E-kütuste tootmisüksuse planeeringuliigist

OÜ Utilitas Wind Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 16171123 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

e-post: [email protected]

Pärnu Linnavalitsus

e-post: [email protected]

Meie: 17.04.2026

E-kütuste tootmisüksuse planeeringuliigist

OÜ Utilitas Wind („UW“) on 10.02.2026 esitanud Pärnu linnale detailplaneeringu („DP“) algatamise

taotluse Lemmetsa külla, Kiltrepõllu kinnistule (15904:001:0377) e-kütuste tootmisüksuse rajamiseks.1

DP algatamise taotluses on muu hulgas selgitatud, et: i) DP koostamisel tuleb läbi viia keskkonnamõju

strateegiline hindamine („KSH“) PlanS § 124 lg 5 ning KeHJS § 6 lg 1 p 11 ja p 33 alusel; ii) tegemist on

nii alal kehtiva Audru valla üldplaneeringu („ÜP“) kui ka 18.09.2025 vastu võetud uue Pärnu linna ÜP

2035+ järgi tootmismaaga, ent DP sisaldab vähemalt algatamise faasis ettepanekut muuta hetkel veel

kehtiva Audru valla ÜP tingimust, mis piirab KeHJS § 6 lg 1 nimetatud ja keemiatööstuseks

kvalifitseeruvaid tegevusi (uue Pärnu linna ÜP-ga 2035+ teadaolevalt vastuolu poleks); iii) ühegi

arendatava variandi korral ei kujune kavandatav käitis praeguse teadmise järgi olulise ruumilise

mõjuga ehitiseks („ORME“) PlanS § 95 lg 2 alusel kinnitatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr

102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ tähenduses ehk tegemist ei ole kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu („KOV EP“) esemeks oleva objektiga; iv) kõik parameetrid, lahendused ja mõjud

täpsustuvad DP ja KSH käigus.

Avastasime Pärnu linna dokumendiregistrist,2 et Pärnu abilinnapea on edastanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile („MKM“) 02.04.2026 kirja nr 8-4/1519-3 „Seisukoha küsimine

Pärnu linna Lemmetsa piirkonda kavandatava vesiniku ja e-kütuste tootmisüksuse

planeerimismenetluse tasandi ja piiriüleste mõjude kohta“, mis puudutab tõenäoliselt eelmärgitud UW

DP algatamise taotlust. Abilinnapea märgib oma kirjas: „Kavandatava projekti mastaap ning arendaja

enda esitatud materjalidest tulenev mõjude ulatus on tekitanud põhjendatud küsimuse, kas rajatise

menetlemine kohaliku tasandi detailplaneeringuna on kooskõlas planeerimisseaduse mõtte ja

eesmärgiga.“ Viidatakse projekti mõjudele, elektrolüüseri võimalikule võimsusele, tootmise

võimalikule elektritarbele, teoreetilisele veevajadusele ning võimalikule kvalifitseerumisele A-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks. Märgitakse, et ühisveevärk, millest võidakse veevarustus

ühe alternatiivina lahendada, teenindab ka Tori valda ning et ka „märkimisväärne veokiliiklus“ ei piirdu

ainult Pärnu linna teedevõrguga. Leitakse, et arendus võib olla olulise ruumilise mõjuga PlanS § 6 p 13

tähenduses ning küsitakse MKM-ilt muu hulgas, kas tegemist võiks olla riigi eriplaneeringu („REP“)

objektiga.

1 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?o=924&o2=924&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=utilitas%20wind&itm=2248781&clr=history&pageSize=20&page=1 2 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?o=924&o2=924&u=-1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=majandus- %20ja%20komm&itm=2296314&clr=history&pageSize=20&page=1

2

UW soovib siinkohal selgitada järgmist.

PlanS järgi on ehitusõiguse saamiseks olemas kolm planeeringuliiki: KOV EP, REP või DP.

PlanS § 95 lg 1 sätestab, et KOV EP koostatakse ORME püstitamiseks, kui ORME asukoht ei ole ÜP-s

määratud, viidates PlanS § 95 lg-s 2 Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise

mõjuga ehitiste nimekiri“. Kavandatava tootmisüksuse parameetrid on kavandatud niisugusena, et

objekt ORME nimekirja hulka ei kuulu. Järelikult ei ole ega saa tegemist olla KOV EP kohustusliku

objektiga.

PlanS § 27 lg 1 sätestab, et REP-i eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille

asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige

maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi,

jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide

väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lg 2 täpsustab, et REP tuleb koostada

riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle

16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama,

riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 ja

tuuleelektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 400 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110

kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks,

kui ehitis vastab PlanS § 27 lg-s 1 nimetatud tingimustele. PlanS § 27 lg 1 valdkondadesse ega PlanS §

27 lg 2 loetellu kavandatav tootmisüksus ei kuulu. PlanS § 27 lg 3 sätestab, et Vabariigi Valitsuse

põhjendatud otsuse korral koostatakse REP PlanS § 27 lg-s 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks,

mis vastab PlanS § 27 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Riigikohus on selgitanud, et „juhul kui Vabariigi

Valitsus algatab riigi eriplaneeringu PlanS § 27 lg 3 alusel sellise ehitise püstitamiseks, mis ei sisaldu

PlanS § 27 lg-s 2 esitatud ehitiste loetelus või ei kuulu PlanS § 27 lg 1 teises lauses sätestatud

valdkondade loetellu, tuleb ehitise püstitamist põhjendada ulatuslikumalt kui juhul, kui ehitis kuulub

nendesse loeteludesse. Nimelt on riiklik või rahvusvaheline huvi seadusandja enese tehtud kaalumise

tulemusel eelduslikult suurem PlanS § 27 lg-s 2 loetletud ehitiste ning PlanS § 27 lg 1 teises lauses

loetletud valdkondade puhul.“3 Antud juhul puudub igasugune adekvaatne põhjus REP-i algatamiseks.

Tuletame meelde, et MKM on näiteks tuuleparkide puhul avaldanud arvamust, et põhjendamatu oleks

REP-i algatamine objektile, mida saab lahendada kohaliku tasandi planeerimisinstrumendiga. Eeldame,

et MKM järgib iseenda seisukohti. Veelgi enam – REP-i algatamiseks PlanS § 27 lg 3 alusel olnuks vajalik

riigipoolne initsiatiiv. Omavalitsus ei saa kuidagi nõuda, et riik REP-i kohustuseta objektile REP-i

algataks, teisisõnu omavalitsuselt planeerimise kohustuse ja õiguse üle võtaks. Järelikult ei ole ega saa

tegemist olla REP-i kohustusliku objektiga.

3 RKPJKo nr 5-18-4, p 73.

3

PlanS loogika järgi on KOV EP ja REP erandlikud ehitusõiguse saavutamise planeeringuliigid. Teisisõnu

– olukorras, kus tegemist ei ole KOV EP ega REP-i esemeks oleva objektiga, on õigeks planeeringuliigiks

tavapärane ehitusõiguse taotlemise instrument ehk DP. Ekslik on arusaam, justkui DP kohaldamisala

on piiratud väikese keskkonnamõju ning ebaolulise ruumilise mõjuga ehitistega. DP käigus viiakse

vajaduse korral (nagu ka antud juhul) läbi KSH, kus analüüsitakse kõiki võimalikke mõjusid. PlanS ei

viita sõnagagi, et ka olulise ruumilise mõju korral PlanS § 6 p 13 ülddefinitsiooni tähenduses (kui antud

juhul isegi oleks niisuguse mõjuga tegemist) on ainsaks kohaseks ehitusõiguse instrumendiks

eriplaneering, mitte DP. Niisugune lähenemine oleks ebaloogiline, kuna tähendaks, et REP-i või KOV EP

objektide nimekirjas nimetamata olulise ruumilise mõjuga ehitistele puuduks üldse sobiv

planeeringuliik. Lisaks tuleb tähelepanu juhtida, et eelnõu 683 SE järgi oleks edaspidi ka tänased KOV

EP-kohustuslikud ORME-d hoopis DP objektiks, mis kinnitab veelgi, et DP ei pea sugugi piirduma

väikesemõjuliste ja -mahuliste objektidega. Seega on antud objekti ehitusõiguse saamiseks kohane

instrument DP.

Peame vajalikuks lisaks tähelepanu juhtida, et UW ei ole DP algatamise taotluses viidanud

„märkimisväärsele“ veokiliiklusele. Samuti on välja toodud erinevaid veevarustuse alternatiive. Nii

liikluse kui veevarustusega kaasnevad kui ka kõik muud mõjud ja lahendused tulebki välja selgitada DP

ja KSH käigus.

Tegemist on hea näitega energiamahukast tööstusinvesteeringust, mille soodustamine on avalikes

huvides ning riiklikult on võetud suund nende protsesside kiirendamiseks. Eeldame, et nii riik kui

omavalitsus on nõus, et planeeringu ja KSH läbiviimise juba algfaasis aeglustamine ja takistamine oleks

ebamõistlik ja peletaks siit investorid, kes peavad Eesti niigi aeglase planeerimissüsteemiga rinda

pistma.

Seega palume: (i) MKM-ilt kinnitust, et jätkatakse senise praktikaga ning ei nõuta REP-i läbiviimist

ehitistele, mida PlanS § 27 lg 2 ei nimeta ning et lubatud on PlanS-i tavapärase planeerimisliigi ehk

DP kasutamine; (ii) Pärnu linnal algatada DP ning võimaldada kõigi mõjude ja lahenduste

väljaselgitamist DP ja KSH protsessis, edaspidi ka DP algatamise taotlejat (UW-d) menetlusse

kaasates.

Kõigi küsimuste korral vastame meeleldi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Zavadskis

OÜ Utilitas Wind

OÜ Utilitas Wind Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 16171123 • +372 642 4071 • [email protected] • www.utilitas.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

e-post: [email protected]

Pärnu Linnavalitsus

e-post: [email protected]

Meie: 17.04.2026

E-kütuste tootmisüksuse planeeringuliigist

OÜ Utilitas Wind („UW“) on 10.02.2026 esitanud Pärnu linnale detailplaneeringu („DP“) algatamise

taotluse Lemmetsa külla, Kiltrepõllu kinnistule (15904:001:0377) e-kütuste tootmisüksuse rajamiseks.1

DP algatamise taotluses on muu hulgas selgitatud, et: i) DP koostamisel tuleb läbi viia keskkonnamõju

strateegiline hindamine („KSH“) PlanS § 124 lg 5 ning KeHJS § 6 lg 1 p 11 ja p 33 alusel; ii) tegemist on

nii alal kehtiva Audru valla üldplaneeringu („ÜP“) kui ka 18.09.2025 vastu võetud uue Pärnu linna ÜP

2035+ järgi tootmismaaga, ent DP sisaldab vähemalt algatamise faasis ettepanekut muuta hetkel veel

kehtiva Audru valla ÜP tingimust, mis piirab KeHJS § 6 lg 1 nimetatud ja keemiatööstuseks

kvalifitseeruvaid tegevusi (uue Pärnu linna ÜP-ga 2035+ teadaolevalt vastuolu poleks); iii) ühegi

arendatava variandi korral ei kujune kavandatav käitis praeguse teadmise järgi olulise ruumilise

mõjuga ehitiseks („ORME“) PlanS § 95 lg 2 alusel kinnitatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr

102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ tähenduses ehk tegemist ei ole kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu („KOV EP“) esemeks oleva objektiga; iv) kõik parameetrid, lahendused ja mõjud

täpsustuvad DP ja KSH käigus.

Avastasime Pärnu linna dokumendiregistrist,2 et Pärnu abilinnapea on edastanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile („MKM“) 02.04.2026 kirja nr 8-4/1519-3 „Seisukoha küsimine

Pärnu linna Lemmetsa piirkonda kavandatava vesiniku ja e-kütuste tootmisüksuse

planeerimismenetluse tasandi ja piiriüleste mõjude kohta“, mis puudutab tõenäoliselt eelmärgitud UW

DP algatamise taotlust. Abilinnapea märgib oma kirjas: „Kavandatava projekti mastaap ning arendaja

enda esitatud materjalidest tulenev mõjude ulatus on tekitanud põhjendatud küsimuse, kas rajatise

menetlemine kohaliku tasandi detailplaneeringuna on kooskõlas planeerimisseaduse mõtte ja

eesmärgiga.“ Viidatakse projekti mõjudele, elektrolüüseri võimalikule võimsusele, tootmise

võimalikule elektritarbele, teoreetilisele veevajadusele ning võimalikule kvalifitseerumisele A-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks. Märgitakse, et ühisveevärk, millest võidakse veevarustus

ühe alternatiivina lahendada, teenindab ka Tori valda ning et ka „märkimisväärne veokiliiklus“ ei piirdu

ainult Pärnu linna teedevõrguga. Leitakse, et arendus võib olla olulise ruumilise mõjuga PlanS § 6 p 13

tähenduses ning küsitakse MKM-ilt muu hulgas, kas tegemist võiks olla riigi eriplaneeringu („REP“)

objektiga.

1 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?o=924&o2=924&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=utilitas%20wind&itm=2248781&clr=history&pageSize=20&page=1 2 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?o=924&o2=924&u=-1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=majandus- %20ja%20komm&itm=2296314&clr=history&pageSize=20&page=1

2

UW soovib siinkohal selgitada järgmist.

PlanS järgi on ehitusõiguse saamiseks olemas kolm planeeringuliiki: KOV EP, REP või DP.

PlanS § 95 lg 1 sätestab, et KOV EP koostatakse ORME püstitamiseks, kui ORME asukoht ei ole ÜP-s

määratud, viidates PlanS § 95 lg-s 2 Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise

mõjuga ehitiste nimekiri“. Kavandatava tootmisüksuse parameetrid on kavandatud niisugusena, et

objekt ORME nimekirja hulka ei kuulu. Järelikult ei ole ega saa tegemist olla KOV EP kohustusliku

objektiga.

PlanS § 27 lg 1 sätestab, et REP-i eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille

asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige

maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi,

jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide

väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lg 2 täpsustab, et REP tuleb koostada

riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle

16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama,

riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 ja

tuuleelektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 400 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110

kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks,

kui ehitis vastab PlanS § 27 lg-s 1 nimetatud tingimustele. PlanS § 27 lg 1 valdkondadesse ega PlanS §

27 lg 2 loetellu kavandatav tootmisüksus ei kuulu. PlanS § 27 lg 3 sätestab, et Vabariigi Valitsuse

põhjendatud otsuse korral koostatakse REP PlanS § 27 lg-s 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks,

mis vastab PlanS § 27 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Riigikohus on selgitanud, et „juhul kui Vabariigi

Valitsus algatab riigi eriplaneeringu PlanS § 27 lg 3 alusel sellise ehitise püstitamiseks, mis ei sisaldu

PlanS § 27 lg-s 2 esitatud ehitiste loetelus või ei kuulu PlanS § 27 lg 1 teises lauses sätestatud

valdkondade loetellu, tuleb ehitise püstitamist põhjendada ulatuslikumalt kui juhul, kui ehitis kuulub

nendesse loeteludesse. Nimelt on riiklik või rahvusvaheline huvi seadusandja enese tehtud kaalumise

tulemusel eelduslikult suurem PlanS § 27 lg-s 2 loetletud ehitiste ning PlanS § 27 lg 1 teises lauses

loetletud valdkondade puhul.“3 Antud juhul puudub igasugune adekvaatne põhjus REP-i algatamiseks.

Tuletame meelde, et MKM on näiteks tuuleparkide puhul avaldanud arvamust, et põhjendamatu oleks

REP-i algatamine objektile, mida saab lahendada kohaliku tasandi planeerimisinstrumendiga. Eeldame,

et MKM järgib iseenda seisukohti. Veelgi enam – REP-i algatamiseks PlanS § 27 lg 3 alusel olnuks vajalik

riigipoolne initsiatiiv. Omavalitsus ei saa kuidagi nõuda, et riik REP-i kohustuseta objektile REP-i

algataks, teisisõnu omavalitsuselt planeerimise kohustuse ja õiguse üle võtaks. Järelikult ei ole ega saa

tegemist olla REP-i kohustusliku objektiga.

3 RKPJKo nr 5-18-4, p 73.

3

PlanS loogika järgi on KOV EP ja REP erandlikud ehitusõiguse saavutamise planeeringuliigid. Teisisõnu

– olukorras, kus tegemist ei ole KOV EP ega REP-i esemeks oleva objektiga, on õigeks planeeringuliigiks

tavapärane ehitusõiguse taotlemise instrument ehk DP. Ekslik on arusaam, justkui DP kohaldamisala

on piiratud väikese keskkonnamõju ning ebaolulise ruumilise mõjuga ehitistega. DP käigus viiakse

vajaduse korral (nagu ka antud juhul) läbi KSH, kus analüüsitakse kõiki võimalikke mõjusid. PlanS ei

viita sõnagagi, et ka olulise ruumilise mõju korral PlanS § 6 p 13 ülddefinitsiooni tähenduses (kui antud

juhul isegi oleks niisuguse mõjuga tegemist) on ainsaks kohaseks ehitusõiguse instrumendiks

eriplaneering, mitte DP. Niisugune lähenemine oleks ebaloogiline, kuna tähendaks, et REP-i või KOV EP

objektide nimekirjas nimetamata olulise ruumilise mõjuga ehitistele puuduks üldse sobiv

planeeringuliik. Lisaks tuleb tähelepanu juhtida, et eelnõu 683 SE järgi oleks edaspidi ka tänased KOV

EP-kohustuslikud ORME-d hoopis DP objektiks, mis kinnitab veelgi, et DP ei pea sugugi piirduma

väikesemõjuliste ja -mahuliste objektidega. Seega on antud objekti ehitusõiguse saamiseks kohane

instrument DP.

Peame vajalikuks lisaks tähelepanu juhtida, et UW ei ole DP algatamise taotluses viidanud

„märkimisväärsele“ veokiliiklusele. Samuti on välja toodud erinevaid veevarustuse alternatiive. Nii

liikluse kui veevarustusega kaasnevad kui ka kõik muud mõjud ja lahendused tulebki välja selgitada DP

ja KSH käigus.

Tegemist on hea näitega energiamahukast tööstusinvesteeringust, mille soodustamine on avalikes

huvides ning riiklikult on võetud suund nende protsesside kiirendamiseks. Eeldame, et nii riik kui

omavalitsus on nõus, et planeeringu ja KSH läbiviimise juba algfaasis aeglustamine ja takistamine oleks

ebamõistlik ja peletaks siit investorid, kes peavad Eesti niigi aeglase planeerimissüsteemiga rinda

pistma.

Seega palume: (i) MKM-ilt kinnitust, et jätkatakse senise praktikaga ning ei nõuta REP-i läbiviimist

ehitistele, mida PlanS § 27 lg 2 ei nimeta ning et lubatud on PlanS-i tavapärase planeerimisliigi ehk

DP kasutamine; (ii) Pärnu linnal algatada DP ning võimaldada kõigi mõjude ja lahenduste

väljaselgitamist DP ja KSH protsessis, edaspidi ka DP algatamise taotlejat (UW-d) menetlusse

kaasates.

Kõigi küsimuste korral vastame meeleldi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Zavadskis

OÜ Utilitas Wind