Arvamuse küsimine

HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS

Vastavalt nimekirjale 26.09.2023 nr 6-1/31-1

Arvamuse küsimine Võiste alevikus asuva Matsi tn 12 detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule

Võiste alevikus asuva Matsi tn 12 kinnistu (katastritunnus 21401:001:0780, registriosa 22443250) omanik esitas Häädemeeste Vallavalitsusele 18.01.2023 avalduse (dokumendiregistri nr 6-3/105) nimetatud kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata katastriüksuse jagamine elamumaa kruntideks. Avaldusega soovitakse moodustada 1 üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus ja 3 elamukrunti, millele oleks lubatud ehitada 1 elamu ja abihooned. Planeeringuala suurus on 13745 m². Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu järgi asub Matsi tn 12 kinnistu valgel alal, kus minimaalne krundi suurus on 2 ha. Eelöeldust tulenevalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta alal kehtivat üldplaneeringut minimaalse krundi suuruse osas. Häädemeeste Vallavalitsus küsib planeerimisseadusest ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevalt asjaomaste isikute arvamust detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule, lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise eelhinnangule.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Külliki Kiiver vallavanem

Lisad: 1. detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu; 2. lähteseisukohad; 3. keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise eelhinnang; 4. asendiplaan.

Marie Reinson planeerimis- ja maanõunik [email protected] tel. 5788 0015

___________________________________________________________________________________ Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004

Võiste aleviku 86502 E-post [email protected] Swedbank Pärnumaa https://haademeestevald.kovtp.ee/ EE672200001120086893

Matsi tn 12A

8,5 m 2

m² 3 -

1 EP100

m²300 1+2

Matsi tn 12B

8,5 m 2

m² 3 -

2 EP100

m²300 1+2

Matsi tn 12C

8,5 m 2

m² 3 -

3 EP100

m²300 1+2

Matsi tn 12D

- -

m² - -

4 HL100

- -

3280

3262

3294

E

E

E

EHITUSKEELUALA

10

E H

ITU S

K E

ELU V

Ö Ö

N D

P IIR

A N

G U

V Ö

Ö N

D3909

M

E

M

Planeeritavate kruntide ehitusõigused

Pos. nr

Krundi aadressi

ettepanek

Krundisu urus m²

Max lubatud ehitisealune

pind m²

Max kõrgus / korruse

lisus

Max abihoo

ne kõrgus

/ korrus elisus

Ehitist e arv

krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu

% (detailplan. liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu

% (katastriüksus

e liikide kaupa)

Suletud brutopind m²

ja osakaal kat.üksuse

sihtotstarvet e kaupa

Tule püsiv

us

Parkimiskoht ade arv

Max ABS

kõrgus

norma tiivne

kavan datud

1 Matsi tn 12A 3294 300 8,5/1,5

4,0/1 1+2 EP100 E100 E300 TP3 3 3 ABS 10.3

2 Matsi tn 12B 3262 300 8,5 / 1,5 4,0/1 1+2 EP100 E100 E300 TP3 3 3

ABS 10.3m

3 Matsi tn 12C 3280 300 8,5 / 1,5

4,0/1 1+2 EP100 E100 E300 TP3 3 3 ABS 10.3m

4 Matsi tn 12D 3909 - -

- - M100 - - - - -

Andmed kruntide moodustamiseks

Pos nr

Krundi aadressi

ettepanek

Krundi planeeritud sihtotstarve ja osakaalu %

(det.plan.liikide kaupa)

Krundi suurus m²

Liidetavate/ lahutatavate

kinnistute kat.tunnused

Kinnistu senine

sihtotstarve (katastriüksus

e liikide kaupa)

Matsi tn 12 MM 100% 13745

21401:001:0780

M 100%

1 Matsi tn 12A EP 100% 3294 E 100%

2 Matsi tn 12B EP 100% 3262 E 100%

3 Matsi tn 12C EP 100% 3280 E 100%

4 Matsi tn 12D HP 100% 3909 M 100%

PLANEERITAV MAAÜKSUS

PLANEERITAV KRUNDIPIIR

OLEMASOLEV TIHEASUSTUSALA (VÕISTE ALEVIKU) PIIR

TIHEASUSTSALA LAIENDAMISE ETTEPANEK

HOONESTUSALA KOOS KAVAND. HOONETEGA

C:\Users\Riho\Documents\Detailplaneeringud\2-Vaskjala Lootsi 35\Info\Solpro OÜ\Solpro LOGO.png VÕISTE KÜLA

MATSI tn 12 mü DETAILPLANEERINGU TIHEASUSTUSALA LAIENDAMISE ETTEPANEK,

kundijaotusskeem ja ehitusõigused M1:2000

PLANEERINGUALA PIIR

MÄRKUSED: 1. Aluskaartina on kasutatud Maa-ameti kitsenduste kaarti. 2. Maapinna kõrgust tõstetakse hoonestusalade ulatuses kuni tänava teepeenra kõrguseni.

SOLPRO Ü

Maapinna tõstmine hoonestusalade ulatuses tee teepeenra kõrgusele

Üleujutusala piir (esinemistõenüusus 1x10 aasta jooksul)

juuni 2023

Võiste alevik Matsi tn 12

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nimetus: Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö number: 23059

Tellija: OÜ Tveran

Vastutav täitja: Kadri Normak

Koostajad: Tuuli Vreimann, Kadri Normak

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ............................................................... 3

2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................. 3

2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................. 4

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS KASUTAMINE ......................................................................... 10

2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ............................................................................................ 10

2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ......................................................... 10

2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ............................................................... 10

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUSEST,

SEALHULGAS HEITE SUURUS .......................................................................................................... 11

2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHUST,

SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHUST

TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL ...................................................................................................... 11

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .............. 12

3.1 OLEMASOLEVAST JA PLANEERITAVAST MAAKASUTUSEST NING SEAL TOIMUVATEST VÕI

PLANEERITAVATEST TEGEVUSTEST ................................................................................................. 12

3.2 ALAL ESINEVATEST LOODUSVARADEST, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUSEST, KVALITEEDIST JA

TAASTUMISVÕIMEST ...................................................................................................................... 13

3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE,

JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA,

PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE

LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI

VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE

VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIMEST; ................................................................................. 13

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .......................................................... 17

4.1 LOODUSVARAD ................................................................................................................. 17

4.2 ÜLEUJUTUSOHT................................................................................................................. 17

4.3 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 18

4.4 MÜRA JA VIBRATSIOON .................................................................................................... 19

4.5 AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .............................................................. 19

5 JÄRELDUS .............................................................................................................................. 21

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 2

1 SISSEJUHATUS

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on olemasoleva üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu koostamine kolme uue elamumaa sihtotstarbega krundi ning ühe

ehituskeeluvööndisse jääva haljasmaa sihtotstarbega krundi moodustamiseks.

Eelhinnangu koostamisel lähtuti Keskkonnaministri määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“1 ning juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja

tasandil, sh Natura eelhindamine“2. Koostamise aluseks oli Solpro OÜ koostatud

eskiisjoonis „Võiste küla Matsi 12 mü detailplaneeringu tiheasustusala laiendamise

ettepanek, krundijaotusskeem ja ehitusõigused“ ning detailplaneeringu algatamise

taotlus.

1 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. Vastu võetud 16.08.2017 Keskkonnaministri määrusega nr 31.

2 KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. 2018. Riin Kutsar.

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 3

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

2.1 Tegevuse iseloom ja maht

Planeeritav ala asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Võiste alevikus Matsi tn 12

maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusel nr 21401:001:0780 (Joonis 1).

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht (märgitud punase joonega). Kaart: Maa-

amet.

Planeeringuga kavandatakse olemasoleva üldplaneeringuga määratud tiheasustusala

laiendamist Matsi 12 katastriüksusele ning olemasolevast Matsi tn 12 katastriüksusest

nelja krundi moodustamiseks, millest kolmele planeeritakse 1,5 korruseliste

üksikelamute rajamist ning ühele (kõige läänepoolsemale) haljasala.

Kuna maaüksusel esineb üleujutus tõenäosusega üks kord 10 aasta jooksul, siis

moodustatavate elamumaa kruntide hoonestusala ning hoonestusala ja tee vahelise

ala ulatuses vertikaalplaneeritakse (tõstetakse) maapind teepeenra tasapinda.

Eskiisjoonisel on toodud kord 10 aasta jooksul võimaliku veetaseme piir. Hoonetel on

ette nähtud 1. korruse põranda pinna absoluutkõrguseks minimaalselt 2,0 meetrit.

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 4

2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega

Tahkuranna üldplaneering3

Vastavalt Tahkuranna üldplaneeringu joonisele (Joonis 2) ei ole kavandatava tegevuse

alale sihtotsarvet määratud ning see asub väljaspool tiheasustusala. Planeeringuala

idaosa on märgitud kui kavandatav ehitusõigusega ala. Planeeringualale on märgitud

1,5 m samakõrgusjoon (paks hall joon) ja 1,25 m samakõrgusjoon (peenike hall joon).

Ala edelaosa jääb detailplaneeringu kohustusega alale. Osaliselt jääb DP alale ka

rohevõrgustiku koridor ja väärtuslik maastik.

Joonis 2. Väljavõte Tahkuranna üldplaneeringust Joonis: AS Entec Eesti, 2012. Matsi

12 planeeringuala on skemaatiliselt märgitud erkroosa kriipsjoonega.

Üldplaneeringu järgi on väljaspool väikeelamumaad ja väikeelamu reservmaad

(üldplaneeringu kaardil oleval valgel alal) ühepereelamu ehitamiseks lubatud

maaüksuste minimaalne suurus 2 ha. Seetõttu taotletaksegi detailplaneeringuga

üldplaneeringu muutmist selliselt, et Matsi 12 planeeringuala jääks tiheasustusalale.

Tahkuranna üldplaneeringu järgi on ühepereelamu ehitamiseks lubatud maaüksuste

või kruntide minimaalne suurus väikeelamumaal või väikeelamu reservmaal 2 200 m²,

v.a rannal ja kaldal asetsev uus elamukrunt, mille miinimumsuurus väikeelamumaal või

väikeelamu reservmaal peab olema 5 000 m2. Selline piirang on kehtestatud valdava

3 Tahkuranna valla üldplaneering. Kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 5

osa valla elanike ja kohaliku omavalitsuse soovist tagada hajus asustus ning

loodusilmeline miljöö.

Üldplaneeringu järgi võib krundi pinna kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb

sadevete režiimi muutumine, toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Krundi pinna

tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga tuleb

koostada vertikaalplaneerimise projekt, millest tuleb informeerida piirinaabreid, kellel

on õigus esitada ühe kuu jooksul kirjalikult põhjendatud vastuväiteid. Elamute

ehitamiseks rannal, madalamale 1,5 m kõrgusest samakõrgusjoonest, peab krundi

detailplaneeringus või hoone asendiplaanil sisalduma ka vertikaalplaneering.

Elamute ja nende abihoonete ehitamine ning maapinna täitmine hoonete ehitamiseks

on keelatud hoonestamata üleujutatavatel ranna-aladel (allapoole kõrgvee piiri, milleks

loetakse 1,5 m samakõrgusjoont). Korduva üleujutusega ala piiriks loetakse

Tahkuranna vallas 1,0 m samakõrgusjoon mererannal, sellega tuleb arvestada

detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel (joone täpne

asukoht määratakse igakord M 1:1000 või M 1:500 topo-geodeetilise alusplaani alusel).

Üldplaneeringu kaardil olev ehituskeeluvööndi piir on seetõttu illustratiivne ja nii selle,

kui ka veekaitsevööndi ja piiranguvööndi asukoht tuleb igakord tuvastada vastavalt

tegelikele looduslikele oludele.

Üldplaneeringu järgi loetakse ühepereelamu maksimumkõrguseks 8,5 m

olemasolevast maapinnast, kui kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti.

Kavandatav tegevus näeb ette 8,5 m kõrguste eluhoonete püstitamise.

Üldplaneeringu järgi ei tohi elamispinna põranda absoluutkõrgus (ehk kõrgus

merepinnast) Tahkuranna vallas olla alla 2,0 m kõrguse Balti süsteemis. Hoonetel ei tohi

elektripaigaldused olla alla 3,0 m abs. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m

paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena. Planeeringuala maapinna

kõrgus jääb vahemikku 1,5-2 m abs.

Üldplaneeringu järgi on detailplaneeringu järgse enam kui 2 krundiga elamuala

väljaehitamise korral ala arendajal või omanikul kohustus rajada enne hoonetele

ehituslubade väljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassid

ja/või ühiskasutuses olevad (ehk rohkem kui ühte krunti teenindavad) reoveepuhastid

või imbväljakud, side ja/või elektritrassid, tuletõrjevee saamise kohad ja kohustuse

korral kaugkütte torud ning –liinid ja tänavavalgustuse. Selleks sõlmivad kohalik

omavalitsus ja ala arendaja või omanik notariaalse lepingu.

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 6

Koostatav Häädemeeste valla üldplaneering4

Eelhinnangu koostamise ajal oli uus üldplaneering koostamisel. Häädemeeste valla

kodulehel olid avaldatud lähteseisukohad ning uuringud rohevõrgustiku ning korduva

üleujutusala piiride määramiseks.

Vastavalt töös „Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja

ehituskeeluvööndi täpsustamise uuring“5 toodud joonistele jääb planeeringuala

lääneosa ehituskeeluvööndisse, lääne- ja kaguosa 10 a korduvusperioodiga

üleujutatavale alale ning kesk- ja kirdeosa 50 a korduvusperioodiga üleujutatavale alale

(Joonis 3). Antud töö ei välista ehitamist ehituskeeluvööndis kui arvestatakse

merekeskkonnaga ning üleujutuse riskiga.

Joonis 3. Korduva üleujutusala piirid. Punase pidevjoonega on märgitud korduvalt

üleujutatav ala, punase kriipsjoonega ehituskeeluvöönd (100 m), kollasega

üleujutuspiir korduvusperiood 10 a ja sinisega üleujutuspiir korduvusperiood 50 a.

Joonis: OÜ Lainemudel, 2020. Kavandatava tegevuse ala on skemaatiliselt piiritletud

erkroosa kriipsjoonega.

4 https://haademeestevald.kovtp.ee/koostatav-uldplaneering

5 Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuring.

Lainemudel OÜ, 2020.

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 7

Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuringus

kirjeldati järgnevaid tingimusi, millega tuleks üldplaneeringu koostamisel arvestada

ning mis on asjakohased ka käsitletava detailplaneeringu puhul:

• Mitte kavandada täiendavaid elamu-, äri- ja tootmisüksuseid rannaaladele, mis

on pikalt lauged ning kus korduva üleujutusega ala ulatub kaugele sisemaale.

Antud aladel on lisaks korduva üleujutusega alale suurem oht ka ekstreemsete

ilmaolude korral ala üleujutuseks ja kahjustusteks. Kui see on aga vältimatult

vajalik, tuleb kindlasti arvestada üleujutusohuga ning luua meetmed, mis

väldiks kahju varale ja elule.

• Vältimaks majanduslikku kahju üleujutusriskiga alal, määrata uute elamute,

tootmis-, äri- ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks

madalaimaks ehituskõrguseks Suurna ninast lõunasse jäävas piirkonnas

vähemalt 2,27 m ja soovituslikult 2,85 m. Nõuet võib leevendada valla

lõunaosas. Lisaks tuleb teavitada ehitajat maksimaalsest mõõdetud

veetasemest nii Pärnus kui ka Salacgrivas (vastavalt 2,94 m ja 2,31 m). Kui

arendaja soovib siiski rajada madalamale kõrgusele, tuleks seda tal kirjalikult

põhjendada.

• Aladel, mis jäävad korduva üleujutusega alast ja ehituskeeluvööndist

väljapoole, kuid ulatuvad tõenäoliselt 10 aasta jooksul üleujutatavate alade

hulka (abs kõrgus kuni 2,00 m), arvestada kõrgema sokli rajamise vajaduse

ning vajadusel teiste meetmete rakendamisega – nt kõrgemad teetammid,

pinnase kuhjamine, hekid vms. Taolistel aladel ehitamisel tuleb järgida ka

keskkonnakaitselisi meetmeid, nt reovee, põhjavee kaitstuse vms aspektides.

• Uute ühendusteede rajamisel arvestada kõrgema teetammi rajamise

vajadusega, mis käituks omakorda üleujutust takistava tegurina. Samas tuleb

silmas pidada, et sellised tammid takistavad ka sademevee äravoolu

valingvihmade korral. Laugetel aladel võib merevee tõusu ja valingvihmade

mõju kumuleeruda.

• Üleujutatavatel aladel elamuteni viivad juurdepääsuteed on soovitatav

projekteerida kõrgusmärgiga vähemalt +2,10 m abs teepinna peale, et tagada

juurdepääs hoonetele tõenäolisemate (kuni +2,00 m abs 1 kord 10 aasta

jooksul) üleujutuste korral.

• Tõsta maapinda hoonete ümbruses (hoonestusala ulatuses) kõrgusmärgini

+2,10 m abs, et kaitsta hooneid ja tehnotaristut.

• Ühiskanalisatsiooni süsteemide rajatiste (pumplad, puhastid jms) planeerimisel,

rekonstrueerimisel või projekteerimisel tuleb tagada nende toimivus vähemalt

kuni +2,4 m üleujutustele.

• Üleujutusohuga aladele rajada sellised juurdepääsud, mille kaudu oleks

võimalik merele minek ja merelt tulek üleujutuse ajal.

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 8

• Üleujutusohuga aladele rajada suuremate teede ja parklate või teiste

kõvakattega platside juurde sademevee pinnasesse immutamise alad.

• Teede, mullete ja hoonete vundamentide projekteerimisel arvestada

üleujutusel tekkiva veevoolu võimaliku erosiooniohtu. Projekteerimisel jälgida,

et üleujutuse taandumisel ei jääks taanduv vesi kõrgenduste taha kinni,

tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu.

• Ranna ja kalda ning ka inimeste kaitseks kavandada kõrghaljastuse säilimine

asustatud katastriüksuste ja üleujutusega ala piiri vahele. Kõrghaljastuse

säilitamine on vajalik ka järsumatel rannikutel võimaliku erosiooni

takistamiseks.

Häädemeeste valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks

2023-2034 eelnõu6

Kavandatava tegevuse piirkonda on rajatud ühisveevärgi veetorustik. Ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) eelnõu järgi on Võiste alevikus moodustatud

reoveekogumisala, mis käesolevas töös käsitletavale planeeringualale ei ulatu.

Ühiskanalisatsiooniga on Võiste alevikus ühendatud ÜVK eelnõu järgi 15% elanikest

ning majapidamistes, kus käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee

kogumine kogumismahutitesse.

6 https://haademeestevald.kovtp.ee/uhisveevargi-ja-kanalisatsiooni-arendamise-kava-eelnou

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 9

Joonis 4. Väljavõte ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavast. Musta

kriipsjoonega (-V-) on tähistatud olemasolev veetorustik. Rohelise kriipsjoonega (-

K2-) on märgitud pikaajalise programmi järgi rajatav kanalisatsioonitorustik. Joonis:

OÜ Alkranel, 2018. Planeeringuala on märgitud skemaatiliselt erkroosa

kriipsjoonega.

ÜVK eelnõus viidatakse Võiste alevikus esinevale olukorrale, kus ühisveevärk ja

kanalisatsioon ei kata kogu asulat ega üheujutusohuga asuvaid majapidamisi. Viimaste

puhul ei ole võimalik täita Keskkonnaministri 31.07.2019 määruses7 nr 31

„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ §3 toodud nõudeid

kanalisatsiooniehitise asukoha valikul ning see muudab omapuhasti paigutamise

äärmiselt keeruliseks ja olemasolevatest omapuhastitest kujuneb üleujutuse korral

reostusallikas.

Pikaajalises perspektiivis planeeritakse kanalisatsioonitorustiku rajamist Matsi tn 12

planeeringuala piirkonda aastatel 2026–2034.

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019008

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 10

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus kasutamine

Kavandatava tegevusega ei nähta ette olulist maakasutust.

Hoonestusala täitmiseks kasutatakse pinnast või inertseid täitematerjale. Antud etapis

ei ole teada kasutatava pinnase või materjali maht, koostis ega päritolu.

Hoonete rajamiseks kasutatakse ehitusmaavarasid.

Muid loodusvarasid kavandatava tegevuse käigus märkimisväärselt ei kasutata.

2.4 Tegevuse energiakasutus

Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel - pole ette näha

tavapärasest olulisemat energiakasutust.

Ehitustööde ajal kasutatakse vedelkütuse jõul töötavaid ehitusmasinaid.

Antud etapis ei ole teada, milline saab olema hoonete küttelahendus. Hoonete

projekteerimisel tuleb lähtuda Tahkuranna üldplaneeringus4 toodust: kütteks kasutada

kas soojusvahetuspumpasid, passiivset ja aktiivset päikesekütet, ökoloogilisi taastuvat

tooret kasutavaid kütteviise, puitkütet, elektrikütet, gaasikütet või õlikütet.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Puudub info selle kohta, kuidas lahendatakse planeeringuala veevarustus ja

kanalisatsioon. Seetõttu pole võimalik hinnata heiteid vette või pinnasesse.

Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu

kavandatava tegevuse elluviimisel rohkem, kui tavapärase ehitustegevuse ajal ja

hoonete eluajal.

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel ei kaasne

jäätmeteket olulisel määral. Ehituse ajal tekivad valdavalt ehitusjäätmed ja hoonete

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 11

valmimisel tekib elanikel valdavalt pakendi- ja olmejäätmed. Jäätmekäitluse

korraldamisel tuleb lähtuda Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskirjast8.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest,

sealhulgas heite suurus

Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada

kütuse- või õlilekke.

Samuti võivad kaasneda avariiolukorrad juhul, kui hooned ja nende

kommunikatsioonid (sh vee- ja kanalisatsioonivarustus) rajatakse üleujutusohuga alale

ilma riski maandavaid meetmeid rakendamata.

Avariiolukordadega kaasneva heite suurust ei ole võimalik ette näha.

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide ohust teaduslike andmete alusel

Kavandatava tegevuse ellu viimise käigus tekkida võivate suurõnnetuste või

katastroofide oht on väike. Kavandatav tegevus ei soodusta katastroofide või

suurõnnetuste tekkimist. Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga9 ettevõtet ei

kavandata.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht hädaolukorra

seaduse mõistes10 on väike.

8 Häädemeeste valla jäätmehoolduseeskiri. Vastu võetud Häädemeeste Vallavolikogu 21.12.2022

määrusega nr 20

9 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord - Riigi Teataja

10 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 12

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ning seal toimuvatest

või planeeritavatest tegevustest

Planeeringuala on hoonestamata. Planeeringuala läbivad kraavid, mis suubuvad

planeeringuala lõunapiiril olevasse suuremasse kogumiskraavi. Viimane on Maa-ameti

ajalooliste kaardirakenduste andmetel11 rajatud 1960ndatel aastatel. Kraavide pervedel

asuvad üksikud puud. Planeeringuala on põhjaosas piiritletud maatulundus- ja

elamumaa, idas elamumaa, läänes ja lõunas maatulundusmaa katastriüksustega.

Planeeringuala maapind on suhteliselt tasane ning maapinna absoluutkõrgus jääb

vahemikku 1,5–2 m languga mere suunas.

Joonis 5. Planeeringuala skemaatiline piir. Foto: Maa-ameti fotoladu. Pildistamise

aeg 17.04.2022.

11 Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 13

3.2 Alal esinevatest loodusvaradest, sealhulgas maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavusest,

kvaliteedist ja taastumisvõimest

Maa-ameti maardlate12 rakenduse järgi ei leidu planeeringualal ega selle vahetus

läheduses maavarasid ega maavarade geoloogiliste uuringute alasid.

Maa-ameti mullastiku kaardi13 järgi asub planeeringuala leostunud gleimuldade

levikualal. Pinnakatte moodustab planeeringualal moreen.

Planeeritavast alast 45 m kaugusele edelasse jääb merest eraldunud rannajärv

(VEE2096740), mis ei ole veekogumina määratletud.

Maa-ameti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi14 järgi on planeeringualal põhjavesi

nõrgalt kaitstud.

3.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,

kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest;

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse järgi jääb terve planeeringuala ranna

piiranguvööndisse. Ala lääneosas, kuhu planeeritakse haljasala, on ehituskeeluvööndis.

Maa-ameti üleujutuste kaardirakenduse järgi jääb planeeritav ala valdavas enamuses

kord 10 aasta jooksul toimuva üleujutusala riskipiirkonda. Vastavalt Maa-ameti ohtlike

käitiste, veevarustuse ja veeohutuse kaardirakendusele jääb Matsi 12 katastriüksus

veetaseme tõusu +2,25 m korral üle ujutatud.

Maa-ameti kohapärimuse kaardirakenduse järgi ei jää planeeringualale ühtki

pärandkultuuri ega muinsuskaitsealust objekti.

Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad on planeeringualast 20 m kaugusel läänesuunas

asuvad Luitemaa linnuala (RAH0000105) ja Luitemaa loodusala (RAH0000615).

12 X-GIS 2.0 [maardlad] (maaamet.ee)

13 X-GIS 2.0 [mullakaart] (maaamet.ee)

14 X-GIS 2.0 [geoloogia50k] (maaamet.ee)

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 14

Luitemaa loodusala kaitse-eesmärkideks on järgnevad elupaigatüübid: veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150),

laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud

(1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130),

metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), huumustoitelised

järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), rabad

(*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud

(9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad

(pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0)

ning laialehised lammimetsad (91F0). Samuti kaitstakse järgnevate liikide isendite

elupaiku: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis

taenia), jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), emaputk

(Angelica palustris), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus) ja kollane kivirik

(Saxifraga hirculus).

Luitemaa linnuala kaitse-eesmärkideks on järgnevad liigid: rästas-roolind

(Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), soopart e pahlsaba-

part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart

(Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia),

valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus

europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), õõnetuvi

(Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kärbsenäpp (Ficedula

parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-

õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica),

nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus

albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kormoran e karbas

(Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria),

sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva),

teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-

tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 15

Planeeringualast 20 m kaugusele läänesuunda jääb Luitemaa looduskaitseala

(KLO1000282).

Planeeringualast 16 m kaugusele läänesuunda jääb II kategooria kaitsealuse taime

emaputk (Angelica palustris) kasvukoht. See on ühtlasi ka üheks Natura 2000

võrgustikku kuuluva Luitemaa loodusala kaitse-eesmärgiks. Taime ohuteguriteks15 on

kasvukohtade kinnikasvamine, ülekarjatamine ning ehitus- ja arendustegevus.

Planeeringualast 280 m kaugusele läänesuunda jääb III kategooria kaitsealuse taime

ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum) kasvukoht.

Planeeringualast 440 m kaugusele läänesuunda jääb II kategooria kaitsealuse liigi

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) elupaik. Vastavalt väikeluige kaitse

tegevuskavale16 on liigi seisukohalt suure tähtsusega17 ohuteguriteks Eestis

kokkupõrked tehiskonstruktsioonidega, härimine, jahupidamine ja pliihaavlite

kasutamine, toitumisalade seisundi halvenemine.

Vähem kui 10 m kaugusele planeeringualast lääne- ja lõunasuunda jääb I kategooria

kaitsealuste liikide tutkas (Calidris pugnax) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii)

elupaigad.

Tutkase Euroopa asurkonda ohustab18 elupaikade kadumine, nii põllumajanduse

intensiivistumine kui ka pool-looduslike rohumaade kasutusest väljajäämine või

ebasobiv majandamine.

Niidurüdi kaitse tegevuskava17 järgi on liigi seisukohalt pesitsusalal kriitilise tähtsusega

ohuteguriks19 maastiku muutused ja pesarüüste, keskmise tähtsusega ohuteguriks20

veerežiimi muutused.

Planeeritavast alast 20 m kaugusele jääb Natura võrgustiku ala asuv Natura elupaik

rannaniidud (1630*) ning 70 m kaugusele elupaik rannikulõukad (*1150).

Rannaniitude21 kujunemist mõjutab eeskätt maakerge ning nende säilimist hooldamine

15 https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Angelica_palustris.html

16 https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#linnud

17 suure tähtsusega ohutegur– võib viia 20 aasta jooksul populatsiooni kahanemisele enam kui 20%

ulatuses

18 https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PHIPUG2.htm

19 kriitilise tähtsusega ohutegur– võib viia liigi hävimisele 20 aasta jooksul

20 Keskmise tähtsusega ohutegur - õib viia 20 aasta jooksul asurkonna kahanemisele märkimisväärsel

osal areaalist vähem kui 20 % ulatuses

21 https://loodusveeb.ee/et/themes/elupaigad-nimekiri/rannaniidud-1630

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 16

(majandamine) inimeste poolt. Rannikulõukad on madalad, merega veel ajuti

ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede

eraldumisel merest.

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 17

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Hinnang keskkonnamõju olulisusele on antud arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus;

• mõju ilmnemise tõenäosust;

• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju.

4.1 Loodusvarad

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju loodusvaradele, sh mullale, pinnasele

ega kaasne olulisel määral loodusvarade kasutamist.

Kavandatava tegevusega ei muudeta oluliselt piirkonna veerežiimi - ei toimu

kuivendamist.

4.2 Üleujutusoht

Kavandatava tegevusega võib kaasneda mõju veekeskkonnale juhul kui piirkonnas

kaasnevad üleujutused. Olulise mõju vältimiseks tuleb rakendada koostatava

üldplaneeringu raames tehtud töös „Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri

määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuring“ ja Tahkuranna üldplaneeringus

toodud meetmeid.

Leevendamaks mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale ning ümbritsevale

keskkonnale, peab esimese korruse lubatav madalaim kõrgus olema 2,85 m abs.

Maapinna kõrgus hoonete ümbruses peab olema vähemalt 2,10 m abs, hoonetega

samal kõrgusel peab olema ka ühendustee. Kehtiva Tahkuranna üldplaneeringu järgi

tuleb lähtuda põhimõttest, et hoonetel ei ole elektripaigaldused alla 3,0 m abs ning alla

3,0 m abs paiknevad hoone konstruktsioonid tuleb rajada veekindlatena.

Maandamaks üleujutustest tulenevat riski pinna- ja põhjavee kvaliteedile, tuleb rajada

hoonete vee- ja kanalisatsioonivarustus selliselt, et oleks takistatud üleujutusvee

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 18

sattumine vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse. Vastavalt Tahkuranna

üldplaneeringule tuleb detailplaneeringu järgse enam kui 2 krundiga elamuala

väljaehitamise korral ala arendajal või omanikul rajada enne hoonetele ehituslubade

väljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassid ja/või

ühiskasutuses olevad (ehk rohkem kui ühte krunti teenindavad) reoveepuhastid või

imbväljakud, side ja/või elektritrassid, tuletõrjevee saamise kohad ja kohustuse korral

kaugkütte torud ning –liinid ja tänavavalgustuse. Selleks sõlmivad kohalik omavalitsus

ja ala arendaja või omanik notariaalse lepingu.

Pikaajalises perspektiivis planeeritakse kanalisatsioonitorustiku rajamist Matsi tn 12

planeeringuala piirkonda aastatel 2026–2034.

Kuna pole selge, millal täpselt rajatakse piirkonda ühiskanalisatsioon, siis tuleb

rajatavate hoonete reoveekogumissüsteem lahendada kogumismahutite abil ning

ehitada hooned valmisolekuga ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Piirkonna

ühiskanalisatsioonivõrgu välja ehitamisel tuleb liita hooned võrguga. Reoveemahutite

suudmed peavad olema kõrgemal kord 100 aasta tõenäosusega üleujutuse ulatusest

ehk kõrgusel vähemalt 2,85 m abs. Mahutid tuleb maa sisse ankurdada, et ümbritseva

veetaseme tõusu korral tühjad mahutid maapinnale ei kerkiks.

Planeeringuala läbivad kraavid, mis suubuvad planeeringuala lõunapiiril olevasse

suuremasse kogumiskraavi. Matsi tänava alt läheb läbi truup, mis toob Matsi 12

katastriüksust läbivasse kraavi vett Matsi tn 13 katastriüksuselt (KÜ tunnus

84801:005:0232). Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb veeinseneri poolt kindlaks

teha lähipiirkonna sademeveevõrgustik (kuidas vesi liigub ja mis on võimalikud

vooluhulgad). Kogutud andmeid arvesse võttes koostada vertikaalplaneering, milles

arvestada naaberalade sademevee ärajuhtimisega selliselt, et planeeringuala ei

mõjutaks kõrvalalade sademevee ära juhtimist või kui see pole võimalik, siis annaks

lahenduse naaberalade sademevee ärajuhtimiseks. Viimasel juhul tuleb kavandatava

tegevuse elluviimisel rajada ka naaberalade sademevee ärajuhtimise lahendus.

Juhul kui rakendatakse eeltoodud meetmeid, võib lugeda kavandatava tegevusega

kaasneva mõju väheoluliseks.

4.3 Looduskeskkond

Planeeritav ala ei kattu ühegi Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala, looduskaitseala ega

kaitstavate liikide elu- või kasvukohtadega. Küll aga jäävad eelnimetatud kaitsealad ja

kaitseväärtused vahetult planeeringuala kõrvale.

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 19

Pole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus omaks olulist mõju Natura 2000

võrgustikku kuuluvale Luitemaa loodusalale ning selle kaitse-eesmärkidele, sest

kavandatava tegevuse käigus ei nähta ette tegevusi loodusalal või selle kaitse-

eesmärgina määratletud lähima kaitselause taime emaputk kasvukohas ega kaitse-

eesmärkidena toodud elupaikadel rannaniidud (1630*) ega rannikulõukad (*1150).

Kavandatava tegevusega pole ette näha selliseid mõjusid, mis muudaksid elupaikade

ja kasvukoha seisundit. Seetõttu pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega

kaasneks mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Luitemaa loodusalale ega selle

kaitse-eesmärkidele. Samuti puudub mõju planeeritavast alast 280 m kaugusele jääva

ahtalehise ängelheina kasvukohale.

Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Luitemaa linnualale

saab esineda vaid läbi häiringute kaitse-eesmärkideks olevate lindude

pesitsusperioodil või läbi mõjude nende elupaikadele. Kavandatav tegevus ei leia aset

kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaikadel ning kavandatava tegevusega ei

kaasne selliseid häiringuid, mis mõjutaks elupaikade seisundit. Ehitusaegse müra ja

vibratsiooni mõju välistamiseks kaitsealustele lindudele ning ka laiemalt teistele

linnuliikidele tuleb vältida tööde tegemist (sh maapinna ettevalmistamist) lindude

pesitsusperioodil pesitsusrahu22 ajal 15. aprillist kuni (vähemalt) 30. juunini.

4.4 Müra ja vibratsioon

Kavandatava tegevusega kaasnevad ehitusaegsed müra ja vibratsiooni ei erine

tavapärasest ehitustegevusest. Suuremad transpordi- ja tööstusmüra ning vibratsiooni

tasemed võivad esineda hoonete rajamisperioodil, kuid pole põhjust eeldada, et need

ületaksid Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

Kavandatava tegevusega kaasneva müra ja vibratsiooni ei saa pidada oluliseks.

4.5 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Võimalike ehitusaegsete avariiolukordade esinemine on pigem väike eeldusel, et

kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgitakse ohutusnõudeid.

Planeeringualale ei ole kavandatud olulise keskkonnaohuga rajatisi ega tegevusi. Seega

22 Pesitsusrahu | Keskkonnaamet

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 20

ei ole oodata kavandavast tegevusest tingitud olulise keskkonnamõjuga

avariiolukordade võimalikkust.

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 21

5 JÄRELDUS

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on olemasoleva üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu koostamine kolme uue elamumaa sihtotstarbega krundi ning ühe

ehituskeeluvööndisse jääva haljasmaa sihtotstarbega krundi moodustamiseks.

Leevendamaks üleujutuste mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale ning ümbritsevale

keskkonnale, peab rajatava eluhoone esimese korruse madalaim kõrgus olema 2,85 m

abs. Maapinna kõrgus hoonete ümbruses peab olema vähemalt 2,10 m abs, hoonete

ümbrusega samal kõrgusel peab olema ka ühendustee. Kehtiva Tahkuranna

üldplaneeringu järgi tuleb lähtuda põhimõttest, et hoonetel ei ole elektripaigaldused

alla 3,0 m abs ning alla 3,0 m abs paiknevad hoone konstruktsioonid tuleb rajada

veekindlatena.

Kuna pole selge, millal täpselt rajatakse piirkonda ühiskanalisatsioon, siis tuleb

rajatavate hoonete reoveekogumissüsteem lahendada kogumismahutite abil ning

ehitada hooned valmisolekuga ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Piirkonna

ühiskanalisatsioonivõrgu välja ehitamisel tuleb liita hooned võrguga. Reoveemahutite

suudmed peavad olema kõrgemal kord 100 aasta tõenäosusega üleujutuse ulatusest

ehk kõrgusel vähemalt 2,85 m abs. Mahutid tuleb maa sisse ankurdada, et ümbritseva

veetaseme tõusu korral tühjad mahutid maapinnale ei kerkiks.

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb veeinseneri poolt kindlaks teha

lähipiirkonna sademeveevõrgustik (kuidas vesi liigub ja mis on võimalikud

vooluhulgad). Kogutud andmeid arvesse võttes koostada vertikaalplaneering, milles

arvestada naaberalade sademevee ärajuhtimisega selliselt, et planeeringuala ei

mõjutaks kõrvalalade sademevee ära juhtimist või kui see pole võimalik, siis annaks

lahenduse naaberalade sademevee ärajuhtimiseks. Viimasel juhul tuleb kavandatava

tegevuse elluviimisel rajada ka naaberalade sademevee ärajuhtimise lahendus.

Kavandatava tegevusega kaasneva müra ja vibratsiooni ei saa pidada oluliseks.

Planeeritav ala ei kattu ühegi Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala, looduskaitseala ega

kaitstavate liikide elu- või kasvukohtadega. Küll aga jäävad eelnimetatud kaitsealad ja

kaitseväärtused vahetult planeeringuala kõrvale.

Pole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus omaks olulist mõju Natura 2000

võrgustikku kuuluvale Luitemaa loodusalale ning selle kaitse-eesmärkidele, sest

kavandatava tegevuse käigus ei nähta ette tegevusi loodusalal või selle kaitse-

eesmärgina määratletud lähima kaitselause taime emaputk kasvukohas ega kaitse-

eesmärkidena toodud elupaikadel rannaniidud (1630*) ega rannikulõukad (*1150).

Võiste alevik Matsi tn 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

22. juuni 2023 22

Kavandatava tegevusega pole ette näha selliseid mõjusid, mis muudaksid elupaikade

ja kasvukoha seisundit. Seetõttu pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega

kaasneks mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Luitemaa loodusalale ega selle

kaitse-eesmärkidele. Samuti puudub mõju planeeritavast alast 280 m kaugusele jääva

ahtalehise ängelheina kasvukohale.

Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Luitemaa linnualale

saab esineda vaid läbi häiringute kaitse-eesmärkideks olevate lindude

pesitsusperioodil või läbi mõjude nende elupaikadele. Kavandatav tegevus ei leia aset

kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaikadel ning kavandatava tegevusega ei

kaasne selliseid häiringuid, mis mõjutaks elupaikade seisundit. Ehitusaegse müra ja

vibratsiooni mõju välistamiseks kaitsealustele lindudele ning ka laiemalt teistele

linnuliikidele tuleb vältida tööde tegemist (sh maapinna ettevalmistamist) lindude

pesitsusperioodil pesitsusrahu23 ajal 15. aprillist kuni (vähemalt) 30. juunini.

Natura eelhindamise läbiviimine pole vajalik.

Kui detailplaneeringu koostamisel ja hoonete projekteerimisel ning ehitamisel

arvestatakse käesolevas eelhinnangus toodud tingimustega, ei ole detailplaneeringu

elluviimisel olulist negatiivset mõju ette näha. Detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine ei ole vajalik.

23 Pesitsusrahu | Keskkonnaamet

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 26.09.2023 15:28 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 6-1/31-1 Arvamuse küsimine Manused: Arvamuse küsimine.asice; Arvamuse küsimine.docx; OEN nr Võiste aleviku Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu algatamine lä...doc

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere

Teile on saadetud Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu dokument.

Häädemeeste Vallavalitsus [email protected] tel 444 8890

haademeestevald.kovtp.ee