jääb alla II mürakategooria piir- ja sihtväärtuste. Eeldatavalt toimub enamik liiklusest päevasel ajal ning öised möödasõidud on harvad ja normatiivses mõttes on mürahäiringu ulatus väike. Planeering ei too kaasa liikluskoormuse olulist kasvu riigiteel - ühe teeäärse üksikelamu lisandumisel võib juurde tekkida ligikaudu 4–8 sõidukikäiku ööpäevas, mis moodustab vaid väikese osa olemasolevast liiklusest ega muuda tajutavat müraolukorda riigiteel ega selle lähiümbruses. Arvestades riigitee madalat liiklussagedust, planeeringuala maapiirkondlikku asukohta ja hoonestuse paigutust, ei ole riigitee liiklusest tulenev müra käsitatav olulise negatiivse keskkonnamõjuna ning liiklusmüra normtasemete ületamine ei ole tõenäoline. Planeeringuga esitatakse võimalikke häiringuid leevendavad lahendused, mis aitavad tagada, et riigitee liiklusest tulenevad häiringud oleks elanikele talutavad:

• elamu projekteerida riigiteest suuremale kaugusele kasutades ära olemasolevat metsa ja reljeefi müra ja teiste häiringute levikut summutava tegurina;

• hoonestus paigutatakse nii, et elamu kõige kasutatavamad puhkealad (terrassid, mänguala, peamine õueosa) jääksid riigiteest eemale;

• elamu põhiruumid, kus viibitakse pikemalt, kavandatakse võimalusel krundi vaiksemale poolele. Teepoolsele fassaadile kavandatakse vähem avasid, kasutatakse väiksema klaaspindade osakaaluga või suurema helipidavusega aknalahendusi, et vähendada liiklusmüra sissetungi siseruumidesse;

• tee ja elamu vahel säilitatakse ning vajadusel istutatakse täiendavat kõrghaljastust (puud, põõsad), mis toimib visuaalse ja osaliselt akustilise barjäärina, vähendades müratippude tajutavust elamu juures. Võimalusel kasutatakse reljeefi koos haljastusega, mis aitab müra levikut suunata ja summutada.

Planeeringuala jääb Kärdla lennuvälja piirangupindade alale, kus kehtib kõrguspiirang 37 m. Planeeringuala hoonestus jääb esitatud normist madalam.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

4.7. Haljastus ja heakord Kohe peale ehitusperioodi lõppu tuleb planeeritud hoonestuse ümbrus heakorrastada ja haljastada - rajada muruplatsid ja sillutatud alad, istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid puid ning põõsaid. Hoone lähiümbruse haljastamisel ja muru külvamisel arvestada, et piirkonna loodusväärtuste kohaselt sobib pigem harvemini niidetav ja kasvult kõrgem muru.

Lageraide teostamine ei ole lubatud, vähemalt 50% olemasolevast kõrghaljastusest peab säilima (olemasoleva metsamaa kõlviku pindalast 50% = 3585,5 m²). Vajadusel teostada planeeringualale jääva puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada säilivate puude toite- ja valgustingimused. Kõrghaljastust peab säilitama või planeerima sellises mahus, et see ühest küljest pakuks nii hoonestusele kui õuealale varju ja kaitset liigse päikesevalguse eest, aga samas tagaks piisava loomuliku päikesevalguse hulga. Kui tuule, _____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 19

___________________________________________________________________________________

müra, tolmu jm mõjutuste eest kaitseks istutatakse uusi puid, ei tohi need paikneda hoonele lähemal kui 5 m.

Haljastusega kujundada maantee ja elamu vahele puhvertsoon, mis vähendab müra ja visuaalset mõju.

Hoonestuse paiknemiskõrgus tuleb valida selliselt, et oleks võimalik vihmaveed pinnase kalletega juhtida hoonest eemale. Krundisiseste parkimiskohtade ja liikumisteede rajamisel arvestada, et krundi hoonestusalal oleks minimaalselt kõvakattega alasid - kõvakattega pindade rajamise vajadusel eelistada kruusa, killustikku, suurema vuugiga kiviplaate, murukivi vms lahendusi, mis võimaldavad pinnaveel imbuda. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires. Krundi piiridele on lubatud rajada sademevett juhtivaid ja koguvaid kraave. Kraavi rajamine krundi piirile tohib toimud koostöös naaberkinnistu omanikuga. Sadevete juhtimine naaberkinnistutel paiknevasse maaparandussüsteemi saab toimuda Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud ehitusprojekti alusel.

Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:

• jäätmekäitluses on riiklik prioriteet, et tõuseks jäätmete liigiti kogumise maht ja kvaliteet;

• olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjaga33. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu;

• erinevad jäätmeliigid (nt pakendijäätmed, ehitusjäätmed) tuleb krundil kohapeal sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning kas anda üle jäätmevedajale või toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina).

Heakorra tingimused näevad ette jäätmete sortimise ja kogumise normide järgimist ning krundi korrashoidu. Piirete rajamisel eelistatakse poolavatud lahendusi (madal aed, hekk), piirdeaed.

4.8. Tegevused maaparandussüsteemi piirkonnas Planeeringuala jääb väikeses ulatuses maaparandushoiuala piiresse ja külgneb kuivendussüsteemi reguleeriv võrguga „Keskuse” (7116410020150). Olemasoleva maaparandusehitise koosseisu kuuluvaid kraave, truupe, jm süsteemi elemente tuleb samaselt senisega säilitada, hooldada ja vajadusel täiendada. Kaevetööde käigus lõhutud süsteemi osad tuleb taastada või rajada uus niiskust ümber juhtiv torustik, et tagada nii planeeringuala kui naaberkinnistute niiskusrežiim.

Maaparandushoiuala ulatuses uue kraavi, sademeveekanalisatsiooni vms ehitamine ümberehitamine tuleb kooskõlastada Maa-ja Ruumiametiga.

4.9. Kitsenduste vajaduse määramine Planeeringu koostamisel on arvestatud, et säilivad kõik enne detailplaneeringu koostamist määratud kitsendused: riigitee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, maaparandushoiuala

33 Hiiumaa Vallavolikogu 21.03.2024 määrus nr 61 „Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskiri”: https://www.riigiteataja.ee/akt/428032024006

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 20

___________________________________________________________________________________

kaitsevöönd. Lähtuvalt planeeritud ehitustegevusest arvestatakse uute kitsenduste määramise vajadusega:

• hoonestusalast väljapoole uue hoonestuse kuja - 40 m;

• planeeritud puurkaevu hooldusala – 10 m;

• planeeritud puurkaevu kaugus kanalisatsiooni imbalast – 60 m;

• planeeritud elektri maakaabelliini kaitsevöönd – 1 meetrit äärmisest kaablist;

• planeeritud maa-aluse veetorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;

• planeeritud maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;

• planeeritud maa-aluse omapuhasti kuja – 5 m; peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.

4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu34. Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

• hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õuemaa või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;

• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

34 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine - Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 21

___________________________________________________________________________________

4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi, mis tooks kaasa püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste. Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb ehitiste rajamise perioodil. Kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ning ajutised.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• peamine müra ja vibratsioon tekivad ehitustööde perioodil ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide kasutamisel. Ehitustegevus tuleb planeerida selliselt, et mürarikkaid töid ei teostataks kella 21 ja 09 vahel ega nädalavahetustel;

• hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine. Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;

• võimalike mürahäiringute leevendamiseks võib rajada hoonete ümbrusesse hekkidest või puude gruppidest puhveralasid. Hoonesse jõudvat müra saab vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid;

• eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojektis.

Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Planeeritud tegevusi ellu viies tuleb kõikide meetmetega tagada põhjavee kaitstus.

5. Planeeringu elluviimine Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

5.1. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - _____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 22

___________________________________________________________________________________

täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• riigiteelt mahasõit ja krundi juurdepääsutee;

• hooned;

• tehnovõrgud ja -rajatised.

Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga.

Osapoolte kohustused:

• Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust;

• tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi;

• hoonete projektide tuleohutusosa tuleb kooskõlastada Lääne Päästekeskusega;

• riigitee kaitsevööndisse ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada Transpordiametiga;

• maaparandussüsteemi maa-alale ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga;

• keskpinge õhuliini kaitsevööndisse ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada elektrivõrgu valdajaga.

Omandisuhted:

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

5.2. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest läbi ehitusloa taotluse esitamise teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.

Olulisemad ehitustööd:

• riigiteelt mahasõit, juurdepääsutee, krundisisesed liikumisteed, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning külaliste jaoks;

• krundisiseste tehnovõrkude rajamine;

• hoonete püstitamine.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 23

___________________________________________________________________________________

Osapoolte kohustused:

Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.

5.3. Planeeringu elluviimise mõjud Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud väljenduvad eelkõige planeeritud hoonete ehitamisega seotud rahaliste investeeringutega – ehitusmaterjalide soetamine, masinate ja seadmete kasutamine, kvalifitseeritud tööjõu kasutamine jne. Planeeritud tegevus mõjub soodsalt piirkonna elamumajandusele, sest olemasolevate hoonete laiendamine ja uute püstitamine tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Negatiivseid või ebaproportsionaalseid majanduslikke mõjusid planeeringu elluviimisega eeldatavalt ei kaasne.

Planeering on arvestanud piirkonnas väljakujunenud ruumilist iseloomu ning miljööväärtuslike tingimustega. Uued hooned ja rajatised peavad vastama kõrguse, mahu ja materjalinõuetele, mis toetavad kohaliku ruumikultuuri säilimist. Kultuuriliste mõjude tagamiseks on planeeringulahenduses määratud vastavad ehituslikud tingimused.

Planeeringu elluviimine mõjutab piirkonna elukeskkonda ja loob rohkemaid võimalusi hoonestuse aastaringseks kasutamiseks ja kaasaegse elukeskkonna arendamiseks. Hoonestuse aastaringne kasutus loob loob sotsiaalse kindlustunde ning teadmise, et ühiselt kasutatav taristu on töökorras – nt püsielanike olemasolul on väiksem tõenäosus varjatud kuritegevuseks, lükatakse talvel teed lahti, kiiresti likvideeritakse teele kukkunud puud jne. Võimalikud negatiivsed sotsiaalsed mõjud (nt ehitusaegne müra ja tolm) on ajutised ning neid leevendatakse ehitustööde ajakava, tehnoloogiliste lahenduste ja ohutusmeetmete abil.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad mõjud looduskeskkonnale ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Igakordne kinnistu omanik peab tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;

• ehitustegevuses kasutatavate materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 24

___________________________________________________________________________________

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud on valdavalt lokaalsed, lühiajalise ning minimaalse mõjuga ning ei oma seetõttu eeldatavalt arvestatavat mõju.

Planeeringulahenduse elluviimise seire toimub kohaliku omavalitsuse tavapärase järelevalve raames, sh ehituslubade menetlemisel ning valminud ehitiste kasutusotstarbe ja -tingimuste kontrollimisel. Vajaduse korral rakendatakse täiendavaid seiremeetmeid (nt ehitustööde ajal müra ja tolmu taseme jälgimine ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamine; sadevee ärajuhtimise ja heitvete puhastamise toimivuse kontroll. Seire tulemuste alusel on võimalik vajaduse korral täpsustada edasisi korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et tagada planeeringu eesmärkide saavutamine ja keskkonna ning elukeskkonna kvaliteedi säilimine.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 25

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 30.03.2026 nr 9-6.1/533

Meie 01.04.2026 nr 7.2-2/26/73-5

Leemendi kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Palukülas asuva Leemendi kinnistu

detailplaneeringule (katastritunnus 63901:001:0892, edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes

planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti

kui 1,0 ha, Leemendi kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks,

hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine,

haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

asukohtade määramine.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Planeeringu elluviimise kavas on määratud tehnovõrkude, teede, rajatiste ja hoonete ehitamine

ühte etappi. Arvestades asjaolu, et planeeringualale puudub juurdepääs olemasoleva

teedevõrgu kaudu, on vajalik ehitada avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega

seonduvad rajatised enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist. Planeeringusse lisada meie

24.01.2025 kirja nr 7.2-2/25/73-2 punktis 11 toodud tingimus (arendusega seotud teed, sh

riigitee ristumiskoht) tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või

liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone

ehitusloa väljastamist). Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete

ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu

tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.

2. Lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi

normid) § 24 lõikest 3 ei ole peatumisnähtavuse tagamine kohustuslik juhul, kui liituva tee

liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Liituva tee ehk kinnistule juurdepääsutee

liiklussagedus on väike ning seetõttu palume jooniselt „Liikluslahendus“ eemaldada

peatumisnähtavuse kolmnurk ja leppemärk.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Planeeringu eelnõu, 1 digikonteiner

58581095, [email protected]