| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.4/1264-1 |
| Registreeritud | 17.02.2026 |
| Sünkroonitud | 18.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.4 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Häädemeeste Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Häädemeeste Vallavalitsus |
| Vastutaja | Anastasia Sutt (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tere
Teile on saadetud Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu dokument "Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek",
mis on registreeritud 17.02.2026 numbriga 6-1/31-9.
Häädemeeste Vallavalitsus
[email protected]
tel 444 8890
haademeestevald.kovtp.ee
Märkused: 1) Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
ILLUSTRATSIOON
10.12.2025 a. Lisa 1DP 28-25
Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Võiste alevik
-
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Tveran OÜ
Anette Aun Illustratsiooni koostaja
TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR PLANEERITAV SOOVITUSLIK HOONE ASUKOHT OLEMASOLEV HOONE
Matsi tn 14 21401:001:0781
2.89
2.80 2.10
2.36
2.80 2.82
2.84 2.79
2.77 2.70
2.47
2.64 2.64 2.60
2.33
1.97
2.37 2.41
2.42
2.34 2.31 2.25
1.94
2.19
2.23
2.22
2.122.122.08
1.88 1.95 1.94
1.79 1.17
1.51
1.90
1.93
1. 24
1.33
1.37
1.46
1.57
1.72
1.80
1.85
1.57
1.25
1.07
1.17
1.48
1.51
1.34
1.56
1.67
1. 76
1.85
1.95
2.02
1.85
1.90
1.83
1.72
1.76
1.86
2.02
1.91 2.02
1.77
1.62
1.68
kr
pinn A
ke ld
er
X=6452100 X=6452100
Y =
5 2 8 0 0 0
Y =
5 2 8 0 0 0
MATSI TN
MATSI TN
A
A
kraav
kr aa
v
kr aa
v
kraav
kr aa
v
kr aa
v
kr aa
v
kr aa
v
kraav
kraav
kraav
kr aa
v
kra av
kr aa
v
kr aa
v
kr aa
v
H kõ
rv al
h.
H kõ
rv al
h.
orient.
o ri e n t.
orient.
orient.
or ie
nt .
kraav
kraav
mk
1.41-1.36 2.12 300pl
1.75 1.38-1.36160pl
2.24 0.78
1.15 1.07
0.69 1.08
0. 84
1.16
0. 95
1. 010.
68
1.1 1
0. 751. 05
1. 210.
92 1.
22
1.41
0.80
1.17
1.34 0.87
1.48 1.460.
981.3 1
0.92 1.47
1.5 11. 001. 45
1. 621.
21
1. 55
1. 641. 211. 53
1. 751.
56 1.
36
1. 781. 95
1. 841. 201. 96
1. 941. 191. 94
1. 731. 211. 84
1. 09
1. 621. 49
1.53 0.88 1.41
1.32 0.88
1.45
1.40 0.95
1.51 1.23 1.00
1.58 1.61
1.20 1.63 1.
481.1 51. 49
1.6 8
1.0 0
1.5 6
1.5 0
1.0 9
1.4 4
1.4 8
0.90
1.40
1.66 1.27
1.56
1. 561.
351. 64
1.53 1.65
1.04 1.72
1.77 1.29
1.72
1.6 1
1. 201. 62
1. 751.1
4 1.7
1
1. 701.
20
1. 78
1. 68
1. 70
1. 30
1. 711.
63
1. 84
1. 721. 54
2. 15
1. 89
2. 17
2. 05
1. 97
2. 28
1. 941.
431. 92
1. 751.67
1.68
1.6 1
1.64
1.53
1.55
1.80
2. 071. 89
1. 731. 61
1. 55
1. 72
1. 73
2.0 9
1. 98
1.91
1. 91
2.32 2.09
2.00
1.95 1.91
2.03
2.24
5. 425. 46
2. 93
3. 00
2.482.31
2.20
1.93 1.94
1.87 1.86
1.54 1.26
1.58
1.66
1.70
1.67 1.38
1.93
1.82
1.77
1. 771.
77
1.37
2.93
1.80
1.87
1.47
1. 50
1. 00
2.50
2.002.00
2.00
2.00
2.00
1.50
1.50
1.50
1.50
1.50
1.50
2.00
1.50
1. 50
2.00
5, 0
Pos 1 EP 100%
8,5 / 5 1374 3
2 / 1 13745 m²Matsi tn 12
21401:001:0780
Matsi tn 11 84801:005:0223
Matsi tn 10 84801:005:0021
Pinda tn 3 84801:005:0089
Matsi tn 13 84801:005:0232
maa-aluse tulekustutusvee mahuti võimalik
asukoht (maht min 30 m³) 2,
5
kuivhüdrandi võimalik asukoht
5,0
2.40 2.30 2.20
2.10 2.30 2.20
2.10
2.00
2.40
2.00
2.00
R8,0
M27 S1
S1 S1
S1 S1
S1 S1
S1 S1 S1 S1 S1 S1
S1 S1
S1 S1
S1
S1
S1
S1
Sideühenduseks: Teostada väljavõte, mastilt mahatulek ja uus toruühendus
vastavalt torudega 7/1
Pos 1 sidevarustuse liitumispunkt
Pos 1 veevarustuse liitumispunkt
10,0
5, 0
Matsi tn 8 84801:005:0150
W1
W1 W1
W1
W1
W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1W1W1W1W1W1W1W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1
Matsi tänav 84801:005:0412
Savi tänav 84801:005:0408
Pos 1 liitumiskilp jaotuskilp
olemasolev sidetrass õhuliinil Multitoru
12x5/3,5mm+1x12/10mm HEXATRONIC
olemasolev sidetrass õhuliinil
Matsi tänav 84801:005:0412
60 ,0
30 ,0
KRUNDI EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED
po s n
r.
kr un
di p
la ne
er itu
d pi
nd al
a (m
²)
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d eh
iti se
al un
e pi
nd (m
²)
kr un
di su
ur im
lu ba
tu d
tä is
eh itu
sp ro
ts en
t
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d ar
v kr
un di
l (p
õh ih
oo ne
+ a
bi ho
on e)
ho on
e lu
ba tu
d m
ax m
aa pe
al ne
k or
ru se
lis us
(e la
m u
/ a bi
ho on
e)
ho on
e lu
ba tu
d m
ax m
aa -a
lu ne
k or
ru se
lis us
ho on
e lu
ba tu
d m
ax k
õr gu
s m
aa pi
nn as
t ( m
) el
am u
/a bi
ho on
e
ho on
e lu
ba tu
d m
ax sü
ga vu
s (m
)
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
u %
pl an
ee rit
av k
at as
tri ük
su se
si ht
ot st
ar ve
ja o
sa ka
al u
%
pa rk
im is
ko ht
ad e
ar v
no rm
at iiv
ne /
ka va
nd at
ud
1 13745 1374 10 3 (1+2) 2 / 1 -1 8,5 / 5 3 EP 100% E 100% 3 / 3
Arhitektuursed piirangud
- Katusekalle 15…45°. - Katuseharja suund paralleelne või risti Matsi tänavaga. - Katusekatte materjal: kivi, valtsplekk (valtsprofiil või klassik) või rullmaterjal. - Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid plekk- või plastvoodrit. - Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. - Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. - Elamute esimese korruse põranda pinna absoluutkõrguseks on lubatud minimaalselt 2,85 meetrit. - Õueala võib piirata kuni 1,5m kõrguse piirdeaiaga. Piirde võib rajada teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele. - Krundile on lubatud püstitada alla 20 m² suuruse ehitisealuse pindalaga ning kuni 5 m kõrguseid väikeehitisi nagu näiteks aiamaja või katusealune. Neid võib rajada suurima lubatud ehitisealuse pinna mahus ning lisaks hoonete suurimale lubatud arvule. Sellised väikeehitised peavad paiknema planeeritud hoonestuala piirides.
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
12.02.2026 a. 3DP 28-25
Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Võiste alevik
1:500
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
3
Tveran OÜ
N
S
W E
Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): EP - üksikelamu maa
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED:
E - ELAMUMAA
Katastriüksuse sihtotstarve: E - elamumaa
Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. 4) Vertikaalplaneerimise, haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on
põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 5) Topo-geodeetilise alusplaani koostas Tippgeo OÜ, töö nr 2025TG344, mõõdistatud 24.10.2025. 6) Koordinaadid L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Piirangud: 1) ranna piiranguvöönd; 2) ranna ehituskeeluvöönd; 3) üleujutatav ala; 4) rohelise võrgustiku ala.
PLANEERITAVA ALA PIIR
JUURDEPÄÄS KRUNDILE (täpsustub ehitusprojekti koostamisel)
HOONESTUSALA
VÕIMALIK ELAMU ASUKOHT VÕIMALIK ABIHOONE ASUKOHT KATENDIGA ALA
TEE AVALIKKU KASUTUSSE VÕTMISE ETTEPANEK (vajadusel)
SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT PIIRE
SAMAKÕRGUSJOON (põhimõtteline lahendus, täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel)
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND / SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA
SIDE MULTITORU SIDEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT JAOTUSKILP / LIITUMISKILP MADALPINGE MAAKAABELLIIN
PLANEERITAV
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:
1 - POSITSIOONI NUMBER
2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST (ELAMU /
ABIHOONE)
4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (ELAMU / ABIHOONE)
5 - HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND
6 - HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL
7 - PLANEERITUD KRUNDI PINDALA
3 5 6
1 2
7 4
KATASTRIÜKSUSE PIIR RANNA VÕI KALDA PIIRANGUVÖÖND RANNA VÕI KALDA EHITUSKEELUVÖÖND RANNA VÕI KALDA VEEKAITSEVÖÖND KRAAV
ÜLEUJUTATAVA ALA PIIR (esinemistõenäosus 1 x 10 aasta jooksul, abs 2.05m)
SÕIDUTEE ROHELISE VÕRGUSTIKU ALA VEETORU
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND KRAAVI VOOLUSUUND HOONE HOONE (ETAK 2026)
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
2.10 2.00
S1
W1W1
BIOPUHASTI SOOVITUSLIK ASUKOHT
IMBVÄLJAKU SOOVITUSLIK ASUKOHT
OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU KUJA ALA, KUHU EI OLE LUBATUD PUURKAEVU RAJADA
Planeeringu
koostaja:
OÜ Ferrysan
Muskaadi 14
Saue linn 76506
Saue vald, Harjumaa
Reg.nr.11203491
MTR reg nr: EEP002230
Tel. +372 5221744
Töö nr: DP 28-25
Detailplaneeringu
koostamise
korraldaja: Häädemeeste Vallavalitsus
Huvitatud
isik: Tveran OÜ
Pargi tee 1
Uulu küla 86502
Häädemeeste vald
Pärnu maakond
e-post:
tel: +372 44 48890
Liivalaia tn 28-61
Tallinn 10118
Harju maakond
e-post:
tel: +372 526 2752
PÄRNU MAAKOND, HÄÄDEMEESTE VALD, VÕISTE ALEVIK
VÕISTE ALEVIKUS MATSI TN 12 KINNISTU
DETAILPLANEERING
Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc
Planeerija: Riiu Efert, MSc
Tallinn 2026
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
2
Detailplaneeringu koosseis
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................ 4 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................ 4 1.2. Planeeritava maa-ala asukoht ................................................................................ 4 1.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 5 1.4. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid ................................................................ 5
2. Detailplaneeringu koostamise ülesanded ....................................................................... 5 2.1. Põhiline planeeringu koostamise eesmärk ............................................................. 5 2.2. Teised planeeringu koostamise eesmärgid ............................................................ 5
3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ..................................................................................... 6 3.1. Planeeritava ala asukoht ........................................................................................ 6 3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ................................. 6 3.3. Maakasutus ja hoonestus ....................................................................................... 6 3.4. Haljastus ja liiklus .................................................................................................. 6 3.5. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 6 3.6. Piirangud planeeritaval alal ................................................................................... 7 3.7. Maakonna planeeringu kohane piirkonna areng .................................................... 7 3.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................................ 7
3.8.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus ......................................... 8 3.9. Alal kehtiv detailplaneering ................................................................................... 8
4. Detailplaneeringuga kavandatav .................................................................................... 8 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................... 8 4.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil ........................................................ 8 4.3. Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine ...................... 9 4.4. Heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine, piirded ............................... 10 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine ........ 10 4.6. Tehnovõrgud ja rajatised ..................................................................................... 11
4.6.1. Veevarustus................................................................................................... 11 4.6.2. Reovee kanalisatsioon .................................................................................. 11 4.6.3. Sidevarustus .................................................................................................. 11 4.6.4. Elektrivarustus .............................................................................................. 12 4.6.5. Välisvalgustus ............................................................................................... 12 4.6.6. Soojusvarustus .............................................................................................. 12 4.6.7. Sademeveed ja vertikaalplaneerimine .......................................................... 13
4.7. Tuleohutuse tagamine .......................................................................................... 13 4.8. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ...................................... 14 4.9. Keskkonnatingimused .......................................................................................... 15
4.9.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu järeldused................. 15 4.9.2. Jäätmekäitluse põhimõtted............................................................................ 16 4.9.3. Roheline võrgustik ........................................................................................ 16 4.9.4. Üleujutusoht .................................................................................................. 17 4.9.5. Põhjavee kaitstus .......................................................................................... 17 4.9.6. Insolatsioon ................................................................................................... 17 4.9.7. Radoon .......................................................................................................... 17 4.9.8. Kliimamuutustega arvestamine .................................................................... 17
4.10. Servituudid ja piirangud .................................................................................... 18
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
3
4.10.1. Servituudid ................................................................................................. 18 4.10.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid ..................................................................... 18 4.10.3. Veekogudega seotud kitsendused ............................................................... 18
5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE ................................................................ 18 5.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............... 18 5.2. Detailplaneeringu elluviimise etapid ................................................................... 19
JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem
Joonis 2. Tugiplaan M 1:500
Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500
ILLUSTRATSIOON
Lisa 1. 3D illustratsioon
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
4
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
1.1. Sissejuhatus
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Häädemeeste Vallavolikogu 05.09.2024. a otsus
nr 25 „Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine“.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Tveran OÜ.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostajad on OÜ Ferrysan arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna
Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja maastikuarhitekt-
planeerija Riiu Efert.
1.2. Planeeritava maa-ala asukoht
Planeeritava ala moodustab Häädemeeste vallas Võiste alevikus asuv Matsi tn 12
katastriüksus (katastritunnus 21401:001:0780).
Planeeringuala suurus on 13745 m².
Juurdepääs planeeringualale on võimalik sellega piirnevalt Matsi tänavalt (katastritunnus
84801:005:0412).
Matsi tn 12 katastriüksuse piir
Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet).
Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused:
Jrk
nr Nimetus
Katastriüksuse
tunnus
Maakasutuse
sihtotstarve Pindala
1 Matsi tänav 84801:005:0412 transpordimaa 100% 4534 m²
2 Matsi tn 10 84801:005:0021 elamumaa 100% 3492 m²
3 Pinda tn 3 84801:005:0089 maatulundusmaa 100% 27581 m²
4 Matsi tn 14 21401:001:0781 maatulundusmaa 100% 3438 m²
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
5
1.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
• Topo-geodeetilise alusplaani koostas Tippgeo OÜ, töö nr 2025TG344,
mõõdistatud 24.10.2025;
• Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Koostaja Maves OÜ, töö nr
23059, 22.06.2023.
1.4. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid
- Planeerimisseadus;
- Ehitusseadustik;
- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;
- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr. 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
- Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;
- Tuleohutuse seadus;
- Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
- Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord“;
- EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.“;
- EVS 843:2016 „Linnatänavad“;
- Pärnu maakonna planeering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/74);
- Tahkuranna valla üldplaneering (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu
31.05.2012.a määrusega nr 11);
- Häädemeeste valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks
2023-2034 eelnõu (https://haademeestevald.kovtp.ee/uhisveevargi-ja-
kanalisatsiooni-arendamise-kava-eelnou);
- teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad
õigusaktid ja standardid;
- Eesti Geoloogiateenistus. Eesti pinnase radooniriski kaart
(https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34f
e19e04458dc875375e).
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED
2.1. Põhiline planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringuga eesmärk on Matsi tn 12 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe
elamu ja abihoonete püstitamiseks.
Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga kehtestatud minimaalset
krundisuurust, milleks on valgel alal 2 ha.
2.2. Teised planeeringu koostamise eesmärgid
Määrata tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja haljastuse lahenduse põhimõtted ning
servituutide vajadus.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
6
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1. Planeeritava ala asukoht
Matsi tn 12 katastriüksus asub Võiste aleviku keskosas, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (Riia
maantee) ning Pärnu lahe vahelisel maa-alal.
3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus
Võiste alevik on Pärnu linna lähikeskus. Tegemist on alaga, mis on Pärnu linna kui
tõmbekeskuse väga tugevas mõjusfääris. Alevikus asuvad Tahkuranna Lasteaed-Algkool,
raamatukogu, toidukauplus, tankla ja sadam.
Planeeringuala asub Võiste aleviku keskosas, tiheasustusega alast mere pool. Pärnu linn
on planeeringualast ligikaudu 20 km kaugusel, mereni on ligikaudu 500 m.
Planeeringualale lähimad bussipeatused on ligikaudu 750 m lääne pool, Riia maantee
ääres (peatus: Võiste).
Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad peamiselt maatulundusmaa ning elamumaa
sihtotstarbega katastriüksused. Põhja ja ida poole jääb hoonestatud tiheasustusega
piirkond, kus ühtset arhitektuurilist lahendust välja kujunenud ei ole. Alal paiknevad
kahekorruselised, viil-, kelp- ja poolkelpkatustega üksikelamud. Katusekalded on
varieeruvad. Katusekateteks on kivi, plekk, eterniit ja bituumenmaterjal. Hoonetele on
ehitatud vintskappe. Välisviimistluses on kasutatud krohvi, puitu, tellist, dekoratiivkivi.
Samuti pole välja kujunenud piirdeaedade ühtset lahendust. Piireteks on kasutatud
erineva kõrguse, värvi ja stiiliga puit- ja võrkaedu, levinud on haljaspiirete kasutamine
(iseseisvalt või kombineeritult puit- ja võrkaedadega).
Rannikuäärne hoonestus järgib pigem rannajoont kui hooneteni viivaid väikseid tänavaid.
Ühtset ehitusjoont välja kujunenud ei ole. Sisemaa pool, kus on tihedam hoonestus,
tekivad tänavajooned.
Planeeringualast mere poole jäävad Luitemaa looduskaitseala karjatatavad rannaniidud.
Tegemist on Rannametsa väärtusliku maastikuga, mida iseloomustavad madalad
rannaalad, luitelised rannavallide ahelikud ja soode massiivid.
Planeeringuala on looduslik rohumaa, kus kasvavad üksikud puude ning põõsaste grupid.
Kinnistule on rajatud kraavide võrgustik, mis suubub planeeringuala lõunapiiril olevasse
suuremasse kogumiskraavi. Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane, kõrguste
vahemik abs. +0,95 m (+0,68 m kraavipõhi) kuni abs. +2,47 m. Maapinna üldine langus
on mere suunas.
3.3. Maakasutus ja hoonestus
Katastriüksuse sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa.
Kinnistu on hoonestamata.
3.4. Haljastus ja liiklus
Planeeringuala on looduslik rohumaa, kus kasvavad üksikud puude ning põõsaste grupid.
Juurdepääs Matsi tn 12 katastriüksusele on võimalik avalikult kasutatavalt Matsi tänavalt
(munitsipaalomand), mis on keskmiselt 3 m laiuse asfaltkattega.
3.5. Tehnovõrgud
Liitumised tehnovõrkudega planeeringualal puuduvad. Kinnistu Matsi tänava poolses
servas kulgeb veetorustik.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
7
3.6. Piirangud planeeritaval alal
Matsi tn 12 kinnistu jääb kogu ulatuses ranna piiranguvööndisse ning osaliselt ranna
ehituskeeluvööndisse.
Kinnistu paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Maa- ja Ruumiameti üleujutuste kaardirakenduse kohaselt jääb planeeritav ala suures
osas kord 10 aasta jooksul toimuva üleujutuse riskipiirkonda (abs 2,05 m). Kord 50 aasta
jooksul toimuva üleujutuse riskiga on hõlmatud kogu planeeringuala (abs 2,56 m).
3.7. Maakonna planeeringu kohane piirkonna areng
Pärnu maakonna planeeringu kohaselt paikneb planeeringuala linnalise asustusega ala
servas, Suur-Pärnu piirkonnas.
Linnalise asustusega alad on nii elamualad, äri- ja tootmisalad kui ka linnasisesed
puhkealad, mis moodustavad kompaktse terviku. Linnalise asustusega ala piirid
täpsustatakse üldplaneeringuga. Maakonnaplaneeringus on need kavandatud
eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks
koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes. Linnalise asustusega ala
nõuab ühtset taristu väljaarendamist.
Suur-Pärnu piirkonna moodustab Pärnu linn ja selle lähiümbrus. Suur-Pärnu on piirkond,
kus linnaline keskkond vaheldub maalise keskkonnaga. Need on alad, mis on Pärnu linna
kui tõmbekeskuse väga tugevas mõjusfääris.
3.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Planeeringualal kehtib ühinemiseelse Tahkuranna valla üldplaneering (kehtestatud
Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11). Lähtuvalt üldplaneeringust
asub planeeringuala valgel alal (metsa- või põllumajandusmaa juhtfunktsioonidega ala,
st valdavalt maatulundusmaa, aga ka olemasolev elamumaa hajaasustusviisil), valdavalt
hajaasustusalal (oranž pidevjoon), detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (lilla
narmasjoon), üleujutusohuga alal (hall jäme joon – 1,5m samakõrgusjoon) ning osaliselt
rohevõrgustiku koridoris (roheline ruudustik).
planeeritava ala piir
Joonis 2. Väljavõte Tahkuranna valla üldplaneeringust.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
8
Valgel alal on lubatud rajada hajaasustusviisil elamuid ja nende abihooneid. Minimaalne
lubatud krundi suurus ühepereelamu ehitamiseks on 2 ha. Valgele alale võib rajada ka
ajutisi ehitisi ja väikeehitisi, kui see pole vastuolus muude üldplaneeringu nõuetega
lähtuvalt ehitise kasutamise spetsiifikast.
3.8.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus
Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga kehtestatud minimaalset krundi
suurust ühepereelamu ehitamiseks, milleks on valgel alal 2 ha. Detailplaneeringuga
tehakse ettepanek lubada Matsi tn 12 kinnistu ulatuses ühepereelamu ning abihoonete
ehitamine krundile, mille suurus on 13745 m².
Planeeringu põhieesmärk on Matsi tn 12 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe elamu ja
abihoonete püstitamiseks. Matsi tn 12 kinnistu pindala on 13745 m², seega on
üldplaneeringu muutmine vajalik, et võimaldada detailplaneeringu põhieesmärgi
elluviimist.
Hoonestus planeeritakse krundile väljaspoole ehituskeeluvööndit, rohevõrgustiku ala
ning arvestades üleujutusohust tingitud nõudeid. Planeeringuala külgneb põhja ning ida
poolt üldplaneeringu järgi väikeelamumaa ning väikeelamumaa reservmaaga ning ühtlasi
ka tiheasustusega alaga, mis ulatub ka Matsi tn 12 kinnistu idaserva. Seega ei riku
planeeringuala idaossa elamu ja abihoonete rajamine piirkonnale iseloomulikku
maastikupilti vaid tegemist on elamupiirkonna laiendamisega.
3.9. Alal kehtiv detailplaneering
Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud puuduvad.
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
Detailplaneeringuga kavandatakse Matsi tn 12 kinnistule ehitusõigus ühe elamu ja kahe
abihoone püstitamiseks. Leitakse haljastuse, heakorra, tehnovõrkude, liikluse ja
parkimise korraldamiseks põhimõtteline lahendus.
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Matsi tn 12 katastriüksuse piire ei muudeta.
4.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil
Hoonestusala kavandatakse krundi idaossa, väljaspoole ehituskeeluvööndit, ida ning
lõunapoolsest piiris 5 m sissepoole ning Matsi tänava poolsest piirist 10 m sissepoole.
Tahkuranna üldplaneeringu järgi ei ole lubatud elamute ja nende abihoonete ehitamine
ning maapinna täitmine hoonete ehitamiseks hoonestamata üleujutatavatel ranna-aladel
(allapoole kõrgvee piiri, milleks loetakse 1,5 m samakõrgusjoont). Käesoleva
detailplaneeringuga kavandatav hoonestusala jääb alale, kus olemasolev maapinna
kõrgus on valdavalt kõrgem kui 1,5 m (planeeringuala kagunurgas oleva kraavi servas on
maapind kohati madalam – min abs +1,4 m).
Planeeritav hoonestusala on esitatud joonisel 3 (Põhijoonis tehnovõrkudega). Hooned
peavad paiknema hoonestusalal. Detailplaneeringu joonisel näidatud hoonete asukohad
on soovituslikud, ning need täpsustuvad ehitusprojektide koostamisel.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
9
4.3. Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine
Tabel 2. Krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused.
positsiooni number,
aadress
Pos 1
Matsi tn 12
planeeritav krundi pindala 13745 m²
hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind / täisehitus % 1374 m² / 10%
planeeritav katastriüksuse
sihtotstarve, % elamumaa (E) 100%
planeeritav krundi kasutamise
sihtotstarve, % üksikelamu maa (EP) 100%
üldplaneeringu juhtotstarve juhtotstarbeta (valge ala)
hoonete lubatud maksimaalne
kõrgus arvestatuna olemasolevast
maapinnast
elamu 8,5 m
abihoone 5,0 m
hoonete lubatud maksimaalne
maapealne korruselisus
elamu 2 korrust
abihoone 1 korrus
hoonete lubatud maksimaalne
maa-alune korruselisus -1
hoonete suurim lubatud arv
krundil
3
(1 elamu + 2 abihoonet)
lubatud väikseim tuleohutusklass TP-3
katusekalle 15° kuni 45°
Piirangud
- ranna ehituskeeluvöönd;
- ranna piiranguvöönd;
- nõrgalt kaitstud põhjavesi;
- üleujutuse riskiga ala
Krundile on lubatud püstitada alla 20 m² suuruse ehitisealuse pindalaga ning kuni 5 m
kõrguseid väikeehitisi nagu näiteks aiamaja või katusealune. Neid võib rajada suurima
lubatud ehitisealuse pinna mahus ning lisaks hoonete suurimale lubatud arvule. Sellised
väikeehitised peavad paiknema planeeritud hoonestuala piirides.
Ehitisealuse pinna alla ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega varikatuseta terrasse ning
välistreppe. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka
väljaspoole hoonestusala. Teid ja platse ei tohi ehitada ranna ehituskeeluvööndisse.
Lähtuvalt Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punktist 8 ei laiene ehituskeeld kehtestatud
detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.
Arhitektuursed üldnõuded:
▪ Kõigi hoonete puhul tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus
konkreetsesse kohta. Selleks on vaja hoonete või rajatiste püstitamisel, laiendamisel,
rekonstrueerimisel olemasoleva hoonestuse läheduses ja looduslikele aladele uute
hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustavadest ja asukoha
looduslikust eripärast.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
10
▪ Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel on soovitatav eelistada naturaalseid
materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk). Tuleb vältida
naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms).
▪ Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või
elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone.
▪ Kõrvuti rajatavate majade puhul on soovitatav vältida suuri värvitoonide vahesid.
▪ Kõrvuti rajatavate majade puhul on soovitatav vältida väga väikeseid katusekalde
erinevusi või suurt katusekallete vahelduvust.
▪ Palkmajadel on soovitatav akende toon valida haakuv hoone tooniga.
▪ Vältimaks majanduslikku kahju üleujutusriskiga alal, võib rajatava eluhoone esimese
korruse madalaim kõrgus olla 2,85 m abs. Hoonetel ei tohi elektripaigaldused olla
alla 3,0 m abs. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone
konstruktsioonid rajada veekindlatena.
▪ Üleujutusriskist tulenevalt arvestada kõrgema sokli rajamise vajaduse ning vajadusel
teiste meetmete rakendamisega.
4.4. Heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine, piirded
Planeeringalal kehtib Tahkuranna Vallavolikogu 27.10.2011. aasta määrus nr 18
„Tahkuranna valla heakorraeeskiri“, mis sätestab avalike kohtade, kinnistute, kruntide,
hoonete, rajatiste ja hoovide korrashoiu ning keskkonnaohutuse nõuded. Eeskiri on
kohustuslik täitmiseks kõigile isikutele, kes viibivad ja/või tegutsevad Tahkuranna valla
territooriumil.
Olemasolevat kõrghaljastust tuleks võimalusel maksimaalselt säilitada või kõrghaljastus
asendada. Soovitatav on kasutada vabakujulist ja mitmerindelist haljastust. Uushaljastuse
rajamisel arvestada taimede sobivust alale ning eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike.
Haljastuse lahendus ning planeeringuala heakorrastus täpsustatakse ehitusprojekti(de)ga.
Vajadusel koostada eraldi haljastusprojekt.
Piirdeaia võib rajada hoonestatava ala ümber, teekatte servast minimaalselt 2 m
kaugusele. Piirdeaia kõrgus kuni 1,5 m. Piirdeid ei tohi rajada ranna
ehituskeeluvööndisse. Soovituslikult peaks puitmajadel olema puitmaterjalist piirdeaiad,
kivimajadele võib rajada nii puitmaterjalist, metallist kui ka kivist piirdeid või neid
omavahel kombineerida. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema
vähemalt 4 m laiune.
4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine
Juurdepääs planeeringualale kavandatakse Matsi tänavalt. Matsi tänav on tupiktänav, kus
puudub standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ kohane päästeteenistuse ja
hooldeliikluse sõiduki ümberpööramise võimalus. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek
tänava lõppu, osaliselt Matsi tn 12 kinnistule rajada ümberpööramisplats.
Ümberpööramisplats määratakse avalikku kasutusse. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 10
järgi ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga ehituskeeluvööndisse
kavandatud avalikult kasutatavale teele.
Vastavalt EVS 843:2016 standardile nähakse elamumaa krundile ette kolm
parkimiskohta. Parkimine lahendatakse omal krundil.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
11
4.6. Tehnovõrgud ja rajatised
Detailplaneeringus esitatakse põhimõtteline tehnovõrkude lahendus. Tehnovõrkude
vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide
koostamise käigus.
4.6.1. Veevarustus
Matsi tn 12 põhjaservas paikneb ühisveevärgi veetorustik.
Planeeringuala orienteeruv veevajadus on ~0,5 m3/d.
Veevarustuse lahendus on koostatud lähtuvat AS Häädemeeste VK poolt 08.12.2025
väljastatud tehnilistest tingimustest.
Kinnistu veetrass tuleb ühendada kinnistu piiril ja Matsi tn ääres paikneva
sulgarmatuuriga (6452064.5; 527926,27).
Torustike rajamissügavus on minimaalselt 1,50 m maapinnast toru peale. Torustike
materjalina võib kasutada polüetüleentorusid (PE), mis vastavad standardile EN12201
või ISO4427. Torude surveklass peab olema veetorudel minimaalselt PN10. Toru SDR
peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt
keevismuhvi) puhul, selle saavutamiseks tuleb vajadusel kasutada suurema surveklassiga
torusid.
Väiksemate toruläbimõõtude puhul käänakud (pöördenurk alla 15°) tekitatakse torustikku
sujuvalt painutades, kusjuures minimaalne pöörderaadius R=50 x De.
PE torude omavaheliseks ühendamiseks võib kasutada ainult põkk-keevitust või
elektrikeevis muhve.
Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30-40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint
vastava kommunikatsiooni nimega (veetorustikel sinine hoiatuslint tekstiga VESI).
Survetorustike lahtise kaevikuga paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha
määramiseks 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud
peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval sulgemisarmatuuri kapede alla.
Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule märkelinti ei paigaldata. Puurimisel
kasutada 4 mm² ristlõikega isoleeritud terasest trossi.
4.6.2. Reovee kanalisatsioon
Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon.
Planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ~0,5 m³/d.
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Krundile paigaldatakse tühjendatav
kogumismahuti või rajatakse biopuhasti ja imbväljak.
Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal
ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist
(VeeS § 127 lg 1). Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et biopuhasti kuja on 5 m ning
imbväljaku kuja 10 m. Kanalisatsiooniehitise (välja arvatud torustik) kujas ei tohi
paikneda elamu ning salv- ja puurkaev (VeeS § 134 lg 1).
Kogumismahuti või omapuhasti ja imbväljaku täpne asukoht määratakse
projekteerimisetapis.
4.6.3. Sidevarustus
Sidevarustuse lahendus on koostatud lähtuvat Enefit AS-i poolt 12.11.2025 väljastatud
tehnilistest tingimustest nr TT-E-20251112-134.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
12
Olemasoleva sidevõrguga liitumispunktiks on Enefit AS sidevõrk õhuliinil,
projektikoodiga VT1101. Teostada mastil väljavõte multitorust konfiguratsiooniga
12x5/3,5+1x12/10. Masti koordinaadid X: 528024.8984375 Y: 6452068.19921875.
Enefiti sidetrassist teostatava väljavõtte asukohast rajada uus maasisene 4x7/3,5 multitoru
uue planeeritava liitumispunktini. Väljavõtte teostamise järel, teostada uus toruühendus,
ühendades olemasoleva multitoru nr 7 ja uue multitoru nr 1 toru omavahel. Uute
liitumispunkti puhutakse toide olemasolevast vahejaotuskapist C1101a-DP3. Täpsem
tehnorajatise paiknemine pannakse paika liitumislepinguga.
Sidevõrk planeerida ja projekteerida elektrivõrguga samasse trassi, side liitumispunktid
planeerida ja projekteerida elektrivõrgu liitumispunktide kõrvale. Sidevõrgu
planeerimisel juhinduda Side planeerimise põhimõtetest, mis on leitavad aadressilt
https://public-docs.energia.ee/partnerile/side-planeerimise-pohimotted.pdf.
Projekteeritud tehnovõrgule on ette nähtud servituudialad. Võimalusel rajada planeeritav
side -ja elektrivõrk ühisesse kasutusalasse.
Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://public-
docs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-
materjalid.pdf
Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu
sõlmimiseks pöörduda Enefit AS poole meiliaadressil [email protected]. Pärast
liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist teostab Enefit AS projekteerimis- ja
ehitustööd.
Kliendi soovil võib operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid
korraldada liituja ise. Selleks tuleb Enefit AS-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus
aadressile [email protected].
Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku Enefit AS.
4.6.4. Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahendus on koostatud lähtuvat Elektrilevi OÜ poolt 14.11.2025
väljastatud tehnilistest tingimustest nr 506670.
Planeeringuala elektrivarustus nähakse ette alajaama AJ15145:(K-Nõmme) baasil.
Elektriühenduse saamiseks teostatakse väljavõte Matsi ning Savi tänavate ristmiku ääres
paikneval mastil olevast õhuliinist. Kinnistu piirile paigaldatakse liitumiskilp
(soovitatavalt mitmekohalisena) ning jaotuskilp. Liitumiskilp ja jaotuskilp paigaldada
ligipääsetavasse asukohta eelistatult kinnistu piirile juurdepääsutee lähedusse.
Elektrilevi tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.
Detailplaneeringu kohaste võrguühenduste loomiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja maksta liitumistasu.
4.6.5. Välisvalgustus
Koos hoonete projekteerimisega tuleb lahendada ka krundisisene valgustus. Krundisisese
valgustuse rajamine on oluline ala turvalisuse suurendamiseks.
4.6.6. Soojusvarustus
Planeeringuala soojusvarustus lahendatakse kasutades lokaalseid lahendusi.
Soojusvarustuse täpne lahendus ja lokaalse kütte liik täpsustatakse hoone(te)
projekteerimise käigus. Variantideks on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
13
Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja
päikesepaneele. Päikesepaneelide kasutamisel tuleb need integreerida hoonete
arhitektuursesse lahendusse.
4.6.7. Sademeveed ja vertikaalplaneerimine
Piirkonnas sademevee kanalisatsioon puudub. Vihmaveed tuleb ära juhtida peamiselt
olemasolevate kraavide baasil. Sade- ja drenaaživee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole
lubatud.
Matsi tn 12 kinnistule on rajatud kraavide võrgustik, mis suubub planeeringuala
lõunapiiril olevasse suuremasse kogumiskraavi. Matsi tänava alt läheb läbi truup, mis
toob sademevett Matsi tn 13 katastriüksuselt. Planeeringualal olev kraavide võrgustik
säilitatakse ning nende ümberehitus ei ole vajalik. Krundile hoonete projekteerimisel
tuleb arvestada olemasolevate kraavide paiknemisega.
Kinnistu sademevesi käidelda planeeringuala piires: hajutada haljasalale, võimalusel
immutada, rakendada taaskasutust või juhtida krundil olevatesse kraavidesse. Suublasse
(sh pinnasesse) juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019
määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-
ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“. Sademevee minimeerimise osa peab vastama
veeseaduse § 129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele.
Võttes arvesse KSH eelhinnangu järeldustes seatud tingimusi, peab rajatava eluhoone
esimese korruse madalaim kõrgus olema minimaalselt 2,85 m abs. Maapinna kõrgus
hoonete ümbruses peab olema vähemalt 2,10 m abs. Juurdepääsuteed on soovitatav
projekteerida kõrgusmärgiga vähemalt +2,10 m abs teepinna peale.
Krundi pinna tõstmine ei ole lubatud naaberkinnistule lähemal kui 5 m (v.a
juurdepääsutee osas). Krundi pinda on lubatud tõsta ainult kavandatavate hoonete
ning platside lähiümbruses. Lähtuvalt Tahkuranna üldplaneeringust võib krundi pinna
kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, toimuda valla
kirjaliku kooskõlastuse alusel.
Teede, mullete ja hoonete vundamentide projekteerimisel arvestada üleujutusel tekkiva
veevoolu võimaliku erosiooniohtu. Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei
jääks taanduv vesi kõrgenduste taha kinni, tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu. Vee
kahjuliku toime vältimiseks ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada
üleujutust ning maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust (VeeS §117 lg 1 p 1 ja 4).
Maaomanik, maavaldaja või veekasutaja peab võtma meetmed, millega vähendada või
vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale (VeeS §117
lg 2). Üleujutusega kaasneva kahju ja muude kahjulike tagajärgede vältimiseks on
olulises riskipiirkonnas keelatud tulvavee omavoliline ümbersuunamine ja tõkestamine
(VeeS § 117 lg 3).
Detailplaneeringus esitatud vertikaalplaneerimise lahendus on põhimõtteline. Täpsem
vertikaalplaneerimine koostatakse hoonete ehitusprojektide mahus.
4.7. Tuleohutuse tagamine
Hoonete minimaalseks tuleohutusklassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid
täpsustatakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a
määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad
olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
14
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut
teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku
piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja nõuet ei ole, kui hooned
paiknevad ühel kinnistul ja on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on
≤ 400 m² või TP2 või TP1 hoonete kogupindala on ≤ 800 m².
Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga.
Planeeringualale lähim olemasolev veevõtukoht (vid 4075) asub planeeringualast ca 700
meetrit ida pool, Riia mnt 7a kinnistul (toidukauplus).
Lähtuvalt eelpool nimetatud siseministri määruse nr 10 paragrahv 6 lõikest 51 võib ehitise
veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on
vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit;
2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud
hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit;
3) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud
hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt
tõendatud;
4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli
ruutmeetri kohta.
Vastavalt tuleohutuse seaduse § 23 lg 21 punktile 1 ei ole üksikelamu puhul veevõtukoha
rajamine kohustuslik, kui ehitises on tulekahju avastamine ja selle kustutamine tagatud
muu tehnilise lahendusega (nt. sprinklersüsteem). Täpne tehniline lahendus antakse
hoone ehitusprojektis. Vastavalt siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 § 6 lõikele 52 võib
esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone
veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.
Alternatiivina võib alale paigaldada minimaalselt 30 m³ mahutavusega tulekustutusvee
mahuti. Veevõtukoht (hüdrant) peab paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et
tagada päästetehnika ohutus. Hüdrant ei tohi olla teeservast kaugemal kui 2,5 meetrit.
Detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on näidatud mahuti ning
kuivhüdrandi võimalik asukoht. Mahuti ning veevõtukoha täpne paiknemine
lahendatakse ehitusprojektiga.
Planeeringualale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende
ümberpööramise võimalused. Juurdesõidutee laius peab olema vähemalt 3,5 meetrit ning
kannatama päästetehnika raskust. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul
olema vähemalt 4 m laiune.
4.8. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.
Kuritegevuse riske vähendavad:
- elav keskkond;
- selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine;
- ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui
ka õuealal;
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
15
- õueala valgustatus;
- lukustatud sisenemisruumid;
- tugevad ukse- ja aknaraamid;
- võimalusel paigaldada alarmseade.
4.9. Keskkonnatingimused
Planeeritaval alal ei ole kaitstavaid loodusobjekte ning planeeringuga ei kavandata olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh
vee, pinnase, õhu saastamist. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja
detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Puudub vajadus
keskkonnaloa taotlemiseks.
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju loodusvaradele, sh mullale, pinnasele ega
kaasne olulisel määral loodusvarade kasutamist. Kavandatava tegevusega ei muudeta
oluliselt piirkonna veerežiimi.
Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu kavandatava
tegevuse elluviimisel rohkem, kui tavapärase ehitustegevuse ajal ja hoonete eluajal.
Ehitusaegsete mõjude ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade
esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse
detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide nõudeid. Ehitustöödel kasutatavad
ehitusmasinad peavad olema tehniliselt korras ja nõuetekohaselt hooldatud. Tööde
teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja
likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse.
4.9.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu järeldused
Leevendamaks üleujutuste mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale ning ümbritsevale
keskkonnale, peab rajatava eluhoone esimese korruse madalaim kõrgus olema 2,85 m
abs. Maapinna kõrgus hoonete ümbruses peab olema vähemalt 2,10 m abs, hoonete
ümbrusega samal kõrgusel peab olema ka ühendustee. Kehtiva Tahkuranna
üldplaneeringu järgi tuleb lähtuda põhimõttest, et hoonetel ei ole elektripaigaldused alla
3,0 m abs ning alla 3,0 m abs paiknevad hoone konstruktsioonid tuleb rajada
veekindlatena.
Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb veeinseneri poolt kindlaks teha lähipiirkonna
sademeveevõrgustik (kuidas vesi liigub ja mis on võimalikud vooluhulgad). Kogutud
andmeid arvesse võttes koostada vertikaalplaneering, milles arvestada naaberalade
sademevee ärajuhtimisega selliselt, et planeeringuala ei mõjutaks kõrvalalade sademevee
ära juhtimist või kui see pole võimalik, siis annaks lahenduse naaberalade sademevee
ärajuhtimiseks. Viimasel juhul tuleb kavandatava tegevuse elluviimisel rajada ka
naaberalade sademevee ärajuhtimise lahendus.
Kavandatava tegevusega kaasneva müra ja vibratsiooni ei saa pidada oluliseks.
Planeeritav ala ei kattu ühegi Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala, looduskaitseala ega
kaitstavate liikide elu- või kasvukohtadega. Küll aga jäävad eelnimetatud kaitsealad ja
kaitseväärtused vahetult planeeringuala kõrvale.
Pole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus omaks olulist mõju Natura 2000 võrgustikku
kuuluvale Luitemaa loodusalale ning selle kaitse-eesmärkidele, sest kavandatava
tegevuse käigus ei nähta ette tegevusi loodusalal või selle kaitse-eesmärgina määratletud
lähima kaitselause taime emaputk kasvukohas ega kaitse-eesmärkidena toodud
elupaikadel rannaniidud (1630*) ega rannikulõukad (*1150).
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
16
Kavandatava tegevusega pole ette näha selliseid mõjusid, mis muudaksid elupaikade ja
kasvukoha seisundit. Seetõttu pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks
mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Luitemaa loodusalale ega selle kaitse-
eesmärkidele. Samuti puudub mõju planeeritavast alast 280 m kaugusele jääva ahtalehise
ängelheina kasvukohale.
Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Luitemaa linnualale saab
esineda vaid läbi häiringute kaitse-eesmärkideks olevate lindude pesitsusperioodil või
läbi mõjude nende elupaikadele. Kavandatav tegevus ei leia aset kaitse-eesmärgiks
olevate linnuliikide elupaikadel ning kavandatava tegevusega ei kaasne selliseid
häiringuid, mis mõjutaks elupaikade seisundit. Ehitusaegse müra ja vibratsiooni mõju
välistamiseks kaitsealustele lindudele ning ka laiemalt teistele linnuliikidele tuleb vältida
tööde tegemist (sh maapinna ettevalmistamist) lindude pesitsusperioodil pesitsusrahu ajal
15. aprillist kuni (vähemalt) 30. juunini.
Natura eelhindamise läbiviimine pole vajalik.
Kui detailplaneeringu koostamisel ja hoonete projekteerimisel ning ehitamisel
arvestatakse käesolevas eelhinnangus toodud tingimustega, ei ole detailplaneeringu
elluviimisel olulist negatiivset mõju ette näha. Detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine ei ole vajalik.
4.9.2. Jäätmekäitluse põhimõtted
Jäätmete sorteeritud kogumine kinnistutel peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses
sätestatud nõuetele. Jäätmemajandus Häädemeeste vallas on reguleeritud Häädemeeste
valla jäätmehoolduseeskirjaga (Häädemeeste Vallavolikogu 21.12.2022 määrus nr 20).
Kõigil maavaldajatel tuleb tagada nende territooriumil tekkivate jäätmete kogumine
prügikastidesse või konteineritesse ning sõlmida nende äraveo leping vastavalt kehtivale
korrale. Kogumiskonteinerid paigutada planeeritavale alale. Jäätmed tuleb sortida
tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult
suures ulatuses. Jäätmed koguda eraldi mahutitesse, mis paiknevad soovituslikult
juurdepääsutee läheduses. Konteinerite või prügimaja täpne asukoht esitatakse
ehitusprojektis. Jäätmekonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendeni tuleb hoida
korras. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks
mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete
kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja
kõrvaldamist. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu
spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.
Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele
ehitusjäätmete konteiner. Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha
nende äravedu, kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks
vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete
valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide
kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste
rakendamine jäätmete taaskasutamiseks.
4.9.3. Roheline võrgustik
Planeeringuala edelanurka jääb üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku koridor.
Hoonestusala rohevõrgustiku alale ei kavandata. Kavandatav tegevus ei oma olulist mõju
rohevõrgustiku toimimisele.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
17
4.9.4. Üleujutusoht
Planeeritav ala jääb suures ulatuses kord 10 aasta jooksul toimuva üleujutuse
riskipiirkonda (abs 2,05 m). Kord 50 aasta jooksul toimuva üleujutuse riskiga on
hõlmatud kogu planeeringuala (abs 2,56 m).
Lähtuvalt KSH eelhinnangust võib kavandatava tegevusega kaasneda mõju
veekeskkonnale juhul, kui piirkonnas kaasnevad üleujutused. Maandamaks üleujutustest
tulenevat riski pinna- ja põhjavee kvaliteedile, tuleb rajada hoonete vee- ja
kanalisatsioonivarustus selliselt, et oleks takistatud üleujutusvee sattumine vee- ja
kanalisatsioonisüsteemidesse.
Olulise mõju vältimiseks tuleb järgida käesolevas detailplaneeringus, Tahkuranna
üldplaneeringus ning koostatava Häädemeeste üldplaneeringu raames tehtud töös
„Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi
täpsustamise uuring“ ja toodud tingimusi ja meetmeid (vt käesoleva seletuskirja p. 4.3 ja
4.6.7).
4.9.5. Põhjavee kaitstus
Maa- ja Ruumiameti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi andmetel on planeeringualal
põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.
Seega tuleb rakendada põhjavee kaitse meetmeid.
4.9.6. Insolatsioon
Insolatsiooni nõuete täitmise osas tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS-EN
17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Kuna detailplaneeringuga määratakse
ehitusõigus, hoonestusalad ning soovituslikud hoonete asukohad, siis
insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega.
Lähim olemasolev elamu naaberkatastriüksustel asub planeeringualast ligikaudu 29 m
kaugusel.
4.9.7. Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel
(2023. aasta seisuga) paikneb planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga alal.
See tähendab, et alal on madala looduskiirgusega pinnased ja kõrge radooni tase majade
siseõhus esineb harva.
Kuna pinnase radoonisisaldus võib varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant, on
soovituslik teostada kontrollmõõtmine ning hoonete projekteerimisel arvestada Eesti
Standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ esitatud nõuete ja soovitustega.
4.9.8. Kliimamuutustega arvestamine
Detailplaneeringu realiseerimisel on oluline arvestada võimalike kliimamuutustega.
„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ kohaselt prognoositakse
Eestis 21. sajandi jooksul võimalike muutustena peamiselt temperatuuritõusu, sademete
hulga suurenemist, merepinna tõusu ning tormide sagenemist.
Temperatuuritõusuga kaasneva mõju leevendamiseks tuleb olemasolevat kõrghaljastust
täiendada. Hoonete ehitusprojektides käsitleda haljastuse lahendust. Hooned tuleb
projekteerida energiatõhusa kütte ja jahutusega ning tagada inimestele mugav sisekliima.
Sademete hulga suurenemise tõttu on oluline sademevee kiire ära juhtumine või selle
kogumine ja pinnasesse immutamine. Sademevesi tuleb käidelda võimalikult suures
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
18
mahus krundisiseselt. Kõvakattega ala osakaal planeeringualal ei ületada haljastatava ala
osakaalu. Vältida tuleb monotoonsete kõvakattega pindade kavandamist. Parkimisalade
katmisel eelistada betoonkivi, sõelmeid, killustikku, murukivi jms. Sademevee
lahenduste projekteerimisel (sh dimensioneerimisel) tuleb arvestada muutuvate
kliimaoludega.
Planeeringualale hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada üleujutuse
ohuga (vt käesoleva seletuskirja p. 4.3, 4.6.7 ja 4.9.4).
Tormide sagenemise tõttu tuleb tähelepanu pöörata taristu ja ehitiste vastupidavusele.
Uued hooned tuleb ehitada ehitustehniliselt õigesti ning kasutada kvaliteetseid
ehitusmaterjale.
4.10. Servituudid ja piirangud
4.10.1. Servituudid
Osaliselt Matsi tn 12 kinnistule rajatav tupiktee (Matsi tänav) ümberpööramisplats
määratakse avalikult kasutatavaks tee osaks.
4.10.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid
Tegevuse piirangud tehnovõrkude kaitsevööndis on reguleeritud vastavalt
ehitusseadustikule ning majandus-ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73
„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded“. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndid on
määratud kliimaministri 12.09.2023 määrusega nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevööndi ulatus“.
4.10.3. Veekogudega seotud kitsendused
Kogu planeeringuala paikneb Läänemere ranna piiranguvööndis. Ranna
ehituskeeluvöönd ulatub krundi lääneossa. Tegevuse piirangud ranna kasutamise
kitsendusega aladel on reguleeritud looduskaitseseadusega ning veeseadusega.
Planeeringualal kavandatavad tegevused ei lähe vastuollu kalda piiranguvööndi
eesmärkidega. Ehituskeeluvööndisse ehitisi ei planeerita.
5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE
5.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on peamiselt seotud
krundiomaniku finantsiliste võimalustega planeeringulahendus ellu viia.
Planeeringulahenduse elluviimisel lisandub piirkonda korrastatud ja asustatud elamumaa
krunt, mis tõstab ala turvalisust, atraktiivsust ja seeläbi avaldab positiivset mõju ka
lähiümbruse kinnisvara väärtusele. Planeeringulahendus on maakasutuslikult mõistlik,
kuna on võimalik ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri (teed ja tehnovõrgud).
Detailplaneeringu lahenduse elluviimisel avalduda võiv sotsiaalne mõju on minimaalne.
Planeeringuala naabruses paiknevad valdavalt elamumaad ning elamutega
maatulundusmaad. Ühe üksikelamu ning kahe abihoone rajamine planeeringualale ei
muuda piirkonnale iseloomulikku maastikupilti oluliselt. Tegemist on elamupiirkonna
laiendamisega. Planeeringulahenduse realiseerimine ei mõjuta olulisi olemasolevate
hoonete või teedelt avanevate kaugvaadete koridore.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
19
Detailplaneeringu lahenduse elluviimisel avalduda võiv kultuuriline mõju puudub.
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad miljööväärtuslikud alad ning
kulutuurimälestised. Planeeringuala läheduses paikneb Rannametsa väärtuslik maastik,
mis haarab peamiselt Luitemaa looduskaitseala, mida planeeringulahenduse elluviimine
ei mõjuta.
Planeeringulahenduse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju
looduskeskkonnale. Planeeringualale ei ulatu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid,
looduskaitseala ega kaitstavate liikide elu- või kasvukohti, kuid need paiknevad ala
vahetus läheduses. Planeeringulahendusega ei nähta ette tegevusi, mis mõjutaksid
eelnimetatud kaitsealade ja kaitseväärtuste kaitse-eesmärke. Detailplaneeringuga
kavandatav hoonestusala jääb rohevõrgustiku aladest väljapoole ning
planeeringulahenduse elluviimine ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist. Hoonestusala on
planeeritud väljapoole ranna ehituskeeluvööndit. Planeeringualal kavandatavad
tegevused ei lähe vastuollu ranna piiranguvööndi eesmärkidega. Lahenduse koostamisel
on arvesse võetud piirkonna üleujutuse riski.
5.2. Detailplaneeringu elluviimise etapid
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele
ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Tegevuskava:
▪ tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimiseks tehniliste tingimuste väljastamine
ja nende projekteerimise alustamine koos vajadusel kaasnevate lisauuringute
teostamisega;
▪ hoonete projekteerimine;
▪ ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks;
▪ hoonete ehituslubade väljastamine;
▪ tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamine;
▪ hoonete ehitus;
▪ tehnovõrkude, rajatiste ja teede kasutuslubade väljastamine;
▪ hoonete kasutuslubade väljastamine (kasutusloa väljastamise eelduseks on kinnistu
piires olevate võrkude ja teede väljaehitamine).
Krundi ehitusõigus ning haljastus realiseeritakse krundi omaniku poolt.
Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös.
Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused.
Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud
detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.
TINGMÄRGID PLANEERITAV ALA
Märkused: 1) Aluskaart: Eesti põhikaart (Maa- ja Ruumiamet 2025)
N
S
W E
SITUATSIOONISKEEM
10.12.2025 a. 1DP 28-25
Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Võiste alevik
1:10 000
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
3
Tveran OÜ
2.89
2.80 2.10
2.36
2.80 2.82
2.84 2.79
2.77 2.70
2.47
2.64 2.64 2.60
2.33
1.97
2.37 2.41
2.42
2.34 2.31 2.25
1.94
2.19
2.23
2.22
2.12 2.122.08
1.88 1.95 1.94
1.79 1.17
1.51
1.90
1.93
1. 24
1.33
1.37
1.46
1.57
1.72
1.80
1.85
1.57
1.25
1.07
1.17
1.48
1.51
1.34
1.56
1.67
1. 76
1.85
1.95
2.02
1.85
1.90
1.83
1.72
1.76
1.86
2.02
1.91 2.02
1.77
1.62
1.68
kr
pinn A
ke ld
er
X=6452100
Y =
5 2
7 7
5 0
Y =
5 2
7 7
5 0
MATSI TN
MATSI TN
A
A
kraav
kr aa
v
kr aa
v
kraav
kr aa
v
kr aa
v
kr aa
v
kr aa
v
kraav
kraav
kraav
kr aa
v
kra av
kr aa
v
kr aa
v
kr aa
v
H kõ
rv al
h.
H kõ
rv al
h.
orient.
o ri e n t.
orient.
orient.
or ie
nt .
kraav
kraav
mk
1.41-1.36 2.12 300pl
1.75 1.38-1.36160pl
2.24 0.78
1.15 1.07
0.69 1.08
0. 84
1.16
0. 95
1. 010.
68
1.1 1
0. 751. 05
1. 210.
92 1.
22
1.41
0.80
1.17
1.34 0.87
1.48 1.460.
981.3 1
0.92 1.47
1.5 11. 001. 45
1. 621.2
1
1. 55
1. 641. 211. 53
1. 751.
56 1.
36
1. 781. 95
1. 841. 201. 96
1. 941. 191. 94
1. 731. 211. 84
1. 09
1. 621. 49
1.53 0.88 1.41
1.32 0.88
1.45
1.40 0.95
1.51 1.23 1.00
1.58 1.61
1.20 1.63 1.
481.1 51. 49
1.6 8
1.0 0
1.5 6
1.5 0
1.0 9
1.4 4
1.4 8
0.90
1.40
1.66 1.27
1.56
1. 561.
351. 64
1.53 1.65
1.04 1.72
1.77 1.29
1.72
1.6 1
1. 201. 62
1. 751.1
4 1.7
1
1. 701.
20
1. 78
1. 68
1. 70
1. 30
1. 711.
63
1. 84
1. 721. 54
2. 15
1. 89
2. 17
2. 05
1. 97
2. 28
1. 941.
431. 92
1. 751.67
1.68
1.6 1
1.64
1.53
1.55
1.80
2. 071. 89
1. 731. 61
1. 55
1. 72
1. 73
2.0 9
1. 98
1.91
1. 91
2.32 2.09
2.00
1.95 1.91
2.03
2.24
5. 425. 46
2. 93
3. 00
2.482.31
2.20
1.93 1.94
1.87 1.86
1.54 1.26
1.58
1.66
1.70
1.67 1.38
1.93
1.82
1.77
1. 771.
77
1.37
2.93
1.80
1.87
1.47
1. 50
1. 00
2.50
2.002.00
2.00
2.00
2.00
1.50
1.50
1.50
1.50
1.50
1.50
2.00
1.50
1. 50
2.00
Matsi tn 12 21401:001:0780
maatulundusmaa 100% 13745 m²
Matsi tn 11 84801:005:0223
maatulundusmaa 100% 6871 m²
Matsi tn 13 84801:005:0232 elamumaa 100%
9854 m²
Matsi tn 10 84801:005:0021 elamumaa 100%
3492 m²
Pinda tn 3 84801:005:0089
maatulundusmaa 100% 27581 m²
Matsi tn 14 21401:001:0781
maatulundusmaa 100% 3438 m²
Matsi tänav 84801:005:0412
transpordimaa 100% 4534 m²
10,0
5, 0
TUGIPLAAN
10.12.2025 a. 2DP 28-25
Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Võiste alevik
1:500
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
3
Tveran OÜ
N
S
W E
KATASTRIÜKSUSE PIIR RANNA VÕI KALDA PIIRANGUVÖÖND RANNA VÕI KALDA EHITUSKEELUVÖÖND RANNA VÕI KALDA VEEKAITSEVÖÖND KRAAV
ÜLEUJUTATAVA ALA PIIR (esinemistõenäosus 1 x 10 aasta jooksul, abs 2.05m)
SÕIDUTEE ROHELISE VÕRGUSTIKU ALA VEETORU
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Kitsenduste andmed: ETAK 2025 4) Topo-geodeetilise alusplaani koostas Tippgeo OÜ, töö nr 2025TG344, mõõdistatud 24.10.2025. 5) Koordinaadid L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Piirangud: 1) ranna piiranguvöönd; 2) ranna ehituskeeluvöönd; 3) üleujutatav ala; 4) rohelise võrgustiku ala.PLANEERITAVA ALA PIIR
PLANEERITAV
HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS
___________________________________________________________________________________
Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank
Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004
Uulu küla 86502 E-post [email protected] Swedbank
Pärnumaa haademeeste.ee EE672200001120086893
Vastavalt nimekirjale 17.02.2026 nr 6-1/31-9
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek
Häädemeeste Vallavolikogu algatas 05.09.2024 otsusega nr 25 Häädemeeste vallas Võiste
alevikus Matsi tn 12 kinnistu (katastritunnus 21401:001:0780) detailplaneeringu. Planeeringuala
suurus on 13745 m2. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat üldplaneeringut minimaalse
krundisuuruse osas. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt on määratud Matsi tn 12
kinnistule valge ala, kus on lubatud minimaalseks elamukrundi suuruseks 2 ha. Planeeringuga
kavandatakse kinnistule elamu ja seda teenindavad abihooned. Detailplaneeringu algatamisel ei
ole ette näha täiendavate uuringute vajadust.
Häädemeeste Vallavalitsus korraldab Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu
avaliku väljapaneku ajavahemikul 06.03.-09.04.2026. Detailplaneeringu materjalidega on
võimalik tutvuda Häädemeeste valla kodulehel https://haademeeste.ee/detailplaneeringud või
Häädemeeste Vallavalitsuse ruumides Pargi tee 1, Uulu küla. Ettepanekud ja vastuväited palume
esitada hiljemalt 09.04.2026 kirjalikult e-postile [email protected].
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ain Järvesaar
vallavanem
Lisad: 1. Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering.
Marie Reinson
planeerimisnõunik
Märkused: 1) Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025
ILLUSTRATSIOON
10.12.2025 a. Lisa 1DP 28-25
Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Võiste alevik
-
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Tveran OÜ
Anette Aun Illustratsiooni koostaja
TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR PLANEERITAV SOOVITUSLIK HOONE ASUKOHT OLEMASOLEV HOONE
Matsi tn 14 21401:001:0781
2.89
2.80 2.10
2.36
2.80 2.82
2.84 2.79
2.77 2.70
2.47
2.64 2.64 2.60
2.33
1.97
2.37 2.41
2.42
2.34 2.31 2.25
1.94
2.19
2.23
2.22
2.122.122.08
1.88 1.95 1.94
1.79 1.17
1.51
1.90
1.93
1. 24
1.33
1.37
1.46
1.57
1.72
1.80
1.85
1.57
1.25
1.07
1.17
1.48
1.51
1.34
1.56
1.67
1. 76
1.85
1.95
2.02
1.85
1.90
1.83
1.72
1.76
1.86
2.02
1.91 2.02
1.77
1.62
1.68
kr
pinn A
ke ld
er
X=6452100 X=6452100
Y =
5 2 8 0 0 0
Y =
5 2 8 0 0 0
MATSI TN
MATSI TN
A
A
kraav
kr aa
v
kr aa
v
kraav
kr aa
v
kr aa
v
kr aa
v
kr aa
v
kraav
kraav
kraav
kr aa
v
kra av
kr aa
v
kr aa
v
kr aa
v
H kõ
rv al
h.
H kõ
rv al
h.
orient.
o ri e n t.
orient.
orient.
or ie
nt .
kraav
kraav
mk
1.41-1.36 2.12 300pl
1.75 1.38-1.36160pl
2.24 0.78
1.15 1.07
0.69 1.08
0. 84
1.16
0. 95
1. 010.
68
1.1 1
0. 751. 05
1. 210.
92 1.
22
1.41
0.80
1.17
1.34 0.87
1.48 1.460.
981.3 1
0.92 1.47
1.5 11. 001. 45
1. 621.
21
1. 55
1. 641. 211. 53
1. 751.
56 1.
36
1. 781. 95
1. 841. 201. 96
1. 941. 191. 94
1. 731. 211. 84
1. 09
1. 621. 49
1.53 0.88 1.41
1.32 0.88
1.45
1.40 0.95
1.51 1.23 1.00
1.58 1.61
1.20 1.63 1.
481.1 51. 49
1.6 8
1.0 0
1.5 6
1.5 0
1.0 9
1.4 4
1.4 8
0.90
1.40
1.66 1.27
1.56
1. 561.
351. 64
1.53 1.65
1.04 1.72
1.77 1.29
1.72
1.6 1
1. 201. 62
1. 751.1
4 1.7
1
1. 701.
20
1. 78
1. 68
1. 70
1. 30
1. 711.
63
1. 84
1. 721. 54
2. 15
1. 89
2. 17
2. 05
1. 97
2. 28
1. 941.
431. 92
1. 751.67
1.68
1.6 1
1.64
1.53
1.55
1.80
2. 071. 89
1. 731. 61
1. 55
1. 72
1. 73
2.0 9
1. 98
1.91
1. 91
2.32 2.09
2.00
1.95 1.91
2.03
2.24
5. 425. 46
2. 93
3. 00
2.482.31
2.20
1.93 1.94
1.87 1.86
1.54 1.26
1.58
1.66
1.70
1.67 1.38
1.93
1.82
1.77
1. 771.
77
1.37
2.93
1.80
1.87
1.47
1. 50
1. 00
2.50
2.002.00
2.00
2.00
2.00
1.50
1.50
1.50
1.50
1.50
1.50
2.00
1.50
1. 50
2.00
5, 0
Pos 1 EP 100%
8,5 / 5 1374 3
2 / 1 13745 m²Matsi tn 12
21401:001:0780
Matsi tn 11 84801:005:0223
Matsi tn 10 84801:005:0021
Pinda tn 3 84801:005:0089
Matsi tn 13 84801:005:0232
maa-aluse tulekustutusvee mahuti võimalik
asukoht (maht min 30 m³) 2,
5
kuivhüdrandi võimalik asukoht
5,0
2.40 2.30 2.20
2.10 2.30 2.20
2.10
2.00
2.40
2.00
2.00
R8,0
M27 S1
S1 S1
S1 S1
S1 S1
S1 S1 S1 S1 S1 S1
S1 S1
S1 S1
S1
S1
S1
S1
Sideühenduseks: Teostada väljavõte, mastilt mahatulek ja uus toruühendus
vastavalt torudega 7/1
Pos 1 sidevarustuse liitumispunkt
Pos 1 veevarustuse liitumispunkt
10,0
5, 0
Matsi tn 8 84801:005:0150
W1
W1 W1
W1
W1
W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1W1W1W1W1W1W1W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1 W1
W1
Matsi tänav 84801:005:0412
Savi tänav 84801:005:0408
Pos 1 liitumiskilp jaotuskilp
olemasolev sidetrass õhuliinil Multitoru
12x5/3,5mm+1x12/10mm HEXATRONIC
olemasolev sidetrass õhuliinil
Matsi tänav 84801:005:0412
60 ,0
30 ,0
KRUNDI EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED
po s n
r.
kr un
di p
la ne
er itu
d pi
nd al
a (m
²)
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d eh
iti se
al un
e pi
nd (m
²)
kr un
di su
ur im
lu ba
tu d
tä is
eh itu
sp ro
ts en
t
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d ar
v kr
un di
l (p
õh ih
oo ne
+ a
bi ho
on e)
ho on
e lu
ba tu
d m
ax m
aa pe
al ne
k or
ru se
lis us
(e la
m u
/ a bi
ho on
e)
ho on
e lu
ba tu
d m
ax m
aa -a
lu ne
k or
ru se
lis us
ho on
e lu
ba tu
d m
ax k
õr gu
s m
aa pi
nn as
t ( m
) el
am u
/a bi
ho on
e
ho on
e lu
ba tu
d m
ax sü
ga vu
s (m
)
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
u %
pl an
ee rit
av k
at as
tri ük
su se
si ht
ot st
ar ve
ja o
sa ka
al u
%
pa rk
im is
ko ht
ad e
ar v
no rm
at iiv
ne /
ka va
nd at
ud
1 13745 1374 10 3 (1+2) 2 / 1 -1 8,5 / 5 3 EP 100% E 100% 3 / 3
Arhitektuursed piirangud
- Katusekalle 15…45°. - Katuseharja suund paralleelne või risti Matsi tänavaga. - Katusekatte materjal: kivi, valtsplekk (valtsprofiil või klassik) või rullmaterjal. - Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, kivi, metalli, klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid plekk- või plastvoodrit. - Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. - Avatäited lahendatakse ehitusprojektis. - Elamute esimese korruse põranda pinna absoluutkõrguseks on lubatud minimaalselt 2,85 meetrit. - Õueala võib piirata kuni 1,5m kõrguse piirdeaiaga. Piirde võib rajada teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele. - Krundile on lubatud püstitada alla 20 m² suuruse ehitisealuse pindalaga ning kuni 5 m kõrguseid väikeehitisi nagu näiteks aiamaja või katusealune. Neid võib rajada suurima lubatud ehitisealuse pinna mahus ning lisaks hoonete suurimale lubatud arvule. Sellised väikeehitised peavad paiknema planeeritud hoonestuala piirides.
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
12.02.2026 a. 3DP 28-25
Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Võiste alevik
1:500
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
3
Tveran OÜ
N
S
W E
Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): EP - üksikelamu maa
KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED:
E - ELAMUMAA
Katastriüksuse sihtotstarve: E - elamumaa
Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Täpne hoonete asukoht ning juurdepääs krundile selgitatakse hoonete ehitusprojekti koostamise käigus. 4) Vertikaalplaneerimise, haljastuse, tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja jäätmekogumise lahendus on
põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektidega. 5) Topo-geodeetilise alusplaani koostas Tippgeo OÜ, töö nr 2025TG344, mõõdistatud 24.10.2025. 6) Koordinaadid L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Piirangud: 1) ranna piiranguvöönd; 2) ranna ehituskeeluvöönd; 3) üleujutatav ala; 4) rohelise võrgustiku ala.
PLANEERITAVA ALA PIIR
JUURDEPÄÄS KRUNDILE (täpsustub ehitusprojekti koostamisel)
HOONESTUSALA
VÕIMALIK ELAMU ASUKOHT VÕIMALIK ABIHOONE ASUKOHT KATENDIGA ALA
TEE AVALIKKU KASUTUSSE VÕTMISE ETTEPANEK (vajadusel)
SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT PIIRE
SAMAKÕRGUSJOON (põhimõtteline lahendus, täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel)
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND / SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA
SIDE MULTITORU SIDEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT JAOTUSKILP / LIITUMISKILP MADALPINGE MAAKAABELLIIN
PLANEERITAV
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:
1 - POSITSIOONI NUMBER
2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST (ELAMU /
ABIHOONE)
4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (ELAMU / ABIHOONE)
5 - HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND
6 - HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL
7 - PLANEERITUD KRUNDI PINDALA
3 5 6
1 2
7 4
KATASTRIÜKSUSE PIIR RANNA VÕI KALDA PIIRANGUVÖÖND RANNA VÕI KALDA EHITUSKEELUVÖÖND RANNA VÕI KALDA VEEKAITSEVÖÖND KRAAV
ÜLEUJUTATAVA ALA PIIR (esinemistõenäosus 1 x 10 aasta jooksul, abs 2.05m)
SÕIDUTEE ROHELISE VÕRGUSTIKU ALA VEETORU
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND KRAAVI VOOLUSUUND HOONE HOONE (ETAK 2026)
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
2.10 2.00
S1
W1W1
BIOPUHASTI SOOVITUSLIK ASUKOHT
IMBVÄLJAKU SOOVITUSLIK ASUKOHT
OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU KUJA ALA, KUHU EI OLE LUBATUD PUURKAEVU RAJADA
Planeeringu
koostaja:
OÜ Ferrysan
Muskaadi 14
Saue linn 76506
Saue vald, Harjumaa
Reg.nr.11203491
MTR reg nr: EEP002230
Tel. +372 5221744
Töö nr: DP 28-25
Detailplaneeringu
koostamise
korraldaja: Häädemeeste Vallavalitsus
Huvitatud
isik: Tveran OÜ
Pargi tee 1
Uulu küla 86502
Häädemeeste vald
Pärnu maakond
e-post:
tel: +372 44 48890
Liivalaia tn 28-61
Tallinn 10118
Harju maakond
e-post:
tel: +372 526 2752
PÄRNU MAAKOND, HÄÄDEMEESTE VALD, VÕISTE ALEVIK
VÕISTE ALEVIKUS MATSI TN 12 KINNISTU
DETAILPLANEERING
Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc
Planeerija: Riiu Efert, MSc
Tallinn 2026
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
2
Detailplaneeringu koosseis
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................ 4 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................ 4 1.2. Planeeritava maa-ala asukoht ................................................................................ 4 1.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 5 1.4. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid ................................................................ 5
2. Detailplaneeringu koostamise ülesanded ....................................................................... 5 2.1. Põhiline planeeringu koostamise eesmärk ............................................................. 5 2.2. Teised planeeringu koostamise eesmärgid ............................................................ 5
3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ..................................................................................... 6 3.1. Planeeritava ala asukoht ........................................................................................ 6 3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ................................. 6 3.3. Maakasutus ja hoonestus ....................................................................................... 6 3.4. Haljastus ja liiklus .................................................................................................. 6 3.5. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 6 3.6. Piirangud planeeritaval alal ................................................................................... 7 3.7. Maakonna planeeringu kohane piirkonna areng .................................................... 7 3.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................................ 7
3.8.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus ......................................... 8 3.9. Alal kehtiv detailplaneering ................................................................................... 8
4. Detailplaneeringuga kavandatav .................................................................................... 8 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................... 8 4.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil ........................................................ 8 4.3. Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine ...................... 9 4.4. Heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine, piirded ............................... 10 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine ........ 10 4.6. Tehnovõrgud ja rajatised ..................................................................................... 11
4.6.1. Veevarustus................................................................................................... 11 4.6.2. Reovee kanalisatsioon .................................................................................. 11 4.6.3. Sidevarustus .................................................................................................. 11 4.6.4. Elektrivarustus .............................................................................................. 12 4.6.5. Välisvalgustus ............................................................................................... 12 4.6.6. Soojusvarustus .............................................................................................. 12 4.6.7. Sademeveed ja vertikaalplaneerimine .......................................................... 13
4.7. Tuleohutuse tagamine .......................................................................................... 13 4.8. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ...................................... 14 4.9. Keskkonnatingimused .......................................................................................... 15
4.9.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu järeldused................. 15 4.9.2. Jäätmekäitluse põhimõtted............................................................................ 16 4.9.3. Roheline võrgustik ........................................................................................ 16 4.9.4. Üleujutusoht .................................................................................................. 17 4.9.5. Põhjavee kaitstus .......................................................................................... 17 4.9.6. Insolatsioon ................................................................................................... 17 4.9.7. Radoon .......................................................................................................... 17 4.9.8. Kliimamuutustega arvestamine .................................................................... 17
4.10. Servituudid ja piirangud .................................................................................... 18
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
3
4.10.1. Servituudid ................................................................................................. 18 4.10.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid ..................................................................... 18 4.10.3. Veekogudega seotud kitsendused ............................................................... 18
5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE ................................................................ 18 5.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............... 18 5.2. Detailplaneeringu elluviimise etapid ................................................................... 19
JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem
Joonis 2. Tugiplaan M 1:500
Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500
ILLUSTRATSIOON
Lisa 1. 3D illustratsioon
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
4
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
1.1. Sissejuhatus
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Häädemeeste Vallavolikogu 05.09.2024. a otsus
nr 25 „Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine“.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Tveran OÜ.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Häädemeeste Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostajad on OÜ Ferrysan arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna
Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja maastikuarhitekt-
planeerija Riiu Efert.
1.2. Planeeritava maa-ala asukoht
Planeeritava ala moodustab Häädemeeste vallas Võiste alevikus asuv Matsi tn 12
katastriüksus (katastritunnus 21401:001:0780).
Planeeringuala suurus on 13745 m².
Juurdepääs planeeringualale on võimalik sellega piirnevalt Matsi tänavalt (katastritunnus
84801:005:0412).
Matsi tn 12 katastriüksuse piir
Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet).
Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused:
Jrk
nr Nimetus
Katastriüksuse
tunnus
Maakasutuse
sihtotstarve Pindala
1 Matsi tänav 84801:005:0412 transpordimaa 100% 4534 m²
2 Matsi tn 10 84801:005:0021 elamumaa 100% 3492 m²
3 Pinda tn 3 84801:005:0089 maatulundusmaa 100% 27581 m²
4 Matsi tn 14 21401:001:0781 maatulundusmaa 100% 3438 m²
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
5
1.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
• Topo-geodeetilise alusplaani koostas Tippgeo OÜ, töö nr 2025TG344,
mõõdistatud 24.10.2025;
• Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Koostaja Maves OÜ, töö nr
23059, 22.06.2023.
1.4. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid
- Planeerimisseadus;
- Ehitusseadustik;
- Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;
- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr. 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
- Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;
- Tuleohutuse seadus;
- Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
- Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord“;
- EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.“;
- EVS 843:2016 „Linnatänavad“;
- Pärnu maakonna planeering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/74);
- Tahkuranna valla üldplaneering (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu
31.05.2012.a määrusega nr 11);
- Häädemeeste valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks
2023-2034 eelnõu (https://haademeestevald.kovtp.ee/uhisveevargi-ja-
kanalisatsiooni-arendamise-kava-eelnou);
- teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad
õigusaktid ja standardid;
- Eesti Geoloogiateenistus. Eesti pinnase radooniriski kaart
(https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34f
e19e04458dc875375e).
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED
2.1. Põhiline planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringuga eesmärk on Matsi tn 12 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe
elamu ja abihoonete püstitamiseks.
Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga kehtestatud minimaalset
krundisuurust, milleks on valgel alal 2 ha.
2.2. Teised planeeringu koostamise eesmärgid
Määrata tehnovõrkude, liikluse, parkimise ja haljastuse lahenduse põhimõtted ning
servituutide vajadus.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
6
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1. Planeeritava ala asukoht
Matsi tn 12 katastriüksus asub Võiste aleviku keskosas, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (Riia
maantee) ning Pärnu lahe vahelisel maa-alal.
3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus
Võiste alevik on Pärnu linna lähikeskus. Tegemist on alaga, mis on Pärnu linna kui
tõmbekeskuse väga tugevas mõjusfääris. Alevikus asuvad Tahkuranna Lasteaed-Algkool,
raamatukogu, toidukauplus, tankla ja sadam.
Planeeringuala asub Võiste aleviku keskosas, tiheasustusega alast mere pool. Pärnu linn
on planeeringualast ligikaudu 20 km kaugusel, mereni on ligikaudu 500 m.
Planeeringualale lähimad bussipeatused on ligikaudu 750 m lääne pool, Riia maantee
ääres (peatus: Võiste).
Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad peamiselt maatulundusmaa ning elamumaa
sihtotstarbega katastriüksused. Põhja ja ida poole jääb hoonestatud tiheasustusega
piirkond, kus ühtset arhitektuurilist lahendust välja kujunenud ei ole. Alal paiknevad
kahekorruselised, viil-, kelp- ja poolkelpkatustega üksikelamud. Katusekalded on
varieeruvad. Katusekateteks on kivi, plekk, eterniit ja bituumenmaterjal. Hoonetele on
ehitatud vintskappe. Välisviimistluses on kasutatud krohvi, puitu, tellist, dekoratiivkivi.
Samuti pole välja kujunenud piirdeaedade ühtset lahendust. Piireteks on kasutatud
erineva kõrguse, värvi ja stiiliga puit- ja võrkaedu, levinud on haljaspiirete kasutamine
(iseseisvalt või kombineeritult puit- ja võrkaedadega).
Rannikuäärne hoonestus järgib pigem rannajoont kui hooneteni viivaid väikseid tänavaid.
Ühtset ehitusjoont välja kujunenud ei ole. Sisemaa pool, kus on tihedam hoonestus,
tekivad tänavajooned.
Planeeringualast mere poole jäävad Luitemaa looduskaitseala karjatatavad rannaniidud.
Tegemist on Rannametsa väärtusliku maastikuga, mida iseloomustavad madalad
rannaalad, luitelised rannavallide ahelikud ja soode massiivid.
Planeeringuala on looduslik rohumaa, kus kasvavad üksikud puude ning põõsaste grupid.
Kinnistule on rajatud kraavide võrgustik, mis suubub planeeringuala lõunapiiril olevasse
suuremasse kogumiskraavi. Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane, kõrguste
vahemik abs. +0,95 m (+0,68 m kraavipõhi) kuni abs. +2,47 m. Maapinna üldine langus
on mere suunas.
3.3. Maakasutus ja hoonestus
Katastriüksuse sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa.
Kinnistu on hoonestamata.
3.4. Haljastus ja liiklus
Planeeringuala on looduslik rohumaa, kus kasvavad üksikud puude ning põõsaste grupid.
Juurdepääs Matsi tn 12 katastriüksusele on võimalik avalikult kasutatavalt Matsi tänavalt
(munitsipaalomand), mis on keskmiselt 3 m laiuse asfaltkattega.
3.5. Tehnovõrgud
Liitumised tehnovõrkudega planeeringualal puuduvad. Kinnistu Matsi tänava poolses
servas kulgeb veetorustik.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
7
3.6. Piirangud planeeritaval alal
Matsi tn 12 kinnistu jääb kogu ulatuses ranna piiranguvööndisse ning osaliselt ranna
ehituskeeluvööndisse.
Kinnistu paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Maa- ja Ruumiameti üleujutuste kaardirakenduse kohaselt jääb planeeritav ala suures
osas kord 10 aasta jooksul toimuva üleujutuse riskipiirkonda (abs 2,05 m). Kord 50 aasta
jooksul toimuva üleujutuse riskiga on hõlmatud kogu planeeringuala (abs 2,56 m).
3.7. Maakonna planeeringu kohane piirkonna areng
Pärnu maakonna planeeringu kohaselt paikneb planeeringuala linnalise asustusega ala
servas, Suur-Pärnu piirkonnas.
Linnalise asustusega alad on nii elamualad, äri- ja tootmisalad kui ka linnasisesed
puhkealad, mis moodustavad kompaktse terviku. Linnalise asustusega ala piirid
täpsustatakse üldplaneeringuga. Maakonnaplaneeringus on need kavandatud
eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks
koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes. Linnalise asustusega ala
nõuab ühtset taristu väljaarendamist.
Suur-Pärnu piirkonna moodustab Pärnu linn ja selle lähiümbrus. Suur-Pärnu on piirkond,
kus linnaline keskkond vaheldub maalise keskkonnaga. Need on alad, mis on Pärnu linna
kui tõmbekeskuse väga tugevas mõjusfääris.
3.8. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Planeeringualal kehtib ühinemiseelse Tahkuranna valla üldplaneering (kehtestatud
Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11). Lähtuvalt üldplaneeringust
asub planeeringuala valgel alal (metsa- või põllumajandusmaa juhtfunktsioonidega ala,
st valdavalt maatulundusmaa, aga ka olemasolev elamumaa hajaasustusviisil), valdavalt
hajaasustusalal (oranž pidevjoon), detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (lilla
narmasjoon), üleujutusohuga alal (hall jäme joon – 1,5m samakõrgusjoon) ning osaliselt
rohevõrgustiku koridoris (roheline ruudustik).
planeeritava ala piir
Joonis 2. Väljavõte Tahkuranna valla üldplaneeringust.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
8
Valgel alal on lubatud rajada hajaasustusviisil elamuid ja nende abihooneid. Minimaalne
lubatud krundi suurus ühepereelamu ehitamiseks on 2 ha. Valgele alale võib rajada ka
ajutisi ehitisi ja väikeehitisi, kui see pole vastuolus muude üldplaneeringu nõuetega
lähtuvalt ehitise kasutamise spetsiifikast.
3.8.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus
Planeeringuga soovitakse muuta üldplaneeringuga kehtestatud minimaalset krundi
suurust ühepereelamu ehitamiseks, milleks on valgel alal 2 ha. Detailplaneeringuga
tehakse ettepanek lubada Matsi tn 12 kinnistu ulatuses ühepereelamu ning abihoonete
ehitamine krundile, mille suurus on 13745 m².
Planeeringu põhieesmärk on Matsi tn 12 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe elamu ja
abihoonete püstitamiseks. Matsi tn 12 kinnistu pindala on 13745 m², seega on
üldplaneeringu muutmine vajalik, et võimaldada detailplaneeringu põhieesmärgi
elluviimist.
Hoonestus planeeritakse krundile väljaspoole ehituskeeluvööndit, rohevõrgustiku ala
ning arvestades üleujutusohust tingitud nõudeid. Planeeringuala külgneb põhja ning ida
poolt üldplaneeringu järgi väikeelamumaa ning väikeelamumaa reservmaaga ning ühtlasi
ka tiheasustusega alaga, mis ulatub ka Matsi tn 12 kinnistu idaserva. Seega ei riku
planeeringuala idaossa elamu ja abihoonete rajamine piirkonnale iseloomulikku
maastikupilti vaid tegemist on elamupiirkonna laiendamisega.
3.9. Alal kehtiv detailplaneering
Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud puuduvad.
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
Detailplaneeringuga kavandatakse Matsi tn 12 kinnistule ehitusõigus ühe elamu ja kahe
abihoone püstitamiseks. Leitakse haljastuse, heakorra, tehnovõrkude, liikluse ja
parkimise korraldamiseks põhimõtteline lahendus.
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Matsi tn 12 katastriüksuse piire ei muudeta.
4.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil
Hoonestusala kavandatakse krundi idaossa, väljaspoole ehituskeeluvööndit, ida ning
lõunapoolsest piiris 5 m sissepoole ning Matsi tänava poolsest piirist 10 m sissepoole.
Tahkuranna üldplaneeringu järgi ei ole lubatud elamute ja nende abihoonete ehitamine
ning maapinna täitmine hoonete ehitamiseks hoonestamata üleujutatavatel ranna-aladel
(allapoole kõrgvee piiri, milleks loetakse 1,5 m samakõrgusjoont). Käesoleva
detailplaneeringuga kavandatav hoonestusala jääb alale, kus olemasolev maapinna
kõrgus on valdavalt kõrgem kui 1,5 m (planeeringuala kagunurgas oleva kraavi servas on
maapind kohati madalam – min abs +1,4 m).
Planeeritav hoonestusala on esitatud joonisel 3 (Põhijoonis tehnovõrkudega). Hooned
peavad paiknema hoonestusalal. Detailplaneeringu joonisel näidatud hoonete asukohad
on soovituslikud, ning need täpsustuvad ehitusprojektide koostamisel.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
9
4.3. Krundi ehitusõiguse ning ehitise ehituslike tingimuste määramine
Tabel 2. Krundi ehitusõigus ja hoonestustingimused.
positsiooni number,
aadress
Pos 1
Matsi tn 12
planeeritav krundi pindala 13745 m²
hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind / täisehitus % 1374 m² / 10%
planeeritav katastriüksuse
sihtotstarve, % elamumaa (E) 100%
planeeritav krundi kasutamise
sihtotstarve, % üksikelamu maa (EP) 100%
üldplaneeringu juhtotstarve juhtotstarbeta (valge ala)
hoonete lubatud maksimaalne
kõrgus arvestatuna olemasolevast
maapinnast
elamu 8,5 m
abihoone 5,0 m
hoonete lubatud maksimaalne
maapealne korruselisus
elamu 2 korrust
abihoone 1 korrus
hoonete lubatud maksimaalne
maa-alune korruselisus -1
hoonete suurim lubatud arv
krundil
3
(1 elamu + 2 abihoonet)
lubatud väikseim tuleohutusklass TP-3
katusekalle 15° kuni 45°
Piirangud
- ranna ehituskeeluvöönd;
- ranna piiranguvöönd;
- nõrgalt kaitstud põhjavesi;
- üleujutuse riskiga ala
Krundile on lubatud püstitada alla 20 m² suuruse ehitisealuse pindalaga ning kuni 5 m
kõrguseid väikeehitisi nagu näiteks aiamaja või katusealune. Neid võib rajada suurima
lubatud ehitisealuse pinna mahus ning lisaks hoonete suurimale lubatud arvule. Sellised
väikeehitised peavad paiknema planeeritud hoonestuala piirides.
Ehitisealuse pinna alla ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega varikatuseta terrasse ning
välistreppe. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka
väljaspoole hoonestusala. Teid ja platse ei tohi ehitada ranna ehituskeeluvööndisse.
Lähtuvalt Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punktist 8 ei laiene ehituskeeld kehtestatud
detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.
Arhitektuursed üldnõuded:
▪ Kõigi hoonete puhul tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus
konkreetsesse kohta. Selleks on vaja hoonete või rajatiste püstitamisel, laiendamisel,
rekonstrueerimisel olemasoleva hoonestuse läheduses ja looduslikele aladele uute
hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustavadest ja asukoha
looduslikust eripärast.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
10
▪ Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel on soovitatav eelistada naturaalseid
materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk). Tuleb vältida
naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms).
▪ Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või
elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone.
▪ Kõrvuti rajatavate majade puhul on soovitatav vältida suuri värvitoonide vahesid.
▪ Kõrvuti rajatavate majade puhul on soovitatav vältida väga väikeseid katusekalde
erinevusi või suurt katusekallete vahelduvust.
▪ Palkmajadel on soovitatav akende toon valida haakuv hoone tooniga.
▪ Vältimaks majanduslikku kahju üleujutusriskiga alal, võib rajatava eluhoone esimese
korruse madalaim kõrgus olla 2,85 m abs. Hoonetel ei tohi elektripaigaldused olla
alla 3,0 m abs. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone
konstruktsioonid rajada veekindlatena.
▪ Üleujutusriskist tulenevalt arvestada kõrgema sokli rajamise vajaduse ning vajadusel
teiste meetmete rakendamisega.
4.4. Heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine, piirded
Planeeringalal kehtib Tahkuranna Vallavolikogu 27.10.2011. aasta määrus nr 18
„Tahkuranna valla heakorraeeskiri“, mis sätestab avalike kohtade, kinnistute, kruntide,
hoonete, rajatiste ja hoovide korrashoiu ning keskkonnaohutuse nõuded. Eeskiri on
kohustuslik täitmiseks kõigile isikutele, kes viibivad ja/või tegutsevad Tahkuranna valla
territooriumil.
Olemasolevat kõrghaljastust tuleks võimalusel maksimaalselt säilitada või kõrghaljastus
asendada. Soovitatav on kasutada vabakujulist ja mitmerindelist haljastust. Uushaljastuse
rajamisel arvestada taimede sobivust alale ning eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike.
Haljastuse lahendus ning planeeringuala heakorrastus täpsustatakse ehitusprojekti(de)ga.
Vajadusel koostada eraldi haljastusprojekt.
Piirdeaia võib rajada hoonestatava ala ümber, teekatte servast minimaalselt 2 m
kaugusele. Piirdeaia kõrgus kuni 1,5 m. Piirdeid ei tohi rajada ranna
ehituskeeluvööndisse. Soovituslikult peaks puitmajadel olema puitmaterjalist piirdeaiad,
kivimajadele võib rajada nii puitmaterjalist, metallist kui ka kivist piirdeid või neid
omavahel kombineerida. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema
vähemalt 4 m laiune.
4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine
Juurdepääs planeeringualale kavandatakse Matsi tänavalt. Matsi tänav on tupiktänav, kus
puudub standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ kohane päästeteenistuse ja
hooldeliikluse sõiduki ümberpööramise võimalus. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek
tänava lõppu, osaliselt Matsi tn 12 kinnistule rajada ümberpööramisplats.
Ümberpööramisplats määratakse avalikku kasutusse. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 10
järgi ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga ehituskeeluvööndisse
kavandatud avalikult kasutatavale teele.
Vastavalt EVS 843:2016 standardile nähakse elamumaa krundile ette kolm
parkimiskohta. Parkimine lahendatakse omal krundil.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
11
4.6. Tehnovõrgud ja rajatised
Detailplaneeringus esitatakse põhimõtteline tehnovõrkude lahendus. Tehnovõrkude
vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide
koostamise käigus.
4.6.1. Veevarustus
Matsi tn 12 põhjaservas paikneb ühisveevärgi veetorustik.
Planeeringuala orienteeruv veevajadus on ~0,5 m3/d.
Veevarustuse lahendus on koostatud lähtuvat AS Häädemeeste VK poolt 08.12.2025
väljastatud tehnilistest tingimustest.
Kinnistu veetrass tuleb ühendada kinnistu piiril ja Matsi tn ääres paikneva
sulgarmatuuriga (6452064.5; 527926,27).
Torustike rajamissügavus on minimaalselt 1,50 m maapinnast toru peale. Torustike
materjalina võib kasutada polüetüleentorusid (PE), mis vastavad standardile EN12201
või ISO4427. Torude surveklass peab olema veetorudel minimaalselt PN10. Toru SDR
peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt
keevismuhvi) puhul, selle saavutamiseks tuleb vajadusel kasutada suurema surveklassiga
torusid.
Väiksemate toruläbimõõtude puhul käänakud (pöördenurk alla 15°) tekitatakse torustikku
sujuvalt painutades, kusjuures minimaalne pöörderaadius R=50 x De.
PE torude omavaheliseks ühendamiseks võib kasutada ainult põkk-keevitust või
elektrikeevis muhve.
Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30-40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint
vastava kommunikatsiooni nimega (veetorustikel sinine hoiatuslint tekstiga VESI).
Survetorustike lahtise kaevikuga paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha
määramiseks 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud
peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval sulgemisarmatuuri kapede alla.
Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule märkelinti ei paigaldata. Puurimisel
kasutada 4 mm² ristlõikega isoleeritud terasest trossi.
4.6.2. Reovee kanalisatsioon
Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon.
Planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ~0,5 m³/d.
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Krundile paigaldatakse tühjendatav
kogumismahuti või rajatakse biopuhasti ja imbväljak.
Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal
ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist
(VeeS § 127 lg 1). Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et biopuhasti kuja on 5 m ning
imbväljaku kuja 10 m. Kanalisatsiooniehitise (välja arvatud torustik) kujas ei tohi
paikneda elamu ning salv- ja puurkaev (VeeS § 134 lg 1).
Kogumismahuti või omapuhasti ja imbväljaku täpne asukoht määratakse
projekteerimisetapis.
4.6.3. Sidevarustus
Sidevarustuse lahendus on koostatud lähtuvat Enefit AS-i poolt 12.11.2025 väljastatud
tehnilistest tingimustest nr TT-E-20251112-134.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
12
Olemasoleva sidevõrguga liitumispunktiks on Enefit AS sidevõrk õhuliinil,
projektikoodiga VT1101. Teostada mastil väljavõte multitorust konfiguratsiooniga
12x5/3,5+1x12/10. Masti koordinaadid X: 528024.8984375 Y: 6452068.19921875.
Enefiti sidetrassist teostatava väljavõtte asukohast rajada uus maasisene 4x7/3,5 multitoru
uue planeeritava liitumispunktini. Väljavõtte teostamise järel, teostada uus toruühendus,
ühendades olemasoleva multitoru nr 7 ja uue multitoru nr 1 toru omavahel. Uute
liitumispunkti puhutakse toide olemasolevast vahejaotuskapist C1101a-DP3. Täpsem
tehnorajatise paiknemine pannakse paika liitumislepinguga.
Sidevõrk planeerida ja projekteerida elektrivõrguga samasse trassi, side liitumispunktid
planeerida ja projekteerida elektrivõrgu liitumispunktide kõrvale. Sidevõrgu
planeerimisel juhinduda Side planeerimise põhimõtetest, mis on leitavad aadressilt
https://public-docs.energia.ee/partnerile/side-planeerimise-pohimotted.pdf.
Projekteeritud tehnovõrgule on ette nähtud servituudialad. Võimalusel rajada planeeritav
side -ja elektrivõrk ühisesse kasutusalasse.
Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://public-
docs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-
materjalid.pdf
Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Liitumislepingu
sõlmimiseks pöörduda Enefit AS poole meiliaadressil [email protected]. Pärast
liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist teostab Enefit AS projekteerimis- ja
ehitustööd.
Kliendi soovil võib operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid
korraldada liituja ise. Selleks tuleb Enefit AS-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus
aadressile [email protected].
Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku Enefit AS.
4.6.4. Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahendus on koostatud lähtuvat Elektrilevi OÜ poolt 14.11.2025
väljastatud tehnilistest tingimustest nr 506670.
Planeeringuala elektrivarustus nähakse ette alajaama AJ15145:(K-Nõmme) baasil.
Elektriühenduse saamiseks teostatakse väljavõte Matsi ning Savi tänavate ristmiku ääres
paikneval mastil olevast õhuliinist. Kinnistu piirile paigaldatakse liitumiskilp
(soovitatavalt mitmekohalisena) ning jaotuskilp. Liitumiskilp ja jaotuskilp paigaldada
ligipääsetavasse asukohta eelistatult kinnistu piirile juurdepääsutee lähedusse.
Elektrilevi tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.
Detailplaneeringu kohaste võrguühenduste loomiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja maksta liitumistasu.
4.6.5. Välisvalgustus
Koos hoonete projekteerimisega tuleb lahendada ka krundisisene valgustus. Krundisisese
valgustuse rajamine on oluline ala turvalisuse suurendamiseks.
4.6.6. Soojusvarustus
Planeeringuala soojusvarustus lahendatakse kasutades lokaalseid lahendusi.
Soojusvarustuse täpne lahendus ja lokaalse kütte liik täpsustatakse hoone(te)
projekteerimise käigus. Variantideks on elektri-, vedel, maa- või tahkeküte.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
13
Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja
päikesepaneele. Päikesepaneelide kasutamisel tuleb need integreerida hoonete
arhitektuursesse lahendusse.
4.6.7. Sademeveed ja vertikaalplaneerimine
Piirkonnas sademevee kanalisatsioon puudub. Vihmaveed tuleb ära juhtida peamiselt
olemasolevate kraavide baasil. Sade- ja drenaaživee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole
lubatud.
Matsi tn 12 kinnistule on rajatud kraavide võrgustik, mis suubub planeeringuala
lõunapiiril olevasse suuremasse kogumiskraavi. Matsi tänava alt läheb läbi truup, mis
toob sademevett Matsi tn 13 katastriüksuselt. Planeeringualal olev kraavide võrgustik
säilitatakse ning nende ümberehitus ei ole vajalik. Krundile hoonete projekteerimisel
tuleb arvestada olemasolevate kraavide paiknemisega.
Kinnistu sademevesi käidelda planeeringuala piires: hajutada haljasalale, võimalusel
immutada, rakendada taaskasutust või juhtida krundil olevatesse kraavidesse. Suublasse
(sh pinnasesse) juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019
määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-
ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“. Sademevee minimeerimise osa peab vastama
veeseaduse § 129 lõigetes 1 – 3 toodud põhimõtetele.
Võttes arvesse KSH eelhinnangu järeldustes seatud tingimusi, peab rajatava eluhoone
esimese korruse madalaim kõrgus olema minimaalselt 2,85 m abs. Maapinna kõrgus
hoonete ümbruses peab olema vähemalt 2,10 m abs. Juurdepääsuteed on soovitatav
projekteerida kõrgusmärgiga vähemalt +2,10 m abs teepinna peale.
Krundi pinna tõstmine ei ole lubatud naaberkinnistule lähemal kui 5 m (v.a
juurdepääsutee osas). Krundi pinda on lubatud tõsta ainult kavandatavate hoonete
ning platside lähiümbruses. Lähtuvalt Tahkuranna üldplaneeringust võib krundi pinna
kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, toimuda valla
kirjaliku kooskõlastuse alusel.
Teede, mullete ja hoonete vundamentide projekteerimisel arvestada üleujutusel tekkiva
veevoolu võimaliku erosiooniohtu. Projekteerimisel jälgida, et üleujutuse taandumisel ei
jääks taanduv vesi kõrgenduste taha kinni, tekitades sellega täiendavat erosiooniohtu. Vee
kahjuliku toime vältimiseks ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada
üleujutust ning maa sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust (VeeS §117 lg 1 p 1 ja 4).
Maaomanik, maavaldaja või veekasutaja peab võtma meetmed, millega vähendada või
vältida tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale (VeeS §117
lg 2). Üleujutusega kaasneva kahju ja muude kahjulike tagajärgede vältimiseks on
olulises riskipiirkonnas keelatud tulvavee omavoliline ümbersuunamine ja tõkestamine
(VeeS § 117 lg 3).
Detailplaneeringus esitatud vertikaalplaneerimise lahendus on põhimõtteline. Täpsem
vertikaalplaneerimine koostatakse hoonete ehitusprojektide mahus.
4.7. Tuleohutuse tagamine
Hoonete minimaalseks tuleohutusklassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid
täpsustatakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a
määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad
olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
14
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut
teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku
piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja nõuet ei ole, kui hooned
paiknevad ühel kinnistul ja on samast tuleohutusklassist ja TP3 hoonete kogupindala on
≤ 400 m² või TP2 või TP1 hoonete kogupindala on ≤ 800 m².
Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga.
Planeeringualale lähim olemasolev veevõtukoht (vid 4075) asub planeeringualast ca 700
meetrit ida pool, Riia mnt 7a kinnistul (toidukauplus).
Lähtuvalt eelpool nimetatud siseministri määruse nr 10 paragrahv 6 lõikest 51 võib ehitise
veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on
vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 ruutmeetrit;
2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud
hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit;
3) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud
hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt
tõendatud;
4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli
ruutmeetri kohta.
Vastavalt tuleohutuse seaduse § 23 lg 21 punktile 1 ei ole üksikelamu puhul veevõtukoha
rajamine kohustuslik, kui ehitises on tulekahju avastamine ja selle kustutamine tagatud
muu tehnilise lahendusega (nt. sprinklersüsteem). Täpne tehniline lahendus antakse
hoone ehitusprojektis. Vastavalt siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 § 6 lõikele 52 võib
esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone
veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.
Alternatiivina võib alale paigaldada minimaalselt 30 m³ mahutavusega tulekustutusvee
mahuti. Veevõtukoht (hüdrant) peab paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et
tagada päästetehnika ohutus. Hüdrant ei tohi olla teeservast kaugemal kui 2,5 meetrit.
Detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on näidatud mahuti ning
kuivhüdrandi võimalik asukoht. Mahuti ning veevõtukoha täpne paiknemine
lahendatakse ehitusprojektiga.
Planeeringualale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende
ümberpööramise võimalused. Juurdesõidutee laius peab olema vähemalt 3,5 meetrit ning
kannatama päästetehnika raskust. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul
olema vähemalt 4 m laiune.
4.8. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.
Kuritegevuse riske vähendavad:
- elav keskkond;
- selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine;
- ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui
ka õuealal;
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
15
- õueala valgustatus;
- lukustatud sisenemisruumid;
- tugevad ukse- ja aknaraamid;
- võimalusel paigaldada alarmseade.
4.9. Keskkonnatingimused
Planeeritaval alal ei ole kaitstavaid loodusobjekte ning planeeringuga ei kavandata olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh
vee, pinnase, õhu saastamist. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja
detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. Puudub vajadus
keskkonnaloa taotlemiseks.
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju loodusvaradele, sh mullale, pinnasele ega
kaasne olulisel määral loodusvarade kasutamist. Kavandatava tegevusega ei muudeta
oluliselt piirkonna veerežiimi.
Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu kavandatava
tegevuse elluviimisel rohkem, kui tavapärase ehitustegevuse ajal ja hoonete eluajal.
Ehitusaegsete mõjude ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade
esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse
detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide nõudeid. Ehitustöödel kasutatavad
ehitusmasinad peavad olema tehniliselt korras ja nõuetekohaselt hooldatud. Tööde
teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja
likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse.
4.9.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu järeldused
Leevendamaks üleujutuste mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale ning ümbritsevale
keskkonnale, peab rajatava eluhoone esimese korruse madalaim kõrgus olema 2,85 m
abs. Maapinna kõrgus hoonete ümbruses peab olema vähemalt 2,10 m abs, hoonete
ümbrusega samal kõrgusel peab olema ka ühendustee. Kehtiva Tahkuranna
üldplaneeringu järgi tuleb lähtuda põhimõttest, et hoonetel ei ole elektripaigaldused alla
3,0 m abs ning alla 3,0 m abs paiknevad hoone konstruktsioonid tuleb rajada
veekindlatena.
Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb veeinseneri poolt kindlaks teha lähipiirkonna
sademeveevõrgustik (kuidas vesi liigub ja mis on võimalikud vooluhulgad). Kogutud
andmeid arvesse võttes koostada vertikaalplaneering, milles arvestada naaberalade
sademevee ärajuhtimisega selliselt, et planeeringuala ei mõjutaks kõrvalalade sademevee
ära juhtimist või kui see pole võimalik, siis annaks lahenduse naaberalade sademevee
ärajuhtimiseks. Viimasel juhul tuleb kavandatava tegevuse elluviimisel rajada ka
naaberalade sademevee ärajuhtimise lahendus.
Kavandatava tegevusega kaasneva müra ja vibratsiooni ei saa pidada oluliseks.
Planeeritav ala ei kattu ühegi Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala, looduskaitseala ega
kaitstavate liikide elu- või kasvukohtadega. Küll aga jäävad eelnimetatud kaitsealad ja
kaitseväärtused vahetult planeeringuala kõrvale.
Pole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus omaks olulist mõju Natura 2000 võrgustikku
kuuluvale Luitemaa loodusalale ning selle kaitse-eesmärkidele, sest kavandatava
tegevuse käigus ei nähta ette tegevusi loodusalal või selle kaitse-eesmärgina määratletud
lähima kaitselause taime emaputk kasvukohas ega kaitse-eesmärkidena toodud
elupaikadel rannaniidud (1630*) ega rannikulõukad (*1150).
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
16
Kavandatava tegevusega pole ette näha selliseid mõjusid, mis muudaksid elupaikade ja
kasvukoha seisundit. Seetõttu pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks
mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Luitemaa loodusalale ega selle kaitse-
eesmärkidele. Samuti puudub mõju planeeritavast alast 280 m kaugusele jääva ahtalehise
ängelheina kasvukohale.
Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Luitemaa linnualale saab
esineda vaid läbi häiringute kaitse-eesmärkideks olevate lindude pesitsusperioodil või
läbi mõjude nende elupaikadele. Kavandatav tegevus ei leia aset kaitse-eesmärgiks
olevate linnuliikide elupaikadel ning kavandatava tegevusega ei kaasne selliseid
häiringuid, mis mõjutaks elupaikade seisundit. Ehitusaegse müra ja vibratsiooni mõju
välistamiseks kaitsealustele lindudele ning ka laiemalt teistele linnuliikidele tuleb vältida
tööde tegemist (sh maapinna ettevalmistamist) lindude pesitsusperioodil pesitsusrahu ajal
15. aprillist kuni (vähemalt) 30. juunini.
Natura eelhindamise läbiviimine pole vajalik.
Kui detailplaneeringu koostamisel ja hoonete projekteerimisel ning ehitamisel
arvestatakse käesolevas eelhinnangus toodud tingimustega, ei ole detailplaneeringu
elluviimisel olulist negatiivset mõju ette näha. Detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine ei ole vajalik.
4.9.2. Jäätmekäitluse põhimõtted
Jäätmete sorteeritud kogumine kinnistutel peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses
sätestatud nõuetele. Jäätmemajandus Häädemeeste vallas on reguleeritud Häädemeeste
valla jäätmehoolduseeskirjaga (Häädemeeste Vallavolikogu 21.12.2022 määrus nr 20).
Kõigil maavaldajatel tuleb tagada nende territooriumil tekkivate jäätmete kogumine
prügikastidesse või konteineritesse ning sõlmida nende äraveo leping vastavalt kehtivale
korrale. Kogumiskonteinerid paigutada planeeritavale alale. Jäätmed tuleb sortida
tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult
suures ulatuses. Jäätmed koguda eraldi mahutitesse, mis paiknevad soovituslikult
juurdepääsutee läheduses. Konteinerite või prügimaja täpne asukoht esitatakse
ehitusprojektis. Jäätmekonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendeni tuleb hoida
korras. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks
mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete
kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja
kõrvaldamist. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu
spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.
Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele
ehitusjäätmete konteiner. Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha
nende äravedu, kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks
vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete
valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide
kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste
rakendamine jäätmete taaskasutamiseks.
4.9.3. Roheline võrgustik
Planeeringuala edelanurka jääb üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku koridor.
Hoonestusala rohevõrgustiku alale ei kavandata. Kavandatav tegevus ei oma olulist mõju
rohevõrgustiku toimimisele.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
17
4.9.4. Üleujutusoht
Planeeritav ala jääb suures ulatuses kord 10 aasta jooksul toimuva üleujutuse
riskipiirkonda (abs 2,05 m). Kord 50 aasta jooksul toimuva üleujutuse riskiga on
hõlmatud kogu planeeringuala (abs 2,56 m).
Lähtuvalt KSH eelhinnangust võib kavandatava tegevusega kaasneda mõju
veekeskkonnale juhul, kui piirkonnas kaasnevad üleujutused. Maandamaks üleujutustest
tulenevat riski pinna- ja põhjavee kvaliteedile, tuleb rajada hoonete vee- ja
kanalisatsioonivarustus selliselt, et oleks takistatud üleujutusvee sattumine vee- ja
kanalisatsioonisüsteemidesse.
Olulise mõju vältimiseks tuleb järgida käesolevas detailplaneeringus, Tahkuranna
üldplaneeringus ning koostatava Häädemeeste üldplaneeringu raames tehtud töös
„Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi
täpsustamise uuring“ ja toodud tingimusi ja meetmeid (vt käesoleva seletuskirja p. 4.3 ja
4.6.7).
4.9.5. Põhjavee kaitstus
Maa- ja Ruumiameti 1:400 000 geoloogilise baaskaardi andmetel on planeeringualal
põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.
Seega tuleb rakendada põhjavee kaitse meetmeid.
4.9.6. Insolatsioon
Insolatsiooni nõuete täitmise osas tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS-EN
17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Kuna detailplaneeringuga määratakse
ehitusõigus, hoonestusalad ning soovituslikud hoonete asukohad, siis
insolatsiooniarvutused tehakse vajadusel koos hoonete ehitusprojektidega.
Lähim olemasolev elamu naaberkatastriüksustel asub planeeringualast ligikaudu 29 m
kaugusel.
4.9.7. Radoon
Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel
(2023. aasta seisuga) paikneb planeeringuala keskmise või madala radooniriskiga alal.
See tähendab, et alal on madala looduskiirgusega pinnased ja kõrge radooni tase majade
siseõhus esineb harva.
Kuna pinnase radoonisisaldus võib varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant, on
soovituslik teostada kontrollmõõtmine ning hoonete projekteerimisel arvestada Eesti
Standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ esitatud nõuete ja soovitustega.
4.9.8. Kliimamuutustega arvestamine
Detailplaneeringu realiseerimisel on oluline arvestada võimalike kliimamuutustega.
„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ kohaselt prognoositakse
Eestis 21. sajandi jooksul võimalike muutustena peamiselt temperatuuritõusu, sademete
hulga suurenemist, merepinna tõusu ning tormide sagenemist.
Temperatuuritõusuga kaasneva mõju leevendamiseks tuleb olemasolevat kõrghaljastust
täiendada. Hoonete ehitusprojektides käsitleda haljastuse lahendust. Hooned tuleb
projekteerida energiatõhusa kütte ja jahutusega ning tagada inimestele mugav sisekliima.
Sademete hulga suurenemise tõttu on oluline sademevee kiire ära juhtumine või selle
kogumine ja pinnasesse immutamine. Sademevesi tuleb käidelda võimalikult suures
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
18
mahus krundisiseselt. Kõvakattega ala osakaal planeeringualal ei ületada haljastatava ala
osakaalu. Vältida tuleb monotoonsete kõvakattega pindade kavandamist. Parkimisalade
katmisel eelistada betoonkivi, sõelmeid, killustikku, murukivi jms. Sademevee
lahenduste projekteerimisel (sh dimensioneerimisel) tuleb arvestada muutuvate
kliimaoludega.
Planeeringualale hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada üleujutuse
ohuga (vt käesoleva seletuskirja p. 4.3, 4.6.7 ja 4.9.4).
Tormide sagenemise tõttu tuleb tähelepanu pöörata taristu ja ehitiste vastupidavusele.
Uued hooned tuleb ehitada ehitustehniliselt õigesti ning kasutada kvaliteetseid
ehitusmaterjale.
4.10. Servituudid ja piirangud
4.10.1. Servituudid
Osaliselt Matsi tn 12 kinnistule rajatav tupiktee (Matsi tänav) ümberpööramisplats
määratakse avalikult kasutatavaks tee osaks.
4.10.2. Tehnovõrkude kaitsevööndid
Tegevuse piirangud tehnovõrkude kaitsevööndis on reguleeritud vastavalt
ehitusseadustikule ning majandus-ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73
„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded“. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndid on
määratud kliimaministri 12.09.2023 määrusega nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevööndi ulatus“.
4.10.3. Veekogudega seotud kitsendused
Kogu planeeringuala paikneb Läänemere ranna piiranguvööndis. Ranna
ehituskeeluvöönd ulatub krundi lääneossa. Tegevuse piirangud ranna kasutamise
kitsendusega aladel on reguleeritud looduskaitseseadusega ning veeseadusega.
Planeeringualal kavandatavad tegevused ei lähe vastuollu kalda piiranguvööndi
eesmärkidega. Ehituskeeluvööndisse ehitisi ei planeerita.
5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE
5.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on peamiselt seotud
krundiomaniku finantsiliste võimalustega planeeringulahendus ellu viia.
Planeeringulahenduse elluviimisel lisandub piirkonda korrastatud ja asustatud elamumaa
krunt, mis tõstab ala turvalisust, atraktiivsust ja seeläbi avaldab positiivset mõju ka
lähiümbruse kinnisvara väärtusele. Planeeringulahendus on maakasutuslikult mõistlik,
kuna on võimalik ära kasutada olemasolevat infrastruktuuri (teed ja tehnovõrgud).
Detailplaneeringu lahenduse elluviimisel avalduda võiv sotsiaalne mõju on minimaalne.
Planeeringuala naabruses paiknevad valdavalt elamumaad ning elamutega
maatulundusmaad. Ühe üksikelamu ning kahe abihoone rajamine planeeringualale ei
muuda piirkonnale iseloomulikku maastikupilti oluliselt. Tegemist on elamupiirkonna
laiendamisega. Planeeringulahenduse realiseerimine ei mõjuta olulisi olemasolevate
hoonete või teedelt avanevate kaugvaadete koridore.
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Töö nr 28-25, 10.12.2025
OÜ Ferrysan
19
Detailplaneeringu lahenduse elluviimisel avalduda võiv kultuuriline mõju puudub.
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad miljööväärtuslikud alad ning
kulutuurimälestised. Planeeringuala läheduses paikneb Rannametsa väärtuslik maastik,
mis haarab peamiselt Luitemaa looduskaitseala, mida planeeringulahenduse elluviimine
ei mõjuta.
Planeeringulahenduse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju
looduskeskkonnale. Planeeringualale ei ulatu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid,
looduskaitseala ega kaitstavate liikide elu- või kasvukohti, kuid need paiknevad ala
vahetus läheduses. Planeeringulahendusega ei nähta ette tegevusi, mis mõjutaksid
eelnimetatud kaitsealade ja kaitseväärtuste kaitse-eesmärke. Detailplaneeringuga
kavandatav hoonestusala jääb rohevõrgustiku aladest väljapoole ning
planeeringulahenduse elluviimine ei mõjuta rohevõrgustiku toimimist. Hoonestusala on
planeeritud väljapoole ranna ehituskeeluvööndit. Planeeringualal kavandatavad
tegevused ei lähe vastuollu ranna piiranguvööndi eesmärkidega. Lahenduse koostamisel
on arvesse võetud piirkonna üleujutuse riski.
5.2. Detailplaneeringu elluviimise etapid
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele
ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Tegevuskava:
▪ tehnovõrkude, rajatiste ja teede projekteerimiseks tehniliste tingimuste väljastamine
ja nende projekteerimise alustamine koos vajadusel kaasnevate lisauuringute
teostamisega;
▪ hoonete projekteerimine;
▪ ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks;
▪ hoonete ehituslubade väljastamine;
▪ tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamine;
▪ hoonete ehitus;
▪ tehnovõrkude, rajatiste ja teede kasutuslubade väljastamine;
▪ hoonete kasutuslubade väljastamine (kasutusloa väljastamise eelduseks on kinnistu
piires olevate võrkude ja teede väljaehitamine).
Krundi ehitusõigus ning haljastus realiseeritakse krundi omaniku poolt.
Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös.
Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused.
Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud
detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.
TINGMÄRGID PLANEERITAV ALA
Märkused: 1) Aluskaart: Eesti põhikaart (Maa- ja Ruumiamet 2025)
N
S
W E
SITUATSIOONISKEEM
10.12.2025 a. 1DP 28-25
Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Võiste alevik
1:10 000
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
3
Tveran OÜ
2.89
2.80 2.10
2.36
2.80 2.82
2.84 2.79
2.77 2.70
2.47
2.64 2.64 2.60
2.33
1.97
2.37 2.41
2.42
2.34 2.31 2.25
1.94
2.19
2.23
2.22
2.12 2.122.08
1.88 1.95 1.94
1.79 1.17
1.51
1.90
1.93
1. 24
1.33
1.37
1.46
1.57
1.72
1.80
1.85
1.57
1.25
1.07
1.17
1.48
1.51
1.34
1.56
1.67
1. 76
1.85
1.95
2.02
1.85
1.90
1.83
1.72
1.76
1.86
2.02
1.91 2.02
1.77
1.62
1.68
kr
pinn A
ke ld
er
X=6452100
Y =
5 2
7 7
5 0
Y =
5 2
7 7
5 0
MATSI TN
MATSI TN
A
A
kraav
kr aa
v
kr aa
v
kraav
kr aa
v
kr aa
v
kr aa
v
kr aa
v
kraav
kraav
kraav
kr aa
v
kra av
kr aa
v
kr aa
v
kr aa
v
H kõ
rv al
h.
H kõ
rv al
h.
orient.
o ri e n t.
orient.
orient.
or ie
nt .
kraav
kraav
mk
1.41-1.36 2.12 300pl
1.75 1.38-1.36160pl
2.24 0.78
1.15 1.07
0.69 1.08
0. 84
1.16
0. 95
1. 010.
68
1.1 1
0. 751. 05
1. 210.
92 1.
22
1.41
0.80
1.17
1.34 0.87
1.48 1.460.
981.3 1
0.92 1.47
1.5 11. 001. 45
1. 621.2
1
1. 55
1. 641. 211. 53
1. 751.
56 1.
36
1. 781. 95
1. 841. 201. 96
1. 941. 191. 94
1. 731. 211. 84
1. 09
1. 621. 49
1.53 0.88 1.41
1.32 0.88
1.45
1.40 0.95
1.51 1.23 1.00
1.58 1.61
1.20 1.63 1.
481.1 51. 49
1.6 8
1.0 0
1.5 6
1.5 0
1.0 9
1.4 4
1.4 8
0.90
1.40
1.66 1.27
1.56
1. 561.
351. 64
1.53 1.65
1.04 1.72
1.77 1.29
1.72
1.6 1
1. 201. 62
1. 751.1
4 1.7
1
1. 701.
20
1. 78
1. 68
1. 70
1. 30
1. 711.
63
1. 84
1. 721. 54
2. 15
1. 89
2. 17
2. 05
1. 97
2. 28
1. 941.
431. 92
1. 751.67
1.68
1.6 1
1.64
1.53
1.55
1.80
2. 071. 89
1. 731. 61
1. 55
1. 72
1. 73
2.0 9
1. 98
1.91
1. 91
2.32 2.09
2.00
1.95 1.91
2.03
2.24
5. 425. 46
2. 93
3. 00
2.482.31
2.20
1.93 1.94
1.87 1.86
1.54 1.26
1.58
1.66
1.70
1.67 1.38
1.93
1.82
1.77
1. 771.
77
1.37
2.93
1.80
1.87
1.47
1. 50
1. 00
2.50
2.002.00
2.00
2.00
2.00
1.50
1.50
1.50
1.50
1.50
1.50
2.00
1.50
1. 50
2.00
Matsi tn 12 21401:001:0780
maatulundusmaa 100% 13745 m²
Matsi tn 11 84801:005:0223
maatulundusmaa 100% 6871 m²
Matsi tn 13 84801:005:0232 elamumaa 100%
9854 m²
Matsi tn 10 84801:005:0021 elamumaa 100%
3492 m²
Pinda tn 3 84801:005:0089
maatulundusmaa 100% 27581 m²
Matsi tn 14 21401:001:0781
maatulundusmaa 100% 3438 m²
Matsi tänav 84801:005:0412
transpordimaa 100% 4534 m²
10,0
5, 0
TUGIPLAAN
10.12.2025 a. 2DP 28-25
Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Võiste alevik
1:500
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering
Janika Jürgenson Arhitekt
Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
DP
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija
3
Tveran OÜ
N
S
W E
KATASTRIÜKSUSE PIIR RANNA VÕI KALDA PIIRANGUVÖÖND RANNA VÕI KALDA EHITUSKEELUVÖÖND RANNA VÕI KALDA VEEKAITSEVÖÖND KRAAV
ÜLEUJUTATAVA ALA PIIR (esinemistõenäosus 1 x 10 aasta jooksul, abs 2.05m)
SÕIDUTEE ROHELISE VÕRGUSTIKU ALA VEETORU
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 0,5 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Kitsenduste andmed: ETAK 2025 4) Topo-geodeetilise alusplaani koostas Tippgeo OÜ, töö nr 2025TG344, mõõdistatud 24.10.2025. 5) Koordinaadid L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Piirangud: 1) ranna piiranguvöönd; 2) ranna ehituskeeluvöönd; 3) üleujutatav ala; 4) rohelise võrgustiku ala.PLANEERITAVA ALA PIIR
PLANEERITAV
HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS
___________________________________________________________________________________
Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank
Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004
Uulu küla 86502 E-post [email protected] Swedbank
Pärnumaa haademeeste.ee EE672200001120086893
Vastavalt nimekirjale 17.02.2026 nr 6-1/31-9
Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek
Häädemeeste Vallavolikogu algatas 05.09.2024 otsusega nr 25 Häädemeeste vallas Võiste
alevikus Matsi tn 12 kinnistu (katastritunnus 21401:001:0780) detailplaneeringu. Planeeringuala
suurus on 13745 m2. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat üldplaneeringut minimaalse
krundisuuruse osas. Kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu kohaselt on määratud Matsi tn 12
kinnistule valge ala, kus on lubatud minimaalseks elamukrundi suuruseks 2 ha. Planeeringuga
kavandatakse kinnistule elamu ja seda teenindavad abihooned. Detailplaneeringu algatamisel ei
ole ette näha täiendavate uuringute vajadust.
Häädemeeste Vallavalitsus korraldab Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu
avaliku väljapaneku ajavahemikul 06.03.-09.04.2026. Detailplaneeringu materjalidega on
võimalik tutvuda Häädemeeste valla kodulehel https://haademeeste.ee/detailplaneeringud või
Häädemeeste Vallavalitsuse ruumides Pargi tee 1, Uulu küla. Ettepanekud ja vastuväited palume
esitada hiljemalt 09.04.2026 kirjalikult e-postile [email protected].
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ain Järvesaar
vallavanem
Lisad: 1. Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneering.
Marie Reinson
planeerimisnõunik
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Võiste alevikus Matsi tn 12 kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine | 13.09.2024 | 3 | 7.2-3.4/5926 | Sissetulev kiri | paa | Häädemeeste Vallavalitsus |
| Arvamuse küsimine | 17.10.2023 | 335 | 7.2-3.4/6568-2 | Väljaminev kiri | paa | Häädemeeste Vallavalitsus |
| Arvamuse küsimine | 26.09.2023 | 356 | 7.2-3.4/6568-1 | Sissetulev kiri | paa | Häädemeeste Vallavalitsus |