Kiri

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

1

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................. 4

1.1. PROJEKTI ALUSEKS OLEVAD MATERJALID .......................................................................... 4

1.2. TAASTAMISALA LÜHIKIRJELDUS ............................................................................................ 4

1.3. TAASTAMISTÖÖDE EESMÄRK ................................................................................................ 6

2. UURIMISTÖÖD ............................................................................................................................... 6

2.1. KUIVENDUSE-EELNE TAASTAMISALA VALGALA .................................................................. 6

2.2. TAASTAMISALA KRAAVID, TRUUBID JA EESVOOLUD ......................................................... 7

2.3. INFRASTRUKTUUR ................................................................................................................... 8

2.4. KRAAVIDE, VALLIDE JA TRUUPIDE PARAMEETRID JA SEISUKORD .................................. 8

Tabel 1. Kraavide parameetrid ja seisukord ........................................................................................8

Tabel 2. Kraavivalli keskmised parameetrid ..................................................................................... 12

Tabel 3. Olemasolevate tuvastatud truupide andmed ...................................................................... 15

3. KAVANDATUD TEGEVUSED ....................................................................................................... 17

3.1. KAVANDATUD TÖÖDE JÄRJEKORD JA KOONDMAHUD ..................................................... 17

Tabel 4. Kavandatud tööde koondtabel ............................................................................................ 18

3.2. KRAAVIDE SULGEMIST ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED ............................................... 19

Tabel 5. Trassiraied .......................................................................................................................... 20

3.3. KRAAVIDE SULGEMINE .......................................................................................................... 23

3.3.1. KRAAVIDE LAUSALINE KINNIAJAMINE ............................................................................. 23

3.3.2. PINNASPAISUDE RAJAMINE .............................................................................................. 24

Tabel 6. Paisude rajamise tüüpmahud ............................................................................................. 26

Tabel 7. Paisude rajamise koondtabel .............................................................................................. 26

Tabel 8. Suletavate kraavide, likvideeritavate kraavivallide ja ehitatavate paisude koondmahud ... 30

3.4. LIGIPÄÄSUD ............................................................................................................................. 33

Tabel 9. Ligipääsud ........................................................................................................................... 34

3.5. TRUUBID ................................................................................................................................... 35

Tabel 10a. Likvideeritavate truupide tööde mahud ........................................................................... 35

Tabel 10b. Ehitatavate truupide tööde mahud .................................................................................. 36

Tabel 10c. Asendatavate truupide tööde mahud .............................................................................. 36

3.6. RAIED ........................................................................................................................................ 36

3.7. MUUD TEGEVUSED ................................................................................................................ 39

Tabel 11. Veejuhtmete kaevetööde mahud ...................................................................................... 39

4. TÖÖDE HINNANGULINE MAKSUMUS ........................................................................................ 39

Tabel 12. Kavandatud tööde hinnanguline maksumus ..................................................................... 40

5. TAASTAMISTÖÖDE MÕJU ANALÜÜS ........................................................................................ 41

5.1. MÕJU LOODUSKAITSELISTELE VÄÄRTUSTELE.................................................................. 41

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

3

Tabel 13a. Taastamistööde eeldatav mõju tööalal esinevatele ja alaga piirnevatele

elupaigatüüpidele .............................................................................................................................. 43

Tabel 13b. Taastamisaladel ja nende lähiümbruses (200 m raadiuses taastamisaladest) leiduvad

kaitsealused liigid .............................................................................................................................. 44

Tabel 13c. Taastamistööde eeldatav mõju tööaladel ja nende lähiümbruses (200 m raadiuses

taastamisaladest) leiduvatele kaitsealustele liikidele ........................................................................ 45

5.2. MÕJU PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDELE ............................................................................. 49

5.3. MÕJU INFRASTRUKTUURILE, ERAMAADELE JA TULUNDUSMETSALE ........................... 50

Tabel 14. Taastamise mõjualasse jäävad maaomanikud ................................................................. 52

Tabel 15. Taastamise mõjualasse jääv infrastruktuur ...................................................................... 53

6. LOODUSKAITSELISED PIIRANGUD ........................................................................................... 54

7. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................ 55

8. SUMMARY .................................................................................................................................... 57

LISAD

▪ Lisa 1. Lähteülesanne ja muud projekteerimise lähtematerjalid

▪ Lisa 2. Ametiasutuste ja eraisikute kooskõlastuste koondtabelid ja kooskõlastused

▪ Lisa 3. Koosoleku protokollid

▪ Lisa 4. SHP kihid (DIGITAALNE LISA)

JOONISED

▪ Asendiplaan; M 1:35000........................................................................... joonis 1

▪ Maapinna kõrgusmudel ja vee liikumise kaart-1; M 1: 5000…................. joonis 2.1

▪ Maapinna kõrgusmudel ja vee liikumise kaart-2; M 1: 5000…................. joonis 2.1

▪ Taastamisala plaan ja alal planeeritavad tegevused-1; M 1:5000………. joonis 3.1

▪ Taastamisala plaan ja alal planeeritavad tegevused-2; M 1:5000………. joonis 3.2

▪ Kraavide sulgemise mõju vee liikumisele-1; M 1: 5000…........................ joonis 4.1

▪ Kraavide sulgemise mõju vee liikumisele-2; M 1: 5000…........................ joonis 4.2

▪ Paisu ehitusjoonis, tüüp 1; M 1:100…...................................................... joonis 5.1

▪ Paisu ehitusjoonis, tüüp 2; M 1:100…...................................................... joonis 5.2

▪ Paisu ehitusjoonis, tüüp 3; M 1:100…...................................................... joonis 5.3

▪ Setteekraani ehitusjoonis; M 1:50………………………………………….. joonis 6

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

4

1. SISSEJUHATUS

1.1. PROJEKTI ALUSEKS OLEVAD MATERJALID

Lindi looduskaitseala loodusliku veereziimi taastamise projekt (töö nr 25-11) on koostatud REK

Projekt OÜ (MATER reg kood MP0322-00, MU0322-00) poolt Riigimetsa Majandamise Keskuse

(edaspidi RMK) tellimusel.

Projekti koostamise aluseks on võetud RMK poolt koostatud lähteülesanne, Keskkonnaameti seisukoht

(16.05.2024 nr 7-9/25/8425-2), Maa- ja Ruumiameti arvamus (16.05.2025 nr 13.2-1/25/6913-2), Pärnu

Linnavalitsuse arvamus (19.06.2025), „Lindi loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026“

(Keskkonnaamet 2017) ja RMK poolt koostatud „Märgalade taastamisprojekti näidiskoosseis“ (Tartu

2016).

1.2. TAASTAMISALA LÜHIKIRJELDUS

Lindi taastamisala pindala on 769,2 ha, mis asub Lindi looduskaitsealal (Keskkonnaregistri kood

KLO1000517) Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Kõima, Seliste, Lindi ja Kõpu külades. Tööala on

jagatud viieks osaks ning need asuvad looduskaitseala Metsa, Potsepa, Lindi, Kõima ja Lindi raba

sihtkaitsevööndites ning Lindi ja Lindi raba piiranguvööndites.

Taastamisala on jagatud kolmeks tööaladeks:

▪ Läänepoolne tööala (ca 360,6 ha);

▪ Lindi soo tööala (ca 194,5 ha); võrreldes lähteülesandega, tööala piir muudetud seoses eraomandis

olevale kü-le Käära 15905:004:0242 tööde mitte planeerimisega;

▪ Potsepa tööala (ca 214,1 ha).

Taastamisala asub maaparandusehitistel Potsepa PÜ-79 (maaparandussüsteemi/ehitise kood

6112170030130/001; 6112170020120/001; 6112150030030/001; 6112180030080/001) ja Tõstamaa

(PÜ-79) (6112150020010/002; 6112140020060/001). Läänepoolsete tööalade keskmine lahustükk

kattub umbes 10 m ulatuses Potsepa (PÜ-79) (6112170020120/001) maaparandusehitise eesvooluga.

Lindi soo tööala põhjapiirilt saab alguse Lindi oja riigi poolt korras hoitav ühiseesvoolu lõik

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 6112170020000/001).

Taastamisala paikneb kokku 14 kinnistutel, millest 13 on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK)

halduses olevad riigimaad ja üks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hallatav maatükk.

Lindi taastamisala asendiplaan on esitatud joonisel 5. Aluskaart on saadud Maa- ja Ruumiameti

geoportaalist (2026.a.).

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

5

Plaan 1. Lindi taastamisala asendiplaan, M 1:30 000

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

6

1.3. TAASTAMISTÖÖDE EESMÄRK

Kavandatava kraavide sulgemise eesmärgiks on eelduste loomine kaitsealuste märgade

metsaelupaigatüüpide ning märgalaelupaikade veerežiimi seisundi looduslikumaks muutmiseks.

Taastamistööde kaugem eesmärk on loodusliku hüdroloogilise režiimi taastumine läbi vee viibeaja

pikendamise taastamisaladel. Samuti on eesmärgiks soodustada turbalasundi lagunemise pidurdamist

seal, kus seda leidub ning puistute tüübiomase struktuuri ja taimestiku säilimise ja kujunemise toetamine

kaitsealal. Ühtlasi on tegevuse eesmärgiks toetada Lindi looduskaitseala kaitse-eesmärkide

saavutamist. Selleks luuakse kraavituseelsele veerežiimile sarnase olukorra taastamisega eeldused

huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140),

nokkheinakoosluste (7150), liigirikaste madalsoode (7230), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning

siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) struktuuri ning neile iseloomuliku elustiku säilimiseks.

Taastamistööde kaasnevaks eesmärgiks on aidata kaasa I ja II kaitsekategooria kaitsealuste liikide

kaljukotka (Aquila chrysaetos), merikotka (Haliaeetus albicilla), must-toonekure (Ciconia nigra) virgiinia

võtmeheina (Botrychium virginianum), hariliku jugapuu (Taxus baccata), väikese käopõlle (Neottia

cordata), mets-aruheina (Festuca altissima), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), laanerähni

(Picoides tridactylus) ja mitmete tööaladel levinud märgalade ning metsaelupaikadega seotud III

kaitsekategooria looma- ning taimeliikide (vt lk 39) elupaigakvaliteedi säilimisele Lindi looduskaitsealal.

2. UURIMISTÖÖD

Taastamisalaga seotud uurimistööd on teostatud septembris 2025.a. Uurimistööde aruandes on

esitatud põhjalikum ülevaade teostatud töödest koos fotomaterjalidega. Peamine informatsioon on

toodud allpool uurimistöid kirjeldatavates alampeatükkides.

2.1. KUIVENDUSE-EELNE TAASTAMISALA VALGALA

Kraavivõrgu ajaloo kirjeldamisel on aluseks võetud Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri kaardid.

Lindi taastamisala aastate 1895-1918 verstakaardil on näha, et kraavitus ala sees ja ala läheduses

täiesti puudub. Esmakordselt kaardile ilmuvad veejuhtmed aastate 1935-1939 topograafilisel kaardil,

kus on näha nii Lindi ojat (tänasepäevane riigi poolt korras hoitav ühiseesvool, VEE1121700), kui ka

tänasepäevast MPS Potsepa(PÜ-79) 6112170020120/001 eesvoolu. Mõlemad paiknevad Lindi soo ala

piirkonnas. Aastate 1952-1971 kaardil on nähtavad eelpool nimetatud veejuhtmete pikemad lõigud ehk

toimusid kaevetööd alade kuivendamiseks, esimesed kraavilõigud ilmusid ka nii läänepoolse tööalal kui

ka Potsepa tööalal suunaga Lindi oja poole. Praktiliselt tänasepäevane kraavitus ilmub kaardile aastaks

1989. Lõplik kraavitus sai valmis aastaks 1992, mis on registreeritud maaparandussüsteemide

kasutuselevõtu aasta.

Tiheda kraavivõrguga on muudetud mulla veerežiim, mille tulemusena on muutunud ka taimkate,

kuivenduse mõju on hästi märgatav. Kraavituse tulemusena on vee viibeaeg lühendatud, kunagi olnud

märg- ja liigniisked alad kuivendatud. Kraavivõrk on rajatud arvestades mullastiku ja maapinna reljeefi

nii, et kui mingi kraavi orienteeruv kuivenduse mõju lõpeb, siis kaevati järgmine kraav, et ala oleks

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

7

kraavide abil kuivendatud, eriti märg- ja liigniisketel aladel. Ilmselt täiendava kuivenduse mõju

saavutamiseks rajati nt Potsepa tööalale täiendavad väiksed nö ristikraavid. Kuivenduskraavide

rajamisega tekitati palju väikseid alamvalgalasid, millede pealt vesi kiiresti kraavidesse ning edasi

Potsepa(PÜ-79) eesvoolusse ja Lindi ojja on juhitud. Läänepoolse ja Potsepa tööalade kraavid on

suunatud enamasti lõuna poole ning edasi itta, Lindi soo tööala – põhja ja lääne poole.

2.2. TAASTAMISALA KRAAVID, TRUUBID JA EESVOOLUD

Uurimistööde käigus kaardistatud kraavid on koos parameetritega esitatud tabelis 1. Kraavid on jagatud

klassideks A, B või C.

A - Funktsioneeriv kraav (min 0,5 m sügav, säng on voolutakistustest lahti, juhib vett välja);

B - Amortiseerunud kraav (kraavis esineb voolutakistusi, vee äravool on episoodiline. Kraavi toimimiseks

piisab voolutakistuste eemaldamisest, lahtised, kuid koprapaisutusega hetkel suletud kraavid.

Ümbritseval alal on näha tugev kuivenduse mõju).

C - Kinnikasvanud kraav (kraav on min 80-90% täis kasvanud (nt turbasammalt), kohati on raske

tuvastada. Kuivendav mõju väga väike).

Kraavide ühendused on head ja tuvastatavad. Lisaks kraavidele kaardistati ja mõõdeti üle ka

kraavivallid, mille parameetrid on esitatud tabelis 2.

Läänepoolse tööala üksikkraavid (143 kuni 149; 151 kuni 156) on suunatud 1590705 Karuga-Kõpu tee

teekraavidesse. Kraavide sulgemine teekraavide toimimist ei mõjuta (mõju ulatus jääb tööala piiridesse).

Taastamisala piiridesse jääva kraavivõrgu mõju ulatus jääb enamasti ala piiridesse, kuid mõnedes

kohtades eraomandis olevate kinnistutega piirnevad kraavid tuleb jätta olemasolevasse seisundisse,

kuna nende tehniline seisukord on oluline ning mõjutab erakinnistuid.

Objektil ja selle lähiümbruses tuvastati kokku 55 tk torutruupi. Olemasolevate tuvastatud truupide

andmed on esitatud tabelis 3. Tuvastatud truubid on betoon-, plast- ja terastorutruubid. Plast- ja

terastorutruubid paiknevad enamasti teedel, mahasõitudel, suurematel metsasihtidel. Betoontorutruubid

– kraavivõrgu sees. Betoontorutruubid on enamasti ummistunud ja lagunenud, plast- ja terastorutruubid

– puhtad ning hästi toimivad.

Kraavidel tuvastati kokku 7 koprapaisu, lisaks 2 tk paiknevad väljaspool objekti. Koprapaisude asukohad

ja nende mõju ulatus on kantud uurimistööde aruande kaartidele.

Taastamisalaga on seotud kaks eesvoolu: MPS Potsepa(PÜ-79) (6112170020120/001) eesvool ja riigi

poolt korras hoitav ühiseesvool Lindi oja (6112170020000/001). Eesvool Potsepa(PÜ-79) suubub Lindi

ojja. Potsepa(PÜ-79) eesvoolusse suubuvad enamus läänepoolse tööala kraavidest ning mõned lääne

poolse kraavid Potsepa tööalast. Eesvool saab alguse läänepoolse tööala piirist ning kogu oma pikkuse

ulatuses paikneb väljaspool tööalasid kagu ja ida poolse voolusuunaga, tagades vee äravoolu

väljaspool taastamisala asuvatest kuivenduskraavidest. Kraavide sulgemine tööala piires eesvoolu

toimimist ei mõjuta ning eesvoolu ümberkaevamise või ümbersuunamise vajadus täiseti puudub.

Eesvoolul 65 m taastamisala piirist asub koprapais, mille mõju ulatus on lokaalne.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

8

Riigi poolt korras hoitav ühiseesvool Lindi oja saab alguse Lindi soo tööala piirist kirde poole

voolusuunaga. Kraavide sulgemine tööala piires ühiseesvoolu toimimist ei mõjuta (kraavitus asub

veejuhtmest ülesvoolu) ning ümberkaevamise või ümbersuunamise vajadus puudub.

Potsepa tööalast vee äravoolu eesvoolu mõistes tagavad kraavid 190a, 190b, 190c mis piirnevad

paljude eraomandis olevate kinnistutega. Kraavidel on suur mõju nii taastamisalale kui ka väljaspool

taastamisala, sh eramaadele. Tööala piires kuivenduskraavide sulgemine piirikraavide 190a, 190b ja

190c toimimist ei mõjuta (kraavitus asub ülespoole maapinna reljeefi), kuid piirikraavid tuleb jätta

puutumata, et vältida mõju eraomandis olevatele kinnistutele.

2.3. INFRASTRUKTUUR

Ligipääsuteed ning nendel paiknevad kraavid ja truubid on heas tehnilises seisukorras.

Taastamisala ümbruses ja selle sees paikneb metsateede võrgustik, mille peale ligipääsu saab 19107

Kõima-Seliste kõrvalmaanteelt. Üksikteelõigud on ka kohalikud ja erateed. Metsa- ja kohalikud teed on

heas tehnilises seisukorras, kruuskattega ja pealtlaiusega min 4-4,5 m.

Juurdepääsuteede äärsed kraavid mõjuvad teede tehnilisele seisukorrale. Tee- ja mahsõidualused

truubid tagavad ligipääsu taastamisala tööaladele.

2.4. KRAAVIDE, VALLIDE JA TRUUPIDE PARAMEETRID JA SEISUKORD

Tabel 1. Kraavide parameetrid ja seisukord

Kraavi tähis

Pikkus, m

Keskmine sügavus, m

Laius pealt, m

Kraavi tüüp* Märkus

101 391 1,0 5,5 A

102 433 0,8 3,0 A

103 1352 1,2 4,0 B Koprapais

104 970 0,9 3,2 B

105 203 1,3 4,0 A

106 268 1,0 3,5 A

107 418 1,0 3,0 B

108 319 0,8 3,0 B

109 529 0,9 3,0 A

110 667 0,8 2,5 B

111 74 0,6 3,0 C

112 251 0,8 2,5 B

113 211 0,9 2,8 B

114 857 1,1 3,5 B

115 646 0,9 2,8 B

116 64 1,1 3,0 B

117 634 1,5 4,0 A

118 264 1,0 3,0 B

119 342 1,0 4,0 A

120 538 1,3 4,1 A

121 262 1,0 3,5 B

122 411 1,0 3,5 A

123 335 1,1 3,5 A

124 785 1,3 4,0 A

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

9

Kraavi tähis

Pikkus, m

Keskmine sügavus, m

Laius pealt, m

Kraavi tüüp* Märkus

125 210 1,0 3,5 A

126 202 1,1 3,5 A

127 182 1,3 4,5 A

128 129 1,3 4,5 A

129 327 1,3 4,3 A

130 511 1,1 3,8 A

131 464 1,2 4,0 A

132 186 0,7 1,9 A

133 486 1,0 3,5 A

134 509 1,1 4,0 A

135 440 1,5 5,5 A

136 241 0,6 1,8 B

137 430 1,1 3,8 A

138 520 1,3 4,8 A

139 115 1,4 4,0 A

140 156 1,3 4,5 A

141 255 1,1 4,0 A

142 453 1,0 3,5 A

143 221 0,8 3,0 B

144 378 0,8 3,0 B

145 258 0,8 2,5 B

146 369 0,8 2,0 B

147 340 0,6 2,0 C

148 391 0,8 2,5 B

149 297 0,9 3,0 B

150 190 1,0 4,0 A

151 301 1,2 4,8 A

152 366 1,2 3,0 B

153 497 1,0 4,5 A

154 280 1,0 2,5 B

155 538 0,8 3,0 B

156 379 1,0 3,0 A

157 329 1,0 3,0 A

158 195 1,0 4,0 A

159 194 0,9 3,0 B

160 577 1,1 4,0 A

161 355 1,0 3,5 A

162 376 1,1 4,5 A

163 936 0,7 2,2 B

164 178 1,3 5,0 A

165 531 0,4 1,7 C 1/2 kinnikasvanud, jätta

osaliselt tegemata

166 24 0,4 1,5 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

167 644 0,7 2,5 B

168 (Lindi oja)

1438 1,5 5,0 A

169 205 0,7 2,0 B

170 286 1,1 4,0 A

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

10

Kraavi tähis

Pikkus, m

Keskmine sügavus, m

Laius pealt, m

Kraavi tüüp* Märkus

171 122 1,5 4,5 A

172 586 1,0 4,2 A

173 777 1,3 5,0 B

174 443 1,3 4,0 B

175 404 1,1 3,5 B

176 389 1,1 3,5 B

177 394 1,2 4,5 B

178 387 1,1 4,0 B

179 625 1,4 4,0 A

180 598 1,4 4,0 B

181 231 1,3 3,5 C

182 608 1,3 4,0 B

183 93 1,0 3,0 B

184 365 1,2 4,0 A

185 612 1,5 4,0 B

186 373 1,3 3,5 B

187 489 1,5 3,5 B

188 419 1,2 3,0 B

189 352 1,2 4,0 B

190a 1114 1,1 4,0 B 3 tk koprapaisu.

Eramaadega piirnev kraav, jätta tegemata.

190b 239 1,2 3,5 B 2 tk koprapaisu.

Eramaadega piirnev kraav, jätta tegemata

190c 328 1,2 3,5 B Eramaadega piirnev kraav, jätta tegemata

191 822 1,2 4,3 A

192 463 1,3 4,5 A

193 433 1,4 4,5 B

194 433 1,3 4,0 B

195 193 0,4 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

196 671 1,4 4,0 B

197 348 0,8 2,8 B

198 400 1,0 4,0 B

199 180 0,2 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

200 454 1,2 4,0 B

201 155 0,3 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

202 163 0,2 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

203 144 0,2 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

204 168 0,2 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

205 518 1,4 4,2 B

206 127 0,2 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

11

Kraavi tähis

Pikkus, m

Keskmine sügavus, m

Laius pealt, m

Kraavi tüüp* Märkus

207 126 0,2 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

208 114 0,2 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

209 564 1,5 4,2 B

210 119 0,3 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

211 461 0,9 2,5 B

212 172 0,4 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

213 82 0,3 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

214 98 0,3 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

215 119 0,2 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

216 80 0,3 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

217 344 1,5 4,2 A

218 527 1,3 4,0 B

219 146 1,2 3,5 B

220 388 1,4 3,0 B

221 304 1,4 4,5 B

222 111 0,3 1,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

223 472 0,9 3,5 B

224 671 0,9 3,0 B

225 444 1,4 3,0 B

226 348 1,4 4,5 B

227 444 1,4 3,8 B

228 422 1,5 4,5 B

229 233 0,4 1,5 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

230 120 0,8 2,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

231 94 1,0 2,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

232 807 1,3 4,0 B

233 230 0,3 0,8 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

234 214 0,9 3,0 C Koprapais

235 49 0,7 1,8 B

236 81 0,6 1,5 B

237 354 0,8 3,0 C

238 34 0,8 2,0 C Kinnikasvanud, jätta

tegemata

239 453 1,3 4,5 A

240 468 1,3 5,5 A

241 322 1,0 5,0 A

242 185 1,2 4,0 B

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

12

Kraavi tähis

Pikkus, m

Keskmine sügavus, m

Laius pealt, m

Kraavi tüüp* Märkus

243 113 1,2 2,5 C

244 284 1,6 4,5 A

245 91 1,2 3,0 C

246 453 1,5 4,5 B

247 321 1,2 2,5 C

248 266 0,8 2,0 C

249 261 1,2 4,0 A

250 81 1,1 3,5 A

KOKKU 55803

Tabel 2. Kraavivalli keskmised parameetrid

Kraavi tähis

Valli pikkus, m Valli kõrgus, m

Valli laius, m

Märkus Vasak Parem

101 62 336 1,0 4,5

102 436 0,4 5,0

103 vall puudub

104 403 677 0,2 2,0

105 184 0,8 5,5

106 268 0,5 5,3

107 vall puudub

108 321 0,3 4,3

109 532 0,4 6,8

110 669 0,4 6,0

111 66 0,3 4,5

112 255 64 0,3 5,8

113 194 0,3 6,0

114 858 0,6 5,5

115 647 0,3 6,0

116 ühine vall kraaviga

117

117 629 0,6 6,5

118 270 0,4 7,0

119 333 0,6 5,3

120 533 0,6 5,2

121 260 0,3 6,0

122 418 0,5 5,0

123 332 0,5 5,2

124 329 769 0,7 5,5

125 206 0,6 5,3

126 201 0,6 5

127 183 0,6 5,0

128 131 0,6 5,0

129 320 0,5 5,0

130 509 0,5 5,8

131 461 0,7 5,5

132 103 190 0,3 1,8

133 479 0,8 6

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

13

Kraavi tähis

Valli pikkus, m Valli kõrgus, m

Valli laius, m

Märkus Vasak Parem

134 520 0,8 5,0

135 434 0,9 5,0

136 238 0,2 2,5

137 415 0,7 5,5

138 500 231 0,8 4,5

139 109 0,6 5,0

140 152 0,6 6,0

141 225 0,5 5,0

142 457 0,5 4,8

143 220 0,3 6,0

144 378 0,5 6,0

145 253 0,3 4,8

146 384 138 0,2 4,5

147 336 0,3 4,8

148 386 0,4 5,8

149 292 0,3 5,3

150 185 0,4 5,2

151 289 0,5 8,0

152 359 0,3 5,5

153 484 0,5 5,8

154 vall puudub

155 531 0,3 6,0

156 373 0,5 5,8

157 321 0,5 5,8

158 187 0,8 5,0

159 184 0,5 4,8

160 566 0,6 4,2

161 281 69 0,8 5,0

162 366 0,6 5,0

163 463 0,3 2,0

164 176 0,7 5,0

165 vall puudub

166 vall puudub

167 641 638 0,3 1,5

168 (Lindi oja)

1431 933 0,6 5,0 parempoolne vall

0.3/5.0

169 210 0,3 1,5

170 278 0,8 4,5

171 118 0,8 4,5

172 579 0,8 4,3

173 772 0,6 5,0

174 440 0,4 5,0

175 441 0,3 5,0

176 383 0,3 5,0

177 389 0,5 5,0

178 381 0,4 5,8

179 621 0,4 6,0

180 314 0,3 5,8

181 226 0,2 6,0

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

14

Kraavi tähis

Valli pikkus, m Valli kõrgus, m

Valli laius, m

Märkus Vasak Parem

182 602 0,4 5,0

183 90 0,4 5,5

184 364 0,4 6,8

185 610 0,4 5,3

186 367 0,4 5,5

187 478 0,6 5,5

188 405 0,5 5,0

189 344 0,5 5,5

190a 769 331 0,5 5,0

190b 232 0,3 2,8

190c 323 0,3 4,5

191 802 0,6 5,3

192 455 0,6 5,0

193 434 0,5 5,3

194 433 0,5 5,8

195 vall puudub

196 663 0,5 6,0

197 345 0,4 5,0

198 398 0,6 4,0

199 vall puudub

200 449 0,5 5,5

201 vall puudub

202 vall puudub

203 vall puudub

204 vall puudub

205 512 0,5 5,3

206 vall puudub

207 vall puudub

208 vall puudub

209 558 0,5 5,3

210 vall puudub

211 vall puudub

212 vall puudub

213 vall puudub

214 vall puudub

215 vall puudub

216 vall puudub

217 338 0,5 5,0

218 509 0,3 5,8

219 141 0,2 4,5

220 375 0,6 5,5

221 300 0,6 5,8

222 vall puudub

223 463 0,4 5,0

224 666 663 0,2 2,8

225 292 0,2 3,5

226 351 0,5 5,8

227 445 0,3 5,3

228 417 0,3 5,0

229 vall puudub

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

15

Kraavi tähis

Valli pikkus, m Valli kõrgus, m

Valli laius, m

Märkus Vasak Parem

230 vall puudub

231 vall puudub

232 800 0,3 3,8

233 vall puudub

234 146 0,2 4,5

235 ühine vall kraaviga

234

236 68 0,2 5,0

237 vall puudub

238 vall puudub

239 458 0,3 6,3

240 414 0,8 5,0

241 305 0,8 5,1

242 vall puudub

243 vall puudub

244 292 0,5 5,8

245 vall puudub

246 450 0,3 5,5

247 vall puudub

248 vall puudub

249 255 0,5 5,0

250 81 0,3 6,0

KOKKU 50118

Tabel 3. Olemasolevate tuvastatud truupide andmed

Number Läbimõõt,

cm Materjal

Pikkus, m

Otsaku tüüp

Seisund

T1 50 PT 10 Korras, puhas

T2 50 PT 8 Korras, puhas, riigitee alune

T3 120 PT 10 KOK Korras, puhas, eesvoolul

Potsepa(PÜ-79)

T4 120 PT 12 KOK Korras, puhas

T5 120 BT 6 Puhas, toimib

T6 120 BT 6 Lagunenud

T7 75 BT 7 Lagunenud

T8 75 BT 6 Lagunenud, toimib

T9 50 BT 6 Umbes

T10 50 BT 7 KOK 1/2 setet, toimib

T11 50 BT 6 1/2 setet, toimib

T12 75 BT 7 Lagunenud, toimib

T13 75 BT 7 Puhas, toimib

T14 50 PT 12 Korras, puhas, mahasõidu all

T15 50 PT 12 Korras, puhas, teetruup

T16 30 BT 8 Umbes

T17 30 BT 8 Umbes

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

16

Number Läbimõõt,

cm Materjal

Pikkus, m

Otsaku tüüp

Seisund

T18 40 PT 12 Korras, puhas, mahasõidu all

T19 60 PT 12 Korras, puhas, mahasõidu all

T20 30 BT 6 Lagunenud

T21 40 PT 9 Puhas, korras

T22 50 PT 12 Puhas, korras

T23 50 PT 12 Korras, puhas, mahasõidu all

T24 50 PT 12 Korras, puhas, mahasõidu all

T25 40 PT 12 KOK Korras, puhas, teetruup

T26 40 PT 9 MAO Puhas, korras

T27 60 PT 12 KOK Korras, puhas, mahasõidu all

T28 100 TT 12 KOK Korras, puhas, teetruup

T29 50 BT 8 Toimib

T30 30 PT 8 Vallialune veeviimar

T31 30 BT 8 1/2 setet, toimib

T32 50 BT 6 Vee all, toimib

T33 50 BT 6 Umbes

T34 50 BT 7 Umbes, lagunenud

T35 30 BT 7 Umbes, lagunenud

T36 30 BT 6 Umbes

T37 75 BT 5 Puhas, toimib

T38 40 PT 8 Vallialune veeviimar

T39 50 PT 10 Puhas, korras

T40 50 PT 10 MAOK Puhas, korras

T41 40 PT 10 Puhas, korras

T42 30 BT 6 Umbes

T43 50 PT 8 Puhas, korras

T44 40 PT 10 MAOK Puhas, korras

T45 60 PT 9 MAOK Puhas, korras

T46 30 BT 6 1/2 setet, toimib

T47 80 PT 8 KOK Puhas, korras

T48 80 PT 8 KOK Puhas, korras

T49 80 PT 10 KOK Puhas, korras

T50 30 BT 6 1/2 setet, lagunenud

T51 50 PT 2 Puhas, korras

T52 30 BT 6 Umbes, lagunenud, natukene

toimib

T53 50 BT 8 Lagunenud, natukene toimib

T54 30 BT 6 Umbes, lagunenud

T55 30 BT 6 1/2 setet, natukene toimib

1. PT - plasttoru; BT - betoontoru; TT - terastoru;

2. MAO - mattkindlustus; MAOK - matt- ja kivikindlustus;

KOK - kivikindlustus; BET - betoonkindlustus

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

17

3. KAVANDATUD TEGEVUSED

3.1. KAVANDATUD TÖÖDE JÄRJEKORD JA KOONDMAHUD

Taastamistööd näevad ette alljärgnevad tööd:

▪ trasside mahamärkimine;

▪ puittaimestiku raie (sh tüveste kokkuvedu);

▪ koprapaisude likvideerimine;

▪ likvideeritavate truupide väljakaeve ja utiliseerimine;

▪ setteekraanide rajamine;

▪ kraavivallide likvideerimine;

▪ kraavide täitmine kohapealse pinnasega;

▪ pinnaspaisude ehitamine;

▪ Karuga-Kõpu tee teekraavide kaeve (uued kraavilõigud + olemasolevate läbi kaevamine);

▪ Olemasoleva kraavi hooldamine;

▪ Uute truupide ehitamine ja olemasolevate asendamine.

Taastamistööd on võimalik teha mehhaniseeritult, kasutades selleks oludesse sobivat väikevõi

rasketehnikat. Vajadusel tuleb trassiraied teostada ja pinnaspaisud rajada käsitsi. Tööd tuleb teostada

selliselt, et kahjustused looduslikule pinnasele oleksid minimaalsed.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

18

Tabel 4. Kavandatud tööde koondtabel

Jrk.

nr. Töö nimetus Mõõtühik

Maht

KOKKU

1

2 Raadatavate trasside mahamärkimine km 46,46

3 Puittaimestiku raie trassidel ja paisude asukohas ha 25,69

4 Tüveste vedu trassidelt veokaugus kuni 1 km ha 5,14

5 Kändude juurimine paisude aluselt alalt ha 0,79

6 Koprapaisude likvideerimine tk 6

7 Setteekraanide rajamine tk 8

8 Põhurull tk 24

9 Geotekstiil (NGS2) m 2 216

10

11 Kraavivallide likvideerimine (I-II gr. pinnas) m 3 78652

12 Kraavide täitmine kohapealse pinnasega (I-II gr. pinnas) m 3 63877

13 Paisude mahamärkimine tk 135

14 Sette/pinnase eemaldamine pinnaspaisude alt (I-II gr.

pinnas 5 m 3 /pais)

m 3 620

15 Pinnaspaisude ehitamine kohapealsest pinnasest (I-II

gr. pinnas), sh pinnase tihendamine mehhanismidega m

3 3092

16 Maakivid ja looduslikud veerised, Ø 20-25 cm m 3 7

17 Geotekstiil (NGS3) m 2 36

18

19 Ø 30-120 cm (r/b / plast / teras) truubi torude

väljatõstmine ja utiliseerimine m 117

20 Plasttruubi ehitus; Ø40 cm, tüüp 40PT, SN8 m 19

21 Plasttruubi ehitus; Ø50 cm, tüüp 50PT, SN8 m 12

22 Plasttruubi ehitus; Ø80 cm, tüüp 80PT, SN8 m 9

23 Ø40MAO. Truubi mattotsaku ehitus 2 otsakut 2

24 Ø50MAO. Truubi mattotsaku ehitus 2 otsakut 1

25 Ø80MAOK. Truubi matt- ja kivikindlustusega otsaku

ehitus 2 otsakut 1

26 Tee/mahasõidu katte taastamine (h=20 cm; kruus, fr

0/31,5 mm) m

3 24

27 Täitepinnas truubikaeviku täitmiseks (liivpinnas) m 3 60

28 Täiendav kaeve truubi ehitamiseks ning olemasolevate

eemaldamiseks m

3 90

29

30 Veejuhtmete kaevamine (I-II gr. pinnas) m 3 632

31 Mullavallide laialiajamine ja tasandamine m 3 379

32

33 Ajutiste ülepääsude rajamine ja likvideerimine tk 10

34 Vajadusel riigiteelt ajutiste mahasõidu ehitamine tk 2

35

Tööde lõpetamisel kõik masinate liikumisel teedele

tekitatud kahjustuste likvideerimine (vajadusel ka kruusa

lisamine)

töö 1

Ettevalmistustööd

Mullatööd ja paisud

Truubid

Muud tööd

Uued veejuhtmed

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

19

3.2. KRAAVIDE SULGEMIST ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED

Kraavide sulgemisele eelneb trassiraie ja paisude mahamärkimine. Raadamistrass on esitatud joonisel

3.1 ja 3.2. Trassid on projekteeritud selliselt, et oleks tagatud ligipääs ettenähtud tööde teostamiseks.

Trassiraied on ette nähtud sulgetavate kraavide kallastel kraavide servast ja liikumistrassidel, 5-6 meetri

laiune raietrass. Maksimaalne lubatud trassiraie laius on 6 m, kuid raiuda tuleb nii vähe, kui võimalik ja

üksnes selleks, et projekteeritud töid oleks võimalik teostada. Trassiraie täpsemad mahud on esitatud

tabelis 5, täpsem raie kirjeldus on esitatud peatükis 3.6. Liikumistrasside valikul peab olema eelistatud

variant minimaalse raievajadusega, st võimalusel tuleb masinate liikumine kavandada puude vahel nii,

et kasutatakse võimalikult palju looduslikke lagedaid alasid ja välditakse suurte puude raiet.

Trasside raiumisel tuleb jätta kasvama kõik kraavikalda puud, mis ei sega kraavi täitmist, mulde

likvideerimist või masinate liikumist (sh paisude vahelisel alal). Võimalusel peab trassile jätma puud,

millest ekskavaator saab mööda manööverdada.

Kraavide lausalise kinniajamise tõttu tuleb ekskavaatoriga vajadusel puittaimestik kõrvale tõsta, et

saaks võtta pinnast kraavide täitmiseks. Oluline on jälgida, et puitu ei satuks paisude sisse. Puitu on

võib aseta suletavatesse kraavidesse, paisude vahelistesse lõikudesse või paigutada metsa alla

lamapuiduks. Samuti võib raiutud materjali kokku vedada, kui liikumistrassi kandevõime seda lubab (st

kandevõimet pole vaja sellega tõsta) ja logistiliselt on kokkuvedu teostatav.

Raiutav puittaimestik paigutatakse trassi pinnale kraavi teljega risti, et oleks tagatud tehnikale liigeldavus

ka töö järgnevatel etappidel. Kaevetehnika liikumisel kasutada vajadusel matte, et suurendada pinnase

kandevõimet ja vähendada pinnase kahjustamist.

Potsepa tööala vajalikke tööde teostamiseks on ette nähtud kraavidelt 190a, 190b ja 190c koprapaisude

likvideerimine. Koprapaisude likvideerimine langetab veetaset suletavate kraavide aladel (uurimise ajal

veepind oli maapinnast keskmiselt 0,5 m kõrgem just koprapaisude pärast) ning võimaldab teostada

tööd vastavalt projektile.

Nõuded koprapaisude eemaldamiseks:

▪ Koprapaisude lammutamisel tuleks veetaset alandada järk-järgult, et setted ja muda ei läheks

korraga allavoolu.

▪ Töid teostada külmunud pinnasega või võimalikult kuival ajal.

▪ Kasutada töödeks väikese erisurvega (massiga) masinaid nii, et pinnast ei kahjustata.

▪ Koprapaisude likvideerimisel tuleb järgida ohutusnõudeid, välistades LKS § 60 lõikes 1 nimetatud

keelatud tagajärjed: looma vigastamine, hukkumine ning inimese ohtu seadmine.

▪ Likvideerimisega tekkiv risu hajutada riigimaale, lammutud paisuga piirnevale alale.

Tööde tegemise perioodiks enne kraavide sulgemist töö aladelt väljavoolavatele kraavidele tuleb rajada

setteekraanid, et vältida sette edasikandumist allavoolu oleva kogujakraavi või eesvoolu sisse.

Projektiga on ette nähtud põhurullidel põhinevad setteekraanid. Põhurullide kõrgus on tavaliselt 1,2 m

ja enamlevinud läbimõõdud 1,4 m, 1,6 m ja 1,8 m. Põhurullid tuleb süvistada osaliselt kraavi põhja ning

vajadusel kinnitada puitvaiadega kraavi põhja ja pervedele ning ka omavahel. Geotekstiil vajadusel

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

20

kinnitada puitvaiade, kivide või pinnasega. Projektiga on arvestatud ühe kraavi kohta 3 põhupalli

kasutamist. Olenevalt veejuhtme ristlõikest võib kasutada vähem või rohkem põhupalle. Väikse ristlõike

korral võib kasutada ühte põhupalli külili asetatult. Kokkuleppel tellijaga võib kasutada ka muu

konstruktsiooniga setteekraane. Setteekraanidest peab kraavis olev vesi läbi voolama ning need

peavad püüdma mineraalse ja orgaanilise päritoluga setteid ja heljumit. Kraavis olev vesi ei tohi voolata

üle setteekraani. Tööde lõpetamisel tuleb setteekraanid eemaldada, tehismaterjalid utiliseerida või

taaskasutada ja orgaanilise materjali võib matta sulgetava kraavi sängi. Setteekraani ei pea rajama

juhul, kui kraav on tööde ajal kuiv. Setteekraani koondmahud on esitatud tabelis 4.

Tabel 5. Trassiraied

Jrk. nr.

Kraavi / ligipääsu

tähis

Trassi / ligipääsu pikkus, m

Trassi / ligipääsu

laius

Paisude koguarv kraavil

Raie paisu

asukohas

Raie ligipääsu

jaoks

Trassiraie kokku

Vasak Parem m tk m2 m2 ha

1 101 62 336 6 0,239

2 102 436 6 0,262

3 103 964 6 21 1113 0,690

4 104 573 6 5 265 0,370

5 106 268 6 0,161

6 107 404 6 9 477 0,290

7 111 71 6 0,043

8 112 261 6 0,157

9 113 194 6 0,116

10 114 889 6 0,533

11 115 662 6 0,397

12 116 6

13 117 633 6 0,380

14 118 270 6 0,162

15 121 270 6 0,162

16 122 468 6 0,281

17 123 336 6 0,202

18 125 568 6 0,341

19 127 343 6 0,206

20 128 131 6 0,079

21 130 509 6 0,305

22 131 336 6 0,202

23 132 190 6 0,114

24 134 548 6 0,329

25 135 445 6 0,267

26 136 240 6 0,144

27 137 420 6 0,252

28 139 199 6 0,119

29 140 152 6 0,091

30 142 461 6 0,277

31 145 253 6 0,152

32 146 384 6 0,230

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

21

Jrk. nr.

Kraavi / ligipääsu

tähis

Trassi / ligipääsu pikkus, m

Trassi / ligipääsu

laius

Paisude koguarv kraavil

Raie paisu

asukohas

Raie ligipääsu

jaoks

Trassiraie kokku

Vasak Parem m tk m2 m2 ha

33 147 336 6 0,202

34 148 386 6 0,232

35 149 292 6 0,175

36 152 359 6 0,215

37 156 373 6 0,224

38 158 191 6 0,115

39 159 210 6 0,126

40 160 571 6 0,343

41 161 281 69 6 0,210

42 162 380 6 2 80 0,236

43 163 473 6 2 106 0,294

44 164 187 6 0,112

45 165 6 1 53 0,005

46 167 644 6 0,386

47 168 (Lindi

oja) 1300 409 6 0,944

48 169 210 6 0,126

49 170 278 6 0,167

50 171 122 6 0,073

51 172 545 6 0,327

52 174 442 6 0,265

53 175 166 6 0,100

54 176 403 6 0,242

55 177 249 6 0,149

56 180 468 6 2 284 0,309

57 181 175 6 3 426 0,148

58 182 307 6 0,184

59 183 107 6 0,064

60 184 107 6 0,064

61 185 613 6 4 568 0,425

62 186 379 6 0,227

63 187 494 6 0,296

64 188 274 6 0,164

65 189 229 6 0,137

66 190a 775 6 0,465

67 190b 242 6 0,145

68 191 817 6 0,490

69 192 459 6 0,275

70 193 439 6 0,263

71 194 438 6 0,263

72 196 669 6 0,401

73 197 351 6 0,211

74 198 402 6 0,241

75 200 474 6 0,284

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

22

Jrk. nr.

Kraavi / ligipääsu

tähis

Trassi / ligipääsu pikkus, m

Trassi / ligipääsu

laius

Paisude koguarv kraavil

Raie paisu

asukohas

Raie ligipääsu

jaoks

Trassiraie kokku

Vasak Parem m tk m2 m2 ha

76 205 535 6 0,321

77 209 581 6 0,349

78 211 427 6 5 265 0,283

79 217 343 6 2 106 0,216

80 218 509 6 4 212 0,327

81 219 154 6 4 212 0,114

82 220 387 6 0,232

83 221 313 6 0,188

84 223 464 6 0,278

85 224 663 6 4 212 0,419

86 225 357 6 6 318 0,246

87 226 351 6 0,211

88 227 457 6 6 318 0,306

89 228 441 6 8 424 0,307

90 232 814 6 6 318 0,520

91 234 149 6 2 106 0,100

92 235 6 1 53 0,005

93 236 76 6 0,046

94 237 289 6 7 371 0,211

95 240 462 6 0,277

96 242 195 6 7 371 0,154

97 243 106 6 5 265 0,090

98 244 286 6 0,172

99 245 6 1 53 0,005

100 246 460 6 10 530 0,329

101 247 297 6 8 424 0,221

102 LP1 910 6 5460 0,546

103 LP2 310 6 1860 0,186

104 LP3 135 6 810 0,081

105 LP4 220 5 -

106 LP5 120 6 -

107 LP6 140 6 -

108 LP7 590 6 -

109 LP8 715 5 -

110 LP9 70 5 -

111 LP10 310 6 636 0,064

112 LP11 274 5 -

113 LP12 855 6 2820 0,282

114 LP13 820 6 246 0,025

115 LP14 225 6 -

116 LP15 303 6 -

117 LP16 670 6 -

118 LP17 145 6 -

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

23

Jrk. nr.

Kraavi / ligipääsu

tähis

Trassi / ligipääsu pikkus, m

Trassi / ligipääsu

laius

Paisude koguarv kraavil

Raie paisu

asukohas

Raie ligipääsu

jaoks

Trassiraie kokku

Vasak Parem m tk m2 m2 ha

119 LP18 492 6 2952 0,295

120 LP19 218 6 1308 0,131

121 LP20 156 6 936 0,094

122 LP21 298 6 1788 0,179

123 AJ 1 - - -

124 AJ 2 - - -

125 AJ 3 - - -

126 AJ 4 - - -

127 AJ 5 - - -

128 AJ 7 - - -

129 AJ 8 - - -

130 AJ 9 - - -

131 AJ 10 - - -

132 AJ 11 - - -

KOKKU 46463 135 7930 25,685

3.3. KRAAVIDE SULGEMINE

Suletavate kraavide, likvideeritavate kraavivallide ja ehitatavate paisude koondmahud on esitatud

tabelis 8.

Projekteeritud lahenduse aluseks on lähteülesanne ja muud projekteerimise lähtematerjalid, uurimistöö

tulemused ning projekteerimise etapis toimunud koosolekud (vt lisa 3).

Kraavide sulgemise meetodid on lausaline kinniajamine, pinnaspaisude rajamine ning kombineeritud

meetod (kinniajamine + pinnaspaisud).

3.3.1. KRAAVIDE LAUSALINE KINNIAJAMINE

Taastataval alal on kavandatud kraavide lausaline kinniajamine ja nendel olemasolevate kraavivallide

tagasi kraavisängidesse tõstmine. Kui kraavivalli pinnasest jääb kraavisängide täitmiseks väheks, siis

kooritakse pinnast ühtlaselt trassiraiega avatud alalt, puude vahelt ja kraavi vastaskaldalt. Kui pinnast

ei jätku terve kraavi täitmiseks, tuleb pigem jätta kraavi täitmata alasid kui täita terve kraav poolikult.

Täitamata jäävatele lõikudele tuleb paigaldada raiutud puid või juuritud kännud. Käesolevatele

kraavidele on tabeli 8 märkuse lahtrisse märgitud „osaline kinniajamine“. Täidetud kraavi peale on

soovituslik paigutada kände ja langenud puid, et muuta täidetud kraavid ümbritseva maastikuga

sarnasemaks.

Kraavi vastasnõlval on lubatud eemaldada võsa ja pinnase koormist takistavad üksikud suuremad puud.

Vastaskaldal asuv kraavivall tuleb säilitatava puittaimestiku vahelt, puittaimestikku kahjustamata,

kraavisängi maksimaalses ulatuses tagasi tõsta.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

24

Kraavivallide likvideerimisel ja pinnase koorimisel peab jälgima, et ei tekiks uusi võimalikke

läbivoolukanaleid. Pärast pinnasetööde lõpetamist peab täidetud kraavide ja likvideeritud kraavivallide

asukohas töödeldud maapind olema ühtlase tasase pinnamoega. Kraavi endine säng ja liikumistrassi

alune maapind peavad olema planeeritud ühte tasapinda. Kui raiutud puidu väljaveoga või masinate

väljaveo tõttu on tekkinud pinnale sügavad sõidujäljed, tuleb need täita analoogselt kraavide

kinniajamisega ja samaaegselt.

Kui kraavivalli pinnasest jääb kraavisängide täitmiseks liiga väheks (alla 65% vajalikkest pinnasest), siis

on projekteeritud kombineeritud meetodiga kraavi sulgemine. Antud juhul pinnaspaisud täiendavad

kinniajamise meetodit. Kombineeritud meetodiga suletavate kraavide pinnaspaisud on projekteeritud

enamasti maapinna 0,3 m langu järgi. Erandjuhtudel – 0,6 m langu järgi, sest vastasel korral paisude

vahekaugus oleks liiga väike (10-15 m) ja rajamiseks ei oleks piisavalt materjali.

Mõned taastamisalal asuvad või alaga piirnevad kraavid jäetakse osaliselt või täielikult sulgemata:

▪ Kraavid 133, 124, 126, 105, 131 (osaliselt) jäävad olemasolevasse seisundisse seoses liigi leiukoha

(taimed, I kat) paiknemisega alal või leiukohale mõju avaldamisega.

▪ Kraav 138 jääb olemasolevasse seisundisse seoses 19107 Kõima-Seliste kõrvalmaanteele

(riigiteele) mõju avaldamisega.

▪ Kraavid 150, 157, 154, 155 (läänepoolne lõik), 151, 153, 144, 143, 110, 109, 108, 249, 239, 250,

241, 248 jäävad olemasolevasse seisundisse seoses väljaspool objekti paiknevale

maaparandussüsteemi alale ja kraavivõrgule ning selle toimimisele mõju avaldamisega.

▪ Kraav 103 truubist T4 allavoolu olev lõik jääb olemasolevasse seisundisse seoses 1590706 Potsepa

-Kõpu teele mõju avaldamisega.

▪ Piiranguvööndis paiknevad kraavilõigud, mis ei asu Natura elupaikade alal on ette nähtud jätta

olemasolevasse seisundisse.

▪ Kraavidel nr 190a, 190b ja 190c on ette nähtud vaid koprapaisude eemaldamine selleks, et tagada

ülejäänute kraavide sulgemist (koprapaisude pärast veetase on niivõrd suur, et pole võimalik

tehnikaga liikuda ja teostada ettenähtud tööd).

▪ Potsepa tööalal olemasolevasse seisundisse jäävad kraavid looduses on praktiliselt tuvastamata

(sügavusega alla 0,2 m) ning nad ei avalda mitte mingit mõju.

▪ Kraav 119 ja 104 (osaliselt) jäävad olemasolevasse seisundisse seoses 1590705 Karuga-Kõpu

teele mõju avaldamisega.

▪ Kraav 129, 141, 120, 155, 173 jäävad olemasolevasse seisundisse vältimaks väljaspool

looduskaitseala olevale metsamassiivile mõju avaldamist.

▪ 168 (Lindi oja) lõigul kraavi 173 suubumiskohast (truubist T31 10 m ülesvoolu) kuni riigi poolt

korrashoitva ühiseesvooluni Lindi oja (VEE1121700) jääb olemasolevasse seisundisse vältimaks

Piiranguvööndis olevale metsamassiivile (kraavi 173 põhjapoolne ala) mõju avaldamist.

3.3.2. PINNASPAISUDE RAJAMINE

Paisude eesmärk on suurendada vee viibeaega taastamisalal ning suunata see kraavidest maapinnale.

Paisude rajamise tulemusena kujunevad uued valgalad, kus vesi järgib rohkem looduslikku reljeefi.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

25

Pinnaspaisud on projekteeritud ilma kraavivallideta suletavatele kraavidele, v.a. kraavi nr 162 puhul, kus

valli ei likvideerita, vaid kasutatakse paisude rajamiseks.

Paisude rajamise tüüpmahud on toodud tabelis 6, rajamise koondmahud – tabelis 7, mõõtmed – paisu

ehitusjoonisel 5.1 ja 5.2.

Pinnaspaisude projekteerimisel on aluseks võetud Maa-ja Ruumiameti poolt läbi viidud LIDAR

mõõdistamise põhjal loodud maapinna kõrgusmudel eraldusvõimega 1m. Paisude asukohad on

projekteeritud kohtadesse maapinna 0,3 m langu järgi. Pinnaspaisudega kraavide sulgemist on ette

nähtud kasutada kolme varianti (tüüp 1, tüüp 2 ja tüüp 3) pinnaspaisudest, mis erinevad üksteisest paisu

pikkuse, laiuse ja kõrguse poolest ning ka konstruktsioonist (tüüp 3). Turbapinnase aladele

projekteeritud pinnaspaisud on suuremate mõõtudega seoses turba vajumisega eriti esimesel kahel

aastal.

Paisud tuleb rajada kohapealsest pinnasest raske- või väiketehnikaga. Paisude konstruktsioonis ei tohi

kasutada puukände, -juuri ega lamapuitu. Enne paisu rajamist tuleb paisu asukohas kraavisäng

puhastada setetest, koorida pinnas. Paisude rajamiseks vajalik materjal ehk pinnas tuleb hajutatult

kaevata kraavipervedelt. Oluline on jälgida, et materjali võtmisel ei tekiks selliseid voolukanaleid, mis

peale paisude rajamist vett paisudest mööda juhiks. Paisu asukohast kooritud taimestikukamar tuleb

tõsta kõrvale hilisemaks kasutamiseks. Turba ja mineraalpinnase olemasolul tuleb paisu

konstruktsioonis kasutatav materjal ühtlaselt läbi segada. Paisu ehitamisel tuleb kasutatavat pinnast

tihendada (kopaga vajutamise teel) max iga 0,5 m paksuse kihi järel. Pinnaspaisu pind peab olema

kõrvaltvaates kumer. Paisude tüübiga 1 ja 2 korral kraavi kohal peab olema pais kõrgem kui paisutiivad,

et kompenseerida võimalikke vajumeid, tüübi 3 puhul – vastupidi, nõgus. Pärast paisu ehitamist

paigaldatakse selle peale eelnevalt kõrvale asetatud taimestikukamar (sh turbasamblakiht). Paisu peale

ei tohi asetada kraavist võetud taimestikku, vaid see tuleb paigutada paisust ülesvoolu (kraavist võetud

taimestiku, sh tumerohelise turbasambla kasvama jäämiseks pole paisupealne kuivem keskkond sobiv).

Paisude ehitamisel alustada kraavide alamjooksult. Kui soo on suvel ehitamiseks liiga märg, võib

erandjuhul paisud ehitada ka talvel. Soo pind peab olema ehitusaegselt lumeta, jääta ja läbi külmumata.

Sellisel juhul tuleb paisud rajada turbast, mis on võetud külmunud pinnase alt ning see tuleb hoolikalt

tihendada, paisu sisse ei tohi sattuda jää, lumi ja külmunud pinnas.

Pais tüübiga 3 on ette nähtud rajada mineraalsest materjalist (kohapealsest liiv/saviliiv/liivsavi

pinnasest) ja geotekstiilist, mis on kaetud maakividega. Ca 20 cm ümbritsevast maapinnast jääb paisu

harja kõrgus kraavis. Pais on projekteeritud iga 20 cm maapinna langu kohta. Kraavivallile on ettenähtud

ka läbivooluavade tegemine, et liigvesi valli taha RMK maale kinni ei jääks ja ei hakkaks metsa

üleujutama, aga kraavis suurveega voolaks endiselt üle pinnapaisude ja täidetud lõikude. Käesolev

lahendus võimaldab hoida veetaseme pinnases natuke kõrgemaks ja samas ei tekita üleujutust

eraomandis olevatel kinnistutel.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

26

Tabel 6. Paisude rajamise tüüpmahud

Tabel 7. Paisude rajamise koondtabel

Jrk. nr.

Paisu tüüp Kraavi nr nr tüüp pikkus, m

1 P107-1 1 6 107

2 P107-2 1 6 107

3 P107-3 1 6 107

4 P107-4 1 6 107

5 P107-5 1 6 107

6 P107-6 1 6 107

7 P107-7 1 6 107

8 P107-8 1 6 107

9 P107-9 1 6 107

10 P104-1 1 8 104

11 P104-2 1 8 104

12 P104-3 1 8 104

13 P104-4 1 6 104

14 P104-5 1 6 104

15 P180-1 2 14 180

16 P180-2 2 14 180

17 P181-1 2 14 181

18 P181-2 2 14 181

19 P181-3 2 14 181

20 P185-1 2 14 185

21 P185-2 2 14 185

22 P185-3 2 14 185

23 P185-4 2 14 185

24 P165-1 1 4 165

25 P163-1 1 4 163

26 P163-2 1 4 163

27 P219-1 1 8 219

28 P219-2 1 6 219

29 P219-3 1 6 219

30 P219-4 1 6 219

31 P218-1 1 6 218

32 P218-2 1 6 218

33 P218-3 1 6 218

34 P218-4 1 6 218

35 P211-1 1 6 211

Paisu

pikkus

Paisu

kõrgus

Vajalik

materjal

(kohapealne

pinnas)

Raie

paisu

asukohas

Sette/pinnase

eemaldamine

paisu alt

Paisude

arv kokku

m m m 3

m 2

m 3 tk

1 4-8 0,3 20 53 5,0 124

2 14 0,5 66 142 5,0 9

3 4 -0,2 9 40 5,0 2

135

Paisu

tüüp

KOKKU

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

27

Jrk. nr.

Paisu tüüp Kraavi nr nr tüüp pikkus, m

36 P211-2 1 6 211

37 P211-3 1 6 211

38 P211-4 1 6 211

39 P211-5 1 6 211

40 P217-1 1 6 217

41 P217-2 1 6 217

42 P225-1 1 6 225

43 P225-2 1 6 225

44 P225-3 1 6 225

45 P225-4 1 6 225

46 P225-5 1 6 225

47 P225-6 1 6 225

48 P228-1 1 8 228

49 P228-2 1 8 228

50 P228-3 1 8 228

51 P228-4 1 8 228

52 P228-5 1 8 228

53 P228-6 1 8 228

54 P228-7 1 8 228

55 P228-8 1 8 228

56 P227-1 1 6 227

57 P227-2 1 6 227

58 P227-3 1 6 227

59 P227-4 1 6 227

60 P227-5 1 6 227

61 P227-6 1 6 227

62 P245-1 1 6 245

63 P224-1 1 6 224

64 P224-2 1 6 224

65 P224-3 1 6 224

66 P224-4 1 6 224

67 P232-1 1 6 232

68 P232-2 1 6 232

69 P232-3 1 6 232

70 P232-4 1 6 232

71 P232-5 1 6 232

72 P232-6 1 6 232

73 P237-1 1 6 237

74 P237-2 1 6 237

75 P237-3 1 6 237

76 P237-4 1 6 237

77 P237-5 1 6 237

78 P237-6 1 6 237

79 P237-7 1 6 237

80 P234-1 1 6 234

81 P234-2 1 6 234

82 P235-1 1 4 235

83 P242-1 1 6 242

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

28

Jrk. nr.

Paisu tüüp Kraavi nr nr tüüp pikkus, m

84 P242-2 1 6 242

85 P242-3 1 6 242

86 P242-4 1 6 242

87 P242-5 1 6 242

88 P242-6 1 6 242

89 P242-7 1 6 242

90 P243-1 1 6 243

91 P243-2 1 6 243

92 P243-3 1 6 243

93 P243-4 1 6 243

94 P243-5 1 6 243

95 P246-1 1 8 246

96 P246-2 1 8 246

97 P246-3 1 8 246

98 P246-4 1 8 246

99 P246-5 1 8 246

100 P246-6 1 8 246

101 P246-7 1 8 246

102 P246-8 1 8 246

103 P246-9 1 8 246

104 P246-10 1 8 246

105 P247-1 1 6 247

106 P247-2 1 6 247

107 P247-3 1 6 247

108 P247-4 1 6 247

109 P247-5 1 6 247

110 P247-6 1 6 247

111 P247-7 1 6 247

112 P247-8 1 6 247

113 P103-1 1 8 103

114 P103-2 1 8 103

115 P103-3 1 8 103

116 P103-4 1 8 103

117 P103-5 1 8 103

118 P103-6 1 8 103

119 P103-7 1 8 103

120 P103-8 1 8 103

121 P103-9 1 8 103

122 P103-10 1 8 103

123 P103-11 1 8 103

124 P103-12 1 8 103

125 P103-13 1 8 103

126 P103-14 1 8 103

127 P103-15 1 8 103

128 P103-16 1 8 103

129 P103-17 1 8 103

130 P103-18 1 8 103

131 P103-19 1 8 103

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

29

Jrk. nr.

Paisu tüüp Kraavi nr nr tüüp pikkus, m

132 P103-20 1 8 103

133 P103-21 1 8 103

134 P162-1 3 4 162

135 P162-2 3 4 162

PAISE KOKKU (TK) 135

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

30

Tabel 8. Suletavate kraavide, likvideeritavate kraavivallide ja ehitatavate paisude koondmahud

Jrk. nr.

Kraavi Paisu Likvideeritava valli Kraavide täitmise

mullatööde arvestuslik

maht

Paisude ehita-

miseks vajalik maht

Likvideeri- tava valli

arvestuslik maht

Märkused tähis

pikkus

mitte- suletava

lõigu pikkus

suletava lõigu

pikkus

keskmine sügavus

keskmine pealt laius

tüüp

Kokku

pikkus keskmine

kõrgus keskmine

laius 1 2 3 Vasak Parem

m m m m m tk tk tk tk m m m m m3 m3 m3

1 101 391 391 1,0 5,5 62 336 1,0 4,5 1075 1791

2 102 433 433 0,8 3,0 436 0,4 5,0 520 872

3 103 1352 388 964 1,2 4,0 21 21 420 paisuga suletav

4 104 970 411 559 0,9 3,2 5 5 120 0,4 4,0 173 100 192 osaliselt paisuga

suletav

5 106 268 268 1,0 3,5 268 0,5 5,3 469 710

6 107 418 418 1,0 3,0 9 9 180 paisuga suletav

7 111 74 74 0,6 3,0 66 0,3 4,5 67 89

8 112 251 251 0,8 2,5 255 0,3 5,8 251 444

9 113 211 211 0,9 2,8 194 0,3 6,0 266 349

10 114 857 857 1,1 3,5 858 0,6 5,5 1650 2831

11 115 646 646 0,9 2,8 647 0,3 6,0 814 1165

12 116 64 64 1,1 3,0 106 ühine vall kraaviga

117

13 117 634 634 1,5 4,0 629 0,6 6,5 1902 2453

14 118 264 264 1,0 3,0 270 0,4 7,0 396 756

15 121 262 262 1,0 3,5 260 0,3 6,0 459 468

16 122 411 411 1,0 3,5 418 0,5 5,0 719 1045

17 123 335 335 1,1 3,5 332 0,5 5,2 645 863

18 125 210 210 1,0 3,5 206 0,6 5,3 368 655

19 127 182 182 1,3 4,5 183 0,6 5,0 532 549

20 128 129 129 1,3 4,5 131 0,6 5,0 377 393

21 130 511 511 1,1 3,8 509 0,5 5,8 1068 1476

22 131 464 127 337 1,2 4,0 334 0,7 5,5 809 1286

23 132 186 186 0,7 1,9 103 190 0,3 1,8 124 158

24 134 509 509 1,1 4,0 520 0,8 5,0 1120 2080

25 135 440 440 1,5 5,5 434 0,9 5,0 1815 1953

26 136 241 241 0,6 1,8 238 0,2 2,5 130 119

27 137 430 430 1,1 3,8 415 0,7 5,5 899 1598

28 139 115 115 1,4 4,0 109 0,6 5,0 322 327

29 140 156 156 1,3 4,5 152 0,6 6,0 456 547

30 142 453 453 1,0 3,5 457 0,5 4,8 793 1097

31 145 258 258 0,8 2,5 253 0,3 4,8 258 364

32 146 369 369 0,8 2,0 384 0,2 4,5 295 346

33 147 340 340 0,6 2,0 336 0,3 4,8 204 484

34 148 391 391 0,8 2,5 386 0,4 5,8 391 896

35 149 297 297 0,9 3,0 292 0,3 5,3 401 464

36 152 366 366 1,2 3,0 359 0,3 5,5 592 592 osaline kinniajamine

37 156 379 379 1,0 3,0 373 0,5 5,8 569 1082

38 158 195 195 1,0 4,0 187 0,8 5,0 390 748

39 159 194 194 0,9 3,0 184 0,5 4,8 262 442

40 160 577 577 1,1 4,0 566 0,6 4,2 1269 1426

41 161 355 355 1,0 3,5 281 69 0,8 5,0 621 1400

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

31

Jrk. nr.

Kraavi Paisu Likvideeritava valli Kraavide täitmise

mullatööde arvestuslik

maht

Paisude ehita-

miseks vajalik maht

Likvideeri- tava valli

arvestuslik maht

Märkused tähis

pikkus

mitte- suletava

lõigu pikkus

suletava lõigu

pikkus

keskmine sügavus

keskmine pealt laius

tüüp

Kokku

pikkus keskmine

kõrgus keskmine

laius 1 2 3 Vasak Parem

m m m m m tk tk tk tk m m m m m3 m3 m3

42 162 376 376 1,1 4,5 2 2 0,6 5,0 18

paisuga suletav; vallis läbivooluavad (2 tk P162-1 ja P162-2

vahel ning 2 tk P162-2 ja P163-1 vahel)

43 163 936 936 0,7 2,2 2 2 463 0,3 2,0 278 40 278 kombineeritud meetod (kinniajamine+paisud)

44 164 178 178 1,3 5,0 176 0,7 5,0 579 616

45 165 531 297 234 0,4 1,7 1 1 20 paisuga suletav

46 167 644 644 0,7 2,5 641 638 0,3 1,5 564 576

47 168

(Lindi oja)

1438 141 1297 1,5 5,0 1303 798 0,6 5,0 4864 4868

48 169 205 205 0,7 2,0 210 0,3 1,5 95 95 osaline kinniajamine

49 170 286 286 1,1 4,0 278 0,8 4,5 629 1001

50 171 122 122 1,5 4,5 118 0,8 4,5 412 425

51 172 586 58 528 1,0 4,2 531 0,8 4,3 1109 1827

52 174 443 292 151 1,3 4,0 149 0,4 5,0 298 298 osaline kinniajamine

53 175 404 250 154 1,1 3,5 154 0,3 5,0 231 231 osaline kinniajamine

54 176 389 115 274 1,1 3,5 272 0,3 5,0 408 408 osaline kinniajamine

55 177 394 157 237 1,2 4,5 238 0,5 5,0 595 595 osaline kinniajamine

56 180 598 598 1,4 4,0 2 2 314 0,3 5,8 546 132 546 osaliselt paisuga

suletav

57 181 231 231 1,3 3,5 3 3 163 0,2 6,0 198 196 paisuga suletav

58 182 608 314 294 1,3 4,0 293 0,4 5,0 586 586 osaline kinniajamine

59 183 93 93 1,0 3,0 90 0,4 5,5 140 198

60 184 365 260 105 1,2 4,0 107 0,4 6,8 252 291

61 185 612 612 1,5 4,0 4 4 610 0,4 5,3 1293 264 1293 kombineeritud meetod (kinniajamine+paisud)

62 186 373 373 1,3 3,5 367 0,4 5,5 849 850

63 187 489 489 1,5 3,5 478 0,6 5,5 1284 1577

64 188 419 156 263 1,2 3,0 264 0,5 5,0 473 660

65 189 352 136 216 1,2 4,0 215 0,5 5,5 518 591

66 191 822 822 1,2 4,3 802 0,6 5,3 2121 2550

67 192 463 463 1,3 4,5 455 0,6 5,0 1354 1365

68 193 433 433 1,4 4,5 434 0,5 5,3 1150 1150 osaline kinniajamine

69 194 433 433 1,3 4,0 433 0,5 5,8 1126 1256

70 196 671 671 1,4 4,0 663 0,5 6,0 1879 1989

71 197 348 348 0,8 2,8 345 0,4 5,0 390 690

72 198 400 400 1,0 4,0 398 0,6 4,0 800 955

73 200 454 454 1,2 4,0 449 0,5 5,5 1090 1235

74 205 518 518 1,4 4,2 512 0,5 5,3 1357 1357 osaline kinniajamine

75 209 564 564 1,5 4,2 558 0,5 5,3 1479 1479 osaline kinniajamine

76 211 461 461 0,9 2,5 5 5 100 paisuga suletav

77 217 344 344 1,5 4,2 2 2 338 0,5 5,0 845 40 845 kombineeritud meetod (kinniajamine+paisud)

78 218 527 527 1,3 4,0 4 4 509 0,3 5,8 886 80 886 kombineeritud meetod (kinniajamine+paisud)

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

32

Jrk. nr.

Kraavi Paisu Likvideeritava valli Kraavide täitmise

mullatööde arvestuslik

maht

Paisude ehita-

miseks vajalik maht

Likvideeri- tava valli

arvestuslik maht

Märkused tähis

pikkus

mitte- suletava

lõigu pikkus

suletava lõigu

pikkus

keskmine sügavus

keskmine pealt laius

tüüp

Kokku

pikkus keskmine

kõrgus keskmine

laius 1 2 3 Vasak Parem

m m m m m tk tk tk tk m m m m m3 m3 m3

79 219 146 146 1,2 3,5 4 4 141 0,2 4,5 127 80 127 kombineeritud meetod (kinniajamine+paisud)

80 220 388 388 1,4 3,0 375 0,6 5,5 815 1238

81 221 304 304 1,4 4,5 300 0,6 5,8 958 1044

82 223 472 472 0,9 3,5 463 0,4 5,0 743 926

83 224 671 671 0,9 3,0 4 4 666 663 0,2 2,8 80 paisuga suletav

84 225 444 444 1,4 3,0 6 6 292 0,2 3,5 120

85 226 348 348 1,4 4,5 351 0,5 5,8 1096 1099

86 227 444 444 1,4 3,8 6 6 445 0,3 5,3 708 120 708 kombineeritud meetod (kinniajamine+paisud)

87 228 422 422 1,5 4,5 8 8 417 0,3 5,0 626 160 626 kombineeritud meetod (kinniajamine+paisud)

88 232 807 807 1,3 4,0 6 6 800 0,4 4,0 1280 120 1280 kombineeritud meetod (kinniajamine+paisud)

89 234 214 214 0,9 3,0 2 2 146 0,2 4,5 40 paisuga suletav

90 235 49 49 0,7 1,8 1 1 20 paisuga suletav

91 236 81 81 0,6 1,5 68 0,2 5,0 36 68

92 237 354 354 0,8 3,0 7 7 140 paisuga suletav

93 240 468 468 1,3 5,5 414 0,8 5,0 1673 1677

94 242 185 185 1,2 4,0 7 7 140 paisuga suletav

95 243 113 113 1,2 2,5 5 5 100 paisuga suletav

96 244 284 284 1,6 4,5 292 0,5 5,8 1022 847 osaline kinniajamine

97 245 91 91 1,2 3,0 1 1 20 paisuga suletav

98 246 453 453 1,5 4,5 10 10 450 0,3 5,5 743 200 743 kombineeritud meetod (kinniajamine+paisud)

99 247 321 321 1,2 2,5 8 8 160 paisuga suletav

KOKKU 40157 3102 37055 124 9 135 33851 63877 3092 78652

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

33

3.4. LIGIPÄÄSUD

Ligipääsudega seotud andmed (nr, pikkused, trassiraie vajadus) on toodud tabelis 9, nende asukohad

on kantud joonisele 3.1 ja 3.2. Tööde teostaja valib ise, milliseid märgitud ligipääse ta kasutab vajalikke

tööde teostamiseks.

Taastamisala ümbruses ja selle sees paikneb metsateede võrgustik, mille peale ligipääsu saab 19107

Kõima-Seliste kõrvalmaanteelt. Üksikteelõigud on ka kohalikud (avalikud teed) ja erateed.

Kui Töövõtja otsustab kasutada riigiteelt nr 19107 Kõima-Seliste mahasõitu nr 1 (km 6,706) ja/või nr 2

(km 4,054) juurdepääsudena, siis esmalt tuleb esitada kirjalik taotlus e-posti

aadressile [email protected]. Taotlus lepingu sõlmimiseks tuleb esitada vähemalt kuu aega

ennem soovitud ajutise ristumiskoha ehitamise alustamist. Lepingu sõlmimise järgselt tuleb esitada

vähemalt 10 päeva ennem ristumiskoha ehitamise alustamist Transpordiametile ehitamise alustamise

teatis.

▪ Läänepoolse tööalale (4,6 ha) saab ligile 19107 Kõima-Seliste kõrvalmaanteelt km 6,730 (joonisele

märgitud „LP1“) läbi kü Potsepa kruusakarjäär 62401:001:0763 (volitatud asutus Maa- ja

Ruumiameti). Alternatiivina saab kasutada põhjapoolse metsasihi, mis algab 1590713 Kaelepa -

Kivimäe teelt (metsateelt)

▪ Läänepoolse tööalale (297,0 ha ja 59,0 ha) saab ligile 1590705 Karuga-Kõpu teelt, 8260730

Männikoja - Taltsi teelt, 1590706 Potsepa -Kõpu teelt ning 19107 Kõima-Seliste kõrvalmaanteelt km

6,706 (joonisele märgitud „Riigiteelt ajutine mahasõit nr 1“). Tegemist on metsa- ja riigiteega, mis ei

asu eraomandis olevatel kinnistutel.

▪ Potsepa tööalale saab ligile 1590706 Potsepa -Kõpu teelt ja 19107 Kõima-Seliste kõrvalmaanteelt

km 4,054 (joonisele märgitud „Riigiteelt ajutine mahasõit nr 2“) mööda olemasolevat metsasihte.

Kõik ligipääsud asuvad riigiomandis olevatel maadel (volitatud asutus RMK)

▪ Lindi soo tööalale saab ligile 8260323 Taltsi teelt ja 8260709 Taltsi vahtkonna teelt, mis ei asu

eraomandis olevatel kinnistutel. Lindi soo tööala kesk- ja ida poole saab ligile 8260714 Taltsi - Lindi

teelt, mis paikneb eesvoolu Potsepa(PÜ-79) ääres. Taltsi - Lindi tee on kohati nii metsatee kui ka

eratee. Eratee lõikude kasutamiseks on vajalik maaomanike kooskõlastused.

▪ Projektiga on ette nähtud rajada 10 ajutist ülepääsu (joonisele 3.1 ja 3.2 märgitud AJ 1, AJ2 jne).

Ajutised ülepääsud ei tohi takistada vee äravoolu ega tekitada voolupaisutusi toimivatel kraavidel.

Samuti ei tohi ülepääsude rajamisel ega likvideerimisel edasi kanduda setet. Ülepääsud tuleb tööde

lõppemisel tööalalt lahkudes eemaldada. Peale likvideerimist kraavide ristlõiked peavad olema

taastatud.

Mõju taastamisalale ligipääsuks kasutatavatele teedele on ajutine ning tööde lõpetamisel peab tööde

teostaja likvideerima kõik masinate liikumisel teedele tekitatud kahjustused (vajadusel ka kruusa

lisamine).

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

34

Tabel 9. Ligipääsud

Ligipääs Pikkus,

m

Trassiraie vajadus jah/ei -

mahud on kirjeldatud

trassiraie tabelis

Märkused

LP1 910 jah Maa-ja Ruumiamet

LP2 310 jah RMK

LP3 135 jah

RMK; Riigiteelt

mahasõiduna (km

6,706; nr 1)

kasutamiseks vajalik

eelnev taotlus ja leping

LP4 220 ei RMK

LP5 120 ei RMK

LP6 140 ei RMK

LP7 590 ei RMK

LP8 715 ei RMK

LP9 70 ei

RMK; Riigiteelt

mahasõiduna (km

4,054; nr 2)

kasutamiseks vajalik

eelnev taotlus ja leping

LP10 310 jah (1/3 pikksusest) RMK

LP11 475 ei RMK

LP12 855 jah (2/3 pikksusest) RMK

LP13 820 jah (1/3 pikksusest) RKIK

LP14 225 ei RMK

LP15 303 ei RMK

LP16 670 ei Eramaa

LP17 145 ei RMK

LP18 492 jah RMK

LP19 218 jah Eramaa

LP20 156 jah RMK

LP21 298 jah RMK

AJ 1 - ei RMK (kraavist ajutine

ülepääs)

AJ 2 - ei Eramaa/RMK (kraavist

ajutine ülepääs)

AJ 3 - ei RMK (kraavist ajutine

ülepääs)

AJ 4 - ei RMK (kraavist ajutine

ülepääs)

AJ 5 - ei RMK (kraavist ajutine

ülepääs)

AJ 7 - ei RMK (kraavist ajutine

ülepääs)

AJ 8 - ei RMK (kraavist ajutine

ülepääs)

AJ 9 - ei RMK (kraavist ajutine

ülepääs)

AJ 10 - ei RMK (kraavist ajutine

ülepääs)

AJ 11 - ei RMK (kraavist ajutine

ülepääs)

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

35

3.5. TRUUBID

Truupidega seotud mahud on toodud tabelis 10a, 10b. Ja 10c Truupide asukohad on kantud ka

projektjoonistele.

Truubid, mis paiknevad suletavatel kraavidel, on ette nähtud välja kaevata ning utiliseerida,

lahtikaevatud kaevik tuleb tagasi täita. Truubid, mis paiknevad olemasolevasse seisundisse jäävatel

kraavidel, jäetakse puutumata või asendatakse uutega seoses lagunemisega ning maaomanike

kooskõlastamise tingimuste täitmisega.

Juhul kui taastamistööde käigus leitakse taastamisalalt veel betoontruupe või nende liiduseid, siis ka

need tuleb sarnaselt teistele truupidele utiliseerida.

Käesoleva projektiga on ette nähtud rajada kaks truupi ning 2 tk asendatakse uute truupidega:

▪ T101 teekraavide 252b ja 253a ühendamiseks, tagades ligipääsu olemasolevale metsasihile, mille

kaudu saadakse ligile olemasolevale maaparandussüsteemi kraavivõrgule.

▪ kü Kiriku piirikraavi mullavalli alla vastu suubuva kraavi nr 189 (maaomanike ligipääsu LP16

kasutamise kooskõlastamise tingimus).

▪ Kü Käära ja Kullerkupu ristumise nurgas paiknevad truubid T32 ja T33 on ette nähtud asendada

uute plasttorutruupidega. Truubid paiknevad olemasolevatel kraavidel, mis teenindavad väljaspool

LKA maad ning nende toimimine on oluline, vältimaks üleujutuste tekkimist väljaspool LKA (sh

erakinnistuid). Truupide vahetamine on tingitud ka Käära ning Kullerkupu kü tingimuste täitmise ning

16.03.2026 toimunud avalikustatava koosoleku otsusega.

Tabel 10a. Likvideeritavate truupide tööde mahud

Läbimõõt Materjal Pikkus Otsaku tüüp

cm m

1 T1 101 50 PT 10 2 T12 130 75 BT 7 3 T8 104 75 BT 6 4 T9 113 50 BT 6 5 T6 103 120 BT 6 6 T42 179 30 BT 6 7 T46 184 30 BT 6 8 T34 158 50 BT 7 9 T35 161 30 BT 7 10 T36 159 30 BT 6 11 T52 218 30 BT 6 12 T54 225 30 BT 6 13 T53 224 50 BT 8 14 T5 103 120 BT 6 15 T14 252a 50 PT 12

105

Märkused

KOKKU

Jrk.

nr Truubi nr

Veejuhtme

nimetus

Likvideeritava truubi andmed

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

36

Tabel 10b. Ehitatavate truupide tööde mahud

Tabel 10c. Asendatavate truupide tööde mahud

3.6. RAIED

Lindi LKA maa-ala on ajalooliselt olnud pigem metsane. Lagedate sookoosluste pindala on kraavituse

rajamise järgselt vähenenud viimastel kümnenditel eelkõige Lindi soo põhja- ja loodeservas. Mujal

kaitseala piires on tegemist olnud valdavalt metsakooslustega, mille tootlikkust on kraavitusega üritatud

suurendada.

Kraavid on valdavalt kaevatud suhteliselt hiljuti, hästi säilinud ja toimivad. Kraavitus ilmub kaartidele

ajavahemikus pärast II Maailmasõda ja enne 1980ndate lõppu. Vaid esimesed paar suuremat kraavi on

toodud kaheverstasel kaardil ehk olemasolevate jõgede pikendusena kaevatud enne 1920ndaid.

Enamus kaitseala kraavitusest on kaevatud seega rasketehnikat kasutades. Kraavitus tundub olevat

kaevatud suhteliselt lühikese aja vältel suurema maaparandusprojekti raames ja on võrdlemisi

ühetaoline. Kuna valdav osa kraave on kaevatud mineraalpinnasesse, siis on paljudel kraavidel ühel

kaldal kõrge kraavivall. Kraavivallid varieeruvad kinnikasvamise astme poolest. Osad kraavivallid on

rohkem kinni kasvanud, valdavalt kuusega, toomingaga või lepaga. Paljudel kraavivallidel leidub ohtralt

saaresurma tõttu ümber kukkunud saari ja kohati ka üraski tõttu hukkunud ja maha varisenud kuuski.

Mõnede kraavide puhul on vallil kulgev siht aga värskelt puhtaks raiutud või pideva kasutuse tõttu

jahimeeste vms poolt rohkem või vähem avatuna säilinud. Osad väiksemad kraavisängid on soodsate

niiskustingimuste ja mullaviljakuse kombinatsiooni tõttu ka üsna tugevasti musta lepaga kinni kasvanud.

Lindi LKA veerežiimi taastamiseks tuleb teha minimaalses vajalikus mahus raieid tööaladele tehnikaga

ligipääsude tagamiseks ja kraavide sulgemise võimaldamiseks (edaspidi ka trassiraie). Tulenevalt

kaitseala metsade bioloogilisest mitmekesisusest, ei planeerita alale peale tehnika liikumiskoridoride

tagamiseks vajalike minimaalses mahus raiete ja lõiguti suletavatest kraavidest puistu eemaldamise

Läbimõõt Materjal Pikkus Otsaku tüüp sügavus

tee/mahasõidu

katte taastamine

(h=10 cm; kruus,

fr 0/31,5 mm)

täiendav

kaeve

kaeviku

täitepinnas

(liiv)

cm m m m³ m³ m³

1 T101 252b 50 PT 12 MAO 1,5 6 40 22 252b ja 253a

ühendamiseks

2 T102

kü Kiriku piirikraavi

mullavalli alla vastu

suubuva kraavi nr 189

40 PT 10 MAO

kü Kiriku maapinnaga

samale kõrgusele

10 vallialune

truup/veeviimar

22 6 50 22KOKKU

Ehitatava truubi andmed

Jrk.

nr Truubi nr

Veejuhtme

nimetus Märkused

Läbimõõt Materjal Pikkus Otsaku tüüp sügavus

tee/mahasõidu

katte taastamine

(h=15 cm; kruus,

fr 0/31,5 mm)

täiendav

kaeve

kaeviku

täitepinnas

(liiv)

Läbimõõt Materjal Pikkus

Kaeve

vana

truubi

eemalda-

miseks

cm m m m³ m³ m³ cm m m³

1 T32 Käära/

Kullerkupu

kü kraav

80 PT 9 MAOK 1,5 12 10 23 50 BT 6 10

2 T33 Taltsi - Lindi

tee teekraav,

Käära kü

40 PT 9 MAO 1,3 10 15 50 BT 6 10

18 12 20 38 100 12 20KOKKU

Jrk.

nr Truubi nr

Veejuhtme

nimetus

Uue truubi andmed

Märkused

Olemasoleva truubi andmed

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

37

teisi kujundusraieid. Raiete mahu minimeerimine on vajalik, et vähendada taastamistöödest tekkivaid

pikaajalisi negatiivseid mõjusid. Eelistatult liigutakse ja tegutsetakse maastikul nii, et raiuma ei pea.

Trassiraied kattuvad suuresti inimtekkeliste objektidega nagu kraavivallid ja metsasihid, kuhu on puistu

kasvanud pärast kraavi kaevamist või ala kaitse alla võtmist.

Enne kraavide sulgemist tuleb vajadusel ette märkida trassiraied (ja paisude asukohad), teostada

trassiraie koos paisude asukohtade raiega ja puidu kokkuvedu seal, kus see on kaitsealuseid kooslusi

kahjustamata võimalik ja logistiliselt mõttekas. Tavaliselt kasutatakse trassidel raiutavat puitu masinate

all maapinna kandevõime tugevdamiseks ja tehnika maasse vajumise vältimiseks paigutades puidu

masinate liikumisteedele. Kuna arvestatav osa Lindi LKA kraave on kaevatud mineraalsesse

pinnasesse, on kraaviservade kandvus hea. Kohtades, kus likvideeritavatele kraavivallidele on

kasvanud tihedam puistu ja puudub vajadus kanduvuse parandamiseks, võib olla mõistlik trassiraie

käigus raiutud puit kokku vedada. Vastav vajadus selgub tööde ettevalmistamise käigus. Raietööd on

soovitatav teha valdavalt mehhaniseeritult, väiksemate mahtude korral käsitsi. Kraavidele ligipääsemine

ilma trassiraieid teostamata peab olema eelistatud variant võrreldes trassiraiete teostamisega ja

trassiraiete maht võimalikult väike, aga samas piisav, et veerežiimi taastamistöid oleks võimalik

teostada.

Trassidelt raadatud metsamaterjali kokkuveo vajaduse täpsustab tellija koostöös töövõtjaga. Kui

metsamaterjali trassidelt kokku ei veeta, tuleb see järgata 4 - 5 m pikkusteks juppideks, vajadusel

laasida ning seejärel laotada ühtlase kihina risti raadatud trassile. See tagab, et taastamistehnikal on

võimalik pärast raietöid trassil liikuda ning paise ehitades puitu kasutada kandevõime tugevdamiseks.

Trassilõikudel, kus pinnase kandvust pole vaja suurendada, tuleb raiutud puitu kasutada paisude vahele

jääva kraavisängi täitmiseks. Liikumistrassilt raiutavaid puid võib langetada ka kõrvaloleva metsa alla ja

jätta sinna lamapuiduks.

Trassiraie käigus tuleb masinate liikumiskoridorist raiuda vaid ettejääv puittaimestik, et oleks võimalik

masinatega tööalal liikuda ja hiljem kraavimullet likvideerida. Kraavitrassidel tuleb kraavisängides ja -

pervedel säilitada üksikud suuremad puud ja puudegrupid (näiteks esinduslikud ja tugevate külgokstega

männid, vanemad lehtpuud, suured kuused või kuusegrupid, sangleppade, kaskede või remmelgate ja

pajude grupid jms), mis ei takista masinate liikumist kuid aitavad tõhusalt leevendada trassiraiel tekkivat

kunstlikku koridoriefekti. Üksikuid puid ja puudegruppe tuleb võimalusel jätta igasse paisude vahelisse

alasse ning eelistada tuleb vanemaid ja jämedamaid puid.

Arvestades Lindi LKA taastamisaladel olevate kraavide parameetreid ning veerežiimi taastamiseks

vajalike tööde mahtusid, siis tuleb kraavide sulgemiseks kasutada masintööd, mis eeldab trassiraiete

teostamist taastamisala osades, kus kraavi servades või ligipääsutassidel kasvab puistu. Trassiraie on

valdavalt ette nähtud taastamisalal olevate kraavide servadele, et oleks võimalik teha projektis

kavandatud taastamistöid: paisude ehitamist ja kraavivallide likvideerimist. Trassiraied on määratud

arvestades mullete asukohti kraaviservadel, kuna kraavimullete materjali kasutatakse kraavide

täitmiseks ja paisude rajamiseks ning ilma trassiraieid teostamata pole võimalik vajalikku materjali

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

38

mulletest ammutada. Raie paisude asukohas tehakse juhul, kui paisu asukohas kasvab puistu, mis

takistab paisu rajamist ja selleks vajaliku materjali kaevamist.

Tööala juurdepääsudena kasutakse eelistatult olemasolevaid teid, sihte ja lagedamaid kooslusi. Lindi

LKA sihtide ja teedevõrgustik on tihe, vajadus tööaladele juurdepääsu võimaldamiseks trasse raiuda

sinna, kus neid varem poel olnud, on minimaalne.

Raietööde teostamise põhiliseks eelduseks on soodsad ilmastikutingimused. Eelistatult tuleb kasutada

kerget tehnikat, väikese pinnase erisurvega tehnikat või teostada osa raietöid vajadusel ka käsitsi (nt

varisenud üksikpuud muidu piisavalt lagedatel sihtidel vms). Tehnikaga tööaladel liikudes tuleb lisaks

kohapealsele raiutud puidule vajadusel (turbapinnasel vastu lagedat raba) kasutada masina erisurvet

vähendavaid matte või plaate. Maapinna kahjustamisel tuleb roopad siluda, tööala korrastada.

Trassiraie tegemisel tuleb jälgida järgmisi üldpõhimõtteid:

• Masinate ligipääsuks ja kraavivallide likvideerimiseks tuleb trassiraie teha kraavi sellel kaldal,

kus asub vall. Kui likvideeritav vall on mõlemal kaldal, siis tuleb ka trassiraie teha mõlemal kraavi

kaldal lähtudes ehitusprojektis toodust.

• Trassiraie laius peab olema minimaalne võimaldamaks teostada kõik vajalikud tööd. Trassiraie

maksimaalne laius võib olla kuni 6 m 15 m laiuse ruumikuju sees, et võimaldada koridoriefekti

vältimist ja suuremate puude säästmist.

• Paisude asukohas tuleb raie teha vastavalt nende konstruktsioonile ja kraavisängi laiusele.

Arvestama peab, et raie tuleb teha paisu konstruktsiooni suhtes kõikides suundades vähemalt

3+3 m varuga, et tagada masinatele piisav manööverdamisala ulatus ja paisude rajamiseks

vajaliku materjali väljakaevevõimalus rajatava paisu asukohast piisavalt kaugelt.

• Trassidel tuleb säilitada puudegruppe ja üksikuid puid, et katkestada raie koridoriefekti.

Puudegrupid ja üksikud puud tuleb jätta paisude vahelisele alale nii, et masinatele oleks tagatud

möödapääs. Eelistada tuleb puuliike, mis suudavad liigniisketes oludes paremini vastu pidada

ja nendega kohaneda (männid, kased, lepad, pajud, remmelgad) või kõrgematel kohtadel

(liivaseljandikud, põndakud jms) kasvavaid puid ja puudegruppe. Vältida

vanemate/jämedamate/elujõulisemate puude raiet, sh paisude rajamise käigus.

• Trassiraiel säilitada kraavisängis kasvavad puud, mis ei takista mulde likvideerimist ja paisude

ehitamist ning, mille puhul on lootust, et nad elavad veerežiimi muutuse üle.

Trassiraiete põhimõtete jälgimisel välditakse sirgete raiekoridoride tekkimine ning vähendatakse

trassiraiete töömahtu. Projektis esitatud trassiraiete mahud on arvestatud maksimaalse laiusega, tegelik

trassiraiete maht kujuneb tööde teostamise käigus vastavalt masinate liikumise võimalikkusele ja

kasutatava tehnika gabariitidele. Reeglina on teostatavad raiemahud oluliselt väiksemad projektis

toodutest, reaalselt raiutavad trassid tunduvalt kitsamad kui projektis lubatud maksimaalne 6 m.

Taastamistööde teostamisel tehakse trassiraied minimaalses vajalikus mahus, mis on vajalik

taastamistööde teostamiseks.

Joonistel 3.1 ja 3.2 on toodud trassiraiete asukohad.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

39

Trassiraiega seotud tööde mahud on toodud seletuskirja ülalpool olevas tabelis 5.

Kändude juurimist kraavivallide likvideerimisel ei ole vaja tingimata teha. Senise praktika kohaselt on

võimalik ilma kände juurimata täita pinnast koorides nii kraavisäng kui ka likvideerida kraavivallid. Juhul

kui tööde teostaja koos tellijaga leiavad, et kändude juurimine tõstab tööde efektiivsust või kände on

likvideeritavatel vallidel liiga tihedalt, tuleb juuritud kännud tõsta täidetavasse kraavisängi või paigutada

hajutatult ümbritseva mets alla. Arvestada asjaoluga, et kändude kasutamine paisude

konstruktsioonis on keelatud. Metsa alla või kinni aetud kraavide peale kände hunnikutesse mitte

kuhjata.

3.7. MUUD TEGEVUSED

1590705 Karuga-Kõpu teele mõju vältimaks on projekteeritud 3 uut kraavilõiku (251c, 252c; ühendavad

omavahel olemasolevaid teekraave), 2 kraavi (252a, 252b) rekonstrueerimist (voolusuuna muutmine).

Nende abil teekraavide vesi suunatakse lõuna poole edasi, võimaldades sulgeda taastamisalal

paiknevad kraavid avaldamata mõju teele. Lisaks tuginedes Kullerkupu kü maaomaniku

kooskõlastamise tingimustele, on ette nähtud truubist T32 allavoolu oleva 8260714 Taltsi - Lindi tee

äärse kraavi nr 301 hooldamine (sh voolutakistuste eemaldamine).

Kaevetööde mahud on toodud allpool olevas tabelis 11.

Tabel 11. Veejuhtmete kaevetööde mahud

4. TÖÖDE HINNANGULINE MAKSUMUS

Kavandatud tööde hinnanguline maksumus on toodud tabelis 12.

Hinnangulise maksumuse aluseks on Maaparanduse Ehitusjärelvalve- ja Ekspertiisibüroo poolt välja

antud kogumiku “Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkuleeritud ühikumaksumused

meetme 3.4 rakendamisel” (Tallinn 2005) ning RMK Märgalade taastamisprojekti näidiskoosseis (Tartu

2016).

m m m m 3

m 3

1 251c EK 20 0,4 1,5 1,4 3,5 70 251a ja 251b ühendatav lõik

2 252c EK 26 0,4 1,5 2,05 6,4 166 252a ja 252b ühendatav lõik

3 252a RK 187 0,4 1,5 1,7 1,2 224

4 252b RK 75 0,4 1,5 1,4 1,0 75

5 301 HK 193 0,4 1,5 1,1 0,5 97 sh voolutakistuste eemaldus

HK 193 97

EK 46 236

RK 262 299

501 632

Märkused:

HK - Hooldatav kraav (sh voolutakistuste eemaldamine)

EK - Ehitatav kraav (olemasolevate teekraavide ühendamine)

RK - Rekonstrueeritav kraav (voolusuuna muutmine)

KÕIK KOKKU

Jrk.

nr

Veejuhtme

Märkused nimetus liigi tähis

pikkus Kaeve

ristlõige

Kaeve-

maht

Kokku

põhja

laius nõlvus-

tegur

sügavus

Kokku

Kokku

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

40

Tabel 12. Kavandatud tööde hinnanguline maksumus

Jrk.

nr. Töö nimetus

Ühiku

maksumus, € Mõõtühik Töömaht

Maksumus,

€

1

2 Raadatavate trasside mahamärkimine 65 km 46,463 3020

3 Puittaimestiku raie trassidel ja paisude asukohas 1190 ha 25,6852 30565

4 Tüveste vedu trassidelt veokaugus kuni 1 km 1333 ha 5,13704 6848

5 Kändude juurimine paisude aluselt alalt 383 ha 0,793 304

6 Koprapaisude likvideerimine 184 tk 6 1103

7 Setteekraanide rajamine 250 tk 8 2000

8

9 Kraavivallide likvideerimine (I-II gr. pinnas) 0,70 m3 78652,12 55056

10 Kraavide täitmine kohapealse pinnasega (I-II gr.

pinnas) 0,70 m3 63877,43 44714

11 Paisude mahamärkimine 25 tk 135 3375

12 Sette/pinnase eemaldamine pinnaspaisude alt (I-II

gr. pinnas 5 m3/pais) 0,70 m3 620 434

13

Pinnaspaisude ehitamine kohapealsest pinnasest

(I-II gr. pinnas), sh pinnase tihendamine

mehhanismidega

1,0 m3 3092 3092

14

15 Ø 30-120 cm (r/b / plast / teras) truubi torude

väljatõstmine ja utiliseerimine 160 m 117 18720

16 Plasttruubi ehitus; Ø40 cm, tüüp 40PT, SN8 50 m 19 950

17 Plasttruubi ehitus; Ø50 cm, tüüp 50PT, SN8 60 m 12 720

18 Plasttruubi ehitus; Ø80 cm, tüüp 80PT, SN8 125 m 9 1125

19 Ø40MAO. Truubi mattotsaku ehitus 131 2 otsakut 2 262

20 Ø50MAO. Truubi mattotsaku ehitus 131 2 otsakut 1 131

21 Ø80MAOK. Truubi matt- ja kivikindlustusega

otsaku ehitus 480 2 otsakut 1 480

22 Tee/mahasõidu katte taastamine (h=20 cm; kruus,

fr 0/31,5 mm) 15 m3 24 360

23 Täitepinnas truubikaeviku täitmiseks (liivpinnas) 5 m3 60 300

24 Täiendav kaeve truubi ehitamiseks ning

olemasolevate eemaldamiseks 0,5 m3 90 45

25

26 Veejuhtmete kaevamine (I-II gr. pinnas) 0,50 m3 632,3 316

27 Mullavallide laialiajamine ja tasandamine 0,30 m3 379,38 114

28

29 Ajutiste ülepääsude rajamine ja likvideerimine 50 tk 10 500

30 Vajadusel riigiteelt ajutiste mahasõidu ehitamine 1000 tk 2 2000

31

Tööde lõpetamisel kõik masinate liikumisel teedele

tekitatud kahjustuste likvideerimine (vajadusel ka

kruusa lisamine)

2000 töö 1 2000

178535

42848

221383

KM, 24%

KÕIK KOKKU

Ettevalmistustööd

Mullatööd ja paisud

Truubid

Muud tööd

KOKKU

Uued veejuhtmed

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

41

5. TAASTAMISTÖÖDE MÕJU ANALÜÜS

5.1. MÕJU LOODUSKAITSELISTELE VÄÄRTUSTELE

Taastamisala asub Lindi looduskaitsealal (Keskkonnaregistri kood KLO1000517) Pärnu maakonnas

Kõima, Seliste, Lindi ja Kõpu külas. Kavandatavad tööalad asuvad looduskaitseala Metsa, Potsepa,

Lindi, Kõima ja Lindi raba sihtkaitsevööndites ning Lindi ja Lindi raba piiranguvööndites.

Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja (https://www.riigiteataja.ee/akt/117092019005) kohaselt on

kaitseala kaitse-eesmärgiks kaitsta Lindi soostikku ja väärtuslikke metsakooslusi, ohustatud ja

kaitsealuseid liike. LKA kaitse eesmärgiks on järgmised loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitse:

metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad

(9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*).

Looduskaitseala liigilised kaitse-eesmärgid on järgmised: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja

selle kasvukohad. Samuti on eesmärgiks kaitsta mitmeid teisi kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.

Need liigid on harilik jugapuu (Taxus baccata), väike käopõll (Listera cordata), harilik kopsusamblik

(Lobaria pulmonaria), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü

(Bonasa bonasia), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium

passerinum), õõnetuvi (Columba oenas), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila

pomarina) ja merikotkas (Haliaeetus albicilla).

Lindi LKA kaitse-eeskirja kohaselt on Lindi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk soo- ja metsaökosüsteemi

loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide merikotka, kaljukotka, laanerähni,

kauni kuldkinga ja väikese käopõlle ning nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on

liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad.

Kõima sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine

ning kaitsealuste liikide merikotka ja väike-konnakotka ning nende elupaikade kaitse. Kaitstavad

elupaigatüübid on vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.

Potsepa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade

kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kahjustatud

elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood,

vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Kaitstavad liigid on

harilik jugapuu, harilik kopsusamblik, laanepüü, händkakk ja värbkakk.

Lindi raba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluste kaitse ja taastamine ning

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited,

huumustoitelised järved ja järvikud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, nokkheinakooslused, liigirikkad

madalsood, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.

Kaitstavad liigid on sarvikpütt, õõnetuvi ja suur-rabakiil.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

42

Metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade laane-, salu- ja soovikumetsade ning neile metsadele

iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilitamine ja taastamine.

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-

eesmärgile, kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ja olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiutööd ning loodusliku veerežiimi taastamine.

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Lindi soostiku ja sooservametsade elupaikade loodusliku veerežiimi

säilitamine ning elustiku mitmekesisuse kaitse. Loodusliku veerežiimi taastamist piiranguvööndis kaitse-

eeskiri otseselt ei reguleeri.

Lindi loodusala oluliseks väärtuseks on niisked elupaigad. Kehtiva Lindi loodusala kaitsekorralduskava

2017-2026 (KKK) (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-381633718) kohaselt on kaitsealal

kuivenduskraavide rajamisega kaasnenud veerežiimi muutmine negatiivselt mõjutamas mitmeid

elupaikasid: huumustoitelisi järvi ja järvikuid (3160), rabasid (7110*), siirde- ja õõtsiksoid (7140),

liigirikkaid madalsoid (7230), vanu loodusmetsi (9010*), vanu laialehiseid metsi (9020*), soostuvaid ja

soo-lehtmetsi (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsi (91D0*).

Kuna kuivendus on olulisimaks soo- ja metsakooslusi mõjutavaks teguriks, on kraavitusest negatiivselt

mõjutatud elupaikade seisundi stabiliseerimiseks ja parandamiseks KKK kohaselt vajalik loodusliku

veerežiimi taastamine kuivenduskraavide sulgemisega. KKKga nähakse kuivenduskraavide sulgemise

üldpõhimõtted ette järgmiselt:

Eelistada tuleb kraavide lausalist sulgemist olemasolevate kraavimullete abil. Lausaline sulgemine on

sobivaim, kuna tammide rajamise võivad tekkida üleujutatavad alad. Kraavimullete kättesaamiseks ning

masinatega liikumise võimaldamiseks tuleb kraavid puhastada võsast ning eemaldada mullete poolsest

kraaviservast töid takistavad puud. Kohtades, kus kraavide mullet ei ole säilinud piisaval määral (nt

materjali lagunemise tõttu), võib kraave sulgeda lõiguti pinnasepaisudega. Suletava lõigu pikkus peab

olema vähemalt 10-20 m ning suletavate lõikude vaheline kõrguste kasv kõige enam 20-30 cm.

Veerežiimi taastamist vajavad alad on antud kehtivas kaitsekorralduskavas ja valdavalt on need võetud

ka käesolevas kraavide sulgemise projekti tööde kavandamisel aluseks. KKKs tooduga võrreldes on

vähendatud Lindi soo tööala lääneserva suletavat kraavitust, kus sulgemine mõjutaks kaitsealast

väljapoole jäävate maade veerežiimi. Samuti ei kavandata sulgeda kraave majandatava piiranguvööndi

selles osas, kus puuduvad looduskaitselised väärtused (kaitstavad metsaelupaigatüübid). Võrreldes

KKKga lisandus välitööde käigus üks kaheharuline kraav kaitseala kõige loodepoolsemal lahustükil,

Kaitseministeeriumile kuuluval maal.

Lähtuvalt Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirjast ja kehtivast kaitsekorralduskavast ning kaitseala kaitse-

eesmärkidest, on veerežiimi taastamisel valdavalt kas positiivne või neutraalne mõju kaitse-

eesmärkidele ja väärtustele. Veerežiimi taastamisega luuakse eeldused sookoosluste ja märgade

metsade seisundi säilimiseks ja paranemiseks. Seeläbi säilib pikas perspektiivis ka kaitsealuste liikide

soodne seisund nende elupaikade seisundi kvaliteedi paranemise või degradeerumise peatumise tõttu.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

43

Eesti looduse infosüsteemi andmete (EELIS, 27.01.2026) kohaselt on taastamisaladel (konkreetsed

tööalad, kuhu veerežiimi taastamistöid kavandatakse) ja nende lähiümbruses (200 m raadiuses

taastamisaladest) inventeeritud järgnevad elupaigatüübid:

Tabel 13a. Taastamistööde eeldatav mõju tööalal esinevatele ja alaga piirnevatele

elupaigatüüpidele

Elupaigatüübi kood Mõju suund Mõju suurus ja

esinemistõenäosus* Kommentaar

6270* puudub puudub Tööd ei mõjuta antud

elupaika

6510 puudub puudub Tööd ei mõjuta antud

elupaika

6530* neutraalne A1 Tööd tõenäoliselt ei mõjuta

antud elupaika

7110* positiivne B2

Luuakse eeldused

kooslusele omase

veerežiimi taastumiseks

7140 positiivne B2

Luuakse eeldused

kooslusele omase

veerežiimi taastumiseks

7230 positiivne B2

Luuakse eeldused

kooslusele omase

veerežiimi taastumiseks

9010* positiivne B2

Luuakse eeldused

kooslusele omase

veerežiimi säilimiseks

9020* positiivne B2

Luuakse eeldused

kooslusele omase

veerežiimi säilimiseks

9050 positiivne B2

Luuakse eeldused

kooslusele omase

veerežiimi säilimiseks

9080 positiivne B2

Luuakse eeldused

kooslusele omase

veerežiimi taastumiseks

91D0* positiivne B2

Luuakse eeldused

kooslusele omase

veerežiimi taastumiseks

*A1 - mõju on nõrk, tõenäosus väike; A2 - mõju on nõrk, tõenäosus suur; B1 - mõju on tugev, tõenäosus

väike; B2 - mõju on tugev, tõenäosus suur.

Lindi LKA veerežiimi taastamisel on soo- ja märgade metsade kooslustele positiivne mõju, kuna selle

tulemusel luuakse eeldused kooslusele omase veerežiimi säilimiseks ja/või taastumiseks. See pidurdub

ka avatud või poolavatud sookoosluste kinnikasvamist. Positiivselt enim mõjutavad veerežiimi

taastamistööd ja vee viibeaja pikenemine eeldatavalt raba- ja sookooslusi, mille veerežiim on kraavituse

tõttu kõige rohkem rikutud. Mõju metsakooslustele nagu vanad loodusmetsad ja vanad laialehised

metsad ning rohunditerikkad kuusikud, on tõenäoliselt väiksem ja avaldub peamiselt läbi selle, et

taastamistööd panustavad kooslustele omase veerežiimi säilimisse vähendades nendega piirnevatel

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

44

aladel kuivenduse mõju. Suletavatele kraavidele lähemal asuvad puistud tõenäoliselt mõnevõrra

hõrenevad veetaseme tõusmise tõttu ning nende ilme muutub looduslikumaks. Kuivemate

kasvukohatüüpide elupaikadele nagu niiduelupaigad, veerežiimi taastamistööde mõju tõenäoliselt

puudub, kuna veetaseme tõstmisega kaasnev mõju nendeni ei ulatu.

Ka ei mõjuta kavandatavad trassiraied kuigivõrd looduskaitseala metsaelupaiku, kuna planeeritavad

raied on seotud inimtekkeliste joonobjektidega nagu kraavimulded, kraavi- ja metsasihid.

Metsaelupaikadesse uusi trasse ei raiuta. Varem rajatud joonobjektidel säästetakse trassiraiel

võimalikus suures mahus puistut ja eemaldatakse üksnes see osa, mis takistab tööde teostamist. Aja

jooksul tööde käigus võsast puhastatud trassid võsastuvad ja metsastuvad uuesti ja likvideeritud

kraavituse arvelt elupaikade terviklikkus ja sidusus kokkuvõttes pikas perspektiivis suureneb.

Taastamisaladel ja nende lähiümbruses (200 m raadiuses taastamisaladest) on EELISe andmetel

(27.01.2026) registreeritud kaitsealuste liikide elupaigad ja/või levikualad on toodud tabelis 13b.

Tabel 13b. Taastamisaladel ja nende lähiümbruses (200 m raadiuses taastamisaladest)

leiduvad kaitsealused liigid

Liik Takson Kaitsekategooria

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) loom I

Merikotkas (Haliaeetus albicilla) loom I

Must-toonekurg (Ciconia nigra) loom I

Väike-konnakotkas (Clanga

pomarin)

loom I

Õõnetuvi (Columba oenas) loom II

Lõopistrik (Falco subbuteo) loom III

Mudatilder (Tringa glareola) loom III

Punajalg-tilder (Tringa totanus) loom III

Punaselg-õgija (Lanius collurio) III

Väike-kirjurähn (Dryobates

minor)

loom III

Teder (Lyrurus tetrix) loom III

Hoburästas (Turdus viscivorus) loom III

Rüüt (Pluvialis apricaria) loom III

Sookurg (Grus grus) loom III

Väike-kärbsenäpp (Ficedula

parva)

loom III

Laanepüü (Tetrastes bonasia) loom III

Händkakk (Strix uralensis) loom III

Musträhn (Dryocopus martius) loom III

Hallpea-rähn (Picus canus) loom III

Värbkakk (Glaucidium

passerinum)

loom III

Suur nööpsamblik (Megalaria

grossa)

seen III

Harilik kopsusamblik (Lobaria

pulmonaria)

seen III

Virgiinia võtmehein (Botrychium

virginianum)

taim I

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

45

Kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus)

taim II

Kolmehõlmaline batsaania

(Bazzania trilobata)

taim II

Mets-aruhein (Festuca

altissima)

taim II

Väike käopõll (Neottia cordata) taim II

Harilik jugapuu (Taxus baccata) Taim II

Harilik ungrukold (Huperzia

selago)

taim III

Harilik valvik (Leucobryum

glaucum)

taim III

Pruunikas pesajuur (Neottia

nidus-avis)

taim III

Laialehine neiuvaip (E.

helleborine)

taim III

Kahelehine käokeel (Platanthera

bifolia)

taim III

Ohakasoomukas (Orobanche

pallidiflor)

taim III

Roomav öövilge (Goodyera

repens)

taim III

Sulgjas õhik (Neckera pennata) taim III

Lindi LKA veerežiimi taastamisel on alal elavatele ja toituvatele kaitsealustele liikidele eeldatavalt

peamiselt positiivne mõju eelkõige, kuna selle tulemusel paraneb liikide elupaikade seisund. Ülevaade

töödega kaasnevatest eeldatavatest mõjudest on toodud tabelis 13c.

Tabel 13c. Taastamistööde eeldatav mõju tööaladel ja nende lähiümbruses (200 m raadiuses

taastamisaladest) leiduvatele kaitsealustele liikidele

Liik Mõju suund Mõju suurus

ja esinemis-

tõenäosus*

Kommentaar

Kaljukotkas positiivne B2 Pesitseb kõrvalistes soo- ja metsamassiivides,

toitumisalad avamaastikul, ka lagerabas.

Taastamistööde tulemusel toitumisalade

kvaliteet paraneb.

Merikotkas positiivne B2 Pesitseb mõne põlise männi või haava

ladvaosas, enamasti häilu või lageraide

servas, soosaarel või säilikpuul. Toitumisalad

avamaastikus. Taastamistööde tulemusel

toitumisalade kvaliteet paraneb.

Must-toonekurg positiivne B2 Elutseb suurtes metsamassiivides enamasti

vooluveekogude või madalsoode ja rabade

läheduses. Veerežiimi taastamine aitab tagada

sobiva elupaigatüübi säilimise ja omab

positiivset mõju.

Väike-

konnakotkas

positiivne B1 Elutseb mosaiikses maastikus, kus looduslikud

rohumaad vahelduvad metsatukkadega. Toitub

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

46

avamaastikes. Veerežiimi taastamine aitab

tagada sobiva elupaigatüübi säilimise ja omab

positiivset mõju.

Õõnetuvi positiivne A2 Elutseb metsa ja avamaastiku piirialadel.

Pesapuistus peab kasvama vanu puid, milles

leiduks sobivaid pesaõõnsusi. Asustab mh

rähnide pesaõõnsusi. Veerežiimi taastamine

aitab tagada sobiva elupaigatüübi säilimise ja

omab positiivset mõju.

Lõopistrik neutraalne neutraalne Pesitseb peamiselt männikutes. Toitub

avamaastikes. Taastamistööde mõju pigem

neutraalne.

Mudatilder positiivne B2 Tavaline haudelind rabades ja siirdesoodes.

Veerežiimi taastamine aitab tagada sobiva

elupaigatüübi säilimise ja avaldab positiivset

mõju.

Punajalg-tilder positiivne B2 Elutseb niisketel või soostunud kõrge

rohukasvuga aladel. Toitub lompide või muude

veekogude kaldaäärsetel. Veerežiimi

taastamine aitab tagada sobiva elupaigatüübi

säilimise ja avaldab positiivset mõju. Paraneb

nii toitumisala kui ka pesitsusala seisund.

Punaselg-õgija puudub puudub Pesitseb avatud või poolavatud maastikes.

Toitub avatud aladel pesitsuskoha ümbruses.

Pesitseb peamiselt põõsastikes.

Veerežiimi taastamine pigem neutraalse

mõjuga.

Väike-kirjurähn neutraalne neutraalne Eelistab vahelduva iseloomuga leht- ja

segametsi, tegutseda selliste metsade

äärealadel. Veerežiimi taastamine pigem

neutraalse mõjuga.

Teder positiivne B2 Pesitseb madal- ja siirdesoodes ning

soometsade servades. Taastamistöödel on

positiivne mõju, kuna elupaigaks sobivate

metsade veerežiim stabiliseerub/taastub.

Hoburästas puudub puudub Elab nõmme- ja rabamännikutes, männi-kuuse

segametsades, puisniitudel. Taastamistöödel

ajutine tööde aegne negatiivne mõju häiringu

näol, muidu mõju puudub.

Rüüt positiivne B2 Rabade haudelind, kes käib toitumas

pesitsusalasid ümbritsevatel niitudel ja

põldudel. Taastamistöödel on positiivne mõju,

kuna elupaigaks sobivate koosluste veerežiim

stabiliseerub/taastub.

Sookurg positiivne B2 Pesitseb märgaladel, soometsade lagendikel

ja sisemaa järvede ning rannikuveekogude

ääres. Taastamistööde tulemusel paraneb nii

toitumisala kui ka pesitsusala seisund.

Väike-kärbsenäpp neutraalne neutraalne Asustab vanades okas- ja segametsi. Toitub

peamiselt putukatest. Pesitseb puuõõnsuses

või tüveharude vahel. Veerežiimi taastamine

pigem neutraalse mõjuga.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

47

Laanepüü neutraalne neutraalne Elutseb kuusepuistutes. Marjade valmimisel

kasutab erinevat tüüpi metsi, talve veedab

lepa- ja kasepuistutes. Pesitseb peamiselt

maapinnal. Veerežiimi taastamine pigem

neutraalse mõjuga.

Händkakk puudub puudub Elutseb peamiselt suuremates

metsamassiivides. Taastamistöödel ajutine

tööde aegne negatiivne mõju häiringu näol,

muidu mõju puudub.

Musträhn positiivne A2 Elutseb vanemates valgusküllastes

männikutes ning leht- ja segametsades,

raielankidel ja muudel servaaladel nagu

rabaservad, jõeäärsed. Pesitseb haava- või

männitüves. Veerežiimi taastamine aitab

tagada sobiva elupaigatüübi säilimise ja omab

positiivset mõju.

Hallpea-rähn positiivne A2 Elupaigana eelistab hõredaid leht- ja

segametsi. Pesitseb pehkinud lehtpuutüvedes.

Veerežiimi taastamine aitab tagada sobiva

elupaigatüübi säilimise ja omab positiivset

mõju.

Värbkakk positiivne A2 Elutseb vanades kuusikutes või kuuse

ülekaaluga segametsades, vahel ka

männikutes. Kasutab suur-kirjurähni ja

laanerähni vanu pesaõõnsusi. Veerežiimi

taastamine aitab tagada sobiva elupaigatüübi

säilimise ja omab positiivset mõju.

Suur nööpsamblik puudub puudub Kasvab peamiselt leht- ja segametsades

vanematel puudel. Kõige sagedasem haaval ja

saarel. Kui elupaigas ei raiuta, siis lühemas

perspektiivis olulist mõju pole.

Harilik

kopsusamblik

puudub puudub Kasvab vanemates leht- ja segametsades,

puisniitudel, vanadel haabadel ja laialehistel

puudel. Kui elupaigas ei raiuta, siis lühemas

perspektiivis olulist mõju pole.

Virgiinia

võtmehein

puudub puudub Kasvab segametsade kraavikallastel, sihtidel

ja lagendikel, maapinnal. Kui elupaigas pinnast

ei kahjustata ja veerežiimi ei mõjutata, siis

olulist mõju liigile pole.

Kaunis kuldking positiivne B1 Kasvab kuuse-segametsades, leht-, soo- ja

lodumetsades, puisniitudel. Veerežiimi

taastamine aitab tagada sobiva elupaigatüübi

säilimise ja omab positiivset mõju.

Kolmehõlmaline

batsaania

neutraalne neutraalne Kasvab niisketes metsades polstrina

maapinnal. Kui kasvukohas häirimist ei toimu

on mõju pigem neutraalne.

Mets-aruhein positiivne B1 Kasvab hõredates salumetsades.

Taastamistöödel on positiivne mõju, kuna

elupaigaks sobivate metsade veerežiim

taastub.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

48

Väike käopõll positiivne A2 Kasvab soostuvates ja rabastuvates kuuse- või

männi-segametsades. Tööde tulemusena

stabiliseerub elupaiga seisund.

Harilik jugapuu positiivne A2 Soostunud kuuse-segametsades, eelkõige

laanemetsas ja soometsas. Tööde tulemusena

stabiliseerub elupaiga seisund.

Harilik valvik positiivne B1 Kasvab soodes ja soostunud või rabastuvates

metsades. Veerežiimi taastamine aitab tagada

sobiva elupaigatüübi säilimise ja on positiivse

mõjuga.

Pruunikas

pesajuur

positiivne A2 Kasvab varjulistes leht- ja segametsades.

Tööde tulemusena stabiliseerub elupaiga

seisund.

Laialehine

neiuvaip

positiivne A2 Kasvab leht- ja segametsades, teeservadel.

Tööde tulemusena stabiliseerub elupaiga

seisund.

Kahelehine

käokeel

positiivne B1 Kasvab niisketel niitudel, hõredates metsades,

sooservadel, aga ka loopealsetel ja

kadastikes, samuti sihtidel ja kraavipervedel.

Tööde mõju tööalal pigem positiivne, säilivad

sobivad elupaigad.

Ohakasoomukas positiivne A2 Parasiteerib ohakatel. Kasvab niisketel

niitudel, raiesmikel, metsalagendikel. Tööde

tulemusena stabiliseerub peremeesliikide

elupaiga seisund.

Sulgjas õhik neutraalne neutraalne Kasvab vanades loodusmetsades puutüvedel.

Veerežiimi taastamine pigem neutraalse

mõjuga.

*A1 - mõju on nõrk, tõenäosus väike; A2 - mõju on nõrk, tõenäosus suur; B1 - mõju on tugev, tõenäosus

väike; B2 - mõju on tugev, tõenäosus suur.

Taastamisala lähedusse jäävatele liikidele esineb üldjuhul kas positiivne mõju tulenevalt veerežiimi

soodsamaks muutumisest või ei esine üldse märkimisväärset mõju, kuna taastamisala ja liigi

esinemisala vahele jääb loodusliku kooslusega puhverala. Küll aga esineb ajutist häiringut nendele

liikidele ja kooslustele tööde teostamise ajal, kelle elupaigas või kasvukohas töid vahetult teostatakse.

See ajutine häiring kaasneb üksnes taastamistööde teostamisega ajal, kui alal on masinamüra, rohkem

liikumist ning tehakse kraavitrassidel raietöid ning ehitatakse paise. See inimtegevusega ja masinate

kasutamisega kaasnev häiring (müra, tallamine jms) on aga ajutise iseloomuga ja kaob koos veerežiimi

taastamistööde lõppemisega.

Kõige tundlikum tööde teostamisaegsete häiringute suhtes on tööalade lähedal elutsevad või neid

toitumiseks kasutavad I kaitsekategooria linnuliigid, samuti II ja III kaitsekategooria linnuliigid, kes

taastatavates kooslustes elutsevad. Üldistatult võib järeldada, et linnuliigid, kelle elupaik pikemas

perspektiivis taastamistöödest enim kasu saab, võivad tööde teostamise perioodil teistest rohkem

häiritud olla. Seda aga eelkõige juhul, kui taastamistööd kattuvad aktiivse pesitsusperioodiga.

Kaljukotkas on paigalind, kes asustab vähese inimmõjuga loodusmaastikke, kus esineb suurel pinnal

toitumiseks sobilikke lagedaid alasid rabade näol. Merikotkas on samuti paigalind, toitub avamaastikus

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

49

ja alustab pesitsemisega suhteliselt varakult, kesktalvel. Must-toonekurg nagu ka väike-konnakotkas

naasevad talvitusaladelt aprillis. Taastamistöödel tuleb vältida otsest negatiivset mõju nende liikide

elupaigale ja pesitsusedukusele. Seetõttu tuleb taastamistöödel arvestada I kaitsekategooria liikide

pesitsusajaga, et välistada töödega kaasnevat häiringut. Töödega kaasneva negatiivse mõju

minimeerimiseks tuleb Potsepa taastamisala kirde- ja edelaosas; samuti läänepoolse suurima lahustüki

lõunaosas nagu ka Lindi soo tööala keskosas taastamistööd teostada merikotka pesitsusvälisel ajal ehk

ajavahemikus 1. august kuni 14. veebruar, kui Keskkonnaamet ei sätesta teisiti.

Taastamistöödega kaasneb lühiajaline negatiivne mõju tööaladel ja nende vahetus läheduses

elutsevatele linnuliikidele kuna raie- ja kaevetööd põhjustavad elupaigas muutusi ning häiringuid. Pikas

perspektiivis on taastamistöödel positiivne mõju, kuna see aitab kaasa liikidele eluks ja toitumiseks

sobilike koosluste seisundi säilimisele ja paranemisele. Taastamistöödega kaasneva negatiivse mõju

minimeerimiseks tuleb taastamistööd mujal teostada pesitsusvälisel ajal ehk ajavahemikus 16. juulist

kuni 30. märtsini, kui kaitseala valitseja ei sätesta teisiti.

Märgade kasvukohatüüpide taimeliike pikemas perspektiivis kavandatud veerežiimi taastamistööd

mõjutavad pigem positiivselt läbi elupaigaseisundi soodsamaks muutmise. Siiski tuleb töid teostades

arvestada kaitseluste liikide kasvukohtade paiknemisega nii tööaladel kui juurdepääsudel.

Taastamistööde teostamisega kaasneva mõju minimeerimiseks alal leiduvates kaitsealuste taimeliikide

kasvukohtades tuleb tööde teostamiseks kasutada väikese erisurvega tehnikat, liikuda võimalusel piki

kraavivalle ning vältida sügavate roobaste tekitamist. I kaitsekategooria taime kasvukohas veerežiimi

taastamistöid ei teostata ja tööde käigus rasketehnikaga ei liigelda.

Veerežiimi taastamisaladele jääb kokku 38 metsa vääriselupaika (VEP). Vääriselupaiku leidub

praktiliselt kõikidel tööala osadel, suurematel rohkem kui väiksematel. Kraavide sulgemistööde

kavandamisel tuleb silmas pidada, et VEPis olulisel määral ei raiutaks ega olemasolevat lamapuitu ei

kahjustataks. VEPide paiknemisega tuleb arvestada nii kraavide sulgemisel kui trassiraietel, tegutsedes

VEPide piires rangelt inimtekkelistel joonobjektidel (kraavimulded, metsasihid). Erandina tuleb kõne alla

pinnasepaisudeks vajaliku pinnase kaevamine VEPi piirest väljapoolt sihte ja muldeid nii, et puid ei

kahjustataks. Paralleelselt rakendatakse muid leevendavaid meetmeid nagu väikesegabariidilise

tehnika kasutamine taastamistöödel nendes lõikudes, kust VEPidest on vaja tehnikaga läbi liikuda. Ka

tuleb jälgida, et VEPe kraavide sulgemise tulemusena ulatuslikult üle ei ujutataks, et vältida pikaajalist

negatiivset mõju vääriselupaikade seisundile.

5.2. MÕJU PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDELE

Teadaolevaid kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega looduslikke pühapaiku projektis käsitletud

tööaladele ei jää. Seega, kavandatavatel töödel puudub mõju kultuurimälestistele,

pärandkultuuriobjektidele ja looduslikele pühapaikadele. Kõige edelapoolse tööala lahustüki põhjapiiril

asub pärandkultuuriobjekt Kotkapesa siht-tee (nr 314371), kuid see on tänaseks täiesti tavaline

kruusakatega metsatee. Selle tee kahjustumist kaitseala veerežiimi taastamistööde käigus või

tulemusena on raske ette näha.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

50

5.3. MÕJU INFRASTRUKTUURILE, ERAMAADELE JA

TULUNDUSMETSALE

Taastamisalal ega selle vahetus läheduses ei asu ühtegi tehnovõrku.

Riigitee kaitsevööndisse töid ei planeerita.

Kui Töövõtja otsustab kasutada riigiteelt nr 19107 Kõima-Seliste mahasõitu nr 1 (km 6,706) ja/või nr 2

(km 4,054) juurdepääsudena, siis esmalt tuleb esitada kirjalik taotlus e-posti

aadressile [email protected]. Taotlus lepingu sõlmimiseks tuleb esitada vähemalt kuu aega

ennem soovitud ajutise ristumiskoha ehitamise alustamist. Lepingu sõlmimise järgselt tuleb esitada

vähemalt 10 päeva ennem ristumiskoha ehitamise alustamist Transpordiametile ehitamise alustamise

teatis.

Kurvi 15905:004:0415 ja Tibitse 15905:004:0475 kinnistu maaomanik eratee kasutamiseks oma

nõusolekut ei anna! Nõustub vaid siis, kui teele lisatakse 60 tonni killustiku või purustatudkruusa või

tuuakse 30 tm mustlepa küttepuud. 12.03.2026 telefoni teel rääkides, maaomanik oma arvamuse ei ole

muutunud.

Kiriku 82603:004:0058 kinnistu ligipääsu LP16 kasutamiseks on ette nähtud (vastavalt maaomanike

kooskõlastuse tingimustele) LP16 mullavalli alla vastu kraavi 189 uue truubi/veeviimari ehitamine.

Kullerkupu 15905:004:0307 kinnistu piirkonnas on ette nähtud (vastavalt maaomaniku kooskõlastuse

tingimustele ning 16.03.2026 toimunud avalikustatava koosoleku otsusele) kraavi nr 301 hooldamine

(sh voolutakistuste eemaldus) ning truupide T32 ja T33 asendamine. Kullerkupu kinnistust kuljuse teeni

taastatakse Taltsi-Lindi tee samaväärsesse seisu, mis enne taastamistöid (vajadusel kruusa

lisamisega).

Taastamisala piirneb mitmete eraomandis olevate katastriüksustega. Taastamisala ja piirnevate

katastriüksuste vahel on enamjaolt piirikraavid või tee, seega taastamisalal asuvate kraavide

sulgemisega puudub eeldatav negatiivne mõju nendele katastriüksustele. Kraavide sulgemise

projekteerimisel on arvestatud võimalike veerežiimi mõjudega lähedalasuvatele eramaadele. Seetõttu

ei ole projekteeritud Lindi soo tööala ida piirkonnas kü Käära 15905:004:0242 sees paiknevate kraavide

sulgemist. Kraavid teenindavad väljaspool tööala olevaid põllu- ja heinamaid. Potsepa tööala kraavidel

190a, 190b ja 190c paiknevad koprapaisud on tõstetud veetaset lõiguti üle 0,5 m üle maapinda ning

tööalga piirnevad erakinnistud on üleujutatud. Projekteeritud koprapaisude likvideerimisega veetase

alaneb ning üleujutatud alade piirkond väheneb või kaob üldse.

Taastamisala ümbruses ja selle sees paikneb metsateede võrgustik. Kõik tööaladega piirnevad või neid

läbivad teed on rajatud ümbritsevast maastikust kõrgemale tõstetud teetammile või ümbritsevast

maapinnast kõrgemale looduslikule seljandikule. Teede teekraavid jäetakse olemasolevasse

seisukorda (v.a. 301, 252a, 252b) ja kõikidele teekraavidele jääb äravool alles.

▪ Kraav 103 truubist T4 allavoolu olev lõik jääb olemasolevasse seisundisse 1590706 Potsepa -Kõpu

teele mõju avaldamist.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

51

▪ Kraav 138 ning osaliselt 131 jäävad olemasolevasse seisundisse vältimaks 19107 Kõima-Seliste

kõrvalmaanteele (riigiteele) mõju avaldamist. Kraavi 131 kinniajamise kohas (132 suubumiskoht)

maapind on min 0,8 m madalam kui truubi T2 põhi väljavoolul.

▪ Kraav 120 (osaliselt), 119 ja 104 (osaliselt) jäävad olemasolevasse seisundisse vältimaks 1590705

Karuga-Kõpu teele mõju avaldamist.

▪ 1590705 Karuga-Kõpu teele mõju vältimaks on projekteeritud 3 uut kraavilõiku (251c, 252c;

ühendavad omavahel olemasolevaid teekraave) ning 2 kraavi (252a, 252b) rekonstrueerimist

(voolusuuna muutmine). Nende abil teekraavide vesi suunatakse lõuna poole edasi, võimaldades

sulgeda taastamisalal paiknevad kraavid avaldam1,6ata mõju teele. Vältimaks mõju avaldamist nii

Karuga-Kõpu teele kui teed ümbritsevale kraavivõrgule, taastamisala kraav nr 119, 120 ja 104 on

jäetud olemasolevasse seisundisse. Kraavi 104 kinni ajamine algab kohast, kus kraavide 104 ja 120

(truubi T10 kohas) põhjakõrguste vahe on 1,6 m, teeäärse kraavi põhjaga on kõrguste vahe hoopis

3,0 m. Kraavi 104 kinniajamise kohas (viimasest paisust P104-3 ca 50 m ülesvoolu) maapind on

min 0,7 m madalam kui kraavi 119 põhi truubi T10 kohas.

▪ Kraav 129, 141, 120, 155, 173 jäävad olemasolevasse seisundisse vältimaks väljaspool

looduskaitseala olevale metsamassiivile mõju avaldamist.

▪ 168 (Lindi oja) lõigul kraavi 173 suubumiskohast (truubist T31 10 m ülesvoolu) kuni riigi poolt

korrashoitva ühiseesvooluni Lindi oja (VEE1121700) jääb olemasolevasse seisundisse vältimaks

Piiranguvööndis olevale metsamassiivile (kraavi 173 põhjapoolne ala) mõju avaldamist.

Tuginedes ülaltoodule võib järelduda, et negatiivne mõju taastamisala ümbritsevatele või läbivatele

teedele puudub.

Taastamisala paikneb mitmel maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu alal:

▪ Potsepa(PÜ-79) 6112170020120/001

▪ Potsepa(PÜ-79) 6112150030030/001

▪ Tõstamaa (PÜ-79) 6112150020010/002

▪ Tõstamaa (PÜ-79) 6112140020060/001

▪ Potsepa(PÜ-79) 6112180030080/001

Läänepoolse tööala piirist allavoolu algab eesvool Potsepa(PÜ-79) 6112170020120/001 ning Lindi soo

tööala piirist allavoolu algab riigi poolt korrashoitav ühiseesvool Lindi oja 6112170020000/001.

▪ Kraavid 150, 157, 154, 155 (läänepoolne lõik), 151, 153, 144, 143, 110, 109, 108, 249, 239, 250,

241, 248 jäävad olemasolevasse seisundisse seoses väljaspool objekti paiknevale

maaparandussüsteemi alale ja kraavivõrgule ning selle toimimisele mõju avaldamisega.

Taastamisalal paiknevad maaparandussüsteemid tuleb osaliselt maaparandussüsteemidest välja

arvata. Allavoolu paiknevate ja taastamisala vahelised kraavid ja eesvoolud jäetakse avatuks, seetõttu

puudub taastamistöödel maaparandussüsteemidele negatiivne mõju, toimimisvõime ei halvene.

Eesvooludes muutub vooluhulkade karakteristika, väheneb suurvee vooluhulk.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

52

Tabel 14. Taastamise mõjualasse jäävad maaomanikud

Jrk.

nr. Katastriüksuse nimi

Katastriüksuse

tunnus

Tegevusest

mõjutatud

maaomanikud

(alal/piirnev /

kaugemal, aga

tegevustest

mõjutatud)

Omanik

1 Audru metskond 100 82603:004:0187 alal RMK

2 Audru metskond 52 62401:001:2178 alal RKIK

3 Audru metskond 21 82603:002:0210 alal RMK

4 Audru metskond 101 82603:004:0188 alal RMK

5 Audru metskond 66 15905:004:0090 alal RMK

6 Uuehansu 15905:004:0008 alal RMK

7 Audru metskond 68 15905:004:0257 alal RMK

8 Audru metskond 124 15905:004:0671 alal RMK

9 Lindi looduskaitseala 2 15905:004:1044 alal RMK

10 Lindi looduskaitseala 4 15905:004:0617 alal RMK

11 Piiri 15905:004:0514 alal RMK

12 Lindi looduskaitseala 3 15905:004:1019 alal RMK

13 Lindi looduskaitseala 5 15905:004:0476 alal RMK

14 Audru metskond 178 15905:004:1045 alal RMK

15 Jaopi 15905:004:0493 piirnev eraomandis olev

16 Tiitsumetsa 15905:004:0282 piirnev eraomandis olev

17 Sooääre 62401:001:0395 piirnev Maa- ja Ruumiamet

18 Potsepa kruusakarjäär 62401:001:0763 väljaspool, kuid

ligipääs läbi kinnistu Maa- ja Ruumiamet

19 Hansumardi 15905:004:0134 piirnev eraomandis olev

20 Talsi-Rumma 15905:004:0580

väljaspool, kuid

juurdepääsutee on

kinnistu sees

eraomandis olev

21 Kiriku 82603:004:0058 ligipääs on kinnistu

sees eraomandis olev

22 Kurvi 15905:004:0415

juurdepääsutee

(Taltsi - Lindi tee) on

kinnistu sees

eraomandis olev

23 Tibitse 15905:004:0475

juurdepääsutee

(Taltsi - Lindi tee) on

kinnistu sees

eraomandis olev

24 Pehturi 15905:004:0260

juurdepääsutee

(Taltsi - Lindi tee) on

kinnistu sees

eraomandis olev

25 Riiva 15905:004:0127

juurdepääsutee

(Taltsi - Lindi tee) on

kinnistu sees

eraomandis olev

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

53

Tabel 15. Taastamise mõjualasse jääv infrastruktuur

Jrk.

nr. Teed (nimi) Tee number Tee liik Võimaliku mõju lühikirjeldus

1 Kõima-Seliste

kõrvalmaantee 19107 riigitee

Kraav 138, 133 ja osaliselt 131

jäävad olemasolevasse

seisundisse, truubist T2 läbivool

tagatud. Mõju on välistatud.

2 Karuga-Kõpu tee 1590705 metsatee

Teekraavid jäävad avatuks.

Projekteeritud 3 uut kraavilõiku

(251a, 251b, 251c) ning 2 kraavi

(252a, 252b) rekonstrueerimist

(voolusuuna muutmine). Kraav nr

119 ning osaliselt 120 ja 104 on

jäetud olemasolevasse

seisundisse. Mõju on välistatud.

3 Männikoja - Taltsi tee 8260730 metsatee

Teekraavid jäävad avatuks.

Äravoolu tagav kraav 153 ja 151

jäävad avatuks. Mõju on

välistatud.

4 Potsepa -Kõpu tee 1519706 metsatee

Teekraavid jäävad avatuks. Tee-

alune truup T4 jääb puutumata,

truubist allavoolu kraav 103 jääb

avatuks. Kraavil paiknev

koprapais mõju teele ei avalda.

Mõju on välistatud.

5 Maaparandussüsteemid

(nimi) Süsteemi kood Ehitise kood Võimaliku mõju lühikirjeldus

6 Potsepa(PÜ-79) 6112170020120 001

Potsepa ja Läänepoolse

tööaldest allavoolu asuv

maaparandussüsteemi kraavivõrk

jääb puutumata. Eesvool jääb

puutumata. Lindi soo piirikraavid

jäävad puutumata. Negatiivne

mõju puudub.

7 Potsepa(PÜ-79) 6112150030030 001

Väljaspool tööala kraavivõrk ja

olulised piirikraavid jäävad

puutumata, MPS toimimisele

negatiivne mõju puudub. Kraavid

suletakse Natura elupaikade

aladel.

8 Tõstamaa (PÜ-79) 6112150020010 002

Väljaspool tööala kraavivõrk jääb

puutumata, olulised piirikraavid

jäävad puutumata vältimaks MPS

kraavivõrgule ja selle toimimisele

mõju avaldamist. MPS

toimimisele negatiivne mõju on

välistatud.

9 Tõstamaa (PÜ-79) 6112140020060 001

Väljaspool tööala kraavivõrk jääb

puutumata. Kraavivõrgu

voolusuund on tööaladest eemale

(lääne suunas). Negatiivne mõju

puudub.

10 Potsepa(PÜ-79) 6112180030080 001

Väljaspool tööala kraavivõrk jääb

puutumata. Suletakse tööala

piires kraavivõrgust ülesvoolu

paiknevad kraavid 101 ja 102.

Negatiivne mõju puudub.

11 Lindi oja 6112170020000 001

Algab Lindi soo tööala piirist

allavoolu. Eesvool jääb

puutumata. Negatiivne mõju

puudub.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

54

6. LOODUSKAITSELISED PIIRANGUD

▪ Keskkonnaameti seisukohale 16.05.2025 nr 7-9/25/8425-2, sobilik aeg veerežiimi taastamistöödeks

1. august kuni 14. veebruar, kuid see aeg võib eri tööaladel mõningal määral varieeruda.

▪ Töid tuleb teostada vastavalt looduskaitseseadusele ja Lindi loodusala kaitsekorralduskavale 2017-

2026.

▪ Võimalusel tuleb kavandada liikumistrassid kaitsealuste liikide elupaikade kõrvalt ning vältida

metsaelupaigatüüpide ja vääriselupaikade kahjustamist.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

55

7. KOKKUVÕTE

Lindi looduskaitseala loodusliku veereziimi taastamise projekt (töö nr 25-11) on koostatud REK Projekt

OÜ poolt Riigimetsa Majandamise Keskuse tellimusel.

Lindi taastamisala pindala on 769,2 ha, mis asub Lindi looduskaitsealal Pärnu maakonnas, Pärnu linnas,

Kõima, Seliste, Lindi ja Kõpu külades. Tööala on jagatud viieks osaks ning need asuvad looduskaitseala

Metsa, Potsepa, Lindi, Kõima ja Lindi raba sihtkaitsevööndites ning Lindi ja Lindi raba piiranguvööndites.

Kavandatava kraavide sulgemise eesmärgiks on eelduste loomine kaitsealuste märgade

metsaelupaigatüüpide ning märgalaelupaikade veerežiimi seisundi looduslikumaks muutmiseks.

Taastamistööde kaugem eesmärk on loodusliku hüdroloogilise režiimi taastumine läbi vee viibeaja

pikendamise taastamisaladel. Samuti on eesmärgiks soodustada turbalasundi lagunemise pidurdamist

seal, kus seda leidub ning puistute tüübiomase struktuuri ja taimestiku säilimise ja kujunemise toetamine

kaitsealal. Ühtlasi on tegevuse eesmärgiks toetada Lindi looduskaitseala kaitse-eesmärkide

saavutamist. Taastamistööde kaasnevaks eesmärgiks on aidata kaasa I ja II kaitsekategooria

kaitsealuste liikide ja mitmete tööaladel levinud märgalade ning metsaelupaikadega seotud III

kaitsekategooria looma- ning taimeliikide elupaigakvaliteedi säilimisele Lindi looduskaitsealal.

Taastamisalaga seotud uurimistööd on teostatud septembris 2025.a. Uurimistööde aruandes on

esitatud põhjalik ülevaade teostatud töödest koos fotomaterjalidega.

Projekteeritud taastamistööd näevad ette alljärgnevad tööd:

▪ trasside mahamärkimine;

▪ puittaimestiku raie (sh tüveste kokkuvedu);

▪ koprapaisude likvideerimine;

▪ likvideeritavate truupide väljakaeve ja utiliseerimine;

▪ setteekraanide rajamine;

▪ kraavivallide likvideerimine;

▪ kraavide täitmine kohapealse pinnasega;

▪ pinnaspaisude ehitamine;

▪ Karuga-Kõpu tee teekraavide kaeve (uued kraavilõigud + olemasolevate läbi kaevamine);

▪ Olemasoleva kraavi hooldamine;

▪ Uute truupide ehitamine ja olemasolevate asendamine.

Trassid on projekteeritud selliselt, et oleks tagatud ligipääs ettenähtud tööde teostamiseks. Trassiraied

on ette nähtud sulgetavate kraavide kallastel kraavide servast ja liikumistrassidel, 5-6 meetri laiune

raietrass.

Kraavide sulgemise meetodid on lausaline kinniajamine, pinnaspaisude rajamine ning kombineeritud

meetod (kinniajamine + pinnaspaisud). Pinnaspaisud (projekteeritud kahe tüübiga pinnaspaisud, mis

erinevad üksteisest paisu pikkuse, laiuse ja kõrguse poolest) on projekteeritud ilma kraavivallideta

suletavatele kraavidele.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

56

Mõned taastamisalal asuvad või alaga piirnevad kraavid jäetakse osaliselt või täielikult sulgemata

seoses nende mõjuga ümbritsevale infrastruktuurile (riigi- ja metsateed), väljaspool objekti asuvale

maaparandussüsteemide kraavivõrgule ning eraomandis olevatele kinnistutele.

Põhilised kavandatud tööde koondmahud on järgmised:

▪ suletavate kraavide kogupikkus on 37,06 km;

▪ pinnaspaisude rajamise kogus on 135 tk;

▪ likvideeritavate kraavivallide kogupikkus on 33,85 km;

▪ ligipääsutrasside kogus on 21 tk + 10 tk ajutist ülepääsu;

▪ likvideeritavate truupide kogus on 15 tk; uute truupide kogus on 2 tk; asendatavate truupide kogus

on 2 tk;

▪ rekonstrueeritavaid kraave on kokku 0,26 km; uusi kraave on kokku 0,05 km; hooldatavaid kraave

on kokku 0,19 km.

▪ trassiraie pindala on 25,69 ha.

Töödega kaasneva negatiivse mõju minimeerimiseks on ette nähtud Potsepa taastamisala kirde- ja

edelaosas, samuti läänepoolse suurima lahustüki lõunaosas nagu ka Lindi soo tööala keskosas

taastamistööd teostada merikotka pesitsusvälisel ajal ehk ajavahemikus 1. august kuni 14. veebruar,

kui Keskkonnaamet ei sätesta teisiti.

Taastamistöödega kaasneva negatiivse mõju minimeerimiseks on ette nähtud taastamistööd mujal

teostada pesitsusvälisel ajal ehk ajavahemikus 16. juulist kuni 30. märtsini, kui kaitseala valitseja ei

sätesta teisiti.

Lähtuvalt Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirjast ja kehtivast kaitsekorralduskavast ning kaitseala kaitse-

eesmärkidest, on veerežiimi taastamisel valdavalt kas positiivne või neutraalne mõju kaitse-

eesmärkidele ja väärtustele. Veerežiimi taastamisega luuakse eeldused sookoosluste ja märgade

metsade seisundi säilimiseks ja paranemiseks. Seeläbi säilib pikas perspektiivis ka kaitsealuste liikide

soodne seisund nende elupaikade seisundi kvaliteedi paranemise või degradeerumise peatumise tõttu.

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

57

8. SUMMARY

The project for restoring the natural water regime in the Lindi Nature Reserve (job no. 25-11) was

prepared by REK Projekt OÜ on behalf of the State Forest Management Centre.

The Lindi restoration area covers 769.2 hectares and is located in the Lindi Nature Reserve in Pärnu

County, in the town of Pärnu and the villages of Kõima, Seliste, Lindi, and Kõpu. The work area is divided

into five parts, located in the Metsa, Potsepa, Lindi, Kõima, and Lindi bog conservation areas and the

Lindi and Lindi bog restriction areas.

The purpose of the planned closure of drainage ditches is to create conditions for restoring the natural

state of protected wet forest habitats and to make the water regime of wetland habitats more natural.

The long-term goal of restoration work is to restore the natural hydrological regime by extending the

water retention time in restoration areas. Another objective is to slow down the decomposition of peat

deposits where they occur and to support the preservation and development of the structure and

vegetation of forests in the protected area. A further objective is to support the achievement of the

conservation goals for the Lindi Nature Reserve. An additional goal of the restoration work is to

contribute to the preservation of the habitat quality of protected species in protection categories I and II,

as well as animal and plant species in protection category III associated with wetlands and forest habitats

common in several work areas of the Lindi Nature Reserve.

Research related to the restoration area was conducted in September 2025. The research report

provides a comprehensive overview of the work carried out, including photographic material.

The planned restoration work includes the following:

▪ marking of routes;

▪ felling of trees (including removal of logs);

▪ elimination of beaver dams;

▪ excavation and disposal of culverts to be removed;

▪ establishment of sedimentation screens;

▪ removal of ditch embankments;

▪ filling ditches with local soil;

▪ construction of embankments;

▪ digging ditches along the Karuga-Kõpu road (new ditch sections + digging through existing ones);

▪ mending ditches;

▪ construction of a new culvert; replacement of existing culverts.

The routes are designed to ensure access for the execution of the planned works. The clearing of routes

is planned along the edges of ditches that are to be closed and along traffic routes, with a clearing width

of 5 to 6 metres.

Methods for closing ditches include filling them in, constructing earth dams, and a combined method

(filling in + earth dams). Earth dams (designed as two types of earth dams, differing from each other in

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01.

TÖÖ NR 25-11

OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD

58

terms of dam length, width, and height) are designed for ditches that can be closed without

embankments.

Some ditches located in or bordering the restoration area will be left partially or completely open due to

their impact on the surrounding infrastructure (public and forest roads), the drainage system network

outside the site, and privately owned properties.

The main planned work volumes are as follows:

▪ the total length of the ditches to be closed is 37.06 km;

▪ the number of earth dams to be constructed is 135;

▪ the total length of the ditch embankments to be liquidated is 33.85 km;

▪ there are 21 access routes + 10 temporary crossings;

▪ 15 culverts will be removed, 2 culvert will be constructed and 2 culvert will be replaced;

▪ the total length of ditches to be reconstructed is 0.26 km; the total length of new ditches is 0.05 km;

the total length of ditches to be mended is 0.19 km;

▪ the area of the route clearing is 25.69 ha.

In order to minimise the negative impact of the work, restoration work is planned in the North-Eastern

and South-Western parts of the Potsepa restoration area, as well as in the Southern part of the largest

Western section and in the central part of the Lindi bog work area, during the non-nesting season of

white-tailed eagles, i.e. between 1 August and 14 February, unless otherwise specified by the

Environmental Board.

To minimise the negative impact of restoration work, restoration work is to be carried out elsewhere

during the non-nesting season, i.e. between 16 July and 30 March, unless otherwise specified by the

manager of the protected area.

Based on the protection regulations of the Lindi Nature Reserve, the current protection management

plan, and the protection objectives of the reserve, the restoration of the water regime will have a

predominantly positive or neutral impact on the protection objectives and values. Restoring the water

regime creates the conditions for preserving and improving the condition of bog ecosystems and wet

forests. This will also preserve the favourable status of protected species in the long term by improving

the quality of their habitats or halting their degradation.

Potsepa liivamaardla

Karuga-Kõpu tee 16001:001:0135

29. juuli 2025 1963-1989

Mõõtkava: 1:50000 X = 6473473, Y = 519415

X = 6454650, Y = 505376 X-GIS2. Maa- ja Ruumiamet. Kõik õigused kaitstud.

Tõstamaa (PÜ-79) 6112150020010/002

Tõstamaa (PÜ-79) 6112140020060/001

Potsepa(PÜ-79) 6112180030080/001

S

N

Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 28.07.2025 Katastriüksuste piirid: Maa- ja Ruumiamet 28.07.2025

LP1; 910 m

LP3; 135 m

LP4; 220 m

P107-1

P107-2

P107-3

P107-4

P104-1

LP11; 274 m

P246-1

P246-10

P247-1

LP12; 855 m

P103-1

P103-13

251c; h=1,4m; L=20m

252c; h=2,05m; L=26m

Taastamisala piir

Likvideeritav kraavivall

Piiranguvöönd

Sihtkaitsevöönd

Katastriüksuse piir, nimi ja tunnus

Kinnilükatav kraav numbri ja voolusuunaga

Paisuga suletav kraav numbri ja voolusuunaga

Ehitatav kraav numbri ja voolusuunaga

P107-1 Paisu number

Pais tüüp 1 Pais tüüp 2

Likvideeritav koprapais

Raadamistrass

LEPPEMÄRGID

Likvideeritav truup Olemasolevasse seisundisse jääv truup

Truubi nr ja iseloomustus

Olemasolev lahti jääv kraav numbri ja voolusuunaga

Olemasolev lahti jääv eesvool numbri ja voolusuunaga

Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool nimetuse ja voolusuunaga

Maaparandusehitise ringpiir Potsepa(PÜ-79)

6112150030030/001 Ehitise nimetus, kood ja MPS süsteemi kood

Maantee kaitsevöönd

Eratee

Olemasolev koprapais

Vääriselupaik Natura elupaigad

Mittelikvideeritav kraavivall Ligipääs, selle nr ja pikkus

LP1; 910 m

Metsatee Avalik tee

Rekonstrueeritav kraav numbri ja voolusuunaga

Nihutamisruumiga raadamistrass

Märkus: Raadamistrassi nihutamisruumi ala sees raiet tehakse minimaalses vajalikus mahus.

Lindi loodusala (EE0040326)

101

102

138

139

103

103

104

104

103

105

106

10 8107

109

110

11 1

11 2

113

11 4

11 4

115

116 117

118

119

12 0

121

12 2

123

12 4

124

125126

12 7

12 8

129

130

13 1

132

13 3

134

135

13 6

137

140 141

14 2

143

144

14 5

146

148

14 7

149

150

151

15 2

15 3

154

155

15 6

15 7

24 6

24 7

24 9

250104

25 2a

25 2b

104

254

25 3a

257

25 3b

25 5

25 6

25 8

25 2b

25 1a

25 1b

101

102

104

106

107

Lindi oja

105 T2 50PT8

T3 120PT10KOK

T4 120PT12KOK

T5 120BT6

T6 120BT6

T7 75BT7

T8 75BT6

T9 50BT6

T10 50BT7KOK

T11 50BT6

T12 75BT7

T13 75BT7

T14 50PT12

T15 50PT12

T16 30BT8

T17 30BT8

T18 40PT12

T19 60PT12

T20 30BT6

T21 40PT9

T22 50PT12

T23 50PT12

T24 50PT12

T25 40PT12KOK

T26 40PT9MAO

T27 60PT12KOK

T28 100TT12KOK

T47 80PT8KOK

T48 80PT8KOK

T55 30BT6

T1 50PT10

T1 50PT10MAO

LP13; 820 m

Läänepoolne tööala; 59,0 ha

Läänepoolne tööala; 297,0 ha

Läänepoolne tööala; 4,6 ha

ol.ol. h=1,3m; uus hmax=1,8m

ol.ol. h=1,2m; uus hmax=1,5m

AJ 2

AJ 1 Kraavist ajutine (ehitustöödeaegne) ülepääs ja selle nr

19107 Kõima-Seliste kõrvalmaantee

1590705 Karuga-Kõpu tee (metsatee)

1590706 Potsepa -Kõpu tee (metsatee)

1590706 Potsepa -Kõpu tee (metsatee)

1590706 Potsepa -Kõpu tee (metsatee)

8260323 Taltsi tee (avalik)

8260323 Taltsi tee (avalik)

8260730 Männikoja - Taltsi tee (metsatee)

8260323 Taltsi tee (metsatee)

8260721 Metskonna - Korstna tee (metsatee)

8260709 Taltsi vahtkonna tee

1590705 Karuga-Kõpu tee (metsatee)

1590705 Karuga-Kõpu tee (metsatee)

1590713 Kaelepa - Kivimäe tee (metsatee)

1590502 Kivimäe - Karuga tee (eratee)

1590713 Kaelepa - Kivimäe tee (eratee)

Ehitatav truup

T101 50PT12MAO

REG. nr: 14833287 Aadress: Salu tee 27, Lohkva küla, Luunja vald, 62207

e-mail: [email protected] tel: 55662152 www.rekprojekt.ee

MATER: MP0322-00, MU0322-00. MTR: EEP004306

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Joonise nr:Mõõtkava:Kuupäev:

Autor:

Vast. spets:

allkirjastatud digitaalselt

allkirjastatud digitaalselt

Töö nr:

Tellija:

VER nr:

M 1:5000 3.1 Taastamisala plaan ja alal planeeritavad tegevused-1

Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi

07/01/26

25-11

RMK

A. Glazatšev

A. Glazatšev

taastamise projekt

V01

AJ 3

AJ 5

AJ 4

LP17; 145 m

AJ 7

AJ 8

SE1 Ehitusaegne setteekraan numbriga

SE1

SE2

Eraomandis olev kinnistu, mis paikneb taastamisala läheduses

15905:001:0254 Vanatoa

15905:001:0306 Audru metskond 97

82603:004:0065 Sandra

62401:001:1734 Potsepa liivamaardla 1

62401:001:0764 Audru metskond 31215905:001:0158

Liivranna

15905:001:0166 Audru metskond 29

15905:001:0220

15905:004:0617 Lindi looduskaitseala 4

62401:001:0763 Potsepa kruusakarjäär

15905:001:0157 Karuga-Johani

Audru metskond 21

82603:004:0058 Kiriku

82603:004:0187 Audru metskond 100

15905:001:0159 Liivranna

62401:001:0385 Karulaane

82603:002:0210

82603:004:0187 Audru metskond 100

82603:004:0187 Audru metskond 100

Audru metskond 21 82603:002:0210

Audru metskond 21 82603:002:0210

82603:004:0261 Taltsi

82603:004:0272 8260323 Taltsi tee

82603:004:0057 Kiriku

82603:004:0269 Toa

82603:004:0262 Taltsi

82603:004:0230 Talsi-Rumma

82603:004:0187 Audru metskond 100

82603:004:0187 Audru metskond 100

15905:004:0134 Hansumardi

62401:001:2178 Audru metskond 52

82603:004:0171 8260323 Taltsi tee

LP2; 310 m

LP5; 120 m

P107-5

P107-6 P107-7

P107-8 P107-9

P104-2

P104-3

P104-5

P104-4

P246-2

P246-3

P246-4

P246-5

P246-8

P246-9

P247-2 P247-3

P247-4

P247-5 P247-6

P247-7 P247-8

P103-2

P103-3

P103-4

P103-5

P103-6

P103-7

P103-8

P103-9

P103-10

P103-11

P103-12

P1 03

-1 4

P1 03

-1 5

P1 03

-1 6

P1 03

-1 7

P1 03

-1 8P1

03 -1

9

P1 03

-2 0

P1 03

-2 1

Eraomandis olev kinnistu, mille osas kinnistu omanik planeeritud töid ei kooskõlastanud

Asendatav truup

Hooldatav kraav numbri ja voolusuunaga301

LP20; 156 m

LP21; 298 m

Pais tüüp 3

Riigiteelt ajutine mahasõit nr 1; km 6,706

Riigiteelt ajutine mahasõit nr 2; km 4,054

Riigiteelt ajutine mahasõit ja km punkt, mille kohta on vajalik taotlus ja leping

Riigiteelt olemasolev mahasõit km 6,730

Potsepa liivamaardla

Potsepa(PÜ-79) 6112150030030/001

Potsepa(PÜ-79) 6112170020120/001

S

N

Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 28.07.2025 Katastriüksuste piirid: Maa- ja Ruumiamet 28.07.2025

REG. nr: 14833287 Aadress: Salu tee 27, Lohkva küla, Luunja vald, 62207

e-mail: [email protected] tel: 55662152 www.rekprojekt.ee

MATER: MP0322-00, MU0322-00. MTR: EEP004306

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Joonise nr:Mõõtkava:Kuupäev:

Autor:

Vast. spets:

allkirjastatud digitaalselt

allkirjastatud digitaalselt

Töö nr:

Tellija:

VER nr:

M 1:5000 3.2 Taastamisala plaan ja alal planeeritavad tegevused-2

Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi

07/01/26

25-11

RMK

A. Glazatšev

A. Glazatšev

taastamise projekt

V01

P107-1

P107-2

P107-3

P107-4

LP6; 140 m

LP7; 590 m

P180-1

P180-2

P181-1

P181-2

P181-3

P185-4

P185-3

LP8; 715 m

P165-1

P163-2

P163-1

P219-2 P219-3 P219-4

LP9; 70 m

P218-1

P218-3

P218-2

P218-4

P211-1

P211-2

P211-3

LP10; 310 m

P225-1P228-1 P245-1

LP11; 274 m

P224-1

P232-1

P237-1

P2 34

-2

P2 35

-1

P2 42

-1

P246-1

P246-10

P247-1

LP12; 855 m

P185-2

P219-1

P185-1

Taastamisala piir

Likvideeritav kraavivall

Piiranguvöönd

Sihtkaitsevöönd

Katastriüksuse piir, nimi ja tunnus

Kinnilükatav kraav numbri ja voolusuunaga

Paisuga suletav kraav numbri ja voolusuunaga

Ehitatav kraav numbri ja voolusuunaga

P107-1 Paisu number

Pais tüüp 1 Pais tüüp 2

Likvideeritav koprapais

Raadamistrass

LEPPEMÄRGID

Likvideeritav truup Olemasolevasse seisundisse jääv truup

Truubi nr ja iseloomustus

Olemasolev lahti jääv kraav numbri ja voolusuunaga

Olemasolev lahti jääv eesvool numbri ja voolusuunaga

Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool nimetuse ja voolusuunaga

Maaparandusehitise ringpiir Potsepa(PÜ-79)

6112150030030/001 Ehitise nimetus, kood ja MPS süsteemi kood

Maantee kaitsevöönd

Eratee

Olemasolev koprapais

Vääriselupaik Natura elupaigad

Mittelikvideeritav kraavivall Ligipääs, selle nr ja pikkus

LP1; 910 m

Metsatee Avalik tee

Rekonstrueeritav kraav numbri ja voolusuunaga

Nihutamisruumiga raadamistrass

Märkus: Raadamistrassi nihutamisruumi ala sees raiet tehakse minimaalses vajalikus mahus.

Lindi loodusala (EE0040326)

103

10 8107

109

158

159

160

16 1

16 2

16 3

16 3

164

16 5

166

167

16 8

(L in

di o

ja )

16 8

(L in

di o

ja )

169

170

171

17 2

173

174

175

176

177

178

179

180

181

182

183

184

185

186

187

188

189

190a

190c

190b

190a

19 1

191

192

19 3

19 4

195 196

226

19 719

8

199

20 0

201

202

203

204

20 5

206

207

208

20 9

210

21 1

21 2

213

214

215

216 21

7

218

21 9

22 0

22 1

22 2

22 322

4 22

5

227

22 8

22 9

230231

23 2

23 2

233

234

35236

237

23 8

239

24 0

24 1

242

24 3

244

24 5

24 6

24 7

24 8

24 9

250

101

102

104

106

107

Lindi oja

105

T3 120PT10KOK

T21 40PT9

T29 50BT8

T30 30PT8 veeviimar

T31 30BT8

T34 50BT7

T35 30BT7

T36 30BT6

T37 75BT5

T38 40PT8 veeviimar

T39 50PT10

T40 50PT10MAOK

T41 40PT10

T42 30BT6

T43 50PT8

T44 40PT10MAOK

T45 60PT9MAOK

T46 30BT6

T47 80PT8KOK

T48 80PT8KOK

T49 80PT10KOK

T50 30BT6

T51 50PT2

T52 30BT6

T53 50BT8

T54 30BT6

T55 30BT6

T1 50PT10MAO

Lindi soo tööala; 194,5 ha

Potsepa tööala; 214,1 ha

EESVOOL Potsepa(PÜ-79) 6112170020120/001

EESVOOL Potsepa(PÜ-79) 6112170020120/001

EESVOOL Potsepa(PÜ-79) 6112170020120/001

VEE1121700 Lindi oja

6112170020000/001

VEE1121700 Lindi oja 6112170020000/001

idapoolse trassi laius 3 m (valli likv-ks)

LP14; 225 m

LP15; 303 m

LP16; 670 m

AJ 1

AJ 2

AJ 1 Kraavist ajutine (ehitustöödeaegne) ülepääs ja selle nr

19107 Kõima-Seliste kõrvalmaantee

1590064 Kuljuse tee

1590706 Potsepa -Kõpu tee (metsatee)

8260323 Taltsi tee (avalik)

8260323 Taltsi tee (avalik)

8260709 Taltsi vahtkonna tee

8260714 Taltsi - Lindi tee (metsatee)

8260714 Taltsi - Lindi tee

8260714 Taltsi - Lindi tee (eratee)

8260714 Taltsi - Lindi tee (eratee)

8260714 Taltsi - Lindi tee (eratee)

metsatee

Ehitatav truup

AJ 9

LP18; 492 m

AJ 10

AJ 11

SE1 Ehitusaegne setteekraan numbriga

SE1

SE3

SE4

SE5

SE6

SE7

SE8

Eraomandis olev kinnistu, mis paikneb taastamisala läheduses

15905:004:0423 Tiido-Enna

15905:004:0675 Maantee

15905:004:0634 Tõnado-Kase

15905:004:0178 Kalda

15905:004:0973 Kubja

15905:004:0432 Tiido-Jüri

16001:001:0079 Ubasalu15905:001:0034

Potsepa liivamaardla

82603:004:0065 Sandra

15905:004:0070 Lembitumetsa

15905:004:0521 Kotka-Metsa

15905:004:0829 Anni

15905:004:0099 Loonametsa

15905:004:0090 Audru metskond 66

15905:004:0478 Soone

15905:004:0372 Koplimetsa

15905:004:0215 Potsepa liivamaardla

15905:004:0350 Uusi

15905:004:0231 Savi

15905:004:0994 Audru metskond 99

15905:004:0488 Reielimetsa

15905:004:0549 Luhametsa

15905:001:0039 Perso

15905:004:0741 Anni

15905:004:1013 Rabapõllu

15905:001:0127 Potsepa liivamaardla

15905:004:1045 Audru metskond 178

15905:004:0418 Kukeseene

15905:004:0496 Reielivõsa

15905:004:0468 Metsa

15905:004:0352 Uusi

15905:004:0298 Tamme

15905:004:0987

15905:004:0495 Lepikupõllu

15905:004:0187 Humala

15905:004:0396 Kopli

15905:004:0632 Tõnado-Männi

15905:001:0046 Reinu

15905:004:0301 Mariini

15905:004:0617 Lindi looduskaitseala 4

15905:004:0342 Tominga

15905:004:0655 Audru metskond 15

15905:004:0526 Lindi-Lahe

15905:004:0619 Jahilossi

15905:004:0286 Karu

15905:004:0633 Kilingu

15905:001:0304 Potsepa

Tiido-Enna

82603:004:0188 Audru metskond 101

15905:004:0519 Lindi-Ranna

15905:004:0202 Lepikumetsa

15905:004:0601

15905:001:0040 Jürimetsa

15905:004:0084 Põdrametsa

15905:004:0344 Rebase

62401:001:1640 Jõeääre

15905:004:0264 Jõnsi

15905:004:1031 Passipere

82603:004:0058 Kiriku

15905:001:0125 19107 Kõima-Seliste tee

82603:004:0187 Audru metskond 100

15905:004:0777

15905:004:0299

15905:004:0916 Vahtra

15905:004:0972 Kubja

15905:004:0216 Potsepa liivamaardla

15905:004:0855 Vahtramäe

15905:001:0170 Kaalukoja

15905:004:0917

62401:001:0762 Potsepa liivakarjäär

15905:004:0269 Sauli

15905:004:0911 Lauda

15905:001:0302 Audru metskond 125

82603:004:0188 Audru metskond 101

15905:004:0288 Karu

15905:004:0415 Kurvi

15905:004:0331 Aasa

15905:004:0443 Tiido-Urve

15905:004:0525 Lindi-Lahe

15905:004:0083 Tänavametsa

15905:004:0262 Pehturi

15905:004:0620 Lepa

15905:004:0480 Välja

15905:004:0494 Lepikupõllu

15905:004:0243 Käära

15905:004:0611 Lauri

15905:004:0435 Muhumetsa

15905:004:0272 Laane

15905:004:0224 Kirsi

15905:004:0434 Muhu

15905:004:1042 Audru metskond 188

15905:004:0986 Pilli

15905:004:0723 Sarapuu

15905:004:0134 Hansumardi

15905:004:0832 Kivimetsa

15905:004:0271 Laane

15905:004:0514 Piiri

15905:004:0603 Kadaka

15905:004:0318 Reinu

15905:004:0256 Altmardi

15905:004:0287 Karu

15905:004:0493 Jaopi

15905:004:0809 Künnapu-Metsa

15905:004:0126 Riiva

16001:001:0031 Rebasepõllu

15905:004:0307 Kullerkupu

15905:004:1002 Kammimetsa

15905:004:0442 Tiido-Urve

15905:004:1011 Muhupõllu

15 90

5: 00

4: 10

44

Li nd

i lo od

us ka

its ea

la 2

15905:004:0360 Jõemetsa

15905:004:0319 Reinu

15905:004:0069 Aadumadise

15905:004:0682 Marduna

15905:004:0261 Pehturi

15905:004:0487 Reielimetsa

15905:004:0492 Jaopi

15905:004:0800 Pillimetsa

15905:004:0087 Matsitoa

82603:004:0251 Audru metskond 120

15905:004:0351 Uusi

15905:004:0127 Riiva

15905:004:0808 Künnapu-Karjamaa

15905:004:0320 Pärnametsa

15905:004:0417 Mari

15905:004:0361 Vimmametsa

82603:004:0261 Taltsi

15905:004:0672 Auli

Pilli

62401:001:0395 Sooääre

15905:004:0998 Oja

15905:004:0691 Kuninga

15905:004:0282 Tiitsumetsa

15905:004:0186 Vanatoa

15905:004:0260 Pehturi

82603:004:0272 8260323 Taltsi tee

15905:004:0681 Võsaste

15905:004:0609 Lauri

15905:004:0425 Puru

15905:004:0302 Mariini

82603:004:0057 Kiriku

15905:004:1019 Lindi looduskaitseala 3

15905:004:0671 Audru metskond 124

15905:004:0257 Audru metskond 68

15905:004:0476 Lindi looduskaitseala 5

15905:004:0422

15905:004:0472 Kaunismäe

15905:004:0547 Kuljuse

15905:004:0303 Sepamaa

16001:001:0036 Kuljusepõllu

15905:004:0602 Kadaka

82603:004:0269 Toa

Kadaka

15905:004:0648 Paiso

15905:004:0740 Anni

82603:004:0262 Taltsi

15905:004:0993 Rehemetsa

16001:001:0035 Ojapõllu

15905:004:0580 Allika

15905:004:0475 Tibitse

15905:004:0179 Jõe

82603:004:0230 Talsi-Rumma

82603:004:0270 Toa

15905:004:0242 Käära

82603:004:0271 Kuusemetsa

15905:004:1010 Tõnise

Masti

15905:004:1043 Lindi looduskaitseala 1

15905:004:0622 Kolmnurga

15905:004:0646 Laaso

62401:001:1242

15905:004:0008 Uuehansu

15905:004:0695 Kiviränga

82603:004:0188 Audru metskond 101

82603:004:0188 Audru metskond 101

82603:004:0187 Audru metskond 100

15905:004:0134 Hansumardi

15905:004:0618 Liivaaugu

82603:004:0171 8260323 Taltsi tee

P107-5

P107-6 P107-7

P107-8 P107-9

P211-4

P211-5

P217-1 P217-2

P225-2

P225-3

P225-4

P225-5

P225-6

P228-2

P228-3

P228-4

P228-5

P228-6

P228-7

P228-8

P2 27

-1

P2 27

-2

P2 27

-3

P2 27

-4

P2 27

-5

P2 27

-6

P224-2

P224-3

P224-4

P232-2

P232-3

P232-4

P232-5

P232-6

P237-2

P237-3

P237-4

P237-5

P237-6

P237-7

P2 34

-1

P2 42

-2

P2 42

-3

P2 42

-4 P2

42 -5

P2 42

-6

P242-7P243-1 P243-2

P243-3P243-4P243-5

P246-2

P246-3

P246-4

P246-5

P246-6

P246-7

P246-8

P246-9

P247-2 P247-3

P247-4

P247-5 P247-6

P247-7 P247-8

Eraomandis olev kinnistu, mille osas kinnistu omanik planeeritud töid ei kooskõlastanud

T102 40PT10MAO

T32 80PT9MAOK

Asendatav truup

Hooldatav kraav numbri ja voolusuunaga301

Hooldatav kraav nr 301

LP19; 218 m

T33 40PT9MAO

16 8

(L in

di o

ja )

Pais tüüp 3

P162-1

P162-2

ol.ol.mullavallis läbivooluavad

ol.ol.mullavallis läbivooluavad

Riigiteelt ajutine mahasõit nr 2; km 4,054

Riigiteelt ajutine mahasõit nr 2; km 4,054

Riigiteelt ajutine mahasõit ja km punkt, mille kohta on vajalik taotlus ja leping

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Andrei Glazatšev

REK Projekt OÜ

[email protected]

Teie 19.03.2026

Meie 02.04.2026 nr 7.1-2/26/2660-4

Lindi LKA loodusliku veerežiimi taastamise

projekti kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonnas Pärnu linnas ning Kõima,

Seliste, Lindi ja Kõpu külades asuva Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi taastamise

projekti, mille tööalad piirnevad põhjast riigiteega nr 19107 Kõima-Seliste tee km 4,00 – 7,20

ja lõunast riigiteega nr 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee km 17,24 – 20,64 (min kaugus ca

750 m).

Riigitee nr 19107 maaüksuselt on planeeritud tööalale ligipääsud: km 6,73 (LP1, olemasolev), km

6,706 (LP3) ja km 4,054 (LP9) ning tee kaitsevööndis km 7,12 kraavi nr 139 sulgemine.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja

lg 4 ning Transpordiameti põhimääruse KOOSKÕLASTAME REK Projekt OÜ töö nr 25-11

„Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi taastamise projekt V01“.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 19107 teelõik km 0,00 – 4,258 on pindamistööde objekt 2026. aastal. Tuleb

arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast ning riigitee

konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

2. Tööaladele ligipääsude LP3 ja LP9 kasutamise soovi korral esitada Transpordiametile

taotlus ajutise mahasõidu rajamiseks [email protected]. Taotlus lepingu

sõlmimiseks esitada vähemalt kuu aega ennem soovitud ristumiskoha ehitamise alustamist.

3. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega

selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada

mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik

liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek.

4. Riigiteel ehitustehnika maha- ja pealelaadimisel või muul viisil tee ja/või liiklejate

ohustamisel tuleb taotleda asjast huvitatud isikul Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3

kohane liiklusvälise tegevuse luba ning näha ette abinõud teekatte kaitsmiseks. Loa

taotluse vorm on leitav https://transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-piirangud-ma.

Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada

kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Riigiteed ega selle korrakohast

kasutamist ei ole lubatud ohustada.

2 (2)

5. Kraavi 139 sulgemise ning raietrasside rajamisel tekkinud jäätmeid ei tohi riigitee teemaal

ladustada ega planeerida teemaa piires.

6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“

kvaliteedinõuetele.

7. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel

näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele

sõitmist.

8. Lubade (ehitusteatis, ehitusluba) menetlusse palume kaasata Transpordiameti (EhS § 36 lg 5,

§ 42 lg 7).

9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi

ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud

korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Taastamisala plaan ja alal paleeritavad tegevused (2)

Seletuskiri

Ruth Koppel

59127652, [email protected]