Vaie finantskorrektsiooni otsuse peale

Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4 10122, Tallinn [email protected]

07.03.2024 nr 5.1-1/1958-1

Vaie finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-4/24/84 peale

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) on saanud Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi Rakendusüksus) meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ projekti raames otsuse finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta (edaspidi ka korrektsiooniotsus või FKO). FKO registreerimisnumbriga 11.2-4/24/84 on koostatud 06.02.2024 ja Regionaalhaigla on selle kätte saanud 07.02.2024. Regionaalhaigla on tutvunud 06.02.2024 koostatud korrektsiooniotsusega ning esitame otsusele

vaide vastavalt Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51. Regionaalhaigla

hinnangul ei ole otsus arvestanud menetluse käigus Regionaalhaigla poolt antud selgitusi ning

otsuses sisalduvad järeldused on vastuolus riigihangete seaduse (edaspidi RHS) ja rakendatava

kohtupraktikaga.

Toetuse andja on formaalselt võimaldanud Regionaalhaiglal esitada oma seisukohad teostatava

korrektsiooni otsuse kohta, kuid sisuliselt on jäetud need analüüsimata. Korrektsiooniotsus ei sisalda

kaalutlust, kas esitatud seisukohtadega on otsuse tegemisel arvestatud ning seetõttu on koostatud

otsus oluliste kaalutlusvigadega haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 mõistes. Oluliste

kaalutlusvigade tõttu on otsus õigusvastane.

Rakendusüksus on FKO-s toonud välja 3 rikkumist (1. hankija on seadnud kvalifitseerimise

tingimusena netokäibe nõude suuremas summas kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus;

2. hankija on tekitanud kehtestatud vastavustingimusega objektiivselt põhjendamatu takistuse

riigihangete avamisel konkurentsile; 3) hankija on jätnud tagasi lükkamata pakkumuse, mis ei

vastanud riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.), mille osas soovib Regionaalhaigla

vastu vaielda. Põhjused, miks Rakendusüksus oma otsuses eksib, esitame eraldi alljärgnevalt.

I

Hankija seatud netokäibe kvalifitseerimistingimus on kooskõlas riigihangete seadusega

1. Rakendusüksuse hinnangul on kvalifitseerimistingimuse (iga-aastane netokäive üle 750 000 eur)

kehtestamisega rikutud RHS § 3 p-s 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja RHS § 98

2 (7)

lg-s 1 toodud proportsionaalsuse põhimõtet. Rikkumiste põhjenduseks on rakendusüksus toonud, et

riigihanke alusdokumendid ei sisalda põhjendust, miks on kvalifitseerimistingimus sätestatud

suuremas ulatuses, kui üldnorm (RHS § 98 lg 1) lubab.

2. Korrektsiooniotsus nendib fakti, et puudub vastav põhjendus riigihanke alusdokumentides, kuid

puudub hinnang, mille alusel on järeldatud, et riigihankes kehtestatud kvalifitseerimistingimus ei ole

proportsionaalne. Kriteeriumi proportsionaalsusele ei saa anda hinnangut läbi selle, kas kaalutlus on

leitav riigihanke alusdokumentidest või ei ole. Põhjenduse olemasolu ei muuda õigusliku hinnangut

tingimusele. Käesoleval juhul on Rakendusüksus jätnud põhistamata enda otsuse, mille alusel

hinnatakse kvalifitseerimistingimuse seadmist ebaproportsionaalseks.

Kvalifitseerimistingimuse proportsionaalsuskontroll on piirdunud hinnanguga – kui täidetud ei ole

vorminõue, ei ole ka tingimus proportsionaalne. Tegemist on olulise kaalutlusveaga. Ei ole võimalik

anda õiguspärast hinnangut, kui sisuline rikkumine on tuvastamata.

3. Regionaalhaigla on esitanud sisulised põhjendused kvalifitseerimistingimuse õiguspärasuse kohta

juba ärakuulamiskirjas 04.01.2024. Põhjendusi on refereeritud FKO-s, kuid sisuliselt ei ole neid otsuse

koostamisel arvesse võetud. Seetõttu on oluline need siinkohal taasesitada.

4. Riigihangete seaduse § 100 lg 3 lubab aastakäibe nõude määramist ka suuremas ulatuses, kui

kahekordne eeldatav maksumus. Seega ei ole asjakohane viidata RHS § 98 lg 1, mis on üldnormiks ja

mida varemnimetatud säte täiendab (lex specialis derogat legi generali printsiip).

5. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande1 kohaselt selgitab direktiivi 2014/24EL art 58 lg 3

põhjendus 83 kõrgema käibenõude kaalutlusi ka asjaoludega, mis ei ole konkreetse hankelepingu

esemega seotud, tuues välja lepingu täitmisega seotud kõrge riskitaseme, aga ka selle, et

hankelepingu õigeaegne ja korrektne täitmine on nt muude lepingute täitmise eeldus. Seega võib

vastavaks asjaoluks olla nii hankelepingu esemest - nt kriitilise tähtsusega IT-süsteemid – tulenev

hankija vajadus eriti kõrge tarnekindluse järele või keerukus pakkuja asendamisel kui ka see, et

iseenesest lihtne hankeleping saaks maksimaalse kindlusega täidetud, kuna selle taga seisavad mingid

olulisemad tööd või nt ülekaalukas avalik huvi. Seega tuleks hankelepingu täitmisega seotud riske

käesoleva RHS § 100 lg 3 teise lause kontekstis mõista pigem laias tähenduses, mistõttu ei erine

hankija asjakohased kaalutlusnõuded kehtestamisel tegelikult oluliselt üldistest kaalutlustest

asjakohase ja proportsionaalse kvalifitseerimistingimuse sätestamisel.

6. Toetuse saaja on Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes vastutab elutähtsa teenuse (meditsiiniteenuse)

osutamise eest Põhja-Eesti elanikkonnale. Elutähtsa teenuse osutajana on Regionaalhaiglal vaja täita

avalikke ootusi ning tagada alati katkematu ravitöö ning meditsiiniteenuste kättesaadavus. Ei saa olla

vaidlust, et ravitöö tagamine on ülekaaluka avaliku huviga teenus, mille katkemine on mõeldamatu.

7. Ravitööd ei saa teostada, kui puudub vajalik haigla sisseseade. Seetõttu ei ole sisustatava

patoloogiaploki rajamisel võimalik sõlmida lepingut pakkujaga, kelle majanduslik seisund ei ole

stabiilne või kindlalt tagatud. Riskide maandamine on võimalik, kui lepingupartner on

hästikapitaliseeritud ettevõte, kellel on stabiilsed majandusnäitajad.

8. Rõhutame, et hankija on tegutsenud väga hoolsalt ja ettenägelikult, seda tõendavad ootamatud

sündmused maailmas, mis järgnesid. 2019. aastal hanget läbi viies ei olnud näha sõja algamist

Euroopas, koroonapandeemiat, energiakandjate hinnatõuse jms majanduslikke raskusi põhjustavaid

1 Mari Ann Simovart, Mart Parind, Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, 2019, lk 642, p 44

3 (7)

sündmusi, mis kõik aga seavad ettevõttele majanduslikke väljakutseid. Kuid just 2022 aastaks pidi

edukas pakkuja tarnima nõutud seadmed ja sisseseaded Regionaalhaiglasse. Seega oleks edukaks

tunnistatava ettevõtte majanduslikud raskused seadnud ka ohtu projekti täitmise. See aga oleks edasi

lükanud ravitöö alustamise rajatavas patoloogiaplokis. See ainult kinnitab, et valitud lähenemine oli

õige ning seeläbi oli tagatud, et vastavatud osakond sai alustada tööd seatud tähtajal.

9. Lisaks on oluline ka välja tuua, et kõik kolm pakkumuse esitanud pakkujat täitsid netokäibe

kriteeriumi. Seega ei ole sellel kriteeriumil konkurentsi kitsendavat või hankemenetlust

potentsiaalselt mõjutavat asjaolu.

II

Riigihankes kehtestatud vastavustingimused on õiguspärased ning kohased

10. Regionaalhaigla nõustub Rakendusüksuse seisukohaga, et vastavustingimuste seadmisel on

hankijal lai kaalutlusruum, kuid soovime veelkordselt rõhutada, et käesoleval juhul on hankija Eestis

tegutsev tipphaigla. Nii on kohtupraktika2 siiani mõistnud tervishoiuteenuse pakkujate riigihangetes

väga täpsete tingimuste seadmise olulisust, ning sellega ka nõustutud: „Eriti suur on hankija

kaalutlusruum tingimuste kehtestamisel rahvatervise valdkonnas.“

11. Rakendusüksus ei ole otsuse koostamisel võtnud arvesse asjaolu, et tipphaigla, mis hangib

rahvatervise valdkonnas endale meditsiiniseadmeid, omab tingimuste kehtestamisel kõrgemat

standardit kui keskmine hankija. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvesse võtta, et hankija on

haigla, kes tegutseb kõrgtasemel meditsiinikeskusena ning hangitavaks objektiks on

meditsiiniseadmed. Tingimuste proportsionaalsuse hindamisel on seega lähtutud valedest alustest.

Tegemist on olulise kaalutlusveaga.

12. Proportsionaalsust ei saa hinnata tavapärase keskmise hankija (või näiteks Eesti kontekstis

riigihangete kompetentsikeskuse Riigi Tugiteenuste Keskuse) seisukohalt. Iga hankija peab

kehtestama tingimused vastavalt oma valdkonna spetsiifikale.

13. Selgitame, et patoloogia eriala lahanguteks vajaliku sisseseade tootmine on tellimuste põhine ning

seetõttu on tootja poolt lahangualade sisustamise projektide teostamise võimekus oluline näitaja.

Regionaalhaigla patoloogia osakonna lahanguala sisustamise mahuga projektid (36 külmikukohta!) on

harvad ning seetõttu oleks vastavustingimuse sidumine sellises mahus projektidega olnud

tõenäoliselt konkurentsi kahjustav. Seetõttu on seatud vastavustingimuseks tootja poolt rohkemate

väiksemate projektide teostamine (vähemalt 10). Selgitame veel, et külmikud toodetakse valdavalt 3-

kohaliste plokkidena ning vastavustingimuses ei ole nõutud, et referentsiks toodavates projektides

oleks külmikud sama suured, kui Regionaalhaigla projektis ette nähtud. Vastavustingimusi on võimalik

täita ka väikehaiglate lahanguala sisustusega. Summaarselt on vastavustingimus Regionaalhaigla

patoloogia osakonna lahanguala sisustamise projekti suhtes täiesti proportsionaalne.

14. Regionaalhaigla ei nõustu FKO punktis 1.2.3. toodud järeldusega, et vastavustingimus ei ole seotud

hanke esemega. Tingimus on seotud hanke esemega, sest hankega ostetakse asju, mille osas tingimus

kehtestati. Tingimuse kohaselt on nõutud, et pakutavad seadmed on reaalses kasutuses ja töötavad

soovitud kombinatsioonis ka tegelikult. Sellise tingimuse kehtestamine on võimalik ainult

vastavustingimusena, sest hanke objekti reaalset elluviimist ei ole võimalik tuvastada pakkuja

varasema kogemusega või hindamiskriteeriumina. Haiglas praktiseeritakse teaduspõhist meditsiini.

2 Riigikohtu Halduskolleegiumi 05.11.202 otsus nr 3-20-718, p 17

4 (7)

Selliselt on ootus ka seadmetele ja mööblile, mida kasutatakse ravitöös, et see on end praktikas

tõestanud ja varasemalt mitmetes projektides tõestanud end. Kui hankija ei saa veenduda, et hanke

objekt on varasemalt reaalselt kasutusse võetud, siis puudub ka täielik veendumus selle sobivuses

ravitööks.

III

Pakkuja aktsiaselts Semetron pakkumus on õiguspäraselt vastavaks tunnistatud

15. Rakendusüksuse mõttekäik korrektsiooniotsuse punktis 1.3.3 ei ole jälgitav ega arusaadav. Kui

FKO punktis 1.3.1 on Rakendusüksus õigesti toonud välja, et pakkuja AS Semetron on esitanud

kinnituse nõutava spetsialisti olemasolu kohta ettevõttes, siis punktis 1.3.3 toodud argumentatsioon

väidab läbivalt, et pakkuja on jätnud nõutud dokumendi esitamata.

FKO punktides 1.3.1 ja 1.3.2 on korduvalt toodud välja, et AS Semetron on esitanud kinnituse pakkuja

vastavuse kohta riigihankes kehtestatud tingimusele, kuid õiguslikus põhjenduses väidetakse

vastupidist. Tegemist on olulise loogikaveaga.

16. Riigihanke viitenumbriga 207958 pakkumuse koosseisus on AS Semetron esitanud dokumendi

sisuga: „Kinnitame käesolevaga, et AS Semetron meeskonnas on seadmete üleandmisest kuni lepingu

p-s 4.2.2 nimetatud perioodi lõppemiseni vähemalt üks meditsiinitehnika spetsialist, kellel on

vähemalt kolme aastane kogemus seadmete hooldamisel ja remontimisel ning kes on saanud

tootjapoolse väljaõppe konkreetselt pakutavate seadmete hooldamiseks ja remontimiseks.“

Vaidlusalune tingimus sisaldab vähemalt viit erinevat kinnitust/tõendit vajavat aspekti: „Pakkuja

meeskonnas peab seadmete üleandmisest kuni lepingu p-s 4.2.2 nimetatud perioodi lõppemiseni

olema vähemalt üks meditsiinitehnika spetsialist (1), kellel on vähemalt kolme aastane kogemus

seadmete hooldamisel ja remontimisel (2) ning kes on saanud tootjapoolse väljaõppe konkreetselt

pakutavate seadmete hooldamiseks ja remontimiseks (3). Pakkuja esitab andmed spetsialisti kohta

(4) ning pakutavate seadmete tootja kinnituse koolituse läbiviimise kohta (5).“

On ilmne, et sellises sõnastuses tingimus võimaldab erinevaid tõlgendusviise, mida täpselt peab

pakkuja esitama või kuidas ta enda pakkumuse vastavust tingimusele tõendama peab. Rakendusüksus

on nõustunud seisukohaga, et vastavustingimuse sõnastusest ei selgu täpselt, kui täpseid andmeid

või millisel kujul pidi pakkuja need esitama (FKO punkt 1.3.1).

17. Pakkuja on esitanud kinnituse, millega on tõendanud, et vastavad spetsialistid on olemas

(käsitletud FKO punktis 1.3.2), koolitused on läbitud ja isik hooldab ja remondib pakutavaid seadmeid

nõutud perioodi jooksul. Asjaolud on pakkuja poolt kinnitatud ning hankijal puudus põhjus nendes

esitatud andmetes kahelda.

18. Riigihangete läbiviimise üldpõhimõtete kohaselt tuleb mitmetimõistetavused alati tõlgendada

pakkujate kasuks, see tähendab konkurentsi laiendavalt. Seda on kinnitanud valitsev kohtupraktika,

nii on näiteks Tallinna halduskohus3 öelnud järgmist: „Omakasupüüdlik tõlgendusargument ei ole

õiguspraktikas ega -teoorias seni tuntud. Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust seisukoht, et

kvalifitseerimistingimuse mitmeti mõistetavuse korral tuleb seda tõlgendada laiendavalt, et tagada

võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste esitamine.“

3 Tallinna Halduskohtu 07.06.2021 otsus nr 3-21-874 p 13

5 (7)

19. Tallinna Ringkonnakohus on hiljutises lahendis4 printsiipi selgitanud: „Hankija määrab

hanketingimused kindlaks, kuid ta ei saa pärast pakkumuste esitamist tõlgendada ja kohaldada

hanketingimusi meelevaldselt. Hanketingimused on eelhaldusaktina siduvad ka hankijale ning nende

tõlgendamisel ei ole hankijal eelisõigust. Tingimuste tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige mõistliku

pakkuja arusaamast ning olukorras, kus tingimused on mitmeti tõlgendatavad, eelistada sellist

tõlgendust, mis võimaldab hankes osaleda võimalikult paljudel pakkujatel.“

Antud printsiipi tuleb pakkumuse vastavuse hindamise juures arvestada ka käesoleval juhul. Pakkuja

on täitnud dokumendi esitamise nõude – ta on esitanud dokumendi, milles kinnitab, et omab nõutud

pädevusega spetsialisti ning spetsialist on ettevõttes seadmete üleandmisest kuni nõutud perioodi

lõppemiseni. Vastavuse hindamisel ei saa hankija ignoreerida pakkuja kinnitust, millega on pakkuja

esitanud nõutud tõendid. Kui pakkuja on esitanud hankes dokumendi, millega kinnitab tingimuste

täitmist, puudub hankijal alus asuda vastupidisele seisukohale.

20. Kui Rakendusüksuse etteheide Regionaalhaiglale seisneks selles, et esitatud dokument ei ole piisav

ning pakkumuses toodud info täpsustamine ei olnud enam võimalik, siis seda ei ole võimalik FKO-st

välja lugeda. Käesoleval juhul ei ole sellist olukorda ning isegi kui asuda sellisele seisukohale, ei ole

see korrektne. Hankijal on õigus küsida pakkumuse kohta täpsustusi ja nõuda selgitusi pakkumuse

kohta, kui selleks peaks esinema vajadus.

Nii on Riigihangete Vaidlustuskomisjon5 oma otsuses nr 246-14/153993 viidanud Riigikohtu sarnastele

seisukohtadele: „Riigikohus on oma otsustes (3-3-1-24-13 (p 20) ja 3-3-1-44-13 (p 21.4)) selgitanud,

et erandjuhul on pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui

ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei

kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist. Seega pakkumuse korrigeerimine (parandamine,

täpsustamine) ei riku RHS § 3 p-s 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ja on lubatav,

kui see on võimalik ilma läbirääkimiste pidamiseta ja uue pakkumuse esitamiseta.“

Käesolevale juhtumile sarnase olukorra kohta on Riigihangete Vaidlustuskomisjon6 oma otsuses nr

92-23/259599 sedastanud, et: „Vaidlustuskomisjon möönab, et RHS-ist ei tulene hankijale otsest

kohustust puudusetuvastamisel pakkumuses pakkujale selgitustaotlust esitada ja lubada puudust

parandada, kuid selline kohustus võib tulla õiguse üldpõhimõtetest, eelkõige hea halduse ja

proportsionaalsuse põhimõttest. Kui pakkumus on ebaselge või mitmeti mõistetav ja kui ilmneb, et

puudus on lihtsalt kõrvaldatav või juhul, kui tegemist on ilmse tehnilise veaga, on hankijal tulenevalt

eeltoodud põhimõtetest kohustus pakkujalt selgitusi küsida. Seega teatud juhtudel võib

selgituse küsimata jätmine hankija poolt olla kaalutlusviga ja selgelt ebaproportsionaalne.“ Sama

otsuse punktis 13 tuuakse välja: „Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul on asjakohane

lähtuda eelnimetatud asjas kohtute poolt antud selgitustest.

21.05.2021 otsuse p-s 10 on Tallinna Halduskohus leidnud järgmist: [---]. Osade RHAD-is

nõutud dokumentide pakkumuses esitamata jätmist saab pidada formaalseks puuduseks, mida

on võimalik pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva selgituste ja täiendavate dokumentide

küsimise kaudu kõrvaldada. Nende dokumentide tagantjärele esitamine ei too kaasa

pakkumuse muutmist – kaebajate pakutav toode, hind, kvaliteet, kogus, tarneaeg, lepingu

täitmise tingimused jms jääb muutmata. Seega ei anta kaebajatele tagantjärele dokumentide

4 Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2024 otsus nr 3-23-2608 p 14 5 Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 07.10.2014 otsus nr 246-14/153993 p 10.1 6 Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 21.07.2023 otsus nr 92-23/259599 p

6 (7)

esitamisega võimalust oma pakkumust muuta ja saavutada seeläbi teiste pakkujatega

võrreldes ebaõiglane konkurentsieelis. Kaebajate poolt täiendavalt esitatavate dokumentide

kaudu saab vastustaja võimaluse kontrollida kaebajate pakutava toote vastavust standardile,

mitte ei muutu toode ise kvaliteetsemaks. Seega ei muutu pakkumuse sisu ega esitata uut

pakkumust, vaid täiendatakse või selgitatakse pakkumusega seotud andmeid. Võimaluse

andmine puuduva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks on kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega,

samuti avalike vahendite säästliku kasutamise ja konkurentsi tõhusa ärakasutamise

põhimõtetega (vt Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 15).

Viidatud otsuse p-s 11 on Tallinna Halduskohus märkinud, et puuduste kõrvaldamise võimalus

tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad

või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea (Riigikohtu

13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 22).“

21. Seega on ilmne, et isegi, kui on tuvastatav puudus esitatud pakkumusdokumentides, ei tähenda

see automaatselt pakkumuse mittevastavust, millele peab järgnema pakkumuse tagasi lükkamine.

Ilma põhjendamata, ei ole hankijal võimalik teha sellist otsus, mis saab pakkujale menetluses

saatuslikuks.

22. Riigihankes viitenumbriga 207958 on olukord veelgi selgem, nagu on korrektsiooniotsuse

menetluses ka tuvastatud – pakkuja on kinnitanud, et tal on olemas nõutud spetsialist, kes vastab

tingimustele, hankijal on olemas turuteadmistest lähtuvalt veendumus, et nõutav isik tõepoolest

pakkuja juures töötab, asjaolude kinnitamiseks on rakendusüksusele ka esitatud koolituse läbimist

kinnitav dokument. Ehk pakkumuse esitamise hetkel on faktilised asjaolud täidetud ning see on

tuvastatav ja selles on võimalik veenduda. Sisuliselt vastab AS Semetron pakkumus kõigile hankes

kehtestatud tingimustele, mistõttu on ainuõige tegevus pakkumuse vastavaks tunnistamine ja

teistsugune lähenemine oleks vastuolus riigihangete seadusega.

Seetõttu ei näe hankija ühtegi võimalust, kuidas ta oleks saanud teha hankemenetluses teistsuguse

otsuse. Aktsiaselts Semetron pakkumuse vastavaks tunnistamine on ainuõige ja korrektne.

IV

Eeltoodut kokku võttes taotleb Regionaalhaigla finantskorrektsiooni otsuse number 11.2-4/24/84 kehtetuks tunnistamist, sest otsuses toodud asjaolud ning nende alusel tehtud rakendusüksuse järeldused ei ole korrektsed, on tehtud valedel alustel ning oluliste loogika- ning kaalutlusvigadega. Regionaalhaigla ei ole rikkunud riigihangete seadust ning seetõttu puudub alus finantskorrektsiooniks. Vaide teostatud korrektsiooniotsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast kui isik sai teada otsusest. Otsus on tehtud 06.02.2024 ja teatavaks tehtud läbi e-toetuste keskkonna 07.02.2024. Vaie esitatakse 07.03.2024, seega on vaie esitatud tähtaegselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aivi Karu administratiivdirektor

7 (7)

Sander Güvet 6172016 [email protected]