Harjumaa Anija vald Soodla-Pillapalu kergliiklustee ja Raudoja-Kosu tee ümberehituse kergliiklustee projekti eskiis

Palun mulle, korduv.

Tervitades

Merike

Tere

Oleme vastavalt Teie märkustele ning Tellija poolsele infole, eskiisi sisse viinud täiendused.

Täiendatud asendiplaani saab alla laadida lingilt:  20260414

Lisatud kommentaarid sinisega allpoololevasse e-kirja.

Tere.

Tänan eskiisi eest.

Eskiisi staadiumis saame hinnata vaid peamisi parameetreid, sh ohutusriba laiuse vastavust normidele ning anda esmast tagasisidet, millega tuleb arvestada kergliiklustee kavandamisel riigitee muldesse  - näiteks  äärekiviga lahenduse ja/või sõidukipiirdesüsteemi projekteerimisel.

Juhime tähelepanu üldistele  põhimõtetele, millest tuleb kergliiklustee (KLT) projekteerimisel lähtuda:

• eelistada tuleb lahendust, kus  sõidutee ja KLT on eraldatud nõuetekohase laiusega ohutusribaga (sh arvestada, et vajadusel tuleb ette näha miinimumist laiem ohutusriba, et saaks projekteerida sobivate kalletega kraavid, nõvad jms). Ohutusribaga lahendus tagab liiklejatele suurema ohutuse, KLT kasutusmugavuse, sademevete ärajuhtimise,  teehoolde (lume vallitamine).
• KLT kavandamine riigitee muldesse on erandlik lahendus ja vajab igakordset analüüsi ja põhjendamist.

• KLT kavandamisel riigitee serva (näiteks äärekiviga lahendus) tuleb arvestada asjaoluga, et äärekiviga kaasneb üldjuhul riigitee laiendamise vajadus (riigiteel ei tohi liiklusruum äärekivi tõttu kitseneda, tagatud peab olema vajalik sõiduraja laius, lisaks rentsliriba), tagatud peab olema rentsli vähim pikikalle, rentslisse vaja restkaevud jms. Kindlasti kulukam lahendus. Samuti ei pruugi olla insener-tehniliselt teostatav.
• Sõidukipiirdesüsteemi kavandamine on erandlik lahendus. Enne sõidukipiirdesüsteemi kavandamist tuleb alati kaaluda ohutuse tagamiseks ka muid variante. Sõidukipiirdesüsteemi vajaduse määramisel lähtutakse kaalutlusest, et sõidukipiirdesüsteemist endast tulenev võimalik oht oleks väiksem kui võimalikust liiklusõnnetusest tingitud oht olukorras, kus sõidukipiirdesüsteemi ei oleks (normid § 57).
• Eskiislahenduses ei selgu, kas on tagatud sõidukipiirdesüsteemi nõutav kaugus sõiduteest (juhend „Teede projekteerimine“ ptk 2.2 Ristlõike põhielemendid ja 2.3 Ristlõike tüübi valik ja elementide laiused).
• Harju maakonnaplaneeringus 2030+ : sõidutee lähedal kulgev kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et tagada selle reaalne kasutamine, st kergliiklustee eemale viimine sõiduteest ei tohi põhjustada kergliiklejate sattumist sõiduteele selle suurema kasutusmugavuse tõttu.
• Allpool loetletud tähelepanekutes välja toodud kohtades on vajalik koostada kõrguslik lahendus ameti sisese hinnangu andmiseks. Riigitee muldesse tulemisel vajab lahendus hindamist insener-tehniliselt püsivuse ja riigitee toimimise, teehoolde ja liiklusohutuse seisukohalt.

Mõned esmased tähelepanekud (põhinevad „Tee projekteerimise normid“, juhend „Tee projekteerimine“) lahenduse sobivuse analüüsimiseks ja täiendamiseks.

Leht 4-29  Riigitee 13 km 12,26 ja kergliiklustee lõikumiskohale/teeületuskohale näha ette nõuetekohane ohutussaar. Lisatud ohutussaar

Leht 4,30, 4-31.

•  Riigitee 11133 ääres äärekiviga lahendus ei ole esmasel hinnangul sobiv – äärekivi sõidutee servas kitsendab sõidukite liiklusruumi (ei ole tagatud sõiduraja nõuetekohane laius), ei selgu, kas rentslis on tagatud nõutav pikikalle sademevete ärajuhtimiseks ning restkaevud sademevee kogumiseks, puudub ruum lume vallitamiseks. Nimetatud puuduste vältimiseks on antud juhul ilmselt otstarbekam eraldada kergliiklustee sõiduteest nõuetekohase laiusega ohutusribaga.  KLT on nihutatud sõidutees 3 m kaugusele, on arvestatud Soodla küla hoonetega.
• Riigitee alusel maaüksusel 11133 Soodla tee (14001:002:0238) paiknevad piirdeaiad ja hekid (näiteks Läike kinnistu, 14001:002:2480) tuleb riigitee aluselt maalt eemaldada, paigaldada kinnistu piirile. Lisatakse põhiprojekti
• Valgustus on likvideeritud? Eraldiseisva kõnniteega seda vajadust ei ole.
• Selgitada välja platsi (vt allpool väljavõte) otstarve. Projekteerida otstarbele vastav geomeetria, liikluskorraldus ja katend. Projekteerida kergliiklustee platsi suhtes toimivaks lahenduseks (mitte isetekkeliselt „ära sõidetud „ala serva). Platsi kasutavad autojuhid kuna Poe kinnistul asub pood/söögikoht.

Leht 4-32

-                  13 km 18,84-18,98 olemasoleva sõidukipiirdesüsteem.

Eskiis ei ole piisav lahenduse sobivuse kaalumiseks ja tehnilise teostatavuse hindamiseks. KLT rajamine riigitee kõrgesse muldesse vajab projekteerija eelnevat analüüsi,  lõigu pikkus peab olema põhjendatud.  Vajab erilahendust ja eriteadmisi püsivuse jms tagamiseks. Saame anda hinnangu eelprojekti staadiumis. Uue lahendusega on KLT viidud sõiduteest eemale. Eelprojektiga lahendatakse kõrguslik olukord.

• Km 19,18- 19,42   sõidukipiirdesüsteem ei ole põhjendatud, puuduvad füüsilised takistused. KLT viidud sõiduteest eemale.
• Km 19,22 Uus-Keldrimäe kinnistul on koostatud ristumiskoha projekt, millega tuleb arvestada. Lisatud eskiisile

Leht 4-33 13 km 25,85-25,93 sõidukipiirdesüsteem (Raudoja truup km 25,885, läbimõõt 1m)

KLT asukoha valik ja sõidukipiirdesüsteemi kavandamine (kas on vältimatu) vajavad analüüsimist. Otstarbekam on viia KLT riigiteest eemale, näha ette nõuetekohase laiusega ohutusriba. Lahendada eraldi truubiga. KLT viidud eemale. Lisatud eraldi väljavõte ning ristlõige  P172025_EP_TL-4-01_AP-01 ja P172025_EP_TL-6-01_RL-01

Leht 4-35 km 32,78-32,82 sõidukipiirdesüsteem  (truup 32,806, läbimõõt 1,5m)

Eskiis ei ole piisav lahenduse sobivuse kaalumiseks, kui kõrguslik lahendus (lõiked jms) puuduvad. Lahendatakse hilisemas etapis.

NB! Pdf-idel puudub 13 km 18,18 ja Raudoja-Kosu tee ristmiku rekonstrueerimine. Vajalik kajastada, kuna  on puutumus riigiteega.  

Juhime tähelepanu, et Transpordiameti poolt varasemalt väljastatud nõuded (aastatel 2022, 2023) kergliiklustee projekteerimiseks riigitee kaitsevööndisse on aegunud, samuti on uuenenud normdokumendid.

Saadan aktuaalsed nõuded kergliiklustee projekti koostamiseks riigitee kaitsevööndisse eraldi kirjaga läbi dokumendiregistri.

Tere

Oleme Anija Vallavalitsuse tellimusel koostamas Soodla-Pillapalu kergliiklustee ja Raudoja-Kosu tee ümberehituse projekti.

Projekti eesmärk: Projekteerijal projekteerida Soodla-Pillapalu uus kergliiklustee põhiprojekti staadiumis vastavalt projekteerimistingimustele ja Raudoja-Kosu sõidutee ümberehitus ja uus kergliiklustee põhiprojekti staadiumis vastavalt allpool kirjeldatud tingimustele.

Teetrassi kolme osa pikkus on kokku ligikaudu 24 km

• Kergliiklustee I osa paiknemine Kiiu teest (riigimaanteede nr 13 Jägala-Käravete tee ja nr 11105 Kiiu-Soodla tee ristmikust) kuni Kõrtsi teeni (katastri tunnus 14101:001:0439). 
• Kergliiklustee II osa paiknemine Kõrtsi teest (katastri tunnus 14101:001:0439)  Aegviidu metskond 5 kinnistuni (14001:003:0510) ja sealt Ojaallika kinnistuni (14001:003:0086)
• Kergliiklustee III osa Raudoja-Kosu tee servas  (nn Härmakosu kergliiklustee) ja Raudoja-Kosu sõidutee ümberehitus (nn Härmakosu sõidutee) alates riigimaanteest nr 13 Jägala-Käravete tee (L-Est orient. X: 6583387,80 ja Y:582025,20) kuni Niidupõllu ristmikuni (orient. X: 6584194,56 ja Y:582606,49).

Kergliiklusteede katte laiuseks on 2,50 m.

Tänavavalgustust ei projekteerita.

Kergliiklusteede teekatendi täiendav kirjeldus

• Kergliiklustee I osale (Kiiu ristmikust kuni Kõrtsi teeni) projekteerida hüdraulilis(t)e sideaine(te)ga stabiliseeritud alus (kihipaksus h=10-12 cm) ja teekatteks eelpuistega ühekordne pindamine (paekillustikust, LA30).
• Kergliiklustee II osale (Kõrtsi teest Ojaallika kinnistuni) projekteerida hüdraulilis(t)e sideaine(te)ga  stabiliseeritud alus (kihipaksus h=10-12 cm) ja teekatteks purustatud kruusast siirdekate (kihipaksus 8-12 cm).
• Kergliiklustee III osale (Raudoja-Kosu sõidutee servas) projekteerida lahendus samasugune nagu kirjeldatud p. 6.1.

Eskiis arvamuse saamiseks asub lingil:

TRAM_eskiis