Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere

Teile on saadetud Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu dokument "Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine",

mis on registreeritud 24.04.2026 numbriga 6-1/31-16.

Häädemeeste Vallavalitsus
[email protected]
tel 444 8890
haademeestevald.kovtp.ee

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu kooskõlas.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

AIN JÄRVESAAR PNOEE-37504084215 2026-04-24 07:05:57

Matsi tn 12 DP_20_04_2026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

JANIKA JÜRGENSON PNOEE-47907164224 2026-04-20 09:28:36

Matsi tn 12 DP_Illustratsioon 10_12_2025.pdf

Märkused: 1) Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

ILLUSTRATSIOON

10.12.2025 a. Lisa 1DP 28-25

Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Võiste alevik

-

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Tveran OÜ

Anette Aun Illustratsiooni koostaja

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR PLANEERITAV SOOVITUSLIK HOONE ASUKOHT OLEMASOLEV HOONE

Matsi tn 12 DP_Põhijoonis tehnovõrkudega 17_04_2026.pdf

Matsi tn 14 21401:001:0781

2.89

2.80 2.10

2.36

2.80 2.82

2.84 2.79

2.77 2.70

2.47

2.64 2.64 2.60

2.33

1.97

2.37 2.41

2.42

2.34 2.31 2.25

1.94

2.19

2.23

2.22

2.122.122.08

1.88 1.95 1.94

1.79 1.17

1.51

1.90

1.93

1. 24

1.33

1.37

1.46

1.57

1.72

1.80

1.85

1.57

1.25

1.07

1.17

1.48

1.51

1.34

1.56

1.67

1. 76

1.85

1.95

2.02

1.85

1.90

1.83

1.72

1.76

1.86

2.02

1.91 2.02

1.77

1.62

1.68

kr

pinn A

ke ld

er

X=6452100 X=6452100

Y =

5 2 8 0 0 0

Y =

5 2 8 0 0 0

MATSI TN

A

kraav

kr aa

v

kr aa

v

kraav

kr aa

v

kr aa

v

kr aa

v

kr aa

v

kraav

kr aa

v

kra av

kr aa

v

kr aa

v

kr aa

v

H kõ

rv al

h.

H kõ

rv al

h.

orient.

o ri e n t.

orient.

or ie

nt .

kraav

mk

1.41-1.36 2.12 300pl

1.75 1.38-1.36160pl

2.24 0.78

1.15 1.07

0.69 1.08

0. 84

1.16

0. 95

1. 010.

68

1.1 1

0. 751. 05

1. 210.

92 1.

22

1.41

0.80

1.17

1.34 0.87

1.48 1.460.

981.3 1

0.92 1.47

1.5 11. 001. 45

1. 621.

21

1. 55

1. 641. 211. 53

1. 751.

56 1.

36

1. 781. 95

1. 841. 201. 96

1. 941. 191. 94

1. 731. 211. 84

1. 09

1. 621. 49

1.53 0.88 1.41

1.32 0.88

1.45

1.40 0.95

1.51 1.23 1.00

1.58 1.61

1.20 1.63 1.

481.1 51. 49

1.6 8

1.0 0

1.5 6

1.5 0

1.0 9

1.4 4

1.4 8

0.90

1.40

1.66 1.27

1.56

1. 561.

351. 64

1.53 1.65

1.04 1.72

1.77 1.29

1.72

1.6 1

1. 201. 62

1. 751.1

4 1.7

1

1. 701.

20

1. 78

1. 68

1. 70

1. 30

1. 711.

63

1. 84

1. 721. 54

2. 15

1. 89

2. 17

2. 05

1. 97

2. 28

1. 941.

431. 92

1. 751.67

1.68

1.6 1

1.64

1.53

1.55

1.80

2. 071. 89

1. 731. 61

1. 55

1. 72

1. 73

2.0 9

1. 98

1.91

1. 91

2.32 2.09

2.00

1.95 1.91

2.03

2.24

5. 425. 46

2. 93

3. 00

2.482.31

2.20

1.93 1.94

1.87 1.86

1.54 1.26

1.58

1.66

1.70

1.67 1.38

1.93

1.82

1.77

1. 771.

77

1.37

2.93

1.80

1.87

1.47

1. 50

1. 00

2.50

2.002.00

2.00

1.50

2.00

1.50

1. 50

2.00

5, 0

Pos 1 EP 100%

8,5 / 5 1374 3

2 / 1 13745 m²Matsi tn 12

21401:001:0780

Matsi tn 11 84801:005:0223

Matsi tn 10 84801:005:0021

Pinda tn 3 84801:005:0089

Matsi tn 13 84801:005:0232

tulekustutusvee mahuti võimalik

asukoht (maht min 30 m³)

2, 5

kuivhüdrandi võimalik asukoht

5,0

2.40 2.30 2.20

2.10 2.30 2.20

2.10

2.00

2.40

2.00

R8,0

M27 S1

S1 S1

S1 S1 S1 S1 S1 S1

S1 S1

S1

Sideühenduseks: Teostada väljavõte, mastilt mahatulek ja uus toruühendus

vastavalt torudega 7/1

Pos 1 sidevarustuse liitumispunkt

Pos 1 veevarustuse liitumispunkt

10,0

5, 0

Matsi tn 8 84801:005:0150

W1

W1 W1

W1

W1 W1

W1 W1W1W1W1W1W1W1W1

W1 W1

W1

Matsi tänav 84801:005:0412

Savi tänav 84801:005:0408

Pos 1 liitumiskilp jaotuskilp

olemasolev sidetrass õhuliinil Multitoru

12x5/3,5mm+1x12/10mm HEXATRONIC

olemasolev sidetrass õhuliinil

Matsi tänav 84801:005:0412

60 ,0

30 ,0

tee avalikku kasutusse võtmise

ettepanek

KRUNDI EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED

po s n

r.

kr un

di p

la ne

er itu

d pi

nd al

a (m

²)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

kr un

di su

ur im

lu ba

tu d

tä is

eh itu

sp ro

ts en

t

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v kr

un di

l (p

õh ih

oo ne

+ a

bi ho

on e)

ho on

e lu

ba tu

d m

ax m

aa pe

al ne

k or

ru se

lis us

(e la

m u

/ a bi

ho on

e)

ho on

e lu

ba tu

d m

ax m

aa -a

lu ne

k or

ru se

lis us

ho on

e lu

ba tu

d m

ax k

õr gu

s m

aa pi

nn as

t ( m

) el

am u

/a bi

ho on

e

ho on

e lu

ba tu

d m

ax sü

ga vu

s (m

)

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

u %

pl an

ee rit

av k

at as

tri ük

su se

si ht

ot st

ar ve

ja o

sa ka

al u

%

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v

no rm

at iiv

ne /

ka va

nd at

ud

1 13745 1374 10 3 (1+2) 2 / 1 -1 8,5 / 5 3 EP 100% E 100% 3 / 3

Arhitektuursed piirangud

- Katusekalle 15…45°. - Katuseharja suund paralleelne või risti Matsi tänavaga. - Katusekatte materjal: kivi, valtsplekk (valtsprofiil või klassik) või rullmaterjal. - Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid plekk- või plastvoodrit. - Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. - Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. - Elamute esimese korruse põranda pinna absoluutkõrguseks on lubatud minimaalselt 2,85 meetrit. - Õueala võib piirata kuni 1,5m kõrguse piirdeaiaga. Piirde võib rajada teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele. - Krundile on lubatud püstitada alla 20 m² suuruse ehitisealuse pindalaga ning kuni 5 m kõrguseid väikeehitisi nagu näiteks aiamaja või katusealune. Neid võib rajada suurima lubatud ehitisealuse pinna mahus ning lisaks hoonete suurimale lubatud arvule. Sellised väikeehitised peavad paiknema planeeritud hoonestuala piirides.

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

20.04.2026 a. 3DP 28-25

Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Võiste alevik

1:500

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

3

Tveran OÜ

N

S

W E

Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): EP - üksikelamu maa

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED:

E - ELAMUMAA

Katastriüksuse sihtotstarve: E - elamumaa

Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. 4) Vertikaalplaneerimise, haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on

põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 5) Topo-geodeetilise alusplaani koostas Tippgeo OÜ, töö nr 2025TG344, mõõdistatud 24.10.2025. 6) Koordinaadid L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Piirangud: 1) ranna piiranguvöönd; 2) ranna ehituskeeluvöönd; 3) üleujutatav ala; 4) rohelise võrgustiku ala.

PLANEERITAVA ALA PIIR

JUURDEPÄÄS KRUNDILE (täpsustub ehitusprojekti koostamisel)

HOONESTUSALA

VÕIMALIK ELAMU ASUKOHT VÕIMALIK ABIHOONE ASUKOHT KATENDIGA ALA

TEE AVALIKKU KASUTUSSE VÕTMISE ETTEPANEK (vajadusel)

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT PIIRE

SAMAKÕRGUSJOON (põhimõtteline lahendus, täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel)

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND / SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA

SIDE MULTITORU SIDEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT JAOTUSKILP / LIITUMISKILP MADALPINGE MAAKAABELLIIN

PLANEERITAV

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:

1 - POSITSIOONI NUMBER

2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST (ELAMU /

ABIHOONE)

4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (ELAMU / ABIHOONE)

5 - HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

6 - HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL

7 - PLANEERITUD KRUNDI PINDALA

3 5 6

1 2

7 4

KATASTRIÜKSUSE PIIR RANNA VÕI KALDA PIIRANGUVÖÖND RANNA VÕI KALDA EHITUSKEELUVÖÖND RANNA VÕI KALDA VEEKAITSEVÖÖND KRAAV

ÜLEUJUTATAVA ALA PIIR (esinemistõenäosus 1 x 10 aasta jooksul, abs 2.05m)

SÕIDUTEE ROHELISE VÕRGUSTIKU ALA VEETORU

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND KRAAVI VOOLUSUUND HOONE HOONE (ETAK 2026)

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

2.10 2.00

S1

W1W1

OMAPUHASTI VÕIMALIK ASUKOHT

IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT

OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU KUJA ALA, KUHU EI OLE LUBATUD PUURKAEVU RAJADA

TULEKUSTUTUSVEE MAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT KUIVHÜDRANDI VÕIMALIK ASUKOHT

Matsi tn 12 DP_Seletuskiri 20_04_2026.pdf

Planeeringu

koostaja:

OÜ Ferrysan

Muskaadi 14

Saue linn 76506

Saue vald, Harjumaa

Reg.nr.11203491

MTR reg nr: EEP002230

Tel. +372 5221744

Töö nr: DP 28-25

Detailplaneeringu

koostamise

korraldaja: Häädemeeste Vallavalitsus

Huvitatud

isik: Tveran OÜ

Pargi tee 1

Uulu küla 86502

Häädemeeste vald

Pärnu maakond

e-post:

[email protected]

tel: +372 44 48890

Liivalaia tn 28-61

Tallinn 10118

Harju maakond

e-post:

[email protected]

tel: +372 526 2752

PÄRNU MAAKOND, HÄÄDEMEESTE VALD, VÕISTE ALEVIK

VÕISTE ALEVIKUS MATSI TN 12 KINNISTU

DETAILPLANEERING

Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc

Planeerija: Riiu Efert, MSc

Tallinn 2026

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

2

Detailplaneeringu koosseis

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................ 4 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................ 4 1.2. Planeeritava maa-ala asukoht ................................................................................ 4 1.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 5 1.4. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid ................................................................ 5

2. Detailplaneeringu koostamise ülesanded ....................................................................... 5 2.1. Põhiline planeeringu koostamise eesmärk ............................................................. 5 2.2. Teised planeeringu koostamise eesmärgid ............................................................ 5

3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ..................................................................................... 6 3.1. Planeeritava ala asukoht ........................................................................................ 6 3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ................................. 6 3.3. Maakasutus ja hoonestus ....................................................................................... 6 3.4. Haljastus ja liiklus .................................................................................................. 6 3.5. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 6 3.6. Piirangud planeeritaval alal ................................................................................... 7 3.7. Maakonna planeeringu kohane piirkonna areng .................................................... 7 3.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................................ 7

3.8.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus ......................................... 8 3.9. Alal kehtiv detailplaneering ................................................................................... 8

4. Detailplaneeringuga kavandatav .................................................................................... 8 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................... 8 4.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil ........................................................ 8 4.3. Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine ...................... 9 4.4. Heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine, piirded ............................... 10 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine ........ 10 4.6. Tehnovõrgud ja rajatised ..................................................................................... 11

4.6.1. Veevarustus................................................................................................... 11 4.6.2. Reovesi ......................................................................................................... 11 4.6.3. Sidevarustus .................................................................................................. 12 4.6.4. Elektrivarustus .............................................................................................. 13 4.6.5. Välisvalgustus ............................................................................................... 13 4.6.6. Soojusvarustus .............................................................................................. 13 4.6.7. Sademeveed ja vertikaalplaneerimine .......................................................... 13

4.7. Tuleohutuse tagamine .......................................................................................... 14 4.8. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ...................................... 15 4.9. Keskkonnatingimused .......................................................................................... 15

4.9.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu järeldused................. 16 4.9.2. Jäätmekäitluse põhimõtted............................................................................ 17 4.9.3. Roheline võrgustik ........................................................................................ 17 4.9.4. Üleujutusoht .................................................................................................. 17 4.9.5. Põhjavee kaitstus .......................................................................................... 18 4.9.6. Insolatsioon ................................................................................................... 18 4.9.7. Radoon .......................................................................................................... 18 4.9.8. Kliimamuutustega arvestamine .................................................................... 18

4.10. Servituudid ja piirangud .................................................................................... 19

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

3

4.10.1. Servituudid ................................................................................................. 19 4.10.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid ..................................................................... 19 4.10.3. Veekogudega seotud kitsendused ............................................................... 19

5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE ................................................................ 19 5.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............... 19 5.2. Detailplaneeringu elluviimise etapid ................................................................... 20

JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem

Joonis 2. Tugiplaan M 1:500

Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500

ILLUSTRATSIOON

Lisa 1. 3D illustratsioon

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

4

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1. Sissejuhatus

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Häädemeeste Vallavolikogu 05.09.2024. a otsus

nr 25 „Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine“.

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Tveran OÜ.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostajad on OÜ Ferrysan arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna

Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja maastikuarhitekt-

planeerija Riiu Efert.

1.2. Planeeritava maa-ala asukoht

Planeeritava ala moodustab Häädemeeste vallas Võiste alevikus asuv Matsi tn 12

katastriüksus (katastritunnus 21401:001:0780).

Planeeringuala suurus on 13745 m².

Juurdepääs planeeringualale on võimalik sellega piirnevalt Matsi tänavalt (katastritunnus

84801:005:0412).

Matsi tn 12 katastriüksuse piir

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet).

Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused:

Jrk

nr Nimetus

Katastriüksuse

tunnus

Maakasutuse

sihtotstarve Pindala

1 Matsi tänav 84801:005:0412 transpordimaa 100% 4534 m²

2 Matsi tn 10 84801:005:0021 elamumaa 100% 3492 m²

3 Pinda tn 3 84801:005:0089 maatulundusmaa 100% 27581 m²

4 Matsi tn 14 21401:001:0781 maatulundusmaa 100% 3438 m²

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

5

1.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud

• Topo-geodeetilise alusplaani koostas Tippgeo OÜ, töö nr 2025TG344,

mõõdistatud 24.10.2025;

• Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Koostaja Maves OÜ, töö nr

23059, 22.06.2023.

1.4. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid

- Planeerimisseadus;

- Ehitusseadustik;

- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr. 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

- Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;

- Tuleohutuse seadus;

- Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

- Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“;

- EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.“;

- EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

- Pärnu maakonna planeering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/74);

- Tahkuranna valla üldplaneering (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu

31.05.2012.a määrusega nr 11);

- Häädemeeste valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks

2023-2034 eelnõu (https://haademeestevald.kovtp.ee/uhisveevargi-ja-

kanalisatsiooni-arendamise-kava-eelnou);

- teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad

õigusaktid ja standardid;

- Eesti Geoloogiateenistus. Eesti pinnase radooniriski kaart

(https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34f

e19e04458dc875375e).

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED

2.1. Põhiline planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringuga eesmärk on Matsi tn 12 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe

elamu ja abihoonete püstitamiseks.

Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga kehtestatud minimaalset

krundisuurust, milleks on valgel alal 2 ha.

2.2. Teised planeeringu koostamise eesmärgid

Määrata tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja haljastuse lahenduse põhimõtted ning

servituutide vajadus.

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

6

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

3.1. Planeeritava ala asukoht

Matsi tn 12 katastriüksus asub Võiste aleviku keskosas, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (Riia

maantee) ning Pärnu lahe vahelisel maa-alal.

3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus

Võiste alevik on Pärnu linna lähikeskus. Tegemist on alaga, mis on Pärnu linna kui

tõmbekeskuse väga tugevas mõjusfääris. Alevikus asuvad Tahkuranna Lasteaed-Algkool,

raamatukogu, toidukauplus, tankla ja sadam.

Planeeringuala asub Võiste aleviku keskosas, tiheasustusega alast mere pool. Pärnu linn

on planeeringualast ligikaudu 20 km kaugusel, mereni on ligikaudu 500 m.

Planeeringualale lähimad bussipeatused on ligikaudu 750 m lääne pool, Riia maantee

ääres (peatus: Võiste).

Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad peamiselt maatulundusmaa ning elamumaa

sihtotstarbega katastriüksused. Põhja ja ida poole jääb hoonestatud tiheasustusega

piirkond, kus ühtset arhitektuurilist lahendust välja kujunenud ei ole. Alal paiknevad

kahekorruselised, viil-, kelp- ja poolkelpkatustega üksikelamud. Katusekalded on

varieeruvad. Katusekateteks on kivi, plekk, eterniit ja bituumenmaterjal. Hoonetele on

ehitatud vintskappe. Välisviimistluses on kasutatud krohvi, puitu, tellist, dekoratiivkivi.

Samuti pole välja kujunenud piirdeaedade ühtset lahendust. Piireteks on kasutatud

erineva kõrguse, värvi ja stiiliga puit- ja võrkaedu, levinud on haljaspiirete kasutamine

(iseseisvalt või kombineeritult puit- ja võrkaedadega).

Rannikuäärne hoonestus järgib pigem rannajoont kui hooneteni viivaid väikseid tänavaid.

Ühtset ehitusjoont välja kujunenud ei ole. Sisemaa pool, kus on tihedam hoonestus,

tekivad tänavajooned.

Planeeringualast mere poole jäävad Luitemaa looduskaitseala karjatatavad rannaniidud.

Tegemist on Rannametsa väärtusliku maastikuga, mida iseloomustavad madalad

rannaalad, luitelised rannavallide ahelikud ja soode massiivid.

Planeeringuala on looduslik rohumaa, kus kasvavad üksikud puude ning põõsaste grupid.

Kinnistule on rajatud kraavide võrgustik, mis suubub planeeringuala lõunapiiril olevasse

suuremasse kogumiskraavi. Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane, kõrguste

vahemik abs. +0,95 m (+0,68 m kraavipõhi) kuni abs. +2,47 m. Maapinna üldine langus

on mere suunas.

3.3. Maakasutus ja hoonestus

Katastriüksuse sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa.

Kinnistu on hoonestamata.

3.4. Haljastus ja liiklus

Planeeringuala on looduslik rohumaa, kus kasvavad üksikud puude ning põõsaste grupid.

Juurdepääs Matsi tn 12 katastriüksusele on võimalik avalikult kasutatavalt Matsi tänavalt

(munitsipaalomand), mis on keskmiselt 3 m laiuse asfaltkattega.

3.5. Tehnovõrgud

Liitumised tehnovõrkudega planeeringualal puuduvad. Kinnistu Matsi tänava poolses

servas kulgeb veetorustik.

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

7

3.6. Piirangud planeeritaval alal

Matsi tn 12 kinnistu jääb kogu ulatuses ranna piiranguvööndisse ning osaliselt ranna

ehituskeeluvööndisse.

Maa- ja Ruumiameti üleujutuste kaardirakenduse kohaselt jääb planeeritav ala suures

osas kord 10 aasta jooksul toimuva üleujutuse riskipiirkonda (abs 2,05 m). Kord 50 aasta

jooksul toimuva üleujutuse riskiga on hõlmatud kogu planeeringuala (abs 2,56 m).

3.7. Maakonna planeeringu kohane piirkonna areng

Pärnu maakonna planeeringu kohaselt paikneb planeeringuala linnalise asustusega ala

servas, Suur-Pärnu piirkonnas.

Linnalise asustusega alad on nii elamualad, äri- ja tootmisalad kui ka linnasisesed

puhkealad, mis moodustavad kompaktse terviku. Linnalise asustusega ala piirid

täpsustatakse üldplaneeringuga. Maakonnaplaneeringus on need kavandatud

eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks

koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes. Linnalise asustusega ala

nõuab ühtset taristu väljaarendamist.

Suur-Pärnu piirkonna moodustab Pärnu linn ja selle lähiümbrus. Suur-Pärnu on piirkond,

kus linnaline keskkond vaheldub maalise keskkonnaga. Need on alad, mis on Pärnu linna

kui tõmbekeskuse väga tugevas mõjusfääris.

3.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng

Planeeringualal kehtib ühinemiseelse Tahkuranna valla üldplaneering (kehtestatud

Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11). Lähtuvalt üldplaneeringust

asub planeeringuala valgel alal (metsa- või põllumajandusmaa juhtfunktsioonidega ala,

st valdavalt maatulundusmaa, aga ka olemasolev elamumaa hajaasustusviisil), valdavalt

hajaasustusalal (oranž pidevjoon), detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (lilla

narmasjoon), üleujutusohuga alal (hall jäme joon – 1,5m samakõrgusjoon) ning osaliselt

rohevõrgustiku koridoris (roheline ruudustik).

planeeritava ala piir

Joonis 2. Väljavõte Tahkuranna valla üldplaneeringust.

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

8

Valgel alal on lubatud rajada hajaasustusviisil elamuid ja nende abihooneid. Minimaalne

lubatud krundi suurus ühepereelamu ehitamiseks on 2 ha. Valgele alale võib rajada ka

ajutisi ehitisi ja väikeehitisi, kui see pole vastuolus muude üldplaneeringu nõuetega

lähtuvalt ehitise kasutamise spetsiifikast.

3.8.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus

Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga kehtestatud minimaalset krundi

suurust ühepereelamu ehitamiseks, milleks on valgel alal 2 ha. Detailplaneeringuga

tehakse ettepanek lubada Matsi tn 12 kinnistu ulatuses ühepereelamu ning abihoonete

ehitamine krundile, mille suurus on 13745 m².

Planeeringu põhieesmärk on Matsi tn 12 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe elamu ja

abihoonete püstitamiseks. Matsi tn 12 kinnistu pindala on 13745 m², seega on

üldplaneeringu muutmine vajalik, et võimaldada detailplaneeringu põhieesmärgi

elluviimist.

Hoonestus planeeritakse krundile väljaspoole ehituskeeluvööndit, rohevõrgustiku ala

ning arvestades üleujutusohust tingitud nõudeid. Planeeringuala külgneb põhja ning ida

poolt üldplaneeringu järgi väikeelamumaa ning väikeelamumaa reservmaaga ning ühtlasi

ka tiheasustusega alaga, mis ulatub ka Matsi tn 12 kinnistu idaserva. Seega ei riku

planeeringuala idaossa elamu ja abihoonete rajamine piirkonnale iseloomulikku

maastikupilti vaid tegemist on elamupiirkonna laiendamisega.

3.9. Alal kehtiv detailplaneering

Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud puuduvad.

4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV

Detailplaneeringuga kavandatakse Matsi tn 12 kinnistule ehitusõigus ühe elamu ja kahe

abihoone püstitamiseks. Leitakse haljastuse, heakorra, tehnovõrkude, liikluse ja

parkimise korraldamiseks põhimõtteline lahendus.

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Matsi tn 12 katastriüksuse piire ei muudeta.

4.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil

Hoonestusala kavandatakse krundi idaossa, väljaspoole ehituskeeluvööndit, ida ning

lõunapoolsest piiris 5 m sissepoole ning Matsi tänava poolsest piirist 10 m sissepoole.

Tahkuranna üldplaneeringu järgi ei ole lubatud elamute ja nende abihoonete ehitamine

ning maapinna täitmine hoonete ehitamiseks hoonestamata üleujutatavatel ranna-aladel

(allapoole kõrgvee piiri, milleks loetakse 1,5 m samakõrgusjoont). Käesoleva

detailplaneeringuga kavandatav hoonestusala jääb alale, kus olemasolev maapinna

kõrgus on valdavalt kõrgem kui 1,5 m (planeeringuala kagunurgas oleva kraavi servas on

maapind kohati madalam – min abs +1,4 m).

Planeeritav hoonestusala on esitatud joonisel 3 (Põhijoonis tehnovõrkudega). Hooned

peavad paiknema hoonestusalal. Detailplaneeringu joonisel näidatud hoonete asukohad

on soovituslikud, ning need täpsustuvad ehitusprojektide koostamisel.

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

9

4.3. Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine

Tabel 2. Krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused.

positsiooni number,

aadress

Pos 1

Matsi tn 12

planeeritav krundi pindala 13745 m²

hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind / täisehitus % 1374 m² / 10%

planeeritav katastriüksuse

sihtotstarve, % elamumaa (E) 100%

planeeritav krundi kasutamise

sihtotstarve, % üksikelamu maa (EP) 100%

üldplaneeringu juhtotstarve juhtotstarbeta (valge ala)

hoonete lubatud maksimaalne

kõrgus arvestatuna olemasolevast

maapinnast

elamu 8,5 m

abihoone 5,0 m

hoonete lubatud maksimaalne

maapealne korruselisus

elamu 2 korrust

abihoone 1 korrus

hoonete lubatud maksimaalne

maa-alune korruselisus -1

hoonete suurim lubatud arv

krundil

3

(1 elamu + 2 abihoonet)

lubatud väikseim tuleohutusklass TP-3

katusekalle 15° kuni 45°

Piirangud

- ranna ehituskeeluvöönd;

- ranna piiranguvöönd;

- üleujutuse riskiga ala

Krundile on lubatud püstitada alla 20 m² suuruse ehitisealuse pindalaga ning kuni 5 m

kõrguseid väikeehitisi nagu näiteks aiamaja või katusealune. Neid võib rajada suurima

lubatud ehitisealuse pinna mahus ning lisaks hoonete suurimale lubatud arvule. Sellised

väikeehitised peavad paiknema planeeritud hoonestuala piirides.

Ehitisealuse pinna alla ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega varikatuseta terrasse ning

välistreppe. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka

väljaspoole hoonestusala. Teid ja platse ei tohi ehitada ranna ehituskeeluvööndisse.

Lähtuvalt Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punktist 8 ei laiene ehituskeeld kehtestatud

detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

Arhitektuursed üldnõuded:

▪ Kõigi hoonete puhul tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus

konkreetsesse kohta. Selleks on vaja hoonete või rajatiste püstitamisel, laiendamisel,

rekonstrueerimisel olemasoleva hoonestuse läheduses ja looduslikele aladele uute

hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustavadest ja asukoha

looduslikust eripärast.

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

10

▪ Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel on soovitatav eelistada naturaalseid

materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk). Tuleb vältida

naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms).

▪ Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või

elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone.

▪ Kõrvuti rajatavate majade puhul on soovitatav vältida suuri värvitoonide vahesid.

▪ Kõrvuti rajatavate majade puhul on soovitatav vältida väga väikeseid katusekalde

erinevusi või suurt katusekallete vahelduvust.

▪ Palkmajadel on soovitatav akende toon valida haakuv hoone tooniga.

▪ Vältimaks majanduslikku kahju üleujutusriskiga alal, võib rajatava eluhoone esimese

korruse madalaim kõrgus olla 2,85 m abs. Hoonetel ei tohi elektripaigaldused olla

alla 3,0 m abs. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone

konstruktsioonid rajada veekindlatena.

▪ Üleujutusriskist tulenevalt arvestada kõrgema sokli rajamise vajaduse ning vajadusel

teiste meetmete rakendamisega.

4.4. Heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine, piirded

Planeeringalal kehtib Häädemeeste Vallavolikogu 28.09.2023 määrus nr 11

„Häädemeeste valla heakorraeeskiri“, mis kehtestab heakorra nõuded Häädemeeste valla

haldusterritooriumil. Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile isikutele, kes viibivad

või asuvad valla haldusterritooriumil.

Olemasolevat kõrghaljastust tuleks võimalusel maksimaalselt säilitada või kõrghaljastus

asendada. Soovitatav on kasutada vabakujulist ja mitmerindelist haljastust. Uushaljastuse

rajamisel arvestada taimede sobivust alale ning eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike.

Haljastuse lahendus ning planeeringuala heakorrastus täpsustatakse ehitusprojekti(de)ga.

Vajadusel koostada eraldi haljastusprojekt.

Piirdeaia võib rajada hoonestatava ala ümber, teekatte servast minimaalselt 2 m

kaugusele. Piirdeaia kõrgus kuni 1,5 m. Piirdeid ei tohi rajada ranna

ehituskeeluvööndisse. Soovituslikult peaks puitmajadel olema puitmaterjalist piirdeaiad,

kivimajadele võib rajada nii puitmaterjalist, metallist kui ka kivist piirdeid või neid

omavahel kombineerida. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema

vähemalt 4 m laiune.

4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine

Juurdepääs planeeringualale kavandatakse Matsi tänavalt. Matsi tänav on tupiktänav, kus

puudub standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ kohane päästeteenistuse ja

hooldeliikluse sõiduki ümberpööramise võimalus. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek

tänava lõppu, osaliselt Matsi tn 12 kinnistule rajada ümberpööramisplats.

Ümberpööramisplats määratakse avalikku kasutusse (vt p 4.10.1 Servituudid).

Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 10 järgi ei laiene ehituskeeld kehtestatud

detailplaneeringuga ehituskeeluvööndisse kavandatud avalikult kasutatavale teele.

Vastavalt EVS 843:2016 standardile nähakse elamumaa krundile ette kolm

parkimiskohta. Parkimine lahendatakse omal krundil.

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

11

4.6. Tehnovõrgud ja rajatised

Detailplaneeringus esitatakse põhimõtteline tehnovõrkude lahendus. Tehnovõrkude

vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide

koostamise käigus.

4.6.1. Veevarustus

Matsi tn 12 põhjaservas paikneb ühisveevärgi veetorustik.

Planeeringuala orienteeruv veevajadus on ~0,5 m3/d.

Veevarustuse lahendus on koostatud lähtuvat AS Häädemeeste VK poolt 08.12.2025

väljastatud tehnilistest tingimustest.

Kinnistu veetrass tuleb ühendada kinnistu piiril ja Matsi tn ääres paikneva

sulgarmatuuriga (6452064.5; 527926,27).

Torustike rajamissügavus on minimaalselt 1,50 m maapinnast toru peale. Torustike

materjalina võib kasutada polüetüleentorusid (PE), mis vastavad standardile EN12201

või ISO4427. Torude surveklass peab olema veetorudel minimaalselt PN10. Toru SDR

peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt

keevismuhvi) puhul, selle saavutamiseks tuleb vajadusel kasutada suurema surveklassiga

torusid.

Väiksemate toruläbimõõtude puhul käänakud (pöördenurk alla 15°) tekitatakse torustikku

sujuvalt painutades, kusjuures minimaalne pöörderaadius R=50 x De.

PE torude omavaheliseks ühendamiseks võib kasutada ainult põkk-keevitust või

elektrikeevis muhve.

Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30-40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint

vastava kommunikatsiooni nimega (veetorustikel sinine hoiatuslint tekstiga VESI).

Survetorustike lahtise kaevikuga paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha

määramiseks 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud

peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval sulgemisarmatuuri kapede alla.

Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule märkelinti ei paigaldata. Puurimisel

kasutada 4 mm² ristlõikega isoleeritud terasest trossi.

4.6.2. Reovesi

Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon.

Planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ~0,5 m³/d.

Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega alal. Krundile paigaldatakse tühjendatav

kogumismahuti või rajatakse biopuhasti väljundiga olemasolevasse kraavi või rajatakse

omapuhasti ja imbväljak.

Täpne reoveekäitlussüsteemi lahendus antakse projekteerimisetapis (sh kogumismahuti

või omapuhasti ja imbväljaku täpne asukoht) lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest ning ala

keskkonnatingimustest.

Maandamaks üleujutustest tulenevat riski pinna- ja põhjavee kvaliteedile, tuleb

kanalisatsioonivarustus rajada selliselt, et oleks takistatud üleujutusvee sattumine vee- ja

kanalisatsioonisüsteemidesse.

Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal

ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist

(VeeS § 127 lg 1). Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et biopuhasti kuja on 5 m ning

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

12

imbväljaku kuja 10 m. Kanalisatsiooniehitise (välja arvatud torustik) kujas ei tohi

paikneda elamu ning salv- ja puurkaev (VeeS § 134 lg 1).

Nõuded reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta on

sätestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise

ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“. Samuti

tuleb lähtuda keskkonnaministri 13.07.2019 määruses nr 31 „Kanalisatsiooniehitise

planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus1“ kehtestatud nõuetest. Heit- ja sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et

vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks.

Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 meetrit ülalpool põhjavee

kõrgeimat taset (pinnasevesi on esimene vabapinnaline põhjavesi) ning jääma 1,2 meetrit

kõrgemale aluspõhja kivimitest (määruse nr 61 § 8 lg 3). Kui heitvee juhtimine kaugel

asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi ei ole majanduslikult põhjendatud ning

põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada,

arvestades VeeS § 124 lg-tes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi kuni 50 m³ ööpäevas kaitstud

põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist ning kuni 5 m³ ööpäevas

kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt

reovee mehaanilist puhastamist (määrus nr 61 § 8 lg 1 p 1 ja 2).

Imbsüsteem tuleb paigaldada kuiva pinnasesse nii, et põhjavee maksimaalne tase oleks

vähemalt 120 cm immutuse algusest. Kui sellist osa kuiva pinnast ei ole, siis tuleb kaaluda

mulde ehitamist. Üleujutusalal asuv imbsüsteem hakkab toimima vastupidiselt ehk pinnas

küllastub üleujutusveega, mis tungib imbsüsteemi ja selle kaudu ka biopuhastisse.

Reoveekäitlussüsteemi projekteerimisel ja ehitusloa/ehitusteatise menetlusel tuleb

eelnevat arvestada ning olla veendunud, et keskkonnaoht on välistatud (sh mõju Natura

2000 aladele).

4.6.3. Sidevarustus

Sidevarustuse lahendus on koostatud lähtuvat Enefit AS-i poolt 12.11.2025 väljastatud

tehnilistest tingimustest nr TT-E-20251112-134.

Olemasoleva sidevõrguga liitumispunktiks on Enefit AS sidevõrk õhuliinil,

projektikoodiga VT1101. Teostada mastil väljavõte multitorust konfiguratsiooniga

12x5/3,5+1x12/10. Masti koordinaadid X: 528024.8984375 Y: 6452068.19921875.

Enefiti sidetrassist teostatava väljavõtte asukohast rajada uus maasisene 4x7/3,5 multitoru

uue planeeritava liitumispunktini. Väljavõtte teostamise järel, teostada uus toruühendus,

ühendades olemasoleva multitoru nr 7 ja uue multitoru nr 1 toru omavahel. Uute

liitumispunkti puhutakse toide olemasolevast vahejaotuskapist C1101a-DP3. Täpsem

tehnorajatise paiknemine pannakse paika liitumislepinguga.

Sidevõrk planeerida ja projekteerida elektrivõrguga samasse trassi, side liitumispunktid

planeerida ja projekteerida elektrivõrgu liitumispunktide kõrvale. Sidevõrgu

planeerimisel juhinduda Side planeerimise põhimõtetest, mis on leitavad aadressilt

https://public-docs.energia.ee/partnerile/side-planeerimise-pohimotted.pdf.

Projekteeritud tehnovõrgule on ette nähtud servituudialad. Võimalusel rajada planeeritav

side -ja elektrivõrk ühisesse kasutusalasse.

Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://public-

docs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-

materjalid.pdf

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

13

Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu

sõlmimiseks pöörduda Enefit AS poole meiliaadressil [email protected]. Pärast

liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist teostab Enefit AS projekteerimis- ja

ehitustööd.

Kliendi soovil võib operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid

korraldada liituja ise. Selleks tuleb Enefit AS-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus

aadressile [email protected].

Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku Enefit AS.

4.6.4. Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahendus on koostatud lähtuvat Elektrilevi OÜ poolt 14.11.2025

väljastatud tehnilistest tingimustest nr 506670.

Planeeringuala elektrivarustus nähakse ette alajaama AJ15145:(K-Nõmme) baasil.

Elektriühenduse saamiseks teostatakse väljavõte Matsi ning Savi tänavate ristmiku ääres

paikneval mastil olevast õhuliinist. Kinnistu piirile paigaldatakse liitumiskilp

(soovitatavalt mitmekohalisena) ning jaotuskilp. Liitumiskilp ja jaotuskilp paigaldada

ligipääsetavasse asukohta eelistatult kinnistu piirile juurdepääsutee lähedusse.

Elektrilevi tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.

Detailplaneeringu kohaste võrguühenduste loomiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja maksta liitumistasu.

4.6.5. Välisvalgustus

Koos hoonete projekteerimisega tuleb lahendada ka krundisisene valgustus. Krundisisese

valgustuse rajamine on oluline ala turvalisuse suurendamiseks.

4.6.6. Soojusvarustus

Planeeringuala soojusvarustus lahendatakse kasutades lokaalseid lahendusi.

Soojusvarustuse täpne lahendus ja lokaalse kütte liik täpsustatakse hoone(te)

projekteerimise käigus. Variantideks on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte.

Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja

päikesepaneele. Päikesepaneelide kasutamisel tuleb need integreerida hoonete

arhitektuursesse lahendusse.

4.6.7. Sademeveed ja vertikaalplaneerimine

Piirkonnas sademevee kanalisatsioon puudub. Vihmaveed tuleb ära juhtida peamiselt

olemasolevate kraavide baasil. Sade- ja drenaaživee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole

lubatud.

Matsi tn 12 kinnistule on rajatud kraavide võrgustik, mis suubub planeeringuala

lõunapiiril olevasse suuremasse kogumiskraavi. Matsi tänava alt läheb läbi truup, mis

toob sademevett Matsi tn 13 katastriüksuselt. Planeeringualal olev kraavide võrgustik

säilitatakse ning nende ümberehitus ei ole vajalik. Krundile hoonete projekteerimisel

tuleb arvestada olemasolevate kraavide paiknemisega.

Kinnistu sademevesi käidelda planeeringuala piires: hajutada haljasalale, võimalusel

immutada, rakendada taaskasutust või juhtida krundil olevatesse kraavidesse. Suublasse

(sh pinnasesse) juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019

määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

14

ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“. Sademevee minimeerimise osa peab vastama

veeseaduse § 129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele.

Võttes arvesse KSH eelhinnangu järeldustes seatud tingimusi, peab rajatava eluhoone

esimese korruse madalaim kõrgus olema minimaalselt 2,85 m abs. Maapinna kõrgus

hoonete ümbruses peab olema vähemalt 2,10 m abs. Juurdepääsuteed on soovitatav

projekteerida kõrgusmärgiga vähemalt +2,10 m abs teepinna peale.

Krundi pinna tõstmine ei ole lubatud naaberkinnistule lähemal kui 5 m (v.a

juurdepääsutee osas). Krundi pinda on lubatud tõsta ainult kavandatavate hoonete

ning platside lähiümbruses. Lähtuvalt Tahkuranna üldplaneeringust võib krundi pinna

kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, toimuda valla

kirjaliku kooskõlastuse alusel.

Teede, mullete ja hoonete vundamentide projekteerimisel arvestada üleujutusel tekkiva

veevoolu võimaliku erosiooniohtu. Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei

jääks taanduv vesi kõrgenduste taha kinni, tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu. Vee

kahjuliku toime vältimiseks ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada

üleujutust ning maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust (VeeS §117 lg 1 p 1 ja 4).

Maaomanik, maavaldaja või veekasutaja peab võtma meetmed, millega vähendada või

vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale (VeeS §117

lg 2). Üleujutusega kaasneva kahju ja muude kahjulike tagajärgede vältimiseks on

olulises riskipiirkonnas keelatud tulvavee omavoliline ümbersuunamine ja tõkestamine

(VeeS § 117 lg 3).

Detailplaneeringus esitatud vertikaalplaneerimise lahendus on põhimõtteline. Täpsem

vertikaalplaneerimine koostatakse hoonete ehitusprojektide mahus.

4.7. Tuleohutuse tagamine

Hoonete minimaalseks tuleohutusklassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid

täpsustatakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a

määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad

olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut

teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku

piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja nõuet ei ole, kui hooned

paiknevad ühel kinnistul ja on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on

≤ 400 m² või TP2 või TP1 hoonete kogupindala on ≤ 800 m².

Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga.

Planeeringualale lähim olemasolev veevõtukoht (vid 4075) asub planeeringualast ca 700

meetrit ida pool, Riia mnt 7a kinnistul (toidukauplus).

Lähtuvalt eelpool nimetatud siseministri määruse nr 10 paragrahv 6 lõikest 51 võib ehitise

veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on

vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit;

2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud

hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit;

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

15

3) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud

hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt

tõendatud;

4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli

ruutmeetri kohta.

Vastavalt tuleohutuse seaduse § 23 lg 21 punktile 1 ei ole üksikelamu puhul veevõtukoha

rajamine kohustuslik, kui ehitises on tulekahju avastamine ja selle kustutamine tagatud

muu tehnilise lahendusega (nt. sprinklersüsteem). Täpne tehniline lahendus antakse

hoone ehitusprojektis. Vastavalt siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 § 6 lõikele 52 võib

esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone

veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.

Alternatiivina võib alale paigaldada minimaalselt 30 m³ mahutavusega tulekustutusvee

mahuti. Veevõtukoht (hüdrant) peab paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et

tagada päästetehnika ohutus. Hüdrant ei tohi olla teeservast kaugemal kui 2,5 meetrit.

Detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on näidatud mahuti ning

kuivhüdrandi võimalik asukoht. Mahuti ning veevõtukoha täpne paiknemine

lahendatakse ehitusprojektiga.

Planeeringualale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende

ümberpööramise võimalused. Juurdesõidutee laius peab olema vähemalt 3,5 meetrit ning

kannatama päästetehnika raskust. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul

olema vähemalt 4 m laiune.

4.8. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.

Kuritegevuse riske vähendavad:

- elav keskkond;

- selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine;

- ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui

ka õuealal;

- õueala valgustatus;

- lukustatud sisenemisruumid;

- tugevad ukse- ja aknaraamid;

- võimalusel paigaldada alarmseade.

4.9. Keskkonnatingimused

Planeeritaval alal ei ole kaitstavaid loodusobjekte ning planeeringuga ei kavandata olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee, pinnase, õhu saastamist. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja

detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Puudub vajadus

keskkonnaloa taotlemiseks.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju loodusvaradele, sh mullale, pinnasele ega

kaasne olulisel määral loodusvarade kasutamist. Kavandatava tegevusega ei muudeta

oluliselt piirkonna veerežiimi.

Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu kavandatava

tegevuse elluviimisel rohkem, kui tavapärase ehitustegevuse ajal ja hoonete eluajal.

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

16

Ehitusaegsete mõjude ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade

esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse

detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide nõudeid. Ehitustöödel kasutatavad

ehitusmasinad peavad olema tehniliselt korras ja nõuetekohaselt hooldatud. Tööde

teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja

likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse.

4.9.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu järeldused

Leevendamaks üleujutuste mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale ning ümbritsevale

keskkonnale, peab rajatava eluhoone esimese korruse madalaim kõrgus olema 2,85 m

abs. Maapinna kõrgus hoonete ümbruses peab olema vähemalt 2,10 m abs, hoonete

ümbrusega samal kõrgusel peab olema ka ühendustee. Kehtiva Tahkuranna

üldplaneeringu järgi tuleb lähtuda põhimõttest, et hoonetel ei ole elektripaigaldused alla

3,0 m abs ning alla 3,0 m abs paiknevad hoone konstruktsioonid tuleb rajada

veekindlatena.

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb veeinseneri poolt kindlaks teha lähipiirkonna

sademeveevõrgustik (kuidas vesi liigub ja mis on võimalikud vooluhulgad). Kogutud

andmeid arvesse võttes koostada vertikaalplaneering, milles arvestada naaberalade

sademevee ärajuhtimisega selliselt, et planeeringuala ei mõjutaks kõrvalalade sademevee

ära juhtimist või kui see pole võimalik, siis annaks lahenduse naaberalade sademevee

ärajuhtimiseks. Viimasel juhul tuleb kavandatava tegevuse elluviimisel rajada ka

naaberalade sademevee ärajuhtimise lahendus.

Kavandatava tegevusega kaasneva müra ja vibratsiooni ei saa pidada oluliseks.

Planeeritav ala ei kattu ühegi Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala, looduskaitseala ega

kaitstavate liikide elu- või kasvukohtadega. Küll aga jäävad eelnimetatud kaitsealad ja

kaitseväärtused vahetult planeeringuala kõrvale.

Pole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus omaks olulist mõju Natura 2000 võrgustikku

kuuluvale Luitemaa loodusalale ning selle kaitse-eesmärkidele, sest kavandatava

tegevuse käigus ei nähta ette tegevusi loodusalal või selle kaitse-eesmärgina määratletud

lähima kaitselause taime emaputk kasvukohas ega kaitse-eesmärkidena toodud

elupaikadel rannaniidud (1630*) ega rannikulõukad (*1150).

Kavandatava tegevusega pole ette näha selliseid mõjusid, mis muudaksid elupaikade ja

kasvukoha seisundit. Seetõttu pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks

mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Luitemaa loodusalale ega selle kaitse-

eesmärkidele. Samuti puudub mõju planeeritavast alast 280 m kaugusele jääva ahtalehise

ängelheina kasvukohale.

Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Luitemaa linnualale saab

esineda vaid läbi häiringute kaitse-eesmärkideks olevate lindude pesitsusperioodil või

läbi mõjude nende elupaikadele. Kavandatav tegevus ei leia aset kaitse-eesmärgiks

olevate linnuliikide elupaikadel ning kavandatava tegevusega ei kaasne selliseid

häiringuid, mis mõjutaks elupaikade seisundit. Ehitusaegse müra ja vibratsiooni mõju

välistamiseks kaitsealustele lindudele ning ka laiemalt teistele linnuliikidele tuleb vältida

tööde tegemist (sh maapinna ettevalmistamist) lindude pesitsusperioodil pesitsusrahu ajal

15. aprillist kuni (vähemalt) 30. juunini.

Natura eelhindamise läbiviimine pole vajalik.

Kui detailplaneeringu koostamisel ja hoonete projekteerimisel ning ehitamisel

arvestatakse käesolevas eelhinnangus toodud tingimustega, ei ole detailplaneeringu

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

17

elluviimisel olulist negatiivset mõju ette näha. Detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine ei ole vajalik.

4.9.2. Jäätmekäitluse põhimõtted

Jäätmete sorteeritud kogumine kinnistutel peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses

sätestatud nõuetele. Jäätmemajandus Häädemeeste vallas on reguleeritud Häädemeeste

valla jäätmehoolduseeskirjaga (Häädemeeste Vallavolikogu 21.12.2022 määrus nr 20).

Kõigil maavaldajatel tuleb tagada nende territooriumil tekkivate jäätmete kogumine

prügikastidesse või konteineritesse ning sõlmida nende äraveo leping vastavalt kehtivale

korrale. Kogumiskonteinerid paigutada planeeritavale alale. Jäätmed tuleb sortida

tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult

suures ulatuses. Jäätmed koguda eraldi mahutitesse, mis paiknevad soovituslikult

juurdepääsutee läheduses. Konteinerite või prügimaja täpne asukoht esitatakse

ehitusprojektis. Jäätmekonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendeni tuleb hoida

korras. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks

mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete

kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja

kõrvaldamist. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu

spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.

Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele

ehitusjäätmete konteiner. Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha

nende äravedu, kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks

vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete

valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide

kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste

rakendamine jäätmete taaskasutamiseks.

4.9.3. Roheline võrgustik

Planeeringuala edelanurka jääb üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku koridor.

Hoonestusala rohevõrgustiku alale ei kavandata. Kavandatav tegevus ei oma olulist mõju

rohevõrgustiku toimimisele.

4.9.4. Üleujutusoht

Planeeritav ala jääb suures ulatuses kord 10 aasta jooksul toimuva üleujutuse

riskipiirkonda (abs 2,05 m). Kord 50 aasta jooksul toimuva üleujutuse riskiga on

hõlmatud kogu planeeringuala (abs 2,56 m).

Lähtuvalt KSH eelhinnangust võib kavandatava tegevusega kaasneda mõju

veekeskkonnale juhul, kui piirkonnas kaasnevad üleujutused. Maandamaks üleujutustest

tulenevat riski pinna- ja põhjavee kvaliteedile, tuleb rajada hoonete vee- ja

kanalisatsioonivarustus selliselt, et oleks takistatud üleujutusvee sattumine vee- ja

kanalisatsioonisüsteemidesse.

Olulise mõju vältimiseks tuleb järgida käesolevas detailplaneeringus, Tahkuranna

üldplaneeringus ning koostatava Häädemeeste üldplaneeringu raames tehtud töös

„Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi

täpsustamise uuring“ ja toodud tingimusi ja meetmeid (vt käesoleva seletuskirja p. 4.3 ja

4.6.7).

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

18

4.9.5. Põhjavee kaitstus

Maa- ja Ruumiameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi andmetel on planeeringualal

põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse

suhtes.

4.9.6. Insolatsioon

Insolatsiooni nõuete täitmise osas tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Kuna detailplaneeringuga määratakse

ehitusõigus, hoonestusalad ning soovituslikud hoonete asukohad, siis

insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega.

Lähim olemasolev elamu naaberkatastriüksustel asub planeeringualast ligikaudu 29 m

kaugusel.

4.9.7. Radoon

Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel

(2023. aasta seisuga) paikneb planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga alal.

See tähendab, et alal on madala looduskiirgusega pinnased ja kõrge radooni tase majade

siseõhus esineb harva.

Kuna pinnase radoonisisaldus võib varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant, on

soovituslik teostada kontrollmõõtmine ning hoonete projekteerimisel arvestada Eesti

Standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ esitatud nõuete ja soovitustega.

4.9.8. Kliimamuutustega arvestamine

Detailplaneeringu realiseerimisel on oluline arvestada võimalike kliimamuutustega.

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ kohaselt prognoositakse

Eestis 21. sajandi jooksul võimalike muutustena peamiselt temperatuuritõusu, sademete

hulga suurenemist, merepinna tõusu ning tormide sagenemist.

Temperatuuritõusuga kaasneva mõju leevendamiseks tuleb olemasolevat kõrghaljastust

täiendada. Hoonete ehitusprojektides käsitleda haljastuse lahendust. Hooned tuleb

projekteerida energiatõhusa kütte ja jahutusega ning tagada inimestele mugav sisekliima.

Sademete hulga suurenemise tõttu on oluline sademevee kiire ära juhtumine või selle

kogumine ja pinnasesse immutamine. Sademevesi tuleb käidelda võimalikult suures

mahus krundisiseselt. Kõvakattega ala osakaal planeeringualal ei ületada haljastatava ala

osakaalu. Vältida tuleb monotoonsete kõvakattega pindade kavandamist. Parkimisalade

katmisel eelistada betoonkivi, sõelmeid, killustikku, murukivi jms. Sademevee

lahenduste projekteerimisel (sh dimensioneerimisel) tuleb arvestada muutuvate

kliimaoludega.

Planeeringualale hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada üleujutuse

ohuga (vt käesoleva seletuskirja p. 4.3, 4.6.7 ja 4.9.4).

Tormide sagenemise tõttu tuleb tähelepanu pöörata taristu ja ehitiste vastupidavusele.

Uued hooned tuleb ehitada ehitustehniliselt õigesti ning kasutada kvaliteetseid

ehitusmaterjale.

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

19

4.10. Servituudid ja piirangud

4.10.1. Servituudid

Osaliselt Matsi tn 12 kinnistule rajatav tupiktee ümberpööramisplats määratakse avalikult

kasutatavaks tee osaks. Avaliku kasutuse tagamiseks seatakse Matsi tn 12 kinnistule

rajatavale ümberpööramisplatsi osale tähtajatu isiklik kasutusõigus Häädemeeste valla

kasuks.

4.10.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid

Tegevuse piirangud tehnovõrkude kaitsevööndis on reguleeritud vastavalt

ehitusseadustikule ning majandus-ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded“. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndid on

määratud kliimaministri 12.09.2023 määrusega nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kaitsevööndi ulatus“.

4.10.3. Veekogudega seotud kitsendused

Kogu planeeringuala paikneb Läänemere ranna piiranguvööndis. Ranna

ehituskeeluvöönd ulatub krundi lääneossa. Tegevuse piirangud ranna kasutamise

kitsendusega aladel on reguleeritud looduskaitseseadusega ning veeseadusega.

Planeeringualal kavandatavad tegevused ei lähe vastuollu kalda piiranguvööndi

eesmärkidega. Ehituskeeluvööndisse ehitisi ei planeerita.

5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE

5.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on peamiselt seotud

krundiomaniku finantsiliste võimalustega planeeringulahendus ellu viia.

Planeeringulahenduse elluviimisel lisandub piirkonda korrastatud ja asustatud elamumaa

krunt, mis tõstab ala turvalisust, atraktiivsust ja seeläbi avaldab positiivset mõju ka

lähiümbruse kinnisvara väärtusele. Planeeringulahendus on maakasutuslikult mõistlik,

kuna on võimalik ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri (teed ja tehnovõrgud).

Detailplaneeringu lahenduse elluviimisel avalduda võiv sotsiaalne mõju on minimaalne.

Planeeringuala naabruses paiknevad valdavalt elamumaad ning elamutega

maatulundusmaad. Ühe üksikelamu ning kahe abihoone rajamine planeeringualale ei

muuda piirkonnale iseloomulikku maastikupilti oluliselt. Tegemist on elamupiirkonna

laiendamisega. Planeeringulahenduse realiseerimine ei mõjuta olulisi olemasolevate

hoonete või teedelt avanevate kaugvaadete koridore.

Detailplaneeringu lahenduse elluviimisel avalduda võiv kultuuriline mõju puudub.

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad miljööväärtuslikud alad ning

kulutuurimälestised. Planeeringuala läheduses paikneb Rannametsa väärtuslik maastik,

mis haarab peamiselt Luitemaa looduskaitseala, mida planeeringulahenduse elluviimine

ei mõjuta.

Planeeringulahenduse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju

looduskeskkonnale. Planeeringualale ei ulatu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid,

looduskaitseala ega kaitstavate liikide elu- või kasvukohti, kuid need paiknevad ala

vahetus läheduses. Planeeringulahendusega ei nähta ette tegevusi, mis mõjutaksid

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Töö nr 28-25, 20.04.2026

OÜ Ferrysan

20

eelnimetatud kaitsealade ja kaitseväärtuste kaitse-eesmärke. Detailplaneeringuga

kavandatav hoonestusala jääb rohevõrgustiku aladest väljapoole ning

planeeringulahenduse elluviimine ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist. Hoonestusala on

planeeritud väljapoole ranna ehituskeeluvööndit. Planeeringualal kavandatavad

tegevused ei lähe vastuollu ranna piiranguvööndi eesmärkidega. Lahenduse koostamisel

on arvesse võetud piirkonna üleujutuse riski (vt ka käesoleva seletuskirja p 4.6.2.).

5.2. Detailplaneeringu elluviimise etapid

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele

ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Tegevuskava:

▪ tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimiseks tehniliste tingimuste väljastamine

ja nende projekteerimise alustamine koos vajadusel kaasnevate lisauuringute

teostamisega;

▪ hoonete projekteerimine;

▪ ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks;

▪ hoonete ehituslubade väljastamine;

▪ tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamine;

▪ hoonete ehitus;

▪ tehnovõrkude, rajatiste ja teede kasutuslubade väljastamine;

▪ hoonete kasutuslubade väljastamine (kasutusloa väljastamise eelduseks on kinnistu

piires olevate võrkude ja teede väljaehitamine).

Krundi ehitusõigus ning haljastus realiseeritakse krundi omaniku poolt.

Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös.

Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused.

Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud

detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Matsi tn 12 DP_Situatsiooniskeem 10_12_2025.pdf

TINGMÄRGID PLANEERITAV ALA

Märkused: 1) Aluskaart: Eesti põhikaart (Maa- ja Ruumiamet 2025)

N

S

W E

SITUATSIOONISKEEM

10.12.2025 a. 1DP 28-25

Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Võiste alevik

1:10 000

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

3

Tveran OÜ

Matsi tn 12 DP_Tugiplaan 10_12_2025.pdf

2.89

2.80 2.10

2.36

2.80 2.82

2.84 2.79

2.77 2.70

2.47

2.64 2.64 2.60

2.33

1.97

2.37 2.41

2.42

2.34 2.31 2.25

1.94

2.19

2.23

2.22

2.12 2.122.08

1.88 1.95 1.94

1.79 1.17

1.51

1.90

1.93

1. 24

1.33

1.37

1.46

1.57

1.72

1.80

1.85

1.57

1.25

1.07

1.17

1.48

1.51

1.34

1.56

1.67

1. 76

1.85

1.95

2.02

1.85

1.90

1.83

1.72

1.76

1.86

2.02

1.91 2.02

1.77

1.62

1.68

kr

pinn A

ke ld

er

X=6452100

Y =

5 2

7 7

5 0

Y =

5 2

7 7

5 0

MATSI TN

A

kraav

kr aa

v

kr aa

v

kraav

kr aa

v

kr aa

v

kr aa

v

kr aa

v

kraav

kr aa

v

kra av

kr aa

v

kr aa

v

kr aa

v

H kõ

rv al

h.

H kõ

rv al

h.

orient.

o ri e n t.

orient.

or ie

nt .

kraav

mk

1.41-1.36 2.12 300pl

1.75 1.38-1.36160pl

2.24 0.78

1.15 1.07

0.69 1.08

0. 84

1.16

0. 95

1. 010.

68

1.1 1

0. 751. 05

1. 210.

92 1.

22

1.41

0.80

1.17

1.34 0.87

1.48 1.460.

981.3 1

0.92 1.47

1.5 11. 001. 45

1. 621.2

1

1. 55

1. 641. 211. 53

1. 751.

56 1.

36

1. 781. 95

1. 841. 201. 96

1. 941. 191. 94

1. 731. 211. 84

1. 09

1. 621. 49

1.53 0.88 1.41

1.32 0.88

1.45

1.40 0.95

1.51 1.23 1.00

1.58 1.61

1.20 1.63 1.

481.1 51. 49

1.6 8

1.0 0

1.5 6

1.5 0

1.0 9

1.4 4

1.4 8

0.90

1.40

1.66 1.27

1.56

1. 561.

351. 64

1.53 1.65

1.04 1.72

1.77 1.29

1.72

1.6 1

1. 201. 62

1. 751.1

4 1.7

1

1. 701.

20

1. 78

1. 68

1. 70

1. 30

1. 711.

63

1. 84

1. 721. 54

2. 15

1. 89

2. 17

2. 05

1. 97

2. 28

1. 941.

431. 92

1. 751.67

1.68

1.6 1

1.64

1.53

1.55

1.80

2. 071. 89

1. 731. 61

1. 55

1. 72

1. 73

2.0 9

1. 98

1.91

1. 91

2.32 2.09

2.00

1.95 1.91

2.03

2.24

5. 425. 46

2. 93

3. 00

2.482.31

2.20

1.93 1.94

1.87 1.86

1.54 1.26

1.58

1.66

1.70

1.67 1.38

1.93

1.82

1.77

1. 771.

77

1.37

2.93

1.80

1.87

1.47

1. 50

1. 00

2.50

2.002.00

2.00

1.50

2.00

1.50

1. 50

2.00

Matsi tn 12 21401:001:0780

maatulundusmaa 100% 13745 m²

Matsi tn 11 84801:005:0223

maatulundusmaa 100% 6871 m²

Matsi tn 13 84801:005:0232 elamumaa 100%

9854 m²

Matsi tn 10 84801:005:0021 elamumaa 100%

3492 m²

Pinda tn 3 84801:005:0089

maatulundusmaa 100% 27581 m²

Matsi tn 14 21401:001:0781

maatulundusmaa 100% 3438 m²

Matsi tänav 84801:005:0412

transpordimaa 100% 4534 m²

TUGIPLAAN

10.12.2025 a. 2DP 28-25

Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Võiste alevik

1:500

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

3

Tveran OÜ

N

S

W E

KATASTRIÜKSUSE PIIR RANNA VÕI KALDA PIIRANGUVÖÖND RANNA VÕI KALDA EHITUSKEELUVÖÖND RANNA VÕI KALDA VEEKAITSEVÖÖND KRAAV

ÜLEUJUTATAVA ALA PIIR (esinemistõenäosus 1 x 10 aasta jooksul, abs 2.05m)

SÕIDUTEE ROHELISE VÕRGUSTIKU ALA VEETORU

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND HOONE

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Kitsenduste andmed: ETAK 2025 4) Topo-geodeetilise alusplaani koostas Tippgeo OÜ, töö nr 2025TG344, mõõdistatud 24.10.2025. 5) Koordinaadid L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Piirangud: 1) ranna piiranguvöönd; 2) ranna ehituskeeluvöönd; 3) üleujutatav ala; 4) rohelise võrgustiku ala.PLANEERITAVA ALA PIIR

PLANEERITAV

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine.pdf

HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS

_____________________________________________________________________________________________

Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank

Pargi tee 1 Telefon 444 8890 EE 921010902001672004

Uulu küla 86502 E-post [email protected] Swedbank

Pärnumaa haademeeste.ee EE672200001120086893

Vastavalt nimekirjale 24.04.2026 nr 6-1/31-16

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

Häädemeeste Vallavolikogu algatas 05.09.2024 otsusega nr 25 Häädemeeste vallas Võiste

alevikus Matsi tn 12 kinnistu (katastritunnus 21401:001:0780) detailplaneeringu. Planeeringuala

suurus on 13745 m2. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat üldplaneeringut minimaalse

krundisuuruse osas. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt on määratud Matsi tn 12

kinnistule valge ala, kus on lubatud minimaalseks elamukrundi suuruseks 2 ha. Planeeringuga

kavandatakse kinnistule elamu ja seda teenindavad abihooned.

Häädemeeste Vallavalitsus korraldas Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu

avaliku väljapaneku ajavahemikul 06.03.-09.04.2026. Detailplaneeringu materjalidega oli

võimalik tutvuda Häädemeeste valla kodulehel https://haademeeste.ee/detailplaneeringud või

Häädemeeste Vallavalitsuse ruumides Pargi tee 1, Uulu küla.

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitab Häädemeeste Vallavalitsus Teile

kooskõlastamiseks detailplaneeringu. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu

saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ain Järvesaar

vallavanem

Lisa:

1. Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering.

Marie Reinson

planeerimis- ja maanõunik

[email protected]

telefon 5788 0015

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu kooskõlast.docx

Vastavalt nimekirjale 24.04.2026 nr 6-1/31-16

Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine

Häädemeeste Vallavolikogu algatas 05.09.2024 otsusega nr 25 Häädemeeste vallas Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu (katastritunnus 21401:001:0780) detailplaneeringu. Planeeringuala suurus on 13745 m2. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat üldplaneeringut minimaalse krundisuuruse osas. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt on määratud Matsi tn 12 kinnistule valge ala, kus on lubatud minimaalseks elamukrundi suuruseks 2 ha. Planeeringuga kavandatakse kinnistule elamu ja seda teenindavad abihooned.
Häädemeeste Vallavalitsus korraldas Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajavahemikul 06.03.-09.04.2026. Detailplaneeringu materjalidega oli võimalik tutvuda Häädemeeste valla kodulehel https://haademeeste.ee/detailplaneeringud või Häädemeeste Vallavalitsuse ruumides Pargi tee 1, Uulu küla.
Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitab Häädemeeste Vallavalitsus Teile kooskõlastamiseks detailplaneeringu. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ain Järvesaar
vallavanem

Lisa:
1. Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering.

Marie Reinson
planeerimis- ja maanõunik
[email protected]
telefon 5788 0015