OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

[email protected]

J. Sütiste tee 19

Tallinn

13419, Harju maakond

06.02.2024 nr 11.2-4/24/84

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise

ja taotluse rahuldamise otsuse

muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse

naasmise suurendamiseks“ raames otsuse Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi

toetuse saaja või hankija või PERH) projektile nr 2014-2020.2.04.17-0072 „SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ (edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas projektiga seotud riigihanke nr 207958 “Y-korpuse patoloogia osakonna

lahangulauad ja koolnukülmikud“ kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete

seaduses (edaspidi RHS) sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud

kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 78 186 eurot

(käibemaksuga).

Otsuse tegemise aluseks on tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015.a määruse nr 18 „Haiglavõrgu

pädevuskeskuste kaasajastamine“1 (edaspidi meetme määrus) § 27 lg 1, perioodi 2014-2020

struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, Vabariigi Valitsuse

01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“2 (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, § 22 lg 1, lg 11 p-d 5, 7, 11 ja lg 12. Samuti on

aluseks võetud projekti raames esitatud kuludokument (edaspidi KD) nr 74 ning hankijaga peetud

kirjavahetus.

Meetme määruse § 24 lg 1 kohaselt peab toetuse saaja tagama STS § 26 sätestatud kohustuste

täitmise. STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija selle

seaduse tähenduses. PERH on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 4 tähenduses ja oli kohustatud

seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud korda.

1 Taotluse rahuldamise otsuse (18.09.2017) alus. 2 Kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon.

1. Hankes nr 207958 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis rahvusvahelise avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 207958. Vastav

hanketeade avaldati 29.07.2019 ja pakkumuste esitamise tähtaeg oli 05.09.2019. Tähtajaks esitasid

pakkumused Innomed OÜ (12537797), Scanmed Group OÜ (12008290) ja aktsiaselts

SEMETRON (10078457).

Hanke tulemusena tunnistati 24.10.2019 otsusega edukaks pakkuja aktsiaselts SEMETRON

(10078457), kellega sõlmiti 09.12.2019 meditsiiniseadmete müügi riigihankeleping nr 1.2-

13/1121-1 (edaspidi hankeleping) maksumuses 328 745,00 eurot. Hankelepingu maksumus

muudatuse tulemusena (03.03.2022, lepingu lisa 5) on 272 370,00 eurot. Innomed OÜ ja Scanmed

Group OÜ pakkumused lükati tagasi riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) esitatud

tingimustele mittevastavuse tõttu.

Rakendusüksus tuvastas hanke nr 207958 kontrollimisel järgmised puudused:

1) hankija on seadnud kvalifitseerimise tingimusena netokäibe nõude suuremas summas kui

kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus;

2) hankija on tekitanud kehtestatud vastavustingimusega objektiivselt põhjendamatu takistuse

riigihangete avamisel konkurentsile;

3) hankija on jätnud tagasi lükkamata pakkumuse, mis ei vastanud riigihanke alus-

dokumentides esitatud tingimustele.

Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi alljärgnevates punktides 1.1-1.3.

1.1 Hankija on seadnud kvalifitseerimise tingimusena netokäibe nõude suuremas

summas kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus

1.1.1. Rikkumise asjaolud

Hankija on kehtestanud pakkuja majandusliku ja finantsseisundi hindamiseks järgmise

kvalifitseerimistingimuse: Pakkuja viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud

majandusaasta (2016, 2017, 2018) käive peab olema vähemalt 750 000 EUR igal aastal. Edukas

pakkuja esitab hankija nõudmisel viie tööpäeva jooksul kolme viimase lõppenud majandusaasta

aruande väljavõtte, millest selgub pakkuja majandusaasta käive (juriidilisest isikust Eestis

registreeritud pakkuja puhul ei kohaldu, kui andmed või dokumendid on hankijale andmekogust

avalikult kättesaadavad).

RHS § 100 lg 1 p 4 kohaselt3 võib hankija nõuda pakkujalt tema majandusliku ja finantsseisundi

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks andmeid kogu majandustegevuse

netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaastal.

RHS § 100 lg 3 sätestab, et hankija ei või nõuda pakkujalt netokäibe olemasolu summas, mis on

suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Kui hankelepingu täitmisega seotud

riskide tõttu on vajalik aastakäibe nõude määramine suuremas summas, peab hankija seda RHADs

põhjendama.

3 Viited hanketeate avaldamise ajal, so 29.07.2019, kehtinud RHSi redaktsioonile.

Hanke eeldatav maksumus on 300 000 eurot, nõutav käive 750 000 eurot igal aastal ületab seda

2,5 korda. Põhjendust seadusega lubatust suurema käibenõude kehtestamiseks hankija RHADs

toonud ei ole. Rakendusüksuse hinnangul on kvalifitseerimistingimusena kehtestatud

netokäibe nõue vastuolus RHS § 100 lg-ga 3, samuti § 98 lg-s 1 ja § 3 p-des 2 ja 3 sätestatud

põhimõtetega.

1.1.2. Toetuse saaja selgitused

Rakendusüksus palus hankijal esitada (08.11.2023) lubatavast suurema käibenõude sätestamise

põhjendus. Toetuse saaja vastas (22.11.2023): Hankija on üks juhtivatest ja suurimatest Eesti

haiglatest, kelle jaoks on toimepidevus ja ravitöö katkematus äärmiselt oluline. Mitte ainult

hankija enda jaoks vaid see on oluline kogu Eesti jaoks. Seetõttu on hankijal ka suurendatud

ootused lepingupartneritele. Hange oli suunatud 3-aastat tulevikku, mistõttu oli väga oluline, et

pakkuja oleks hästi kapitaliseeritud ja majanduslikult kindlalt tegutsev ettevõte. Hankija jaoks oli

mõeldamatu olukord, kus keset ehitusprotsessi selgub, et pakkujal on tekkinud majanduslikud

raskused ning seetõttu satub ohtu seadmete tarne haiglasse. Seetõttu on kehtestatud tavapärasest

pisut suurem käibenõue (2,5 korda eeldatav maksumus).

1.1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 98 lg 1 kohaselt võib hankija kontrollida taotleja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks

vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja

finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise tingimused peavad

vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja

otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.

Seega peab toetuse saaja hankijana RHS § 98 lg 1 kohaselt kvalifitseerimise tingimuste

kehtestamisel jälgima, et need oleksid hankelepingu esemega proportsionaalsed. Tallinna

Halduskohus on 03.10.2014 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-14-52158 punktis 19 selgitanud, et

kvalifitseerimise tingimust saab pidada proportsionaalseks, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus

on kohane, kui selle alusel saab hinnata pakkuja võimet hankelepingut nõuetekohaselt täita.

Vajalikkus tähendab mingi meetme proportsionaalsuse hindamisel seda, et sama tulemust ei ole

võimalik saavutada mõne samuti sobiva, ent vähemkoormava meetmega. Kuivõrd hankijale peab

jääma mõistlik kaalutlusruum kvalifitseerimise tingimuste seadmise üle otsustamisel, siis tuleks

tingimuse vajalikkuse kriteerium sisustada selliselt, et tingimus on vajalik, kui pakkuja suutlikkust

leping nõuetekohaselt ja tõrgeteta täita, ei ole võimalik mõistlikult käituva hankija jaoks

samaväärselt tõendada kergema tingimuse täitmisega. Siiski ei saa juhinduda vaid kaalutlusest, et

pakkuja pädevus peab olema tõendatud võimalikult suurel määral, sest see viib ebamõistlikult

rangete tingimusteni. Tingimust ei saa pidada vajalikuks juhul, kui see tingimus ka leebemal kujul

annaks hankijale piisava kindluse.

RHS § 100 lg 3 sätestab, et hankija võib nõuda pakkujalt netokäibe olemasolu summas, mis ei või

olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Hankija võib kehtestada

käibenõude aastase arvestusperioodi põhiselt, sh nii iga majandusaasta netokäibele kui ka

keskmisele aastasele netokäibele nõutud perioodil. Kuigi RHS § 100 lg 3 ei täpsusta, millise

perioodi suhtes neist käibenõuetest on seatud kuni kahekordse hankelepingu eeldatava maksumuse

piir, tuleneb direktiivi 2014/24/EL art 58 lg-st 3, et kahekordset maksumusmäära ei tohi ületada

nõutav minimaalne aastakäive: „Ettevõtjatelt nõutav minimaalne aastakäive ei või lepingu

eeldatavat maksumust kahekordselt ületada, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel,

mis on seotud ehitustööde, teenuste või asjade olemusest tulenevate eririskidega.“

RHS § 100 lg 3 teise lause kohaselt on hankijal õigus nõuda pakkujatelt või taotlejatelt

hankelepingu täitmisega seotud riskide tõttu ka suuremat netokäivet kui kahekordne hankelepingu

eeldatav maksumus, sel juhul peab ta seda RHADs põhjendama. Sisuliselt tuleneb normist hankija

kaalutluspädevuse piirang, mille kohaselt võivad kõrgema netokäibenõude kehtestamise

kaalutluseks olla eelkõige hankelepingu täitmisega seotud riskid, ning vormiline nõue esitada

asjakohased kaalutlused RHADs.

RHS § 100 lg 3 teise lause aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 58 lg 3 teise lõigu kohaselt

võivad kõrgema netokäibenõude aluseks olla ehitustööde, teenuste või asjade, st hankelepingu

eseme olemusest tulenevad eririskid, mis on mõnevõrra täpsem mõiste kui hankelepingu

täitmisega seotud riskid.

Antud hankes ületab kvalifitseerimistingimuses nõutav iga-aastane käive 750 000 eurot

hanke eeldatava masksumuse (300 000 eurot) 2,5 korda, mis on vastuolus RHS § 100 lg-ga

3.

RHS § 3 p 2 sätestab, et kõik hankes seatavad piirangud ja kriteeriumid peavad olema riigihanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 98 lg 1 kohaselt peavad

kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või

ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Kuni

kahekordse maksumuse määrani võib antud kvalifitseerimistingimuse proportsionaalsust eeldada,

üle kahekordse maksumuse määra sellist eeldust ei ole ning hankija peab tingimuse vajalikkust, st

laiemas mõttes proportsionaalsust, põhjendama (RHS § 100 lg 3 teine lause). Hankija seda antud

juhul hanke alusdokumentides teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt on toetuse saaja rikkunud ka

RHS § 3 p-s 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja RHS § 98 lg-s 1 toodud

proportsionaalsuse nõuet.

Kokkuvõttes asub rakendusüksus seisukohale, et nõude „käive peab olema vähemalt 750 000 EUR

igal aastal“ puhul on tegemist piirava, ebaproportsionaalse kvalifitseerimistingimusega, kuna see

ei ole vastavuses RHS § 100 lg-ga 3 ning § 3 p-s 2 ja § 98 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega.

1.1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on

jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Punktis 1.1 toodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 5 toodud asjaolud,

mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatud toetust 25%, kui hankemenetluse

korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks alusdokumentides nimetatud kriteerium, mis on

vastuolus RHSga. Sama määruse § 22 lg 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada

5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesoleva rikkumise olulisust ja raskust hinnates

proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra ja peab põhjendatuks

vähendada hanke alusel tekkinud abikõlblikke kulusid 5 protsendi võrra.

Tegemist on hankija seatud kvalifitseerimistingimusega, mis ei ole diskrimineeriv siseriiklike,

piirkondlike või kohalike eelistuste tõttu, kuid piirab siiski ettevõtjate juurdepääsu konkreetsele

hankemenetlusele. Seetõttu ei ole võimalik välistada, et mõni hankest huvitatud isik jättis

vaidlusaluse tingimuse tõttu oma pakkumuse esitamata ja fondi eelarve võis saada kahjustada.

Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi C(2019) 3452 punkti 2 alapunkti 11 kohaselt

tuleb juhtumil, kui kriteeriumid või tingimused, mis ei ole küll siseriiklike, piirkondlike või

kohalike eelistuste tõttu diskrimineerivad, kuid siiski piiravad ettevõtjate juurdepääsu konkreetsele

hankemenetlusele, rakendada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 5-protsendilise määra

rakendamine on antud juhendi kohaselt võimalik juhul, kui kohaldati piiravaid kriteeriume,

tingimusi või tehnilisi kirjeldusi, kuid hankes oli tagatud minimaalne konkurents, s.t mitu

ettevõtjat esitas pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid kvalifitseerimise tingimustele.

Antud hankes kasutati eduka pakkuja väljaselgitamiseks nn „pöördmenetlust“. Esmalt kontrolliti

esitatud kolme pakkumust vastavustingimuste osas. Kaks pakkumust nõuetele ei vastanud ja nende

osas kvalifitseerimistingimustele vastavust ja kõrvaldamisaluste puudumist ei kontrollitud. RHR

andmetest aga nähtub, et kõigi kolme pakkuja puhul oli kõnealune kvalifitseerimistingimus

täidetud, seega minimaalne konkurents oli tagatud. Eeltoodust tulenevalt on antud rikkumise osas

põhjendatud 5-protsendilise finantskorrektsiooni määra rakendamine.

Ühendmääruse kehtiva redaktsiooni § 223 lg 1 p 4 näeb sellise rikkumise korral ette 10-

protsendilise finantskorrektsiooni määra, sätestades: „Kui taotleja või pakkuja kvalifitseerimiseks,

pakkumuse hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu sõlmimise eelduseks või

täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole

sellega proportsionaalne, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni

määra.“. Sama sätte lg 2 täiendab: mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava

pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes, või mitu

ettevõtjat vastasid kvalifitseerimistingimustele, kui piirav tingimus esines

kvalifitseerimistingimustes, kohaldatakse lõike 1 p 4 nimetatud juhul viieprotsendilist

finantskorrektsiooni määra.

Siinkohal rakendusüksus täpsustab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste juhendile ja ühendmääruse

kehtivale redaktsioonile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks

õiguslikuks aluseks.

Rakendusüksus peab vajalikuks selgitada, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on selles

sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud.

Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.2 Hankija on tekitanud kehtestatud vastavustingimusega objektiivselt põhjendamatu

takistuse riigihangete avamisel konkurentsile

1.2.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja on hanke vastavustingimustes ja hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses (p 1.2)

seadnud järgmise tingimuse: Pakkuja poolt pakutavate seadmete tootja peab olema teostanud

viimase 3 aasta jooksul (2016-2018) kokku vähemalt 10 lahanguala seadmete projekti, milles

igaühes sisaldus vähemalt üks koolnukülmik, koolnu transporter, lahangulaud ja õhu sissepuhke

element. Pakkuja esitab tehnilises ettepanekus nimekirja tootja poolt viimase 3 aasta jooksul

teostatud lahanguala seadmete projektidest koos teise poole kontakt andmetega, et hankija saaks

kontrollida nõudele vastavust.

Tegemist on vastavustingimusega, mis ei ole seotud hanke esemega. Seadmete tootjale esitatavad

nõuded ei saa olla vastavustingimuste osaks ja kümne projekti teostamise nõue tootjale on

rakendusüksuse hinnangul ebaproportsionaalne. Seega hankija on tehnilises kirjelduses seadnud

tingimuse, mis on vastuolus RHS § 88 lg-ga 7.

1.2.2. Toetuse saaja selgitused

Kõne all oleva vastavustingimuse kohta on selgitust küsinud pakkuja riigihangete registri (RHR)

teabevahetuses (päring 465471): Lugupeetud hankija, Vastavustingimustes on nõue, et "Pakkuja

poolt pakutavate seadmete tootja peab olema teostanud viimase 3 aasta jooksul (2016-2018) kokku

vähemalt 10 lahanguala seadmete projekti, milles igaühes sisaldus vähemalt üks koolnukülmik,

koolnu transporter, lahangulaud ja õhu sissepuhke element". Sooviksime teada, et: 1) Millele

tuginedes on määratud projektide arvuks 10 (ja mitte näiteks 3) ? 2) Kas arvesse võiksid minna ka

need projektid, milles on paigaldatud osa seadmetest (nt. lahangulaud + sissepuhe; külmik +

transporter jne) ?

Toetuse saaja vastas:

1) Hankija on lähtunud projektide arvu määramisel käesoleva hanke olulisusest ja mahust.

2) Arvesse ei lähe projektid, milles on paigaldatud vaid osa seadmetest.

Lähtuvalt eeltoodud toetuse saaja vastusest palus rakendusüksus selgitada (08.11.2023), kuidas

konkreetselt on antud vastavustingimus seotud hanke olulisuse ja mahuga. Samuti paluti selgitada,

kuidas aitab tootjale sätestatud tingimus kaasa hanke eesmärgile ja hankeeseme kvaliteedile.

Toetuse saaja vastas (22.11.2023): Vastavustingimus tagab, et tootjal on kogemus ja järjepidevus

hanke objektiks oleva mahuga projektidega tegelemiseks. Ehk on tõestatud selliste projektide

läbiviimise reaalne suutlikkus. Sisuliselt ütleb antud tingimuse täitmine hankijale, et tootja poolt

igal aastal toodetud seadmepark vastab vähemalt antud hanke mahule. Nii on tagatud, et haiglale

oluline projekt saab suurema tõenäosusega täidetud professionaalselt läbi selle, et tarned on

tagatud reaalse tootmiskogemustega tootja poolt.

1.2.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Toetuse saaja põhjenduse kohaselt annab sellise tingimuse täitmine kindluse, et tootja poolt igal

aastal toodetud seadmepark vastab vähemalt antud hanke mahule. Rakendusüksuse hinnangul on

nõudes sätestatud projektide mahud suuremad, kui hankes olnuks vajalik.

RHS § 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete

avamisel konkurentsile. Tehnilise kirjelduse koostamisel on hankijal lai kaalutlusõigus – just

hankija teab kõige paremini, mida tal on vaja ning seetõttu saab kõige paremini kindlaks määrata

nõuded, mis tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks täita. Samas peab hankija kaalutlusõigust

teostades järgima teatavaid piire, st oma otsuste tegemisel lähtuma lisaks eriregulatsioonile ka

riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest RHS § 3. Hankijal tuleb ettevõtjaid kohelda võrdselt ja

mittediskrimineerivalt ning tegutseda läbipaistvalt ja proportsionaalselt (RHS § 2 lg 1 ja § 3 p 1,

direktiivi 2014/24/EL art 18 lg 1 ja direktiivi 2014/25/EL art 36 lg 1). Need põhimõtted on just

tehniliste kirjelduste koostamisel olulise tähtsusega, arvestades tehniliste kirjelduste

väljavalimisega ja sõnastamisega seotud diskrimineerimise ohtu. Tehnilised kirjeldused peavad

võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ning tuleb koostada nii, et need ei vähendaks

kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega (direktiivi 2014/24/EL põhjendus 74

ja art 18 lg 1 teine lõik ning direktiivi 2014/25/EL põhjendus 83 ja art 36 lg 1 teine lõik).

Kuigi hankijal on vaieldamatult hanke eseme piiritlemise õigus, ei ole see vabadus absoluutne,

vaid mh piiratud riigihankeõigusest tulenevate tingimustega. Riigihanke korraldamise

üldpõhimõtted kohustavad selleks, et hanketegevus oleks proportsionaalne ja põhjendatud.

Hankija usaldusest saab õiguspäraselt lähtuda küll olukorras, kus usaldus põhineb objektiivsetel

ja kontrollitavatel alustel, kuid mitte juhul, kui hankija usaldus toote või teenuse vastu ei lähtu

toote või teenuse objektiivsest funktsionaalsusest ega kasutusomadustest. Näiteks üksnes

varasemale kogemusele tuginev põhjendus on paljasõnaline ja subjektiivne ega näita hankija

tegelikku objektiivset vajadust.

Põhjendatuses veendumiseks peab hankija suutma tuvastada parameetrid, millele vastavad asjad

või teenused on objektiivselt tema eesmärgi saavutamiseks sobivad. Piirangute objektiivne

põhjendatus sõltub hankija eesmärgist. Tehnilise kirjelduse tingimused, mis lähevad kaugemale,

kui hankijal on objektiivselt konkreetse riigihanke korraldamise eesmärgi saavutamiseks vajalik,

ei ole proportsionaalsed ning tekitavad põhjendamatuid takistusi pakkumuse esitamiseks. Hankija

peab oma soovitud tulemust adekvaatselt täitvad parameetrid määrama tehnilises kirjelduses ning

vaidluse korral nende olemasolu põhjendama. Käesoleval juhul on hankija põhjendanud seatud

tingimuse vajadust asjaoluga, et Vastavustingimus tagab, et tootjal on kogemus ja järjepidevus

hanke objektiks oleva mahuga projektidega tegelemiseks. Ehk on tõestatud selliste projektide

läbiviimise reaalne suutlikkus. Sisuliselt ütleb antud tingimuse täitmine hankijale, et tootja poolt

igal aastal toodetud seadmepark vastab vähemalt antud hanke mahule. Nii on tagatud, et haiglale

oluline projekt saab suurema tõenäosusega täidetud professionaalselt läbi selle, et tarned on

tagatud reaalse tootmiskogemustega tootja poolt.

Antud juhul on tegemist tehnilises kirjelduses toodud tingimusega, mis ei ole otseselt seotud

pakkumuse esemega ning ei aita kuidagi kaasa hangitavate toodete omaduste (sh kvaliteedi)

väljaselgitamisele. Selline tingimus takistab põhjendamatult ettevõtjate võimalust esitada

nõuetekohane pakkumus ja tuleb pidada takistuseks riigihanke avamisel konkurentsile RHS § 88

lg 7 mõttes: „Tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse

esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel

konkurentsile.“ Kui mõne eelduslikult konkurentsi piirava tingimuse puudumine ei saa kuidagi

mõjutada riigihanke eesmärgi saavutamise kvaliteeti, puudub sellel objektiivne põhjendatus.

Rakendusüksus asub sisukohale, et kui kõnealust tingimust ei oleks seatud, ei mõjutaks see kuidagi

hanke eesmärgi saavutamise kvaliteeti. Seega puudub sellise tingimuse sätestamisel objektiivne

põhjendatus. Tehnilise kirjelduse tingimused, mis lähevad kaugemale, kui hankijal on objektiivselt

konkreetse riigihanke korraldamise eesmärgi saavutamiseks vajalik, ei ole proportsionaalsed ning

tekitavad põhjendamatuid takistusi pakkumuse esitamiseks.

Antud nõuet tootjale ei saa lugeda vastavustingimuseks, kuna see ei iseloomusta pakkumuse eset.

Halduskohus on 19.06.2023 otsuses nr 3-23-1004 sedastanud: Vastavustingimused on oma

olemuselt nõuded pakkumusele, st nad peaksid iseloomustama pakkumust, mistõttu teiste isikute

(peale pakkuja enda) näitajatele tuginemine ei ole pakkumuses üldjuhul asjakohane ning sisuliselt

võimalik.

Eeltoodust tulenevalt on tehnilises kirjelduses sätestatud kõnealune tingimus vastuolus RHSi § 88

lg-ga 7.

1.2.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10 %

Punktis 1.2 toodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 7 toodud asjaolud, mille

kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatud toetust 25%, kui hankemenetluse korraldamiseks

koostatud tehniline kirjeldus välistab või piirab põhjendamatult konkurentsi või tekitab ebavõrdset

kohtlemist. Sama sätte lg 12 alusel võib sõltuvalt rikkumise raskusest eelnimetatud rikkumise

korral kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesoleva rikkumise olulisust ja raskust hinnates

proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra. Seetõttu peab

rakendusüksus asjakohaseks vähendada hanke alusel tekkinud abikõlblikke kulusid 10 protsendi

võrra.

Kuna vastavaks tunnistati ainult üks pakkumus kolmest, ei olnud minimaalne konkurents tagatud

ning kõige madalama, 5-protsendilise finantskorrektsiooni määra rakendamine ei ole põhjendatud

(vt ka p 1.1.4 toodud põhjendusi).

1.3 Hankija on jätnud tagasi lükkamata pakkumuse, mis ei vastanud riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele

1.3.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja on hankes sätestanud vastavustingimuse: Pakkuja meeskonnas peab seadmete

üleandmisest kuni lepingu p-s 4.2.2 nimetatud perioodi lõppemiseni olema vähemalt üks

meditsiinitehnika spetsialist, kellel on vähemalt kolme aastane kogemus seadmete hooldamisel ja

remontimisel ning kes on saanud tootjapoolse väljaõppe konkreetselt pakutavate seadmete

hooldamiseks ja remontimiseks. Pakkuja esitab andmed spetsialisti kohta ning pakutavate

seadmete tootja kinnituse koolituse läbiviimise kohta.

Tingimuse sõnastusest ei selgu, milliseid andmeid hankija täpsemalt spetsialisti kohta saada

soovis, kuid siin pidi pakkujal siiski tekkima arusaam, et andmeid ei küsita muuks, kui tingimusele

vastavuse tõendamiseks. Esitatavad andmed spetsialisti kohta ja tootja poolne koolituse kinnitus

pidid koosmõjus tõendama, et pakkujal on hankes nõutud tingimusele vastav meditsiinitehnika

spetsialist.

Edukaks tunnistatud pakkuja aktsiaselts SEMETRON ei esitanud nõutud andmeid spetsialisti

kohta ega tootja kinnitust vastava koolituse läbimise kohta. Pakkumusele lisati järgmise sisuga

kinnitus: Kinnitame käesolevaga, et AS Semetron meeskonnas on seadmete üleandmisest kuni

lepingu p-s 4.2.2 nimetatud perioodi lõppemiseni vähemalt üks meditsiinitehnika spetsialist, kellel

on vähemalt kolme aastane kogemus seadmete hooldamisel ja remontimisel ning kes on saanud

tootjapoolse väljaõppe konkreetselt pakutavate seadmete hooldamiseks ja remontimiseks.

Toetuse saaja pidas eeltoodud pakkuja kinnitust piisavaks ja luges tingimusele vastavuse

kontrollituks ja tõendatuks. Vaatamata puuduvatele andmetele spetsialisti kohta ja puuduvale

tootja kinnitusele spetsialisti koolituse läbimise kohta ei lükanud hankija antud pakkumust tagasi.

Seega ei ole toetuse saaja hanke läbiviimisel järginud RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse

ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. Samuti on toetuse saaja rikkunud

RHS § 114 lg-s 2 sätestatut ja jätnud tagasi lükkamata pakkumuse, mis ei vastanud riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele.

1.3.2. Toetuse saaja selgitused

02.08.2023 esitas rakendusüksus toetuse saajale järelepärimise, milles palus muu hulgas selgitada,

miks on pakkumuse tingimusele vastavuse kontrollis aktsepteeritud ainult pakkuja kinnitust

nõutava spetsialisti olemasolu kohta.

Toetuse saaja vastas (18.09.2023): Hankijal on varasem pikaajaline koostöö pakkujaga ning

sellest tulenevalt oleme kursis nende meditsiinitehnika spetsialistide kogemusega.

25.09.2023 esitas rakendusüksus täiendava järelepärimise: Pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsuses puudub sellekohane põhjendus. Tingimus puudutas tootjapoolset koolitust konkreetselt

pakutavate seadmete hooldamiseks ja remontimiseks (st mitte meditsiinitehnika üldiselt). Kas

saate viidata varasemale riigihankele, kus on esitatud sama spetsialisti kohta sama tootja samade

seadmete koolitus, mis käesolevas hankes? Palun veenduge, et kõik otsuste põhjendused

sisalduksid RHR-i lisatud hanke otsuses või juhul, kui need olid nt hankekomisjoni protokollides

– lisada need dokumendid nt RHR sisedokumentide alla.

Toetuse saaja vastas (06.10.2023): Kahjuks ei ole võimalik viidata varasemale riigihankele, kus

oleks esitatud sama tootja samade seadmete spetsialisti koolituse läbiviimise kinnitus. Küll aga on

ja oli hankija veendunud, et pakkujal oli konkreetne tingimus täidetud.

09.10.2023 esitas rakendusüksus uue järelpärimise. Kuna vastavaks tunnistamise põhjendust antud

tingimuse osas RHRis olevast otsusest ei nähtunud, küsiti taas selgitust, kas lisaks otsusele oli

hankes vormistatud detailsem hankekomisjoni protokoll vms dokument.

Toetuse saaja vastas (11.10.2023): Hankijal ei ole praktikat, et positiivseid otsuseid põhjendada

täiendavalt. Hankija on hinnanud pakkumuse konkreetsele tingimusele vastavaks ja sedasi ka

otsused märkinud. Nagu varasemates vastustes oleme selgitanud, ei nõutud pakkumuste

kontrollimisel täiendavaid tõendeid või väliseid päringuid. Hankijal oli selge teadmine

turuolukorrast (sh, millistel ettevõtetel on millised spetsialistid olemas ning milliste pädevustega),

sest üldiselt on meditsiinitehnika seadmete ja nende hooldusteenuse pakkujate ring selge ja

konkreetne ning Eesti ühel suurimail meditsiiniasutusel on kogemused ja praktilised teadmised

valdkonnast olemas. Teenuste osutamise käigus on hankija olemas info ettevõtete kompetentside

ja suutlikkuste kohta, mistõttu ei peetud otstarbekaks seda üle küsida puhtalt formaalsuse

täitmiseks. Vastusele lisas toetuse saaja ettevõtte UFSK väljastatud tunnistuse (25.08.2003)

spetsialisti A.L koolituse läbimise kohta.

08.11.2023 esitas rakendusüksus uue järelepärimise ja küsis täiendavat infot, kuidas on spetsialist

A.L hankega seotud ja miks 11.10.2023 esitatud dokumenti ei lisatud hankele pakkuja poolt.

Samuti paluti selgitada, milline info täpsemalt oli hankijal olemas seoses pakkuja meeskonda

kaasatavate spetsialistidega ja kas toetuse saaja loeb antud vastavustingimuse täitmisest

kõrvalekaldumist formaalseks.

Toetuse saaja vastas (22.11.2023): Tegu on pakkuja spetsilistiga, kes on saanud tehase koolituse

pakutavate seadmete tootjalt. Kuna tegu oli nüansirohke hankega, siis ilmselt oli hankija

tähelepanu hanke tehnilistel detailidel ja unustas vastava dokumendi. Kuivõrd hankijal oli olemas

teadmine, et pakkuja omab vastavat spetsialisti, siis ei pööratud hanke läbiviimise hetkel

tähelepanu sellele, kas esitatud dokument oli ka pakkumuse koosseisus.

Hankija oli teadlik pakkuja spetsialistide meeskonna suurusest ja võimekusest, tulenevalt

varasemast kogemusest muude nende poolt müüdud ja teenindatud seadmetega.

Hankijal oli hankemenetluse läbiviimise ajal olemas teadmine, et pakkuja täidab

vastavustingimuse. Selle tõendamiseks oleme esitanud ka dokumendi, mis kinnitab seda fakti.

Seetõttu loeb hankija, jah, seda puudust formaalseks – dokumenti ei olnud esitatud, kuid

spetsialist, kellel oli nõutav läbida tehasekoolitus, oli ettevõttel olemas. Tegemist on reaalse

olukorraga. Esitatud või esitamata paber ei muuda asjaolu, et tegelikkuses vastas pakkuja esitatud

tingimusele ning hankija seda ka teadis.

1.3.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Vastavuse kontrolli etapis peab hankija jääma RHADs avaldatud tingimuste juurde ning

kontrollima pakkumuste vastavust eelnimetatud tingimustele sisuliselt. Pakkumuste vastavuse

sisuliselt kontrollimata jätmisel rikuks hankija hankemenetluse läbiviimise fundamentaalseid

printsiipe ja seaks menetluses osalejad ebavõrdsesse olukorda. Hankija kohustus on järgida

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, et soodustada tõelist konkurentsi riigihankes osalevate

ettevõtjate vahel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab eelkõige seda, et pakkujatel on võrdsed

võimalused nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste vastavuse kontrolli

ajal, ning et kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused.

Kokkuvõttes peavad kõigi pakkujate esitatud pakkumustele kehtima samad tingimused.

RHSi §-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise printsiip nõuab hankija enda kehtestatud reeglitest ranget

kinnipidamist. RHADs sätestatud tingimuse kohaldamata jätmine ühe või mitme ettevõtja suhtes

rikub teiste, nõuetekohaselt dokumendid esitanud ettevõtjate õigust võrdsele kohtlemisele, sest

kõik ettevõtjad arvestavad dokumentide esitamisel selle reegli kohaldamisega hankija poolt.

Vastavustingimuse täidetuks lugemine ühe pakkuja osas hankija enda „teadmise“ põhjal ei ole

võrdsest kohtlemisest lähtudes aktsepteeritav, kuna teiste pakkujate osas ei rakendanud hankija

sellist lähenemist. Lisaks rikub see riigihanke läbipaistvuse kohustust, sest kohustusliku reegli

kohaldamata jätmisega rakendatakse tegelikkuses varem avaldatust erinevaid tingimusi.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus sedastanud, et võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just enda

kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega

saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise

tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Samuti peab hankija piisava hoolsusega jälgima, et

nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka tegelikkuses vastaksid riigihanke

alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Hoolsa hankijana pidi toetuse saaja pöörama

tähelepanu asjaolule, et tingimuses nõutud dokumenti ei olnud esitatud, sõltumata teadmisest

pakkuja spetsialistide kogemuse ja oskuste kohta.

RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise

või tagasilükkamise kohta. Pakkumuste vastavuse kontroll peab olema sisuline ega tohi piirduda

vaid pakkuja kinnitustega, et pakkumus vastab kõigile RHADs toodud tingimustele. Vastasel juhul

muutub pakkumuste vastavuse kontroll sisutühjaks. Pakkumuse vastavust tuleb kontrollida üksnes

ja ainult RHADs esitatud tingimuste alusel. Eeltoodu kehtib nii pakkumusele seatud sisulistele

nõuetele kui ka dokumendinõuetele. Kui hankija on RHADs nõudnud pakkumuse koosseisus

konkreetsete dokumentide esitamist, on ta vastavate tingimustega ka ise rangelt seotud (RHAD on

olemuselt eelhaldusakt) ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis

seisukohale, et piisab ka muudest dokumentidest.

RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Sama sätte teine lause täpsustab: „Hankija võib tunnistada

pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides

nimetatud tingimustest.“

Hankija diskretsioonil pakkumuse tagasilükkamiseks on konkreetsed piirid olukorras, kus

pakkumuses esinevad RHS § 114 lg 2 esimeses lauses nimetatud puudused, s.o sisulised puudused.

Nende puuduste tuvastamisel on hankijal kohustus pakkumus tagasi lükata ehk diskretsioon on

tegelikult kahanenud nullini. Kuna hankijal puudub kaalutlusõigus pakkumuse tagasilükkamiseks

sisulise puuduse korral, kerkib küsimus, mida pidada “sisuliseks puuduseks”.

Erialakirjanduse ja kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtja poolt riigihankes esitatud dokumentide

olulisteks aspektideks pidada eelkõige andmeid, mis on aluseks hankija otsuste tegemisele.

Pakkumuse puhul on sellisteks andmeteks eelkõige hindamisel tähendust omavad võistlevad

elemendid – nt pakkumuse maksumus ja kvaliteeti väljendavad omadused –, aga samuti andmed,

mille alusel hankija kontrollib pakkumuste vastavust. Dokumentide ebaoluliseks aspektiks tuleb

pidada ka andmeid ja dokumente, mille esitamise nõue oli vaid formaalne kohustus ning mille

esitamata jätmine ettevõtjate kvalitatiivse valiku, pakkumuste vastavuse kontrollimise ega

pakkumuste hindamise tulemusi sisuliselt ei mõjuta. Eelkõige on vormilise ja mittekeskse

tähendusega andmed, mis kinnitavad hankija otsuste aluseks olevate andmete õigsust – nt volikiri,

mis kinnitab pakkumuse allkirjastanud isiku esindusõigust, tellija kinnitused referentslepingute

nimekirjas loetletud tööde nõuetekohase täitmise kohta jne.

Seega puudustega pakkumuse vastavaks tunnistamine on hankija kaalutlusõigus, mille

realiseerimisel peab hankija arusaadavalt selgitama, miks ta peab tuvastatud puudust pakkumuses

mittesisuliseks ja miks ta peab võimalikuks tuvastatud mittesisulise puudusega pakkumuse

vastavaks tunnistamist.

Hankija selgitusest nähtub, et pakkumuste vastavuse kontrollimisel on kõnealusest tingimusest

kõrvale kaldumist peetud ebaoluliseks, s.o formaalseks. Kuna hankijal on pakkujaga olnud

pikaajaline koostöö ja nende meditsiinitehnika spetsialistide kogemusega ollakse hästi kursis, ei

peetud otstarbekaks tingimuse formaalseks täitmiseks andmeid spetsialistide kompetentsuse ja

suutlikkuse kohta üle küsida.

Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja seisukohaga ja leiab, et tegemist on sisulise (olulise)

pakkumuse mittevastavusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtja poolt riigihankes esitatud

dokumentide olulisteks aspektideks pidada eelkõige andmeid, mis on aluseks hankija otsuste

tegemisele. Pakkumuse puhul on sellisteks andmeteks eelkõige hindamisel tähendust omavad

võistlevad elemendid, nt pakkumuse maksumus ja kvaliteeti väljendavad omadused, aga samuti

andmed, mille alusel hankija kontrollib pakkumuste vastavust. VAKO on oma praktikas lugenud

pakkumuse oluliseks aspektiks RHADs nõutud pakutava toote või teenuse vastavust tõendavat

dokumenti, nt toote vastavussertifikaati, teenuse kirjeldust või toote spetsifikatsiooni, aga ka

kinnitust töövahendite või meeskonna olemasolu kohta. Eelnevast tulenevalt ei saa sätestatud

nõude (esitada pakkumuses andmed spetsialisti kohta) täitmata jätmist pakkuja poolt

lugeda formaalseks ja ebaoluliseks.

Hankija on tunnistanud vastavaks pakkumuse, milles esinesid sisulised puudused ja on sellega

rikkunud RHSi § 3 ja § 114 lg 2.

1.3.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%

Punktis 1.3 toodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 11 toodud asjaolud,

mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatud toetust 25%, kui hankemenetluse

korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise või hindamise kriteeriume ning edukaks

tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele tingimustele. Sama sätte lg 12 alusel võib sõltuvalt

rikkumise raskusest eelnimetatud rikkumise korral kohaldada 5- või 10-protsendilist

finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksuse hinnangul on kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne

rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra ning peab põhjendatuks vähendada hanke

alusel tekkinud abikõlblike kulusid 25 protsendi võrra. Määra kaalumisel on rakendusüksus võtnud

arvesse, et korrektse RHS järgimise tulemusena oleks hankeleping sõlmitud teise pakkujaga.

Ühendmääruse § 22 lg 11 p 11 ning lg 12 sõnastusest nähtub, et nimetatud rikkumisega peab

üldjuhul kaasnema 25% finantskorrektsioon, mida rakendusüksus võib üksnes erandkorras,

konkreetse rikkumise raskust arvestades, vähendada kas 10 või 5 protsendile. Eeltoodud

seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus oma 23.07.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr

3-19-754: „Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra

kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese

raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et finantskorrektsiooni tegemisel ei

pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas õigustatud oleks 5, 10 või 25

protsendiline vähendamine, vaid küsimuseks on, kas esineb mingisuguseid kaalukaid asjaolusid

finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5-le protsendile üldreeglina ette nähtud 25%

asemel.”

Rakendusüksuse hinnangul ei esine sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et kirjeldatud

rikkumise osas rakendada 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra. Tegemist on

rikkumisega, mis muudab hankemenetluse tulemust, olles seetõttu loomult kõige raskemaks

rikkumiseks, millele ei ole põhjendatud rakendada 5 või 10 protsendilist korrektsiooni.

Kirjeldatud rikkumine on muu hulgas kaasa toonud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud hanke

läbipaistvuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtete riive. Ühendmääruse seletuskirjas on

väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb

eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3

üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat

määra, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3

üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist

madalam olema.

Madalama finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste

juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste

juhendi nr C(2019) 3452 p 2.1 alapunktile 14, kui pärast pakkumuste avamist on valikutingimusi

muudetud või valesti kohaldatud, tuleb rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Ka ühendmääruse kehtiva redaktsiooni § 223 lg 5 näeb sellise rikkumise korral ette 25-

protsendilise finantskorrektsiooni määra, sätestades: „Kui riigihanke alusdokumentides ei ole

avaldatud kohaldatud kvalifitseerimise tingimusi või pakkumuste hindamise kriteeriume ja neile

antud suhtelisi osakaale või kui pärast pakkumuste avamist on muudetud või kohaldatud valesti

riigihanke alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimust või tehnilist kirjeldust,

kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.“

Siinkohal juhib rakendusüksus tähelepanu, et Euroopa Komisjoni rikkumiste juhendile ja

ühendmääruse kehtivale redaktsioonile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte

eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.4. Hanke nr 207958 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr 25%

Ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Hankes

on tuvastatud kolm rikkumist. Punktis 1.1 käsitletud rikkumiste osas peab rakendusüksus

põhjendatuks kohaldada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja punktis 1.2 rikkumise osas

10-protsendilist määra. Punktis 1.3 käsitletud rikkumise osas on põhjendatud 25- protsendilise

finantskorrektsiooni määra rakendamine. Ühendmääruse § 21 lg 3 alusel rakendatakse hankega

seotud kuludele tervikuna finantskorrektsiooni määra 25% ulatuses.

1.5. Hanke kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve

vähendamine

Toetuse saaja on hanke alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuse 8 („Ehitisse

paigaldatavate seadmete hankimine ja paigaldamine“) raames summas 312 744 eurot.

Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega seotud kuludest mitteabikõlblikuks 78

186 eurot (312 744 *25%), millest toetus moodustab 60 171,95 eurot ja omafinantseering

18 014,05 eurot.

STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finants- korrektsiooni

otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt

muudab rakendusüksus projekti osas 18.09.2017 tehtud taotluse rahuldamise otsuse 9.2-4.3/14-

20/11/433 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-st 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 11.12.2023 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 04.01.2024. Nimetatud kuupäevaks toetuse saaja ka oma seisukohad

esitas.

Punktis 1.1. käsitletud rikkumise osas esitas toetuse saaja järgmise seisukoha.

Kindlasti ei saa vaadata toetuse saajat kui igat tavalist hankijat. Toetuse saaja on Põhja-Eesti

Regionaalhaigla, kes vastutab esmaklassilise meditsiiniteenuse pakkumise eest rohkem kui poolele

Eesti elanikkonnast. Elutähtsa teenuse osutajana on Regionaalhaiglal vaja täita avalikest

ootustest tulenev kohustus ning tagada alati katkematu ravitöö ning meditsiiniteenuste

kättesaadavus. Uue sisustatava patoloogiaploki rajamisel ei ole võimalik hankijal sõlmida

lepingut pakkujaga, kelle majanduslik seisund ei ole stabiilne või kindlalt tagatud. Niisamuti nagu

oodatakse haiglalt alati haigete ravimist, ootab haigla, et tema lepingupartnerid täidaksid oma

lubadused. Et aga oleks tagatud pakkujate usaldusväärsus, on neile seatud ka kõrgendatud

ootused.

On selge, et 600 000 eurot netokäibe nõudena ei ole piisav, et hankijale tagada veendumus, et

rasketele aegadele peab ettevõte vastu. Sellest lähtuvalt on ka käibenõude summat minimaalselt

suurendatud kuni 750 000 eurot. See on absoluutne miinimum, mille osas sai hankijal tekkida

veendumus, et ettevõte on piisavalt hästi kapitaliseeritud ja majanduslikult kindlalt tegutsev

ettevõte.

Toetuse saaja on seega seisukohal, et seatud netokäibe kvalifitseerimistingimus on kooskõlas

riigihangete seadusega, kuna tegemist ei ole tavalise hankijaga, vaid elutähtsa teenuse osutajaga.

Hankija väite kohaselt on selge, et 600 000 eurot netokäibena ei ole piisav.

Hankija rõhutas oma vastuses, et netokäibe nõuet tõsteti mõõdutundlikult, sellega ei ole liialdatud,

vaid käitutud ratsionaalselt. Täiendavalt toob toetuse saaja välja asjaolu, et kõik kolm pakkumuse

esitanud pakkujat täitsid netokäibe kriteeriumi, seega puudub konkurentsi kitsendav või

hankemenetlust potentsiaalselt mõjutav asjaolu. Samas möönab hankija, et netokäibe nõude

suurendamise põhjendus riigihanke alusdokumentides oli puudulik, kuid on seiskohal, et ainuüksi

see asjaolu ei saa olla piisavalt suur rikkumine, et tuua kaasa finantsmõju ning kinnitab, et on

tänaseks enda praktikat parandanud.

Hankija selgitusi arvesse võttes vähendab rakendusüksus punktis 1.1 toodud rikkumise osas

kohaldatavat finantskorrektsiooni määra kümnelt protsendilt viiele protsendile (põhjendus toodud

punktis 1.1.4). Samas ei saa nõustuda hankija väitega, et antud rikkumine ei toonud kaasa

finantsmõju ja polnud piisavalt suur rikkumine. Vaatamata sellele, et kõigi kolme esitatud

pakkumuse puhul oli kõnealune kriteerium täidetud, ei saa välistada, et kõrgema netokäibe nõude

tõttu jättis mõni potentsiaalne hankes osaleja pakkumuse esitamata. Samuti ei ole hankija

alusdokumentides põhjendanud lubatust kõrgema netokäibe nõude kehtestamist. Eeltoodust

lähtuvalt ei ole finantskorrektsioonist loobumine põhjendatud.

Punktis 1.2 toodud rikkumise osas vastas hankija:

Toetuse andja on valesti mõistnud viidatud vastavustingimust nr 4.2 ning ilmselt sellest lähtuvalt

on ka valesti tõlgendanud riigihangete seaduse § 88 lõiget 7 antud kontekstis. Tingimus on seatud

justnimelt pakutavate seadmete tootjatele, mitte pakkujatele. Ehk tingimuse täitmiseks ei eeldata,

et pakkuja peab isiklikult olema teostanud 10 projekti. Piisab, kui toodete valmistajatehasel on

ette näidata 10 vähemalt samas ulatuses projekti oma portfellis. Niisiis on hankija tingimusega

hoopis laiendanud konkurentsi.

Rakendusüksus selgitab, et on oma põhjendustes lähtunudki asjaolust, et tehnilise kirjelduse

punktis 1.2 ja vastavustingimuses 4.2 toodud nõue on esitatud pakutavate seadmete tootjatele,

mitte pakkujatele.

Arusaamatuks jääb toetuse saaja väide, et kõnealune tingimus toodete valmistajatele hoopis

laiendab konkurentsi. Ebaproportsionaalse hulga (10) lepingute olemasolu nõudmine tootjatelt on

konkurentsi piirav. Arvestama peab ka asjaoluga, et juhul kui pakkujaks ei ole seadmete tootja,

võib nõutud lepingute osas olla tegemist konfidentsiaalsete andmetega, mida potentsiaalses

pakkujal ei pruugi olla võimalik hankes osalemiseks saada.

Hankija märgib: Tingimus on seotud hanke esemega, sest hankega ostetakse neid asju, mille osas

tingimus kehtestati. Tingimuse kohaselt oli nõutav, et pakutavad seadmed on reaalses kasutuses

ja töötavad soovitud kombinatsioonis ka tegelikult. Rakendusüksus jääb seisukoha juurde, et kui

kõnealust tingimust ei oleks seatud, ei mõjutaks see kuidagi hanke eesmärgi saavutamise

kvaliteeti. Kümne eelneva lepingu olemasolu nõue tootjale hangitavate seadmete müügi osas ei

tõenda nende kvaliteeti ja koostoimes kasutatavust. Tingimus on konkurentsi piirav ja puudub alus

finantskorrektsioonist loobumiseks ning kümnest protsendist madalama määra rakendamiseks.

Punktis 1.3 toodud rikkumise osas on toetuse saaja seisukohal, et aktsiaselts Semetron pakkumus

on õiguspäraselt vastavaks tunnistatud. Põhjendustes viitab hankija mitmetele kohtulahenditele ja

õiguspraktikale.

Rakendusüksus nõustub, et hankes seatud tingimuse keelelise mitmeti mõistetavuse korral tuleb

seda tõlgendada laiendavalt, et tagada võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste

esitamine. Küll aga ei saa nõustuda hankija väitega, et nimetatud printsiipi tuleb arvestada ka

käesoleval juhul, kuna pakkuja on täitnud dokumendi esitamise nõude. Pakkuja on esitanud

dokumendi, milles kinnitab nõutud pädevusega spetsialisti olemasolu, kuid pidi esitama andmed

spetsialisti kohta ning pakutavate seadmete tootja kinnituse koolituse läbiviimise kohta.

Tingimuse sõnastusest ei selgu, milliseid andmeid hankija täpsemalt spetsialisti kohta saada

soovis, kuid pakkujal pidi siiski tekkima arusaam, et küsitakse andmeid spetsialisti ja tema vastava

koolituse läbimise kohta, mitte kinnitust tema olemasolu kohta. Seega hankija viide tingimuse

laiendava tõlgendamise kohustusele ei ole asjakohane.

Toetuse saaja on oma põhjendustes viidanud Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO) otsuses

nr 246-14/153993 toodud seisukohale (p 10.1): „Riigikohus on oma otsustes (3-3-1-24-13 (p 20)

ja 3-3-1-44-13 (p 21.4)) selgitanud, et erandjuhul on pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega

seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed

tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist. Seega

pakkumuse korrigeerimine (parandamine, täpsustamine) ei riku RHS § 3 p-s 3 sätestatud

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ja on lubatav, kui see on võimalik ilma läbirääkimiste

pidamiseta ja uue pakkumuse esitamiseta.“

Samuti viitab toetuse saaja VAKO otsusele 92-23/259599, mille punkt 14 sedastab:

„Vaidlustuskomisjon möönab, et RHS-ist ei tulene hankijale otsest kohustust puuduse tuvastamisel

pakkumuses pakkujale selgitustaotlust esitada ja lubada puudust parandada, kuid selline kohustus

võib tulla õiguse üldpõhimõtetest, eelkõige hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Kui

pakkumus on ebaselge või mitmeti mõistetav ja kui ilmneb, et puudus on lihtsalt kõrvaldatav või

juhul, kui tegemist on ilmse tehnilise veaga, on hankijal tulenevalt eeltoodud põhimõtetest

kohustus pakkujalt selgitusi küsida. Seega teatud juhtudel võib selgituse küsimata jätmine hankija

poolt olla kaalutlusviga ja selgelt ebaproportsionaalne.“

Hankija viitab ka sama VAKO otsuse punktile 13, mille sisu kokkuvõtvalt tähendab, et hankija

peab kaaluma võimaluse andmist pakkumuses esitamata dokumentide tagantjärgi esitamiseks,

kuid need dokumendid ei tohi muuta pakkumust ega anda mingisugust eelist teiste

pakkujatega võrreldes.

Kõik eeltoodud viited kirjeldavad olukorda, kas ja millistel tingimustel tuleb hankijal võimaldada

pakkujal pakkumuses esinevaid puudusi parandada. Antud juhtumil ei ole küsimus pakkumuses

esinevate puuduse kõrvaldamises. Hankija aktsepteeris pakkuja kinnituse ja ei küsinud puuduse

kõrvaldamiseks spetsialisti kohta nõutud andmeid, kuna tal oli olemas turuteadmistest lähtuvalt

veendumus, et nõutav isik tegelikult pakkuja juures töötab. Sellise lähenemisega on hankija teisi

pakkujaid (kes esitasid tingimuses nõutud andmed) võrreldes edukaks tunnistatud pakkujaga

kohelnud ebavõrdselt ja tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei olnud kehtestatud tingimustega

kooskõlas.

Toetuse saaja on hankekontrolli käigus tõepoolest esitanud UFSK väljastatud tunnistuse

(25.08.2003) spetsialisti A.L koolituse läbimise kohta, kuid ei ole selgitanud, kuidas on antud

spetsialist hankega seotud. Samuti ei ole toetuse saaja selgitanud, milline info täpsemalt oli tal

olemas seoses pakkuja meeskonda kaasatavate spetsialistidega, viidates üldsõnaliselt, et oldi

teadlik pakkuja spetsialistide meeskonna suurusest ja võimekusest, tulenevalt varasemast

kogemusest muude nende poolt müüdud ja teenindatud seadmetega. Samas aga ei olnud hankijal

viidata ühelegi varasemale hankele, kus pakkuja oleks talle esitanud andmed sama tootja samade

seadmete spetsialisti koolituse läbiviimise kinnituse.

Eeltoodust tulenevalt jääb rakendusüksus seisukohale, et punktis 1.3 toodud rikkumise osas tuleb

rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda hankega nr 207958 seotud projekti “SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe

meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 78 186 eurot, millest

toetus moodustab 60 171,95 eurot ja omafinantseering 18 014,05 eurot;

2. vähendada hankega nr 207958 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuse nr 8 „Ehitisse paigaldatavate seadmete hankimine ja

paigaldamine“ osas otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summades;

4. muuta projekti nr 2014-2020.2.04.17-0072 „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe

meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ 18.09.2017. a taotluse rahuldamise otsuse nr 9.2-

4.3/14-20/11 /433 punkte 2-4 järgmiselt:

4.1. “2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 43 221 222,64 (nelikümmend kolm miljonit

kakssada kakskümmend üks tuhat kakssada kakskümmend kaks eurot ja kuuskümmend neli

senti) eurot.“

4.2. “3. Toetuse määr on 76,96 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus

33 263 052,94 (kolmkümmend kolm miljonit kakssada kuuskümmend kolm tuhat viiskümmend

kaks eurot ja üheksakümmend neli senti) eurot.“

4.3. “4. Omafinantseeringu minimaalne määr on 23,04 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja

suurus vähemalt 9 958 169,70 (üheksa miljonit üheksasada viiskümmend kaheksa tuhat ükssada

kuuskümmend üheksa eurot ja seitsekümmend senti) eurot.“

Otsuse peale on õigus esitada STSi ja HMSi kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul,

arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Marje Leppik

663 1495

[email protected]