Soovitused riigihangete seaduse järgimiseks tehnilise kirjelduse koostamisel ning korduva lihthankemenetluse läbiviimisel

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

[email protected]

Soovitused riigihangete seaduse järgimiseks

tehnilise kirjelduse koostamisel ning

korduva lihthankemenetluse läbiviimisel

Austatud hankija

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, registrikood 70002555, (edaspidi ka: hankija) viis

riigihangete registris hiljuti läbi lihthankemenetlusega riigihanke „9-kohalise väikebussi ostmine

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolile“, viitenumbriga 307635, (edaspidi: riigihange), mis

lõppes pakkumuste esitamise tähtpäevaks pakkumuste esitamata jätmisega vastavalt riigihangete

seaduse (RHS) § 73 lg 3 p-le 5, § 125 lg-tele 1 ja 3. Kuna riigihange on tänaseks lõppenud, puudub

Rahandusministeeriumil õiguslik alus kõnealuse riigihanke üle juhtumipõhise järelevalvemenetluse

alustamiseks (RHS § 205 lg 1 p 1, § 206 lg 1 p 4). Sellegipoolest soovime juhtida hankija

tähelepanu alljärgnevale.

Rahandusministeeriumi ülesanneteks riigihangete valdkonnas on lisaks poliitikakujundamisele ja

õigusloomele ning riikliku ja haldusjärelevalve teostamisele ka soovituste, juhiste ja suuniste

andmine (RHS § 180 p-d 1, 2 ja 6). Kuigi riigihanke menetluse lõppemine on absoluutse

menetlustakistus, mis välistab juhtumipõhise ad hoc järelevalve, on Rahandusministeeriumil

erandlikult võimalik reageerida pärast riigihanke menetluse lõppemist ilmnenud põhjendatud

rikkumise kahtlusele ex post valimipõhise kontrolliga nn inspektsioonilise järelevalvetegevuse

vormis (RHS § 205 lg 1 p 2, § 206 lg 4). Ühtlasi sätestab RHS § 210 lg 1, et Rahandus-

ministeeriumil on õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste

ärahoidmiseks. Selline avalik-õiguslik võimuvolitus on käsitatav informatiivse korrakaitselise

teabetoiminguna, so avaliku halduse kandja mitteregulatiivse, adressaadi õigusi ja kohustusi

mittekujundava tegevusena (vt RKHKo 26.01.2011, nr 3-3-1-70-10, p 25). Seadusandja on lähtunud

eeldusest, et Rahandusministeerium võib anda soovitusi ning juhiseid nii juhtumipõhises kui

ka valimipõhises järelevalvemenetluses, aga ka väljaspool RHS § 205 lg 1 p-des 1-2 sätestatud

korras alustatud järelevalvemenetlust (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 146).

Riigihangete registris riigihanke kohta avaldatud dokumentide ning hankija ja riigihankes pakkumuse

esitamisest huvitatud ettevõtja vahel toiminud teabevahetuse põhjal võib Rahandusministeeriumi arvates

tekkida põhjendatud kahtlus selles, kas hankija arvestas tehnilise kirjeldus koostamisel piisavalt kõiki

asjassepuutuvaid riigihanke korraldamise põhimõtteid. Nimelt nähtub tehnilise kirjelduse algsest

versioonist, et selles oli läbivalt kasutatud spetsiifilist terminoloogiat, mis võis viidata konkreetse

autotootja toodangule (vt 17.03.2026 lisatud „Lisa 2“ tingimused: mootor OM 654 DE 20 LA 120

kW (163 hp) 3800 rpm või samaväärne; automaatkäigukast 9G-TRONIC või samaväärne;

BlueEFFICIENCY pakett või samaväärne jne).

Meie 15.04.2026 nr 12.2-1/1433-3

2

Riigihangete registri teabevahetuse töölehelt nähtub, et üks riigihanke juurde huvitatud isikuna

registreeritud ettevõtja on 25.03.2026 palunud hankijal selgitada tehnilise kirjelduse nõudeid, märkides,

et tehniline kirjeldus on tõenäoliselt koostatud Mercedes‑Benz sõiduki tehnilistele näitajatele tuginedes,

kasutab vastava tootja sõidukite varustuse tähistamiseks mõeldud terminoloogiat ning seetõttu

võib riigihankes samaväärse sõiduki pakkumine olla komplitseeritud või koguni välistatud (vt

25.03.2026 küsimus ID 1070915). Hankija vastas ettevõtjale üldsõnaliselt, et pakkuda võib tehnilisele

kirjeldusele vastavat või samaväärset toodet, selgitamata, kuidas sisustada tehnilises kirjelduses

kasutatud terminite kontekstis samaväärsust. Sama ettevõtja pöördus 26.04.2026 uuesti hankija

poole, leides, et hankija ei ole sõiduki samaväärsust piisavalt selgitanud, mis takistab teise tootja

sõidukit sisaldava pakkumuse koostamist. Ettevõtja kordas ka seisukohta, et tehniline kirjeldus on

koostatud konkreetse tootja sõiduki tehniliste parameetrite ning varustuse loetelu alusel ega ole

tehnoloogiliselt neutraalne, sisaldades tootjapõhiseid viiteid ja terminoloogiat ning andes Mercedes-

Benzi tootele konkurentsieelise teiste tootjate toodangu ees (vt 26.03.2026 küsimus ID 1071345).

Hankija muutis 27.03.2026 riigihanke tehnilist kirjeldust, avaldades riigihanke alusdokumentide lehel

uue tehnilise kirjelduse, millest olid eemaldatud Mercedes‑Benz sõiduki spetsifikatsioonis varustuse

tähistamiseks kasutatavad terminid (vt lisatud fail „Lisa 2 uus“).

Eelnevaga seoses peame vajalikuks hankijale selgitada, et mis tahes riigihanke menetluses, sh

lihthankemenetluses, koostatud riigihanke tehniline kirjeldus ei tohi olla konkurentsi põhjendamatult

piirav. Vastavalt § 2 lg-le 1 on RHS-i eesmärgiks tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev,

otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine

riigihankel. RHS § 125 lg 5 sätestab sõnaselgelt, et hankija peab lihthankemenetluse läbiviimisel

järgima RHS-i 1. ptk-is sätestatut. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, mis on sätestatud RHS-

i 1. ptk-is paiknevas §-s 3, kohalduvad maksumusest sõltumata kõigile riigihanke menetlustele. Seega

lisaks hankemenetlusele peab ka lihthankemenetluses koostatav riigihanke tehniline kirjeldus arvestama

RHS § 3 p-des 1-3 ette nähtud selliste riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, nagu proportsionaalsus,

ettevõtjate võrdne kohtlemine ja konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Mööname, et Riigikohus

on küll leidnud, et lihthankemenetluses ei pruugi olla põhjust sisustada riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid sama rangelt kui on hankemenetluses üldjuhul kehtivad reeglid (vt RKHKo 20.11.

2019, nr 3-17-2718, p 23). Ent Rahandusministeeriumi arvates ei ole siiski reeglina põhjust sisustada

riigihanke üldpõhimõtteid lihthankemenetluses selliselt, et riigihanke tehniline kirjeldus ei peaks

tagama ettevõtjatele võrdseid tingimusi pakkumuse esitamiseks, võiks olla meelevaldne ning

võiks tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

Rahandusministeeriumi hinnangul tuleks ka erimenetlusega riigihangetes, nt lihthankemenetlustes,

koostatavates tehnilistes kirjeldustes üldjuhul vältida kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi,

patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisi nimetamist, mis võib anda mõnele ettevõtjale või tootele

eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada.

Riigihanke kavandamisel ei tohi hankija lähtuda eesmärgist konkurentsi kunstlikult piirata (vt

RKHKo 05.11.2020, nr 3-20-718, p 15.1). Tehniline kirjeldus peab olema sõnastatud selgelt,

täpselt ja ühemõtteliselt, nii, et kõik piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikud

riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjad mõistaksid täpselt selle ulatust ning saaksid sellest

ühtemoodi aru (vrd EK C-171/15 , p 40; C-368/10, p 88). Üldjuhul tähendab see seda, et kui

vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, peab hankija koostama tehnilise kirjelduse kas

hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis võib

sisaldada mh keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu

eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks, või võttes aluseks

asjaomase standardi või neid kahte omavahel kombineerides. Tehnilise kirjelduse koostamise

kaudu ei tohi moonutada konkurentsi. Tehniline kirjeldus peaks tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed

tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi

riigihangete avamisel konkurentsile. Seepärast tuleks hankijal tehnilise kirjelduse koostamisel reeglina

3

vältida kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisi nimetamist,

mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada.

Nimetatud keelust on võimalik teha erandeid juhtudel, kui kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi

jms nimetamine on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise

kirjelduse koostamine muul viisil ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt

kirjeldada. Kui vastava erandi tegemine on põhjendatud, siis sellisele viitele tuleb lisada märge

„või sellega samaväärne”. Kokkuvõtvalt: kui hankelepingu eset on ilma kindlat ostuallikat, protsessi,

kaubamärki jms nimetamata võimalik kirjeldada, siis ei tohiks tehnilises kirjelduses ostuallikat,

protsessi, kaubamärki jms nimetada, ka siis mitte, kui selline viide on varustatud reservatsiooniga

„või sellega samaväärne“ (vt RM 08.04.2025 nr 12.2-1/1333-4 „Järelevalvemenetluse lõpetamine

ja soovitus hankijale riigihangete seaduse paremaks järgimiseks“; vt sama seisukohta on väljendatud

ka VAKO 15.05.2023, nr 49-23/259711, p 7.3). Euroopa Kohus on asjas nr C-413/17 Roche

Lietuva märkinud, et üksnes erandjuhul, kui hankelepingu reguleerimiseset ei ole võimalik

piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada, lubatakse viidata kindlale margile, päritolule, kaubamärgile

vms-le, lisades alusdokumentides märke „või samaväärne“. Tingimusi, millal hankija võib sellist

võimalust kasutada, tuleb tõlgendada kitsalt. Kohtuasjas nr C-424/23 DYKA Plastics on Euroopa

Kohus selgitanud, et riigihangete direktiivis osutatud tehnilise kirjelduse sõnastamise loetelu on

ammendav ning hankija peab sõnastama tehnilise kirjelduse ühel direktiivis nimetatud viisil, välja

arvatud vastavates sätetes kindlaks määratud erandite korral. Seejuures aitab kõige paremini

konkurentsile avatuse eesmärki saavutada funktsionaalsete nõuete või kasutusomaduste kirjeldamisest

lähtuv tehnilise kirjelduse sõnastamine, mida tuleks kasutada võimalikult laiaulatuslikult. Õigus-

kirjanduses on täheldatud, et hankepraktikas on märgata samavääruse klausli laiendavat väär-

tõlgendamist ja -kohaldamist hankijate poolt. Hankijad kasutavad kergekäeliselt ja läbimõtlematult

viiteid keelatud alustele, lisades juurde märke „või sellega samaväärne“, olenemata sellest, kas

tegelikult on võimalik hankelepingu eset piisavalt täpselt kirjeldada. Selline praktika on vastuolus

riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (vt E. Pallo, E. Fels. RHS § 88 komm 38 – M. A. Simovart,

M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025).

Teisalt ei pruugi keelatud alustele viidete puudumine (sh koos samaväärsete toodete lubatavuse

klausliga) veel tähendada, et tehniline kirjeldus on koostatud konkurentsile avatult ja kooskõlas

riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Konkreetse toote spetsifikatsiooni täpne ümberkopeerimine

on üldjuhul keelatud, ka siis, kui sellelt on eemaldatud viide keelatud alusele. Konkreetse toote

spetsifikatsiooni täielik kopeerimine annab eelise just sellele konkreetsele tootele ja välistab suure

tõenäosusega alternatiivid (vt lähemalt E. Pallo, E. Fels. RHS § 88 komm 30 – M. A. Simovart, M.

Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025).

Riigihangete vaidlustuskomisjon on pidanud õigusvastaseks tehnilise kirjelduse koostamist viisil, kus

hankija on kirjeldanud konkreetse kaubamärgiga kaetud toodete tingimusi ja märkinud, et tunnistab

samaväärseks tooted, kus kõik koostisosad ja lisaained ning nende osakaalud on samad. Samaväärse

toote pakkumise võimaldamine on illusoorne ja näiline, kui sellist toodet tegelikult ei ole või

pakkuda ei saa (vt VAKO 06.07.2016, nr 134-16/173967, p 8). Konkreetselt ettevõtjalt konkreetse

toote hankimine võib olla õigustatud väga erandlikel juhtudel, nt unikaalse hankeeseme korral

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kaudu, kui selleks esineb seaduses kitsalt

määratletud alus (vt RHS § 125 lg 3 ja 49 lg 1 p 2). Sealjuures ebameeldivused, raskused ega

hankijale kaasnevad lisatööd ei õigusta konkreetse toote hankimist (vt TlnHKo 13.12.2011, nr 3-

11-2614, lk 6). Samuti tuleks hankijal pidada silmas, et mida detailsem on tehniline kirjeldus, seda

suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud (vt EKo C-413/17: Roche Lietuva, p 37).

Tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mis eeldab

selle kontrollimist, kas üksikasjalikkuse määr on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vajalik

(Ibid, p 41). Eelnevast tulenevalt on järeldatud, et hankija ei tohi seada hankelepingu esemele

hankija tegelike vajaduste täitmiseks mittevajalikke ja tarbetuid tehnilisi tingimusi, millega

kunstlikult eelistatakse teatud ettevõtjat ja välistatakse teised. Konkurentsi piiravad, kindlat ettevõtjat

4

silmas pidavad nn tailor-made hankelepingu eseme tehnilised tingimused on RHS-ga vastuolus

ning ühtlasi on hankijal keelatud seada ebevajalikke hanketingimusi, millega põhjendamatult

kitsendatakse konkurentsi. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte (RHS § 3 p 3) hõlmab

ka tootepõhist konkurentsi: kui turul on mitmeid (hankija tegelikele vajadustele vastavaid) samaväärseid

või samaliigilisi tooteid, ei ole konkurents efektiivselt ära kasutatud, kui hankija kehtestab

põhjendamatult tingimused, millele vastab vaid üks toode, millega saab eelise asjaomast toodet

valmistav (või seda müüv) ettevõtja (vt koos rohkete viidetega VAKO ning kohtute praktikale T.

Kuusmann. RHS § 3 komm-d 20 ja 59 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete

seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025).

Praktikas on osa hankijaid läinud sageli nö kergemat vastupanu teed, nimetanud tehnilises

kirjelduses lepingu esemeks olevate asjade kirjeldamisel konkreetse kaubamärgiga tooteid (sh

varustades sellise viite trafaretselt klausliga „või sellega samaväärne“) või kirjutanud tehnilise

kirjelduse nõuded maha mõne konkreetse (nende hinnangul hankija vajadustele sobiva) toote

tehnilisi parameetreid kirjeldavast tootelehest. Isegi siis, kui hankija ei sea oma eesmärgiks seeläbi

mõne ettevõtja eelistamist, ei ole kirjeldatud toimimisviis kindlasti hea praktika ega vasta RHS

§-s 3 sätestatud üldpõhimõtetele. Kui hankija ei oska või ei suuda seaduse nõuetele vastavalt

tehnilist kirjeldust ise koostada, on tal siiski seaduse nõuete täitmiseks mitmeid õiguspäraseid

võimalusi. Näiteks on hankijal lubatud tehnilise kirjelduse koostamiseks vajaliku sisendi saamiseks

turu-uuringu tegemine (RHS § 10 lg 1). Lisaks on võimalik tehnilise kirjelduse koostamiseks vajaliku

sisendi tellimine väljastpoolt hankija organisatsiooni, mõnelt vastava valdkonna erialateadmistega

isikult.

Lisaks eelnevale märgime, et märkasime kõnealuse riigihanke alusdokumentides teisigi vastuolusid

või ebatäpsusi, mida hankijal tuleks edaspidi vältida. Näiteks olid riigihanke hankedokumendis

vastuoluliselt märgitud järgmised andmed: hanke käigus hangitakse kooli õppetalule traktor, mis

on toodud hanke tehnilises kirjelduses; hankija ostab tehnilises kirjelduses toodud 9-kohalise

bussi; hankija rendib ühe (1 tk) 9-kohalise bussi (vt fail „Hankedokumendid bussi ostmine“ p-d 3.2,

4.1, 4.4). Rahandusministeerium on valimipõhises järelevalvemenetluses koostatud kontrolli-

aktides korduvalt hankijatele selgitanud, et vastuolud riigihanke alusdokumentides on ühemõtteliselt

lubamatud ja eksitavalt või ebapiisavalt koostatud riigihanke alusdokumendi eest vastutab alati

hankija (nt RM 14.05.2018 kontrolliakt nr 12.2-4/20, ka RKHKo 13.06.2013, nr 3-3-1-24-13, p 39).

Eelnevaga seoses ja RHS § 210 lg-te 1-2 alusel palume hankijal riigihangetes tehnilise kirjelduse

koostamisel tagada riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimine, sh et tehniline kirjeldus

ei oleks konkurentsi põhjendamatult piirav ega annaks mõnele ettevõtjale või tootele õigus-

vastaseid eeliseid teiste ees.

Tehnilise kirjelduse koostamisel tuleks hankijal olla tähelepanelik ja hoolas ka seepärast, et riigihanke

menetluse nõuete rikkumine (mõnele) menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, võib vastavalt

karistusseadustiku (KarS) § 300 lg-le 1 olla karistatav kuriteona. Karistusõiguslikus praktikas on

kohtud vastava kauriteokoosseisu tunnuseid mitmel korral sisustanud just tehnilise kirjelduse

koostamise nõuete rikkumise kaudu (nt TMKo 18.08.2022, nr 1-22-4036; PMKo 27.09.2019,

nr 1-19-2108; TlnRnKo 19.12.2019, nr 1-19-2108).

Samuti soovitame hankijal sama hankeeseme suhtes kordushanke läbiviimisel mitte kasutada

RHS § 125 lg-s 3 nimetatud võimalust korraldada lihthankemenetluse asemel väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlus, põhjusel, et hanketeatega alustatud lihthankemenetluse

käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta.

5

Leiame, et üleminek lihthankemenetluselt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusele ei

pruugi olla kooskõlas normi eesmärgiga, kui eelnevalt pakkumusteta lõppenud lihthankemenetluses

tehnilise kirjelduse koostamise konkurentsile avatud suhtes on tõusetunud põhjendatud kahtlused.

Eelnev riigihanke üldpõhimõtteid ignoreeriv ja konkurentsi piirav tehniline kirjeldus ei tohiks anda

võimalust konkurentsi tasalülitamiseks kordushankes ning ühtegi ilma hanketeateta algava ja seetõttu

konkurentsile vähem avatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse aluse valikut ei

tohi kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Vastupidine avaks

tagaukse kuritarvitusteks riigihangete läbiviimisel.

Käesoleval juhul võib algses lihthankemenetluses koostatud tehnilise kirjelduse ebapiisavusele koos-

toimes ülal nimetatud asjaoludega viidata seegi, et vaatamata pakkumuse esitamisest huvitatud

isikute rohkearvulisusele (kokku registreerus lihthanke juurde huvitatud isikuteks seitse ettevõtjat),

ühtegi pakkumust ette nähtud tähtpäevaks ei laekunud.

Ootame hankijalt tagasisidet pöördumises sisalduvatele soovitustele 27. aprilliks 2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]