Detailplaneeringu kooskõlastamine

P-46

3K

3K

3K

P-44

P-50

P-57

P-21

P-22

P-23

P-23

3K

3K

11 Tallinna ringtee

Eha tee 71801:005:0197 Eha põik 1 // Eha tee 12

71801:005:0196 Eha tee 10

71801:005:0209 Kuu tee 35

71801:005:0208 Kuu tee 33

71801:005:0365 Taevakaare tn 7

71801:005:0367 Taevakaare tn 9

71801:005:0194 Eha tee 6

71801:005:0195 Eha tee 8

71801:003:1026 Juuliku-Tabasalu tee

71801:005:0192 Eha tee 2

71801:005:0193 Eha tee 4

71801:005:0198 Eha tee 14

71801:005:0199 Eha tee 16

71801:005:0200 Paju põik 1

71801:005:0337 Eha põik 4

71801:005:0338 Eha põik 8

71801:005:0334 Eha põik 9

71801:005:0376 Eha tee 18

71801:005:0379 Eha tee 24

71801:005:0339 Eha põik 3

71801:005:0351Eha tee L1

71801:005:0373 Taevakaare tn 16

71801:005:0378 Eha tee 22

71801:005:0377 Eha tee 20

71801:005:0381 Eha tee 26

71801:005:0341 Eha põik 7

71801:005:0357 Taevakaare tänav

71801:005:0333 Eha põik 5

71901:001:0435 Paju põik 3

71801:005:0210 Kuu tee 37 71801:005:0374

Taevakaare tn 18

71801:005:0448Eha põik // Eha tee // Kuu tee // Paju põik // Paju tee // Tähe tee

71801:005:0375 Taevakaare tn 20

71801:005:0353 Kuu tee 38

71801:005:0213 Augusti

71901:001:0434 Paju põik 5

71901:001:0433Paju põik

71801:005:0352 Kuu tee 40

71801:005:0354 Kuu tee 36

71801:005:0372 Taevakaare tn 14

71801:005:0363 Taevakaare tn 5

Vääna jõgi

K uu tee

Taevakaare

Paju põik

P aju tee

m²

6 L

_ _

_ _

_

13552 - -

m²

1 Ä 0-100 ja/või Th 0-100 14-18

3 7377

_ kuni 3

14055 -

67

m²

2 Ä 0-100 ja/või Th 0-100 14-18

3 7897

_ kuni 3

14986 -

79

m²

4 Ä 0-100 ja/või Th 0-100 14-18

3 7929

_ kuni 3

14832 -

78

m²

5 Ä 0-100 ja/või Th 0-100 14-18

3 5293

_ kuni 3

8499 -

23

m²

3 Ä 0-100 ja/või Th 0-100 14-18

3 7888

_ kuni 3

14642 -

72

1 2

4

6

5

3

P-56

P-23

m²

7 Üm

_ _

_ _

_

37871 - -

1 1

Perspektiivse settetiigi võimalik

asukoht

Pumpla võimalik asukoht (vajadusel)

17,5

7,9

7,3

4,54,5

4,54,5

50,0

50,0

7,0

75,0

75,0

7,0

47,4

6,6

7,0

30,0

7

R20,0

P laneeritud sidekaabel

P laneeritud 10kV el. kaablikoridor

P laneeritud tänavavalgustuse kaabel

Parkla 17.00

LÕIGE 1-1

Tugipeenar 0.50

Sõidutee 7.00

Haljasala kraaviga 3.00

D P

k in

ni st

u pi

ir

Kõnnitee 3.00

Parkimiskoht 5.00

Parkla sõidutee 7.00

Parkimiskoht 5.00

P laneeritud veetoru

P erspektiivne gaasitoru

1:2 1:2

Tugipeenar 0.50

1:2 1:2

S

N

W E

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Naaberplaneeringus moodustatud krundi piir

Olemasolev autoliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud teepeenar

Planeeritud kergliikluse ala

Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk (7x105m)

Planeeritud võimalik jalgratta- ja jalgtee

Veekogu

Haljasala

Saku valla üldplaneeringu järgne kaitsehaljastusega ala äri- ja tootmismaade ning elamumaade vahel

Planeeritud maapealne hoonestusala

Võimalik hoonestusala kruntide liitmisel

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ä Bürood ja kaubanduspinnad

Th Tootmishooned

L Tee, tänav

Üm Üldkasutatav maa

Autode võimalik juurdepääs krundile

Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse

P-0 Parkimiskohtade arv

Tulemüüri vajadus

Madalhaljastuse võimalik asukoht

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Planeeritud kraav

Planeeritud truubi võimalik asukoht

Planeeritud trafoalajaam

Planeeritud immutustiik (orienteeruv asukoht)

Planeeritud immutuskraav (orienteeruv asukoht) Eesti põhikaardile kantud veekogu piir

Vääna jõe kalda piiranguvööndi piir 100 m

Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m

Vääna jõe veekaitsevööndi piir 10 m

Kallasrada 4 m

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m

Varem planeeritud objektid

Avalikuks kasutamiseks määratud ala

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Alajaama kaitsevöönd 2 m

Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala

Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m

Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Juuliku maaüksuse detailplaneering, töö nr 21071)

Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Tähesära maaüksuse ja lähiala, töö nr 21071b)

Likvideeritav objekt

1-3K

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

3K

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

23101_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 23.03.2026

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

23101

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering (ID 80096)

Saku vald, Saku alevik

DP

Põhijoonis

DP-2 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht E. Kask

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija K. Salumäe

Geoalus OÜ 22-G061 10.2022

EH2000 L-EST 97

Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 3. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. 4. Krunte võib omavahel liita, kruntide liitmisel summeerub ka kruntidele määratud ehitusõigus, v.a. hoonete kõrgus. Juhul kui krunte

ei liideta, tagada naaberkruntidel paiknevate hoonete vahel normikohane tuleohutuskuja. 5. Katastriüksused piirid Maa-ametist 11.12.2023. a seisuga.

Tehnovõrguservituudi vajadusega alad võrgu valdajate kasuks: · Eha põik // Eha tee // Kuu tee // Paju põik // Paju tee // Tähe tee kinnistule planeeritud

sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole, planeeritud veetorustikule koridori laiusega 4 m, planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustikule koridori laiusega 5 m;

· Eha põik // Eha tee // Kuu tee // Paju põik // Paju tee // Tähe tee, Taevakaare tänava ja Augusti kinnistule planeeritud sidekanalisatsiooni ja keskpingekaabli ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m välisseinast mõlemale poole.

* arvutatuna olemasolevatele kruntidele üldplaneeringu järgi määratud äri- ja tootmismaa maa-alast

P-47

P-46

3K

3K

3K

P-44

P-50

P-57

P-21

P-22

P-23

P-23

3K

3K

11 Tallinna ringtee

Eha tee 71801:005:0197 Eha põik 1 // Eha tee 12

71801:005:0196 Eha tee 10

71801:005:0209 Kuu tee 35

71801:005:0208 Kuu tee 33

71801:005:0365 Taevakaare tn 7

71801:005:0367 Taevakaare tn 9

71801:005:0194 Eha tee 6

71801:005:0195 Eha tee 8

71801:003:1026 Juuliku-Tabasalu tee

71801:005:0192 Eha tee 2

71801:005:0193 Eha tee 4

71801:005:0198 Eha tee 14

71801:005:0199 Eha tee 16

71801:005:0200 Paju põik 1

71801:005:0337 Eha põik 4

71801:005:0338 Eha põik 8

71801:005:0334 Eha põik 9

71801:005:0376 Eha tee 18

71801:005:0379 Eha tee 24

71801:005:0339 Eha põik 3

71801:005:0351Eha tee L1

71801:005:0373 Taevakaare tn 16

71801:005:0378 Eha tee 22

71801:005:0377 Eha tee 20

71801:005:0381 Eha tee 26

71801:005:0341 Eha põik 7

71801:005:0357 Taevakaare tänav

71801:005:0333 Eha põik 5

71901:001:0435 Paju põik 3

71801:005:0210 Kuu tee 37 71801:005:0374

Taevakaare tn 18

71801:005:0448Eha põik // Eha tee // Kuu tee // Paju põik // Paju tee // Tähe tee

71801:005:0375 Taevakaare tn 20

71801:005:0353 Kuu tee 38

71801:005:0213 Augusti

71901:001:0434 Paju põik 5

71901:001:0433Paju põik

71801:005:0352 Kuu tee 40

71801:005:0354 Kuu tee 36

71801:005:0372 Taevakaare tn 14

71801:005:0363 Taevakaare tn 5

Vääna jõgi

K uu tee

Taevakaare

Paju põik

P aju tee

1

2

1 2

1 2 3

1 2

4

6

5

3

P-56

P-23

De200

L=3.6 i=0.005

De110L=3.3

D e200 L=72.2 i=0.005

De160 L=109.8 i=0.008

1

2

3

1

3

G

G

Perspektiivse settetiigi võimalik

asukoht

Pumpla võimalik asukoht (vajadusel)

Pos 1 LPG3

Pos 2 LPG3

Pos 3 LPG3

Pos 4 LPG3

G

G

G

G

Pos 5 LPG3

G

17,5

7,9

7,3

4,54,5

4,54,5

50,0

50,0

7,0

75,0

75,0

7,0

47,4

7,0 5,0

5,0

2,7

27,6

50,0

50,0

2,7

5,0 7,0

3,0

3,0

24,8

1,1

3,0 6,5

0,9

0,7

7.00

2.70

5.00

6,6

7.00

7,0

26,8

30,0

7

R20,0

Pos. 1 planeeritud side liitumispunkt

Pa=800kW

Planeeritud trafoalajaam nr 2 (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA)

Pa=750kW Pa=750kW

Pos. 2 ja 3 kinnistute elektriliitumine alajaama 0.4kV seadmes

Pa=750kW Pa=750kW

Planeeritud trafoalajaam nr 1 (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA)

Pos. 1 kinnistu elektriliitumine alajaama 0.4kV seadmes

Pos. 3 planeeritud side liitumispunkt

Pos. 5 planeeritud side liitumispunkt

Pos. 4 planeeritud side liitumispunkt

Planeeritud trafoalajaam nr 3 (HEKA-2, 10/ 0.4kV trafod kuni 2X1600 kVA)

Pos. 4 ja 5 kinnistute elektriliitumine alajaama 0.4kV seadmes

Pos. 2 planeeritud side liitumispunkt

ANU 10/ 0.4kV mastalajaam

V1 liitumispunkt

K1 liitumispunkt

V1 liitumispunkt

K liitumispunkt

V1 liitumispunkt

K liitumispunkt

D e63 L=39.5

D e63 L=40.2

D e63 L=7.6

D e63 L=9.0

R=150 m

V1 perspektiivne ringistus, täpsusta

D e63 L=7.1

V1 liitumispunkt

K liitumispunkt

V1 liitumispunkt

K liitumispunkt

De110 L=352.5

D e110 L=158.4

D e63 L=31.9

D e63 L=30.9

D e63 L=31.9

D e110 L=167.4

R=150 m

S

N

W E

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Naaberplaneeringus moodustatud krundi piir

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud teepeenar

Planeeritud kergliikluse ala

Planeeritud võimalik jalgratta- ja jalgtee

Veekogu

Haljasala

Saku valla üldplaneeringu järgne kaitsehaljastusega ala äri- ja tootmismaade ning elamumaade vahel

Planeeritud maapealne hoonestusala

Võimalik hoonestusala kruntide liitmisel

Krundi positsiooni number

Tulemüüri vajadus

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Madalhaljastuse võimalik asukoht

Eesti põhikaardile kantud veekogu piir

Vääna jõe kalda piiranguvööndi piir 100 m

Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m

Vääna jõe veekaitsevööndi piir 10 m

Kallasrada 4 m

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 50 m

Varem planeeritud objektid

Olemasolev veetoru

Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru

Olemasolev dreenitoru

Olemasolev madalpinge kaabel

Olemasolev sidekaabel

Planeeritud veetoru

Planeeritud kinnistusisene reoveekanalisatsioonitoru

Planeeritud veevõtukoht (hüdrant)

Planeeritud immutustiik (orienteeruv asukoht)

Planeeritud immutuskraav (orienteeruv asukoht)

Planeeritud kraav

Planeeritud truubi võimalik asukoht

Planeeritud trafoalajaam

Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor

Planeeritud keskpinge kaablikoridor

Planeeritud sidekanalisatsioon

Planeeritud tarbija madalpinge kaablikoridor

Planeeritud tarbija sisestuskilp

Perspektiivne gaasitoru

Perspektiivne gaasikape

Avalikuks kasutamiseks määratud ala

Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja 20 m

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Alajaama kaitsevöönd 2 m

Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala

Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Tammepargi, Toomiku ja lähiala detailplaneering)

Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Juuliku maaüksuse detailplaneering, töö nr 21071)

Naaberplaneeringus planeeritud objektid (Tähesära maaüksuse ja lähiala, töö nr 21071b)

1

3K

G

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

23101_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 25.03.2026

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

23101

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering (ID 80096)

Saku vald, Saku alevik

DP

Tehnovõrgud

DP-3 1:1000

Projektijuht E. Kask

Projekteerija A. Koppel

Projekteerija L. Tiiter

Projekteerija I. Svedova

Geoalus OÜ 22-G061 10.2022

EH2000 L-EST 97

Märkused: 1. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 2. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteline ning täpsustatakse järgmistes projekteerimise staadiumites.

Edasi vt joonist ELV-ENV-4-01

delKÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI ........................................................................................ 3

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................. 3

2 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 3

3 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .... 4

4 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 5

5 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ......... 10

6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 17

7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 18

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

2 / 24

8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................... 22

9 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA PLANEERINGU REALISEERIMISKAVA ....................................................................... 23

II JOONISED

1. Asukohaskeem DP-1

2. Põhijoonis DP-2

3. Tehnovõrkude koondplaan DP-3

4. Tugiplaan DP-4

5. Ruumilise keskkonna analüüs DP-5

6. Lõige DP-6

7. Keskpinge kaabelliini ja sidekanalisatsiooni asendiplaan ELV-ENV-4-01

III LISAD

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

3 / 24

I SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1 Kehtivad õigusaktid

• Planeerimisseadus;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“;

• Saku Vallavalitsuse 14.11.2023 korraldus nr 763 „Detailplaneeringu koostamise

algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“.

2 Arengukavad ja -strateegiad

• Saku valla üldplaneering (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega

nr 24).

• Saku valla kliima- ja energiakava 2030

3 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud

• Juula-Liia detailplaneering; Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete

hindamine, Akukon Eesti OÜ, 2025;

4 Eesti standardid

• EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“;

• EVS 843:2016 „Linnatänavad”;

• EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“;

• EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“;

• EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;

• EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes”;

• EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa

1: Linnaplaneerimine“.

2 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS

Planeeritud maa-ala asub Saku vallas, Saku alevikus, Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11)

ja Eha tee vahelisel alal. Planeeringualast itta jääb Vääna jõgi, lõunasse olemasolev Eha ja

Paju tee vaheline elamukvartal ning Augusti kinnistu. Lääne poole jääb Tähevälja kinnistu.

Piirkond on aktiivsest kasutusest väljas olev rohumaa. Ümbritsev piirkond tervikuna on

arenemas tiheasustusega alaks. Saku aleviku keskus jääb planeeringualast u 1,5 km

kaugusele.

Ala on ühtlase reljeefiga, seda läbib lõuna-põhjasuunaline kraav. Juurdepääs

planeeritavale alale on kavandatud põhja poolt Tähevälja planeeringualale kavandatava

tee pikendusena. Tähevälja planeeringualale on peamine juurdepääs Saku-Laagri tee

ringristmikult ja väiksematele sõidukitele mõeldud juurdepääs Paju ja Eha tee ristmikult.

Planeeringuala suurus on 11,8 ha.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

4 / 24

Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad

Kinnistu on hoonestamata.

Liikluskorraldus

Planeeritud ala paikneb Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal.

Juurdepääs kinnistule on Saku-Laagri tee ringristmikult läbi Tähevälja kinnistu.

Vertikaalplaneerimine

Maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgus on ca 36,0-37,0 m.

Haljastus

Ala on üldiselt kõrghaljastuseta rohumaa.

Ala läbib kraav, mille servas leidub põõsaid ja madalamaid puid.

Müra

Peamiseks müraallikaks piirkonnas on autoliiklus Tallinna ringteelt. Muud olulised

müraallikad puuduvad. Mürahinnangu koostas 2025. aastal Akukon Eesti OÜ.

Mürahinnangu modelleerimise tulemusena selgus, et kavandatavad hooned toimivad

müratõkkena ning vähendavad teeliikluse mürataset.

Avaliku ruumi kvaliteet

Planeeritav ala asub tiheda liiklusega magistraaltee ääres ja on hästi ühendatud Tallinna

ja Saku aleviku keskusega. Avalikult kasutatavat ruumi planeeringualal hetkel sisuliselt ei

ole – alal on üksikud läbivad jalgrajad.

Tehnovarustus

Planeeritud maa-alal tehnovõrgud puuduvad, kuid ühendused on vastavalt võrguvaldajate

tehnilistele tingimustele võimalik tagada.

3 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRGID

Ruumilise keskkonna analüüs

Ruumilise keskkonna analüüsi alusmaterjaliks on Saku valla üldplaneering (kehtestatud

20.04.2023 otsusega nr 24) ja kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud.

Vastavalt üldplaneeringule asuvad Juula, Liia ja osa Augusti kinnistu põhjapoolsest osast

äri- ja tootmisettevõtte maa-alal. Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-,

teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning

laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala.

Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ja valdavalt avaliku

juurdepääsuga. Maa-alale võib kavandada ärihooneid, tootmishooneid, logistikahooneid

jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine,

hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud

ettevõtlusest.

Hoonete kõrguseks on äri- ja tootmisettevõtte maa-alal lubatud 14 meetrit, erandjuhtudel

kuni 18 m tulenevalt tehnoloogilistest vajadustest ja põhjendustest. Kõrgemad hooneosad

võivad paikneda hoonete põhjapoolses osas. Hoonete kavandamisel tuleb arvestada

kehtivaid kitsendusi – maantee kaitsevööndit ja Vääna jõest tulenevaid kitsendusi.

Vastavalt üldplaneeringule võib ehitisealune pind olla 40% krundi pindalast, erandjuhtudel

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

5 / 24

kuni 50% krundi pindalast. Haljastatav/looduslikuna säiliv osa on minimaalselt 10%

kruntide pindalast.

Lähipiirkonnas asuvad nii elamu- kui ka ärimaad. Tallinna ringtee äärde kavandatakse

ärifunktsiooniga hooneid nii Saku vallas kui ka naabervaldades, mida ringtee läbib. Läbiva

maanteena on äride jaoks tegu logistiliselt hea asukohaga.

Planeeritava ala kontaktvööndisse jäävad elamualad. Kavandatavad elamualad jäävad

planeeringust lõuna poole ning eraldatakse kaitsehaljastusega võimalike häiringute

leevendamiseks. Planeeringus kavandatav hoonestus mõjub elamumaadele müratõkkena

ning vähendab Tallinna ringteelt ja Saku-Laagri teelt tulenevat liiklusmüra nii lõunasse

jääval kavandataval elamupiirkonnal kui ka olemasolevatel elamutel Eha ja Paju tee vahele

jääval alal.

Ruumilise keskkonna analüüsi joonis on toodud DP-5.

Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused

Planeeringuala kontaktvööndis toimub arendustegevus, mille käigus kavandatakse

piirkonda uusi ärihooneid ning elamukvartaleid. Kavandatavate kvartalitega muutub

piirkond elavamaks ning täienevad piirkonna elanike rekreatsioonivõimalused.

Ärifunktsiooniga planeeringualad pakuvad kodulähedasi teenuseid ning planeeringu

realiseerumisel heakorrastatakse kasutuseta ala ning teedevõrk muutub sidusamaks.

Planeeringuala lähistel asuvad elamukvartalid ning neid kavandatakse ka juurde. Äri- ja

elamufunktsioone eraldab kaitsehaljastus ning kavandatavad ärihooned kaitsevad

elamualasid Tallinna ringteelt leviva liiklusmüra eest.

Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid

Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on:

• kavandada äri- ja tootmishooneid või logistikahooneid, mis elavdavad piirkonda,

pakkudes kodulähedasi töökohti ja toimivad lähedalasuvatele elamutele müra

tõkestava meetodina;

• rajada juurdepääsud Saku-Laagri teelt (kõrvalmaantee nr 11420) Tähevälja

planeeringuala pikendusena, vältides läbisõiduteeks muutumist;

• kavandada äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele roheline puhverala, mis oleks

loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutes kavandatavale kaitsehaljastusele.

4 PLANEERINGUS KAVANDATU

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Juula ja Liia kinnistute ning Augusti kinnistu

osa jagamine viieks äri- ja tootmismaa krundiks, üheks transpordimaa krundiks ja üheks

üldmaa krundiks. Planeeringualasse jääb Augusti kinnistu põhjapoolne osa. Äri- ja

tootmismaa kruntidele määratakse ehitusõigus kuni kolme hoone püstitamiseks.

Loodavate kruntide täisehituse protsent on Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku

Vallavolikogu 20. aprilli 2023 otsusega nr 24) kuni 40%, igakordse kaalumise alusel kuni

50%. Suuremad hoonestusalad võimaldavad optimaalsemat ruumikasutust, võimaldades

hooneid paindlikumalt, sh liigendatumalt kavandada, mis omakorda on abiks ka müra

leviku tõkestamisel elamupiirkondadesse.

Maaomand

Planeeritud alal asuvad katastriüksused:

Nr Aadress Pindala

ha Registri-

osa nr Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

6 / 24

1 Juula 6,27 5721702 71801:005:0105 Maatulundus-

maa 100% Eraomand

2 Liia 3,82 6837502 71801:005:0348 Maatulundus-

maa 100% Eraomand

3 Eha tee L1 0,2 9914102 71801:005:0351 Transpordi-

maa 100% Eraomand

4 Augusti 8,46 6837602 71801:005:0213 Maatulundus-

maa 100% Eraomand

Augusti kinnistu on kavandatud jagada.

Planeeritud maa-ala krundijaotus

Detailplaneeringus kavandatakse Juula, Liia ja Augusti kinnistu põhjapoolse osa ning Eha

tee L1 kinnistute ümberkruntimine. Ümberkruntimise tulemusena moodustatakse seitse

krunti. Planeering võimaldab kõrvutiasuvaid hoonestatavaid krunte liita (st pos 1, pos 2,

pos 3, pos 4 ja pos 5). Säilitatakse ka võimalus krundi pos 1 ja kõrvalasuva Tähevälja

kinnistu kruntide liitmine. Kruntide liitmisel liitub ka kruntidele määratud ehitusõigus

üldplaneeringus lubatu piires.

Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse

kavandamise põhimõtted

Saku valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala põhimahus äri- ja

tootmisettevõtete maa-alal, kuhu võib kavandada kaubandus-, teenindus-, toitlustus-,

majutus-, büroo- ja pangahooneid, tootmis- ja tööstushooneid ning laohooneid, sh

hulgikaubandushooneid ja neid teenindavaid rajatisi.

Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda tuleb suurest jäätmetöötlusest, müra,

õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

Hoonete paigutus kruntidel peab arvestama naaberkruntidega, et vältida ühtlast tumma

seina Tallinna ringteel. Planeeringuala lõunapoolsele küljele nähakse ette kõrghaljastusega

puhverala, et vähendada hoonete visuaalset mõju elamualale. Kavandatav puhverala asub

osaliselt üldplaneeringu järgsel äri- ja tootmisettevõtete maa-alal.

Hoonestusele taotletakse suuremat kõrgust ja hoonestusala tehnoloogilistest vajadustest

tulenevalt, ehk et hoonete kõrguseks kavandatakse põhimahus 14 meetrit kuid näiteks

logistikas kasutatava laotehnika mahutamiseks võib osa hoonest olla kõrgem, kuid mitte

rohkem, kui 18 m – kõrgemad hooneosad võivad paikneda hoonete põhjapoolsemas osas,

Tallinna ringtee pool.

Hoonestus aitab kaasa piirkonnas linnalisema keskkonna tekkele ning on tiheasustusalale

sobilik. Tallinna ringtee poole suuremate hoonete ehitamine aitab kaasa müra

leevendamisele elamute piirkonnas. Lisaks vähendab see suurtel avatud aladel tekkivaid

tuuli.

Hoonestusele pos 1-5 taotletakse suuremat hoonete kõrgust ja hoonestusala

tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt, et võimaldada hoonete optimaalne kasutus ning

kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine. Suurendatud ehitisealune pind aitab vähendada

liiklusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju planeeritavale ja ka olemasolevale

elamuarendusele, vähendades Tallinna ringteelt levivat müra ning puhverdades heitgaase

– koostatud mürahinnangu üks järeldusi oli, et ärimaale kavandatavad potentsiaalsed

hooned hakkavad varjestama Tallinna ringteelt lähtuvat liiklusmüra kavandatava elamuala

suhtes. Kuivõrd Saku aleviku territoorium on laienenud Tallinna ringteeni ning alevikus on

soodustatud pigem tiheda hoonestuse kavandamine, siis on ka suuremate hoonete

kavandamine põhjendatud. Ka äri- ja tootmistegevust on mõistlik arendada logistiliselt

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

7 / 24

juurdepääsetavamates kohtades, mida Tallinna ringtee äärne kindlasti on. Head

ühendused on nii Paldiski kui Maardu suunal ning suuremate linnade ja sadamatega

muudavad piirkonna atraktiivseks näiteks nii logistika- kui tootmisettevõtetele.

Arvestatud on ka võimalusega hoonestatavaid krunte liita. Hoonestatavaid krunte on

lubatud omavahel liita üheks või mitmeks suuremaks krundiks. Kruntide liitmisel liituvad

liidetavate kruntide ehitusõigused. Pos 1 krundi hoonestusõigus võib liituda sellest lääne

poole jääva Tähevälja katastriüksusele jääva planeeringu hoonestusõigusega.

Detailplaneeringus kavandatavad hoonestusalad järgivad kruntide struktuuri ning

võimaldavad hooneid optimaalselt paigutada nii krundi ulatuses kui ka krunte liites. Lisaks

on hoonestusalade kavandamisel arvesse võetud üldplaneeringu kohase kaitsehaljastuse

ulatust. Kavandatud hoonestusalad võimaldavad rajada nõuetekohast kaitsehaljastust.

Kavandatud hoonestustihedus krunditud alal (pos 1 – pos 7, kokku 118 437 m2) on 0,9.

Kruntide täisehituse protsendi suurendamine on põhjendatud seoses vallale loovutatavate

kruntidega – ennekõike pos 7, kus tagatakse 30 m puhverala hoonestatava krundi ja

olemasoleva Eha tee vahele – varasemalt on üldplaneeringu kohaselt äri- ja tootmismaa

olnud ka pos 7 alale ulatuvana. Kavandatava puhverala suurendamiseks loovutatakse

oluline osa üldplaneeringu järgset äri- ja tootmisettevõtete maa-ala.

Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja

maaüksuste koormusnäitajad

Pos 1

Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa

Krundi kavandatud suurus: 14 055 m2

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7377 m2 (maapealne)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m*

Täisehituse protsent: 42%**

Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone

ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti

läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee. Lisaks on krunti määratud läbima

avalikku kasutusse antav põhja-lõunasuunaline kergliiklustee, mille asukoht täpsustatakse

ehitusprojekti koostamisel, kui hoonete asukoht on selgunud.

* Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid

mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas).

** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse

protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu

järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale.

Pos 2

Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa

Krundi kavandatud suurus: 14 986 m2

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7897 m2 (maapealne)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m*

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

8 / 24

Täisehituse protsent: 42%**

Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone

ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti

läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee.

* Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid

mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas).

** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse

protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu

järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale.

Pos 3

Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa

Krundi kavandatud suurus: 14 642 m2

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7888 m2 (maapealne)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m*

Täisehituse protsent: 42%

Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapeale korrusega ärihoone ehitamiseks.

Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti läbib avalikku

kasutusse määratud kergliiklustee.

* Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid

mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas).

** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse

protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu

järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale.

Pos 4

Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa

Krundi kavandatud suurus: 14 832 m2

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 7929 m2 (maapealne)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m*

Täisehituse protsent: 42%**

Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone

ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti

läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee.

* Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid

mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas).

** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse

protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu

järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

9 / 24

Pos 5

Krundi kasutamise sihtotstarve: äri-/tootmismaa

Krundi kavandatud suurus: 8499 m2

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 5293 m2 (maapealne)

Hoonete suurim lubatud kõrgus: 14-18 m*

Täisehituse protsent: 42%**

Krundile on määratud ehitusõigus kolme kuni 3 maapealse korrusega ärihoone

ehitamiseks. Juurdepääs krundile on kavandatavalt transpordimaa krundilt (pos 6). Krunti

läbib avalikku kasutusse määratud kergliiklustee.

* Vastavalt üldplaneeringule võib kinnistu ehitusalusest pinnast võib osa olla kõrgem, kuid

mitte rohkem, kui 18 m (põhjapoolsemas osas).

** Kruntide täisehituse protsendi arvutus põhineb tehtel, kus on kavandatavad täisehituse

protsendid jagatud olemasolevate Juula, Liia ja osa Augusti kinnistutele üldplaneeringu

järgi määratud ÄT (äri- ja tootmismaa) maa-alale.

Pos 6

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa

Krundi kavandatud suurus: 13 552 m2

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: -

Hoonete suurim lubatud kõrgus: -

Krundi eesmärk on tagada juurdepääsud kruntidele 1-5 alates Tähevälja kinnistust.

Pos 7

Krundi kasutamise sihtotstarve: üldmaa

Krundi kavandatud suurus: 37 871 m2

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: -

Hoonete suurim lubatud kõrgus: -

Krunt on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja antakse vallale üle. Krundile kavandatakse

kõrghaljastust ja maastikuarhitektuurseid elemente (sh kaaluda kohalikke

sademeveelahendusi, viibetiike ja -kraave ning immutusalasid, vajadusel suunata

puhastatud sademevesi Vääna jõkke).

Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest eemale. Eesvoolu on kavandatud

suunata piiratud sademevee vooluhulk. Vajadusel on kruntidele katusevee jaoks ette

nähtud akumuleerivad torud-mahutid, mille täpne lahendus antakse ehitusprojektis.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

10 / 24

Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett naaberkinnistule, v.a. läbivale

haljasvööndile.

Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutatakse osaliselt pinnasesse. Pos 7

rajatakse kohalike sademeveelahenduste süsteem (viibetiigid, kraavid).

Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse ja juhitakse pärast

puhastamist haljastatud krundiosadele. Vee kogumisel tuleb kaaluda ka võimalust

kasutada sademevett kastmisel või platside pesul.

Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.

Haljastuse kavandamise põhimõtted

Detailplaneeringus tuuakse juurde mitmerindelist haljastust äri- ja tootmismaa ja

elamualade vahele jäävale puhveralale ning kruntidele vastavalt ehitusprojektile.

Haljastuspõhimõtete määramisel on oluline tagada ka ärifunktsiooniga hoonetele vajalik

nähtavus. Seetõttu nähakse Tallinna ringtee poolsele küljele ette pigem madalamat

haljastust.

Mitmerindeline haljastus ja kõrghaljastus nähakse ette kaitsehaljastusena äri- ja

elamufunktsiooni vahelisele 30 meetri laiusele puhveralale (pos 7). Puhveralale rajatakse

ka jalgratta- ja jalgtee ning vaba aja veetmise võimalused ning võimalusel ka

sademeveelahendusi nagu viibetiigid või kraavid. Muuhulgas lahendatakse puhveralal

planeeringuala läbiva põhja-lõunasuunalise kraavi ümbersuunamine, et tagada terviklik

sademevee ärajuhtimise lahendus viibetiikide ja -kraavidega, pidades silmas Vääna jõe

vahetut lähedust. Täpsed lahendused antakse ehitusprojektide koostamise käigus.

Ehitusprojekti koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekt tase 7.

Planeeritav võimalik jalgratta- ja jalgtee jääb osaliselt ka kalda ehituskeeluvööndisse.

Põhijoonisel on näidatud tee orienteeruv asukoht ning selle täpne asukoht ja parameetrid

selguvad edasise projekteerimise käigus.

Vastavalt Saku valla üldplaneeringule on haljastatav või looduslikuna säiliv osa

minimaalselt 10% iga krundi pindalast.

Jäätmehoolduse põhimõtted

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saku valla jäätmehoolduseeskirjast.

Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende

tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.

Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Ehitamisel tekkivate

jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat

litsentsi omava firmaga.

Planeeritud ärihoone jäätmehoidlate asukoht projekteerida hoonesse. Hoonetest väljapoole

jäävatele mahutitele võib projekteerida eraldiseisva jäätmemaja, katusealuse või aediku.

Sorteeritud jäätmete kogumise koht on kavandatud kinnistu sissepääsutee kõrvale

laiendatud alale.

Jäätmemahutite asukohad ja arv täpsustatakse ehitusprojektiga.

5 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE

PÕHIMÕTTED

Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

11 / 24

Detailplaneeringus on kavandatud ehitusõigus uute äri-/tootmishoonete ehitamiseks, mis

on planeeringuala asukohta ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) äärseid trende

arvestades sobilik areng.

Tekkivale tänavaruumile lisatakse haljastust (mururibad, põõsad), juurde- ja läbipääsude

tagamiseks rajatakse kergliiklusteed. Visuaalse häiringu vähendamiseks rajatakse

hoonestuse lõunaküljele (pos 7) mitmerindelise (sh kõrg-) haljastusega puhverala, mis

varjab planeeringualale jäävaid hooneid elamupiirkondade poolt.

Planeeringulahenduse väljaehitamine parandab ka liikumis- ja rekreatsioonivõimalusi

olemasoleva elamupiirkonna elanikele Paju ja Eha tee ümbruses ning kavandatava

Tähesära kinnistu elanikele. Kavandatava puhverala väljaehitamine võimaldab terviklikku

ja katkestusteta kulgevat rekreatsiooniala, mis ühendab omavahel aleviku erinevaid osasid

ning funktsioone.

Võimalikud läbipääsud täpsustatakse projekteerimise käigus – avalikult kasutatavad

kergliiklusteed on pos 1-5 läbivad kergliiklusteed. Avalikuks kasutuseks on mõeldud ka

puhveralale kavandatavad jalgratta- ja jalgteed. Kergliiklusteede täpsed asukohad ja

parameetrid täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

Lähtuvalt Akukon Eesti OÜ koostatud mürahinnangust, tuleb ruumi kavandamisel pidada

silmas ka äritegevusest põhjustatud müratasemeid:

Kuna täpsemalt ei ole teada, millised bürood/kaubanduspinnad hoonesse tulevad, siis

alljärgnevalt on välja toodud üldised soovitused, et mitte tõsta piirkonna mürataset:

• mürahäiringute vähendamise peamine meede on ennetamine, st müraga peab arvestama

projekteerimisel;

• lähtudes keskkonnamüra normtasemetest ja võimalikust häiritusest, on oluline mitte

alustada kauba- ja prügiveoga enne kella 7:00 või mitte planeerida eluhoonete poole

kauba-, prügiveoala;

• jälgida tehnoseadmete paigaldamise põhimõtteid ja rakendada vajadusel

leevendusmeetmeid.

Vastavalt Transpordiameti lähteseisukohtadele on planeeringu koostamisel arvestatud

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,

õhusaaste). Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeringuala asub Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Eha tee vahelisel alal,

edelanurgas ulatub planeeringuala Eha ja Paju tee ristmikuni.

Jalakäijate ja jalgratturite juurdepääs planeeringualale on kavandatud ennekõike lõuna

poolt – elamupiirkondadest pääseb moodustatavate kinnistuteni jalgratta- ja jalgteede

kaudu (nt pos 5 idaserv), mille paiknemine ja katendi tüüp täpsustatakse projekteerimise

käigus. Hoonete põhjapoolses küljes on kergliiklusteed ettenähtud asfalteeritavana, teede

laius on 3,0 m. Kaitsehaljastuse alale (pos 7) ettenähtud jalgratta- ja jalgtee katendid ja

laiused täpsustatakse projekteerimise käigus. Põhijoonisel näidatud kergliiklusteede

asukohad on põhimõttelised, kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda Saku

üldplaneeringust ning kujunevast hoonestusest.

Autodega juurdepääs kinnistutele on kavandatud Saku-Laagri teelt ringristmikult läbi

naaberplaneeringus kavandatava kogujatee. Teede täpsemad parameetrid (sh kraavide ja

lumekoristuse osas) täpsustatakse edasisel projekteerimisel, põhimõttelised lahendused

on näidatud lõikel 1-1 (vt põhijoonist). Juurdepääsutee ühendamine riigitee ristmikuga

tuleb rajada ja Transpordiametile üle anda enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

12 / 24

Ringristmiku läbilaskevõimet on hinnatud eraldi uuringuga Tähevälja, Juula ja Liia DP

liiklusuuring (2025), milles ühe järeldusena on toodud, et pealkirjas toodud

detailplaneeringud ei põhjusta ringristmikule liikluskoormust, mis eeldaks ristmiku

ümberehitust, samuti ei nähtud vajadust rajada ülekäigukoht.

Parkimine lahendatakse oma kruntidel.

Lähimad ühistranspordipeatused on planeeringualast lõuna poole jääva Nurme tänava

ääres Paju tee ja Männituka tee peatused. Saku aleviku keskus on ca 1,5 km kaugusel,

seal asuvad lähimad kauplused ja avalikud teenused. Viru väljak Tallinnas jääb

planeeringualast ca 20 km kaugusele.

Parkimiskohtade vajadus on leitud koostöös huvitatud isikuga ning lähtutud on

ettenähtavatest hoonete kasutustest. Täpne parkimiskohtade arv täpsustatakse edasiste

projektide koostamise käigus. Parkimiskohtade mõõdud ja paigutused peavad olemas

vastavuses standardiga EVS 843 Linnatänavad.

Parkimiskohtade arv kruntide kaupa:

Pos 1: 60 kohta Pos 2: 72 kohta Pos 3: 66 kohta Pos 4: 73 kohta Pos 5: 23 kohta

Kokku: 294 kohta

Parklate edasisel kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel parklaid võimalusel

liigendada varju pakkuvate rohealadega, et vältida kuumasaarte teket. Vältida tuleb

ulatuslike kõvakattega alade rajamist, samas peavad olema tagatud piisavad

manööverdusalad.

Kergliiklusteede kavandamisel seotakse võrgustik tervikuks olemasolevate teedega,

tagada tuleb jätkuvus väljaspool planeeringuala.

Ristmike nähtavuskolmnurgad

Nähtavuskolmnurgad on kavandatud vastavalt määruse nr 71 § 12 nõuetele, tagades

kõrvalteelt põhiteele väljasõidul vajaliku nähtavuse. Antud lahenduses on

nähtavuskolmnurga mõõtmed 7 m × 105 m (Tabel 10, Teede projekteerimise juhend) –

kus 7 m on kõrvaltee teljest) mõõdetud kaugus peatunud sõiduki asukohast ja 105 m on

nähtavuskaugus mööda põhitee telge mõlemas suunas. Selline lahendus vastab nõutud

minimaalsetele nähtavuskriteeriumitele, tagades sõidukijuhile piisava aja ja ruumi ohutuks

manöövriks ning võimaldades põhiteel liiklejatel aegsasti reageerida.

Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude

valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Detailplaneeringu vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Aktsiaselts Saku

Maja poolt 02.02.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr ET- 10902.

Normdokumendid:

• Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;

• Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

• Eesti standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

13 / 24

Veevarustus

Planeeringualal moodustatavate kruntide ühendamine ühisveevärgiga on vastavalt

väljastatud tehnilistele tingimustele (vt tehniliste tingimuste LISA 1) võimalik Eha teel

asuvalt peamagistraalilt. Maakraanid MK-1, MK-2, MK-3 ja MK-4 on koos

ühendustorustikega peamagistraalilt määratud likvideeritavateks.

Detailplaneeringu ala veevarustusallikana nähakse ette Kuu tee 2, Saku alevik (KÜ

71901:001:0777) rajatavat veetöötlusjaama. Veetöötlusjaam rajatakse OÜ Saku Arendus

tellimusel Osaühing Miridon projekti nr 222515 „Tariku ja Tarikupõllu planeeringuala

veepuhastusjaama rajamine“ alusel.

Arvutuslikud vooluhulgad:

Planeeringuala majandus-joogivee ööpäevane maksimaalne kogus kokku: Q=18 m3/d,

Q=3,75 m3/h, q=1 l/s.

Kavandatud kruntide veekogused selguvad ja täpsustuvad projekteerimise staadiumis.

Igale krundile on liitumiseks ühisveevärgiga kavandatud liitumispunkt (kummikiilsiiber)

krundi piirist 1 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa-alale.

Planeeritud liitumispunkti läbimõõt on min De63, mis tagab tuletõrje mahutite täitmise

veevajadused. Liitumispunktide läbimõõt täpsustatakse projekteerimise staadiumis.

Planeeritud veetorud paigaldatakse survetorudest PE PN10 ning paigaldussügavusega

1,8 m maapinnast. Plasttorud peavad vastama standardile EVS-EN12201.

Tuletõrjeveevarustus

Veevajadus ehitiste väliseks tulekustutuseks on kuni 30 l/s 3 tunni jooksul. Projekteerimise

etapis tuleb täpsustada välistuletõrjevee vooluhulk ning hoonete sisetuletõrjevee ja

sprinklerite vajadus.

Väline tuletõrjeveevarustus on lahendatud planeeritud ringistatud De110 veevarustuse

ühisvõrgu baasil (planeeritud hüdrandid HD-01 ja HD-02), kus võrguvaldaja poolt on

garanteeritud vooluhulk 10 l/s tuletõrjevee tarbeks.

Kui vajalik vooluhulk planeeritud veevarustuse ühisvõrgust ei ole tagatud, tuleb vastavalt

vajadusele igale krundile lisada täiendav tuletõrjeveemahuti või rajada kruntide siseselt

piirkonna tuletõrjemahutid vajadusel koos kuivhüdrantide süsteemiga või tuletõrje

pumplaga.

Tulekahju puhkemisel mistahes hoone osas peab päästemeeskonna sisenemistee olema

lähimast hüdrandist ja/või tuletõrjeveemahutist maksimaalselt 100 m kaugusel. Hüdrandid

on ettenähtud põhjapoolse kogujatee lähedusse, mahutite ja hüdrantide asukoht

täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Kanalisatsioon

Reoveekanalisatsioon

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena.

Planeeringualal moodustatavate kruntide ühendamine ühisreoveesüsteemiga on vastavalt

Aktsiaselts Saku Maja väljastatud tehnilistele tingimustele (vt tehniliste tingimuste LISA 1)

võimalik Eha tee piirkonnas.

Detailplaneeringu ala reoveed kogutakse kokku ja suunatakse planeeritud isevoolsete

torustike kaudu olemasolevatesse reoveekaevudesse KK-36, KK-45, KIL-24, K1-26.

Perspektiivsed liitujad planeeritud reoveesüsteemiga puuduvad.

Arvutuslikud vooluhulgad:

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

14 / 24

Planeeringuala arvutuslik kanaliseeritav reovee vooluhulk kokku: Q=18 m3/d,

Q=3,75 m3/h, q=3 l/s.

Kavandatud kruntide reoveekogused selguvad ja täpsustuvad projekteerimise staadiumis.

Igale hoonestatavale krundile on liitumiseks ühiskanalisatsiooniga kavandatud

liitumispunkt krundi piirist 1 m kaugusele avalikult kasutatavale tee maa-alale, või

liitumine asub reovee peamagistraalil.

Sademeveekanalisatsioon

DP ala sademeveelahendus on ettenähtud lahendada DP alal vastavalt Saku Vallavalituse

nõuetele. Aktsiaseltsile Saku Maja kuuluvad sademeveesüsteemid DP ala lähipiirkonnas

puuduvad.

Sademevee lahenduse eesvooluks on Vääna jõgi.

Planeeringuala läbiv põhja-lõunasuunaline olemasolev kraav on ettenähtud likvideerida

ning siduda pos 7 kavandatavasse sademevee süsteemi, kus viibekraavide ja -tiikide abil

kogutakse vesi kokku. Sademeveesüsteemiga liitub ka osa Tähevälja detailplaneeringus

kavandatud kruntidest ning see pakub täiendavaid võimalusi tervikliku

maastikuarhitektuurse kontseptsiooni väljatöötamiseks. Täpsed lahendused antakse koos

maastikuarhitektuurse lahendusega järgmistes projekteerimise etappides. Kraavi

likvideerimisel tuleb tagada sademevee äravool.

Põhijoonisel on näidatud põhimõtteline tiikide ja kraavide süsteemi olemasolu, selle

täpsemad parameetrid – mahud, pumpamisvajadus jm leitakse edasisel projekteerimisel.

Tiikide ja kraavide mahud sõltuvad hoonete ja kõvakattega pindade suurustest ning nende

paigutus peab olema kooskõlas maastikuarhitektuurse lahendusega. See tähendab, et

arvestatud oleks nii teede kui kõrghaljastuse paiknemisega ning kraavide ja tiikide

optimaalse asukohaga, et tagada süsteemi toimivus. Sademevee süsteem peab vastu

võtma ka naaberplaneeringu osalise sademevee, mille maht selgub samuti edasisel

projekteerimisel.

Vajadusel nähakse kruntidele ette katusevee jaoks ka akumuleerivad torud ja mahutid,

mille täpne lahendus antakse ehitusprojektis. Sõltuvalt hoone kasutusviisist peab kaaluma

ka sademevee taaskasutamist (nt kastmisel või loputusveena). Sademevee vooluhulgad

tuleb täpsustada projekteerimise etapis ning vajadusel piirata sademevee vooluhulk

täiendavalt.

Enne eesvoolu juhtimist puhastatakse kõvakattega platsidel kogutav sademevesi liiva- ja

I klassi õlipüüdjates. Õli- ja liivapüüdurite arv ja asukohad täpsustatakse ehitusprojektide

koostamisel.

• Krundid pos 1, pos 2, pos 3, pos 4, pos 5, pos 6: Haljasaladel immutatakse sademeveed

kohapeal ning enne eesvoolu suunamist sademeveed vajadusel osaliselt

akumuleeritakse. Eesvoolu (sademevee süsteem) on planeeritud suunata osaliselt

piiratud vooluhulk, vajadusel nähakse ette tiigid ja kraavid kavandataval

kaitsehaljastuse krundil (pos 7).

Sademeevee kogused, piiratud sademevee ärajuhtimise vajadus ning sademevee

transiitvooluhulgad täpsustatakse projekteerimise staadiumis.

Perspektiivselt liituvad planeeritud reoveesüsteemiga ja ühisveevärgiga Tallinna ringteest

põhja poole jääva Tammepargi ja Toomiku DP tarbijad (toodud joonisel DP-3), võimaliku

trassi asukoht täpsustatakse ehitusprojektide koostamise käigus.

Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht

• Ühisveevarustus: 715 m

• Reoveekanalisatsioon: 500 m

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

15 / 24

• Sademeveekanalisatsioon: täpsustatakse hoonestuse edasisel projekteerimisel.

Elektrivarustus

Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt

17.02.2026 välja antud tehnilised tingimused nr 510189.

Elektrikoormuste tabel

Pos

nr Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus Pa/Ia (kW/A)

Planeeritud

liitumine Planeeritud

trafoalajaama

nr 1 baasil

Planeeritud

trafoalajaama

nr 2 baasil

Planeeritud

trafoalajaama

nr 3 baasil

1 Ärihoone 800 /1400

Alajaama

0.4kV seade

2 Ärihoone 750 /1300

3 Ärihoone 750 /1300

4 Ärihoone 750 /1300

5 Ärihoone 750 /1300

Planeeritud ala

tarbijad kokku

alajaamade kaupa

(koos eriaegsusega)

800 /1400 1350 /2100 1350 /2100

Planeeritud ala

tarbijad kokku (koos

eriaegsusega)

3200 /5000

Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ette nähtud kolme planeeritud 10/0.4kV

komplektalajaama baasil. Alajaamade 10kV elektrivarustus on ette nähtud

maakaabelliiniga sisselõikega keskpinge kaablisse nr 25803 ja teine ühendus Anu:(Saue)

mastalajaama juurest.

Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena.

Planeeritud alajaamani peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja

tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning

vajadusel ka seadmete vahetust.

Alternatiivina on tarbijal võimalik keskpingel elektriliitumine Elektrilevi OÜ võrguga.

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud hoonete sisestuskilpide asukohad

täpsustatakse ehitusprojektide mahus (arvestades objekti arhitektuuriga). Konkreetsete

objektide elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine (ka alajaamade projekteerimine)

toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le

esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Tänavavalgustus

Tänavalõikude valgustuseks on ettenähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite

värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K .

Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid

ehitatakse kaabelliinidena.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

16 / 24

Elektrivarustus on ettenähtud Tähevälja ala planeeritud tänavavalgustuse toitevõrgu

baasil.

Välisvalgustuse puhul tuleb arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida

valgushäiringuid ringteel liiklejatele. Vajadusel tuleb kavandada leevendavaid meetmeid.

Sidevarustus

Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS

telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 40122404, 17.02.2026.

Planeeritud hoonete sidevarustus on ettenähtud lähtuvana Laane tänava ääres paiknevast

sidekanalisatsioonist.

Uus sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100 mm läbimõõduga, igale kinnistule on

ettenähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel

kasutatakse KKS tüüpi r/b sidekaevusid.

Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m,

väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast.

Sidekaablite maht ja olemasoleva sidevõrgu ümbertõstmine ning sidekaablite

paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse

ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:

• Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;

• Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“;

• Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“;

• Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks

ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.

Telia siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval

firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel.

Gaasivarustus

Gaasivõrguga tegutseb gaasivõrguettevõtjana antud piirkonnas Adven Eesti AS.

Kruntide gaasivarustuse lahenduse aluseks on Adven Eesti AS poolt 25.04.2024 väljastatud

tehnilised tingimused.

Adven Eesti AS-ile kuuluv olemasolev B-kategooria maa-alune gaasitorustik paikneb 11340

Tallinn-Saku-Laagri tee (71901:001:0350) transpordimaa kinnistul Nurme tänava ja Saku-

Laagri tee (11420) ristumiskoha läheduses. Alates olemasolevast gaasitorustikust kuni

Juula-Liia ja osa Augusti kinnistu detailplaneeringu ala piirini on planeeritud gaasitorustik

Tähevälja kinnistu detailplaneeringus (K-Projekt AS töö nr. 21071). Tähevälja kinnistu

detailplaneeringus lõpeb gaasitorustik Juula kinnistu läänepiiril.

Moodustavate kinnistute jaoks planeeritakse B-kategooria gaasitorustik alates Tähevälja

detailplaneeringus kavandatud gaasitorustikust.

Moodustatavate kruntide jaoks on ettenähtud planeeritavast gaasitorustikust harud ja

liitumispunktidena maakraanid kruntide piiridel.

Planeeritud torustiku koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustada

ehitusprojektis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt vajalikule tarbimismahule.

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

17 / 24

6 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED

Kehtivad kitsendused

Muud kehtivad kitsendused

Juula, Liia ja osa Augusti kinnistute kasutamine on kitsendatud järgmiselt:

• kinnistutel asub maaparandussüsteemi maa-ala;

• kinnistuid läbiva maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kaitsevöönd 12 meetrit;

• kinnistuid läbiva kraavi kalda kaitsevöönd 1 meeter süvendi servast;

• planeeringuala põhjaservas Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) äärmise sõiduraja

välimisest servast maantee kaitsevöönd 50 meetrit;

• planeeringuala idaservas Vääna jõe lõheliste kudemis- ja elupaigad;

• planeeringuala idaservas on Vääna jõgi avalikult kasutatav ning sellel on kallasrada

4 m;

• planeeringuala idaservas Vääna jõe kalda veekaitsevöönd 10 m;

• planeeringuala idaservas Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m;

• planeeringuala idaservas Vääna jõe piiranguvöönd 100 m;

• reoveepumpla kaitsevöönd 20 m.

Planeeritud kitsendused

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide seadmiseks: servituudid on vaja

seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja hooldamise tagamiseks ning kavandatud

tehnovõrkude rajamiseks ning kasutamiseks; täiendavalt avalikuks kasutamiseks mõeldud

kergliiklusteedel.

Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks

Planeeringualal asub planeeritud tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevaid kitsendusi ja

piiranguid.

Detailplaneeringu põhijoonisel (DP-2) on kujutatud servituutide ja kitsenduste vajadusi.

Täiendavalt on kitsendused ja piirangud kirjeldatud kruntide kasutamise tingimuste tabelis.

Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide

seadmiseks, mis on vaja seada tehnovõrkude kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja

kasutamise tagamiseks. Servituutide ulatus täpsustatakse ehitusprojektis.

Kehtivad detailplaneeringud

Planeeritava ala kohta on osaliselt varem kehtestatud Liia detailplaneering (Saku

Vallavolikogu otsus nr 113, 11.11.2004), mis on osaliseks kehtetuks tunnistatud.

Planeeritava ala kohta on algatatud Liia, Juula, Augusti maaüksuste detailplaneering (Saku

vallavalitsuse korraldus nr 332, 25.06.2019).

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

18 / 24

7 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA

EHITAMISEKS

Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded

Hoone fassaadilahendus kujundada piirkonna miljöösse sobiv, mitte kavandada suuri

klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.

Hoonestusviis on lahtine ning hoonete paigutus kruntidel peab arvestama naaberkruntide

hoonestust, et vältida tumma seina teket. Igale krundile võib rajada kuni kolm hoonet.

Hoonete projekteerimisel paigutatakse müraallikad müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele.

Hoonete paigutusel kruntidele tuleb võimalusel arvestada naaberhoonete projekte ja

kruntide paigutust, et vähendada müra levikut maanteelt olemasolevate ja kavandatavate

elamuteni.

Hoonete kavandamisel tuleb silmas pidada, et krunte on lubatud omavahel liita üheks või

mitmeks suuremaks krundiks, mille ehitusõigused liituvad.

Vajadusel rajatakse piirdeid, mille kõrgus on kuni 2,0 m, materjalid täpsustatakse

ehitusprojekti koostamisel, et tagada arhitektuurne ühtlus. Piirete asukohad täpsustatakse

ehitusprojektide koostamisel. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada müra takistamise ja

valgusreostuse piiramise eesmärgil – näiteks manööverdavate sõidukite tuled.

Piirdeaedadesse võib ette näha ka jalgväravaid ja tuleb arvestada vajadusega pääseda

planeeringuala lõunapoolsest osast põhjapoolse kergliiklusteeni. Selle läbipääsu asukoht

selgub hoonete ja piirete edasisel projekteerimisel.

Jalgrataste parkimiskohad näha ette tänavatasandile või teise mugavalt ligipääsetavasse

asukohta. Hoonete projekteerimise käigus tuleb kaaluda võimalust rajada hoonete

personalile rattaruumid hoonete sisse. Väljaspool hooneid rajatavad jalgrattaparklad tuleks

võimalusel rajada katusega, et jalgrataste kasutamine oleks mugavam ka märja ilma või

lumega.

Hoonete kõrgus põhimahul on 14 m ning tehnoloogilisest vajadusest kuni 18 m kuni 10%

ehitusalusest pinnast. Kõrgemad hooneosad võivad paikneda hoonete põhjapoolses osas,

kaugemal üldplaneeringu järgsetest haljasala ja parkmetsa ning pere- ja ridaelamu maa-

aladest.

Kui hoonete katustele haljastust ei kavandata, siis tuleb kaaluda võimalust kasutada

katustel päikesepaneele, et vähendada ilma kasutuseta kuumust akumuleerivate pindade

osakaalusid.

Haljastuse projekteerimise nõuded

Arvestades, et äri- ja tootmishoonete häiring tänaseks väljakujunenud elurajoonile on

suur, kasutada haljastuses rohkelt standardis EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses.

Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded tänavapuu nõuetele

vastavaid suurekasvuliste puude istikuid ning rohkelt kõrgemakasvulisi põõsaistikuid. Äri-

ja tootmismaade ning elamumaade vahelise kaitsehaljastuse maad, üldplaneeringu

kohaselt puhke- ja virgestuse maa-ala ning haljasala ja parkmetsa maa-ala tuleb käsitleda

kui vertikaalparki.

• Maapinnaga ühendatud haljastust projekteerida vähemalt 10% ulatuses kruntide

pinnast. Kaaluda katusehaljastuse ja vertikaalhaljastuse rajamist. Kaalutlused

täpsustatakse ehitusprojekti koosseisus.

• Ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse

lahendus).

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

19 / 24

• Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus, olemasoleva haljastuse

likvideerimisel näha ette asendusistutus. Tänavaruumi lisada võimalusel haljastust.

• Projekti koostamisel kaasatakse maastikuarhitekt tase 7.

• Kaitsehaljastuse rajamisel lähtuda Saku valla üldplaneeringu peatükis 2.2 väljatoodud

punktidest. Väliruumi kujundamise aluseks on inimmõõtmelisus.

Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

Keskkonnaalased nõuded

Keskkonnamüra hinnangust tulenevad meetmed, sh Terviseameti nõuded:

Akukon Eesti OÜ teostas planeeringumaterjalide põhjal jaanuaris 2024 (uuendatud

november 2025) keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamise, mille käigus

uuriti müra levikut ning toodi soovitusi müra vähendamiseks.

Tehnoseadmete asukohti detailplaneeringu faasis veel paika ei panda, seda teemat

käsitletakse edaspidise projekteerimise faasis.

Määruse mõistes on tehnoseadmeteks hoonete tehnokommunikatsioonid (vee-,

kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid) ning müratekitavad

seadmed sama hoone või läheduses asuvate hoonete tootmis- ja teenindusruumides,

kaubandus- ja tööstusettevõtetes.

Eesti siseriiklikud normväärtused väliskeskkonnas on sätestatud keskkonnaministri 16.

detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1, mille järgi tehnoseadmete müra piirväärtusena

rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust. Tööstusmüra sihtväärtus II kategooria aladel on

50 dB päeval ja 40 dB öösel.

Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada, et ventilatsiooni- ja jahutusseadmete

välisosasid ei suunata eluhoonete poole ja/või need tuleb varustada mürasummutitega.

Samuti tuleb arvestada, et trafod, alajaamad ja õhksoojuspumbad, mis on paigutatud

müratundliku hoone lähedusse võivad põhjustada mürahäiringuid. Kirjeldatud erinevate

nõuete täitmiseks tuleb planeeritava hoone tehnokommunikatsioonide välisosad

projekteerida hoone sellistesse osadesse, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja

lähimatele müratundlikele hoonetele oleks minimaalne. Kusjuures tuleb valida seadmed,

mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või kasutada müra levikut

piiravaid konstruktsioone (nt mürakaitseekraane seadmete vahetus läheduses) või tehnilisi

lahendusi (nt mürasummutid).

Tõhusaim viis müra leviku tõkestamiseks on paigutada tõke võimalikult müraallika või

kaitstava objekti lähedale. Et müratõkke toimimine oleks tõhus peab see olema piisava

heliisolatsiooniga (vajadusel katta helineeldematerjaliga).

Müratõkke kasulikkus sõltub esmalt selle kõrgusest, lisaks peab tõke olema piisavalt

heliisoleeriv ja enamikul juhtudel ka helineelav. Ekraani efektiivsus on kõrge kui tõke

katkestab otsese silmkontakti müra tekkekohaga kogu ettenähtud teekonna või ala

ulatuses. Suuremate kauguste puhul tõkke kasu enamasti väheneb.

Tehnoseadmete mõju vähendamise võimalused:

• mürarikaste tehnoseadmete puhul kasutada helisummuteid;

• seadmetest tuleneva müra summutamisel kasutada müratõkkeid, bokse, kaitseid või

kiirgust vähendavat vooderdust;

• kiirgavate pindade vähendamine;

• heli suunamiseks kasutada müratõket, millega saab muuta müra suunda;

• vajadusel kasutada spetsiaalset müra jaoks konstrueeritud kabiini või hoonet;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

20 / 24

• tugevdada heliisolatsiooni hoone välisvooderduses, akendes, ustes,

ventilatsiooniseadmetes või teistes väljaviivates avades;

• valida vaiksem tehnika/seade või tootmisviis;

• tegevuse ajaline või mahu piirang

Terviseameti nõuded:

• Tööstusmüra, tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müratasemed ei tohi

ületada keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1

kehtestatud normtasemeid.

• Naaberaladeni leviv vibratsioon ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud normtasemeid.

• Detailplaneeringu elluviimisel ning tegevuse alustamisel tuleb hinnata kujunenud

olukorda ning kaaluda vajadusel täiendavaid leevendusmeetmeid (müratõkete

rajamist). Amet soovitab hoonete täpsemal planeerimisel eelistada lahendust, mis

mõjuks müratundlikele aladele kõige enam müra tõkestavana.

Transpordiameti nõue liiklusmüra leevendamisel

• Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Naaberhoonete insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded:

• Hooned projekteerida nii, et naaberhoonetes oleks tagatud normikohane

insolatsioonikestus vastavalt Eesti standardile Eesti standardile

EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Nõuded vertikaalplaneerimiseks:

• Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett naaberkinnistutele (v.a.

sademeveesüsteemidesse).

• Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse.

• Kõvakattega krundiosal koguda sademevesi restkaevudesse.

• Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada

ehitusprojektis.

Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks:

Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike teede ja tehnovõrkude (sh ümbertõstetavad

tehnorajatised) ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

21 / 24

samaaegselt detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega. Hoone ehitustöödega

saab alustada peale ehitusalast ümber tõstetavate tehnovõrkude ümber ehitamist.

Ehituse ajal on soovitatav elamualade läheduses rakendada järgmisi müravastaseid

meetmeid:

• tööde ajastamine ja planeerimine - väga mürarikkaid töid mitte planeerida õhtusele ja

öisele ajavahemikule ning puhkepäevadele;

• kohalike elanike teavitamine mürarikastest töödest;

• vajadusel teostada müra monitooring;

• ehitustegevusel kasutada vaiksemaid masinaid;

• müravastasteks meetmeteks on veel hoolikas töö ja avalikkuse/kohalikke elanike

teavitamine;

• vajaduse korral kasutada müra vähendavaid tehnoloogiaid, näiteks ajutised ja

teisaldatavad ekraanid, summutid, korpused (nt seadmete ümber kummimati

paigaldamine vms);

• ehitustegevusel kasutavate seadmete ja masinate regulaarne korrashoid ja hooldus;

• vältida tarbetut masinate töötamist, lülitada seadmed välja, kui nende kasutamine pole

vajalik;

• võimalusel kasutada elamualade läheduses tagurdussignaalide puhul alternatiivseid

variante, mis ei tõstaks müratasemete häiringuid, nt muutuva helitugevusega signaalid

või häired - neid tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi ning tuleb arvestada võimalike

ohutusprobleemidega. Samas tuleb arvestada, et osade tööde või asukohtade puhul on

müra kontroll ning vähendamine väga keeruline.

Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele

nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

• Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavalt.

• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7:2018

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

• Hoonetes kasutada tulekahjusignalisatsioonisüsteemi.

• Tagada tuleohutuskujad. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit.

• Vastavalt standardi EVS 812:7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ punktile

14.1.7 on üldjuhul vajalik VI ja VII kasutusviisiga ehitiste puhul tagada tõstuk- või

redelautode juurdepääs ehitiste kõikidele külgedele, et oleks tagatud tõhus kustutus-

ja päästetööde läbiviimine. Edasise projekteerimise käigus hoonete kasutusviis

täpsustatakse ning vajadusel tuleb tagada ka tõstuk- või redelautode juurdepääs.

Kuritegevuse riske vähendavad abinõud

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

toodud soovitusi:

• kavandatud linnaehituslikud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja

võrgustiku;

• planeeringus käsitletud hoonestus ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu.

Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks

tehnovõrkude osas

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

22 / 24

Edasiseks projekteerimiseks tuleb taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused.

Veevarustus ja kanalisatsioon:

• Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste

vee- ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud, torustike kõrgusmärgid

ühendus- ja ümberühendussõlmedes, liitumispunktide asukohad) tuleb täpsustada

ehitusprojekti koostamisel.

Elektrivarustus:

• Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

• Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping

projekteerimiseks ja tööde teostamiseks.

Sidevarustus:

• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel

tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele.

• Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud

nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,

kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,

mis võib ohustada sideehitist.

Gaasivarustus:

• Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.

• Ehitusprojektid kooskõlastada võrguvaldajaga Adven Eesti AS.

Transpordiameti lähteseisukohtadest tulenevad nõuded

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale

mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Juurdepääsutee ühendamine riigitee ristmikuga

tuleb rajada ja Transpordiametile üle anda enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

8 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE

ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE

Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele

• Rajada juurdepääsud Saku-Laagri tee poolt (kõrvalmaantee nr 11420) ja

elamupiirkondade poolt, vältides samas läbisõiduteeks muutumist;

• Kavandada äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele roheline puhverala, mis oleks

loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutest tulevatele rohekoridoridele.

Vastavus algatamise korraldusele

Kuivõrd detailplaneering on algatatud suurema ala peale (Liia, Juula, Augusti maaüksuste

detailplaneering) ning algatamisest on möödunud rohkem kui 5 aastat ja vahepeal on

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

23 / 24

kehtestatud uus üldplaneering, siis ei ole uus lahendus algatamise korraldusega

punkthaaval seostatav.

Kavandatu mõju lähipiirkonna keskkonnale ja selle

arenguvõimalustele, avalikele huvidele ja väärtustele

• Äri- ja tootmishooned ning logistikahooned elavdavad piirkonda ning loovad uusi

töökohtasid;

• Lähtuvalt mürahinnangust toimivad hooned müratõkkena ringteelt levivale

liiklusmürale;

• Luuakse juurdepääsud Saku-Laagri teelt (kõrvalmaantee nr 11420) ja jalakäijatele

elamupiirkondade poolt;

• Äri- ja tootmismaa kruntide ja elamute vahele kavandatav roheline puhverala on

loogiliseks jätkuks naaberplaneeringutes kavandatavale kaitsehaljastusele ning

moodustab tervikliku rekreatsiooniala kohalikele elanikele.

Vastavus Saku valla üldplaneeringule

Saku valla üldplaneeringuga (kehtestatud 20.04.2023 otsusega nr 24) pannakse paika

valla territooriumi arengupõhimõtted, ehitustingimused, teede ja tänavate asukohad.

Vastavalt üldplaneeringule asub Tähevälja kinnistu äri- ja tootmisettevõtte maa-alal.

Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo-

ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid

teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike

teenindamiseks ja valdavalt avaliku juurdepääsuga. Maa-alale võib kavandada ärihooneid,

tootmishooneid, logistikahooneid jms või nimetatud funktsioonid kombineerituna. Lubatud

on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm

negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

Detailplaneering vastab Saku valla üldplaneeringule.

9 PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA

PLANEERINGU REALISEERIMISKAVA

Detailplaneeringus on määratud planeeringuala edaspidine maakasutus ja kehtestatud

planeering on aluseks planeeringualale rajatavate hoonete ja rajatiste ehitusprojektide

koostamiseks.

Arendaja sõlmib Saku vallavalitsusega kokkulepped planeeringus kavandatu

väljaehitamiseks. Enne hoonete ehituslubade väljastamist peavad olema väljastatud pos

6 tee ja tehnovõrkude kasutusload. Planeeringu realiseerimise eelduseks on Tähevälja

kinnistu detailplaneeringus kavandatud ringristmiku ja ühenduse väljaehitamine.

Detailplaneeringu elluviimise etapid:

• tehnovõrkude rajatiste ja teede tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

koostamine, vajadusel lisauuringute teostamine;

• detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine;

K-Projekt Aktsiaselts

Töö nr 23101 Saku vald, Saku alevik

Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa detailplaneering

Kuupäev: 25.03.2026

24 / 24

• ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste, teede ehitamiseks sh

halduslepinguga võetud kohustuste realiseerimine;

• sademevee eesvoolu ehitamine enne hoonetele ehituslubade väljastamist;

• arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik,

puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;

• ehituslubade väljastamine hoonete ehitamiseks;

• detailplaneeringus toodud servituutide seadmine, muuhulgas uute planeeritud

tehnovõrkude, teede ja hoonete ehitamise lõpetamine, kaitsehaljastuse rajamine ja

kasutuslubade väljastamine;

pos 6 ja 7 kohalikule omavalitsusele üleandmine.

Projektijuht

Eerik Kask

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Juubelitammede tee 15

Saku alevik, Saku vald, 75501,

Harju maakond

Teie 31.03.2026 nr 7-1/17-9

Meie 24.04.2026 nr 7.2-2/26/11122-8

Saku vald, Saku alevik, Juula ja Liia

maaüksuse ning Augusti maaüksuse osa ja

lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus Juula

(katastritunnus 71801:005:0105) ja Liia (katastritunnus 71801:005:0348) maaüksuse ning Augusti

(katastritunnus 71801:005:0213) maaüksuse osa ja lähiala detailplaneeringule (edaspidi

planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused äri- ja tootmishoonete või logistikahoonete

rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame AS K-Projekt

töö nr 23101 “Saku vald, Saku alevik, Juula ja Liia maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa

detailplaneering“. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul ja tehnovõrkude

kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda

Transpordiametilt nõuded vastavate projekti koostamiseks.

- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: Seletuskiri, põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan

2 (2)

Lisa: [kui on lisasid, kirjutada lisade pealkirjad, muidu kustutada]

Krista Einama

58627026, [email protected]