Süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetuse andmise tingimused ja kord

MÄÄRUS

22.08.2023 nr 54

Süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide

toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetuse andmise

tingimused ja kord.

(2) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet

ja dokumente esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse

registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas. Kui

selles keskkonnas ei ole asjakohase dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument

elektrooniliselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused

(1) Toetuse andmise eesmärk on stimuleerida suurema lisandväärtusega toodete, teenuste,

tehnoloogiate loomist ja nende eksporti ning kasvatada süvatehnoloogia iduettevõtjate

äriarendusteadmisi ja -oskusi.

(2) Toetuse andmise tulemusena:

1) paranevad süvatehnoloogia iduettevõtja teadmised äri arendamisest;

2) paranevad süvatehnoloogia iduettevõtja võimalused katsetada oma lahenduse toimivust

potentsiaalsete klientidega;

3) kasvavad süvatehnoloogia iduettevõtja võimalused siseneda rahvusvahelisele turule.

§ 3. Vähese tähtsusega abi

(1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus),

tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

2

(2) Määrust ei kohaldata vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud

juhtudel ning ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on

tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi

tagasimaksmiseks on täitmata.

§ 4. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) süvatehnoloogia iduettevõtja – ettevõtja, kes arendab tehnoloogiaid, mida iseloomustab

aeganõudev ja kapitalimahukas arendustegevuse protsess ning suurem teadmatus ja äririsk selle

tehnoloogia paikapidavuse või rakendatavuse pärast;

2) jätkusuutlikkuse põhimõtete juurutamine – organisatsiooni arendamine, lähtudes keskkonna-,

sotsiaalsetest ja äriühingu juhtimise aspektidest.

§ 5. Toetuse rakendamine ja vaidemenetlus

(1) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, taotluse osalise rahuldamise, rahuldamata

jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning väljamakseid ja järelevalvet teeb Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

(3) Vaide esitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele esindusõiguslik isik digitaalselt

allkirjastatuna e-posti teel.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras.

2. peatükk

Toetuse andmise tingimused

§ 6. Toetatavad projektid ja tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille eesmärk on soodustada iduettevõtja tegevuse laienemist

rahvusvahelisele turule.

(2) Toetatakse järgmisi tegevusi:

1) toote, teenuse või tehnoloogia rahvusvahelise turusobivuse järeleproovimine ning sellega seoses

esmase tagasiside küsimine potentsiaalsetelt klientidelt;

2) toote- ja teenusekontseptsiooni nõudluse katsetamine või esmase uuringu tegemine võimalike

klientide seas;

3) testturundus sihtturul;

4) rahvusvahelistumise strateegia koostamine;

5) rahvusvahelise kasvu rahastamise analüüs;

6) juhtimise, hea praktika ja organisatsiooni arendamine rahvusvahelise kasvu toetamiseks ning

selleks vajalike jätkusuutlikkuse põhimõtete juurutamine;

7) rahvusvahelise investori otsimine;

8) intellektuaalomandi õiguste ja patendi analüüsi tegemine;

9) toote, teenuse või tehnoloogia rahvusvahelistumisele suunatud regulatsioonidega vastavuse

tagamise teenused.

3

(3) Toetust antakse projektile, mille elluviimine aitab kaasa § 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste

saavutamisse.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks taotleja vajalik

ja põhjendatud kulu, mis on tehtud kooskõlas määrusega ning vastab järgmistele tingimustele:

1) kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse projekti abikõlblikkuse

perioodil;

2) kulu on projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud, proportsionaalne ja seda on

taotluses üksikasjalikult kirjeldatud;

3) kulu on tõendatud kuludokumendiga ja kulu eest on tasunud toetuse saaja;

4) kulu kajastub toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, on eristatud muudest kuludest ja

kontrollitav ning kulude kajastamine finantsarvestuses vastab raamatupidamise seadusele.

(2) Abikõlblikud on järgmised kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse

rahuldamise otsusele:

1) projekti heaks töötavate töötajate, juhatuse liikmete töötasu ja sellega seotud seadusest

tulenevad maksud ja maksed;

2) lähetuskulud ja päevaraha tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele mittekuuluva

piirmäära ulatuses, transpordi- ja majutuskulud ning reisikindlustuskulu;

3) teenuste sisseostmise kulud;

4) ürituste, seminaride ja koolituste korraldamise ja osalemise kulud, välja arvatud

erisoodustusmaksud.

(3) Töötasu ja juhatuse liikme tasu on abikõlblik kui tööleping, juhatuse liikme leping või

ametijuhend sisaldab projektiga seotud tööülesannete loetelu, projektiga seotud tööaja osakaalu ja

makstava töötasu suurust.

(4) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:

1) laenuintress;

2) panga teenustasu;

3) mitterahaline kulu;

4) iduettevõtja üldkulu;

5) sularahas tasutud kulu;

6) käibemaks;

7) kulu, mis on hüvitatud kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu või teistest

välisvahenditest;

8) kulu, mis on tekkinud tehingust, mille toetuse saaja on teinud isikuga, kes on tulumaksuseaduse

§ 8 lõike 1 tähenduses toetuse saajaga seotud isik;

9) isikliku sõiduvahendi kasutamise kulu ja tulumaksuseadusega kehtestatud maksuvaba piirmäära

ületav lähetuse päevaraha ja isikliku sõiduvahendi kasutamise kulu;

10) tasu, mida makstakse töötajale ja juhatuse liikmele lisaks lõike 2 punktis 1 sätestatud töötasule,

samuti puhkusetasu ja seaduse kohaselt tööandja makstav haigushüvitis;

11) õigusabikulu, trahv, viivis, kahjuhüvitis ja rahaline karistus ning kohtukulu.

§ 8. Toetuse suurus ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 50 000 eurot.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 75 protsenti abikõlblikest kuludest.

4

(3) Omafinantseering peab katma osa, mida toetusest ei hüvitata.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest või taotluses märgitud ja taotluse

rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ja lõppeb taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud kuupäeval. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 12 kuud.

(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kolme kuu võrra

mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse andmise

eesmärkidega. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise korral võib tegevused ellu viia lõikes 2

sätestatust pikema perioodi jooksul.

(4) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja

teinud toetuse saajale viimase väljamakse.

(5) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste

elluviimiseks enne taotluse esitamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda äriregistrisse kantud süvatehnoloogia iduettevõtjast äriühing, kes on

taotlemise hetkel tegutsenud kuni viis aastat ja kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr

651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) lisa I artikli 2 lõigetes 2

ja 3 sätestatud kriteeriumitele.

(2) Taotleja meeskonnas peab toetuse taotlemise hetkel olema täidetud kaks täiskoormusega

töökohta.

(3) Taotlejal on projekti elluviimiseks olemas omafinantseering.

(4) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) tema maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või maksuvõlg on ajatatud;

2) taotleja on taotluse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses

sätestatud maksudeklaratsioonide ning majandusaasta aruande esitamise kohustuse;

3) kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed

tasutud tähtajaks;

4) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud

pankrotiotsust;

5) taotlejale jooksval ja kahel eelnenud majandusaastal antud vähese tähtsusega abi koos taotletava

toetusega ei tohi ületada 200 000 eurot;

6) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi

talle jooksval ja kahel eelnenud majandusaastal antud vähese tähtsusega abi koos taotletava

toetusega ületada 100 000 eurot;

5

7) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,

26.04.2012, lk 8‒13) tähenduses, ei tohi talle jooksval ja kahel eelnenud majandusaastal komisjoni

määruse (EL) nr 360/2012 ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva

määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot.

(5) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid.

(6) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud

kumuleerimisreeglitest.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja vormil;

2) taotlus vastab määruse nõuetele;

3) projekti keskne tegevus on äriarendus ja rahvusvahelise kasvu kavandamine.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet, andmeid, dokumente ja kinnitusi:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti nimi, eesmärgid, oodatavad tulemused ja väljundid;

3) projekti meeskonna liikmete nimekiri, nende vastutusvaldkonnad ja kompetentsid;

4) projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev;

5) projekti eelarve ja taotletava toetuse suurus ning omafinantseeringu summa;

6) ettemakse kasutamise soovi korral ettemakse summa, mis põhineb tegevuste elluviimise

ajakaval ja kulude tekkimise prognoosil;

7) projekti sisukirjeldus, tegevus- ja ajakava;

8) kuni kolme minuti pikkune videotutvustus projekti ideest ja meeskonnast;

9) kinnitus taotleja vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõuetele;

10) tõendus omafinantseeringu olemasolu kohta;

11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult

vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada;

12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa

avalikustatakse;

13) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

14) kas taotleja on projektile või projekti üksikule tegevusele saanud toetust kohaliku omavalitsuse

üksuse, riigi või Euroopa Liidu või teistest välisvahenditest;

15) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

§ 12. Taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teavitab enne taotlusvooru avamist taotluste

rahastamise eelarvest, taotluste vastuvõtmise alustamise kuupäevast ja vooru kestusest oma

veebilehel, kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on 45 tööpäeva alates taotluste esitamise tähtpäevast.

(4) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotleja ja

taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

6

(5) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel või hindamisel avastatakse puudusi või

vajatakse selgitusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks või

selgituste andmiseks kuni kümme tööpäeva. Selle ajavahemiku võrra pikeneb taotluse

menetlemise tähtaeg.

(6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on

täidetud kõik määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded.

§ 13. Taotluse hindamine ja kriteeriumid

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

(2) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised:

1) projekti oodatav mõju ettevõtja äriliste eesmärkide saavutamisele – 40 protsenti koondhindest;

2) projekti elluviiva meeskonna kogemused – 30 protsenti koondhindest;

3) projekti tegevuskava ja eelarve – 20 protsenti koondhindest;

4) projekti mõju jätkusuutlikkuse põhimõtete juurutamisele – kümme protsenti koondhindest.

(3) Taotlusi hinnatakse lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel nelja palli skaalal, kus

hinne null on mitterahuldav ja neli suurepärane.

(4) Taotluste hindamise juhise koostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kooskõlastades

selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Juhise avalikustab Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.

(5) Taotluse koondhinne kujuneb antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 2 loetletud

hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid. Koondhinnete alusel moodustatakse vastavalt taotluse

hindamise juhisele pingerida.

§ 14. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus.

(2) Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab

järgmistele tingimustele:

1) on § 13 lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5;

2) ei ole üheski § 13 lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud hindeks 0;

3) mille rahastamise summa ei ületa § 13 lõike 5 kohaselt moodustatud pingerea alusel

taotlusvooru eelarvet.

(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud taotleja nõusolekul ning tingimusel, et projekti

eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral, järgmistel juhtudel:

1) taotluse rahaline maht ületab vooru taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi või

2) kõik projekti tegevused ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetussummat, projekti tegevusi

ja nendega saavutatavaid tulemusi.

(4) Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:

1) toetuse saaja nimi, registrikood ja projekti nimi ja number;

2) otsuse kuupäev, number ja otsuse tegija;

3) toetuse saaja õigused ja kohustused;

7

4) projekti eesmärk ja oodatav tulemus;

5) projekti kogumaksumus, toetuse ja omafinantseeringu summa;

6) toetuse kasutamise tingimused;

7) ettemakse saamise tingimused;

8) toetuse maksmise tingimused ja kord;

9) projekti abikõlblikkuse periood;

10) toetuse saaja aruandluskohustus;

11) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimused ja kord ning taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise alused;

12) otsuse muutmise tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve

tegemiseks;

13) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele;

2) taotleja ei ole § 12 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;

3) vähemalt ühe § 13 lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on null punkti;

4) taotluse koondhinne on alla 2,5 punkti;

5) paragrahvi 13 lõikes 5 nimetatud pingerea alusel ei mahu taotluste rahastamise eelarvesse;

6) taotlust ei ole võimalik vastavalt lõikes 3 sätestatud tingimustele osaliselt rahuldada.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) taotleja nimi, registrikood ja projekti nimi;

4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;

5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

6) otsuse vaidlustamise kord.

(7) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale

kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

4. peatükk

Aruannete esitamise, toetuse maksmise ja tagastamise tingimused ning toetuse saaja ja

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused

§ 15. Aruannete esitamine

(1) Kui projekti abikõlblikkuse periood kestab kuus kuud või vähem, esitab toetuse saaja

lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

(2) Kui projekti abikõlblikkuse periood kestab kauem kui kuus kuud, esitab toetuse saaja

vahearuande taotluse rahuldamise otsuses määratud perioodi kohta 30 kalendripäeva jooksul

nimetatud perioodi lõppemisest arvates, ja lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

(3) Aruandeperioodi kestus ja aruannete esitamise tähtpäevad määratakse taotluse rahuldamise

otsuses.

(4) Aruanded sisaldavad projekti tegevuste kirjeldust, teavet projekti tulemuste saavutamise või

mittesaavutamise kohta, ülevaadet toetuse kasutamise kohta kululiigi kaupa, projektiga seotud

kulude väljavõtet ja toetuse saaja hinnangut projekti edenemisele ning olulisematele tulemustele.

8

(5) Koos vahearuande ja lõpparuandega esitatakse maksetaotlus.

(6) Vahearuande ja lõpparuande vormid teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

kättesaadavaks § 1 lõikes 2 nimetatud keskkonnas ja oma veebilehel.

§ 16. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse toetuse saajale vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse alusel vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele.

(2) Toetuse maksmise eeldused on järgmised:

1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine;

2) kõigi projekti raames tehtud kulude tasumine toetuse saajale kuuluvalt pangakontolt;

3) taotletava kulu summa peab olema käibemaksuta vähemalt 50 eurot;

4) vahe- või lõpparuande kinnitamine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt.

(3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlust 30 tööpäeva selle esitamisest

arvates. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatab Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus sellest viivitamata toetuse saajale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks

tähtaja. Maksetaotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

(4) Toetuse saaja võib taotleda ettemakset, avaldades selleks soovi taotluses. Maksimaalne

ettemakse summa on kuni 70 protsenti abikõlblikest kuludest. Ettemakse saamiseks näitab toetuse

saaja taotluses ettemakse täpse summa, mis põhineb tegevuste elluviimise ajakaval ja kulude

tekkimise prognoosil. Ettemaksete tegemise korral ei kohaldata lõikeid 1–3.

(5) Ettemakse kasutamise kohta annab toetuse saaja aru vahe- ja lõpparuandes koos nõutud

abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentidega, lähtudes lõikes 2

sätestatud nõuetest.

(6) Kui toetuse saaja ei tõenda ettemakse kasutamist vahearuandes ja lõpparuandes, on ta

kohustatud ettemakse tagastama.

(7) Ettemakset saab taotleda üks kord projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse algatusel või

toetuse saaja esitatud taotluse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse saaja taotluse alusel Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.

(3) Kui toetuse saaja taotleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist, keeldub Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus sellest, kui:

1) soovitud muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi tõenäoliselt võimalik saavutada

või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärgile;

2) soovitud muudatus on VTA määrusega vastuolus;

3) soovitud muudatuse tõttu ületatakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet;

4) soovitud muudatus ei ole kooskõlas määruses sätestatud toetuse saamise või kasutamise

tingimustega.

9

(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust

saavutada ja muudatus on põhjendatud.

(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või

täielikult kehtetuks, kui esineb § 20 lõikes 1 nimetatud alus toetus tagasi nõuda.

§ 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada toetuse taotlemise ja kasutamise kohta Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja nõuandeid.

(2) Toetuse saaja kohustub:

1) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsuse ja määrusega;

2) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõudmisel informatsiooni, aruanded ja kulude

tekkimist tõendavaid dokumente ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks;

3) võimaldama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet

toetuse kasutamise üle ning osutama järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi;

4) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente ja materjale kümme aastat

alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

5) teavitama viivitamata kirjalikult Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist esitatud

andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste

täitmist, sealhulgas teavitama aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja

ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse

lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või

avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

6) teavitama toetuse kasutamisest avalikkust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse etteantud

viisil;

7) osalema Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse korraldataval intellektuaalomandi

teabepäeval;

8) tagastama toetuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel.

§ 19. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus:

1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;

2) kontrollida toetuse saaja kuludokumente ja projekti tegevuste elluviimist, viibida toetuse saaja

territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja materjale.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on kohustus:

1) teha taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel

kättesaadavaks;

2) nõustada taotlejaid toetusega seotud küsimustes;

3) mitte avaldada taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud teavet ega dokumente, välja

arvatud punktis 4 nimetatud teave;

4) teha oma veebilehel pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist kättesaadavaks toetuse saaja

nimi, projekti nimi, projekti eesmärk ja kestus ning toetuse ja projekti summa;

5) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest taotluse

rahuldamise otsusest;

6) teavitada toetuse saajat viivitamata muudatustest toetuse kasutamist korraldavates

dokumentides;

10

7) kontrollida projekti elluviimist;

8) kanda vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.

§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse osalise või täies ulatuses

tagasinõudmise otsuse, kui:

1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katteks;

2) toetuse saaja pole tõendanud, et on ettemakse täies mahus kasutanud abikõlblikeks kuludeks;

3) toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või jätnud teabe

esitamata;

4) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;

5) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei

ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

7) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse

täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui vähese tähtsusega abi andmist korraldavast

õigusaktist ei tulene teisiti.

(3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse

kehtima hakkamise päevast arvates.

(4) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist

0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine peatub, kui

viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

11.08.2023

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Süvatehnoloogia iduettevõtja

äriarendusprojektide toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Süvatehnoloogia iduettevõtja

äriarendusprojektide toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) kehtestatakse

riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Startup Estonia ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös valmis

2023. aasta alguses tegevuskava teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamiseks1.

Alates 2018. aastast on asutud mõtestama ja vaatlema süvatehnoloogiate rolli ühiskonnas ja

majanduses ning eri raportid on leidnud, et tuleviku majanduskasvu peamiseks mootoriks ning

mõju loovate ja riiklike probleemide lahenduste allikaks saavad süvatehnoloogiad.

Tegevuskava eesmärk on kiirendada Eestis teadus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse arengut

ning luua selleks soosiv majanduskeskkond ning kahekordistada süvatehnoloogia valdkonnas

tegutsevate iduettevõtete hulk aastaks 2025 ja viiekordistada aastaks 2030.

Kui 2022. aastal kaasasid Eesti süvatehnoloogiaettevõtted investeeringuid mahus 175 miljonit

eurot, sõlmiti 15 tehingut ja riskikapitaliinvesteeringute kogumahust oli süvatehnoloogiatesse

suunatud 13 protsenti, siis aastaks 2030 soovitakse suurendada tehingute arvu sajani ja

investeeringute mahtu 30 protsenti.

Startup Estonia hallatava andmebaasi andmetel tegutseb Eestis praegu 1444 iduettevõtet, neist

119 tegevusala on süvatehnoloogia (ingl deep tech). Nende seas on sellised iduettevõtted nagu

Äio Tech, Migrevention, LightCode Photonics, RedoxNRG, Up Catalyst, Pactum AI, Paul-

Tech. Süvatehnoloogiaid arendavate iduettevõtete kogukäive oli mullu 130 miljonit eurot ja

nad maksid riigile kokku 25,6 miljonit eurot tööjõumakse. Süvatehnoloogia ettevõtted andsid

mullu tööd 1505 inimesele.

Toimiva süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi arendamiseks keskendutakse

tegevuskavas inimestele ehk eelkõige ettevõtete asutajatele ja töötajatele. Samuti võetakse

fookusesse intellektuaalse kapitali edasiarendamine, mis sisaldab teenuste ja kompetentside

pakkumist tehnoloogiaarenduses, tootearenduses, intellektuaalses omandis, äriarenduses ja

meeskonna ülesehitamises. Oluline roll on ka kapitalituru arendamisel, et parandada

investeeringute kättesaadavust kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete jaoks. Tegevuskava

keskendub ka rahvusvaheliste ja valdkondlike koostöövõrgustike arendamiseks teadusasutuste,

Eesti ja rahvusvaheliste suurettevõtete ning investorite vahel.

1 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava (2023). Koostajad

V. Mikheim, I. Kõue.

Muu hulgas toob tegevuskava esile probleemi, et varase faasi äriarendustegevuste

rahastamiseks puudub turul praegu toetusmeede ning erakapital ei ole valmis sedavõrd

varases faasis ja suurte turu- ja tooteriskidega lahendustesse investeerima. Probleemi

lahendamiseks luuakse Business Finland Tempo meetme näitel süvatehnoloogia

iduettevõtete varase etapi äriarendusele mõeldud toetusmeede.

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–20352

toob ühe peamise probleemina teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

valdkonnas välja, et Eestis on välja arendamata teadus- ja tehnoloogiapõhiste ettevõtete teket

ja kasvu soodustav ökosüsteem, mis arengufaaside üleselt toetaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste

iduettevõtete loomist, nende arendamist kommertsialiseeritavaks ning olulise kasvu

saavutamist rahvusvahelistel turgudel.

Eelnõuga kavandatav meede panustab ülaltoodud probleemi lahendamisse ning ka TAIE

alaeesmärkide „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ ja „Eesti

ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluseteket ja kasvu,

kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis

Eesti piirkondades“ saavutamisse.

Eelnõu otsene sihtrühm on Eesti süvatehnoloogia iduettevõtjad (mitte vanemad kui viis aastat,

k.a), kelle puhul paraneb võimekus tegeleda äriarendusprojektidega. Eelnõuga loodav on

katseprojekt ja pärast esimest taotlusvooru võib tekkida vajadus meetme määrust muuta.

Raha määruse elluviimiseks tuleb riigieelarves ette nähtud teadus- ja arendustegevuse

rahastamise rahast (1% SKT-st). Tegevusi rahastatakse taotlusvoorude raames.

Eelnõukohases määruses sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid. Eelnõu loetleb

abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ning määrab taotlusvoorus toetuse piirmäärad. Lisaks

kehtestatakse toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse õigused ja kohustused.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus koostöös.

Määruse eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate õigusaktidega.

Eelnõu koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna

fookusvaldkonna juht Kadri Mats, ([email protected]), sama osakonna arendus- ja

innovatsioonivaldkonna juht Sigrid Rajalo ([email protected]), startup poliitika ja

finantsinstrumentide ekspert Henrik Kutberg ([email protected]), Startup Estonia juht

Eve Peeterson ([email protected]), süvatehnoloogia projektijuht Vaido

Mikheim ([email protected]) ja süvatehnoloogia sektori projektijuht Inga

Kõue ([email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste keskuse

juht Monica Hankov ([email protected]), ettevõtlustoetuste valdkonna juht Erki Varbola

([email protected]).

2 Vt teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035

Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]) ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse jurist Kadri Kuus ([email protected]).

Seletuskirja eelnõu koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu

osakonna fookusvaldkonna juht Kadri Mats ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast peatükist ja 20 paragrahvist.

1. peatükk „Üldsätted“

Eelnõu § 1 kirjeldab määruse eesmärki ning sätestab, et toetuse taotlemise ja kasutamisega

seotud teavet ja dokumente esitatakse e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole

asjakohase dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt

esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjaga.

Eelnõu § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja oodatavad tulemused.

Eesmärgi täitmiseks on oluline, et elluviidavad projektid aitaksid kaasa suurema

lisandväärtusega toodete, teenuste, tehnoloogiate eksportimisele ning kasvataksid

süvatehnoloogia iduettevõtjate äriarendusteadmisi ja -oskusi.

Toetuse andmise tulemusena paranevad süvatehnoloogia iduettevõtja teadmised äriarendusest,

praktiliste projektide elluviimise käigus paranevad süvatehnoloogia iduettevõtja võimalused

katsetada potentsiaalsete klientide peal oma lahenduse toimivust ja kasvavad süvatehnoloogia

iduettevõtja võimalused siseneda rahvusvahelisele turule.

Eelnõu § 3 toob esile, et määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi määruse

(EL) nr 1407/20133 (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse tingimusi,

mis on sätestatud VTA määruses ja konkurentsiseaduse4 §-s 33.

Taotlejale antav toetussumma ei tohi koos samal majandusaastal ja sellele eelnenud kahel

majandusaastal antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot. Näiteks, kui taotleja on

sel ajavahemikul juba saanud vähese tähtsusega abi 150 000 eurot, võib talle eelnõukohase

määruse alusel anda toetust veel 50 000 eurot. Vähese tähtsusega abi vaba jääki saab kontrollida

3 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) 4 RT I, 23.11.2022, 3

Rahandusministeeriumi kodulehel asuvast avalikust päringust5. Määrust ei kohaldata vähese

tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus sätestab vähese tähtsusega abi andmise taotluse

rahuldamise otsuses.

Eelnõu §-s 4 määratletakse eelnõus kasutatavad terminid

Süvatehnoloogia iduettevõtja on ettevõtja, kes arendab tehnoloogiat, mida iseloomustab

aeganõudev ja kapitalimahukas arendustegevuse protsess ning suurem teadmatus või äririsk

selle tehnoloogia paikapidavuse või rakendatavuse tõttu.

Teadus- ja tehnoloogiamahukas tehnoloogia ehk süvatehnoloogia (ingl deep tech) all

mõistetakse tehnoloogiaid, mille arendamine on praeguseid võimalusi kasutades vaevu

teostatav ning nõuab märkimisväärset intellektuaalset ja majanduslikku kapitali, kuid millel on

potentsiaal tulevikus muutuda üldkasutatavateks ja kergesti skaleeritavateks.6

Süvatehnoloogiaettevõtteid iseloomustab kolm järgmist olulist karakteristikut:

1) tehnoloogia põhineb teaduslikul avastusel;

2) tehnoloogia põhineb intellektuaalomandil või tehnoloogiaarenduse tulemusena tekib

turustatav ja kaitstav intellektuaalomand;

3) tehnoloogia on läbimurdeline (ingl disruptive) ja skaleeritav.

Peamised tehnoloogiavaldkonnad, mida süvatehnoloogiate all silmas peetakse, on

kõrgtehnoloogilised materjalid ja tootmissüsteemid, tehisintellekt, biotehnoloogiad,

autonoomsed sõidukid, robootika, fotoonika, mikroelektroonika ja nanotehnoloogiad,

kvantarvutus, meditsiini- ja neurotehnoloogiad, kosmosetehnoloogiad7.

Väikeettevõtja on ettevõtja, kes annab tööd vähem kui 50 inimesele ja kelle käive või

bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot aastas.

Jätkusuutlikkuse põhimõtete juurutamine on iduettevõtte arendamine, lähtudes keskkonna-,

sotsiaalsetest ja juhtimisaspektidest8.

Eelnõu § 5 kohaselt toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise

otsuseid ning väljamakseid ning järelevalvet teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Paragrahv 5 sätestab vaide esitamise korra. Vaideid menetletakse haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras elektrooniliselt e-posti teel.

2. peatükk „Toetuse andmise tingimused”

Eelnõu § 6 sätestab toetatavad projektid ja tegevused. Toetust antakse projektile, mille eesmärk

on suurendada süvatehnoloogia iduettevõtja rahvusvahelist kasvu. Kõik tegevused, millele

toetust antakse, peavad panustama määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste

5 Kättesaadav: https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi 6 Siegel, Krishnan (2020) „Cultivating Invisible Impact with Deep Technology and Creative Destruction“, JIM. 7 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava (2023). Koostajad

V. Mikheim, I. Kõue. 8 Tuntud kui ESG-aspektid, samuti kasutatakse väljendit ESG-juhtimine. Lühend tuleb inglise keele sõnadest

environment, social, governance.

saavutamisse. Toetus on mõeldud selleks, et leida turunišš juba olemasolevale lahendusele,

kuid mitte süvatehnoloogia või sellel põhineva toote ja teenuse arendamiseks.

Toetavateks tegevusteks võivad olla näiteks uue toote, teenuse või tehnoloogia rahvusvahelise

turusobivuse järeleproovimine, sh esmase tagasiside küsimine potentsiaalsetelt klientidelt;

rahvusvahelistumise strateegia koostamine, toote- ja teenusekontseptsiooni nõudluse

katsetamine või esmase uuringu tegemine võimalike klientide seas; testturundus sihtturul;

rahvusvahelise kasvu rahastamise analüüsi tegemine; juhtimise, praktikate ja organisatsiooni

arendamine rahvusvahelise kasvu toetamiseks; rahvusvahelise investori otsimine;

intellektuaalomandi õiguste ja patendi analüüsid või lahenduse vastavushindamise tegemine

rahvusvahelisel turul.

Projekti raames võib teha mitut tegevust korraga.

Eelnõu § 7 määrab tingimused, millele peab vastama abikõlblik kulu, ning loetleb abikõlblikud

ja mitteabikõlblikud kulud. Ei toetata kulusid, mida pole määruses nimetatud.

Lõike 1 järgi peab toetatav kulu olema tekkinud (kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse

kätte või teenus osutatakse) projekti abikõlblikkuse perioodil ning on vajalik taotluses

nimetatud tegevuseks ja kooskõlas käesoleva määruse nõuetega. Toetatav kulu on projektiga

otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud, proportsionaalne, üksikasjalikult kirjeldatud. Kulusid,

mis neile tingimustele ei vasta, ei toetata, näiteks äriklassis reisimise kulu või meeskonna

jõulukingitused. Toetatavad kulud peab olema tasunud toetuse saaja, tõendatavad vastavate

kuludokumentidega ja kajastuma toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, olema muudest

kuludest eristatavad ja kontrollitavad ning kulude kajastamine finantsarvestuses vastama

raamatupidamise seadusele.

Lõike 2 punkti 1 järgi on toetatav kulu töötasu. See sisaldab ka kõiki vajalikke makse, mis on

lepingute alusel asjakohased. Lõike 2 punktis 1 nimetatud töötasu all on mõeldud sellise

projekti heaks töötava inimese tasu, kes kuulub projekti meeskonda ja kellel on selge roll

projektis. Kui projekti heaks tööd tegev töötaja või juhatuse liige täidab ettevõttes ka muid

projektiga sidumata ülesanded, peavad projektiga seotud ülesanded olema selgelt eristatud.

Projekti heaks töötava isiku töötasu ei tohi olla ebamõistlikult suur.

Lõike 2 punkti 2 kohaselt on toetatav projekti elluviimise ajal tekkiv lähetuskulu. Projektiga

seotud lähetuskulud sisaldavad päevaraha, majutus- ja sõidukulu ning välislähetuste korral

reisikindlustust. Kõik lähetuskulud peavad olema mõistlikud ja vältimatud projekti

elluviimiseks, samas sõltub kulude põhjendatus muu hulgas sihtriigi hinnatasemest. Päevaraha

ja isikliku sõiduvahendi kasutamise kulu on abikõlblik tulumaksuseadusega kehtestatud

maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses. Need piirmäärad on tulumaksuseaduse § 13

lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel järgmised: välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on

50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus,

ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Isikliku sõiduauto kasutamisel teenistus-, töö- või

ametiülesannete täitmisel on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta

arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot

kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.

Lõike 2 punkti 3 järgi on toetatavad projektiga otseselt seotud teenuste sisseostmise kulu.

Lõike 2 punkti 4 kohaselt on toetatavad projektiga seotud ürituste, seminaride ja koolituste

korraldamise ja osalemise kulud, välja arvatud erisoodustusmaksud. Kulud võivad sisaldada

näiteks ürituse piletite kulu, üritusel oma lahenduse tutvustamiseks renditava pinna kulu,

taotleja korraldatava seminari ruumide rendi või muu taoline kulu. Ürituste korraldamine ja

üritustel osalemine peab olema otseselt vajalik projekti eesmärkide täitmiseks.

Lõige 3 määrab, millised tingimused tuleb täita, et töötasu oleks abikõlblik.

Lõige 4 sätestab mittetoetatavad kulud. Lõike 4 punkt 5 sätestab, et sularahas tasutud kulu ei

ole abikõlblik. Sularahas tasutud kulud ei ole abikõlblikud põhjusel, et suurendada läbipaistvust

ja lihtsustada toetuste menetlemist, sealhulgas järelkontrolli tegemist. Lõike 4 punkti 10

kohaselt ei ole abikõlblik kulu, mis on seotud töötajale ja juhatuse liikmele lisaks tema töötasule

makstava tasuga. Lisaks töötasule makstava tasu all peatakse silmas lisatasusid, preemiat,

haigushüvitist ja puhkusetasu, sealhulgas õppepuhkusetasu.

Eelnõu § 8 sätestab toetuse suuruse ja osakaalu. Ühe projekti toetuse maksimaalne summa on

50 000 eurot, minimaalset suurust sätestatud ei ole, sh üks isik võib esitada taotlusi piiramatu

arv projektidele. Piirsumma arvestab projekti kogutoetust, sh makse ja tasusid.

Arvestades toetusmeetme sihtrühma ja tegevuste sisu, on toetuse määr 75% abikõlblikest

kuludest. Ettevõtja omafinantseering on vähemalt 25% abikõlblikest kuludest, st see peab

katma osa, mida toetus ei kata. Kuigi toetuse määr on suhteliselt kõrge, esineb ettevõtjal projekti

raames kindlasti ka muid mitteabikõlblikke kulusid, näiteks kulud, mis on väiksemad kui 50

eurot, ning lisaks töötasule makstavad mitteabikõlblikud tasud, sh haigushüvitis ja puhkusetasu

vms.

Eelnõu § 9 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi kestuse. Projektide abikõlblikkuse

periood võib kesta kuni 12 kuud, ent see ei välista toetuse taotluste esitamist ka lühemaajaliste

projektide korral. Projekti abikõlblikkuse perioodi võib pikendada kõige enam kuni kolm kuud,

eeldusel et projekti tulemus seostub endiselt meetme eesmärgi ja oodatavate tulemustega.

Oluline on, et ettevõtja ei alustaks projekti tegevusi enne taotluse esitamist Ettevõtluse

Innovatsiooni Sihtasutusele.

3. peatükk. Toetuse taotlemine ning taotluse menetlemine

Eelnõu § 10 sätestab nõuded taotlejale.

Taotlusi võivad esitada Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kes ei ole taotlemise hetkel

vanem kui viis aastat (viies aasta kaasa arvatud) ja kes vastab süvatehnoloogia iduettevõtja ja

väikeettevõtte definitsioonile.

Lõige 2 sätestab nõude taotleja töökohtadele. Taotleja meeskonnas peab taotlemise hetkel

olema täidetud kaks täiskoormusega töökohta. Ka juhatuse liikme ametikohta saab arvestada

töökohana. Töökohal ei pea töötama üks inimene, vaid kahe täiskoormusega töökoha nõue on

täidetud ka siis, kui tööl on näiteks üks täiskohaga töötaja ja kaks poole kohaga töötajat. Kahe

töökoha nõude täitmist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ettevõtte

aastaaruandest, töötajate registrist või tõendab seda tööleping või juhatuse liikme leping.

Lõige 3 sätestab, et taotlejal peab olema võimekus katta projektiga seotud mitteabikõlblikud

kulud. Omafinantseeringu olemasolu tõendab taotleja.

Lõikes 4 sätestab taotlejale esitatavad tingimused. Taotleja maksuvõlg riigile koos intressiga

ei tohi olla suurem kui 100 eurot või see on ajatatud. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

kontrollib seda taotluse menetlemise ajal e-maksuametist. Taotleja peab olema taotluse

esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud

maksudeklaratsioonide esitamise ja majandusaasta aruande esitamise kohustuse, mille

esitamise tähtaeg on saabunud. Lõikes 4 toodud nõuete eesmärk on tagada taotleja

maksevõimelisus, majanduslik jätkusuutlikkus ning eelarveraha otstarbekas ja sihipärane

kasutamine. On oluline, et taotleja suudab toetust kasutada sihtotstarbeliselt ja säästlikult.

Seetõttu ei saa anda toetust taotlejatele, kellel on maksuvõlad (v.a juhul, kui need on ajatatud).

Juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab taotleja

olema teinud nõutud summas tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud. Eelnõu

järgi ei või taotleja suhtes olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud

pankrotiotsust. Sätestatud on nõuded, mida rakendatakse lisaks eelnevale seetõttu, et toetus on

väikese tähtsusega abi.

Lõike 6 kohaselt loetakse üheks ettevõtjaks VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud

ettevõtjaid.

Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud

kumuleerimisreeglitest.

Eelnõu § 11 kehtestab nõuded taotlusele.

Lõige 1 toob esile nõuded, millele peab taotlus vastama. Taotlus tuleb esitada ettenähtud korras

ja vormis ning peab vastama määruses sätestatud nõuetele, sealhulgas toetuse andmise

eesmärkidele ja tulemustele. Taotluses taotletav toetus peab vastama kulude abikõlblikkuse

tingimustele ning olema vastavuses määruses ette nähtud toetuse suuruse piirmääradele.

Lõige 2 loetleb, millist teavet, andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Taotluses peab

olema esitatud taotleja nimi, registrikood, projekti nimi, eesmärgid, plaanitavad tegevused,

oodatavad tulemused ja väljundid. Projektide erineva sisu tõttu ei ole ette antud väljundnäitajate

kindlaid kriteeriume, vaid projekti taotleja peab välja pakkuma tema projektiga kokku sobivad

väljundid. Tarvilik on taotlusele lisada projektimeeskonna liikmete nimekiri, nende

vastutusvaldkonnad projektis ja kompetentside kirjeldused.

Vajalik on märkida projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev ning lisada taotlusele projekti

eelarve ja taotletava toetuse suurus, sh info ettemaksu kasutamise soovi kohta. Ettemaksu

summa peab tuginema tegevuste elluviimise ajakaval ja kulude prognoosil. Ettemaks makstakse

välja pärast toetuse kohta rahuldava otsuse tegemist. Ettevõtja peab tõendama ettemaksu

kasutamise abikõlblike kuludena vahe- ja lõpparuandega.

Lisatud peab olema ka projekti sisukirjeldus ja tegevuskava, mille abil on võimalik hindajatel

saada aru nii projekti eesmärgist kui ka projekti tegevustest.

Lisaks nõutakse taotluse osana kuni kolme minuti pikkust videotutvustust projekti ideest ja

meeskonnast.

Taotlusele tuleb lisada ka kinnitus taotleja vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõuetele ning

informatsioon, kas taotleja on projektile või projekti üksikule tegevusele saanud toetust, mis on

lisaks määruse alusel antavale toetusele ja mis eraldatakse muudest kohaliku omavalitsuse

üksuse, riigi, muu avaliku sektori või Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest. Sama

kulu hüvitamiseks ei tohi taotleja olla varem toetust saanud. Seda kontrollib Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus toetuste kesksüsteemist.

Taotlusele tuleb lisada ka tõendus omafinantseeringu olemasolu kohta.

Eelnõu § 12 sätestab taotluse esitamise ja menetlemise korra. Toetust jagatakse voorupõhiselt

ning taotlusvooru eelarvest, vooru avamise kuupäevast ja vooru kestvusest teavitab Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutus enne taotlusvooru avamist oma kodulehel kooskõlastades need

eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Taotlusvoorus on kõigil

nõuetekohastel taotlejatel võimalus esitada taotlus ja võrdsetel alustel konkureerida.

Taotluse menetlemiseks on ette nähtud 45 tööpäeva. Taotluse esitamise tähtajaks esitamata

jäetud taotlusi menetlusse ei võeta.

Taotluste läbivaatamise käigus kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotleja ja

taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele (§-des 10 ja 11 loetletud nõuded). Puuduste

esinemise korral teavitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlejat ning annab puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste

kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib taotluse

menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete

kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge. Kuna

tegu on voorupõhise taotlemisega ja taotluste menetlemisest sõltub, millal taotlused jõuavad

hindamisele, pikeneb ühe taotluse menetluse pikenemisel kõikide taotluste menetlemise aeg.

Kui taotleja ei esita selgitusi ja teavet tähtajaks või ei vasta taotleja ja taotlus nõuetele, teeb

Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ning taotlust ei

hinnata. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele

vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded.

Eelnõu § 13 kehtestab taotluste hindamise korra ning kriteeriumid.

Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Lõige 2 sätestab hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest. Need kriteeriumid on

järgmised:

Nr Kriteerium Osakaal

koondhindest

%

1 Projekti oodatav mõju ettevõtja äriliste eesmärkide saavutamisele 40

2 Projekti elluviiva meeskonna kogemused 30

3 Projekti tegevuskava ja eelarve 20

4 Projekti mõju jätkusuutlikkuse põhimõtete juurutamisele 10

Lõige 3 sätestab, et taotlusi hinnatakse lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel nelja

palli skaalal, kus hinne null on mitterahuldav ja neli suurepärane.

Lõige 4 toob esile, et hindamisprotsessis järgitakse hindamise juhist, mille Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastab enne taotlusvooru avamist Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ja teeb hindamisjuhise kättesaadavaks oma veebilehel.

Hindamisjuhise avalikustamine aitab taotlejatel projekte paremini ette valmistada. Lisaks tagab

hindamisjuhise avalikustamine läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise kõikidele taotlejatele.

Seetõttu on oluline, et hindamisjuhis oleks kättesaadav hiljemalt taotlusvooru avamiseks ja

kõikidele potentsiaalsetele taotlejatele sarnasel moel.

Lõigete 5 kohaselt kujuneb koondhinne hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 2

loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid. Koondhinnete alusel moodustatakse

pingerida vastavalt taotluse hindamise juhises sätestatule.

Eelnõu §-s 14 on kirjeldatud taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise

tingimused.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus otsustab, kas rahuldada taotlus taotletud mahus või

rahuldada taotlus osaliselt või jätta taotlus rahuldamata.

Projektide kvaliteedi ja eesmärgipärasuse tagamiseks sätestatakse, et rahuldatakse taotlused,

mille kõikide hindamiskriteeriumite hinded on kõrgemad kui 0 punkti ning taotluse koondhinne

on suurem kui 2,5 punkti. Taotlusi saab rahuldada hindamistulemuste alusel moodustatud

projektide pingerea alusel kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve ammendumiseni.

Kui taotlusvooru eelarve ei võimalda rahastamisele kuuluvate taotluste pingereas viimast

taotlust rahastada täies ulatuses, otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kas viimasele

taotlusele antakse võimalus suurendada omafinantseeringut ja muuta taotlust nii, et taotluses

märgitud eesmärgid saavutatakse.

Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba

jäägi või kõik tegevused ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti

tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Taotluse osalise rahuldamise korral peab taotleja

andma nõusoleku toetussumma või projekti tegevuste vähendamiseks. Oluline on, et taotluse

osalisel rahuldamisel saavutatakse endiselt projekti eesmärk. Juhul kui taotleja ei nõustu

taotluse osalise rahuldamisega, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja

või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele. Samuti teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlusele antud hinded ei vasta § 14 lõike 2

punktis 1 ja 2 sätestatud lävenditele või projekt ei mahu pärast kriteeriumite alusel hindamist ja

pingerea koostamist vooru taotluste rahastamise eelarvesse ja taotlust ei ole võimalik osaliselt

rahuldada. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse ka siis, kui taotleja ei ole puudusi

kõrvaldanud või selgitusi andnud § 12 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul.

Samuti on eelnõu §-s 14 kirjeldatud, mida märgitakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise

ja rahuldamata jätmise otsuses ning asjaolu, et otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva

jooksul alates otsuse tegemisest.

4. peatükk „Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmise ja tagastamise tingimused,

toetuse saaja ning Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused“

Eelnõu § 15 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused.

Toetuse saaja esitab kahte tüüpi aruandeid, milleks on vahearuanne ja lõpparuanne. Nii vahe-

kui ka lõpparuande vormid avaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel.

Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonnas.

Vahearuandes ja lõpparuandes tuuakse esile projekti tegevuste kirjeldus, teave projekti

tulemuste saavutamise või mitte saavutamise kohta, ülevaadet toetuse kasutamise kohta

kululiigi kaupa ja toetuse saaja hinnang projekti edenemisele ning olulisematest tulemustest.

Kui toetuse tulemusi ei saavutatud peab lõpparuandest selguma põhjus, miks jäi tulemus

saavutamata.

Projektid, mille kestvus on kuus kuud või vähem, esitatavad vaid lõpparuande.

Eelnõu § 16 kirjeldab toetuse maksmise tingimusi. Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, vahe- ja lõpparuande, maksetaotluse ja

tegelike kulude või tasutud kuludokumentide alusel. Maksetaotlus esitatakse koos vahe- ja

lõpparuandega. Muul ajal maksetaotlusi ei esitata.

Lõige 2 loetleb toetuse maksmise eeldused.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva jooksul. Kui

maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatab Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus sellest viivitamatult toetuse saajat ning määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

Põhjendatud juhtudel on võimalik maksta ka taotlejale ettemakseid. Ettemaksete võimaldamine

on meetmest oluline, kuna taotlejateks on varajase faasi iduettevõtjad, kelle finantsvõimekus ei

pruugi võimaldada teostada makseid omavahenditest toetuse ulatuses. Ettemakse saamiseks

esitab toetuse saaja soovi taotluses, kus toob välja ettemakse summa, mis põhineb tegevuste

elluviimise ajakaval ja kulude tekkimise prognoosil. Ettemakse kasutamise kohta on toetuse

saaja kohustatud aru andma vahe- ja lõpparuandes koos nõutud abikõlblike kulude tekkimist ja

nende maksmist tõendavate dokumentidega. Kui toetuse saaja ei tõenda ettemakse kasutamist

vahe- ja lõpparuandes, on ta kohustatud ettemakse tagastama. Ettemakset tehakse vaid üks kord

abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Tegelike kulude alusel makstakse toetust peale tegevuste elluviimist ja sellega kaasnevate

abikõlblike kulude kandmist pärast vahe- ja lõpparuande esitamist. Toetuse saaja esitab

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu

maksetaotluse, mille alusel toetus välja makstakse.

Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused.

Taotluse rahuldamise otsust muudetakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse algatusel või

toetuse saaja esitatud taotluse alusel. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb omal algatusel

taotluse rahuldamise otsuse muudatuse, kui esinevad toetuse osalise või täies ulatuses

tagasinõudmise alused. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise toetuse saaja taotluse alusel

otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse

saamisest arvates. Toetuse saaja ei tohi muudatusi ellu viia enne Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse poolset taotluse rahuldamise otsuse muudatuse heaks kiitmist.

Lõige 3 loetleb tingimused, mille korral Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus keeldub toetuse

rahuldamise otsuse muutmisest, kui toetuse saaja on esitanud selleks taotluse.

Lõike 5 kohaselt tunnistab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks, kui esineb alus toetus tagasi nõuda.

Eelnõu § 18 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused.

Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja nõuandeid,

mis on seotud toetuse taotlemise ja kasutamisega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele

nõudmisel peab toetuse saaja esitama informatsiooni, mille alusel saab Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus hinnata toetuse mõju projektide elluviimisel.

Oluline on, et toetuse saaja võimaldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt

järelevalvet tegeval isikul teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetuse kasutamise üle ning

osutama järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi. Lisaks peab toetuse saaja säilitama

taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvad dokumendid ja materjalid kümme aastat

taotluse esitamisest arvates.

Et suurendada riikliku rahastuse läbipaistvust, peab toetuse saaja teavitama toetuse

kasutamisest avalikkust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse etteantud viisil.

Lisaks peavad toetuse saajad osalema Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse korraldataval

intellektuaalomandi teabepäeval. Suhtluses määruse sihtrühmaga on ilmnenud, et takistuseks ja

murekohaks on probleemid, mis ilmnevad asjaolu tõttu, et ei teata intellektuaalomandiga seotud

õigusi ja võimalusi. Selleks, et määrus aitaks kaasa teadmus-ja tehnoloogiamahukate ettevõtete

tekkele, on oluline, et toetuse saajad saaksid vähemalt algteadmised intellektuaalomandist ja

sellega kaasas käivast reeglistikust. Teabepäeval osalemine on oluline, et iduettevõtjad

omandaksid teadmised, kuidas tulevikus oma loodud intellektuaalomandit kaitsta. Ettevõtlus ja

Innovatsiooni Sihtasutuses on vajalikud pädevused ja kogemused intellektuaalomandi

teabepäeva elluviimiseks olemas. Intellektuaalomandi teabepäeva käigus antakse teadmised

äriarenduse käigus tekkiva tööstusomandi kaitsmiseks ja kasutuselevõtmiseks ning sellestki,

kuidas vajaduse korral kasutusele võtta kolmandate poolte tööstusomandit. Sisult vastab

teabepäev nõustamisele, kus toetuse saajale selgitatakse arendustegevuse käigus tekkivat

tööstusomandi reeglistikku.

Eelnõu § 19 sätestab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohutused.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on muu hulgas õigus kontrollida projekti elluviimist

ning nõuda täiendavate andmete esitamist. Tähtis on, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusel oleks ülevaade projektide võimalikest kitsaskohtadest ja riskidest. Kontrolli

toimingute eesmärk on avastada rikkumised ning tagada taotluse rahuldamise otsuse täitmine

ning projekti eesmärkide saavutamine.

Eelnõu § 19 määrab ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohustused. Kohustused

hõlmavad nii toetusega seotud teabe edastamist ja avaldamist kui ka kontrolltoiminguid. Lisaks

on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel kohustus ka kanda vähese tähtsusega abi riigiabi

registrisse.

Eelnõu § 20 sätestab toetuse tagasinõudmise alused.

Nimetatud juhtudel on rakendusüksusel kaalutlusõigus toetus osaliselt või täielikult tagasi

nõuda ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja

arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist ei tulene teisiti. Toetuse saaja peab

tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise

päevast alates. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja

viivist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

4. Määruse mõjud

Määruse eesmärk on toetada süvatehnoloogia iduettevõtjate äriarendusprojekte, mis aitavad

kaasa suurema lisandväärtusega toodete, teenuste, tehnoloogiate eksportimisele. Nende

projektidega paranevad Eesti süvatehnoloogia iduettevõtjate teadmised ja oskused oma äri

arendamisest ja rahvusvahelistumise võimalustest ning soodustatakse süvatehnoloogia

arendamist kommertsialiseeritavaks ja olulise kasvu saavutamist rahvusvahelisel turul.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse raames kavandatava meetme eelarve on vastavalt riigi eelarvestrateegias 2023–20269

sätestatule 250 000 eurot aastas. Raha määruse elluviimiseks tuleb riigieelarves ette nähtud

teadus- ja arendustegevuse rahastamise vahenditest (1% SKT-st). Määruse rakendamisega ei

kaasne tulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu rakendusüksus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse potentsiaalse sihtrühmaga korraldati meetme vajaduse ja tingimuste üle

aruteluseminar 13. juunil 2023. Kohtumisel osales 17 süvatehnoloogia iduettevõtet.

Kokkuvõtvalt tõdeti, et meede on sihtrühmale väga vajalik. Läbi sai arutatud ka iduettevõtjate

peamised takistused äriarendamisel ja nendega on meetme tingimuste kujundamisel arvestatud.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel

kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile ja arvamuse

andmiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Asutajate Seltsile, Tartu Ülikooli

ettevõtlus- ja innovatsioonikeskusele ja Tallinna Tehnikaülikoolile.

Eelnõu kooskõlastas märkusteta Kliimaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium

kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Arvamusavaldusi ei laekunud.

9 riigi eelarvestrateegia 2023–2026