Tartumaa Kambja vald Vana-Kuuste küla Naritse detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa

Vana-Kuuste külas asuva Naritse

(kü tunnus 28301:001:1191)

maaüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht: Kambja vald Joonise nimetus: planeeringu mahuline illustratsioon

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr :169/25

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa

Vana-Kuuste külas asuva Naritse

(kü tunnus 28301:001:1191)

maaüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Kambja vald Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija:

Karin Raid Allkiri: Töö nr :

169/25 Joonis nr :

1

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-post: [email protected]

Töö nr: 169/25

Asukoht: Kambja vald, Vana-Kuuste küla, Naritse

Vana-Kuuste külas asuva Naritse

(kü tunnus 28301:001:1191)

maaüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

(kutsetunnistus 219539)

Huvitatud isik: Keimo Palusoo

Koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus

Tartu 2026

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 2 –

SISUKORD

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS. ........................................................................................... 3

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, ANDMED PLANEERINGUALA KOHTA. ....... 3

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID. ....................................................................... 4

4. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS. ........................................................ 4

5. PLANEERIMISE LAHENDUS ........................................................................................................... 4

5.1 PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED ..................................................... 4

5.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS ................................................................................................ 6

5.3 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, VALITUD

PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED .................................................................... 6

5.4 PLANEERITAVA MAA-ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ........................................................................... 7

5.5 KRUNDI EHITUSÕIGUS ......................................................................................................................... 7

5.6 ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE .................................................................................................. 8

5.7 KRUNTIDE HOONESTUSALADE PIIRITLEMINE ...................................................................................... 9

5.8 TEE MAA-ALAD, LIIKLUS-JA PARKIMISKORRALDUS ............................................................................ 9

5.10 EHITISTEVAHELISED KUJAD ............................................................................................................ 10

5.11 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD .................................................................................... 10

5.13 ETTEPANEKUD KAITSE ALLA VÕETUD MAA-ALADE JA ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSEREŽIIMI

TÄPSUSTAMISEKS, MUUTMISEKS VÕI LÕPETAMISEKS. ............................................................................. 14

5.14 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .......................................................................................... 14

5.15 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ..................................................... 15

5.16 MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED NING

NENDE ULATUS ....................................................................................................................................... 15

5.17 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................ 15

5.18 PLANEERINGU RAKENDAMISE MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ....................................................... 16

6 . KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE JA KOOSTÖÖ VÕRGUETTEVÕTJATEGA: ............. 17

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on Keimo Palusoo.

Detailplaneeringu koostamine Naritse maaüksusele ja lähialale on algatatud Kambja

Vallavolikogu 21. jaanuaril 2026 a. otsusega nr 1. Sama otsusega kinnitati ka

lähteseisukohad ja põhjendati keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ära

jätmist. Käesolev planeering on koostatud üksikelamu ja abihoonete ehitusõiguse

määramiseks.

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega

Naritse maaüksustele ehitusõiguse määramist üksikelamu ning abihoonete

projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsudele,

parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra

lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Planeeringualale juurdepääs kavandatakse avalikult kasutatavalt riigiteelt nr 61 Põlva-

Reola tee ning Metsanurga maaüksuse kaudu.

Planeeringuala suurus on u 3,9 ha.

Andmed planeeritava ala kohta:

• Naritse (kü tunnus: 28301:001:1191)

• Pindala: 33687 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• Metsanurga (kü tunnus: 28301:001:1189)

• Pindala: 21604 m², kaastakse planeeringuga piirnevas ulatuses u 430 m2

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

Planeeringualaga piirnevad transpordimaad (kaasatakse piirnevas ulatuses):

• 61 Põlva-Reola tee (kü tunnus: 28301:001:1190)

• Pindala planeeringualas u 80 m²

• maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 4 –

• 61 Põlva-Reola tee (kü tunnus: 28301:001:2447)

• Pindala planeeringualas u 4550 m²

• maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%

• 61 Põlva-Reola tee (kü tunnus: 28301:001:1192)

• Pindala planeeringualas u 350 m²

• maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.

- Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihaldusministri 27.02.2019 käskkirjaga nr

1.1-4/29);

-Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused”;

- Kambja valla üldplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega

nr 40);

- Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

-Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

- Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;

-Metsanurga maaüksusele Kambja Vallavalituse poolt 19.02.2024 väljastatud

projekteerimistingimused nr. 2511802/00711;

-Ametiasutuste, tehnovõrguvaldajate poolt väljastatavad tingimused detailplaneeringu

koostamiseks;

-Kambja valla energia- ja kliimakava;

- Kambja valla jäätmehoolduseeskiri.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud Reib OÜ poolt jaanuaris 2026 a.

koostatud maa-ala geodeetiline plaan koos tehnovõrkudega täpsusega M1:500, töö nr.

TT-7380T.

5. Planeerimise lahendus

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Vana-Kuuste külas.

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 5 –

Kambja valla üldplaneeringu kohaselt, mis kehtib endise Kambja valla maa-ala osas,

asub planeeringuala üldplaneeringu põhikaardil rohelisega tähistatud maa-alal. Sellel

säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku

kasutusotstarvet ei kavandata. Naritse maaüksus ei ole hoonestatud. Planeeringuala asub

üldplaneeringu kohaselt säilitataval metsamaal ning kattub rohevõrgustiku (K23 ja

K316) koridoridega.

Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga.

Väljavõte üldplaneeringust Skeem 1

Väljavõte Maa-ja Ruumiameti fotolao lehelt Foto 1

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 6 –

Planeeringualal on kõrghaljastus- okas ja lehtpuud. Lähipiirkonnas on valdavalt endised

talukompleksid ja uuemad viilkatusega elamud ja abihooned. Lähim bussipeatus „Reola

Gaas“ asub ca 140m kaugusel planeeringualast.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 2.

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Naritse maaüksus on kerge reljeefikaldega lääne suunas. Maapinna absoluutkõrgus on

kõrgem riigitee äärsel alal ca 40-41.50m/abs ja madalaim planeeringuala läänepiiril

38m/abs.

Planeeringuala külgneb riigiteega nr 61 Põlva-Reola teega (km 32,35-32,51), mille tee

kaitsevöönd on 30m teekatte servast. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

3646 autot ning kiiruspiirang 90 km/h.

Vastavalt Ehitusseadustiku §71 lg 1 tagab tee kaitsevöönd tee kaitse, korrashoiu

korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja

inimestele ohtlikke mõjusid.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud elamu hoonestusala jääb riigiteest ca 101 m

kaugusele.

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardile koosneb planeeringualal

hoonestataval alal mullastik väga õhukesest madalsoomullast M’ (turba tüsedus 30-

50cm), leetjast gleimullast Gl ja sügavast madalsoomullast M’’’ (turba sügavus üle

100cm).

Detailplaneeringu koostamisel ei ole teada detailplaneeringu realiseerimist takistavaid

pinnase omadustest tulenevaid tingimusi. Täpsed geoloogilised tingimused selgitatakse

välja projekteerimise faasis.

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 3.

5.3 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks,

valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Käesoleva planeeringu eesmärk on Naritse maaüksuse jagamine ning ehitusõiguse

määramine elamu ja abihoonete rajamiseks. Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna

arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut.

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 7 –

Planeeritud ehitusõigus arvestab Vana-Kuuste külas väljakujunenud

hoonestuspõhimõtetega, st lähtutakse lähipiirkonna ehitusmahtudest, arhitektuurist ja

looduse säästmise põhimõttest. Lisanduv hoonestus on valitud hajaasustusse sobivalt,

kuna moodustatav elamukrunt on pindalalt suur. Samuti arvestab planeeringulahendus

naabermaaüksusele Metsanurga väljastatud projekteerimistingimustega määratud

hoonestusala kaugust nii, et mõlemal krundil tekkiva hoonekompleksi vaheline

vahekaugus on minimaalselt 100m.

Hoonete vahel on piisavalt ruumi kruntidele viljapuu aedade jms kõrghaljastuse

rajamiseks ning piisav ruum ka loodusliku metsa kasvamiseks.

Planeeringuala näol on tegemist loodusliku elukeskkonnaga nii püsiva elukoha kui

suvekodu rajamise korral.

Samuti asub planeeringuala riigitee ääres , mis loob hea ühenduse sotsiaalse taristuga.

Kokkuvõtvalt säilitab käesolev planeeringulahendus tasakaalu olemasoleva asustuse,

lisanduvate hoonete ning loodusliku keskkonna vahel.

5.4 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringuga jaotatakse Naritse maaüksus kaheks eraldiseisvaks krundiks.

Maakasutuse koondtabel Tabel 1

Pos nr Krundi kasutamise

sihtotstarve

Krundi pindalad

Planeeringu eelne

Naritse Maatulundusmaa 100% 3,36 ha

Planeeringu järgne

Pos 1 Elamumaa 100% 7200 m²

Pos 2 Maatulundusmaa 100% 26487m²

5.5 Krundi ehitusõigus

Pos 1 krundi ehitusõigusega on määratud:

* planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarve;

* hoonete suurim lubatud arv krundil;

* hoonete maksimaalne lubatud kõrgus;

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 8 –

* hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.

Pos 1 krundi ehitusõigus ja hoonestusala on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Planeeritud hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse. Hoonestusala

on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

võimaldamaks hoonete vaba paigutust. Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata.

Elamukrundile Pos 1 antakse ehitusõigus ühe üksikelamu (kood 11101) ja kahe abihoone

(kood 12744) ehitamiseks, mis peavad moodustama õuega hoonetekompleksi

Lisaks on lubatud püstitada elamukrundile 1 kuni 20 m² suurune ja kuni 5m kõrgune

hoone.

Hoonestusalale võib ehitada ka erinevaid rajatisi ning istutada puid. Rajatisi võib ehitada

ja puid istutada ka väljapoole planeeritud hoonestusalasid arvestades kitsendustega.

Hoonete täpne paigutus hoonestusalas ja kuju antakse projekteerimise käigus. Pos 2

krundile ehitusõigust ei määrata.

5.6 Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuursed nõuded planeeringuala Pos 1 hoonetele on planeeringuga määratud

järgmiselt:

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 2

Pos 1

Krundi suurim

lubatud ehitiste alune

pind

Kuni 500 m²

(abihoone ei tohi olla suurem kui elamu),

Ühe hoone suurim ehitusalune pindala on 250 m²

Lubatud korruselisus kuni 2 korrust (teine korrus katusealune)

Katusekalde

vahemik

põhimahul 20 - 35 kraadi,

kõrvalmahtudel (nt garaaž, varikatus) lubatud 0-15 kraadi.

Kõrvalmahu osakaal ei tohi olla suurem kui 30% ehitisealusest

pinnast

Katuse põhimahu

harjajoone suund

ei määrata

Katuse tüüp viilkatus, kelpkatus

Katusekatte materjal katuseplekk, katusekivi

Katusekatte värvid must, tumepruun vms

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 9 –

Välisviimistluse

materjalid

puit, kivi, krohv, klaas (soovituslikult kombineeritult). Keelatud

on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine

Kohustuslik

ehitusjoon

ei määrata

Piirdeaed kuni 1,5 m kõrgused (keelatud on läbipaistmatud

piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev).

Piirete rajamine on lubatud ainult planeeritava hoonestusala

ulatuses

Hoonete rajamisel tuleb jälgida, et kavandatavad hooned harmoneeruksid piirkonna

ehituslaadiga ning oleksid ehitatud vastavalt heale ehitustavale. Planeeringuala

vertikaalplaneeringu olulist muutmist ei kavandata.

5.7 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Pos 1 krundile määratakse hoonestusala, mille piiresse on lubatud hooneid ehitada.

Hoonestusala kaugus Metsanurga kinnistu projekteerimistingimustega määratud

hoonestusalast on minimaalselt 100 m. Hoonestusala suurus ja paigutus on näidatud

põhijoonisel (joonis 4).

5.8 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Vastavalt Transpordiameti 01.10.2025 seisukohtadele nr 7.2-2/25/14938-2 on juurdepääs

planeeringualale kavandatud Metsanurga kinnistu (katastritunnus 28301:001:1189)

olemasoleva ristumiskoha riigitee km 32,53 kaudu. Metsanurga kinnistule seatakse

juurdepääsu võimaldav servituut.

Kõik detailplaneeringualale koostatud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse

tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada transpordiametiga. Riigiteega

ristumiskoha projekteerimiseks tuleb taotleda nõuded projekti koostamiseks.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Parkimine tuleb näidata hoone ehitusprojektis ning parkimine peab toimuma oma

kinnistul. Riigiteel parkimist ja tagurdamist ette ei näha. Parkimiskohtade vajadus on

planeeritud Pos 1 krundi siseselt, vastavalt EVS 843 Linnatänavad– 3 parkimiskohta.

Juurdepääsutee laius ei tohi olla kitsam kui 3,5m. Jäätmeveoki, lumetõrjetehnika jms

masinate ümberpööramiseks on kavandatud vajalik ruum.

Sõidusuunad ja juurdepääsud kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 10 –

5.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Raadamine lubatud ainult juurdepääsutee rajamise ulatuses ning planeeritava

hoonestusala ulatuses. Ülejäänud osas säilib metsamaa kõlvik ning tuleb majandada

vastavalt metsaseadusele. Pos 1 elamu ja abihoonete alla jääva maa-ala kohta tuleb

vajadusel teha Keskkonnaametile raadamisteatis. Õuealalt välja jääv ala (endine

metsamaa) tuleb metsaseaduse alusel uuendada.

5.10 Ehitistevahelised kujad

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning

planeeritud üksikelamute puhul on ette nähtud minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3.

Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab

vältima selliselt, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

Vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“ loetakse

hajaasustusega alaks piirkond, kus hoonete kompleksid paiknevad teineteisest vähemalt

40 m kaugusel ja sellisel juhul ei ole vaja rajada ka tuletõrje veevõtukohta.

5.11 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Detailplaneeringuga on planeeritud Pos 1 krundile vee- ja kanalisatsiooni ning

elektrivarustus. Planeeringus on tehnovõrkude lahendus kajastatud põhimõttelisena ja

lahendusi täpsustatakse vastavate projektide koostamisel.

Veevarustus

Piirkonnas puuduvad võimalused ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks.

Planeeringuala krundile Pos 1 rajatakse puurkaev. Puurkaevu ööpäevane veetarbe hulk

on alla 10 m³/d. Tulenevalt veetarbe hulgast taotletakse puurkaevu sanitaarkaitseala

vähendamist 10m-le. Vee tarbimisel üle 10m3/ööpäevas on vajalik taotleda vee

erikasutusluba ehk veeluba (alus: veeseadus § 187 p 2).

Tuletõrje veevarustus

Lähim teadaolev tuletõrje veevõtukohad asuvad Uhti külas ca 5 km kaugusel

planeeringualast.

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 11 –

Planeeringuala on hajaasustusega alaga ning tuletõrje veevarustuseks kasutatakse

lähimat teadaolevat veevõtukohta.

Reoveekanalisatsioon

Piirkonnas puuduvad võimalused ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks.

Pos 1 krundile on planeeritud reovee kanaliseerimiseks imbüsteem. Arvestada tuleb

rajatava puurkaevu asukohaga ning tagada immutusala nõuetekohane kaugus

puurkaevust.

Sajuvee ja liigniiskuse ärajuhtimine. Drenaaž.

Planeeringuala sademevesi on ette nähtud juhtida hoonetest eemale ja loomulikul teel

immutada või suunata veekogumise mahutitesse. Lubatud on ka tiigi, veesilmade ja

imbpeenarde rajamine. Pos 1 sademevett on keelatud vertikaalplaneerimisega juhtida

naaberkruntidele ja ka riigitee katastriüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse. Heit- ja sademevett ei ole lubatud juhtida pinnasesse puurkaevu

sanitaarkaitsealal ega hooldusalal ja lähemal kui 50m sanitaarkaitseala-või hooldusala

välispiirist.

Soojavarustus

Soojavarustus on planeeritud lokaalselt. Planeeringualal on lubatud kasutada elektri,

vedel-, tahke-, maa-, õhk- ja kõik alternatiivkütte allikad. Eelistatud on

alternatiivkütteallikad- maa- ja õhk soojus, päikesepatareid jms. Keelatud on kasutada

õhku saastavaid kütteliike nagu raskeõlid ja kivisüsi. Maakütet on lubatud paigaldada

kogu elamukrundi ulatuses. Soovitav on rajada puiduküttel ahjusid, kaminaid vms

võrguenergiast sõltumatuid küttekoldeid.

Elektrivõrk

Pos 1 krundi elektritoide on planeeritud vastavalt OÜ Elektrilevi 17.02.2026.a

tehnilistele tingimustele nr 510680 olemasoleva alajaama Kaspri: (Kuuste) baasil, mis

asub Gaasi tee 1 kinnistul (kat tunnus 28204:004:0010). Tarbimiskoha Pos

1elektrivarustus on planeeritud 0,4kV maakaabliga Metsanurga kinnistul (kat tunnus

28301:001:1189) asuvast liitumiskilbist LK235840. Pos 1 kinnistu piirile paigaldatakse

liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektrivõrgu

väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Väljaspool

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 12 –

detailplaneeringuala kulgevate kaablite trasside servituudi alad tuleb näidata

ehitusprojektis.

Telekommunikatsioonivõrk

Telekommunikatsioonivõrguga liitumise võimaluste tekkimisel lahendatakse

sideühendus vastavate projektidega. Hetkel on planeeritud mobiilne sideühendus.

Välisvalgustus

Pos 1 krundi valgustus lahendatakse hoonete hoonete- ja aia valgustitega.

Tehnovõrkude koondtabel Tabel 3

Tehnovõrk Pikkus

Elektrivarustus liitumiskilbini Ca 50 jm

Tehnovõrkude täpne paiknemine lahendatakse projekteerimisel. Tehnovõrkude

paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

5.12 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Pos 1 maaüksusele ei ole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb

koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse

vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele

firmadele. Jäätmete kogumise lahendus määratakse ehitusprojektidega ning konteinerite

asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide.

Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt

heale tavale ja kehtivatele normidele.

Riigiteest tulenevad võimalikud häiringud

Planeeritav ala külgneb riigiteega ning planeeringualale ulatub riigitee kaitsevöönd.

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 13 –

Riigitee äärsetel maa-aladel on tõenäoline normatiive ületavate keskkonnaparameetrite

(müra, tolm, vibratsioon) esinemine.

Transpordiamet on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik

ei võta endale kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks.

Võimalike riigiteeliiklusega kaasnevate negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste, vähemal

määral ka vibratsioon) vähendamiseks on planeeritud hoonestusala paigutatud riigi teest

võimalikult kaugele st min 101m kaugusele riigiteest.

Liiklusmüra sihtväärtused II kategooria aladel (haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande asutuste ning elamu maa-alad, rohealad) on 55 dB päeval ja 50 dB

öösel.

Planeeringu koostamise jooksul ei ole läbi viidud spetsiaalset mürauuringut, sest

arvestades külgneva riigitee madalat liiklussagedust ja planeeritava hoonestusala kaugust

riigiteest, ei ületa eeldatavasti antud piirkonnas müratasemed ette nähtud norme.

Järeldus on tehtud analüüsides 2021. aastal koostatava Kambja valla üldplaneeringu

raames koostatud mürakaarti millelt nähtub, et päevane müratase on hoonestataval alal

alla 50dB ja öine alla 40dB.

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 14 –

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb võtta kasutusele meetmed riigiteelt lähtuva

müra vähendamiseks- nt kavandada riigitee poolsesse külge vähem aknaid, akende

kavandamisel rajada need võimalikult helikindlatena. Elamu projekteerimisel tuleb

järgida standarti EVS 842:2016 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kambja Vallavalitsus ja Transpordiamet ei võta vastutust ega kohustusi seoses müra ja

maanteelt lähtuva muu kahjuliku mõju vähendamiseks ette nähtud meetmete

rakendamiseks planeeringualal. Vastav vastutus on planeeringust huvitatud isiku

kohustus, kes peab tagama, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks

kehtestatud müra normtaset.

Õhusaaste ei ole perspektiivset liikluskoormust ning vahekaugust maanteest arvestades

probleemiks, kuna vahekaugus hoonestatava alaga on piisavalt suur ning vahele jääb

metsamaa.

5.13 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Planeeritaval maa-alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid ja maa-alal ei ole

kaitserežiimi.

5.14 Servituutide vajaduse määramine

Planeeritaval maa-alal säilivad olemasolevad kitsendused.

Detailplaneeringuga servituutide seamise vajadus Tabel 4

Sisu Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isikliku

kasutusõiguse saaja

Juurdepääsu servituut Metsanurga Pos 1, Pos 2

Juurdepääsu servituut Pos 2 Pos 1

Elektri maakaabli isiklik

kasutusõigus

Metsanurga OÜ Elektrilevi vms

elektrivõrguettevõtja

Elektri maakaabli isiklik

kasutusõigus

Pos 2 OÜ Elektrilevi vms

elektrivõrguettevõtja

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 15 –

Servituudialade ja isikliku kasutusõigusega seatavate alade laiuseid ja asukohti on

lubatud servituudi/isikliku kasutusõiguse seadmisel üle täpsustada.

Tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Omapuhasti kuja on 10m.

5.15 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse

väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

-oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

-krundile sissepääsude piiramine;

-territoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdeaedadega).

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks

ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

-võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

-hoida maa-ala korras;

-kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

5.16 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus

Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kitsenduste kaardi infole (www.kitsendused.kataster.ee)

asub Naritse maaüksusel riigitee teekaitsevööndist tingitud kitsendus. Muid kitsendusi

põhjustavaid objekte maaüksusel ei ole.

5.17 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 16 –

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed omanikud

koheselt hüvitama tekitatud kahju.

Planeeritav ala asub riigitee kaitsevööndis. Riigitee lähedusest tingituna on

olemasolevalt ja perspektiivselt ette näha liiklusest põhjustatud häiringute (võimalik

müra, õhusaaste, vibratsioon, tolm vms) mõningast ulatumist planeeringualale.

Transpordiamet on planeeringu koostamisel teavitanud, et riigitee liiklusest on

põhjustatud häiringud ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada

leevendusmeetmeid riigitee häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

Leevendusmeetmete vajaduse tekkimisel, kannab vastavad kulud planeeringuala

elamukrundi igakordne omanik.

5.18 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja

looduskeskkonnale avalduvad mõjud on minimaalsed, kuna planeeritud tegevused on

kooskõlas valla üldplaneeringuga ning maa-ala kasutusele võtt elamute rajamise

eesmärgil on läbi kaalutletud. Majanduslikud mõjud on positiivsed. Planeeringu

realiseerumisel kujuneb planeeringu alast loomulik jätk piirkonna üldisele

tasakaalustatult arenevale hajaasustusele.

Uute elanike lisandumine piirkonda soodustab piirkonna elanike omavahelist sotsiaalset

ja kultuurilist suhtlust ning aitab kaasa kogukonnatunde hoidmisele. Planeeringuga ette

nähtud kruntide haljastusnõuded, suured krundid ja naabritega hoovialade vahelised

kaugused on kavandatud looduskeskkonnale avalduvate mõjude tasakaalustamiseks ning

on piirkonna miljöösse sobivad.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks olemasolevate ehitiste

seadustamisele, detailplaneeringus lubatud uute ehitiste püstitamisele ning

ehitusprojektide koostamisele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid

peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele

ja heale projekteerimistavale. Planeeringuga ette nähtud tehnovõrkude ja juurdepääsutee

välja ehitamine toimub planeeringuala kruntide omanike kulul.

Kambja Vallavalitsus ei väljastata enne ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 17 –

planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –rajatised.

Servituutide planeerimise korral vajalik enne ehituslubade väljastamist servituutide

kanded kinnistusraamatus.

Vastavalt transpordiameti seisukohtadele:

* tuleb arendusega seotud teed rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise

alustamise teatise esitamist.

*transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

rekonstrueerimiseks või ehitamiseks.

ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA:

Enne hoonete ehitamist tuleb:

1) Moodustada planeeringuga kavandatud krundid

2) Rajada kruntideni juurdepääs ning tehnovõrgud.

3) Seada vajalikud servituudid ning isiklikud kasutusõigused tehnovõrgu valdajate

kasuks.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada

koostatud detailplaneering kehtetuks.

6 . Kooskõlastuste kokkuvõte ja koostöö võrguettevõtjatega:

Kooskõlastava

asutuse nimi

Kuupäev Kooskõlastaja

nimi

Kooskõlastuse

asukoht

Päästeamet ………. Lisade kaustas

Metsanurga

kinnistu

26.03.2026

Mart Malm Lisade kaustas

Elektrilevi OÜ 27.03.2026 Maie Erik Lisade kaustas

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa

Vana-Kuuste külas asuva Naritse

(kü tunnus 28301:001:1191)

maaüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht: Kambja vald Joonise nimetus: planeeringu mahuline illustratsioon

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr :169/25

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa

Vana-Kuuste külas asuva Naritse

(kü tunnus 28301:001:1191)

maaüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Kambja vald Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija:

Karin Raid Allkiri: Töö nr :

169/25 Joonis nr :

1

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-post: [email protected]

Töö nr: 169/25

Asukoht: Kambja vald, Vana-Kuuste küla, Naritse

Vana-Kuuste külas asuva Naritse

(kü tunnus 28301:001:1191)

maaüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija /Karin Raid/

(kutsetunnistus 219539)

Huvitatud isik: Keimo Palusoo

Koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus

Tartu 2026

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 2 –

SISUKORD

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS. ........................................................................................... 3

2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, ANDMED PLANEERINGUALA KOHTA. ....... 3

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID. ....................................................................... 4

4. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS. ........................................................ 4

5. PLANEERIMISE LAHENDUS ........................................................................................................... 4

5.1 PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED ..................................................... 4

5.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS ................................................................................................ 6

5.3 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, VALITUD

PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED .................................................................... 6

5.4 PLANEERITAVA MAA-ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ........................................................................... 7

5.5 KRUNDI EHITUSÕIGUS ......................................................................................................................... 7

5.6 ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE .................................................................................................. 8

5.7 KRUNTIDE HOONESTUSALADE PIIRITLEMINE ...................................................................................... 9

5.8 TEE MAA-ALAD, LIIKLUS-JA PARKIMISKORRALDUS ............................................................................ 9

5.10 EHITISTEVAHELISED KUJAD ............................................................................................................ 10

5.11 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD .................................................................................... 10

5.13 ETTEPANEKUD KAITSE ALLA VÕETUD MAA-ALADE JA ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSEREŽIIMI

TÄPSUSTAMISEKS, MUUTMISEKS VÕI LÕPETAMISEKS. ............................................................................. 14

5.14 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .......................................................................................... 14

5.15 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ..................................................... 15

5.16 MUUD SEADUSTEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED NING

NENDE ULATUS ....................................................................................................................................... 15

5.17 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................ 15

5.18 PLANEERINGU RAKENDAMISE MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ....................................................... 16

6 . KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE JA KOOSTÖÖ VÕRGUETTEVÕTJATEGA: ............. 17

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on Keimo Palusoo.

Detailplaneeringu koostamine Naritse maaüksusele ja lähialale on algatatud Kambja

Vallavolikogu 21. jaanuaril 2026 a. otsusega nr 1. Sama otsusega kinnitati ka

lähteseisukohad ja põhjendati keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ära

jätmist. Käesolev planeering on koostatud üksikelamu ja abihoonete ehitusõiguse

määramiseks.

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega

Naritse maaüksustele ehitusõiguse määramist üksikelamu ning abihoonete

projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsudele,

parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra

lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Planeeringualale juurdepääs kavandatakse avalikult kasutatavalt riigiteelt nr 61 Põlva-

Reola tee ning Metsanurga maaüksuse kaudu.

Planeeringuala suurus on u 3,9 ha.

Andmed planeeritava ala kohta:

• Naritse (kü tunnus: 28301:001:1191)

• Pindala: 33687 m²

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

• Metsanurga (kü tunnus: 28301:001:1189)

• Pindala: 21604 m², kaastakse planeeringuga piirnevas ulatuses u 430 m2

• Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

Planeeringualaga piirnevad transpordimaad (kaasatakse piirnevas ulatuses):

• 61 Põlva-Reola tee (kü tunnus: 28301:001:1190)

• Pindala planeeringualas u 80 m²

• maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 4 –

• 61 Põlva-Reola tee (kü tunnus: 28301:001:2447)

• Pindala planeeringualas u 4550 m²

• maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%

• 61 Põlva-Reola tee (kü tunnus: 28301:001:1192)

• Pindala planeeringualas u 350 m²

• maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid.

- Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihaldusministri 27.02.2019 käskkirjaga nr

1.1-4/29);

-Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused”;

- Kambja valla üldplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega

nr 40);

- Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

-Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

- Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;

-Metsanurga maaüksusele Kambja Vallavalituse poolt 19.02.2024 väljastatud

projekteerimistingimused nr. 2511802/00711;

-Ametiasutuste, tehnovõrguvaldajate poolt väljastatavad tingimused detailplaneeringu

koostamiseks;

-Kambja valla energia- ja kliimakava;

- Kambja valla jäätmehoolduseeskiri.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud Reib OÜ poolt jaanuaris 2026 a.

koostatud maa-ala geodeetiline plaan koos tehnovõrkudega täpsusega M1:500, töö nr.

TT-7380T.

5. Planeerimise lahendus

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Vana-Kuuste külas.

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 5 –

Kambja valla üldplaneeringu kohaselt, mis kehtib endise Kambja valla maa-ala osas,

asub planeeringuala üldplaneeringu põhikaardil rohelisega tähistatud maa-alal. Sellel

säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku

kasutusotstarvet ei kavandata. Naritse maaüksus ei ole hoonestatud. Planeeringuala asub

üldplaneeringu kohaselt säilitataval metsamaal ning kattub rohevõrgustiku (K23 ja

K316) koridoridega.

Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga.

Väljavõte üldplaneeringust Skeem 1

Väljavõte Maa-ja Ruumiameti fotolao lehelt Foto 1

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 6 –

Planeeringualal on kõrghaljastus- okas ja lehtpuud. Lähipiirkonnas on valdavalt endised

talukompleksid ja uuemad viilkatusega elamud ja abihooned. Lähim bussipeatus „Reola

Gaas“ asub ca 140m kaugusel planeeringualast.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 2.

5.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Naritse maaüksus on kerge reljeefikaldega lääne suunas. Maapinna absoluutkõrgus on

kõrgem riigitee äärsel alal ca 40-41.50m/abs ja madalaim planeeringuala läänepiiril

38m/abs.

Planeeringuala külgneb riigiteega nr 61 Põlva-Reola teega (km 32,35-32,51), mille tee

kaitsevöönd on 30m teekatte servast. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

3646 autot ning kiiruspiirang 90 km/h.

Vastavalt Ehitusseadustiku §71 lg 1 tagab tee kaitsevöönd tee kaitse, korrashoiu

korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja

inimestele ohtlikke mõjusid.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud elamu hoonestusala jääb riigiteest ca 101 m

kaugusele.

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardile koosneb planeeringualal

hoonestataval alal mullastik väga õhukesest madalsoomullast M’ (turba tüsedus 30-

50cm), leetjast gleimullast Gl ja sügavast madalsoomullast M’’’ (turba sügavus üle

100cm).

Detailplaneeringu koostamisel ei ole teada detailplaneeringu realiseerimist takistavaid

pinnase omadustest tulenevaid tingimusi. Täpsed geoloogilised tingimused selgitatakse

välja projekteerimise faasis.

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 3.

5.3 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks,

valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Käesoleva planeeringu eesmärk on Naritse maaüksuse jagamine ning ehitusõiguse

määramine elamu ja abihoonete rajamiseks. Planeeringu eesmärgid vastavad piirkonna

arengu eesmärkidele ning planeeringuga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut.

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 7 –

Planeeritud ehitusõigus arvestab Vana-Kuuste külas väljakujunenud

hoonestuspõhimõtetega, st lähtutakse lähipiirkonna ehitusmahtudest, arhitektuurist ja

looduse säästmise põhimõttest. Lisanduv hoonestus on valitud hajaasustusse sobivalt,

kuna moodustatav elamukrunt on pindalalt suur. Samuti arvestab planeeringulahendus

naabermaaüksusele Metsanurga väljastatud projekteerimistingimustega määratud

hoonestusala kaugust nii, et mõlemal krundil tekkiva hoonekompleksi vaheline

vahekaugus on minimaalselt 100m.

Hoonete vahel on piisavalt ruumi kruntidele viljapuu aedade jms kõrghaljastuse

rajamiseks ning piisav ruum ka loodusliku metsa kasvamiseks.

Planeeringuala näol on tegemist loodusliku elukeskkonnaga nii püsiva elukoha kui

suvekodu rajamise korral.

Samuti asub planeeringuala riigitee ääres , mis loob hea ühenduse sotsiaalse taristuga.

Kokkuvõtvalt säilitab käesolev planeeringulahendus tasakaalu olemasoleva asustuse,

lisanduvate hoonete ning loodusliku keskkonna vahel.

5.4 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringuga jaotatakse Naritse maaüksus kaheks eraldiseisvaks krundiks.

Maakasutuse koondtabel Tabel 1

Pos nr Krundi kasutamise

sihtotstarve

Krundi pindalad

Planeeringu eelne

Naritse Maatulundusmaa 100% 3,36 ha

Planeeringu järgne

Pos 1 Elamumaa 100% 7200 m²

Pos 2 Maatulundusmaa 100% 26487m²

5.5 Krundi ehitusõigus

Pos 1 krundi ehitusõigusega on määratud:

* planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarve;

* hoonete suurim lubatud arv krundil;

* hoonete maksimaalne lubatud kõrgus;

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 8 –

* hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.

Pos 1 krundi ehitusõigus ja hoonestusala on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

Planeeritud hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse. Hoonestusala

on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

võimaldamaks hoonete vaba paigutust. Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata.

Elamukrundile Pos 1 antakse ehitusõigus ühe üksikelamu (kood 11101) ja kahe abihoone

(kood 12744) ehitamiseks, mis peavad moodustama õuega hoonetekompleksi

Lisaks on lubatud püstitada elamukrundile 1 kuni 20 m² suurune ja kuni 5m kõrgune

hoone.

Hoonestusalale võib ehitada ka erinevaid rajatisi ning istutada puid. Rajatisi võib ehitada

ja puid istutada ka väljapoole planeeritud hoonestusalasid arvestades kitsendustega.

Hoonete täpne paigutus hoonestusalas ja kuju antakse projekteerimise käigus. Pos 2

krundile ehitusõigust ei määrata.

5.6 Arhitektuurinõuded ehitistele

Arhitektuursed nõuded planeeringuala Pos 1 hoonetele on planeeringuga määratud

järgmiselt:

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 2

Pos 1

Krundi suurim

lubatud ehitiste alune

pind

Kuni 500 m²

(abihoone ei tohi olla suurem kui elamu),

Ühe hoone suurim ehitusalune pindala on 250 m²

Lubatud korruselisus kuni 2 korrust (teine korrus katusealune)

Katusekalde

vahemik

põhimahul 20 - 35 kraadi,

kõrvalmahtudel (nt garaaž, varikatus) lubatud 0-15 kraadi.

Kõrvalmahu osakaal ei tohi olla suurem kui 30% ehitisealusest

pinnast

Katuse põhimahu

harjajoone suund

ei määrata

Katuse tüüp viilkatus, kelpkatus

Katusekatte materjal katuseplekk, katusekivi

Katusekatte värvid must, tumepruun vms

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 9 –

Välisviimistluse

materjalid

puit, kivi, krohv, klaas (soovituslikult kombineeritult). Keelatud

on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine

Kohustuslik

ehitusjoon

ei määrata

Piirdeaed kuni 1,5 m kõrgused (keelatud on läbipaistmatud

piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev).

Piirete rajamine on lubatud ainult planeeritava hoonestusala

ulatuses

Hoonete rajamisel tuleb jälgida, et kavandatavad hooned harmoneeruksid piirkonna

ehituslaadiga ning oleksid ehitatud vastavalt heale ehitustavale. Planeeringuala

vertikaalplaneeringu olulist muutmist ei kavandata.

5.7 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Pos 1 krundile määratakse hoonestusala, mille piiresse on lubatud hooneid ehitada.

Hoonestusala kaugus Metsanurga kinnistu projekteerimistingimustega määratud

hoonestusalast on minimaalselt 100 m. Hoonestusala suurus ja paigutus on näidatud

põhijoonisel (joonis 4).

5.8 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Vastavalt Transpordiameti 01.10.2025 seisukohtadele nr 7.2-2/25/14938-2 on juurdepääs

planeeringualale kavandatud Metsanurga kinnistu (katastritunnus 28301:001:1189)

olemasoleva ristumiskoha riigitee km 32,53 kaudu. Metsanurga kinnistule seatakse

juurdepääsu võimaldav servituut.

Kõik detailplaneeringualale koostatud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse

tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada transpordiametiga. Riigiteega

ristumiskoha projekteerimiseks tuleb taotleda nõuded projekti koostamiseks.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Parkimine tuleb näidata hoone ehitusprojektis ning parkimine peab toimuma oma

kinnistul. Riigiteel parkimist ja tagurdamist ette ei näha. Parkimiskohtade vajadus on

planeeritud Pos 1 krundi siseselt, vastavalt EVS 843 Linnatänavad– 3 parkimiskohta.

Juurdepääsutee laius ei tohi olla kitsam kui 3,5m. Jäätmeveoki, lumetõrjetehnika jms

masinate ümberpööramiseks on kavandatud vajalik ruum.

Sõidusuunad ja juurdepääsud kruntidele on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 10 –

5.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Raadamine lubatud ainult juurdepääsutee rajamise ulatuses ning planeeritava

hoonestusala ulatuses. Ülejäänud osas säilib metsamaa kõlvik ning tuleb majandada

vastavalt metsaseadusele. Pos 1 elamu ja abihoonete alla jääva maa-ala kohta tuleb

vajadusel teha Keskkonnaametile raadamisteatis. Õuealalt välja jääv ala (endine

metsamaa) tuleb metsaseaduse alusel uuendada.

5.10 Ehitistevahelised kujad

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega vastavalt

siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning

planeeritud üksikelamute puhul on ette nähtud minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3.

Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab

vältima selliselt, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

Vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“ loetakse

hajaasustusega alaks piirkond, kus hoonete kompleksid paiknevad teineteisest vähemalt

40 m kaugusel ja sellisel juhul ei ole vaja rajada ka tuletõrje veevõtukohta.

5.11 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Detailplaneeringuga on planeeritud Pos 1 krundile vee- ja kanalisatsiooni ning

elektrivarustus. Planeeringus on tehnovõrkude lahendus kajastatud põhimõttelisena ja

lahendusi täpsustatakse vastavate projektide koostamisel.

Veevarustus

Piirkonnas puuduvad võimalused ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks.

Planeeringuala krundile Pos 1 rajatakse puurkaev. Puurkaevu ööpäevane veetarbe hulk

on alla 10 m³/d. Tulenevalt veetarbe hulgast taotletakse puurkaevu sanitaarkaitseala

vähendamist 10m-le. Vee tarbimisel üle 10m3/ööpäevas on vajalik taotleda vee

erikasutusluba ehk veeluba (alus: veeseadus § 187 p 2).

Tuletõrje veevarustus

Lähim teadaolev tuletõrje veevõtukohad asuvad Uhti külas ca 5 km kaugusel

planeeringualast.

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 11 –

Planeeringuala on hajaasustusega alaga ning tuletõrje veevarustuseks kasutatakse

lähimat teadaolevat veevõtukohta.

Reoveekanalisatsioon

Piirkonnas puuduvad võimalused ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks.

Pos 1 krundile on planeeritud reovee kanaliseerimiseks imbüsteem. Arvestada tuleb

rajatava puurkaevu asukohaga ning tagada immutusala nõuetekohane kaugus

puurkaevust.

Sajuvee ja liigniiskuse ärajuhtimine. Drenaaž.

Planeeringuala sademevesi on ette nähtud juhtida hoonetest eemale ja loomulikul teel

immutada või suunata veekogumise mahutitesse. Lubatud on ka tiigi, veesilmade ja

imbpeenarde rajamine. Pos 1 sademevett on keelatud vertikaalplaneerimisega juhtida

naaberkruntidele ja ka riigitee katastriüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse. Heit- ja sademevett ei ole lubatud juhtida pinnasesse puurkaevu

sanitaarkaitsealal ega hooldusalal ja lähemal kui 50m sanitaarkaitseala-või hooldusala

välispiirist.

Soojavarustus

Soojavarustus on planeeritud lokaalselt. Planeeringualal on lubatud kasutada elektri,

vedel-, tahke-, maa-, õhk- ja kõik alternatiivkütte allikad. Eelistatud on

alternatiivkütteallikad- maa- ja õhk soojus, päikesepatareid jms. Keelatud on kasutada

õhku saastavaid kütteliike nagu raskeõlid ja kivisüsi. Maakütet on lubatud paigaldada

kogu elamukrundi ulatuses. Soovitav on rajada puiduküttel ahjusid, kaminaid vms

võrguenergiast sõltumatuid küttekoldeid.

Elektrivõrk

Pos 1 krundi elektritoide on planeeritud vastavalt OÜ Elektrilevi 17.02.2026.a

tehnilistele tingimustele nr 510680 olemasoleva alajaama Kaspri: (Kuuste) baasil, mis

asub Gaasi tee 1 kinnistul (kat tunnus 28204:004:0010). Tarbimiskoha Pos

1elektrivarustus on planeeritud 0,4kV maakaabliga Metsanurga kinnistul (kat tunnus

28301:001:1189) asuvast liitumiskilbist LK235840. Pos 1 kinnistu piirile paigaldatakse

liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektrivõrgu

väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Väljaspool

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 12 –

detailplaneeringuala kulgevate kaablite trasside servituudi alad tuleb näidata

ehitusprojektis.

Telekommunikatsioonivõrk

Telekommunikatsioonivõrguga liitumise võimaluste tekkimisel lahendatakse

sideühendus vastavate projektidega. Hetkel on planeeritud mobiilne sideühendus.

Välisvalgustus

Pos 1 krundi valgustus lahendatakse hoonete hoonete- ja aia valgustitega.

Tehnovõrkude koondtabel Tabel 3

Tehnovõrk Pikkus

Elektrivarustus liitumiskilbini Ca 50 jm

Tehnovõrkude täpne paiknemine lahendatakse projekteerimisel. Tehnovõrkude

paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

5.12 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritud alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndit nõudvaid rajatisi.

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Pos 1 maaüksusele ei ole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb

koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse

vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele

firmadele. Jäätmete kogumise lahendus määratakse ehitusprojektidega ning konteinerite

asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide.

Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt

heale tavale ja kehtivatele normidele.

Riigiteest tulenevad võimalikud häiringud

Planeeritav ala külgneb riigiteega ning planeeringualale ulatub riigitee kaitsevöönd.

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 13 –

Riigitee äärsetel maa-aladel on tõenäoline normatiive ületavate keskkonnaparameetrite

(müra, tolm, vibratsioon) esinemine.

Transpordiamet on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik

ei võta endale kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks.

Võimalike riigiteeliiklusega kaasnevate negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste, vähemal

määral ka vibratsioon) vähendamiseks on planeeritud hoonestusala paigutatud riigi teest

võimalikult kaugele st min 101m kaugusele riigiteest.

Liiklusmüra sihtväärtused II kategooria aladel (haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande asutuste ning elamu maa-alad, rohealad) on 55 dB päeval ja 50 dB

öösel.

Planeeringu koostamise jooksul ei ole läbi viidud spetsiaalset mürauuringut, sest

arvestades külgneva riigitee madalat liiklussagedust ja planeeritava hoonestusala kaugust

riigiteest, ei ületa eeldatavasti antud piirkonnas müratasemed ette nähtud norme.

Järeldus on tehtud analüüsides 2021. aastal koostatava Kambja valla üldplaneeringu

raames koostatud mürakaarti millelt nähtub, et päevane müratase on hoonestataval alal

alla 50dB ja öine alla 40dB.

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 14 –

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb võtta kasutusele meetmed riigiteelt lähtuva

müra vähendamiseks- nt kavandada riigitee poolsesse külge vähem aknaid, akende

kavandamisel rajada need võimalikult helikindlatena. Elamu projekteerimisel tuleb

järgida standarti EVS 842:2016 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kambja Vallavalitsus ja Transpordiamet ei võta vastutust ega kohustusi seoses müra ja

maanteelt lähtuva muu kahjuliku mõju vähendamiseks ette nähtud meetmete

rakendamiseks planeeringualal. Vastav vastutus on planeeringust huvitatud isiku

kohustus, kes peab tagama, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks

kehtestatud müra normtaset.

Õhusaaste ei ole perspektiivset liikluskoormust ning vahekaugust maanteest arvestades

probleemiks, kuna vahekaugus hoonestatava alaga on piisavalt suur ning vahele jääb

metsamaa.

5.13 Ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi

täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Planeeritaval maa-alal puuduvad kaitsealused üksikobjektid ja maa-alal ei ole

kaitserežiimi.

5.14 Servituutide vajaduse määramine

Planeeritaval maa-alal säilivad olemasolevad kitsendused.

Detailplaneeringuga servituutide seamise vajadus Tabel 4

Sisu Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isikliku

kasutusõiguse saaja

Juurdepääsu servituut Metsanurga Pos 1, Pos 2

Juurdepääsu servituut Pos 2 Pos 1

Elektri maakaabli isiklik

kasutusõigus

Metsanurga OÜ Elektrilevi vms

elektrivõrguettevõtja

Elektri maakaabli isiklik

kasutusõigus

Pos 2 OÜ Elektrilevi vms

elektrivõrguettevõtja

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 15 –

Servituudialade ja isikliku kasutusõigusega seatavate alade laiuseid ja asukohti on

lubatud servituudi/isikliku kasutusõiguse seadmisel üle täpsustada.

Tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt

poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised

vertikaaltasandid.

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Omapuhasti kuja on 10m.

5.15 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse

väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

-oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

-krundile sissepääsude piiramine;

-territoriaalsus (ala selge eristamine ja piiramine piirdeaedadega).

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks

ja vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

-võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

-hoida maa-ala korras;

-kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

5.16 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus

Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kitsenduste kaardi infole (www.kitsendused.kataster.ee)

asub Naritse maaüksusel riigitee teekaitsevööndist tingitud kitsendus. Muid kitsendusi

põhjustavaid objekte maaüksusel ei ole.

5.17 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada,

et rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 16 –

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed omanikud

koheselt hüvitama tekitatud kahju.

Planeeritav ala asub riigitee kaitsevööndis. Riigitee lähedusest tingituna on

olemasolevalt ja perspektiivselt ette näha liiklusest põhjustatud häiringute (võimalik

müra, õhusaaste, vibratsioon, tolm vms) mõningast ulatumist planeeringualale.

Transpordiamet on planeeringu koostamisel teavitanud, et riigitee liiklusest on

põhjustatud häiringud ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada

leevendusmeetmeid riigitee häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.

Leevendusmeetmete vajaduse tekkimisel, kannab vastavad kulud planeeringuala

elamukrundi igakordne omanik.

5.18 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja

looduskeskkonnale avalduvad mõjud on minimaalsed, kuna planeeritud tegevused on

kooskõlas valla üldplaneeringuga ning maa-ala kasutusele võtt elamute rajamise

eesmärgil on läbi kaalutletud. Majanduslikud mõjud on positiivsed. Planeeringu

realiseerumisel kujuneb planeeringu alast loomulik jätk piirkonna üldisele

tasakaalustatult arenevale hajaasustusele.

Uute elanike lisandumine piirkonda soodustab piirkonna elanike omavahelist sotsiaalset

ja kultuurilist suhtlust ning aitab kaasa kogukonnatunde hoidmisele. Planeeringuga ette

nähtud kruntide haljastusnõuded, suured krundid ja naabritega hoovialade vahelised

kaugused on kavandatud looduskeskkonnale avalduvate mõjude tasakaalustamiseks ning

on piirkonna miljöösse sobivad.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks olemasolevate ehitiste

seadustamisele, detailplaneeringus lubatud uute ehitiste püstitamisele ning

ehitusprojektide koostamisele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid

peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele

ja heale projekteerimistavale. Planeeringuga ette nähtud tehnovõrkude ja juurdepääsutee

välja ehitamine toimub planeeringuala kruntide omanike kulul.

Kambja Vallavalitsus ei väljastata enne ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud

V A N A - K U U S T E K Ü L A S A S U V A N A R I T S E ( K Ü T U N N U S 2 8 3 0 1 : 0 0 1 : 1 1 9 1 )

M A A Ü K S U S E J A L Ä H I A L A D E T A I L P L A N E E R I N G

RAID INVEST OÜ – 17 –

planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –rajatised.

Servituutide planeerimise korral vajalik enne ehituslubade väljastamist servituutide

kanded kinnistusraamatus.

Vastavalt transpordiameti seisukohtadele:

* tuleb arendusega seotud teed rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise

alustamise teatise esitamist.

*transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

rekonstrueerimiseks või ehitamiseks.

ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA:

Enne hoonete ehitamist tuleb:

1) Moodustada planeeringuga kavandatud krundid

2) Rajada kruntideni juurdepääs ning tehnovõrgud.

3) Seada vajalikud servituudid ning isiklikud kasutusõigused tehnovõrgu valdajate

kasuks.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada

koostatud detailplaneering kehtetuks.

6 . Kooskõlastuste kokkuvõte ja koostöö võrguettevõtjatega:

Kooskõlastava

asutuse nimi

Kuupäev Kooskõlastaja

nimi

Kooskõlastuse

asukoht

Päästeamet ………. Lisade kaustas

Metsanurga

kinnistu

26.03.2026

Mart Malm Lisade kaustas

Elektrilevi OÜ 27.03.2026 Maie Erik Lisade kaustas