Leemendi kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

Alajaam Tihasemäe:(Hiiu)

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Joonis: Põhijoonis Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Detsember 2025 Tehnik: Arno Kuusk Väljatrükk: Töö nr. DP24-04

* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana - kinnistu külgedel 5 m piirist ning riigiteega külgneval lõigul 2 m riigitee põhjapoolsest servast

** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on soovituslikud - objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus

*** Planeeritud tehnovõrgu täpne asukoht koos tehnovõrgu kaitsevööndi täpse asukohaga selgub planeeringu elluviimise jooksul, mistõttu ei ole visuaalse selguse huvides joonisele planeeritud tehnovõrgu kaitsevööndit märgitud

JN100_Leemendi_Põhijoonis.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO A2 (594.00 x 420.00 MM)

LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus

Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt

Kõlviku piir

Sidekaabel Keskpinge õhuliin

Maapinna reljeef Looduslik objekt

25.03.2026

Õhuliini kaitsevööndi ulatus Sidekaabli kaitsevööndi ulatus Riigitee kaitsevööndi ulatus

LOODUSLIK SITUATSIOON

TEHNOVÕRGUD

KITSENDUSED

Krundi piir

PLANEERINGULAHENDUS

Hoonestusala

Krundi juurdepääs

PLANEERINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT

Mahasõit, juurdepääsutee, parkimiskoht Elektrivõrgu liitumispunkt, madalpinge kaabel Puurkaev (hooldusala 10 m), veetrass

Omapuhasti, imbväljak, kanalisatsioonitrass

Elamu

Abihoone

Krundi nr

Krundi kasutamise sihtotstarve

Krundi pindala

Kõrgus elamu/abih

Korruselisus elamu/abih

Suurim lubatud ehitise-

alune pind

Lubatud hoonete arv elamu/abih

Minimaalne parkimis-

kohtade arv

1 EP100%

9 / 6 400 1+3

8034 m²

2 / 1 P3

Maaparandushoiu-ala

Hoonestusala kuja (40 m)

Kõrghaljastus

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Joonis: Liikluslahendus Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:1000 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Detsember 2025 Tehnik: Arno Kuusk Väljatrükk: Töö nr. DP24-04

* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana - kinnistu külgedel 5 m piirist ning riigiteega külgneval lõigul 2 m riigitee põhjapoolsest servast

** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on soovituslikud - objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus

JN204_Leemendi_Transport.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO expand A3 (420.00 x 297.00 MM)

LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus

Maapinna kõrgusjoon

Kõlviku piir

Sidekaabel Keskpinge õhuliin

Maapinna reljeef Looduslik objekt

07.04.2026

Riigitee kaitsevööndi ulatus

TEHNOVÕRGUD

KITSENDUSED

Hoonestusala

Krundi mahasõit

Liitumisnähtavus

Tee

PLANEERINGU- LAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Keskväljak 5a

92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn

Teie 08.04.2026 nr 9-6.1/533-3

Meie 09.04.2026 nr 7.2-2/26/73-7

Leemendi kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Palukülas asuva Leemendi kinnistu

detailplaneeringule (katastritunnus 63901:001:0892, edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes

planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti

kui 1,0 ha, Leemendi kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks,

hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine,

haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

asukohtade määramine.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa: 1. Planeeringu seletuskiri

2. Planeeringu põhijoonis

3. Planeeringu liiklusjoonis

58581095, [email protected]

AA Arhitektid OÜ Telliskivi 60a/1, 10412 Tallinn

Reg kood: 11484739 www.aaarhitektid.ee [email protected]

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Paluküla,

Leemendi kinnistu

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Planeeringust huvitatud isik: Toivo Saue

Planeeringu koostamise aeg: November 2025

Väljatrükk: 07.04.2026

Töö number: DP25-04

2025

Joonis 1: Kujunduse alusena kasutatud Maa- ja Ruumiameti fotolao kaldaaerofotot ID7390301_2023-05-15

___________________________________________________________________________________

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Üldandmed.....................................................................................................................4 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärgid...............................................4 1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse käik.................4

2. Planeeringuala ja selle mõjuala.....................................................................................7 2.1. Asukoht...................................................................................................................7 2.2. Maakasutus, sihtotstarve ja kitsendused...............................................................8 2.3. Loodus- ja kultuurikeskkond...................................................................................9 2.4. Ehitised, tehnosüsteemid.......................................................................................9

3. Ruumilise arengu eesmärgid.........................................................................................9 4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused...........................13

4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks................................................................13 4.2. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine...........................................................14 4.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine..................................14 4.4. Ehituslike tingimuste määramine.........................................................................15 4.5. Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine........................................17 4.6. Liikluskorraldus.....................................................................................................18 4.7. Haljastus ja heakord.............................................................................................20 4.8. Tegevused maaparandussüsteemi piirkonnas.....................................................21 4.9. Kitsenduste vajaduse määramine........................................................................21 4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine....................................21 4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.........................................................22

5. Planeeringu elluviimine................................................................................................23 5.1. Projekteerimine.....................................................................................................23 5.2. Ehitamine..............................................................................................................24 5.3. Planeeringu elluviimise mõjud..............................................................................24

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 25 Joonis 1.2. Põhijoonis .............................................................................................................. 26 Joonis 1.3. Liikluslahendus ..................................................................................................... 27

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Keskkonnaameti 15.01.2025 seisukoht nr 6-2/25/59-3 ............................................ 28 Lisa 1.2. Maa- ja Ruumiameti 24.01.2025 seisukoht nr 6-3/25/73-3 ...................................... 29 Lisa 1.3. Transpordiameti 24.01.2025 seisukoht 7.2-2/25/73-2 .............................................. 30 Lisa 1.4. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna 24.01.2025 seisukoht 6-3/25/73-6 33 Lisa 1.5. Hiiumaa Vallavolikogu 09.04.2025 keskkonna- ja ehituskomisjoni koosoleku protokoll .................................................................................................................................. 35 Lisa 1.6. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 ....................................................... 43

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 2

___________________________________________________________________________________

Lisa 1.7. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 lisa 1 ............................................. 46 Lisa 1.8. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 lisa 2 ............................................. 51 Lisa 1.9. Elektrilevi OÜ 12.12.2025 tehnilised tingimused nr 507362 ..................................... 60 Lisa 1.10. Maa- ja Ruumiameti 04.02.2026 arvamus nr 6-3/25/73-9 ...................................... 62 Lisa 1.11. Keskkonnaameti 03.03.2026 arvamus nr 6-2/26/988-2 .......................................... 63 Lisa 1.12. Detailplaneeringu 20.03.2026 eskiisi avaliku arutelu protokoll .............................. 65 Lisa 1.13. Transpordiameti 01.04.2026 kooskõlastamata jätmine nr 7.2-2/26/73-5 ............... 66 Lisa 1.14. Elektrilevi OÜ 01.04.2026 kooskõlastus nr 7624542936 ....................................... 68 Lisa 1.15. Keskkonnaameti 02.04.2026 arvamus nr 6-2/26/988-4 ......................................... 69

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. Leemendi kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega, AP Geodeesia OÜ töö nr AP25_109-1, 11.07.2025 ........................................................................................................ 70

3. Lepingud Lisa 3.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping .............................. 76

4. Muud lisad

Lisa 4.1. Ruumilised illustratsioonid ......................................................................................... 81

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 3

___________________________________________________________________________________

1. Üldandmed

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärgid Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Paluküla, Leemendi

kinnistu (katastritunnus 63901:001:0892, kinnistu nr 670933)

Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 2411 „Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti kui 1,0 ha, Leemendi kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohtade määramine

Detailplaneeringust huvitatud isik: Toivo Saue

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Detailplaneeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ

Arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)

Projektijuht, tehnik: Arno Kuusk

Detailplaneeringu koostamise aeg: November 2025

Toimiku koostamisel kasutatud uuringud: AP Geodeesia OÜ töö nr AP25_109, 11.07.2025, Leemendi kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega

1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse käik Detailplaneering on dokument, mis koondab endas konkreetse ala väärtusi ja sellele tuginevaid arengu suunamise ideid maa kasutamiseks parimal võimalikul moel. Planeering on koostatud sellises üldistusastmes, mis toob välja olulisemad avalikes ja erahuvides vajalikud

1 Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=373585

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 4

___________________________________________________________________________________

kokkuleppelised lahendused, kuid samas jätab võimaluse määrata detailsemad ruumiotsused planeeringu elluviimiseks läbi ehitusprojektide.

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning detailplaneeringu menetluse käik enne detailplaneeringu koostamist:

• Leemendi kinnistu paikneb Pühalepa küla detailplaneeringu koostamise kohustuseta hajaasustusalal, kus on üldplaneeringuga määratud minimaalseks elamukrundi suuruseks 1,0 ha.

• detailplaneeringust huvitatud isik esitas 02.12.2024 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamiseks, et võimaldada ehitusõiguse määramine 0,8 ha suurusele kinnistule;

• Hiiumaa Vallavalitsus koostas 02.01.2025 eelhinnangu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta, mis jõudis kokkuvõttes järeldusele, et kuna planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, pole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades;

• Keskkonnaamet (KeA) esitas 15.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/59-3 seisukoha, et menetletava Leemendi kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus PlanS § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel ning et Keskkonnaametil puuduvad ettepanekud lähteseisukohtadele;

• Maa- ja Ruumiameti (MaRu) maaparanduse osakond esitas 24.01.2025 kirjaga nr 6- 3/25/73-3 seisukoha, et detailplaneering maaparandussüsteemi ei mõjuta ning puuduvad vastuväited detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta;

• Transpordiamet (TraM) esitas 24.01.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/73-2 seisukoha, milles tõi välja tehnilised tingimused ja kooskõlastusvajaduse edasiseks menetlemiseks;

• Maa- ja Ruumiamet (MaRu) esitas 03.03.2025 kirjaga nr 6-3/25/73-6 seisukoha, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning palus detailplaneeringu eelnõu esitada MaRu arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks;

• Hiiumaa Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon arutas detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõud 09.04.2025 koosolekul ja otsustas suunata eelnõu volikogu istungile otsustamiseks;

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 5

___________________________________________________________________________________

• Hiiumaa Vallavolikogu algatas 17.04.2025 otsusega nr 241 detailplaneeringu koostamise ning kinnitas detailplaneeringu lähteseisukohad. Sama otsusega jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast looduslikust situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjakohastest oludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel kõrgema liigi planeeringute, asjakohaste seaduste ja nendest tulenevate määrustega:

• Planeerimisseadus (PlanS)2;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”3;

• Ehitusseadustik4;

• Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid”5;

• Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded”6;

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”7;

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+8;

• Pühalepa valla keskosa üldplaneering9;

• Tuleohutuse seadus10;

• Jäätmeseadus11;

• Veeseadus12;

• Looduskaitseseadus13;

• Maaparandusseadus14.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

2 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025036 3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” :

https://www.riigiteataja.ee/akt/121102022002 4 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025039 5 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid”:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122112023009 6 Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise

kohta esitatavad nõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/105102016004 7 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” : https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002 8 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100013 9 Pühalepa valla keskosa üldplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/elukeskkond-transport-ehitus/planeerimine-ja-

ehitus/kehtivad-uldplaneeringud#puhalepa 10 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 11 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025057 12 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025070 13 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072025017 14 Maaparandusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024012

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 6

___________________________________________________________________________________

2. Planeeringuala ja selle mõjuala

2.1. Asukoht Planeeringuala on hoonestamata Leemendi kinnistu Paluküla külas, pindalaga 8035 m². Kinnistu piirneb põhjast riigimaanteega nr 12109 Palade–Tubala tee.

Tabel 1: Planeeritava Leemendi kinnistu andmed Allikas: Maa-ja Ruumiameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Tunnus 63901:001:089215

Lähiaadress Leemendi

Asustusüksus Paluküla

Omavalitsus Hiiumaa vald

Maakond Hiiu maakond

Moodustamise aeg 01.02.1996

Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%

Pindala 8035,0 m²

Sh metsamaa 7171,0 m²

Sh muu maa 864,0 m²

Kinnistu nr 670933

Omandivorm Eraomand

Tabel 2: Tabel 2: Planeeringualaga piirnevate kinnistute andmed Allikas: Maa- ja Ruumiameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus

Pindala Sihtotstarve

Saue 63901:001:0082 30192,0 m² Maatulundusmaa 100%

Mardikoppel 63901:001:0506 328192,0 m² Maatulundusmaa 100%

12109 Palade-Tubala tee 63901:001:4430 82320,0 m² Transpordimaa 100%

15 Leemendi maatükk: https://minu.kataster.ee/cadastre/ 63901:001:0892

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 7

___________________________________________________________________________________

Kärdla keskus asub planeeringuala ligikaudu 5,5 km kaugusel, Palade kool ja lasteaed 3 km raadiuses.

Planeeringuala mõjuala hõlmab otses mõjuala (Leemendi kinnistu ja sellega vahetult külgnevad maaüksused) ning laiendatud mõjuala (Palade–Tubala riigitee vastav lõik ja sellega külgnev maastik Paluküla–Palade piirkonnas, mille kaudu avalduvad liiklus- ja kasutusmõjud ning kus paiknevad planeeringualaga seonduvad teenused ja taristu). Arvestades, et planeeringuga kavandatakse planeeringualale üksikelamu rajamist, on mõjuala ulatus piiratud – tegemist on valdavalt kohaliku, mitte piirkondliku ega vallaülese mõjuga.

2.2. Maakasutus, sihtotstarve ja kitsendused Kinnistu on katastris maatulundusmaa sihtotstarbega. Maa-alal kasvavad puud.

Planeeringualal kehtivad kitsendused:

Tabel 3: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ja Ruumiameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendust põhjustav objekt

Kitsenduse nimi ID Kitsendust põhjustava objekti andmete allikas

Kattuv pindala

Elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin)

Elektripaigaldise kaitsevöönd

3463189 OÜ Elektrilevi 948,12 m²

Maaparandus- süsteem

Maaparandushoiu- ala

7116410020150001 Maaparandus- süsteemide

37,46 m²

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 8

Joonis 2: Planeeringuala situatsiooniskeem, M 1:5000 Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

register

Maantee 12109 Palade-Tubala tee

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

12109 Teeregister 1498,44 m²

2.3. Loodus- ja kultuurikeskkond Eesti looduse infosüsteemi16 ja Keskkonnaameti andmetel ei asu planeeringualal kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku ega kaitstava looduse üksikobjekte, piirkonnas ei ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku.

Planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda ning lähim Natura 2000 ala (Väinamere hoiuala) paikneb umbes 2,4 km kaugusel, seega puudub otsene survetegur Natura kaitse-eesmärkidele.

Kultuurimälestisi ega miljööväärtuslikke hooneid planeeringualal ja vahetus läheduses ei ole.

2.4. Ehitised, tehnosüsteemid Planeeringuala piirneb Palade–Tubala riigimaanteega, mille keskmine ööpäevane liiklussagedus on 55 autot ööpäevas.

Piirkonnas on olemas elektrivõrk (õhuliin ja alajaam). Riigitee servas kulgeb lairibavõrk ELA, mis on üle-Eestiline fiiberoptilisel kaablil põhinev baasvõrk, mille rajamisel ei ehitatud välja lõppühendusi baasvõrgust lõppklientideni. Ühiskanalisatsiooni ega -veevõrku piirkonnas ei ole – olemasolevate hoonete veevarustus ja kanalisatsioon põhinevad lokaalsetel lahendustel.

3. Ruumilise arengu eesmärgid Hiiu maakonnaplaneering 2030+ käsitleb ala nõrgalt kaitstud põhjaveega ning Kärdla lennuvälja kõrguspiirangutega alana, kuid ei keela elamuehitust. Transpordiameti seisukohtade järgi on lennuvälja piirangupindade alal maksimaalne lubatav ehitise kõrgus 37 m, kuid detailplaneeringuga kavandatud suurim lubatud hoone kõrgus jääb sellest oluliselt madalamaks.

16 Eesti looduse infosüsteem EELIS: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 9

___________________________________________________________________________________

Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt on piirkond traditsiooniline põllumajanduspiirkond - suurem osa maast on ja jääb põllu- ja metsamaaks, väiksem osa on kavandatud elamute ja rekreatsioonitegevusteks. Uute elamualade määramisel on eesmärgiks ratsionaalne maakasutus – eristada ehitusmaa ja põllumajandusmaa. Üldplaneeringuga määratud üldised tingimused ehitus- ja arendustegevuseks:

• üksikelamu lubatud kõrgus on üldjuhul kuni 9,0 m (harja kõrgus olemasolevast maapinnast);

• metsaalale rajatava elamukrundi puhul tuleb säilitada vähemalt 50% metsamaast – st kogu krunti ei tohi muuta õuealaks;

• võimalusel hoida hoonegruppide vahelist kaugust 100 m, et säiliks hajaasustuslik muster;

• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid;

• Paluküla on määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, kus tuleb säilitada küla omapära, vaated ja traditsiooniline ehituslaad, vajadusel avada ja hoida vaatekoridore ning vältida piirkonnale võõraid vorme.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 10

Joonis 3: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhijoonisest Allikas: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100013

___________________________________________________________________________________

2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt on kavandatud maakasutuseks maalise kasutusega ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse ala hõlmab endas metsa- ja põllumaid ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis moodustavad väiksemaid külakeskusi. Piirkonna arengut nähakse madala hoonestustihedusega - üksikud elamud või talukohad, mitte järjestikused väikekrundid või tihe külaehitus. Põldude, metsade ja rohumaade kasutus jätkub, elamud integreeritakse sellesse struktuuri. Detailplaneeringu koostamise perioodiks ei ole Hiiumaa valla uut üldplaneeringut vastu võetud ning avalikku väljapanekut ja arutelu korraldatud.

Ühe kilomeetri raadiuses planeeringualast ei ole algatatud ega kehtestatud detailplaneeringuid, mis võiksid omada mõju planeeritud tegevustele.

Kokkuvõttes järeldatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal, et Leemendi kinnistu sobib väikese elamufunktsiooniga maaüksusena kasutamiseks, kui:

• maa juhtotstarve muudetakse põllumajandusmaalt elamumaaks;

• säilitatakse vähemalt 50% olemasolevast metsamaast;

• reovee- ja sademeveelahendus kavandatakse nõrgalt kaitstud põhjaveega ala kaitset tagaval viisil;

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 11

Joonis 4: Väljavõte Pühalepa valla keskosa üldplaneeringust Allikas:https://vald.hiiumaa.ee/elukeskkond-transport-ehitus/planeerimine-ja-ehitus/kehtivad- uldplaneeringud#puhalepa

___________________________________________________________________________________

• juurdepääs ja liiklus lahendatakse Transpordiameti tingimustele vastavalt;

• arvestatakse üldplaneeringu arhitektuuri- ja miljöönõudeid.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lahendus (st üks elamukrunt ca 0,8 ha suurusel kinnistul koos ehitusõigusega ühe elamu ja abihoonete rajamiseks) on tasakaalus maa- ja looduskeskkonna, asustusstruktuuri ning valla ruumilise arengu eesmärkidega ega eelda ulatuslikke avaliku sektori lisainvesteeringuid.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 12

___________________________________________________________________________________

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused Detailplaneeringuga määratakse kogu Leemendi kinnistu sihtotstarbeks elamumaa, krunti ei jagata väiksemateks üksusteks. Krundi põhikasutus on üksikelamu koos abihoonetega, lisaks elamukrundile tavapärased puhke- ja haljastusfunktsioonid.

4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu põhilahendust Leemendi kinnistu ulatuses kahes osas:

• muuta kinnistu juhtotstarve põllumajandusmaalt elamumaaks;

• lubada Leemendi kinnistule üks elamukrunt ca 0,8 ha suurusena (väiksem kui üldplaneeringus sätestatud 1,0 ha).

Maa- ja Ruumiameti ajalooliste kaartide ja ortofotode põhjal on ala olnud kasutuses metsaheinamaana. Maaparandussüsteemide rajamisel on ala jäetud põllusüsteemist välja, mistõttu on see kujunenud isetekkelise metsaga kaetud metsamaaks.

Pinnas (rähk- ja koreserikas rähkmuld) ning nõrgalt kaitstud põhjavesi muudavad ala intensiivseks põllumajanduslikuks kasutuseks väheatraktiivseks ja reostusriski tõttu ka riskantseks. Üksikelamu rajamine nõuetekohaste reovee- ja sademeveelahendustega on keskkonnariskide mõttes paremini kontrollitav kui potentsiaalne reostusriskiga põllumajanduslik tegevus.

Leemendi kinnistu asub Paluküla–Palade–Kärdla teljel, kus on iseloomulik hajaasustus – üksikud elamud ja majapidamised põllumajandusmaade ja metsalaikude vahel. Lähim elamu asub maantee vastasküljel umbes 200 m kaugusel. Detailplaneeringuga kavandatakse ainult üks elamu olemasolevale metsatukale. Arvestades ümbritseva maa ulatuslikku põllumajanduslikku kasutust, ei suurenda see piirkonna asustust tiheduseni, mis oleks hajaasustuse põhimõtetega vastuolus - pigem tugevdab see olemasolevat külamustrit.

Üldplaneeringu 1 ha minimaalse krundisuuruse eesmärk on vältida liigset tihendamist ja taristu ülemäärast koormamist. Leemendi kinnistu puhul on tegemist ajalooliselt väljakujunenud maatükiga, mis:

• on piisav ühe elamu ja abihoonete jaoks ning võimaldab säilitada vähemalt 50% metsamaast;

• ei eelda krundi täiendavat jagamist;

• ei tekita uut tiheasustusala ega detailplaneeringute ahelat.

Eeltoodu tõttu käsitletakse krundi minimaalsuuruse leevendamist põhjendatud üksikjuhtumi erandina, mis ei sea kahtluse alla üldplaneeringu üldist ruumistruktuuri ega uue üldplaneeringu eelnõu põhimõtteid.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 13

___________________________________________________________________________________

Hiiu maakonnaplaneering käsitleb ala nõrgalt kaitstud põhjaveega ning Kärdla lennuvälja piirangupindade piirkonnana, kuid ei keela elamuehitust. Transpordiameti andmetel on piirangupindade alal maksimaalne lubatav ehitise kõrgus 37 m - detailplaneeringuga seatud suurim lubatud hoone kõrgus jääb sellest oluliselt madalamaks.

4.2. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Krundile määratakse üks hoonestusala (pindala ca 3474,2 m²), mis paigutatakse krundi kesk- ja lõunaossa. Hoonestusala ei kavandata riigitee kaitsevööndisse, kuna seal puudub väljakujunenud hoonestusjoon ja kaitsevööndis kehtivad EhS § 70 ja § 72 kohased piirangud.

Krundile määratakse ehitusõigus uute hoonete püstitamiseks:

• krundi kasutamise sihtotstarve: pereelamumaa 100% (EP);

• hoonete suurim lubatud arv: 4 (sh kuni 1 elamu ja kuni kolm abihoonet);

• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²;

• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: 9,0 m, hoonete korruselisus kuni 2.

Planeeritud hoonete arv, ehitisealune pind ning maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad maapiirkonnas levinud hoonestusmahtudest ning TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad ka juhul kui projekteeritakse kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hooneid.

4.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine Planeeritud kruntide elektrivarustuse tagamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 12.12.2025 tehnilised tingimused nr 507362, mille kohaselt tuleb tarbimiskohale näha ette Tihasemäe:(Hiiu) alajaamast 0,4 kV maakaabelliini rajamine kinnistu piirile rajatava liitumiskilbini. Elektritoide krundi piiril paiknevast liitumiskilbist kuni planeeritud hooneni rajatakse maakaabliga.

Veevarustuse tagamiseks rajatakse planeeringuala põhjaossa veevõtu puurkaev, mille veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas. Puurkaevu ümber määratakse 10 m raadiusega hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud erinevad tegevused (nt väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, ohtlike ainete juhtimine põhjavette või pinnasesse, reoveesette kasutamine, sõnniku laotamine, saasteainete pinnasesse juhtimine jne). Puurkaevu täpse asukoha valikul peab arvesse võtma, et see paikneks planeeritud imbsüsteemist minimaalselt 60 m kaugusel ning maapinna reljeefi järgides ülesvoolu.

Planeeritud hoonestuse kanalisatsioonivarustuse tagamiseks rajatakse kinnistu lõunaossa lokaalne omapuhasti koos imbalaga. Puhasti ja hoonete vahele rajatakse maa-alused isevoolsed kanalisatsioonitorustikud. Puhasti ega imbala kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võib süsteemi rikkuda.

Puhasti tuleb rajada asukohta, kuhu on võimalik hooldus- ja puhastustöödeks läheneda vastava (raske)tehnikaga. Puhastis töödeldud vett on lubatud hajutatult immutada pinnasesse imbväljaku kaudu või juhtida kraavi järgmistel tingimustel:

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 14

___________________________________________________________________________________

• peale reovee bioloogilist puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri määruse17 nõuetele;

• tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida Hiiumaa Vallavolikogu määruse18 nõuetele;

• immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest;

• immutada või kraavi juhtida on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;

• imbväljak või puhastatud vee kraavi juhtimise asukoht paikneb puurkaevust allavoolu;

• imbväljaku või puhastist tulnud vee kraavi juhtimise asukoha minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala välispiirist (st minimaalne vahemaa puurkaevu ja imbala vahel 60 m).

Planeeringuala hoonete soojavarustus tuleb korraldada täies ulatuses lokaalsete lahendustega. Soovituslikult kasutada täies ulatuses, osaliselt või kombineeritult soojuspumpasid, maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.

Detailplaneeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõttelised lahendused – täpsemad tehnilised määrangud projekteeritakse planeeringu elluviimisel. Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt täiendavad tehnilised tingimused.

4.4. Ehituslike tingimuste määramine Hoonete projekteerimisel ja püstitamisel tuleb aluseks võtta:

• Tuleohutuse seadus19;

• majandus- ja taristuministri määrus “Nõuded ehitusprojektile”20;

• siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”21;

• radooniohtutu elamu ehitamise üldnõuded.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeritud hooned paiknevad ühe kinnistu piires, on samast tuleohutusklassist (TP3) ning nende summaarne kogupindala jääb alla 400 m², on need võimalik tuleohutuslikult lugeda üheks hoonekompleksiks, mille korral võib ühe krundi hoonete omavaheline kuja jääda vajadusel väiksemaks kui 8 meetrit. Tule leviku takistamiseks naaberkrundi ehitisele peab hoonete ja tule levikut võimaldavate rajatiste omavaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit.

17 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”: https://www.riigiteataja.ee/akt/126112024004

18 Hiiumaa Vallavolikogu 24.01.2019 määrus nr 49 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas”: https://www.riigiteataja.ee/akt/402022019025 19 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 20 Määrus „Nõuded ehitusprojektile”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127122024025 21 Määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 15

___________________________________________________________________________________

Planeeringut koostades arvestatakse asjaoluga, et planeeringualaga külgnevatel kinnistutel hooneid ei ole ega tule - selle nõude tagamiseks määratakse hoonestusalast 40 m ulatusega väljapoole ulatuv kuja. Lähtuvalt asjaolust, et planeeritud ehitusõiguse ja hoonestusalast määratud kujaga on tagatud, et planeeringualale püstitatakse I kasutusviisiga hooned, mis paiknevad erinevatel kinnistutel üksteisest kaugemale kui 40 meetrit, võib siseministri 18.02.2021 määruse nr 1022 alusel hoone veevõtukohana käsitleda lähimaid nõuetele vastavaid veevõtukohti:

• VID 3504, kaugus planeeringualast ca 1 km;

• VID 3506, kaugus planeeringualast ca 1,5 km;

• VID 3507, kaugus planeeringualast ca 1 km.

Veevõtukoht peab vastama veevõtukoha rajamise, kasutamise ja korrashoiu nõuetele23. Planeeringuala hoonete suurimaks tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuseks arvestatakse ≤

600 MJ/m², millest tulenevalt peab olema veevõtukohas tagatud piisava veekogusena veevooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul või veekoguseks vähemalt 30 m³ (esimese kasutusviisiga hoone ja sellega võrdsustatud hoone). Kui erinevatel kinnistutel asuvad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned ehitatakse lähemale kui 40 meetrit, tekib kinnistu omanikul veevõtukoha rajamise kohustus.

Iga planeeritud hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur. Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik ette näha täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks (näiteks: automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne).

Iga hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest24 ning pöörata tähelepanu tarbimise säästlikkusele.

Lähimad kohalikud loodusvarad, mida saab ehitamisel kasutada, on ehitusliiv ning kruus, mida kaevandatakse ca 5 km kaugusel Partsi karjääris. Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused säilitanud materjale. Ehitustööde käigus planeeringualal kooritavat pinnast ja kaevist võib ära kasutada vaid planeeringuala piires. Planeeringualale kavandatud ehitustegevuses kasutatavate materjalide hulk ei põhjusta eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist olulisel määral.

Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. 2004. aastal välja antud esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi25 järgi on Hiiumaa kirdeosa, sh Paluküla ning sellest lõunasse jääv maa määratud alaks, kus võib kohati esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ning kohati võib radoonisisaldus majade siseõhus olla kõrge. 2020. aastal uuendatud

22 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord”: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004

23 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004

24 Määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127082025012 25 Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 16

___________________________________________________________________________________

kaardi26 andmetel on kogu Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase27 kohaselt on kõrge Rn-sisaldus iseloomulik Hiiumaal Kärdla meteoriidikraatri ringstruktuuri sees levivatele aleuriitidele ja nende savirikastele erimitele. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 kBq/m³. Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele28 ning standardile29.

4.5. Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine30

Arhitektuuriliste tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale piirkonna väärtustega arvestav elukeskkond, mis on ühtaegu nii kaasaegne, hubane kui looduskeskkonnaga arvestav.

Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused hoonetele:

• lähtuvalt küla hoonestuse hajusast ja küllalt vabavormilisest paiknemisest ei määrata planeeritud hoonestuse kohustuslikku ehitusjoont. Hoonete põhiplaani ja arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel on lubatud modernsed lahendused;

• iga hoone asukoht tuleb sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks nii jalgsi kui sõidukiga juurdepääsuks (nt tehniline teenindamine, päästetööd vms vajadused) vajaliku ruumiga, vaadetega tänavalt ja naaberkruntidelt;

• elamukrundil on põhihooneks elamu, mis on igast abihoonest suurem nii kõrguse kui ehitisealuselt pinna osas;

• 2-korruseliste elamute puhul tuleb vältida teise korruse rajamist täiskorrusena;

• hoonega seotud tehnilised seadmed või nende osad, mis peavad paiknema hoonest väljaspool (nt õhksoojuspumbad, ventilatsioonisüsteemi osad, liitumiskapid jms) projekteerida selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet.

Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale:

• hoonete viimistlusmaterjalina eelistada puitu. Puidu kasutamine hoone arhitektuuris süvendab planeeringuala ja selle mõjuala hoonete eripärasust ja looduslähedust;

• hoonetel ei tohi kasutada plastaknaid, sest need ei sobitu kaasaegse naturaalsetest materjalidest hoonestusega;

• eelistatud katusekattematerjalid on kivi, valtsplekk, roog või sindel. Katusekatte värvil eelistada tumedaid toone (näiteks: must, tumehall, tumepruun);

26 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

27 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas: https://kliimaministeerium.ee/media/1444/download 28 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download 29 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:

https://www.evs.ee/et/evs-840-2023 30 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud

tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 17

___________________________________________________________________________________

• hoone fassaadi ja sokli viimistlusmaterjali valikul vältida omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente ning imiteerivaid materjale jne (näiteks: plastvooder, profiilplekk, sandwich-paneelid jne);

• hoone katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral eelistada sellist tehnoloogiat, mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud.

Krundile piirde rajamise soovil arvestada, et piiret ei pea rajama vaid füüsilise ruumi piiramiseks, vaid selle üheks eesmärgiks on ka hoonete esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide rõhutamine. Piirete ja väikevormide projekteerimisel tuleb arvesse võtta:

• tõkkepuude paigaldamine ei ole lubatud;

• krundi hoonestusala või krundi osa võib soovi korral piirata kuni 1,5 m kõrguse läbipaistva piirdeaiaga. Piirde materjalina eelistada hõredat puitu, vältida massiivseid läbipaistmatuid piirdeid, mis ei sobi hajaasustuse miljööga;

• piirde rajamisel arvestada, et piiret ei pea ümber hoone rajama vaid krundi piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka tänavafrondis hoonestuse esile toomine ja aiakujunduse rõhutamine;

• prügikonteiner või -maja, elektri jaotus- või liitumiskilp vms keskkonna ebatüüpiline väikeehitis või -objekt tuleb paigaldada asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis silmatorkavalt nähtav või on võimalikult varjatud.

4.6. Liikluskorraldus Planeeringuala piirneb põhjaküljest kahesuunalise riigiteega nr 12109 Palade-Tubala tee km 2,92-2,974. Riigiteelt rajatakse uus mahasõit ning planeeringualale krundisisene juurdepääsutee ning parkimiskohad. Mahasõidu rajamisel ning krundile piirdeid ja haljastust projekteerides tuleb silmas pidada, et nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi – takistuse olemasolul või tekkimisel tuleb see likvideerida. Nähtavust piiravad takistused tuleb eemaldada ning riigiteelt mahasõit, krundi juurdepääsutee, sõidukite manööverdamisalad ja parkimiskohad ning muud nendega seonduvad rajatised tuleb ehitada enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist.

Rajatav juurdepääsutee peab olema kogu ulatuses minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ja piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda pääste- ning rasketehnikat (nt ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok, päästetehnika jne).

Kinnistu omanike ja külastajate autode parkimine lahendatakse täies ulatuses krundi territooriumil. Vastavalt standardile EVS 843:201631 „Linnatänavad” peaks iga uue eramu juures olema minimaalselt kolm parkimiskohta32. Riigiteele tagurdamist ja teeäärset parkimist tuleb vältida nii liiklusohutuse ja nähtavuse tagamiseks kui ka esteetilistel kaalutlustel, et säilitada teeäärset haljastust.

Kuna riigitee paikneb planeeringuala kõrgemas osas, siis ei planeerita sinna sademevete juhtimist.

31 Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”: https://www.evs.ee/et/evs-843-2016 32 Arvestuslik sõiduauto parkimiskoha suurus 2,5 m X 5 m

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 18

___________________________________________________________________________________

Arvestades riigitee väga väikest liikluskoormust ja planeeritava hoone asukohta teest eemale olemasoleva metsa ja haljastuse varjus, on põhjendatud eeldada, et nii päevane kui öine ekvivalentne liiklusmüratase planeeritava elamu välisterritooriumil jääb alla II mürakategooria piir- ja sihtväärtuste. Eeldatavalt toimub enamik liiklusest päevasel ajal ning öised möödasõidud on harvad ja normatiivses mõttes on mürahäiringu ulatus väike. Planeering ei too kaasa liikluskoormuse olulist kasvu riigiteel - ühe teeäärse üksikelamu lisandumisel võib juurde tekkida ligikaudu 4–8 sõidukikäiku ööpäevas, mis moodustab vaid väikese osa olemasolevast liiklusest ega muuda tajutavat müraolukorda riigiteel ega selle lähiümbruses. Arvestades riigitee madalat liiklussagedust, planeeringuala maapiirkondlikku asukohta ja hoonestuse paigutust, ei ole riigitee liiklusest tulenev müra käsitatav olulise negatiivse keskkonnamõjuna ning liiklusmüra normtasemete ületamine ei ole tõenäoline. Planeeringuga esitatakse võimalikke häiringuid leevendavad lahendused, mis aitavad tagada, et riigitee liiklusest tulenevad häiringud oleks elanikele talutavad:

• elamu projekteerida riigiteest suuremale kaugusele kasutades ära olemasolevat metsa ja reljeefi müra ja teiste häiringute levikut summutava tegurina;

• hoonestus paigutatakse nii, et elamu kõige kasutatavamad puhkealad (terrassid, mänguala, peamine õueosa) jääksid riigiteest eemale;

• elamu põhiruumid, kus viibitakse pikemalt, kavandatakse võimalusel krundi vaiksemale poolele. Teepoolsele fassaadile kavandatakse vähem avasid, kasutatakse väiksema klaaspindade osakaaluga või suurema helipidavusega aknalahendusi, et vähendada liiklusmüra sissetungi siseruumidesse;

• tee ja elamu vahel säilitatakse ning vajadusel istutatakse täiendavat kõrghaljastust (puud, põõsad), mis toimib visuaalse ja osaliselt akustilise barjäärina, vähendades müratippude tajutavust elamu juures. Võimalusel kasutatakse reljeefi koos haljastusega, mis aitab müra levikut suunata ja summutada.

Planeeringuala jääb Kärdla lennuvälja piirangupindade alale, kus kehtib kõrguspiirang 37 m. Planeeringuala hoonestus jääb esitatud normist madalam.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Ristmiku nähtavusala määramisel on lähtuvalt liiklussagedusest ja ristmiku iseloomust aluseks võetud järgnevad parameetrid33:

• peatee projektkiirus – 90 km/h;

• LN1 (liitumisnähtavus) – 190 m;

• LN2 – 7 m.

33 Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse üldjuhul nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Kuna planeeringualal on liituva tee liiklussagedus alla 100 sõiduki ööpäevas, ei ole määruse „Tee projekteerimise normid” § 24 lõike 3 kohaselt peatumisnähtavuse tagamine kohustuslik

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 19

___________________________________________________________________________________

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi, vajadusel tuleb takistused likvideerida.

4.7. Haljastus ja heakord Kohe peale ehitusperioodi lõppu tuleb planeeritud hoonestuse ümbrus heakorrastada ja haljastada - rajada muruplatsid ja sillutatud alad, istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid puid ning põõsaid. Hoone lähiümbruse haljastamisel ja muru külvamisel arvestada, et piirkonna loodusväärtuste kohaselt sobib pigem harvemini niidetav ja kasvult kõrgem muru.

Lageraide teostamine ei ole lubatud, vähemalt 50% olemasolevast kõrghaljastusest peab säilima (olemasoleva metsamaa kõlviku pindalast 50% = 3585,5 m²). Vajadusel teostada planeeringualale jääva puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada säilivate puude toite- ja valgustingimused. Kõrghaljastust peab säilitama või planeerima sellises mahus, et see ühest küljest pakuks nii hoonestusele kui õuealale varju ja kaitset liigse päikesevalguse eest, aga samas tagaks piisava loomuliku päikesevalguse hulga. Kui tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest kaitseks istutatakse uusi puid, ei tohi need paikneda hoonele lähemal kui 5 m.

Haljastusega kujundada maantee ja elamu vahele puhvertsoon, mis vähendab müra ja visuaalset mõju.

Hoonestuse paiknemiskõrgus tuleb valida selliselt, et oleks võimalik vihmaveed pinnase kalletega juhtida hoonest eemale. Krundisiseste parkimiskohtade ja liikumisteede rajamisel arvestada, et krundi hoonestusalal oleks minimaalselt kõvakattega alasid - kõvakattega pindade rajamise vajadusel eelistada kruusa, killustikku, suurema vuugiga kiviplaate, murukivi vms lahendusi, mis võimaldavad pinnaveel imbuda. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires. Krundi piiridele on lubatud rajada sademevett juhtivaid ja koguvaid kraave. Kraavi rajamine krundi piirile tohib toimud koostöös naaberkinnistu omanikuga. Sadevete juhtimine naaberkinnistutel paiknevasse maaparandussüsteemi saab toimuda Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud ehitusprojekti alusel.

Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:

• jäätmekäitluses on riiklik prioriteet, et tõuseks jäätmete liigiti kogumise maht ja kvaliteet;

• olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjaga34. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu;

• erinevad jäätmeliigid (nt pakendijäätmed, ehitusjäätmed) tuleb krundil kohapeal sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning kas anda üle jäätmevedajale või toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina).

Heakorra tingimused näevad ette jäätmete sortimise ja kogumise normide järgimist ning krundi korrashoidu. Piirete rajamisel eelistatakse poolavatud lahendusi (madal aed, hekk), piirdeaed.

34 Hiiumaa Vallavolikogu 21.03.2024 määrus nr 61 „Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskiri”: https://www.riigiteataja.ee/akt/428032024006

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 20

___________________________________________________________________________________

4.8. Tegevused maaparandussüsteemi piirkonnas Planeeringuala jääb väikeses ulatuses maaparandushoiuala piiresse ja külgneb kuivendussüsteemi reguleeriv võrguga „Keskuse” (7116410020150). Olemasoleva maaparandusehitise koosseisu kuuluvaid kraave, truupe, jm süsteemi elemente tuleb samaselt senisega säilitada, hooldada ja vajadusel täiendada. Kaevetööde käigus lõhutud süsteemi osad tuleb taastada või rajada uus niiskust ümber juhtiv torustik, et tagada nii planeeringuala kui naaberkinnistute niiskusrežiim.

Maaparandushoiuala ulatuses uue kraavi, sademeveekanalisatsiooni vms ehitamine ümberehitamine tuleb kooskõlastada Maa-ja Ruumiametiga.

4.9. Kitsenduste vajaduse määramine Planeeringu koostamisel on arvestatud, et säilivad kõik enne detailplaneeringu koostamist määratud kitsendused: riigitee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, maaparandushoiuala kaitsevöönd. Lähtuvalt planeeritud ehitustegevusest arvestatakse uute kitsenduste määramise vajadusega:

• hoonestusalast väljapoole uue hoonestuse kuja - 40 m;

• planeeritud puurkaevu hooldusala – 10 m;

• planeeritud puurkaevu kaugus kanalisatsiooni imbalast – 60 m;

• planeeritud elektri maakaabelliini kaitsevöönd – 1 meetrit äärmisest kaablist;

• planeeritud maa-aluse veetorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;

• planeeritud maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;

• planeeritud maa-aluse omapuhasti kuja – 5 m; peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.

4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu35. Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

35 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine - Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 21

___________________________________________________________________________________

• hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õuemaa või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;

• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi, mis tooks kaasa püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste. Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb ehitiste rajamise perioodil. Kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ning ajutised.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• peamine müra ja vibratsioon tekivad ehitustööde perioodil ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide kasutamisel. Ehitustegevus tuleb planeerida selliselt, et mürarikkaid töid ei teostataks kella 21 ja 09 vahel ega nädalavahetustel;

• hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine. Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;

• võimalike mürahäiringute leevendamiseks võib rajada hoonete ümbrusesse hekkidest või puude gruppidest puhveralasid. Hoonesse jõudvat müra saab vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid;

• eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojektis.

Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Planeeritud tegevusi ellu viies tuleb kõikide meetmetega tagada põhjavee kaitstus.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 22

___________________________________________________________________________________

5. Planeeringu elluviimine Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

5.1. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• riigiteelt mahasõit ja krundi juurdepääsutee;

• hooned;

• tehnovõrgud ja -rajatised.

Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga.

Osapoolte kohustused:

• Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust;

• tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi;

• hoonete projektide tuleohutusosa tuleb kooskõlastada Lääne Päästekeskusega;

• riigitee kaitsevööndisse ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada Transpordiametiga;

• maaparandussüsteemi maa-alale ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga;

• keskpinge õhuliini kaitsevööndisse ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada elektrivõrgu valdajaga.

Omandisuhted:

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 23

___________________________________________________________________________________

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

5.2. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest läbi ehitusloa taotluse esitamise teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.

Olulisemad ehitustööd:

• nähtavust piiravad takistused tuleb eemaldada ning riigiteelt mahasõit, krundi juurdepääsutee, sõidukite manööverdamisalad ja parkimiskohad ning muud nendega seonduvad rajatised tuleb ehitada enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist;

• krundisiseste tehnovõrkude rajamine;

• hoonete püstitamine.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.

5.3. Planeeringu elluviimise mõjud Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud väljenduvad eelkõige planeeritud hoonete ehitamisega seotud rahaliste investeeringutega – ehitusmaterjalide soetamine, masinate ja seadmete kasutamine, kvalifitseeritud tööjõu kasutamine jne. Planeeritud tegevus mõjub soodsalt piirkonna elamumajandusele, sest olemasolevate hoonete laiendamine ja uute püstitamine tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Negatiivseid või ebaproportsionaalseid majanduslikke mõjusid planeeringu elluviimisega eeldatavalt ei kaasne.

Planeering on arvestanud piirkonnas väljakujunenud ruumilist iseloomu ning miljööväärtuslike tingimustega. Uued hooned ja rajatised peavad vastama kõrguse, mahu ja materjalinõuetele, mis toetavad kohaliku ruumikultuuri säilimist. Kultuuriliste mõjude tagamiseks on planeeringulahenduses määratud vastavad ehituslikud tingimused.

Planeeringu elluviimine mõjutab piirkonna elukeskkonda ja loob rohkemaid võimalusi hoonestuse aastaringseks kasutamiseks ja kaasaegse elukeskkonna arendamiseks. Hoonestuse aastaringne kasutus loob loob sotsiaalse kindlustunde ning teadmise, et ühiselt _____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 24

___________________________________________________________________________________

kasutatav taristu on töökorras – nt püsielanike olemasolul on väiksem tõenäosus varjatud kuritegevuseks, lükatakse talvel teed lahti, kiiresti likvideeritakse teele kukkunud puud jne. Võimalikud negatiivsed sotsiaalsed mõjud (nt ehitusaegne müra ja tolm) on ajutised ning neid leevendatakse ehitustööde ajakava, tehnoloogiliste lahenduste ja ohutusmeetmete abil.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad mõjud looduskeskkonnale ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Igakordne kinnistu omanik peab tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;

• ehitustegevuses kasutatavate materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud on valdavalt lokaalsed, lühiajalise ning minimaalse mõjuga ning ei oma seetõttu eeldatavalt arvestatavat mõju.

Planeeringulahenduse elluviimise seire toimub kohaliku omavalitsuse tavapärase järelevalve raames, sh ehituslubade menetlemisel ning valminud ehitiste kasutusotstarbe ja -tingimuste kontrollimisel. Vajaduse korral rakendatakse täiendavaid seiremeetmeid (nt ehitustööde ajal müra ja tolmu taseme jälgimine ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamine; sadevee ärajuhtimise ja heitvete puhastamise toimivuse kontroll. Seire tulemuste alusel on võimalik vajaduse korral täpsustada edasisi korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et tagada planeeringu eesmärkide saavutamine ja keskkonna ning elukeskkonna kvaliteedi säilimine.

_____________________________________________________________________________

Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-04 25