Otsus

Töö number 2024_0099

Tellija Nõo Vallavalitsus

Voika 23, 61601 Nõo alevik

Tel: +372 745 5108 / e-post: [email protected]

Registrikood: 75007942

www.nvv.ee

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Tel: +372 664 5808 / e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

www.skpk.ee

Kuupäev

16.03.2026

Seisund Planeeringu eelnõu

Nõo valla üldplaneering Eelnõu seletuskiri

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

2 / 74

Algatamine

Lähteseisukohad

Töörühmad

15. detsember 2022

21. märts 2024

7. jaanuar 2025;

16. juuni 2025

Eskiisi avalik väljapanek

Eskiisi avalikud arutelud

Kooskõlastamine

Vastuvõtmine

15. september – 15. oktoober 2025

27. november 2025

Avalik väljapanek

Avalik arutelu

Kehtestamine

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

3 / 74

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................. 5

1. VISIOON JA ARENGU EESMÄRGID ................................................................ 6

1.1 Asustus ja keskused ........................................................................................... 7

2. MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED ........................................................ 9

2.1 Tiheasustusala ................................................................................................. 10

2.2 Hajaasustusala................................................................................................. 11

2.3 Detailplaneeringu koostamise kohustus ........................................................... 13

2.4 Arhitektuurivõistlus ......................................................................................... 14

2.5 Maakasutuse juhtotstarve ................................................................................ 14

2.5.1 Elamu maa-ala .......................................................................................... 19 2.5.2 Äri- ja tootmise maa-ala ............................................................................. 23 2.5.3 Ühiskondliku hoone maa-ala ....................................................................... 23 2.5.4 Puhke maa-ala .......................................................................................... 24 2.5.5 Supelranna maa-ala................................................................................... 25 2.5.6 Looduslik maa-ala ..................................................................................... 25 2.5.7 Kalmistu maa-ala ...................................................................................... 25 2.5.8 Riigikaitse maa-ala .................................................................................... 26 2.5.9 Mäetööstuse maa-ala ................................................................................. 26 2.5.10 Jäätmehoidla maa-ala ................................................................................ 27 2.5.11 Transpordi maa-ala ................................................................................... 27

3. VÄÄRTUSED JA PIIRANGUD ........................................................................ 28

3.1 Kultuuriväärtused ............................................................................................ 28

3.1.1 Kultuurimälestis ........................................................................................ 29 3.1.2 Arheoloogiatundlikud alad .......................................................................... 29 3.1.3 XX sajandi arhitektuuripärand ..................................................................... 30 3.1.4 Maaehituspärand ....................................................................................... 30 3.1.5 Pärandkultuuri objekt ................................................................................. 31

3.2 Vaated ............................................................................................................. 32

3.3 Väärtuslik põllumajandusmaa .......................................................................... 32

3.4 Rohevõrgustik .................................................................................................. 34

3.5 Väärtuslik maastik ........................................................................................... 36

3.6 RMK kogukonnaalad ......................................................................................... 38

3.7 Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine ............................................................ 39

3.8 Supluskohad .................................................................................................... 40

3.9 Maavarad ja maardlad ...................................................................................... 40

3.10 Lennuvälja piirangupinnad ............................................................................... 41

4. TEHNILINE TARISTU ................................................................................... 43

4.1 Liikuvus ja transport ........................................................................................ 43

4.1.1 Sõidutee................................................................................................... 43

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

4 / 74

4.1.2 Tee kaitsevöönd ........................................................................................ 45 4.1.3 Raudtee ................................................................................................... 48 4.1.4 Avaliku kasutuse vajadusega eratee ............................................................ 50 4.1.5 Avalik juurdepääs kallasrajale ..................................................................... 51 4.1.6 Jalg- ja jalgrattatee ................................................................................... 51 4.1.7 Matka- ja terviserada ................................................................................. 53 4.1.8 Ühistransport ............................................................................................ 53 4.1.9 Parkimine ................................................................................................. 54

4.2 Tehnovõrgud .................................................................................................... 55

4.2.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ..................................................................... 55 4.2.2 Sademevee kanalisatsioon .......................................................................... 56 4.2.3 Maaparandussüsteem ................................................................................ 57 4.2.4 Tuletõrje veevarustus ................................................................................ 58 4.2.5 Elektrivarustus .......................................................................................... 58 4.2.6 Sidevarustus ............................................................................................. 59 4.2.7 Soojavarustus ........................................................................................... 60 4.2.8 Taastuvenergeetika ................................................................................... 60 4.2.9 Jäätmekäitlus ............................................................................................ 63

5. LISATEEMAD ............................................................................................... 64

5.1 Seosed Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+ .......................................... 64

5.2 Kliimamuutustega arvestamine ........................................................................ 65

5.3 Radoon ............................................................................................................. 66

5.4 Valgusreostus .................................................................................................. 67

5.5 Müra ja välisõhk ............................................................................................... 68

5.6 Vibratsioon ...................................................................................................... 69

5.7 Ohtlik ettevõte ................................................................................................. 70

6. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE ................................................................ 71

7. MÕISTED 72

JOONISED

1. Maakasutus

2. Väärtused ja piirangud

3. Tehniline taristu

Lisad

Lisa 1. Nõo valla üldplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline

hindamine (KSH) eelnõu

Lisa 1.1 MSHA lisa - Nõo valla mürakaardid

Lisa 2. Nõo valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programm

Lisa 3. Olemasoleva asustusstruktuuri kirjeldus

Lisa 4. Rohevõrgustiku analüüs

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

5 / 74

SISSEJUHATUS

Üldplaneering on üks kohaliku omavalitsuse arengu suunamise alusdokumente. Üldplaneering annab

ruumilise väljundi arengukavas seatud strateegilistele eesmärkidele. Kui arengukava vastab

küsimustele miks ja mida, siis üldplaneeringu ülesandeks on vastata küsimustele, kus ja kuidas.

Üldplaneeringuga on määratud tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja

täpsemad tingimused, mille kaudu neid eesmärke ellu tuleb viia. Üldplaneeringus seatud

kokkulepped ja reeglid on aluseks kohaliku omavalitsuse ruumiotsustele ning elanike ja ettevõtete

tegevusele.

Üldplaneeringule andis sisendi samaaegselt läbi viidud mõjude (sh keskkonnamõju) strateegiline

hindamine (edaspidi MSH), mille käigus analüüsitakse erinevaid keskkonnaaspekte üldplaneeringu

koostamisel, et tagada valla jätkusuutlik ja tasakaalustatud ruumiline areng. MSH käigus

kirjeldatakse, analüüsitakse ja antakse hinnang üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid

olulistele keskkonna-, majanduslikele, sotsiaalsetele ning kultuurilistele mõjudele. MSH teeb

ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks ning meetmetele strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja

leevendamiseks. MSH ettepanekud integreeritakse üldplaneeringu teemavaldkondadesse ning

mõjuhindamise tulemusi on arvestatud maakasutus- ja ehitustingimuste jms põhimõtete

väljatöötamisel. MSH aruanne on üldplaneeringu lisa.

Üldplaneering on koostatud asjakohaseid õigusakte, planeeringuid, strateegiaid, arengukavasid jms

dokumente arvestades. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, üldplaneeringu

lähteseisukohad, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ja ettepanekud ning üldplaneeringu

töögrupi ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsused.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

6 / 74

1. VISIOON JA ARENGU EESMÄRGID

Nõo valla visioon ja ruumilise arengu eesmärgid põhinevad Nõo valla arengukaval1, Tartu

maakonnaplaneeringul2 ning üldplaneeringu koostamise käigus selgunud ruumilistel vajadustel.

Nõo valla visioon on olla kestev, uuendusmeelne ja hästi ühendatud vald, kus elanikud saavad

turvaliselt elada, õppida ja töötada. Tugev kogukond, kõrge elukvaliteet ning ettevõtluse ja hariduse

sünergia loovad vallas kestliku ja tasakaalustatud arengukeskkonna. Oluline on, et elanikud

tunneksid oma elukohas arengut ja soovivad sellesse panustada selliselt, et kestma jääksid ka valla

traditsioonid, ajalugu ja eripära.

Nõo valla üldplaneeringu eesmärk on luua ruumilised eeldused elujõulise ning tasakaalustatud

elukeskkonna kujunemiseks, mis toetab valla visiooni elluviimist. Selleks on määratud järgmised

ruumilise arengu eesmärgid:

• Avalik ruum on ligipääsetav kõigile, pakkudes häid sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi.

Elukeskkonda arendatakse läbi kogukonna kaasamise.

• Valla areng toimub olemasolevast ja ajaloolisest asustusstruktuurist lähtuvalt, võttes

kasutusele ebapiisavalt kasutatud alasid. Uued arendused on seega loodud pigem sinna, kus

on taristu ja asustus juba olemas. Vallas on soodustatud tõhusad ja keskkonnasäästlikud

lahendused.

• Loodus- ja elukeskkond on puhas ning seda säilitatakse ja arendatakse läbi säästva arengu

põhimõtete.

• Liikumisvõimalused on kiired ja mitmekülgsed vallaüleselt ning valdade vaheliselt, pakkudes

kvaliteetseid võimalusi liikumiseks jalgsi, jalgratta, ühistranspordi ja autoga.

• Ettevõtluskeskkonna arenguks kasutatakse ära Nõo valla strateegilist asukohta, mistõttu on

see mitmekesine, kohalikku väärtustav ja konkurentsivõimeline.

• Vallas pakutavad turismisihtkohad on valla ajalugu ja kultuuripärandit väärtustavad,

looduskaunid ning erilised.

Ruumilise arengu eesmärkide ja visiooni elluviimiseks on üldplaneeringus:

• Määratud maakasutuse juhtotstarbed vastavalt arengueesmärkidele, seatud juhtotstarvete

põhiselt tingimused jätkusuutlikuks ja tasakaalustatud arenguks.

• Täpsustatud rohevõrgustiku piire arvestades väljakujunenud olukorraga ja menetluses

olevate või kehtestatud detailplaneeringutega.

• Arvestatud suuremate kavandatavate taristuprojektidega (nt Eesti raudtee õgvendustega

ning Tartu-Valga riigitee 3 rekonstrueerimisega).

• Täpsustatud planeeritavate jalg- ja jalgrattateede vajadust ja paiknemist.

• Toodud välja olemasolevad väärtused, mida säilitada ning nendest lähtuvad piirangud

maakasutusele ja ehitustegevusele.

Üldplaneeringu koostamise üldised ülesanded on sätestatud planeerimisseaduses, neid on

täpsustatud Nõo valla üldplaneeringu lähteseisukohtades ning planeeringu koostamise käigus

tekkinud vajaduste põhjal. Üldplaneeringuga on käsitletud neid teemasid, mis tänasel ajahetkel on

1 Nõo valla arengukava 2023-2039.

2 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Rahandusministeerium, Tartu Maavalitsus, 2019.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

7 / 74

Nõo vallas prioriteediks. Üldplaneeringu koostamisel on põhifookus valla ruumilise arengu

põhimõtete ja visiooni elluviimisel läbi maakasutuse ning ehitustingimuste määramise.

1.1 Asustus ja keskused

Nõo valla asustuse ja keskuste hierarhia lähtub eelkõige Tartu maakonnaplaneeringust, mille

kohaselt jääb Nõo valda kavandatavatest keskustest ainult Nõo alevik. Nõo valla asukohta

iseloomustab kahe olulisema Tartumaa keskuse (Elva ja Tartu linn) vahel paiknemine.

Üldplaneeringu kohaselt täpsustatakse valla keskuste võrgustikku kohalikul tasandil. See tähendab,

et keskuste võrgustikku on lisatud väikekeskuste tasand, mis on maakonnaplaneeringust täpsem.

Keskuste võrgustiku määramisel üldplaneeringus on lähtutud rahvastiku, ettevõtete ning tehnilise

taristu paiknemisest.

Üldplaneeringuga soodustatakse välja kujunenud asulate funktsionaalset toimimist läbi maakasutuse

suunamise. Maakasutus peab asulates olema mitmekesine, pakkudes kohalikele elanikele erinevaid

teenuseid ja töökohti. Uute arenduste puhul on eelistatud lähtuda tihendamise printsiibist, mis

seisneb arenduste loomises sinna, kus on juba olemasolev asustus ja tehniline taristu. Sellisel viisil

välditakse uute isoleeritud alade tekkimist ning valla areng saab toimuda tasakaalustatult.

Üldplaneeringu järgi keskuste hierarhia Nõo vallas (vt Joonis 1):

• Valla keskus (kohalik maakonnaplaneeringu järgi) ja aktiivseim kogunemis- ning

arengupiirkond on Nõo alevik, kuhu on kavandatud polüfunktsionaalne maakasutus ja

suuremad elamu-, ettevõtlus- ja tootmisalad. Nõo alevik kui valla keskus on valla kõige

olulisem teenuste ja töökohtade koondumiskoht.

• Väikekeskus – mitmekesise maakasutusega väiksemad keskused. Nendeks on Nõo vallas

Tõravere alevik, Nõgiaru küla, Meeri küla, Luke küla ja Tamsa küla.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

8 / 74

Joonis 1. Keskuste hierarhia Nõo vallas.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

9 / 74

2. MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

Maakasutus- ja ehitustingimused on aluseks vallas toimuvale arendus- ja ehitustegevusele.

Üldplaneeringus sätestatud tingimused on seatud eesmärgiga tagada tasakaalustatud ja läbimõeldud

areng selliselt, et piirkonnas jääksid säilima iseloomulikud väärtused.

Peamised maakasutus- ja ehitustingimused on antud juhtotstarvete ja teemavaldkondade lõikes.

Tulenevalt üldplaneeringu täpsusastmest antakse maa-alale ainult juhtotstarbe funktsionaalne

suundumus, kuna üldjuhul on kavandatavad objektid iselaadi omadustega (ehitusmahud,

katastriüksuste suurused, piirkond). Seega peab kavandatav objekt lähtuma üldplaneeringus

kirjeldatud üldtingimustest ning väärtustest ja piirangutest. Siinkohal on kaalutlev roll kohalikul

omavalitsusel, kes hindab kavandatava objekti sobivust piirkonda, arvestades erinevaid asjakohaseid

parameetreid.

Arendus- ja ehitustegevus toimub üldplaneeringus määratud ehitustingimuste kohaselt,

detailplaneeringute või projekteerimistingimuste alusel. Detailplaneeringute koostamisel,

projekteerimistingimuste väljastamisel ja arendustegevusi kavandades tuleb arvestada

üldplaneeringus sätestatud tingimuste ja maakasutuse suundadega. Uute arengusuundade

kavandamisel on oluline arvestada ala terviklikkust, et lahendus sobituks olemasolevasse keskkonda

ning looks funktsionaalseid ja ruumilisi seoseid ümbritseva maakasutusega.

Tingimuste seadmisel on lähtutud eelmise üldplaneeringu kindlaks määratud suunistest ja reeglitest.

Uue üldplaneeringuga on erinevates piirkondades täpsustatud ehitamise põhimõtteid,

tiheasustusalade piire ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alade juhte arvestades

väljakujunenud asustusstruktuuri. Samuti on kaasajastatud üldplaneeringu metoodilist lähenemist

tänastest vajadustest tulenevalt.

Ehitustingimuste määramisel detailplaneeringus või projekteerimistingimustega tuleb lähtuda Nõo

valla ruumilise arengu eesmärkidest (vaata ptk 1) ja järgmistest põhimõtetest:

• Üldised ehitustingimused kehtivad kogu valla territooriumil.

• Kui maa-ala, millele soovitakse ehitada, asub tiheasustusalal (vt definitsiooni ptk 2.1), siis

kehtivad alal lisaks üldistele ehitustingimustele ka tingimused tiheasustusalal ning

piirkondlikud tingimused lähtuvalt asustusüksusest (vt ptk 2.1).

• Kui maa-ala, millele soovitakse ehitada, asub hajaasustuses (vt definitsioon ptk 2.2), siis

kehtivad alal lisaks üldistele ehitustingimustele ka tingimused hajaasustusalal (vt ptk 2.2).

Ehitustingimuste rakendamisel tuleb liikuda üksikult üldisemale. Kui hoonetele määratud

piirkondlikud ehitustingimused (vt Tabel 2) ei anna juhiseid projekteerimistingimuste määramiseks,

tuleb vaadata ehitustingimusi haja- ja tiheasustusalal (vt ptk 2.1 ja ptk 2.2) ning seejärel üldiseid

ehitustingimusi. Üldplaneeringuga on numbriliselt määratletud tingimused, mille kohaldamine on

valla hinnangul piirkondade ruumilise ilme tagamiseks vajalik (nt hoonestuse kõrguspiirangud,

ehitusmahud jmt). Kaalutlusruum on jäetud tingimuste osas (nt haljastusnõuded), kus on oluline

lähtuda piirkonnas väljakujunenud tavast ning kavandatava tegevuse iseloomust.

Kui üldplaneeringus ei ole sätestatud numbriliselt kohaldatavaid tingimusi ehitiste kavandamiseks,

tuleb nende sisustamisel lähtuda üldistest ehitustingimustest, käesolevas üldplaneeringus seatud

ruumilistest arengueesmärkidest ning väärtustest ja piirangutest.

ÜLDISED TINGIMUSED

• Planeeritav lahendus peab arvestama selle asukohast tulenevate kitsenduste, lähiala

planeeringute ja projektidega ning moodustama ruumilise terviklahenduse nii kavandataval

alal kui ka piirkonnas laiemalt.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

10 / 74

• Uue hoone kavandamisel peab lähtuma hoone sobitamisest ümbritsevasse keskkonda nii, et

ümbruskonna ilme ei muutuks oluliselt. Seda tuleb teha väljakujunenud asustusstruktuuri,

teedevõrgustikku, hoonestuslaadi, ehitusjoont ja arhitektuuri silmas pidades. Hoonestuslaad

on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses,

mahus, katastriüksuste jaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või katastriüksusel.

Uute hoonete ehitamise puhul saab määravaks just nende maht ja materjalikasutus. Ehitised

peavad omavahel harmoneeruma oma proportsioonide, mahtude ning

välisviimistlusmaterjalide poolest. Tuleb vältida silmatorkavalt suuremaid maju kui on

ümbruskonnas ja ka ehitusmaterjale, mis olemasoleva arhitektuuriga ei haaku.

• Katastriüksuste struktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist.

Katastriüksuste moodustamisel võimalusel vältida pikki ja kitsaid või teravnurkadega

katastriüksusi.

• Tehniline taristu (teed, tehnovõrgud jms) peab olema kavandatud võimalikult maad säästvalt

ning vältida tuleb piirkonna ilme olulist muutmist.

• Sõidutee äärde arendust kavandades tuleb tagada turvalised, mugavad ja loogilised

teeületusvõimalused ning ohutud ristumised maantee ja raudteega, et vältida liikumiste

katkestusi eri sihtkohtade vahel ja tagada liikumisohutus.

• Liiklusele olulist mõju avaldava arenduse kavandamisel tuleb vältida nende planeerimist

tiheasustusalast väljapoole, et vältida pendelliikluse suurenemist.

2.1 Tiheasustusala

Üldplaneeringus on tiheasustusalad määratud üldplaneeringu koostamise ajal kehtiva

looduskaitseseaduse (tiheasustusala, samuti linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletava

kompaktse asustusega ala) ja maareformi seaduse (tiheasustusega ala) tähenduses ning ka linnas,

alevis, alevikus ja küla selgelt piiritletava kompaktse asustuse ja hoonestusega aladel. Mõlemad

mõisted on võrdsustatud tiheasustusala mõistega.

Tiheasustusala on kompaktse asustuse ja hoonestusega ala, kus on valdavalt olemas vajalikud

tehnovõrgud ja sidus tänavavõrk, inimmõõtmeline tänavaruum ja võimalusel erinevate teenuste ja

tegevuste kooseksisteerimine ruumis.

Tiheasustusalade piirid ei pea ühtima asustusüksuste ametlike piiridega.

Nõo valla tiheasustusalad on:

• Nõo alevik

• Tõravere alevik

• Elva linnaga piirnevad kompaktse asustusega alad

Nõo üldplaneeringu koostamise raames arvutati välja võimalik maksimaalne lisanduv elupindade ja

elanike arv Nõo ja Tõravere alevikes, tiheasustusaladel ning tihedamates külakeskustes.

Arvutuskäigus lähtuti kehtivatest detailplaneeringutest nendel aladel, kus enamik krunte on veel

hoonestamata ning arvestati ka neid, mille osas on algatatud detailplaneeringu menetlus ja

potentsiaalne huvi hoonestamiseks olemas. Kokku on võimalik maksimaalne elupindade arv

üksikelamute korral 1350 elupinda. Lisanduv inimeste arv arvestusega 2,1 inimest krundi kohta on

sellisel juhul 2835 inimest.

Tartu maakonnaplaneering 2030+ määratleb tiheasumid, kus on asustuse areng eelistatud. Need on

mõeldud peamiselt hoonete püstitamiseks ja rekonstrueerimiseks koos tänavavõrgul ja

tehnovõrkudel põhineva ruumikorraldusega. Maakonnaplaneeringus määratud tiheasumid kattuvad

osaliselt üldplaneeringus määratud tiheasustusaladega (vt täpsemalt selgitust ptk 5.1).

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

11 / 74

Üldplaneering teeb ettepaneku, tulenevalt maakasutuse arengu suunamise eesmärkidest ja

üldplaneeringuga määratud tiheasustusala piiridest, muuta Nõo aleviku lahkmejoone piiri.

Ettepanek Nõo aleviku lahkmejoone piiri muutmiseks:

• Nõo alevikuga liita ja Kolga küla piiridest

välja arvata Kolga küla aleviku äärne

Rukilille arenduspiirkond, kuhu on

laienenud tiheasustusele omane

elamuehitus ja mis koostatava

üldplaneeringu järgi on määratud

tiheasustusala koosseisu. Antud piirkond

moodustab toimivuselt alevikuga ühtse

terviku ja omab linnalisele asustusele

omaseid tunnuseid.

TINGIMUSED TIHEASUSTUSALAL

• Asustuse arendamisel tuleb eelkõige kasutada alakasutatud või tühjana seisvaid hooneid.

Samuti tuleb eelistada vähe kasutatud alade kasutuselevõtmist tiheasustusalade sees.

• Asustuse suunamine tiheasustusalal lähtub põhimõttest, et esmajärjekorras arendatakse

välja olemasoleva asustusega piirnevad alad, neid järk-järgult laiendades. See võimaldab

etapiti välja arendada ühtsed vee- ja kanalisatsioonivõrgud ja juurdepääsud ning väldib

tiheasustusalal hajusate asustuskogumite teket.

• Uued rida- ja korterelamute hoonete mahud tuleb sobitada linnaehituslikult ja arhitektuurselt

piirkonna olemasolevate hoonetega.

• Uue katastriüksuse moodustamisel arvestada piirkonnas välja kujunenud katastriüksuste

struktuuriga, sh suurusega3.

• Tiheasustusalade arendamisel on oluline pöörata tähelepanu jalg- ja jalgrattaliikluse ning

ühistranspordivõrgustiku parandamisele, luues nendeks liikumisviisideks soodsad

võimalused.

Lisaks üldtingimustele tuleb hoonete kavandamisel lähtuda peatükis 2.5 toodud piirkondlikest

ehitustingimustest, väärtusi kandvatest ja piiranguid põhjustavatest objektidest (ptk 33) ning

transpordivõrgustiku ja tehnovõrkude kavandamiseks määratud tingimustest (ptk 44).

2.2 Hajaasustusala

Hajaasustusalana käsitletakse alasid, mis jäävad väljapoole üldplaneeringuga määratud

tiheasustusalasid. Hajaasustusalal on maalise iseloomuga asustus, kus hajusalt paiknevad hooned

3 Kui piirkonnas on valdavalt 1500 m2 suurused katastriüksused või sellest väiksemad, siis on lubatud moodustada

juurde minimaalselt 1500 m2 krunte. Kui väljakujunenud olukord on suuremate katastriüksustega kui 1500 m2,

siis tuleb moodustada suuremad katastriüksused ja lähtuda sellest, mis on piirkonnas valdav olukord.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

12 / 74

vahelduvad eri maastikutüüpidega, nagu metsa-, põllu- ja looduslike rohumaadega. Sõltuvalt

hoonestuse kujunemise ajaloost võib hajaasustusalal esineda ka tihedama asustusmustriga alasid,

kuid see ei muuda asustuse üldist hajusat iseloomu.

TINGIMUSED HAJAASUSTUSALAL

• Hajaasustusalal ei ole üldjuhul maakasutuse juhtotstarbeid määratud, va omavalitsuse poolt

arenduseks sobivaks määratud kohtades. Hajaasustusalal, kus ei ole juhtostarvet määratud,

on perspektiivis lubatud kavandada erinevaid otstarbeid kui need sobivad piirkonda ja

kavandatav tegevus lähtub üldplaneeringus etteantud tingimustest.

• Vältida tuleb uute kompaktse hoonestusega alade tekkimist hajaasustusse. Ehitustegevuse

kavandamisel võtta arvesse hajusale asustusele omast iseloomu ning olemasolevat

külastruktuuri s.o hoonestuse, põllumassiivide, metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm

iseloomulike objektide paiknemist. Erisused on lubatud vastavalt piirkondlikule külatüübile.

• Olemasolevatele elamumaa sihtotstarbega katastriüksustele hoone püstitamiseks krundi

minimaalsuurusele piiranguid ei seata. Uue moodustatava elamukrundi minimaalseks

suuruseks hajaasustusalas on 1,2 ha4. Väiksemate elamukruntide moodustamine on lubatud

läbi kaalutletud otsuse juhul, kui seda toetab piirkonnas väljakujunenud katastriüksuste

struktuur ja hoonestuslaad, tagatud on juurdepääs ja nõuetele vastav vee- ja

kanalisatsioonilahendus.

• Säilitada valdavalt põllu- ja metsamajanduslik maakasutus, mis vaheldub üksikute hajusalt

paiknevate elamutega.

• Ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda maalisele asustusele omastest tunnustest,

kavandatavast juhtotstarbest ning looduslikest tingimustest sh reljeefist, kõlvikutest ja

olemasolevast taristust.

• Elamuehituses järgida piirkonnale omase külatüübi struktuuri (vt lisa nr 2).

• Hajaasustuses paiknevas külasüdamikus vms tihedamini asustatud alal tuleb

hoonetevahelise minimaalse kauguse määramisel lähtuda piirkonnas väljakujunenud

hoonetevahelisest kaugusest.

• Üksikelamu katastriüksuse suuruse määramisel tuleb arvestada piirkonna katastriüksuste

struktuuri ja suuruseid, laiust, kõlvikut, külatüüpi jms olulisi kaalutlusargumente.

• Järgida piirkonnas väljakujunenud tavapärast ehitisealust pinda. Tavapärasest oluliselt

erineva mahuga hoonete kavandamisel tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise

kohustust.

• Üldjuhul peavad kõik katastriüksusele kavandatavad hooned asuma samal õue-alal. Kui

katastriüksusel on lubatud rajada kaks elamut, peavad need asuma samal õuel.

• Ettevõtluse arendamisel on eelistatud olemasolevate äri- ja tootmisalade kasutusele

võtmine, vajadusel neid alasid laiendades.

4 Planeeringuga määratud vähim krundi suurus 1,2 ha on piisav, et tagada alale hajaasustusele omane

ruumiline struktuur. Sellise suurusega krundid võimaldavad hoonestuse paiknemist hõredalt, tagavad

naaberkinnistute vahel piisavad vahekaugused ning säilitavad piirkonnale iseloomuliku avara ja

rohevõrgustikuga seotud asustusmustri. Suurem krundisuurus aitab vältida alade liigset tihenemist, toetab

maastikulise ilme säilimist ning loob eeldused selleks, et uusarendus sobitub väljakujunenud hajaasustusega.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

13 / 74

• Olemasolevate tootmisalade kõrvale ei ole uute elamute rajamine üldjuhul lubatud. Erandi

tegemist võib kaaluda juhul, kui tootmisalalt ei kaasne häiringuid elamutele (nt päikesepark,

väiketootmine vms).

• Ehitusõiguse saamiseks peab olema tagatud katastriüksusele õiguslikul alusel juurdepääs

avalikult kasutatavale teele (nt servituut, isiklik kasutusõigus vms).

• Vältida hoonete rajamist kitsa ribana piki avalikku teed juhul, kui olemasolevad mahasõidud

puuduvad. Erisused on lubatud juhtudel ja asukohtades, kus väljakujunenud külatüüp või

hoonestuse struktuur seda toetab.

• Maa-alal, kuhu jäävad rohevõrgustiku tugiala või koridor, tuleb järgida rohevõrgustiku

säilimiseks seatud tingimusi (vt ptk 33.4).

Lisaks üldtingimustele tuleb hoonete kavandamisel lähtuda piirkondlikest ehitustingimustest (ptk

22.5.1.1), väärtusi kandvatest ning piiranguid põhjustavatest objektidest (ptk 3) ja taristu

kavandamiseks määratud tingimustest (ptk 4).

2.3 Detailplaneeringu koostamise kohustus

Detailplaneeringu koostamisega luuakse konkreetsele maa-alale ruumiline terviklahendus, mis võtab

tasakaalustatult arvesse erinevate huvigruppide ootusi kvaliteetsele elukeskkonnale.

Detailplaneeringu koostamise kohustus on sätestatud planeerimisseaduses ning täiendavalt

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtudel. Detailplaneeringu

koostamise kohustusega ala ei ole võrdsustatud tiheasustusalaga. Detailplaneeringu koostamisel on

arendajal kohustus kavandada krundi suurusest 1/3 haljastust ning selle täpsem lahendus antakse

detailplaneeringu koostamise käigus.

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD5:

• Nõo alevik

• Tõravere alevik

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA JUHUD VÄLJASPOOL ALEVIKKE:

• Uue äri- või tootmistegevuse6 kavandamine alale, kus sellist tegevust ette pole nähtud7.

Lisaks sellele kaasneb tegevusega eeldatavalt oluline ruumiline mõju8, mis ulatub

kavandatavast kinnistust väljapoole. Eelhinnangu käigus tuleb anda hinnang olulisele

ruumilisele mõjule.

• Hajaasustuses maa-ala katastriüksusteks jagamisel elamuehituse eesmärgil või uue

elamuala rajamine, kui soovitakse ehitada enam kui kolmest elamust koosnevat hoonete

5 Planeerimisseadus § 125 lg 1

6 Tegevuste hulgas ei ole maavara kaevandamine, kuna see tegevus on reguleeritud õigusaktidega.

Üldplaneeringust tulenevad täiendavad tingimused on antud mäetööstuse maa-ala ptk-is.

7 Olemasolevate ja kavandatud tegevuste infot annab üldplaneeringu maakasutus ja katastriinfo, samuti tegelik

olukord katastriüksusel.

8 Oluline ruumiline mõju on mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk,

külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega

võrreldes oluliselt. Definitsioon tugineb PlanS-ile.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

14 / 74

gruppi või 4+ elamuühikut9. Samuti kui on vaja rajada uut juurdepääsu ning kavandada

ühiseid uusi tehnovõrke.

• Väärtuslikel maastikel ja rohevõrgustikus juhul, kui soovitakse üldplaneeringuga määratud

tingimustest erinevaid lahendusi (nt hoonestusalade vaheline kaugus, ehitusõigusega

katastriüksuse minimaalne suurus jms).

• Detailplaneeringut koostades tuleb tagada juurdepääs ka neile maaüksustele ja

kallasradadele, mis asuvad planeeritava ala läheduses ning millele pääseb ligi ainult läbi

planeeritava ala.

Detailplaneeringute koostamisel tuleb järgida üldiseid ja piirkondlikke ehitustingimusi, maakasutuse

juhtotstarvetele määratud ehitus- ja kasutustingimusi (ptk 2.2.5), väärtusi kandvaid ning piiranguid

põhjustavaid objekte (ptk 3) ja taristu kavandamiseks määratud tingimusi (ptk 4).

2.4 Arhitektuurivõistlus

Arhitektuurivõistluse korraldamise eesmärk on ehitisele ja/või maa-alale parima ehitusliku ja/või

ruumilise terviklahenduse saamine. Võistlus võimaldab kaaluda mitut lahendust ja valida nende

hulgast välja parimad.

Kohalik omavalitsus võib arhitektuurivõistluse nõude esitada kui:

• kavandatakse ruumiliselt olulist või suuremat välja kujunemata struktuuriga ala, millele on

oluline luua linnaruumiliselt ühtne terviklahendus.

• ehitist kavandatakse olulisele keskusalale, esinduslikku asukohta, tegu on avaliku hoonega

või kui kavandatavad ehitised on olulise avaliku huviga.

Arhitektuurivõistluse algatab kohalik omavalitsus kaalutlusotsusena lähtudes kavandatava

objekti/ala eripärast, suurusest ja mõjust, aga ka maaomanike ja elanike huvidest.

Arhitektuurivõistluse tulemused on aluseks edasisele ehitusprojekti ja/või detailplaneeringu

koostamisele.

2.5 Maakasutuse juhtotstarve

Üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve,

mis annab piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna. Valdav otstarve tähendab, et kavandatu

elluviimisel peab vähemalt 75% maa-alast terviklikult käsitletava ala ulatuses vastama või sobituma

kasutusotstarbelt üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele. Terviklikult käsitletava ala ulatuse määrab

kohalik omavalitsus kaalutlusotsusena arengusoovi ning ruumilise olukorra põhjal.

Üldplaneering annab maakasutuse osas üldised suunad, mida hiljem saab arenguplaanide selgumisel

täpsustada vastavalt konkreetsele olukorrale. Üldistatud ruumikasutus võimaldab paindlikumat ning

asukohapõhist lähenemist täpsemal kavandamisel, mis toimub läbi detailplaneeringute ja

projekteerimistingimuste, kuid sellest ei tulene automaatset või tingimusteta õigust

detailplaneeringu kehtestamisele või projekteerimistingimuste väljastamisele.

Maakasutuse juhtotstarvete piirid üldplaneeringu joonisel on tinglikud ja nende ulatus täpsustatakse

üldplaneeringu elluviimisel lähtuvalt sobivusest piirkonna üldiste arengutega. Üldplaneeringu

9 Elamuühik on 1 leibkonna jaoks mõeldud eluruum. Üksikelamus 1 elamuühik, kaksikelamul 2, kortermajal või

ridaelamul vastavalt korterite või bokside arvule.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

15 / 74

joonistel ei eristata olemasolevat (sihtotstarbelist) ja planeeritud (juhtotstarbelist) maakasutust,

kuna see on ajas muutuv.

Juhtotstarbed on määratud keskmisest tihedamini asustatud piirkondades, nt alevikes ja

kompaktsema struktuuriga piirkondades. Maalises piirkonnas elamumaa maakasutuse juhtotstarbeid

määratud ei ole. Muud juhtotstarbed (tootmine, äri, ühiskondlikud hooned, mäetööstus, riigikaitse

jm) on väljapoole suuremaid keskusi määratud seal, kus see on otstarbekas.

Maa-alale, kuhu üldplaneeringuga ei ole juhtotstarvet määratud, on perspektiivis võimalik kavandada

erinevaid uusi otstarbeid vastavalt omavalitsuse kaalutlusotsusele läbi detailplaneeringu või

projekteerimistingimuste ning soovitud otstarbega ettenähtud tingimustele (ptk 22.5) ning

asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele.

Juhtotstarbe määramisel on tegemist perspektiivse maakasutusega, millega ei kaasne kohest

katastriüksuse sihtotstarbe muutust. Olemasolevat maakasutust saab jätkata seni, kuni omanik

olulisi ehituslikke või ruumilisi muudatusi ellu viia ei soovi.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

16 / 74

Tabel 1. Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ja kavandatava sihtotstarbe10 omavahelised seosed.

10 Kavandatava sihtotstarbe all on mõeldud kavandatava arenguplaani (detailplaneeringu, projekteerimistingimuste vm) otstarvet, et hinnata selle plaani vastavust

üldplaneeringu juhtotstarbele.

Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve

Elamu maa-ala Äri- ja tootmise maa-ala Ühiskondliku hoone

maa-ala

Puhke maa-ala Supelranna maa-

ala

Looduslik maa-

ala

K a v a n

d a ta

v s

ih to

ts ta

r v e

Elamumaa +

Elamuid võib äri- ja tootmismaale kavandada kui

need sobituvad piirkonda ja tootmine, mis

piirkonnas säilib või on tulevikus sinna

kavandatud, ei põhjusta olulist negatiivset

ruumilist mõju elamutele. See tingimus on vajalik

olukorras, kus näiteks tootmisala seisab

kasutuseta või selle järgi ei ole perspektiivis vajadust ning alale soovitakse pigem eluhooneid

kavandada.

Võib kavandada kui ei

põhjusta olulist negatiivset

ruumilist mõju ühiskondliku

hoone maa-alale.

- - -

Ärimaa

Võib kavandada kui ei

põhjusta olulist

negatiivset ruumilist

mõju elamu maa-alale

ning kui on vajalik

otstarbe

teenindamiseks.

+

Võib kavandada kui ei

põhjusta olulist negatiivset

ruumilist mõju ühiskondliku

hoone maa-alale ning kui on vajalik otstarbe

teenindamiseks.

Võib kavandada kui

toetab puhkeotstarve

maa-ala

eesmärgipärast

kasutamist.

Võib kavandada kui

toetab

põhifunktsiooni

elluviimist

-

Tootmismaa

Lubatud on

väiketootmine

olukorras kus see ei põhjusta olulist

negatiivset ruumilist

mõju elamu maa-alale.

Lubatud on vaid need tootmistegevused, mis ei

põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju äri

maa-alale.

- - - -

Transpordimaa

+ +

Võib kavandada kui on vajalik

otstarbe teenindamiseks.

Võib kavandada kui on

vajalik otstarbe

teenindamiseks.

Võib kavandada kui

toetab

põhifunktsiooni

elluviimist

Võib kavandada kui

on vajalik otstarbe

teenindamiseks

Jäätmehoidla

maa - + - - - -

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

17 / 74

Riigikaitse maa - Võib kavandada kui ei põhjusta olulist negatiivset

ruumilist mõju äri- ja tootmise maa-alale. - - - -

Mäetööstusmaa - + - - - -

Ühiskondlike

ehitiste maa

Võib kavandada kui ei

põhjusta olulist

negatiivset ruumilist

mõju elamu maa-alale.

Võib kavandada kui ei põhjusta olulist negatiivset

ruumilist mõju äri- ja tootmis maa-alale. +

Võib kavandada kui

toetab puhkeotstarve

maa-ala

eesmärgipärast

kasutamist.

Võib kavandada kui

toetab

põhifunktsiooni

elluviimist

-

Üldkasutatav

maa +

Võib kavandada kui toetab äri- ja tootmis maa-

ala eesmärgipärast kasutamist. + + + +

Maatulundusmaa

Võib kavandada kui on

vajalik otstarbe

teenindamiseks.

+ -

- - -

Kaitsealune maa + + + + + +

Veekogude maa

Võib kavandada kui on

vajalik otstarbe

teenindamiseks.

Võib kavandada kui on vajalik otstarbe

teenindamiseks.

Võib kavandada kui on vajalik

otstarbe teenindamiseks.

+ + +

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

18 / 74

Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve

Kalmistu maa-ala Riigikaitse maa-ala Mäetööstuse maa-ala Jäätmehoidla maa-

ala

Transpordi maa-ala

K a v a n

d a ta

v s

ih to

ts ta

r v e

Elamumaa - - Võib kavandada kui mäetööstuse maa-ala tegevused on lõppenud ja

maavara on ammendunud ning piirkond on selleks sobilik11. - -

Ärimaa - - Võib kavandada kui mäetööstuse maa-ala tegevused on lõppenud ja

maavara on ammendunud11. - -

Tootmismaa - - Võib kavandada kui mäetööstuse maa-ala tegevused on lõppenud ja

maavara on ammendunud11. - -

Transpordimaa

Võib kavandada kui on

vajalik otstarbe

teenindamiseks.

Võib kavandada kui

on vajalik otstarbe

teenindamiseks.

Võib kavandada kui on vajalik otstarbe teenindamiseks.

Võib kavandada kui

on vajalik otstarbe

teenindamiseks.

+

Jäätmehoidla maa - - Võib kavandada kui on vajalik otstarbe teenindamiseks. + -

Riigikaitse maa - + Võib kavandada kui mäetööstuse maa-ala tegevused on lõppenud ja

maavara on ammendunud11. - -

Mäetööstusmaa - - + - -

Ühiskondlike

ehitiste maa

Võib kavandada kui

toetab kalmistu maa-ala

eesmärgipärast

kasutamist.

- Võib kavandada kui mäetööstuse maa-ala tegevused on lõppenud ja

maavara on ammendunud14. - +

Üldkasutatav maa + - Võib kavandada kui mäetööstuse maa-ala tegevused on lõppenud ja

maavara on ammendunud ning piirkond on selleks sobilik. - +

Maatulundusmaa - - Võib kavandada kui mäetööstuse maa-ala tegevused on lõppenud ja

maavara on ammendunud ning piirkond on selleks sobilik. - -

Kaitsealune maa + - + - -

Veekogude maa - - Võib kavandada kui mäetööstuse maa-ala tegevused on lõppenud ja

maavara on ammendunud ning piirkond on selleks sobilik. - +

11 Õigusakti kohane ajutine ehitis on lubatud erandjuhul kaalutlusotsusena.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

19 / 74

2.5.1 Elamu maa-ala

Elamu maa-ala on üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja ja kahe või mitme korteriga

elamu (sh ridaelamu) ehitamiseks ette nähtud maa-ala, kuhu võib täiendavalt kavandada elamute

vahelisse väliruumi mahuliselt sobituvaid elamuid teenindavaid ehitisi. Elamumaa juhtotstarve on

üldplaneeringuga määratud tiheasustusaladel, tihedamates külakeskustes ja endistel suvitusaladel.

TINGIMUSED

• Kavandatava hoone maht peab lähtuma piirkonna elamute mahtudest nii ehitisealuse pinna

kui ka kõrguse poolest. Täpsemad piirkondlikud tingimused on välja toodud peatükis 2.5.1.1.

• Maalisse piirkonda ei kavandata üldjuhul uusi suuremahulisi (nt kolme või enama

elamuühikuga) tihedama asustuse koondumiskohti, kuna maalises piirkonnas peab säilima

hajusalt paiknev asustus.

• Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel tuleb tagada hästi toimiv juurdepääs,

sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Kavandamine peab toimuma võimalikult

terviklike, põhjalikult läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse alusel. Uute

elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku

sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja keskuste arenguga.

• Krundistruktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist. Moodustatavad

krundid peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Üldjuhul mitte planeerida pikki ja kitsaid

või teravnurkadega krunte/maaüksusi.

• Asulate keskustesse on lubatud rajada korter- ja ridaelamuid. Äärealadele korterelamute

rajamine ei ole üldjuhul lubatud. Korterelamu kavandamisel peab planeeritavale krundile

mahtuma hoonet teenindav parkimine, mänguväljak, haljasala, prügimaja jm vajalikud

objektid ning rajatised.

• Kaheksa või enama elamuühiku kavandamisel tuleb ette näha puhke- ja haljasalasid ja

panustada nende arendamisse.

• Kõrvalotstarbena on lubatud piirkonda sobivad otstarbed (vt Tabel 1), mille eesmärk on

mitmekesistada elamu maa-ala. Kõrvalotstarbega kaasnevad mõjud ei tohi oluliselt häirida

naabruskonda (välistatud on tegevused, millega kaasnevad olulised häiringud elanike

tervisele ja heaolule ning ruumile, sh suurenevad transpordivood, müra, kaasneb välisõhu

saastamine, olulised lõhnahäiringud jms) ning takistada elamumaa juhtotstarbe

realiseerimist.

• Parkimine lahendada omal katastriüksusel planeeritava objekti parkimisvajadusest lähtuvalt.

Korter- ja ridaelamute puhul luua mugavad ja turvalised parkimislahendused ka jalg- ja

tõukeratastele jmt.

• Maksimaalselt ära kasutada olemasolevaid teid ja taristuid juurdepääsuteede loomisel. Uue

taristu kavandamisel tagada nõuetekohane ruumivajadus.

• Olemasolevate tootmisalade kõrvale ei ole uute elamute rajamine üldjuhul lubatud, kui

ilmneb, et tootmisala ei suuda tagada nendel aladel nõuetekohast välisõhu kvaliteeti. Uute

elamute rajamine on lubatud vaid juhul, kui müra normtaseme täitmise tagab vastava

elamuarenduse kavandaja.

• Uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga on kohustuslik, kui ala asub

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas. Reoveekäitlus võib olla tagatud ka mahutitega

või omapuhastiga, kui ÜVK kava ning ruumilised ja keskkonnatingimused seda võimaldavad.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

20 / 74

• Elamukrundil tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada väljaspool ehitusala vähemalt 70 %

ulatuses.

• Metsaga kaetud kavandataval elamualal saab hoonestusala koos tehnovõrkudega kavandada

2/3 ulatuses krundi pindalast ja ülejäänud krundi osas tuleb olemasoleva kõrghaljastuse ala

säilitada. Erinevatele kruntidele/maaüksustele jääv kõrghaljastus peab moodustama

hoomatava terviku.

2.5.1.1 Eluhoonete piirkondlikud ehitustingimused

Täpsemad piirkondlikud ehitustingimused on määratud eluhoonetele, mis lähtuvad erinevate alade

väljakujunenud ehitatud keskkonnast. Tingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja

projekteerimistingimuste väljastamiseks.

Piirkonnad jaotuvad eluhoonete väljakujunenud asustusstruktuurile ja piirkondlikule ilmele. Tegu on

üldplaneeringu raames määratletud mõistetega.

• Alevikud ja Elvaga külgnevad alad – linnalise ilme ja kõige tihedama asustusega

piirkonnad.

• Tihedam külakeskus – tihedama asustuse ja maalise hajusa asustuse vahepealsed alad.

Siia kuuluvad keskmisest tihedamad külasüdamed, kus krundi suurus ja hoonetevaheline

kaugus on üldjuhul väiksemad kui tavapärases maalises piirkonnas.

• Endised suvitusalad ehk väikekohad – tihedama asustusega alad, kus valdav trend on

hooajalise elamisfunktsiooniga hoonete ümber ehitamine aastaringsele elamisfunktsioonile.

Iseloomulikud on väikesed krundid ja hoonestusmahud.

• Maaline piirkond – tüüpiline hajaasustus, kus hoonestus paikneb hajusalt, vaheldudes

looduslike aladega.

Tabel 2. Piirkondlikud ehitustingimused eluhoonetele

Alevikud ja Elvaga

külgnevad alad

Tihedam

külakeskus

Endised

suvitusalad ehk

väikekohad

Maaline

piirkond12

Elamu tüüp Üksikelamu, kaksikelamu, kahe või mitme

korteriga elamu13

Üksikelamu

Eluhoone max

kõrgus

Üksik- ja kaksikelamu –

9 m

Kahe või mitme

korteriga elamu – 20 m

Üksik- ja

kaksikelamu – 9

m

Kahe või mitme

korteriga elamu

– 15 m

Üksikelamu – 9 m Lähtuda

piirkondlikust

tavast

12 Elamumaa juhtotstarvet maalises piirkonna üldplaneeringuga ei määrata.

13 Lubatud on kõik hoonetüübid, mis sobituvad konkreetsesse asukohta arvestades naaberhoonete mahtudega.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

21 / 74

Alevikud ja Elvaga

külgnevad alad

Tihedam

külakeskus

Endised

suvitusalad ehk

väikekohad

Maaline

piirkond12

Hoonete max

arv14 krundil

(põhihoone +

abihooned)

1+215 1+312 Lähtuda

piirkondlikust

olukorrast

2 eluhoonet16, kui

piirkondlik

hoonestustihedus

seda võimaldab.

Abihoonete arvu

määramisel

lähtuda

piirkondlikust

olukorrast.

Naaberkruntide

hoonetevaheline

min kaugus17

8 m 8 m Lähtuda piirkondlikust olukorrast

Krundi max

täisehituse %

Üksik- ja kaksikelamu -

30%, kuid mitte

rohkem kui 600 m2

ehitisealust pinda.

Kahe või mitme

korteriga elamu –

40%.

Lähtuda piirkondlikust olukorrast

Koormusindeks18 Ridaelamu puhul 600. -

Detailplaneeringu

kohustus (DP)

Üldjuhul DP, erandid

vastavalt PlanS-ile.

Lähtuda DP

koostamise

kohustusega

juhtudest. Muul

juhul DP

koostamise

kohustus puudub

kui järgitakse

üldplaneeringuga

määratud

tingimusi.

Puudub kui järgitakse piirkonnas

väljakujunenud keskkonda, ÜP-s

määratud tingimusi ning ÜP-ga

kehtestatud või seadusest tulenevaid

väärtuseid ja piiranguid

14 Ehitusloa ja ehitusteatise kohustuslikud hooned.

15 Juhul kui krunt on piisavalt suur ning piirkonnas on tavaks rohkem abihooneid, võib lubada abihoonete arvu

suurendada, kui need piirkonna üldilmega sobivad. Põllumajandusliku tootmise jaoks võib abihoonete arv olla

samuti suurem üldreeglist.

16 Mõlemale eluhoonele peab olema tagatud juurdepääs.

17 Juhul kui hoonetevaheline kuja on väiksem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega.

18 Koormusindeks on planeeritava ala pindala suhe elamuühikute (üksikelamu, kaksikelamu sektsioon, ridaelamu

sektsioon või korter) arvu. Nt kui 1500 m2 suurusel krundil asub 4 eluruumiga hoone, siis koormusindeks on 375.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

22 / 74

Alevikud ja Elvaga

külgnevad alad

Tihedam

külakeskus

Endised

suvitusalad ehk

väikekohad

Maaline

piirkond12

Projekteerimis-

tingimused (PT)

Üldjuhul mitte,

erandeid saab

rakendada vastavalt

PlanS-ile.

Üldjuhul PT, erandeid saab rakendada vastavalt PlanS-ile

ning üldplaneeringu tingimustele.

Min krundi

suurus19

Üksikelamu - 1200 m²

Kaksikelamu - 1500 m²

Rida- ja korterelamu –

3000 m²/ hoone kohta

Vajadusel lähtuda

piirkondlikust

olukorrast ja

sobivusest.

Üksik- ja

kaksikelamu -

1500 m²

Rida- ja

korterelamu –

3000 m²/ hoone

kohta

Vajadusel

lähtuda

piirkondlikust

olukorrast ja

sobivusest.

1000 m2 1,2 ha20

Muud tingimused Hoonete fassaadid

tuleb ehitada avaliku

tee ja/või veekogu

poole.

Väikekohtades

Viisjaagu, Kajakas,

Laane, Otium ja

Jaagupi säilitada

hoonete ja

piirkonna esialgne

ilme, sh ajastule

omast miljööd

kujundav

arhitektuur,

ehitusmahud,

haljastus, tänava-

ja teedevõrk.

19 Põhjendatud juhtudel võib elamu krundi minimaalne suurus olla erinev arvestades asukoha kruntide

olemasolevat struktuuri ja suuruseid, piirkonna iseloomu, juurdepääsuteede olemasolu, elamut teenindava

tehnilise taristu ruumivajadust jm olulisi kaalutlusargumente.

20 Väiksemate elamukruntide moodustamine on lubatud läbi kaalutletud otsuse juhul, kui seda toetab piirkonnas

väljakujunenud katastriüksuste struktuur ja hoonestuslaad, tagatud on juurdepääs ja nõuetele vastav vee- ja

kanalisatsioonilahendus.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

23 / 74

2.5.2 Äri- ja tootmise maa-ala

Äri- ja tootmise maa-alal on lubatud erinevad majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-,

teenindus-, meelelahutus-, spordi-, tootmis-, laohooned või rajatised, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi-

ja kalamajandushooned või rajatised ning neid teenindavad ehitised. Lisaks on lubatud kavandada

tehno- jm eriehitisi, mis piirkonda sobituvad.

TINGIMUSED

• Eelistatud on välja arendada olemasolevad ja üldplaneeringuga kavandatud äri- ja

tootmismaad.

• Elamute, ühiskondlike hoonete alade ja puhkealade vahetusse lähedusse lubada vaid selliseid

äri- ja tootmistegevusi, millega kaasnevad häiringud inimeste tervisele ja heaolule on

väheolulised (ei põhjusta müra, uusi transpordivoogusid, välisõhu saastamist,

lõhnahäiringud). Olemasolevate tootmisalade kõrvale ei ole soovitav lubada uute elamute,

puhkealade või teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja

hooldekandeasutused) rajamist, kui ilmneb, et tootmisest tulenevalt ei suudeta tagada

nendel aladel nõuetekohast välisõhu kvaliteeti ja normikohast mürataset. Sellistes

olukordades tegevuste lubamise üle otsustamine peab toimuma kaalutlusotsuse alusel, et

tagada tasakaal erinevate huvide ja õiguste vahel.

• Nõo aleviku keskusesse on soovitatav kavandada rohkem äri- ja muid mitte-elufunktsiooniga

ruume multifunktsionaalsuse ja jalgsi liikumise soosimiseks.

• Erineva otstarbega tegevuste üksteise lähedusse kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest,

et kui nõuetekohase välisõhu kvaliteedi tagamiseks (müra või õhusaaste vähendamiseks) on

vajalik rakendada leevendusmeetmeid, siis lasub nende kavandamise kohustus hilisemal

tulijal.

• Loomafarmide kavandamisel tuleb arvestada valitsevate tuulesuundadega. Laut tuleb

võimalusel planeerida reljeefilt madalamale ja valitsevate tuulte suhtes allatuult ning

sõnnikuhoidlad ümbritseda õhu liikumist suunavate barjääridega (hekid, puud, varjed).

• Inimeste kaitseks häiringute (müra, tolmu vms) eest on soovitav jätta piisava laiusega

kõrghaljastatud puhvervöönd või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või

puhverala rajada eelkõige häiringut põhjustava objekti territooriumile.

• Uute alade liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga on kohustuslik kui ala asub

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas. Reoveekäitlus võib olla tagatud ka mahutitega

või omapuhastiga kui ÜVK kava ning ruumilised- ja keskkonnatingimused seda võimaldavad.

• Veokite vm raskeliikluse regulaarne liikumine kavandada võimalusel tundlikest aladest

mööda ilma neid läbimata.

• Kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele

(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas jm) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning

kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavad lahendusi.

2.5.3 Ühiskondliku hoone maa-ala

Ühiskondliku hoone maa-alal on lubatud sotsiaalhoolekande-, valitsus-, ameti-, haridus-,

tervishoiu-, kultuuri- ja spordiasutuse, ühiselamu hooned ning neid teenindavad ehitised.

Üldplaneering kajastab kehtivast Nõo valla kliimakavast ja lähteseisukohtadest tulenevat vajadust

rajada Nõo valda jäähall. Selleks on üldplaneeringu kaardil ära määratletud Nõo alevikus erinevad

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

24 / 74

ühiskondliku hoone maa-alad, kus saab edaspidi kaaluda mh potentsiaalset asukohta perspektiivsele

jäähallile.

TINGIMUSED

• Koolid, lasteaiad ja hooldekodud kavandada piisavasse kaugusesse olulist ruumilist mõju

avaldavatest ettevõtetest ning suure liikluskoormusega teedest.

• Juurdepääsud kavandada avalikena. Kavandamisel arvestada erinevate liikumisvahenditega

(nt buss, jalgratas, sõiduauto), et tagada mugav ja läbimõeldud liikumine ning vajalikud

parkimislahendused. Eelistada lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi

kasutajate mugavust.

• Kavandada kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum: haljastus, väikevormid, tänavaruumi

loogika jms.

• Varem hoonestamata alale ühiskondlike hoonete kavandamisel tuleb planeerida krundi

pindalast vähemalt 20% haljastuseks, millest poole ulatuses on kõrghaljastus.

2.5.4 Puhke maa-ala

Puhke maa-ala on ette nähtud puhkamiseks. Alal on lubatud puhkamisele suunatud

loodusliku või poolloodusliku ilmega puhke-, kultuuri- ning spordirajatised ning neid teenindavad

ehitised. Lisaks võivad seal paikneda puhkefunktsiooniga seotud tervise- ja matkarajad,

mänguväljakud, külaplatsid ning veekogud koos kaldaalaga. Võrreldes loodusliku maa-alaga on

puhke maa-ala intensiivsemat kasutuskoormust võimaldav maa-ala, millel on lubatud ka puhkamist

ja virgestust toetav hoonestus ja rajatised.

TINGIMUSED

• Kavandada mugavad ja läbimõeldud juurdepääsud ning parkimislahendused erinevatele

liikumisvahenditele (nt buss, jalgratas, sõiduauto). Eelistada lahendusi, mis toetavad

kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate mugavust.

• Luua võimalikult multifunktsionaalsed alad (nt puhkamine koos spordi- ja vaba aja veetmise

võimalustega, mänguväljakud, kultuuripärandi objektide ja traditsioonilise elulaadi

kombineerimine), mis toimivad kvaliteetse avaliku ruumina (sh haljastus, väikevormid,

vaated jms väliruumi elemendid). Tähelepanu tuleb pöörata erinevatele

elanikkonnarühmadele, tegevuse mitmekesisusele ja aastaringsele kasutusvõimalusele.

• Ala loomisel või korrastamisel säilitada võimalikult palju kõrghaljastust või tagada metsa

säilimine võimalikult suures mahus, sh vajadusel läbi asendusistutamise ja uuendamise.

Raiete kavandamisel tagada ala puhkeväärtuse säilimine.

• Tiheasustusaladel ja nende lähialadel asuvad puhkealad tuleb ühendada jalg- ja

jalgrattateedega.

• Alade puhkeotstarbeline kasutamine ei tohi kahjustada looduskaitselisi väärtusi ning alade

põllu- ja metsamajanduslikku kasutamist.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

25 / 74

2.5.5 Supelranna maa-ala

Supelranna maa-ala on avalikult kasutatav maa-ala veekogu ääres puhkamiseks ja

suplemise võimaldamiseks, koos avalikku randa teenindava toetava infrastruktuuriga

(riietuskabiinid, tualetid, jalgteed, spordiväljakud, aktiivset puhkamist soodustavad alad).

TINGIMUSED

• Toetava otstarbena on lubatud ärihoone, kui see toetab puhke- ja rekreatsiooni tegevusi.

• Üldplaneeringuga supelrannaks määratud maa-alale ja külgnevale veealale tohib paigaldada

või ehitada muuhulgas järgmisi randa teenindavaid rajatisi: riietuskabiinid, pingid,

palliplatsid, mängu- ja spordirajatised, teisaldatavate tualettide alused, varjualused,

ujumissillad, vettehüppetornid, valgustid, teenindavad parklad ja juurdepääsuteed

supelrannale ja veekogule.

• Supelranda on lubatud ehitada üks, kuni 150 m² ehitisealuse pinnaga hoone, mille

kasutamise otstarve võimaldab osutada üksnes supelrannaga seotud teenuseid.

2.5.6 Looduslik maa-ala

Looduslik maa-ala on ette nähtud olemasoleva looduslike või poollooduslike koosluste ja

ökoloogliste väärtuste säilitamiseks. Loodusliku maa-ala funktsioon on luua looduslikud puhvrid

hoonestusalade vahele ning hoida tihedamalt asustatud aladel ökoloogilist ja maastikulist

mitmekesisust. Võrreldes puhke maa-alaga ei ole looduslikul maa-alal puhkefunktsioon ette nähtud,

küll ei ole see keelatud. Põllumajanduslik tegevus on lubatud eelkõige olemasoleva maakasutuse

jätkamisena ning tingimusel, et tegevus ei eelda maakasutuse olulist intensiivistamist ega laienemist

ökoloogiliste väärtuste arvelt.

TINGIMUSED

• Lubatud on rajada maa-ala teenindavad väikeehitised, sh viidad, laudteed, pingid,

prügikastid, vaatlustornid, parklad, kuni 20 m² suuruseid looduskeskkonda sobituvad

väikehooned ning teed.

• Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine. Raiete kavandamisel tagada ala liigirikkus.

• Alade puhkeotstarbeline kasutamine ei tohi kahjustada looduskaitselisi väärtusi ning alade

põllu- ja metsamajanduslikku kasutamist.

• Ehitiste maastikku paigutamisel arvestada maksimaalselt olemasolevate maastikuliste

tingimuste ja väärtustega.

2.5.7 Kalmistu maa-ala

Kalmistu ja matmisega seotud loodusliku või poolloodusliku ilmega maa-ala, kuhu on

lubatud rajada kalmistu jaoks vajalikke ehitisi (näiteks kabel, tavandihoone, krematoorium).

Täiendavalt on lubatud kalmistu maa-ala teenindavad ehitised. Tegu on toimiva kalmistuga.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

26 / 74

TINGIMUSED

• Olemasoleva kalmistu ümber tuleb säilitada ning uue kalmistu ümber kavandada vöönd,

võimalusel kõrghaljastusega, et tagada tingimused kalmistu häirimatuks kasutamiseks.

Vööndisse on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib oluliselt häirida

kalmistu rahu.

• Kalmistu rajamist, laiendamist, haldamist, kasutamist, matmiseks sulgemist jm nõudeid on

reguleeritud kalmistuseadusega.

• Kalmistu laiendamisel või uue kalmistu rajamisel tuleb arvestada kalmistuseaduses

sätestatud põhjavee ja veehaarde kaitse meetmetega.

• Kultuurimälestiseks tunnistatud kalmistute laiendamisel, haldamisel ja matmiseks sulgemisel

tuleb arvestada muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi.

2.5.8 Riigikaitse maa-ala

Üleriigilise tähtsusega riigikaitseliste, piirivalve, korrakaitse ja päästeteenistuse ehitiste

maa-ala. Alale võib kavandada sõjaväeosa, kaitsejõudude asutust, riigikaitse harjutusväljakut,

piiriületus- või tollipunkti, kinnipidamiskohta, päästeteenistuse, korrakaitse või riigikaitsega

seonduvat hoonet või ehitist. Täiendavalt on lubatud riigikaitse maa-ala teenindavad ehitised.

TINGIMUSED

• Mürarikka riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse, ei ole võimaliku müra leviku tõttu

soovitatav rajada müratundlikku hoonet (nt elamut, puhkeotstarbelist hoonet jm).

• Tegevuste kavandamisel piiranguvööndis või objekti lähiümbruses tuleb arvestada vastava

ehitise töövõime säilimisega.

2.5.9 Mäetööstuse maa-ala

Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav ala, kuhu on lubatud rajada maavara

kaevandamiseks ja selle teenindamiseks vajalikke hooneid ja rajatisi.

Mäetööstuse maa-ala on määratud mäeeraldisele ja selle teenindusmaale, kuhu on antud maavara

kaevandamisluba või kus vastav luba on menetluses21. Täpsemad tingimused maavarade ja

maardlate osas on leitavad peatükis 3.9.

TINGIMUSED

• Muu maakasutuse juhtotstarbega tegevuste kavandamisel mäetööstuse maa-alal tuleb

lähtuda maavara kaevandamisväärsena ja maavarale olemasoleva juurdepääsu säilitamise

põhimõttest.

21 Need alad on antud üldplaneeringu koostamise seisuga. Perspektiivseid alasid üldplaneering kajastada ei saa,

nende puhul lähtutakse ajakohasest riiklikust registrist.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

27 / 74

• Mäetööstuse maa-aladele ei tohi rajada selliseid ehitisi, mis välistaksid maardlates

kaevandamise tulevikus.

• Mäetööstuse maa-alale ei ole ette nähtud tiheasumite rajamist.

2.5.10 Jäätmehoidla maa-ala

Jäätmete käitlemiseks ja/või ladustamiseks mõeldud maa-ala. Alale võib kavandada

reoveepuhastusrajatisi. Üldplaneeringuga on määratud Illi külas Liivi üldmaa kinnistule jäätmehoidla

maa-ala eesmärgiga kavandada kinnistule reoveepuhastusrajatisi.

2.5.11 Transpordi maa-ala

Transpordi maa-alal on lubatud liiklemiseks ja transpordiks vajalikud rajatised koos maa-

alaga, mis on vajalik nende ohutuse tagamiseks ja rajatiste korrashoiuks, sh sõiduteed, raudteed,

lennuliikluse maa jms.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

28 / 74

3. VÄÄRTUSED JA PIIRANGUD

Väärtuste all on kajastatud kultuuri- ja looduskeskkonnaga seotud objektid, mida üldplaneeringu

raames on väärtustatud. Väärtuste säilimise üheks oluliseks aluseks on näha väärtuslikku pärandit

kui piirkondlikku konkurentsieelist ja majanduse edendajat.

Väärtuslike alade ja objektide säilitamiseks on seatud maakasutusele ja ehitustegevusele piirangud.

Need tulenevad kehtivatest õigusaktidest, kõrgema tasandi planeeringutest või üldplaneeringuga

määratud täiendavatest tingimustest.

Üldplaneering kajastab väärtuste ja piirangute hetkeseisu, ajakohane info asub riiklikes

andmebaasides (EELIS, Maa- ja Ruumiameti geoportaal) vm kehtivates allikates.

3.1 Kultuuriväärtused

Kõigi kultuuri- ja ehituspärandiga seotud väärtuslike alade ning objektide säilitamiseks on neile

määratud avalikust huvist lähtuvad tingimused. Need tingimused rakenduvad nii riigi kaitse all

olevatele kultuurimälestistele kui kohaliku tasandi kultuuripärandile, milleks on XX sajandi

arhitektuuripärand, maaehituspärand, pärandkultuuri objektid ja muud objektid, mis väärivad

kohalikul tasandil esile tõstmist nende vanuse, ajaloo, arhitektuuri vms tõttu.

ÜLDISED TINGIMUSED KULTUURIPÄRANDILE

• Võimalusel säilitada väärtuslik objekt või ala olemasoleval kujul või taastada selle algne kuju

ning leida sobilik kasutusviis. Hoone puhul säilitada või taastada algne välisilme. Tagada

objektide hea seisukord ning väärtustada neid kohaliku kultuuripärandina.

• Ajalooliselt kujunenud asustusalasid tuleb võimalusel säilitada koos nende juurde kuuluvate

elementide ja ümbritsevate aladega.

• Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata.

Väärtuslikul alal või objekti läheduses uut hoonestust kavandades lähtuda olemasolevast

krundi suurusest, hoonestuse ja kujunduse elementidest ning hoonestuse struktuurist.

• Väärtusliku objekti lähialal uushoonestuse või muude ruumilist mõju omavate tegevuste

kavandamisel lähialal arvestada vaadete säilimisega väärtuslikule objektile, et tagada selle

vaadeldavus.

• Väärtuslike objektide ja alade juurde tagada võimalusel avalik juurdepääs, et kõigil huvilistel

oleks võimalik neid piirkondi külastada. Erisused tulenevad õigusaktist.

• Aladel, kus uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus võib olla suurem

(arheoloogiamälestisi – kivikalmed, asulakohad, kultusekivid jms – on arvukalt kogu valla

territooriumil) ning aladel, kuhu ei ulatu mälestis või selle kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja

kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

võimalusega. Seetõttu tuleb ehitustööde ja ka põlluharimise käigus olla tavalisest

tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada.

• Uutele aladele ulatuvate suurte taristuprojektide kavandamisel tuleb teha koostööd

Muinsuskaitseametiga, et tagada sellise pärandi kaitse, mis pole veel riikliku kaitse all.

• Väärtustada maastikku kui inimeste elu- ja töökeskkonda, sest maastikul on tähtis roll

piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemisel. Lisaks traditsioonilistele külamaastikele tuleb

tähelepanu pöörata ka (linnalistele) asulatele ning külakeskustele. Nende visuaalne ja

funktsionaalne atraktiivsus, identiteet ja heakord, korrastatud teed ja avalik ruum loob

keskkonna, kus kohalik elanik igapäevaselt liigub ja toimetab. Inimene tunneb ennast

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

29 / 74

paremini läbimõeldud, korrastatud ja meeldivas keskkonnas ning see võib saada mõnelgi

puhul argumendiks elukoha valikul ja tuua piirkonda juurde uusi elanikke. Seega tuleb

asustatud aladel tagada kõrge arhitektuursete ja ruumiliste lahenduste kvaliteet.

3.1.1 Kultuurimälestis

Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, etnograafilise, linnaehitusliku, teadusliku,

kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt, mida peetakse

vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele. Eestis on kultuurimälestis muinsuskaitseseaduse järgi

riigi kaitse all olev kinnis- või vallasmälestis või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm.

Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, mistõttu tuleb

edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda

mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga.

Kultuurimälestistega seonduvad ehitus- ja kasutustingimused on sätestatud muinsuskaitse- ja

planeerimisseaduses. Mälestiste ajakohane info kajastub kultuurimälestiste registris.

TINGIMUSED KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEKS

• Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste

säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas.

Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm,

tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

• Võimalusel (olenevalt objekti tüübist) tagada vaated kultuurimälestisele.

3.1.2 Arheoloogiatundlikud alad

Arheoloogiatundlik on ala, kus uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus võib juba

avastatud leidude rohkuse tõttu olla suurem. Sellisel alal arvestatakse ehitus- ja kaevetöödel

kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ning ehitustööde

ja ka maaharimise käigus ollakse tavalisest tähelepanelikum.

Tuginedes nii varasemalt teadaolevale infole kaitse all mitte olevatest objektidest ning asjaolule, et

arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot

arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel

arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1).

Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada

arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid arvestada tuleb

sellega, et seni avastamata ja prognoosimata muistised võivad välja tulla ka väljaspool mälestisi ja

arheoloogiatundlikke alasid.

Üldplaneeringu koostamise ajal on Nõo vallas 14 arheoloogiatundlikku ala, mis on kajastatud

üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardil. Kuna info arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe

kohta on pidevalt uuenev, on edaspidi kavas arheoloogiatundlike alade ajakohast infot kajastada

loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses.

TINGIMUSED ARHEOLOOGIATUNDLIKEL ALADEL

• Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel on soovitatav detailplaneeringu algatamisel või

suuremahuliste kaevetööde kavandamisel kaaluda Muinsuskaitseameti kaasamist ning

vajaduse korral küsida ameti arvamust, kui kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala

pindala on enam kui 500 m².:

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

30 / 74

- kui algatakse algatatakse detailplaneeringut;

- kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

• Kui Muinsuskaitseamet loob arheoloogiatundlike alade veebirakenduse, võib kohalik

omavalitsus selle andmeid arvestada planeeringute koostamisel ning vajaduse korral kaaluda

ameti arvamuse küsimist;

• Kui Muinsuskaitseamet loob arheoloogiatundlike alade veebirakenduse, siis tuleb planeeringu

koostamisel või ehitise kavandamisel küsida ameti arvamust rakenduses toodud alale

jäävatel juhtudel.

• Arheoloogiapärandi avastamisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest.

3.1.3 XX sajandi arhitektuuripärand

XX sajandi arhitektuuripärandi objektide info pärineb riiklikust kultuurimälestiste registrist. XX

sajandi arhitektuur ja ehitatud keskkond määrab suures osas tänapäevase füüsilise keskkonna

iseloomu: asulad on kujunenud sellisteks, nagu neid täna näeme ja kasutame, valdavalt möödunud

sajandi jooksul. Arhitektuuripärandi nimekirja kuuluvate objektide eesmärk on väärtustada ja

säilitada 1870.–1991. aastatesse kuuluva arhitektuuri paremikku, mis kajastavad tolle aja

tehnoloogilisi ja ühiskondlikke protsesse.

TINGIMUSED XX SAJANDI ARHITEKTUURIPÄRANDI SÄILITAMISEKS JA KASUTAMISEKS

• Tuleb säilitada või tagada tuleb XX sajandi arhitektuuripärandi objektide hulka arvatud

hoonete hea seisukord ning väärtustada neid kohaliku arhitektuuripärandina.

• XX sajandi arhitektuuripärandi objektide ümberehitamisel, laiendamisel vms ehitustegevuse

kavandamisel tuleb koostada eksperthinnang, mille käigus hinnatakse objekti ja selle

elementide vastavust XX sajandi arhitektuuripärandina ning rakendada meetmeid väärtuste

säilitamiseks.

• Tagada objektidele avalik juurdepääs, kui selleks on omaniku nõusolek ja kui hoone

kasutusotstarve seda võimaldab.

• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega

arhitektuuripärandi objektidele ja vaadetega objektidelt.

• XX sajandi arhitektuuri nimekirja kuuluvate objektide lammutamise soovi korral teha

koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti

mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust või kaasata amet juba mälestiseks

tunnistamise ettepaneku saanud objekti edasisse kavandamisse.

3.1.4 Maaehituspärand

Maaehituspärand on väljaspool linnu nii põllumajanduse kui ka muude elualadega tegeleva maarahva

loodud ja ehitatud ehitised. Selle vanemasse kihistusse kuuluvad lisaks taluehitistele ka muud külade

ja alevike ehitised (nt koolid, vallamajad, seltsi- ehk rahvamajad, kõrtsid, poed, pritsikuurid) ja

tööstushooned (nt veskid, meiereid, töökojad). Maaehituspärandi objektide info pärineb riiklikust

kultuurimälestiste registrist (Tabel 3).

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

31 / 74

Tabel 3. Nõo vallas olevad maaehituspärandi objektid.

Nimetus Ehitusaasta

Meeri vallamaja 1874

Laguja algkool 1933

Nõo kihelkonnakool22 1883

Nõo õigeusu kihelkonnakool 1871-1872

Tõravere vallakool 1914

TINGIMUSED MAAEHITUSPÄRANDI SÄILITAMISEKS JA KASUTAMISEKS

• Tagada maaehituspärandi hulka arvatud hoonete parim võimalik seisukord ning väärtustada

neid kohaliku arhitektuuripärandina.

• Tagada objektidele omaniku nõusolekul avalik juurdepääs, kui hoone kasutusotstarve seda

võimaldab.

• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega maaehituspärandi

objektidele.

3.1.5 Pärandkultuuri objekt

Üldplaneeringu raames on kajastatud erinevaid pärandkultuuri objekte (EELISE info alusel), et tõsta

esile ja väärtustada piirkondlikke ajaloolisi ning kultuurilisi väärtusi. Tegu on valdavalt põliste

talukohtadega, mõisaarhitektuuri objektidega, mälestuskividega jms.

Need objektid aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused matka- ja

õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks, piirkonna koduloo uurimise ergutamiseks

vms.

TINGIMUSED PÄRANDKULTUURI SÄILITAMISEKS

• Planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel, samuti ehitus-, metsa- ja

põllumajandustöödel jm inimtegevuse käigus tuleb arvestada pärandkultuuri objektide

asukohtadega ning võimalusel tagada nende olemasoleval kujul säilimine või taastada nende

algne kuju.

• Säilitada pärandkultuuri objekti alal põlispuud. Puude raiumine on põhjendatud kui see on

vajalik pärandobjektile vaadete avamiseks või objekti säilitamise tagamiseks. Tingimust ei

rakendata maardla aladel.

• Säilitada võimalusel vaated pärandkultuuri objektidele.

• Võimalusel tagada avalik juurdepääs, et kõigil huvilistel oleks võimalik pärandkultuuriobjekte

külastada.

22 sh on kultuurimälestisena arvel.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

32 / 74

3.2 Vaated

Üldplaneeringuga on määratud olulised kauni vaatega kohad, kus on säilinud avatud maastiku vaade

esinduslikule külamiljööle või loodusmaastikule. Kauni vaatega kohad on määratud üldplaneeringu

joonisel Väärtused ja piirangud. Vaated on määratud olulistele esinduslikule külamiljööle ja

looduslikele paikadele, mille ilme, arhitektuur, terviklikkus või seos maastikuga omab väljapaistvat

või lokaalset väärtust looduse, ajaloo, kultuuri, kunsti või teaduse seisukohast.

TINGIMUSED

• Säilitada vaadete avatus olulistele maamärkidele (kirikud, mõisad jms) ja ilusa vaatega

kohast.

• Keelatud on ehitiste rajamine vaatekoridori, mis oma mõõtmete või välimuse tõttu varjavad

kaugvaateid või vähendavad vaadete esteetilist kvaliteeti (nt tuulegeneraator,

mobiilsidemast jm maastikul ning ruumis visuaalselt domineeriv objekt). Põhjendatud juhul

ja tungiva vajaduse korral peab objekti rajamiseks koostama detailplaneeringu, mille raames

tuleb teostada analüüs objekti sobivuse kohta antud piirkonda.

• Võimalusel tagada vaatekoha juurde avalik juurdepääs.

• Uushoonestuse või muude ruumilist mõju omavate tegevuste kavandamisel lähialal

arvestada vaadete säilimisega väärtuslikule objektile, et tagada nende vaadeldavus.

3.3 Väärtuslik põllumajandusmaa

Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on

tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks

tegevuseks. Keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss

on väärtus, mida tuleb säilitada mullaviljakuse kaitse, maailma rahvastiku kasvuga seotud suurema

toiduvajaduse rahuldamiseks ning kohaliku toidujulgeoleku tagamiseks.

Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa (põllumaa), püsirohumaa ja püsikultuuride all olev

maa, mille mulla viljakus võimaldab kestvat põllumajanduslikku kasutust.

Väärtusliku põllumajandusmaa määramisel on võetud aluseks Tartu maakonnaplaneering 2030+

(MP), kus esmakordselt Eestis kaardistati teadlaste töö tulemusel kõrge boniteediga maa-alad. Selle

põhjal on väärtusliku põllumajandusmaa alampiiriks Eesti keskmine boniteet (ehk 40 hindepunkti).

MP määratud väärtusliku põllumajandusmaa alasid on üldplaneeringuga täpsustatud. Väärtusliku

põllumajandusmaa määramise eesmärk on tagada nende alade säilimise näol Eesti riigile pikaajaline

toidujulgeolek. Üldplaneeringu kehtestamisega ei panda sellega maaomanikule kohustust

põllumajandusega tegelemiseks antud maa-alal. Üldplaneeringuga määratud tingimuste eesmärk on

tagada mõistliku suurusega väärtuslike põllumajandusmaa alade säilimine.

Väärtuslikke põllumajandusmaid on üldplaneeringuga täpsustatud ja välja on arvatud põllumassiivid,

mille pindala on alla 2 ha. Samuti on välja arvatud alad, kuhu on üldplaneeringuga määratud

mittepõllumajanduslik maakasutus ning mille kasutuselevõtt on ebaefektiivne (puudub mõistlik

juurdepääs, ala on metsastumas/metsastunud, asub teistest põllumassiividest eemal jms).

Väärtusliku põllumajandusmaa piire on võimalik kohaliku omavalitsuse või vastava valdkonna eest

vastutava ministeeriumi kaalutlemise tulemusel edaspidi täpsustada detailplaneeringute ja

projekteerimistingimuste käigus või uuringute tulemusel. Ebakorrapärase kujuga ja sellest tulenevalt

liiga väikese pindalaga väärtuslikke põllumajandusmaa alasid on mõistlik üle hinnata ja kaalutletud

juhul väärtusliku põllumajandusmaa hulgast välja arvata.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

33 / 74

TINGIMUSED

• Väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb kasutada üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks.

Muu maakasutuse osas tuleb eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtuslike

põllumajandusmaade olulist vähenemist, massiivide killustamist katastriüksuste jagamise

tulemusel ega kahjusta nende sihtotstarbelist kasutamist tulevikus.

• Elamualade kavandamine väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole üldjuhul lubatud,

erandjuhul on lubatud kaaluda ühele kinnistule ühe elamu kavandamist.

• Väärtuslikud põllumajandusmaad on säilitatud avatud maastikuna, nende alade

metsastamine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi

kaalutud.

• Väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud

vaid avalikes/kogukonna huvides (nt piirkonna hariduse ja kultuuri edendamine, liikluse,

ühistranspordi, tehnilise taristu, ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamine, teenuste

võimaldamine, sisejulgeoleku või riigikaitse arendamine, tasakaalustatud ja kestliku

asustuse tagamine), kui vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil.

• Maastiku avatust kaotava tegevuse kavandamisel sh muu sihtotstarbega hoone ja rajatiste

kavandamist väärtuslikule põllumajandusmaale võib kaaluda üksnes põllumassiivide

äärealadele (eelistada ebakorrapäraseid servaalasid) muu siht- või kasutusotstarbega

piirnevale alale, mille põllumajanduslik kasutamine on niikuinii raskendatud ning kui sellega

ei vähene säiliva põllumajandusmaa väärtus ja kasutatavus. Ehitustegevuse kavandamisel

tuleb lähtuda olemasolevast teedevõrgust ning paigutada uued hooned jm ehitised

olemasoleva tee äärde või olemasoleva ehitise lähedusse, vältides põllumassiivi tükeldamist.

• Väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud ehitada maatulundusmaa sihtotstarbeliseks

kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks hoone või rajatis.

• Taastuvenergia rajatiste rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole üldjuhul lubatud.

Põhjendatud juhul võib taastuvenergia tootmise alasid kavandada ka väärtuslikele

põllumajandusmaadele, kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis maakasutuse muudatust

põhjalikult kaaluda ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Väärtuslikule

põllumajandusmaale taastuvenergia tootmisala kavandamisel tuleb tagada bioloogilise

mitmekesisuse ja mullaviljakuse säilimine ning arvestada tuleb maa-alal paiknevate

maaparandussüsteemi rajatistega, sealhulgas drenaažiga.

• Põllumajandustegevuse kavandamisel tuleb kinni pidada kõikidest keskkonnanõuetest, et

ennetada veekeskkonna saastamist.

• Väärtuslikul põllumajandusmaal paiknevad maaparandussüsteemid tuleb hoida korras ja

tagada nende terviklikkus. Kavandatavaid muudatusi võib teha Maa- ja Ruumiameti

kooskõlastuse alusel.

• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel taotletakse kaevandamisluba, tuleb

kaevandamisloa taotluse raames anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise

olulisusele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning põhjendada maakasutuse muudatust.

• Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb

arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende

alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused

leevendavate meetmete rakendamiseks.

• Põllumajanduslike tööde käigus tuleb haritaval maal võimalusel säilitada looduslik taimkate

nagu kivihunnikud, üksikud puud ja puude grupid, hekid, kraavid põlluserval ja muud

looduslikud üksikobjektid. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad võimaldavad

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

34 / 74

suurendada põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust. Nende alade

metsastamine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi

kaalutud.

3.4 Rohevõrgustik

Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja

majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev

süsteem, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest rohekoridoridest. Laiemalt mõeldakse

rohevõrgustiku all nii looduslike kui ka poollooduslike alade jm keskkonnaelementide ökoloogiliselt

toimivat võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse eesmärgiga tagada looduslike protsesside

toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju.

Rohevõrgustiku hulka võivad kuuluda ka inimtekkelised haljastud, puhkealad, mänguväljakud,

kalmistud, spordirajatised, ökoduktid, rohesillad, rohekatused jm elustikku ning ökosüsteemi

teenuseid toetavad rajatised.

Rohevõrgustik koosneb:

• Tugialad - piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on

ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja keskkonnakaitselise väärtusega.

• Rohekoridorid - tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis võimaldavad erinevatel liikidel

liikuda ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe.

• Astmelauad – tugialade ja rohekoridoride paremaks ühenduseks loodud vahepealsed

üleminekualad. Need on vähem massiivsed, kuid aitavad tagada sidusust läbi nn

hüppelaua efekti.

Üldplaneeringuga on täpsustatud Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud rohevõrgustikku,

arvestades muuhulgas varem kehtinud üldplaneeringus määratud rohevõrgustikku ning selle

rakendamisest tingitud vajadusi. Põhjalikumalt on rohevõrgustiku määramise metoodika ja

muudatusettepanekud käsitletud üldplaneeringu raames läbi viidud rohevõrgustiku analüüsis (vt

planeeringu lisa 3).

Üldplaneeringu raames tehtavad muudatusettepanekud on valdavalt seotud rohevõrgustiku parema

sidususe tagamise vajadusega. Looduskaitseliselt olulised alad on suurel määral juba hõlmatud

rohevõrgustiku koosseisu. Uute koridoride paiknemisel on arvestatud võimalike metsloomade

liikumisradadega, mis on määratletud loomaõnnetuste andmebaasi põhjal. Rohevõrgustikku kaasati

sinivõrgustiku alad, et luua ökoloogiliselt mitmekesiseid sidususi. Lisaks korrigeeriti

maakonnaplaneeringujärgsete struktuuride piire – ettepanekud korrigeerida rohevõrgustiku alade

ulatust on tehtud kõlvikute, väärtuslike põllumajandusmaade, kaitsealuste liikide leiukohtade,

märgalade jms looduses esinevate objektide paiknemisest lähtuvalt.

Ettepanekute tegemisel ei lähtutud kinnistu omandivormist, vaid rohevõrgustiku toimimise

vajadustest. Kaardil ei kajastata katastriüksuse piire, kuna need võivad ajas muutuda tulenevalt

maakorralduslikest toimingutest. Maaomanik võib ettepanekuga haaratud ala kasutada praegusel

sihtotstarbel edasi seni, kuni soovib.

TINGIMUSED

• Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid,

arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.

• Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel

tuleb lähtuda konkreetsest rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest. Kõik tegevused

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

35 / 74

tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Vajalik on säilitada ja parandada

võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade killustamist.

• Rohevõrgustiku aladel (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000

looduslikud elupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised

seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga

arvestavat majandustegevust (metsamajandus, ehitustegevus jms), järgides kehtivaid

õigusakte ja piiranguid.

• Rohevõrgustikus peab ehitusõigusega kinnistu suurus vastama üldplaneeringus sätestatud

hajaasustuse krundi suuruse miinimumile.

• Aiaga piiratav õueala võib olla kuni 0,4 ha suurune ning õuealade vaheline kaugus peab

olema vähemalt 150 m, et säilitada avatud ruum ja ulukite vaba liikumisvõimalus.

• Rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Kinnistut võib piirata vaid

õueala ulatuses, va juhul kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade

põllumajanduslikust kasutusest – nt karjatatavad rohumaad.

• Rohevõrgustikul paiknevat maakasutuse sihtotstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtotstarvet

ei ole soovitatav muuta. Muutmise korral peab kavandatav tegevus sobituma

rohevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama. Rohevõrgustikus maakasutuse

muutmisel tuleb kaasata vastava ala ekspert, et hinnata selle mõju keskkonnale ja rohelise

võrgustiku toimimisele (uuring, eksperthinnang või -arvamus).

• Üldjuhul ei rajata tugialale tootmisehitisi. Erandjuhul, kui tugialale uue objekti kavandamine

või maakasutuse muutmine on vältimatu, tuleb kaasata vastava ala ekspert, et hinnata selle

mõju keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele ja pakkuda välja leevendavad meetmed

(uuring, eksperthinnang või -arvamus).

• Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Raadamise vajadusel

tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt. Vajadusel

tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos leevendavate tingimuste määramisega,

tagamaks rohelise võrgustiku sidususe säilimine.

• Olemasolevate karjääride laienemisel ja uute kasutusele võtmisel peab arvestama rohelise

võrgustiku paiknemisega ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohelise võrgustiku toimimisele

tekitatavat mõju. Karjääride laiendamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada rohevõrgustiku

sidusus kasutades vajadusel leevendavaid või kompenseerivaid meetmeid – nt kavandada

kaevandusalad etappidena.

• Rohevõrgustikus karjääride korrastamissuuna valikul ja korrastamisprojekti koostamisel

tuleb teha koostööd vastava valdkonna eksperdiga (ökoloog), et leida parimad võimalused

konkreetses kohas elurikkuse taastamiseks ja suurendamiseks.

• Rohevõrgustiku alale on vastunäidustatud suurte taristu objektide (maantee, prügila,

jäätmehoidla jms) rajamine. Juhul kui selliste objektide rajamine on vältimatu, tuleb

planeeringus hoolikalt valida rajatiste asukoht, viia läbi keskkonnamõju hindamine, tagada

rohevõrgustiku alade sisene ja omavaheline sidusus, üldine võrgustiku toimimine ja

vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid.

• Arvestada järgmiste tingimustega maanteede ja raudteede ökoduktide ja rohesildade

kavandamisel, sh Nõo-Elva riigitee lõigule kavandatud ökoduktile:

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

36 / 74

- Suurulukite läbipääsude toimimiseks on vajalik määrata ökoduktile piiranguvöönd

500 meetrit23 ökodukti keskpunktist.

- Keelatud on teede, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada

loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla hõreda liiklusega pinnase- ja

kruusatee, mis peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas nii, et puuvõrad

liituvad tee kohal.

- Hoonete rajamine ei ole lubatud väljaspool olemasolevaid õuealasid ja tiheasustusala.

- Jahipidamine on lubatud erandkorras Keskkonnaameti nõusolekul. Keskkonnaamet

võib loa anda põhjendatud juhul, näiteks nuhtlusisendi küttimiseks või võõrliikide

arvukuse reguleerimiseks.

- Lageraie on üldjuhul keelatud. Erandina on see lubatud Keskkonnaameti nõusolekul.

- Vältida maavarade kaevandamist, kuna kaevandamistegevusega kaasneb oluline

häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade

liikumist.

- Piiranguvööndi sees kehtivate tingimuste osas erisuste rakendamisel ja lageraie ja

jahilubade väljastamisel teavitada sellest kohalikku omavalitsust.

• Kõrge keskkonnariskiga objekti planeerimisel rohevõrgustiku alale tuleb ette näha meetmed

negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks.

• Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad

(metsamaad metsaseaduse tähenduses), kuna metsaalad on olulise tähtsusega

ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis.

• Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna,

et tagada bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säilitada seisu- ja vooluveekogude

tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Vältida looduslike veekogude kuju (voolusängi) muutmist,

kuna selline tegevus enamasti vähendab nende ökoloogilist tähtsust rohevõrgustiku osana.

• Sinivõrgustikku kuuluvatel vooluveekogudel tuleb kõrghaljastus säilitada vähemalt ühel

kaldal.

• Lubatud on väikesemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamine. Tagada enim

külastatavatele puhkealadele parkimisvõimalused ja juurdepääs ning olulisemate

vaatamisväärsuste juurde paigaldada infoskeemid, suunaviidad, infotahvlid.

• Veekogud ja nende lähiümbrus pakuvad mitmekülgseid ja tihti kombineeritavaid

rekreatiivseid puhkevõimalusi (nt ujumine, paadisõit, kalastamine, telkimine, matkamine).

Seetõttu on oluline veekogusid ja nende kaldaäärseid alasid väärtustada, tagada juurdepääs

ja hoida need ühiskondlikus kasutuses.

3.5 Väärtuslik maastik

Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema kultuurilis-ajaloolise, esteetilise, loodusliku, identiteedi-

või puhkeväärtusega ala. Väärtuslikud maastikud tulenevad Tartumaa maakonnaplaneeringust

2030+. Nõo valda jäävad Elva ümbruse ja Luke mõisa pargi maastikud. Elva ümbruse kultuurmaastik

on maakondliku ja/või võimaliku riikliku tähtsusega ala. Mõlemad maastikualad on väärtuslikkuse

23 Piiranguvööndi määramisel lähtuti J. Remmi koostatud eksperthinnangule rohetaristu planeerimisel ning

aruandele „Maantee E263 Kose–Võõbu Teelõigu tehnilise projekti koostamine“ Keskkonnaalane konsultatsioon

Kose–Ardu lõigul (km 40,0–49,0) loomastikku arvestavate leevendavate meetmete kavandamise osas“. Lisaks

lähtuti piiranguvööndi ulatuse määramisel järjepidevuse printsiibist, kuna sama lähenemine on leidnud käsitlust

ka Kõue valla (kehtestatud august 2013) ja Kose valla üldplaneeringus (kehtestatud juuni 2021).

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

37 / 74

hinnangukriteeriumitele vastavalt I klassi alad – kõige väärtuslikumad, valdavalt hästi hooldatud või

säilinud alad. Luke mõisakompleksi maastik on aga potentsiaalne väärtuslik maastik, teisisõnu ta

väärib tähelepanu mingi tajutava eripärasuse või kõrgeväärtusliku objekti poolest, kuid tema laiem

ümbrus erilist esteetilist väärtust ei oma. Täpsemalt tuleneb Luke mõisakompleksi arvamine

potentsiaalselt väärtuslikuks kõrgeväärtusliku ala väiksusest ja toetavate väärtuste puudumisest

laiemas ümbruses. Samuti on Luke mõisakompleksi juba looduskaitse ja muinsuskaitseobjektina

kaitstud. Seetõttu ei ole seda eraldi ka väärtusliku maastikuna sisse toodud.

Tabel 4. Elva ümbruse ala väärtused Tartumaa maakonnaplaneeringu põhjal.

Väärtused Hinnang 3 palli skaalas Selgitus

Kultuurilis-ajalooline 3 Elva linna aja- ja kultuurilugu

ning ajaloolised hooned,

linnamägi ja muud muistsed

paigad, rohked muistendid

Esteetiline 2 Mitmekesisest reljeefist

tulenevad vaated

Looduslik 2 Elva-Vitipalu

maastikukaitseala, Vapramägi,

jõed, järved, rohked

looduskaitsealad ja objektid

Identiteet 3 Traditsioonidega suvitus- ja

puhkepiirkond

Rekreatiivne ja

turismipotentsiaal

3 Elva-Peedu kui puhkelinn,

kultuuri- ja ajalugu,

muistenditega seotud paigad,

talispordipiirkond

TINGIMUSED

• Väärtuslikel maastikel kavandatav tegevus peab tagama nendele maastikele omaste

kultuurilis-ajalooliste, esteetiliste, looduslike, rekreatiivsete ja identiteediväärtuste säilimise.

• Hajaasustuses võib uusi hooneid ehitada eelkõige endiste maastikus tajutavate taluõuede

alale.

• Ehitiste rajamisel jm maastikupilti mõjutavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada

olemasolevate väärtuste säilitamisega aladel, kus traditsiooniline asustusstruktuur või

maastikumuster on säilinud ja/või tajutav. Traditsiooniline maastikumuster koosneb

erinevatest osadest: hoonete ja asustuse paiknemine, kõlvikute jaotus, paiknemine ja

suurus, külade struktuur, hoonete arhitektuur, teedevõrgustik ja maastikulised väikevormid.

• Uusi tihedama hoonestusega alasid väärtuslike maastike maalisse piirkonda üldjuhul ei

kavandata, et säiliks ajalooline asustusmuster. Erandid on lubatud kaalutlusotsusena ning

põhjendatud juhul.

• Olemasolevad väärtuslikud hooned tuleb säilitada ning vajadusel taastada.

• Uute objektide ja maakasutuse kavandamisel tuleb tagada sobivus olemasoleva maastikuga

ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti. Maavaravaru

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

38 / 74

kaevandamise soovi korral väärtusliku maastiku alal tuleb lähtuda ptk-de 2.5.9 ja 3.9

tingimustest.

• Maastikulised väikevormid: kiviaiad, tarad, üksikud puud ja silmapaistvad puudegrupid,

alleed, kivihunnikud, endised talukohad jm sarnased maastikku kujundavad elemendid, tuleb

üldjuhul säilitada. Erand kehtib mäetööstuse maa-alal, mille tingimused on toodud ptk 2.5.9

ja 3.9.

• Säilitada kultuurmaastikus looduslikke alasid, põllumajandusmaastiku avatus ja väärtuslikud

vaated, eriti üldkasutatavate teede ääres.

• Kavandada intensiivselt kasutatavate puhkealade tegevused selliselt, et nende väärtus

külastajate suure arvu tõttu ei kannataks.

• Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid koridore. Õhuliinide

kavandamisel asendada need võimalusel maakaablitega.

• Väärtuslikele maastikele tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, päikeseparkide jm

silmapaistvate tehnorajatiste kavandamine ei ole üldjuhul lubatud. Põhjendatud juhul võib

seda lubada, kuid sel juhul on vaja koostada objektide asukoha ning visuaalse sobivuse

hinnang. Koostöös omavalitsusega hinnatakse kavandatava tegevuse sobivust konkreetsesse

asukohta ning vajalikke leevendusmeetmeid.

• Mastide püstitamiskoha valikul arvestada maastikupilti sobivusega, vältides paiknemist

maastikku väärtustavate kultuurilis-ajalooliste ja loodusobjektide foonil ning ilusate vaadete

avanemissektoris.

• Kaldaäärsete alade hoonestuse laienemise planeerimisel näha ette veekogule avanevate

vaadetega hoonestamata vaatekoridorid.

• Kaldaäärsete maa-alade detailplaneeringute koostamisel näha ette avalikult teelt kaldani

viivaid avalikult kasutatavaid teemaid.

• Elva jõe ürgoru nõlvadel ning veekogude kaldail tuleb vältida täiendava alalise ja sesoonse

asustuse teket.

• Elva ümbruse kultuurmaastiku kaitsetegevuses arvestada ala rekreatsiooni- ja

turismipotentsiaaliga, vältida alade puhke- ja virgestusotstarbelise avaliku kasutuse

põhjendamatut piiramist.

3.6 RMK kogukonnaalad

RMK kogukonnaalad on kõrgendatud huviga riigimetsa alad, mis piirnevad vahetult tiheasustusalaga

ja mis on kohalike elanike poolt igapäevaselt aktiivses kasutuses. Nendes metsades käiakse

puhkamas, marjul, seenel, matkamas või sportimas, aga need metsad võivad samuti kaitsta asulaid

tuulte või müra eest. Tasakaalu leidmiseks erinevate huvide vahel teavitatakse seotud huvirühmasid

RMK kogukonnaladel planeeritud tööde osas. Teavitamise ja infovahetuse käigus selgitatakse välja,

kas neil aladel on vaja rakendada tavapärasest erinevaid majandamisvõtteid.

Nõo vallas on 7 metsaala määratud kõrgendatud avaliku huviga metsaalaks: Mäelooga-Nõo (Ketneri

küla), Illi (Illi küla), Uuta (Uuta küla), Vapramäe-Nõo (Voika küla), Olbrei Nõo (Vissi küla), Nõo (Nõo

alevik), Meeri (Meeri küla).

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

39 / 74

TINGIMUSED

• Lubatud on kõik raieliigid.

• Detailsed kavad määratud aladel kasvavate metsade majandamiseks ja uuendamiseks

koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega. Kavade koostamisel võetakse arvesse

metsade seisundit, kasvutingimusi, vanuselist struktuuri ning nende alade pikaajalist

arengusuunda ja kavandatavat kasutust. Metsa majandamise ja uuendamise käigus tuleb

tagada tingimused puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asulate või ehitiste

kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest, tuleohu vähendamiseks või

metsatulekahju leviku tõkestamiseks.

• Lageraied tehakse maastikku sobituvalt.

• Lageraielangile jäetud seemne- ja säilikpuud peavad tagama metsa uuendamise,

mitmekesisuse säilitamise ning leevendama lageraie tõttu tekkiva negatiivset

keskkonnamõju. Säilikpuude valikul arvestada ala loodusväärtuste ning kogukonna

arvamusega ja võimalusel jätta säilikpuud kasvama gruppidena vana metsa serva või langi

lääneküljele.

• Lageraie järgselt uuendatakse raiesmik kahe aasta jooksul pärast raiet.

• Enne raiesmiku uuenemist ei tehta uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel.

• Istutamiseks vajaliku maapinna ettevalmistamise käigus ei kahjustata kasutatavaid

metsateid ja -radasid.

3.7 Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine

Nõo vallas asuvatel veekogudel on ehituskeeluvöönd määratud vastavavalt looduskaitseseadusele.

Looduskaitseseaduse kohaselt ulatub ehituskeeluvöönd järve või jõe kaldal metsamaal

(metsaseaduse tähenduses) kalda piiranguvööndi piirini.

Üldplaneeringu joonistel näidatud kalda ehituskeeluvööndi ulatus on informatiivne ning see võib

looduskaitseseadusest või teistest seadustest tulenevalt muutuda. Ranna ehituskeeluvööndi ja

piiranguvööndi ulatus tuleb igakord tuvastada vastavalt kehtivale seadusandlusele, sh võtta arvesse

erandeid tekitavad olukorrad, milleks on metsamaa erisus (LKS § 38 lg 2) ja tiheasustusala erisus

(LKS § 38 lg 1 p 3).

Üldplaneering ei tee ettepanekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks ega suurendamiseks.

Üldplaneeringuga on planeeringualale lubatud rajada järgmised ehitised, mille rajamiseks ei ole

ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik:

• avalikult kasutatav tee;

• avalikult kasutatav matka- ja terviserada;

• avalikult kasutatav parkla;

• tehnovõrgud ja -rajatised (elekter, side, veevarustus, reovee- ja sademeveekanalisatsioon,

drenaaži- ja niisutussüsteem, maaküte ja teised lokaalsed küttesüsteemid,

tuletõrjeveevarustus);

• olemasoleva ja kavandatava avaliku tee tänavavalgustus;

olemasoleva ja kavandatava avaliku matka- ja terviseraja tänavavalgustus;

• avalike teede juurde kuuluvad rajatised (prügikastid, pingid, viidad, infotahvlid jms);

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

40 / 74

3.8 Supluskohad

Supluskohtadena24 käsitletakse üldplaneeringus avalikult kasutatavate veekogude äärseid kohti,

mida traditsiooniliselt kasutatakse puhkamiseks, ujumiseks, kalastamiseks jms.

Üldplaneeringuga on määratletud enim kasutatavad supluskohad järgmiste avalikult kasutatavate

veekogude ääres. Selles nimistus on sees nii olemasolevad kui perspektiivsed supluskohad:

• Nõo veskijärv (kaks supluskohta)

• Elva jõgi Meeri endise suvitusala läheduses

• Illi Umbjärv

• Karulomp

• Luke mõisapargi tiik (Voika oja)

• Suur Karujärv

• Tõravere suur tiik

• Tõravere väike tiik

• Vissi järv

• Viti järv

TINGIMUSED

• Veekoguäärses puhkekohas supluskoha avamisel peab supluskoht ja suplusvesi vastama

õigusaktide nõuetele.

• Veekogude äärsetele puhkekohtadele tuleb tagada avalik juurdepääs.

• Hoiduda puhkamist välistavate või selleks eeldusi vähendavate ehitiste püstitamisest.

• Alade puhkeotstarbeline kasutamine ei tohi kahjustada looduskaitselisi väärtusi.

3.9 Maavarad ja maardlad

Nõo valla territooriumil leidub maavarade poolest liiva ja turvast. Uue maardla kasutuselevõtmine

kaevandamise eesmärgil toimub juhtumipõhiselt ja õigusaktides sätestatud korras. Maavarade

kaevandamist planeerides tuleb kaaluda, kas on õige avada uus maardla või on mõistlikum laiendada

olemasolevaid. Mitu uut kaevandust on sageli suurema lisamõjuga kui üks suurem objekt.

TINGIMUSED

• Maardla kasutuselevõtul või uue karjääri rajamisel tuleb enne kaevandamise lubamist

hinnata olulisi keskkonnamõjusid, sh vajadusel viia läbi keskkonnamõju hindamine, müra,

tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine ning hüdrogeoloogilised uuringud vms.

Kaasnevate oluliste keskkonnamõjude vältimiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.

• Maardla kasutuselevõtul tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikul

põllumajandusmaal, väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud alale

24 Supluskoht on suplemiseks mõeldud ala, mis hõlmab endas maismaa ja veeala. Tegemist ei ole supelranna

ega supluskohaga veeseaduse mõistes.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

41 / 74

taotletakse kaevandamisluba, tuleb eelnevalt hinnata kaasnevaid mõjusid, sh kumulatiivseid

mõjusid.

• Uue karjääri rajamine ei ole soovituslik elamu-, puhke- või ühiskondlike objektide ega

potentsiaalsete turismipiirkondade lähedusse. Asukoha sobivust hinnatakse

kontekstipõhiselt. Kaevandamise peamiseks eelduseks olemasoleva asustuse läheduses, on

müra, vibratsiooni ja välisõhu kvaliteedi normide täitmine ning joogiveevarustuse

säilitamine. Kaevandamisloa taotlemisel tuleb arendajal tõendada, et nõuete täitmine on

võimalik, ning loa andja peab selles veenduma.

• Rohevõrgustiku aladel tuleb enne kaevandamise alustamist tagada võrgustiku toimimine

ning vajadusel kavandada asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks.

Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada ja taastada rohelise võrgustiku

osana.

• Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekirja kantud alal või maardlal.

• Kaevandamisega seotud transpordi ning masinate ja seadmete töö ei tohi põhjustada olulisi

keskkonnahäiringuid25 (õhusaaste, müra) ning negatiivseid mõjusid tundlikele aladele.

• Kaevandamise lõppemisel tuleb alad korrastada, et võimaldada maade edasist kasutamist.

Kaevandamise loa taotlemisel ja mõjude hindamisel tuleb hinnata võimalusi etapiviisiliseks

korrastamiseks. Võimalusel eelistada ammendatud maardlate aladele puhkeotstarbelise

veekogu rajamist. Korrastamisel tuleb tagada, et maa sobib ümbritsevasse maastikku ega

kujuta ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. Kohalik omavalitsus saab anda

arvamuse kaevandatud ala korrastamise suuna suhtes kaevandamisloa andmisele arvamuse

esitamise osana ning ka korrastamistingimuste kohta.

Kui pärast maavara ammendumist soovitakse alal teostada tegevust, mis ei ole kooskõlas algselt

määratud korrastamise suunaga, tuleb suuna muutmine uuesti kooskõlastada kohaliku omavalitsuse,

kaevandamisloa omaniku ja asjakohaste ametkondade vahel

3.10 Lennuvälja piirangupinnad

Nõo valla territooriumile ulatuvad Tartu lennuvälja piirangupinnad. Tegemist on lennundusohutusest

tulenevate kolmemõõtmeliste kujuteldavate pindadega, mille eesmärk on tagada õhusõidukite ohutu

start ja maandumine ning lennuvälja takistustevaba õhuruum.

Lennuvälja piirangupinnad seavad piiranguid ehitiste ja rajatiste maksimaalsele kõrgusele ning

muudele objektidele, mis võivad kujutada takistust lennuliiklusele (sh kõrghooned, mastid, tuulikud,

tehnorajatised, samuti olulise kõrgusega haljastus).

Üldplaneeringu joonisel „Väärtused ja piirangud“ on näidatud lennuvälja piirangupindade ulatus Nõo

valla territooriumil.

25 Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sh

keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on

ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.

Definitsioon vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seadusele.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

42 / 74

TINGIMUSED

• Piirangupindadega aladel tuleb ehitiste projekteerimisel ja planeerimisel arvestada

lennundusohutusest tulenevate kõrguspiirangutega.

• Kui kavandatav ehitis või rajatis võib ulatuda lennuvälja piirangupindadesse või mõjutada

lennuliikluse ohutust, tuleb see kooskõlastada pädeva lennundusasutusega vastavalt

kehtivatele õigusaktidele.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

43 / 74

4. TEHNILINE TARISTU

4.1 Liikuvus ja transport

Valla teedevõrgustik on suures plaanis välja kujunenud, olulisi suuremaid muudatusi

üldplaneeringuga ette ei nähta. Vajadusel saab uusi sõiduteid vm transpordi taristu objekte

detailplaneeringu või ehitusprojekti raames planeerida, kui tulevikus selleks vajadus tekib.

Jalg- ja jalgrattateed on kavandatud selleks, et luua kvaliteetsemat avalikku ruumi ning soodustada

keskkonnasäästlikke liikumisviise.

Uued kavandatavad sõidu- ja jalgrattateed on tehnilise taristu joonisel eraldi välja toodud.

Üldplaneering kajastab teede üldised asukohad ning täpsem lahendus antakse detailplaneeringu või

ehitusprojekti raames.

PÕHIMÕTTED

• Liikuvuse valdkonna suurem strateegiline eesmärk on vähendada transpordi järjest enam

suurenevat negatiivset mõju keskkonnale.

• Asustust ja liikuvust tuleb kavandada tervikuna ning laiemaid jätkusuutlikke lahendusi silmas

pidades.

• Sõidukite liikumise planeerimise asemel tuleb keskenduda inimeste ja kaupade liikumisele

ning ligipääsetavusele.

• Kavandatavad liikuvuslahendused peavad toetama keskkonnasäästlikke liikumisviise,

tagama kvaliteetse ja inimsõbraliku liikuvusruumi ning ühendama funktsionaalselt erinevad

liikumisviisid.

• Valla ja sellest väljapoole jäävate erinevate piirkondade liikuvus tuleb muuta mugavaks ja

kergesti kättesaadavaks.

• Soodustada ja arendada piirkonnas paindlikke ning kaasaegseid transpordi lahendusi –

innovatiivsed transpordi- ja logistikatehnoloogiad, nõudetransport, sõidujagamise teenus,

era- ja ühissõidukite kombineerimine, kogukondlikud algatused jm.

4.1.1 Sõidutee

Sõiduteede võrgustik Nõo vallas on suuresti välja kujunenud. Perspektiivsed teed on kavandatud

asukohtadesse, kus selle järgi on vajadus või kuhu on kavandatud perspektiivsed hoonestusalad,

need on kajastatud maakasutuse ja tehnilise taristu kaardil. Kaardil on kajastatud üldplaneeringu

koostamise hetkel teadaolevad peamised ja olulisemad perspektiivsete riigiteede ja kohaliku

tähtsusega sõiduteede vajadused26.

Üldplaneeringu raames tehtud riigiteede ettepanekud on võimalikud arenguperspektiivid ja loovad

võimaluse, kuid lahenduse elluviidavus vajab edaspidiselt täpsustamist koostöös Transpordiametiga.

Transpordiamet arendab ja ehitab riigiteid vastavalt riiklikule teehoiukavale ja üldplaneeringute

kaudu kohustusi ei võta.

Üldplaneeringu lahenduses on arvestatud Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud ja

Transpordiameti poolt projektiga täpsustatud riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga Nõo-Elva lõigu (km 152,0-

26 Pärast üldplaneeringu kehtestamist võib lisanduda uusi perspektiivseid riigiteede ja kohalike teede vajadusi.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

44 / 74

159,6) alternatiivsete trassikoridoridega. Lahenduses on arvestatud lõunapoolse kogujatee

alternatiividega. I alternatiivi puhul läbib kogujatee Elva maastikukaitseala, mis seab antud

lahenduse realiseeritavusele piirangud. II alternatiivi puhul rajatakse Tõravere ristmiku piirkonda

sõiduautode tunnel ning kogu liikumisvajadus tagatakse põhjapoolse kogujatee kaudu.

Üldplaneeringu koostamise etapis ei ole vallal veel kujunenud välja selget eelistust teelõigu

kavandamise alternatiivide osas, kuna lahendus on eskiisprojekti staadiumis. Lahenduse edasine

arendamine toimub koostöös Transpordiameti ja teiste puudutatud osapooltega projekteerimise

järgmistes etappides.

TINGIMUSED

• Uue tee planeerimisel ja erateede määramisel avalikku kasutusse tuleb vajadusel

moodustada eraldi transpordimaa maaüksus. Juba avalikus kasutuses oleva tee puhul

maakorraldustoimingute teostamisel tuleb ette näha avalikule teele eraldi transpordimaa

maaüksus.

• Elamuala sisese kavandatava uue teekrundi miinimum laius peab olema vähemalt 10 m.

• Uue tee kavandamisel ning olemasoleva rekonstrueerimisel tuleb arvestada liiklusest

tulenevate häiringutega ning taristuobjekti arendaja peab tagama välisõhu kvaliteedi

normidele vastavuse teega külgneval alal.

• Ajalooliste teede (enne 1940. aastat rajatud) rekonstrueerimisel on soovituslik hoida nende

väljakujunenud kuju, looklevust ja tervikstruktuuri. Uue teekatte kavandamisel kaaluda selle

sobivust väljakujunenud traditsioonilisse keskkonda ning senise ajaloolise maastikuilme

säilitamist.

• Asulasisesel alal lähtutakse avaliku tee äärse ala kavandamisel üldjuhul linnatänavate

normidest.

• Loomastiku liikumise tagamiseks tuleb jätta taristuobjektid osaliselt tarastamata või

arvestada ulukite ja väiksemate loomade läbipääsu tagamise vajadusega (loomapääsude sh

tunnelite või ökoduktide abil). Üldplaneeringus kajastatud riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga Nõo-

Elva lõigule kavandatud ökoduktide (vt ptk 3.4) ja loomade läbipääsude (tunnelite) täpsed

lahendused täpsustatakse tee projekteerimise käigus.

• Tehnovõrgu kavandamisel tuleb vältida selle paiknemist riigitee ja kohaliku tee

transpordimaal, mis on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste asukoha

kavandamiseks. Erisused on võimalikud koostöös tee omanikuga, kuid sel juhul tuleb

arvestada tee maa-alal ja selle kaitsevööndis kehtivate normidega.

• Sademevee lahenduse kavandamisel tuleb arvestada, et üldjuhul ei juhita neid riigiteede ja

kohalike teede kraavidesse. Erisused on võimalikud koostöös tee omanikuga.

• Detailplaneeringus või ehitusprojektis tuleb näidata perspektiivsete kohalike teede asukohad.

• Uue suuremahulisema arendusala kavandamisel tuleb analüüsida, kas olemasolev teedevõrk

seda toetab ning lähtuda asjaolust, et riigi- ja kohalike teede omanik ei võta enda

kohustuseks teede ümberehitamist arendustegevuse võimaldamiseks.

• Riigi- ja kohaliku teega seotud arendusplaanid lähtuvad ajakohasest teehoiukavast, selle

väliseid kohustusi tee omanik üldjuhul ei võta.

• Väljapool tiheasustusala tuleb vältida asustuse planeerimist kitsa ribana piki riigi- ja

kohalikku teed ning tee erinevatele pooltele, mis toob kaasa vajaduse pidevaks tee

ületamiseks. Erisused juhtudel ja asukohtades, kus väljakujunenud külatüüp või hoonestuse

struktuur seda toetab, on lubatud, kui sõiduteega külgnevale katastriüksusele mahasõiduks

on tee omaniku nõusolek.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

45 / 74

• Nõo aleviku Liivaoru tänava pikenduse projekteerimise ja rajamise käigus tuleb säilitada

ümbritseva rohevõrgustiku ala ja puhkeala väärtus ning tagada rohevõrgustiku sidusus,

vältides samas tänava kujunemist transiittänavaks madala piirkiiruse ja liiklust rahustavate

lahenduste abil

4.1.1.1 Olulise liiklussagedusega riigiteed:

Olulise liiklussagedusega teede (liiklussagedus >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist)

funktsioon on teenindada eelkõige läbivat liiklust ja sellest tulenevalt on Transpordiameti üldine

suunis, et kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee ja tänav. Planeeringulahendusega tuleb

vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist olulise liiklussagedusega teele. 2023. aasta andmete

järgi jääb Nõo valla territooriumile üks olulise liiklussagedusega tee – Jõhvi-Tartu-Valge tee (3).

Olulise liiklussagedusega teelõikudel tuleb arvestada järgmiste tingimustega:27

• Üldjuhul ei ole lubatud rajada uusi samatasandilisi peale- ja mahasõite. Kohalike teede uued

liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös Transpordiametiga.

• Kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud

juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel

eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

normidega piiratud.

• Lähestikku asuvate arendusalade juurdepääs riigimaanteele lahendatakse ühise kogujateena

ning ühe ristumiskohana. Uutel moodustuvatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi

juurdepääsu saamiseks riigimaanteelt.

• Ehitustegevuse kavandamisel riigiteega külgneval alal kasutada juurdepääsuks reeglina

kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega. Erandid on lubatud üksnes

Transpordiameti nõusolekul.

4.1.2 Tee kaitsevöönd

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu

korraldamise ja liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele

ohtlikke mõjusid28. Tee kaitsevööndi laius on antud meetrites mõlemal pool äärmise sõiduraja

välimisest servast. Avalikult kasutatava tee kaitsevööndi tingimused tulenevad õigusaktist.

TINGIMUSED

• ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu

maantee), põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee (E264), kaitsevööndi laius mõlemal

pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit.

• Valla piiresse jäävate riigiteede kaitsevööndi laius on 30 m29. Need riigitee lõigud, mis läbivad

alevikku, on üldjuhul 10 m laiad.

• Kohalike teede ja tänavate kaitsevööndi laius on 10 m.

• Avalikuks kasutamiseks määratud erateede kaitsevööndi laius on 10 m, juhul kui ei lepita

maaomanikuga kokku teisiti.

27 Liiklussagedused:

https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c84f2cfe35720149f 28 Definitsioon vastavalt ehitusseadustikule. 29 Laius on antud meetrites mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

46 / 74

Tabel 5 kajastab üldplaneeringuga täpsustatud tee kaitsevööndi muudatuste ettepanekuid. Samuti

on need nähtaval tehnilise taristu joonisel.

Tabel 5. Tee kaitsevööndi muudatuste ettepanekud.

Tee asukoht Kaitsevööndi

määramise ettepanek

Põhjendus

Tõravere alevik: tee nr 22190, Rõhu-

Meeri-Tõravere km 10,16-12,1

mõlemal pool teed

aleviku piirist kuni Tartu-Valga maanteeni

30 m Lõigul on selgelt

asulaväline

liikluskeskkond,

hoonestusjoon puudub.

Nõo alevik: tee nr

22155, Nõo-Tamsa km

1,78-2,23 mõlemal

pool teed

Nõo-Kambja tee ja Luke

30 m Lõigul on selgelt

asulaväline

liikluskeskkond,

hoonestusjoon puudub.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

47 / 74

tn ristmikust Nõo aleviku piirini

Nõo alevik: tee nr 22180, Nõo-Kambja,

km 0,0-0,92 paremal pool teed riigitee 22155 ristmikust

Nõo aleviku piirini

30 m Näeme vajadust 30 m

teekaitsevööndi

määramiseks riigitee

paremal teeküljel, kus

hoonestus sellel teepoolel

puudub.

Juurdepääsetavuse

seisukohalt on piirkonnal

arvestatav

arengupotentsiaal. Laiem

kaitsevöönd on ühelt poolt

vajalik riigitee ohutuse ja

toimivuse tagamiseks,

teisalt ei kitsenda see

oluliselt hoonete ehitamist.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

48 / 74

Nõo alevik: tee nr 22154 Aiamaa-Nõo km 2,0-2,18 mõlemal pool teed aleviku piirist kuni

perspektiivse elamu maa-ala piirini

30 m Lõigul on selgelt asulaväline liikluskeskkond, hoonestusjoon puudub.

4.1.3 Raudtee

Raudteega seotud taristu osas on üldplaneeringus aluseks võetud maakonnaplaneeringu info, mida

on tänase omavalitsuse info põhjal täiendatud. Maakonnaplaneeringu täpsustused puudutavad

õgvenduste, ülesõitude ning ülekäikude infot.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on riiklikust huvist lähtuvalt vaja Tartu-Valga liinil välja ehitada kahe

rööpapaariga raudtee ning asjakohased õgvendused, et tagada reisirongiliikluse tänasest suurem

piirkiirus kuni 160 km/h.

Eesti Raudtee uuringute kohaselt on tarvilik õgvendada raudteed Tartu-Valga liinil Ropka-Nõo-Elva

jaamavahede järgnevates kohtades: 440,51 km - 441,49 km, 443,54 km – 444,07 km, 445,02 km

- 445,84 km, 446,22 km – 446,63 km, 446,93km – 447,64 km, 448,24 km – 448,84 km, 449,34 km

- 449,44 km, 449,92 km – 450,38 km, 450,74 km - 450,90 km ja 451,67 km – 451,82 km.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

49 / 74

Planeeritud raudtee õgvendused Nõo vallas ei välju raudteemaalt. Üldplaneering kajastab raudtee

õgvenduste ning muutuva raudtee kaitsevööndi asukohad, kuid raudtee täpne asukoht

trassikoridoris, kinnisasjade avalikes huvides omandamise vajadus ning raudteemaa täpne suurus

trassikoridoris määratakse kindlaks ehitusprojekti staadiumis.

Üldplaneering kajastab ka maakonnaplaneeringust tulenevat vajadust ehitada välja kahe

rööpapaariga raudtee Tartu-Valga liinil või asjakohased möödasõiduvõimalused. Kuna selle

kavandamiseks vajalikku täpsemat lahendust hetkel pole, kajastab üldplaneering strateegilist

vajadust, kuid ei tegele selle lahenduse planeerimisega. Kahe rööpapaariga raudtee rajamine on

vajalik, et tagada efektiivsemad ja teineteisest vähem sõltuvad liikumisvõimalused aeglasema

(kaubarongid, aeglasemad liinid) ja kiirema (ekspressrongid) veeremi jaoks Tartu-Valga liinil.

Lähtudes kehtivatest valdkonnaga seotud normidest, standarditest ja regulatsioonidest on plaanis

(ning kohustus) raudteemaa piirata piirdeaiaga, mis takistaks raudtee ületamist selleks mitte-

ettenähtud kohtades ning suunaks liiklejad raudteed ületama selleks ette nähtud

raudteeületuskohtades.

Raudteetrassi muudatustega seoses võivad rakenduda ka muudatused samatasandiliste ristete osas,

kuid üldplaneering neid ei kajasta, kuna leiame, et ristumise liik on mõistlik paika panna täpsema

projekteerimise või kavandamise etapis, sest see eeldab asukohapõhist lahendust koostöös kohalike

elanikega.

Üldplaneering kajastab olemasolevaid ristumisi, täpsustamata kas tegu on sama- või

mitmetasandilise ristumisega, sest see pole üldplaneeringu täpsusastmes oluline. Üldplaneeringu

kontekstis on oluline välja tuua, kus asukohas on ristumine vajalik ning vajadusel täpsustakse, millist

tüüpi liiklejatele see mõeldud on. Omavalitsuse jaoks on oluline säilitada olemasolevad

üldplaneeringu tehnilise taristu kaardil näidatud ristumised, et tagada vajalik inimeste ja sõidukite

liikumine ning ühendus erinevate piirkondade vahel.

TINGIMUSED

• Tartu-Valga raudtee õgvenduste projekteerimisel, perspektiivis raudtee kahe rööpapaariga

raudteeks laiendamisel ja ümberehitamisel tuleb teostada mürauuring, et täpsustada müra

leviku ulatus ning vajadusel kavandada meetmed müratundlike alade kaitseks.

Müratõkkerajatiste vajaduse korral tuleb nendega arvestada projekteerimisel.

Müratõkkerajatiste asukohad ja tehnilised parameetrid selguvad müra modelleerimise

tulemusena.

• Arenduse kavandamisel olemasolevale raudteele lähemale kui 200 m hajaasutuses ja 100 m

tiheasutuses tuleb teostada mürahinnang, leevendusmeetmete vajadus selgub selle

tulemusena. Raudtee õgvenduste ning perspektiivis kahe rööpapaariga raudtee valmimise

järgselt tuleb nende lähedusse muude tegevuste kavandamisel juhinduda objekti

projekteerimisel teostatud müra modelleerimise tulemustest.

• Tartu-Valga raudtee õgvenduste projekteerimisel ning raudtee kahe rööpapaariga raudteeks

laiendamisel ja rekonstrueerimisel tuleb tagada teedevõrgu üldine sidusus ning juurdepääsud

majapidamistele ja kinnistutele. Tagatud peab olema kergliiklejatele ohutu ülepääs raudteest

ning põllu- ja metsamajandustehnika liikumine.

• Hoonestusalade kavandamisel arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh

võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute hoonestusalade rajamise korral raudtee vahetusse

lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra ja

vibratsioon) leevendamiseks.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

50 / 74

• Raudteega seotud infrastruktuuri kavandamisel või ümbertõstmisel (ülesõidukohad,

ülekäigud, raudteekommunikatsioonid jmt) tuleb lähtuda vastavatest projekteerimis-

normidest ja standarditest. Projektide koostamise käigus tuleb teha koostööd AS Eesti

Raudteega.

• Säilitatavate raudteega ristumiskohtade piirkonda tuleb planeerida alad eritasandiliste

ristumiste ehitamiseks, samuti võib tekkida vajadus teise peatee ehitamiseks.

• Siduda raudteeliiklus teiste transpordiliikidega (bussidel põhinev ühistransport, autoliiklus,

kergliiklus) ning rajada raudtee peatuste lähedusse vastav taristu ja turvalised

parkimisvõimalused (autod ja jalgrattad).

• Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus

on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus

raudtee kaitsevööndi piirist on minimaalselt võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul

tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus.

• Raudtee lähialade tegevuste osas tuleb arvestada seadusest tulenevate raudtee kaitsevööndi

tingimustega.

• Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda nähtavuse

tagamise tingimustest, mis on valdkonnaga seotud normides ning regulatsioonides

sätestatud.

• Raudtee taristu elektrifitseerimise projektiga seoses peab arvestama, et raudteemaale

(vajadusel ka raudteemaa lähialadele) lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja

rajatisi kontaktvõrgu seadmete ja uute elektriliinide rajamiseks. Võimalik kinnistute

koormamise vajadus nende rajatiste teenindamiseks selgub projekteerimise käigus.

• Detailplaneeringud, projekteerimistingimused ja projektid, mis käsitlevad ruumilisi lahendusi

raudteemaal, peavad kajastama lahendusi või meetmeid, mis aitavad vältida jalakäijate ning

sõidukite sattumist raudteemaale väljaspool ametlikke ristumisi.

• Õgvenduste projekteerimisel tuleb hinnata mõju raudteega külgnevate alade veerežiimile ja

ökosüsteemidele (anda KMH eelhinnang, vajadusel KMH). Õgvenduste projekteerimisel tuleb

tagada piirkonna põhjaveerežiimi säilimine, st mitte mõjutada põhjaveetaset ja põhjavee

liikumist kavandatava raudteeõgvendusega külgnevatel aladel. Leevendusmeetmete

vajalikkus selgub keskkonnamõju (eel)hindamise tulemusena.

• Õgvenduste projekteerimisel tuleb täpsustada eeldatavasse mõjualasse jäävate kaevude

paiknemine ja hinnata neile avalduda võivat mõju (anda KMH eelhinnang, vajadusel KMH).

Kas ja millised meetmed on kaevude kaitseks vajalikud, sõltub KMH (eel)hindamise

tulemusena.

4.1.4 Avaliku kasutuse vajadusega eratee

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek eratee määramiseks avalikku kasutusse, lähtudes avalikust

huvist ning eesmärgiga tagada liiklemise võimalus igaühele. Eratee avalikult kasutatavaks

määramine toimub õigusaktides sätestatud korras. Üldjuhul viiakse läbi sundvalduse seadmise

menetlus. Vajadusel sõlmitakse valla ja kinnistuomaniku vahel kokkulepe (isikliku kasutusõiguse

leping või servituut) või rakendatakse sundvõõrandamist. Teadaolevad ja läbikaalutud vajadusega

avaliku kasutusega erateed on tähistatud üldplaneeringu joonisel „Tehniline taristu“. Kaardikiht on

informatiivne ning aja jooksul võib ilmneda vajadus täiendavate avaliku kasutusega erateede järele.

Antud on tingimused, mille esinemisel saab vajaduse üle otsustada.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

51 / 74

TINGIMUSED

Erateed saab määrata avalikuks kasutamiseks, kui on täidetud vähemalt üks neist tingimustest:

• Eratee lõik moodustab osa avalikult kasutatava terviktee marsruudist.

• Eratee on ainukeseks mõistlikuks juurdepääsuks avaliku huviga või avaliku kasutusega

kinnistule, sh kallasrajale.

• Kui tee on vajalik teenindamaks avalikku objekti, mis eeldab ligipääsu mootorsõidukiga.

• Eratee on ühendustee avalikult kasutatavate teede vahel.

• Eratee teenindab vähemalt kolme aastaringselt kasutuses olevat hoonestusega elamiseks

kasutatavat majapidamist.

Põhjendatud kaalutlusotsuse alusel võib kohalik omavalitsus määrata eratee avalikuks kasutamiseks

ka täiendavate põhimõtete alusel, nt olukorras, kus esinevad muud asjaolud, mis koostoimes on

piisavalt kaalukad, et eratee avalikku kasutusse määrata.

4.1.5 Avalik juurdepääs kallasrajale

Üldplaneeringuga on avalike juurdepääsude tagamise vajadus ette nähtud kallasradadele, sh

avalikele supluskohtadele ja avalikult kasutatavatele puhkeotstarbelistele kaldaaladele.

Üldplaneeringuga on avalike juurdepääsude tagamise vajadus ette nähtud kallasradadele, sh

avalikele supluskohtadele ja avalikult kasutatavatele puhkeotstarbelistele kaldaaladele.

Üldplaneeringu joonistel on kajastatud üksnes need juurdepääsud, mis on kavandatud eramaadele

või väljapoole riigi ja kohaliku omavalitsuse omandis olevaid maid. Juurdepääsude asukohtade

määramisel on lähtutud põhimõttest, et nende kulgemine eramaal oleks võimalikult lühike ning

maaomanikele kaasnev häiring minimaalne. Joonistel tähistatud juurdepääsude asukohad on

indikatiivsed ning täpsustuvad edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides koostöös

maaomanike ja pädevate asutustega.

Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud kas avalikus kasutuses

puhkeala, üldkasutatava maa, supelranna, riigi- või kohaliku tee kaudu ja neid juurdepääse

üldplaneeringu joonisel ei kajastata. Vajadusel tuleb juurdepääsuviis (jalgsi, sõidukiga vm) ning

täpne asukoht täpsustada koostöös maaomanikuga.

Juurdepääsutee avalikuks kasutamiseks määramine toimub õigusaktides sätestatud korras.

TINGIMUSED

• Tagada avalikud juurdepääsud kallasradadele, puhkekohtadele ning planeerida kallasrajale

piisaval arvul juurdepääse. Kallasrajad, avalikele kaldaaladele ja puhkealadeni viivad teed

tuleb hoida liikujale avatuna (mitte sulgeda piirete või keelavate viitadega).

• Maakasutuse täpsemal planeerimisel tuleb juurdepääs avalikult kasutatava veekogu

kallasrajale lahendada detailplaneeringuga, projekteerimistingimuste väljastamisega või

maakorralduslike toimingute läbiviimisel. Kaldaomanik või valdaja peab tagama kallasrajale

juurdepääsu kokkulepitud tingimustel.

• Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide kaitsetingimustega.

4.1.6 Jalg- ja jalgrattatee

Jalg- ja jalgrattateed on kavandatud mitmekesiste liikumisvõimaluste loomiseks, et paremini

ühendada olulisi sihtkohti nii valla sees kui ka valdade vahel (mh keskused, puhkealad, kodu- ja

töökohad) ning edendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

52 / 74

Perspektiivsete jalg- ja jalgrattateede kavandamisel on asukoha- ja vajaduspõhiselt püütud

olemasolevaid lõike siduda tervikuks ning täpsustatud maakonnaplaneeringus kavandatud

võrgustikku. Muuhulgas on kergliiklusvõimaluste oluliseks parandamiseks plaanis ühendada Nõo

alevik ja Kambja vallas asuv Külitse alevik jalg- ja jalgrattateega, mis tagaks katkematu

kergliiklusühenduse Tartu ja Elva vahel.

Üldplaneering ei määratle millisel pool sõiduteed jalg- ja jalgrattatee peab paiknema – täpne

lahendus tuleb leida tee projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele ja ruumilisele

situatsioonile. Planeeritud jalg- ja jalgrattateed (sh ka olemasolevad) on esitatud üldplaneeringu

joonisel.

TINGIMUSED

• Üldplaneeringu joonistele kantud jalg- ja jalgrattateede asukohad täpsustuvad

detailplaneeringus ja/või ehitusprojektis.

• Jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb arvestada erinevate elanikegruppide ja

erivajadustega inimeste liikumisvajadustega.

• Jalgsi käimise edendamiseks tuleb kaaluda Nõo aleviku Karulombiga ümbritsevale rohealale

matka- ja terviseradade kavandamist.

• Meeri mõisa alleele jalg- ja rattatee kavandamisel pöörata erilist tähelepanu allee puude

kasvutingimuste tagamisele ja allee kui omaette kultuuriväärtuse vaadeldavuse säilimisele.

• Jalg- ja jalgrattatee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev tee,

kauplus, bussipeatus, kohalik segaliiklusega tee vms. Projekteerimisel tuleb algus- ja

lõppkohtades tagada ohutu üleminek teistsuguse liikluskorraldusega teele.

• Jalg- ja jalgrattatee peab olema katkematu ning võimalikult vähe lõikuv teega, millega

paralleelset see paikneb. Kitsaskohtades tuleb leida sobiv lahendus ning jalg- ja jalgrattatee

mahutamiseks tuleb vajadusel kaaluda sõidutee ümberehitamist.

• Jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb tagada piisav laius, et nii jalakäijad kui ka

kergliiklejad saaksid mugavalt ja ohutult seal liigelda.

• Kuna tegu on peamiselt hajaasustusega, ei ole vajalik eraldada jalgtee ja jalgrattatee

üksteisest, küll on hea praktika seda vähemalt tiheasustusaladel (eriti Nõo alevikus) teha.

• Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamisel lähtuda Tartu maakonnaplaneeringus 2030+

seatud teede asukohtade ja üldisemate eesmärkidega. Samuti teha koostööd

naabervaldadega ühtsete ja loogiliste lahenduste leidmisel.

• Igal jalg- ja jalgrattateel tuleb teha laiendatud puhkekohti arvestusega üks puhkekoht

kilomeetri kohta. Puhkekoht ei tohi takistada jalg- ja jalgrattateel liikujat ning seal tuleb näha

ette istumisvõimalus istepingi näol. Kuna jalg- ja jalgrattateede ehitamise üheks eesmärgiks

on tervislike eluviiside propageerimine, siis tuleb seal liiklejatele anda ka võimalus

puhkepauside tegemiseks.

• Tuleb tagada piisav märgistus, et jalakäijatel ja jalgratturitel oleks kerge teada saada, kus

on mugavad jalg- ja jalgrattateed ja kuhu need viivad.

• Jalg- ja jalgrattateede ning puhkekohtade rajamisel on oluline arvestada piirkonnale

iseloomulike teelõikude ja kaunite vaadetega.

• Jalg- ja jalgrattatee kavandamisel üle olemasoleva silla tuleb tagada katkematu ja ohutu

liiklus, sildade rekonstrueerimisel tuleb sõiduruumi jagamisel tagada vajalik ruum jalgsi ja

jalgrattaga liikujatele. Mitte katkestada silla asukohas kahel pool silda olevat jalg- ja

jalgrattateed.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

53 / 74

• Uute jalgrattateede rajamisel suurema liikluskoormusega tänavate/teede ääres eraldada

jalgrattateed sõiduteest eraldusribaga (nt roheribaga). Juhul kui eraldamine ei ole teostatav,

tuleb ohutust tõsta märgistuse ja tänavavalgustusega.

• Jalg- ja jalgrattatee ristumisel sõidu- või raudteega tagada piisav nähtavus (mh ka jalg- ja

jalgrattateel liikujale) jm vajalikud nõuded.

• Tartu maakonnaplaneeringust 2030+ tulenevalt tuleb Tartu-Elva suunal jalgrattateede

ristumised raudteega lahendada eritasandiliselt.

• Valgustamise vajadus tuleb täpselt määrata edasisel projekteerimisel lähtuvalt

kasutustihedusest, hooajalisusest ja ohutusvajadusest, sh ka olemasolevatel jalg- ja

jalgrattateedel, kus on toimunud jalgratturite ja jalakäijate vahelised

ohuolukorrad/õnnetused. Eelkõige vajavad valgustamist asulasisesed teed ning kõige

tihedama liiklusega lõigud, ristumised ja ristmikud.

• Tänavavalgustus, teemärgistus ja muu tänavamööbel paigutada võimalikult jalg- ja

jalgrattatee äärde, et mitte takistada seal liikujaid.

• Jalg- ja jalgrattateed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena.

4.1.7 Matka- ja terviserada

Matka- ja terviserajad on mõeldud jalutamiseks, sportlikeks tegevusteks jm vabaaja veetmiseks.

Tegu on avalikes huvides rajatud objektidega, mis on avalikus kasutuses. Üldplaneering mh kajastab

RMK matkaradade ja külastustaristu objektide infot.

TINGIMUSED

• Matka- ja terviseraja kavandamisel tuleb tagada ümbritseva looduskeskkonna ökoloogiline

tasakaal ning vältida loodust ja kultuuripärandit kahjustavaid lahendusi.

• Uute matka- ja terviseradade kavandamisel on vaja maaomanike nõusolekut.

• Matka- ja terviseradade rajamisel tuleb silmas pidada nii erinevaid elanikkonnagruppe kui ka

ligipääsetavust.

• Jalgsi käimise edendamiseks tuleb kaaluda Nõo aleviku Karulombiga ümbritsevale rohealale

kavandada matka- ja terviserajad.

• Raja ehitised peavad sobituma ümbritsevasse keskkonda.

• Rada peab taluõuest ja kaitsealusest taime- või loomaliigist mööduma piisavas kauguses,

mis tagab taluõue puhul selle privaatsuse ning liigi puhul selle säilimise.

• Maardla alale jäävale matka- ja terviserajale on lubatud ehitusseadustiku mõistes püsivaid

ehitisi rajada vaid juhul, kui maavara on antud alal ammendatud või maardla alale ehitise

kavandamisel on saadud õigusakti kohane luba.

4.1.8 Ühistransport

Üldplaneering ühistransporti vahetult ei kavanda, kuid siin on toodud ruumilist mõju omavad

tingimused, mida tuleb seda valdkonda arendades arvestada.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

54 / 74

PÕHIMÕTTED

• Tagada ühistranspordiühendus piirkonna keskuste (vallasisesed jm sellega funktsionaalselt

seotud keskusalad) ning oluliste sihtpunktide vahel, kus tarbitakse teenuseid, käiakse tööl,

koolis, huviringides, kus on tihedam asustus jm.

• Ühistranspordi arendamisel lähtuda vajaduspõhisuse põhimõttest: tagada ühendused

vajalikel kellaaegadel ning vajalike sihtkohtade vahel. Ühistranspordi graafikute koostamisel

lähtuda eelkõige tööl ja koolis käivate inimeste vajadustest.

• Ühildada erinevat liiki või tüüpi ühistranspordi graafikud, liinide kulgemine ning peatuste

asukohad.

• Ühistranspordipeatusesse liikumine peab olema võimalikult lihtne, ohutu ja mugav (nt

kõnnitee, tänavavalgustus, kergliiklustee/rada, parklad).

• Kavandada funktsionaalsed reisi ja pargi parklad (sõiduautod, jalgrattad) olulisematesse

ühistranspordi sõlmkohtadesse. Soovitav on rajada lukustatud jalgrattamajad ja -hoidlad

olulistes ühistranspordi sõlmedes, et soodustada turvalist kergliiklust.

4.1.9 Parkimine

Üldplaneeringu täpsusastmes pole sõidukitele mõeldud parklaid eraldi kavandatud ega kaardil

kujutatud. Järgnevalt on toodud tingimused, mida perspektiivselt parklate rajamisel arvesse tuleb

võtta.

TINGIMUSED

• Parkimine tuleb üldjuhul lahendada oma katastriüksuse piires ning planeeringu/projekti

raames tuleb arvestada parkimise normidega, linnatänavate standardiga ja inimmõõtmelise

ruumi kavandamise30 põhimõtetega.

• Sõiduautode ja jalgrataste (vajadusel ka busside) parklad tuleb eraldi ette näha

kortermajade, äri- ja tootmisalade, ühiskondlike hoonete jm avaliku kasutusega aladel.

Vajadusel rajada parklaid ka puhkealade ja bussipeatuste juurde.

• Suuremates ühistranspordisõlmedes rajada võimalusel kinnised rattahoidlad, nagu näiteks

rattakapid ja -kuurid, mis vähendavad varguse ohtu.

• Puhkealade, vaatamisväärsuste ja supluskohtade jm suure külastajate arvuga alade

kavandamisel tuleb lahendada külastajate parkimine väljaspool riigiteed ning võimalusel

planeerida parkimine kavandatud objektiga samale poole teed, et tagada liiklejate ohutus.

• Tootmis- ja ärialade parkimine on soovitav korraldada sel moel, et parklad ei asuks vahetult

elamualade kõrval, vaid pigem elamute suhtes teisel pool tootmishooneid, et parkimisega

seotud müra ei häiriks elanikke.

• Parkimisalad liigendada haljastusega, soovitavalt eraldada haljastatud ribadega vähemalt

10-kohalised parkimisalad.

30 Jan Gehl, Linnad inimestele, 2015.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

55 / 74

4.2 Tehnovõrgud

4.2.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine on üks kohaliku omavalitsuse ülesandeid ja üldjuhul

toimub see ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi lühendina ÜVK) arendamise kava alusel. ÜVK

kava koostatakse 12 aastaks ja seda vaadatakse üle kord nelja aasta jooksul. ÜP koostamisel on

lähtutud kehtivast Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks 2023–

203531.

Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023–2035 kajastab

olemasolevat ÜVK-d ja selle rekonstrueerimise, aga ka laiendamise vajadusi. Üldplaneering kajastab

vaid olemasolevaid ja perspektiivseid reoveekogumisalasid ja puurkaeve. Perspektiivsed ÜVK alad

ning nendega liitumise tingimused määratakse ÜVK arengukavaga, mille koostamine ja ülevaatamine

viiakse igakordselt läbi avalikus menetluses, et kõigil huvitatud isikutel oleks arengukava

koostamises võimalus kaasa rääkida. Arengukava koostamisel arvestatakse veevarustuse ja

kanalisatsiooni arengute kavandamisel üldplaneeringuga määratud tiheasustusaladest. Põhilisteks

arengusuundadeks on olemasolevate süsteemide renoveerimine ning vajadusel laiendamine.

Nõo valla territooriumil on kaheksa reoveekogumisala: Elva, Vissi, Nõo, Tõravere, Luke, Meeri, Meeri

II ja Nõgiaru. ÜVK on samuti olemas Tamsa ja Etsaste külade kompaktse hoonestusega aladel.

Väljaspool reoveekogumisalasid ja tiheasustusala asuvate väikeste arendusalade (alla 50 elaniku)

ühendamine ÜVK-ga ei ole üldjuhul majanduslikult efektiivne (v.a kui ala asub

reoveekogumisala/tiheasustusala läheduses) ning kasutada tuleb lokaalseid lahendusi. Võimalik on

rajada mitme kinnistu tarbeks ühised veevarustuse-, kanalisatsiooni-, sademevee- ja

tulekustutusvee süsteemid, kus nende toimimise, hoolduse ja investeeringute eest vastutab selleks

loodud mittetulundusühing.

TINGIMUSED

• Olemasolevatel reoveekogumisaladel ja perspektiivsetel ühiskanalisatsiooniga kaetavatel

aladel tuleb tagada reovee kogumise ja puhastamise ehitiste väljaehitamine vastavalt ÜVK

arendamise kavale, et tagada parim terviklahendus, vähendada reostuskoormust põhjaveele

ja tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus.

• ÜVK arengukava ülevaatamisel tuleb hinnata, kas vahepealse perioodi jooksul toimunud

planeerimis- ja ehitustegevuse tulemusena vastab hoonestatud ala reoveekogumisalade

määramiseks kehtestatud tingimustele ja kriteeriumitele. Seejuures tuleb arvestada

piirkonna põhjavee kaitstust ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Vajadusel tuleb ÜVK alade

ulatust arengukavas korrigeerida. ÜVK arengukava vm asjakohane dokument tuleb koostada

avaliku menetlusega, et tagada kohalike elanike teavitamine ning kaasamine.

• Reoveekogumisalal tuleb tagada ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee reoveepuhastisse

juhtimiseks, välja arvatud reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi ning kui

reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi.

Sellisel juhul võib reovee kogumiseks kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid.

Ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas

korras, et tagada reovee nõuetekohane kogumine ja puhastamine. Sellisel juhul võib

suublasse juhtida bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett.

31 Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023–2035. Europolis, 2023

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

56 / 74

• Väljaspool ÜVK ala tuleb soosida ÜVK-ga liitumist, eelkõige kontaktaladel ja seal, kus see on

majanduslikult otstarbekas. Alternatiivselt tuleb rakendada lokaalseid reovee ja heitvee

käitlemise lahendusi. Reovesi tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse

kogumismahutitesse või rakendada muid reovee kohtkäitluslahendusi, kui looduslikud

tingimused seda võimaldavad. Omapuhastite rajamise tingimused tulenevad õigusaktidest.

• Nõrgalt kaitstud põhjavee ala olemasoluga tuleb arvestada kanalisatsioonirajatiste

kavandamisel ning muude pinnast ja põhjavett ohustada võivate objektide või tegevuste

kavandamisel, samuti nende seisukorra tagamisel.

• Heit- ja sademevee suublasse juhtimisel tuleb järgida veeseadusega seatud nõudeid.

• Uute, mitut elamumaad hõlmavate detailplaneeringute koostamisel tuleb eelistada ühtse

veevarustussüsteemi rajamist. Hoonestusalade laiendamisel on soovitav kõigepealt

analüüsida, kas veevarustust on võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasilt. Alles

siis, kui on kindlaks tehtud, et see pole võimalik, teha otsus uue puurkaevu rajamiseks.

• Hajaasustuses, kus ei ole perspektiivis ühisveevärgiga liitumist ette nähtud, tuleb soodustada

ühiskasutatavate veehaarete rajamist, et vältida olukorda, kus igale katastriüksusele

rajatakse oma puurkaev.

• Asustuspiirkondade planeerimisel tuleb arvestada joogivee ressursi olemasolu ja joogivee

kvaliteedi nõuetega. Salvkaevude reostustundlikkuse ja võimaliku kuivaksjäämise tõttu

põuaperioodidel ei ole soovitav plaanida uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena.

• Puurkaevude, puuraukude ja salvkaevude projekteerimine, rajamine, kasutusele võtmine,

konserveerimine ja lammutamine peab toimuma õigusaktides sätestatud korras.

4.2.2 Sademevee kanalisatsioon

Sademevee temaatikat on üldplaneeringus käsitletud üldistatuna, on antud üldised põhimõtted, mida

selles valdkonnas arvestada. Sademevee kanalisatsiooni väljaarendamine toimub Nõo valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava põhjal, kus kajastub ajakohane ja täpsem info selle

valdkonna arengusuundadest.

Sademevee ärajuhtimisel suuri probleeme Nõo valla asulates ei ole, kasutusel on peamiselt

looduslähedased lahendused. Sademeveetorustikke on Nõo alevikus, need on osaliselt vee-ettevõtte

ja osaliselt omavalitsuse hallata, samuti Luke külas (omavalitsuse hallata).

TINGIMUSED

• Tiheasustusalal on esmatähtis kokku kogutava sademevee hulga piiramine ja võimalusel

vähendamine, milleks tuleb hoiduda ulatuslike kõvakattega, vett mitte läbilaskvate pindade

rajamisest. Olemasolevatel suurte kõvakattega pindadega aladel tuleb rakendada tehnilisi

lahendusi, mis vähendavad löökkoormuseid eesvooludele ning mis tagavad sademevee

nõuetekohase kvaliteedi.

• Sademevee ärajuhtimise lahendus tuleb leida igal konkreetsel juhul vastavalt olukorrale,

lähtudes ärajuhitava sademevee kogusest ja piirkonna eripärast. Projekteerimise käigus

tuleb iga kinnistu sademeveesüsteem dimensioneerida õigete parameetritega ning

vertikaalplaneerimisega tagada, et ei toimuks sademevee valgumist naaberkinnistutele. Selle

vältimiseks tuleb vajadusel projekteerida immutusribad või -peenrad.

• Kokku kogutud sademevee säästlikul majandamisel on oluline keskkonnasäästlike

lahenduste juurutamine: immutamine, kasutamine, äravoolu ühtlustamine. Immutamisele

võib mõelda, kui tegu on reostumata veega. Selleks tuleb rajada immutusribasid, nõvasid,

vett läbilaskvaid kõnniteid, parklaid, rohekatuseid ja- seinu ja sademevee kogumissüsteeme.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

57 / 74

• Lähtuvalt vette sattuvast reostuskoormusest tuleb tagada ärajuhitava sademevee

saasteainete sisalduse vastavus piirväärtustele. Kui sademevett juhitakse ära reostunud

aladelt (nt maanteed, bensiinijaamad, tootmisterritooriumid, suured kõvakattega parklad),

tuleb raskemetallid ja muud ohtlikud osakesed keskkonnareostuse vältimiseks kokku

koguda. Tehnilise lahenduse valik sõltub konkreetsest keskkonnast ja piirkonna reostatuse

tasemest. Reostusohtlikelt aladelt on puhastatud sademevee suublasse juhtimiseks vajalik

taotleda keskkonnaluba, mille raames seatakse ka vajalikud nõuded.

• Maaparandussüsteemi maa-alale hoonestuse kavandamisel tuleb leida sademevee ära

juhtimiseks muu lahendus, kui immutamine. Maaparandussüsteemid on rajatud endistele

looduslikult liigniisketele aladele, kust vee ära imbumine ja valgumine on raskendatud.

Maaviljeluseks sobiva niiskusrežiimi saavutamiseks rajati maaparandussüsteemid, et liigvesi

eemale juhtida.

• Kokku kogutud sademevee juhtimine maaparandussüsteemi rajatistesse on lubatud vaid Maa

ja ja Ruumiameti kooskõlastuse alusel. Täiendavalt võib sellega seoses vajalikuks osutuda

maaparandussüsteemi rekonstrueerimine.

• Projekteerimisel on soovitav arvesse võtta kliimamuutustega kaasnevat prognoosi

valingvihmade intensiivsuse suurenemise kohta, et tagada sademeveesüsteemi toimivus ja

vähendada üleujutuste mõju erakorraliste ilmastikutingimuste korral.

• Sademevee lahenduste kavandamisel on soovituslik lähtuda Eesti Standardis EVS 848:2021

„Väliskanalisatsioonivõrk“ toodud HELCOM’i soovitustest, et ennetada saastunud sademevee

looduskeskkonda sattumist ning vähendada kokku kogutava ja kanaliseeritava sademevee

hulka.

• Taristuobjektide (maanteed, raudteed) jaoks tuleb kaaluda sademevee kogumissüsteemide

ehitamist ja olemasolevate süsteemide ajakohastamist, puhastussüsteemide ehitamist ja

ajakohastamist sademeveega veekogusse juhitavate saasteainete sisalduse määramiseks.

4.2.3 Maaparandussüsteem

Maaparandussüsteemi maa-ala on ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks.

Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist

tagavate meetmetega.

Nõo valla territooriumist ligi poole hõlmavad põllumajandusmaad. Ligikaudu 40%-le põllumajandus-

ja metsamaadest on rajatud maaparandussüsteemid.

Maaparandussüsteemide info kajastub tehnilise taristu kaardil. Ajakohane maaparandussüsteemide

info kajastub maaparandussüsteemide registris.

TINGIMUSED

• Maaparandussüsteemi maa-alal tuleb arvestada õigusakti kohaste maaparandussüsteemi

toimimist tagavate meetmetega.

• Maaparandusseaduse kohast luba või kooskõlastust on vaja eelkõige järgnevate tegevuste

teostamisel: maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-alal või maaparandussüsteemi

eesvoolu kaitsevööndis ehitamine, kaeve-, lõhkamis- ja puurimistöö tegemine,

maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimine, istanduse

rajamine, maaparandussüsteemi maa-alale heitvee immutamine ja maaparandussüsteemi

eesvoolu, kuivenduskraavi või kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku lisavee juhtimine.

• Maaparandussüsteemide seisukorra parandamisel ja hoolduse kavandamisel on soovitav

lähtuda Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukavast.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

58 / 74

• Maaparandussüsteemi alal asuva põllu- või metsamaa teisel otstarbel kasutuselevõtul tuleb

kavandada/rajada sadeveesüsteem, mis arvestab naaberkinnisasjadel paikneva

maaparandussüsteemiga ja vajadusel selle ümberehitamisega.

• Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-alale detailplaneeringute ning ehitusprojektide

koostamisel tuleb jälgida, et maaparandussüsteemi ehitise ümberehitamisel kaasatakse

planeeringute või projektide koostamisel spetsialist, kes omab MATER (Maaparandusalal

Tegutsevate Ettevõtjate Register) registreeringut.

• Heit- ja sademevee juhtimine maaparandussüsteemi eesvoolu või muusse

maaparandussüsteemi rajatisse ei tohi kahjustada maaparandussüsteemi toimimist ega

maaparandussüsteemi rajatist. Seetõttu tuleb heit- ja sademevee juhtimisel hinnata, kas

lisavee juhtimisel saavad lisavee juhtijast allavoolu paiknevad maaparandussüsteemi

rajatised nõuetekohaselt toimida, vajadusel tuleb näha ette rajatiste

rekonstrueerimine. Lisavee suunamisel on soovitav kasutada leevendusmeetmeid

(puhvertiigid jms).

4.2.4 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjehüdrandid asuvad valdavalt tiheasustusaladel ning neid rajab ja haldab vee-ettevõte. Kui

vee-ettevõte ei saa tagada hüdrandist vajalikku mahtu, tuleb puuduolev maht tagada tehislikust või

looduslikust veekogust. Valla tuletõrje veevarustus on hajaasustuses üldjuhul lahendatud mahutite

ja looduslike veevõtukohtade baasil, tihedama asustusega piirkondades ühisveevärgi hüdrantidega.

Üldplaneeringus kajastub Maa- ja Ruumiametist saadud info üldplaneeringu koostamise seisuga.

Nõo valla uute tuletõrje veevõtukohtade ja -mahutite rajamine ja olemasolevate korrastamine on

kajastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kavas.

TINGIMUSED

• Perspektiivsete uusehitiste tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavalt normidele

detailplaneeringutes või projekteerimistingimustes.

• Perspektiivsetes ehituspiirkondades ühisveevõrgu rajamisel näha ette võimalusel tuletõrje

veevarustus hüdrantidest või ehitada välja normikohased tuletõrje veevõtukohad.

• Olemasoleva hoonestusega aladel (sh endised aiandus- ja suvilaühistud) on vajalik rajada

ühisveevõrgu baasil normikohased hüdrandisüsteemid või tuletõrje veevõtukohad (sh

looduslikud veevõtukohad). Täpsemat olukorda ja vajadust tuleb analüüsida ÜVK arendamise

kavas.

• Kalda ehituskeeluvööndisse tuletõrje veevõtukohtade rajamine on lubatud. Asukohtasid

täpsustab ÜVK arendamise kava.

4.2.5 Elektrivarustus

Nõo valda läbivad järgmised põhivõrgu objektid: Viru-Tsirguliina 330 kV liin (L353), Tartu-Valmiera

330 kV liin (L301), Tartu-Elva 110 kV liin (L148) ning Elva-Otepää 110 kV liin (L149).

Kliimamuutustega kohanemiseks tuleb vallal tõsta energiavarustuskindlust mh asendades õhuliine

maakaablitega ja võttes kasutusele autonoomseid energialahendusi (elektrigeneraatorid ja energia

salvestustehnoloogiad).

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

59 / 74

TINGIMUSED

• Elektriliini asukoha määratlemisel tuleb lähtuda elektrienergia varustuskindluse piirkonna

nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid

keskkonnale.

• Liinitrassi valikul on määrava tähtsusega liini ehituse ja hilisema käidu ning võimalike

riketega seotud kogukulude minimeerimine, samuti negatiivse keskkonnamõju

minimeerimine.

• Elektriliini rajamisel kasutada eelistatult olemasolevate trasside koridori.

• Eelistatult tuleb elektriliin paigaldada avaliku kasutusega maale. Võimaluse korral paigaldada

elektrikaabelliinid teemaale, sildadele.

• Tihedas varustuskindluse piirkonnas ehitatakse uus 0,4–20 kV liin eelistatult

maakaabelliinina.

• 0,4 kV elektriliinide ehitamine toimub vastavalt nõudlusele ehitusprojektide alusel

kokkuleppel võrgu valdajaga.

• Uue energiamahuka tootmisettevõtte asukohavalikul eelistada kulude optimeerimiseks

elektrivõrguga liitumisel olemasoleva alajaama lähedust.

• Arvestada elektripaigaldise kaitsevööndiga ja sellest tulenevate piirangutega. Tegevus

kaitsevööndis tuleb kooskõlastada ehitise omanikuga.

4.2.6 Sidevarustus

Keskustest kaugemale jäävates maalistes piirkondades, kuid ka teatud tihedama asustusega

piirkondades on vajalik kvaliteetse sideteenuse väljaarendamine, et võimaldada paindlikke lahendusi

teenuste kättesaadavuse osas ja kaugtööd.

TINGIMUSED

• Sidemasti asukoha valikul arvestada sobivusega maastikupilti ning paiknemisega riigi

maanteede suhtes.

• Üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu liinirajatis paigutada üldjuhul olemasoleva taristu

(sõidutee) koridori.

• Uute planeeringute koostamisel tuleb arvestada avalikes huvides olevate sidevõrkude

rajamise võimalusega.

• Keskustest kaugemale jäävates maalistes piirkondades on vajalik kvaliteetse sideteenuse

väljaarendamine, et võimaldada paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse osas ja

kaugtööd.

• Arvestada laiemalt uute suundadega, sh kauglugemise ja -juhtimise, ennetava hoolduse ja

tehnoloogiate kombineerimisega (maakaabel, juhtmeta raadiolink püsiühendus, mobiilne 4G

ühendus) vajaliku signaali loomiseks kasutajaskonnale.

• Väärtuslikel maastikel tuleb moodsad ja keskonnasäästlikud siderajatised kujundada ja

paigutada maastikku sobivalt.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

60 / 74

4.2.7 Soojavarustus

Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate

tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne,

efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav

soojusvarustus.

Valla olemasolevad kaugküttealad asuvad Nõo aleviku ning Tõravere aleviku territooriumitel.

Kaugküttealad on välja toodud tehnilise taristu kaardil. Kaugküttealade laienemine toimub

valdkondliku arengukava vm strateegilise dokumendiga, millele on vajalik rakendada avalikku

menetlust avalikkuse kaasamise eesmärgil. Väljaspool kaugküttealasid lahendatakse soojavarustus

üldjuhul lokaalsete lahendustega.

TINGIMUSED

• Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele

isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava

ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud erandjuhud:

- Isikud, kes kaugküttepiirkonda jääval maa-alal kaugküttepiirkonna määramise ajal ei

kasuta kaugkütet.

- Ajutised ehitised.

- Ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 KW.

- Ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku

ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse.

- Ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult ökoloogiliselt puhtaid

kütteviise (maasoojus, tuuleenergia, päikeseenergia, biogaas jms).

• Detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel tuleb kaugküttega liitumiseks taotleda tehnilised

tingimused võrguettevõtjalt.

• Kaugküttevõrk tuleb dimensioneerida vastavalt soojuskoormustele.

• Lokaalsete küttelahendustena tuleb eelistada energiasäästlikke ja taastuvaid energiaallikaid ning

keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump,

päikesepaneelid, puit jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid

nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.

• Hoonete energiatõhususe nõuete osas tuleb lähtuda ajakohastest Eesti riigis kehtivatest

vastavatest määrustest.

4.2.8 Taastuvenergeetika

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on energeetikavaldkonna üheks peamiseks

eesmärgiks vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergeetika suurem osakaal

energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise

keskkonnamõju vähendamine. Senisest enam tuleb kasutada hajutatud energiatootmist, kus

energiat toodetakse tarbimiskoha lähedal ning kohalikest ja taastuvatest energiaallikatest.

Kasutusele tuleb võtta integreeritud energiatootmise lahendused, mis ühendavad mitu energiaallikat

ning võimaldavad soojuse ja elektri koostootmist.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

61 / 74

TINGIMUSED

• Taastuvenergiaallikate rakendamine on soovitatav, kuid seejuures tuleb arvestada ka

naabrite heaolu ja huvidega. Vajadusel on omavalitsusel õigus nõuda täiendavat analüüsi

lahenduse sobivuse kohta kavandatud asukohta.

• Taastuvenergiaallika objektide kavandamisel eelistada vähem väärtuslikke alasid (väljaspool

rohelist võrgustikku, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke põllumajandusmaid) (vt

täiendavaid tingimusi ptk 3).

• Uue hüdroelektrijaama rajamine või olemasoleva rekonstrueerimine on juhtumipõhine

kaalutlemine, mis eeldab uuringuid ning mõju igakülgset, tasakaalustatud ja objektiivset

hindamist. Kalade rändetingimuste muutmiste osas on vajalik teha koostööd

Keskkonnaametiga.

• Iga uue arenduse korral tuleb juhtumipõhiselt anda hinnang keskkonnamõju olulisusele.

Arvesse tuleb võtta teisi lähipiirkonnas olemasolevaid ning piirkonda kavandatavaid tegevusi

ja võimalikku koosmõju nendega.

Nõo valla territooriumile ei ole elektrituulikute püstitamine lubatud, kuna mistahes kõrgusega

elektrituulik Nõo valla territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Välistatud ei ole

üksikute elektrituulikute püstitamise võimalus koostöös Kaitseministeeriumiga.

4.2.8.1 Päikeseenergeetika

Päikeseelektrijaamade rajamine ja kasutuselevõtt aitab suurendada taastuvenergiaallikate

kasutuselevõtu osakaalu ja vähendada taastumatute energiaallikate kasutamist. Nõo vallas

eelistatud alasid päikeseparkide rajamiseks ei planeerita, kuid sobivate tingimuste ja põhjenduste

puhul ei ole välistatud nende rajamine ja arendamine.

Päikesepark projekteeritud tipuhetke nimivõimsusega üle 15kWp loetakse elektrituruseaduse

võrgueeskirja kohaselt taastuvenergia tootmiseks (ehk tööstuslik päikeseelektrijaam). Selliste

päikeseparkide maapinnale kavandamisel on üldplaneeringuga nõutud detailplaneering (vt pt 2.3).

TINGIMUSED

• Päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse

nõuetele jm asjakohastele nõuetele ning standarditele. Elektromagnetilise ühilduvuse

nõuetele mittevastavad päikeseelektrijaamad32 võivad vähendada riigikaitselise ehitise

töövõimet. Üle 50 kW päikesepaneelide koguvõimsusega PEJ-de rajamine tuleb

kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Selleks soovitame alustada koostööd

Kaitseministeeriumiga võimalikult varases PEJ kavandamise etapis, et välja selgitada

täpsemad riigikaitselised tingimused ja võimalused“.

• Tihedama asustusega aladel, väärtuslikul maastikul jm olulise avaliku huviga piirkonnas tuleb

päikesepaneelid paigutada arhitektuurselt ja visuaalselt keskkonda sobivalt. Väärtuslike

alade ja objektide läheduses kasutada lahendusi, mis ei halvenda olemasoleva miljöö

väljanägemist.

• Tööstuslik päikeseelektrijaam33 tuleb üldjuhul kavandada väheväärtuslikule alale, milleks

võib olla lage, metsastamata vm kasutusest väljalangenud ala (nt endised tööstuspargid,

32 sh kõik elektri tootmiseks kasutatavad päikesepaneelid 33 Tööstuslike päikeseparkide kavandamisel juhinduda Keskkonnaameti tellimusel valminud ülevaatele „Takkis,

K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele

liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed.“ või sellega võrdelisele hilisemale juhendile;

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

62 / 74

laudakompleksid, väheviljakad põllumajandusmaad, aktiivsest kasutusest välja jäetud

mäetööstusmaad jm).

• Tööstusliku päikeseelektrijaama rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikule maastikule,

rohevõrgustiku alale, metsamaale, väärtuslikule põllumajandusmaale, kaitsealale, ilusate

teelõikude äärde ning vaatekoridorile. Mainitud aladel on maapinnale paigutatud

päikesepargid lubatud vallavalitsuse igakordse kaalutlusotsuse alusel juhul kui:

- Päikesepargi rajamine on kohaliku kogukonna huvides.

- Päikesepargi eesmärk on taastuvenergia tootmine valdavalt oma tarbeks34.

- Kavandamise etapis on koostatud maakasutuse muudatuste ja väärtuste säilimise

analüüs, tuues välja objekti rajamise põhjendused ning leevendusmeetmed, kui

väärtuste säilimine pole võimalik või need vähenevad.

- Kaitsealale päikesepargi rajamine on lubatud vaid juhul, kui see ei ole vastuolus

kaitseala eesmärkidega ning kui selleks annab loa kaitseala valitseja.

- Päikesepark paigaldada eelistatult avatud maastiku serva või seotult hoonestatud

alaga.

• Tööstusliku päikeseelektrijaama kavandamisel tuleb anda hinnang selle visuaalsele mõjule.

• Tööstusliku päikeseelektrijaama kavandamisel aktiivsest kasutusest välja jäetud

mäetööstusmaale tuleb hinnata keskkonna loomulikul taastevõimel tekkinud loodusväärtuste

ja elupaikade seisukorda.

• Niisketele, märgadele ja/või soostunud aladele päikeseleektrijaama rajamisel tuleb vältida

ala kuivendamist, väikeveekogude hävitamist, uute kraavide kaevamist ja vanade

rekonstrueerimist, maapinna liigset kahjustamist ning pinnase täitmist.

• Väärtuslikule põllumajandusmaale võib päikesepargi rajamine olla lubatud kui ei kahjustata

olulisel määral ülejäänud põllumajandusmaa massiivi terviklikkust, ei koorita ära pinnast ning

on tagatud pargi-aluse maa mullaviljakuse säilimine päikeseelektrijaama kasutusperioodi

lõppedes. Eelistatud on kasutada väärtusliku põllumajandusmaa väiksema väärtusega

liigendatud põllumaa osasid (vaheribad, põllusaared, kasutusest välja langenud laigud,

põllumassiivi ääreosad jms).

• Visuaalse reostuse vähendamiseks on soovitatav rajada ümber päikeseelektrijaama puid või

põõsaid, kuid mis ei varjutaks paneelide eest päikest.

• Päikeseelektrijaam ning sellega seotud infrastruktuur ei tohiks suurendada maastike

killustumist ega takistada loomade liikumisteid.

• Päikesepaneelide paigutamisel hoone külge tuleb tagada hoone konstruktsioonide

vastupanuvõime täiendavale koormusele.

• Päikeselektrijaamade rajamine maapinnale ei ole tiheasustusaladel ja tihedama külakeskuse

aladel lubatud.

• Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb tagada, et ei tekitataks läheduses asuvatele hoonetele

või hooneosadele valgusreostust (nt häirivaid peegeldusi) või valgustingimuste halvenemist

(nt päikesevalguse varjamist).

• Päikesepaneelidest tulenevad mõjutused ei tohi vähendada liiklusohutust (varjutatud

nähtavus teede ristumisaladel, valguse peegeldumine).

34 Päikeseelektrijaam mis ületab kahekordselt kinnistu enda tarbimise, puhul võib eeldada, et jaama eesmärk

on elektrit toota, mitte kasutada seda vaid enda tarbeks.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

63 / 74

• Omavalitsusel on õigus nõuda visuaalsete mõjude eksperthinnangut ja/või visualiseeringuid

kavandamise etapis ning keelduda ehitusloa andmisest, kui nad ei ole veendunud

negatiivsete keskkonnamõjude puudumises.

4.2.9 Jäätmekäitlus

Valla jäätmekäitlust reguleerib ajakohane jäätmekava35 ning Nõo vallas toimub jäätmeseadusest

tulenevalt korraldatud jäätmevedu.

Nõo valla territooriumil jäätmejaamu ei asu ning lähimad jäätmejaamad on Tartu linnas. Nõo alevikus

asub jäätmepunkt. Nõgiaru, Kolga ja Laguja külades asuvad endised prügilad, mis on nüüdseks

suletud.

TINGIMUSED

• Uue jäätmekäitluskoha kavandamisel tuleb anda hinnang keskkonnamõju olulisusele

õigusaktides sätestatud korras. Arvesse tuleb võtta teisi lähipiirkonnas olemasolevaid ning

piirkonda kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju nendega. Tähelepanu tuleb

pöörata välisõhu kvaliteedi nõuete tagamisele (õhusaaste, müra) ning pinna- ja põhjavee

ning pinnase kaitse tagamisele.

• Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoha rajamisel peab olema tagatud elanike mugav ligipääs

jäätmejaama.

• Tagada elanikkonnale jäätmete taaskasutuse kindlustamiseks mõistlikus kauguses ja mahus

liigiti kogutavate jäätmete kogumisvõrgustik.

• Endiste prügilate alad ei ole hoonestatavad.

35 Nõo valla jäätmekava 2022-2027. Nõo Vallavolikogu 18. august 2022 määrus nr 13.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

64 / 74

5. LISATEEMAD

5.1 Seosed Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+

Üldplaneeringus on lähtuvalt kohalikust kontekstist ja vajadustest täpsustatud neid teemavaldkondi,

millele maakonnaplaneeringuga on seatud üldised tingimused. Peamised üldplaneeringuga tehtud

maakonnaplaneeringute täpsustused puudutavad rohevõrgustikku, väärtuslikke põllumajandusmaid

ning transpordivõrgustikku.

Nõo valla asustuse ja keskuste hierarhia lähtub eelkõige Tartu maakonnaplaneeringust (edaspidi

MP), mille kohaselt jääb Nõo valda kavandatavatest keskustest Nõo alevik. Nagu MP, on

üldplaneering määranud Nõo aleviku kohalikuks keskuseks. Üldplaneeringu kohaselt täpsustatakse

valla keskuste võrgustikku kohalikul tasandil. Keskuste võrgustikku on lisatud väikekeskuste tasand,

mis on MPst täpsem. Väikekeskusteks on määratud Tõravere alevik, Nõgiaru küla, Meeri küla, Luke

küla ja Tamsa küla. Keskuste võrgustiku määramisel üldplaneeringus on lähtutud rahvastiku,

ettevõtete ning tehnilise taristu paiknemisest. Tiheasustusalade määramisel on täpsustatud MPga

määratud tiheasumite piire. Nõo alevik, osa Tõravere alevikust ja Elva linnaga külgnevad kompaktsed

asustusalad on üldplaneeringu järgi tiheasustusalad. MPga määratud tiheasumid Illi, Meeri, Vissi ja

Voika on üldplaneeringu järgi endised suvitusalad ehk väikekohad, Luke tiheasum on üldplaneeringu

järgi tihedam külakeskus.

Rohevõrgustiku planeerimisel on täpsustatud ja korrigeeritud maakonnaplaneeringus määratud

alasid. Tartumaa MP 2030+ täpsustatud rohevõrgustikus ei ole struktuurielemente, nagu tugialad ja

koridorid, ruumikujudena eristatud. Üldplaneeringu raames läbi viidud rohevõrgustiku uuringus

lähtuti Tartumaa MP 2030+ piires määratletud rohevõrgustiku aladest, kuid struktuurielementide

määratlemisel tugineti 2006. aasta teemaplaneeringule ja hetkel kehtivale üldplaneeringule.

Rohevõrgustiku määramisel ei lähtutud kinnistu omandivormist vaid rohevõrgustiku toimise

vajadustest. Ettepanekud korrigeerida rohevõrgustiku alade ulatust on tehtud kõlvikute, kaitsealuste

liikide leiukohtade, väärtuslike põllumajandusmaade, märgalade jms looduses esinevate objektide

paiknemisest lähtuvalt. Ühtlasi on rohevõrgustikku täpsustatud asustuse arengu suunamise

vajadusest lähtuvalt. Üldplaneeringuga on rohevõrgustikku olulisemalt täpsustatud Nõgiaru külas

(Keeri oja osas), Voika külas (Voika oja kaasamine koridorina), Unipiha ja Aiamaa külade vaheline

täiendav rohekoridor (metsaribana), Tamsa ja Altmäe külas täiendav rohekoridor, Tõravere

lähiümbruses täiendav rohekoridor piki Elva jõge, Nõo valla lõunapiiril (Otepää vallas paikneva

koridori laiendamine Nõo valda). Rohevõrgustiku muudatusettepanekud on täpsemalt kirjeldatud

üldplaneeringu alusuuringus.36

Väärtuslike maastike piire ei ole üldplaneeringuga muudetud.

Väärtuslike põllumaade määramisel on võetud aluseks Tartu maakonnaplaneering 2030+. Selle

põhjal on väärtusliku põllumajandusmaa alampiiriks Eesti keskmine boniteet (ehk 40 hindepunkti).

Väärtuslike põllumajandusmaade piire on üldplaneeringuga täpsustatud. Sealjuures on arvestatud

kohalikke olusid – kavandatud elamu-, tootmis- ja äri maa-alasid, juba põllumajanduslikust

kasutusest välja langenud alasid jms. Vajadus lähtuda üldplaneeringu koostamisel väärtuslike

põllumajandusmaade määramisel kohalikest oludest on ka maakonnaplaneeringus sätestatud

põhimõte.

Üldplaneeringu lahenduses on arvestatud Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud ja

Transpordiameti poolt projektiga täpsustatud riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga Nõo-Elva lõigu (km 152,0-

159,6) alternatiivsete trassikoridoridega. Lahenduses on arvestatud lõunapoolse kogujatee

36 Nõo valla rohevõrgustik. Üldplaneeringu alusuuring, 2025, Skepast&Puhkim OÜ

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

65 / 74

alternatiividega. Lahendus on eskiisprojekti staadiumis ja seda täpsustatakse koostöös

Transpordiameti ja teiste puudutatud osapooltega projekteerimise järgmistes etappides.

Üldplaneeringuga ei ole kavandatud jalg- ja jalgrattatee vajadust piki raudtee koridori, kuna jalg- ja

jalgrattatee ühendus on tagatud ja planeeritud paralleelselt raudteekoridoriga mööda Voika ja Tartu

tänavat.

5.2 Kliimamuutustega arvestamine

Planeeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb

arvestada võimalike kliimamuutustega ning rakendada meetmeid nii nende ennetamiseks,

leevendamiseks kui nendega kohanemiseks, lähtudes siinkohal Keskkonnaministeeriumi poolt 2021.

aastal koostatud arengukavast ,,Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 203037.

Lisaks tuleb arvesse võtta ÜRO valitsustevaheliste kliimamuutuste paneeli (IPCC) viimaseid soovitusi

ja analüüsi (AR6)38 39 ning teaduskirjandust ja eriala raporteid kliimamuutuste kohta. Nõo valla

kontekstis tuleb aluseks võtta ka 2023. aastal koostatud Nõo valla energia- ja kliimakava40.

Kliimamuutustest rääkides rõhutatakse enamasti atmosfääri keskmise temperatuuri tõusu.

Soojenemisega on seotud suur hulk teisi tagajärgi, millest suurem osa on inimesele ja loodusele

kahjulikud ning mis hõlmavad endas:

• mereveetaseme tõusu ja sellega kaasnevaid üleujutusi;

• intensiivsemaid torme;

• sademete hulga suurenemist ning muutusi sademete jaotumise mustrites ning

valingvihmadest tulenevaid lokaalseid üleujutusi;

• põuaperioodide ning kuumalainete sagenemist ning pikenemist;

• äärmuslike temperatuuride suuremat kõikumist ööpäeva jooksul;

• liikide ja elupaikade hävimist ning liikumist pooluste suunas;

• mulla kvaliteedi halvenemist;

• ökosüsteemide häiringuid;

• kõrgematest temperatuuridest tulenevalt soojussaarte (kuumasaarte) sagedamat ning

intensiivsemat esinemist linnakeskkonnas ning sellega seotud terviseriskide mõju

suurenemist inimesele41.

37 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. 2021. Keskkonnaministeerium (nüüdne Kliimaministeerium). Leitav siit: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 06/Kliimamuutustega%20kohanemise%20arengukava%20aastani%202030.pdf (Vaadatud 17.01.2025) 38 Sixth Assessment Report (AR6), 2023. IPCC. Leitav siit: https://www.ipcc.ch/assessment-report/ar6/ (Vaadatud 17.01.2025) 39 IPCC WGI Interactive Atlas. 2023. IPCC. Leitav siit: https://interactive-atlas.ipcc.ch/ (Vaadatud 17.01.2025)

40 Nõo valla energia- ja kliimakava. 2023. Koostajad: Consultare OÜ, Nomine Consult OÜ. Tellija: Tartumaa

Omavalitsuste Liit. Leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4220/6202/3023/Energia-

%20ja%20kliimakava.pdf (Vaadatud 12.06.2025)

41 Kliimamuutused. Kliimaministeerium. Leitav siit: https://kliimaministeerium.ee/rohereform- kliima/kliimapoliitika/kliimamuutused#prognoos (Vaadatud 20.02.2025)

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

66 / 74

Eesti ja Nõo kontekstis kinnitab seda ka IPCC Interaktiivne Atlas42 ning sealsed tõenäolised

stsenaariumid Põhja-Euroopa piirkonna (kuhu alla kuulub ka Eesti) kohta.

ÜLDISED TINGIMUSED KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMISEL

• Uute hoonete ehitamisel ja rajatiste püstitamisel tuleb tähelepanu pöörata nende

vastupidavusele äärmuslikele ilmastikuoludele, mis kaasnevad kliimamuutustega.

Kliimamõju vähendamiseks kaaluda energiasäästlike ning efektiivsete lahenduste

kasutamist.

• Kliimamuutustega kohanemise seisukohalt on oluline leevendate meetmete rakendamine.

• Nõo valla territooriumil tuleb lähtuda kliimamuutuste leevendamisel ning kohanemisel Nõo

Valla energia- ja kliimakavas väljatoodust. Selle alusel on nii Eestis kui Nõos suurimad

kliimamuutustest tulenevad riskitegurid seotud temperatuuritõusu, sademete hulga

suurenemise ning tuulte tugevnemisega, mereveetaseme tõus Nõo kontekstis oluline ei ole.

Soojussaare efekti tekkimise ennetamiseks ja leevendamiseks tiheasutusaladel tuleb rakendada

jahutavaid mikroklimaatilisi meetmeid (rohealade, haljastuse ning veekogude säilitamine,

laiendamine, uute kavandamine). Tähelepanu tuleb pöörata ka hoonestamise tingimustele, sh

hoonestuse paiknemisele ja mahule – optimaalne asend päikese suhtes, vastastikuse varjutuse

vältimine, õhu liikumise soodustamine ja suunamine.

Üleujutustega kohanemiseks ning lisaks sademeveest tingitud lokaalsete ja ajutiste üleujutuste

leevendamiseks tuleb arvesse võtta järgnevaid põhimõtteid:

• Veekogude kallastel tuleb piirkondades, kus esineb üleujutusi, vältida ehituskeeluvööndi

vähendamist.

• Sademevee ärajuhtimise lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid vms) kavandamisel tuleb

tähelepanu pöörata nende kliimakindlusele ning toimivusele valingvihmade korral.

• Sademevee lahenduste puhul eelistada looduspõhiseid lahendusi (tiigid, kraavid, basseinid,

rohealad) ning suurendada vett läbi laskvate pindade suurenemist, mis omakorda vähendab

valingvihmade tagajärjel äkksadude tulemusena lokaalsete üleujutuste teket.

• Uute hoonete ehitamisel ja rajatiste püstitamisel tuleb tähelepanu pöörata nende

vastupidavusele äärmuslikele ilmastikuoludele.

5.3 Radoon

Nõo valla radoonisisaldus on omavalitsuse tasemel keskmine või madal. Üksikutes kohtades vallas

(Luke mõisapargi ja Nõgiaru lähistel) on radoonitase keskmisest kõrgem ja ületavad piirväärtust.

42 IPCC WGI Interactive Atlas: Regional synthesis. Northern Europe (NEU). Leitav siit: https://interactive- atlas.ipcc.ch/regional- synthesis#eyJ0eXBlIjoiQ0lEIiwic2VsZWN0ZWRJbmRleCI6WyJtZWFuX2Fpcl90ZW1wZXJhdHVyZSJdLCJzZWxlY3Rl ZFZhcmlhYmxlIjoiY29uZmlkZW5jZSIsInNlbGVjdGVkQ291bnRyeSI6Ik5FVSIsIm1vZGUiOiJTVU1NQVJZIiwiY29tbW 9ucyI6eyJsYXQiOjk3NzIsImxuZyI6NDAwNjkyLCJ6b29tIjo0LCJwcm9qIjoiRVBTRzo1NDAzMCIsIm1vZGUiOiJjb21w bGV0ZV9hdGxhcyJ9fQ== (Vaadatud 20.01.2025)

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

67 / 74

TINGIMUSED

• Kõrge radoonitasemega piirkonnas rakendada uute hoonete ja rajatiste projekteerimisel

radoonitõrjemeetmeid.

• Aladel, kus radooni (Rn) sisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) ning

sellega piirnevatel normaalse radoonisisaldusega (30-50 kBq/m3) aladel (Luke mõisapargi ja

Nõgiaru piirkonnad) tuleb elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete

projekteerimisel eelnevalt teha detailsemad radooniriski uuringud ja vajadusel rakendada

standardis esitatud radoonikaitse meetmeid. Alternatiivina radoonisisalduse mõõtmisele

pinnases võib kõrge ja nendega vahetult piirnevatel normaalse radoonisisaldusega aladel

rakendada radoonikaitsemeetmeid ennetavalt. Sellisel juhul on kohalikul omavalitsusel

soovitav nõuda nende lisamist detailplaneeringu või ehitusprojekti dokumentatsiooni.

• Alal, kus radooni sisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) ning sellega

piirneval normaalse radoonisisaldusega (30-50 kBq/m3) alal on soovitav kontrollida

radoonitaset olemasolevas hoones ja vajadusel rakendada asjakohaseid radoonikaitse

meetmeid.

5.4 Valgusreostus

Valgusreostus ehk valgussaaste on soovimatu, üleliigne või tarbetu tehisvalgus.

Valgusreostust põhjustavad tänavavalgustid, aiavalgustid, reklaamplakatite ja fassaadide valgustus,

kui see on halvasti projekteeritud, varjestamata ja/või suunatud taevasse. Valgusreostus on ka see,

kui tänavalaternate valgus paistab elamu akendest sisse või ettevõtete ja tööstuste valgustite eredad

tuled valgustavad keset ööd kogu ümbruskonda.

TINGIMUSED

• Välisvalgustus tuleb kavandada selliselt, et see täidab oma eesmärke ning võimalikult vähe

reostab keskkonda. Valgustuslahenduste väljatöötamisel tuleb rakendada vastavat

kaasaegset oskusteavet, et vältida ülevalgustamist ja vähesäästlike süsteemide

rakendamist.

• Välisvalgustuse kavandamisel tuleb jälgida, et valgus oleks suunatud valgustamist vajavale

objektile, mitte sellest eemale.

• Tänavavalgusti puhul on oluline, et valgus ei kiirgaks ülespoole ega üleliigselt külgedele.

• Liiklusohutuse seisukohalt tuleb jälgida, et ettevõtete (reklaam)valgustus ei hakkaks häirima

teedel liiklejaid.

• Tõravere alevikus, Tartu Ülikooli observatooriumi vaatlusala keskpunktist43 2 km raadiuse

ulatuses (vt joonis ”Väärtused ja piirangud”) tuleb ulatusliku välisalgustuse ja planeerimisel

ja rajamisel teha koostööd Tartu Ülikooli observatooriumiga, et hinnata kavandatava

tegevuse võimalikku mõju teadustööle.

43 Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi vaatlusala keskpunkti koordinaadid XY: 6460894.86, 644466.05 BL: 58.264942, 26.46194.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

68 / 74

5.5 Müra ja välisõhk

Ülemäärase müra tõttu võib igasugusel tegevusel olla mõju inimeste heaolule ja tervisele. Seetõttu

on atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt määratud üldplaneeringu maakasutuse juht-

otstarvetele järgmised mürakategooriad:

• I kategooria – Puhke ja looduslik44 maa-ala.

• II kategooria - Ühiskondliku hoone45-, puhke ja looduslik46-, elamu maa-ala.

• IV kategooria – Ühiskondliku hoone maa-ala47.

• V kategooria - Äri- ja tootmise maa-ala.

TINGIMUSED

• Iga uue arenduse korral või olemasoleva tegevuse muutmisel, millega võib kaasneda

välisõhu saastamine, lõhnaainete või müra teke ja levik välisõhus, tuleb enne tegevuse

lubamist juhtumipõhiselt anda hinnang mõju olulisusele. Arvesse tuleb võtta teisi piirkonnas

olemasolevaid ning teadaolevaid kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju nendega.

• Tegevuste kavandamisel, mille jaoks on vajalik keskkonnaluba saasteainete väljutamiseks

paiksest heiteallikast välisõhku (õhusaasteluba), tuleb hinnata lõhnahäiringu võimalikku

esinemist, välisõhku väljutavate saasteainete koguseid ning teostada hajumisarvutused.

• Arenduse korral, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid mille puhul ei viida

läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist, peab planeeringudokumentatsioon/projekt

sisaldama mürahinnangut.

• Tootmistegevuse kavandamisel, mis võib tõenäoliselt põhjustada saasteaine õhukvaliteedi

piir- või sihtväärtuse ületamist, tuleb heiteallikate asukoha valikul vältida alasid, kus

ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on välisõhku väljutatud saasteaine hajumine loodus-

või tehisoludest tingitud põhjustel takistatud. Saasteallikad tuleb projekteerida selliselt, et

saasteainete väljumiskõrgus tagab saasteainete nõutava hajumise maapinnalähedases

õhukihis, et vältida välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist.

• Tootmistegevusega ei tohi (eraldiseisvalt või koosmõjus teiste ettevõtetega) kaasneda olulisi

negatiivseid keskkonnahäiringuid ümberkaudsetele aladele (saasteainete piirväärtuste

ületamist väljaspool käitise territooriumi ja/või lõhnaaine häiringutaseme ületamist ja/või

vastavale alale kehtestatud müra normtaseme ületamist). Keskkonnahäiringuid põhjustava

tegevuse lubamise üle otsustamine peab toimuma kaalutlusotsuse alusel, et tagada tasakaal

erinevate huvide ja õiguste vahel.

• Erineva otstarbega tegevuste üksteise lähedusse kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest,

et kui nõuetekohase välisõhu kvaliteedi ja müratasemete tagamiseks on vajalik rakendada

leevendusmeetmeteid, siis lasub nende kavandamise kohustus hilisemal tulijal.

• Kui puuduvad võimalused teede viimiseks tolmuvaba katte alla, tuleb eeskätt elamute ja

ühiskondlike ehitiste läheduses olevatel teelõikudel teostada perioodiliselt (eelkõige kuival

perioodil) tolmutõrjet.

44 Puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarbe hulka kuuluvad virgestusrajatise maa-alad AKÕS alusel.

45 Ühiskondliku hoone maa-ala juhtotstarbe hulka kuuluvad haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused

AKÕS alusel.

46 Puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarbe hulka kuuluvad rohealad AKÕS alusel.

47 Kõik muud ühiskondlikud hooned, v.a haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

69 / 74

• Inimeste kaitseks õhusaaste ja välisõhus leviva müra ebasoodsate mõjude eest peab

tootmistegevuse kavandaja (olemasoleva tegevuse muutmisel või uue planeerimisel)

vajadusel rakendama ennetavaid ja leevendavaid meetmeid. Eelistada tuleb meetmeid,

millega saab vähendada välisõhku väljutavaid saasteained ja lõhnaained ning müra levikut

(ehituslikud, tehnoloogilised). Täiendavalt võib rajada müra levikut takistava/vähendava

piirde ning võimalusel jätta või rajada kõrghaljastusega rohelise puhvertsooni (laius sõltub

kavandatavast tegevusest). Kaitsehaljastus peab efekti omamiseks olema vähemalt 30 m

laiune. Müratõke/puhvertsoon tuleb üldjuhul rajada häiringut põhjustava käitise piiridesse.

• Teelt lähtuva mürahäiringu vähendamiseks on soovitav mitte kavandada uusi müratundlikke

alasid ja hooneid (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud, teatud

spordirajatised48) suurema liiklussagedusega teede vahetusse lähedusse (kaitsevööndisse)

ning ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt olemasolevale raudteele lähemale kui 200 m

hajaasustuses ja 100 m tiheasutuses. Alternatiivina peab tegevuse arendaja ise arvestama

liiklusest tuleneva müraga ning tagama müra vastavuse normtasemele vajadusel läbi

leevendavate meetmete (tegevuste/objektide paigutus arendusalal, vajadusel müratõke, hea

heliisolatsiooniga materjalide kasutamine hoonete välispiiretel vms).

• Müratekitavad tegevused on soovitatav suunata hoonetesse. Nende tootmis- ja ärimaade

puhul, mis piirnevad elamu- ja tundlikemate ühiskondlike hoonete aladega, tuleb

müratekitavad tegevused teostada võimalusel nende suhtes teisel pool tootmishoonet, et

suunata müra tootmisala sisse.

• Lõhnahäiringuid põhjustavate tegevuste läbiviimisel tuleb arvestada ilmastikuoludega.

• Muu tegevuse kavandamisel tootmistegevuse piirkonda tuleb jälgida, et planeeritavad

hooned varjestavad võimalikult suures ulatuses ümberkaudseid müraallikaid (kuna hooned

toimivad ka müratõkestavate objektidena) ning müra suhtes tundlikud alad jäetaks kinnistu

vaiksematesse osadesse.

5.6 Vibratsioon

Pinnase kaudu levivat vibratsiooni põhjustavad teatud (tööstus)ettevõtted ja liikus. Ülemäärane ja

kontrollimatu vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, ka purunemist.

Inimesed tunnetavad pinnase kaudu levivat vibratsiooni valdavalt ruumides viibides, kogu kehaga

ning see mõjub peamiselt närvisüsteemile ja veresoonkonnale.

TINGIMUSED

• Uute mäeeraldiste kavandamisel, kus plaanitakse lõhkamistöid, tuleb analüüsida ja anda

hinnang pinnases leviva vibratsiooni mõjule, soovitavalt läbi pinnases levivate lainete

modelleerimise. Maapinna kaudu leviv hoonetele ohutu vibratsioonitase ning ohualad tuleb

määrata lõhketööde projektis ning tööde läbiviimisel tagada tegevuse vastavus projektis

sätestatule.

• Liiklusest tulenevate vibratsioonimõjude vältimiseks/vähendamiseks tuleb vajadusel piirata

raskeveokite liiklemiskiirust, määrata kindlad liikumiskoridorid ning liiklemiskellaajad.

• Raudteeäärsesse tsooni uute hoonete kavandamisel tuleb vajadusel ette näha meetmed

vibratsiooni mõjude ennetamiseks/leevendamiseks.

48 https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

70 / 74

5.7 Ohtlik ettevõte

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või

alammäärast49 suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Suurõnnetuse ohuga ja

ohtlike ettevõtete info tugineb Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele50.

TINGIMUSED

• Olemasoleva ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ohualasse uue elamuala kavandamisel

tuleb kohalikul omavalitsusel pöörata tähelepanu sellele, et suurõnnetuse juhtumisel on tagatud

ohualasse jäävate inimeste ohutu ja kiire evakuatsioon piirkonnast. Tagada tuleb lisanduvate

elanike teavitamine ohualas viibimisest ning anda neile vajalikud käitumisjuhised õnnetuse korral

tegutsemiseks.

• Elamu ja sellega kaasnevate muude ehitiste planeerimisel tuleb arvestada võimalike lisanõuetega

ning vajadusel juba kavandamise etapis rakendada täiendavaid meetmeid suurõnnetuse

tagajärgede vähendamiseks tervisele ja varale.

• Uue raudtee kaubajaama rajamiseks tegevusloa taotlemisel tuleb loa menetluse käigus hinnata

kaasnevaid riske, juhindudes kemikaaliseaduses sätestatud korrast.

• Ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte mõjualasse tegevuse kavandamisel tuleb juhinduda

kemikaaliseaduses sätestatud nõuetest, mis käsitlevad planeerimist ja ehitiste projekteerimist

nende ohualasse.

• Tegevuste kavandamisel ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse tuleb juhinduda

Päästeameti poolt koostatud juhendist51, mis seab piirangud ja tingimused ohuala erinevatesse

tsoonidesse nii elamute kui ka mitteeluruumide, tööstus- ja laohoonete ning taristuobjektide

planeerimisele.

• Ohuala I ja II tsooni (eriti ohtlikku ja väga ohtlikku alasse) ei ole otstarbekas lubada uut

elamurajooni, teatud tüüpi ühiskondlikku hoonet (tervishoiu- ja hoolekandeasutus, lasteasutus,

haridusasutus) ning suuremale hulgale inimestele mõeldud majutus-, toitlustus-, kaubandus- ja

meelelahutusasutust, spordirajatist ning puhkeala. Samuti tuleb vältida uue ohtliku või

suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamist asukohtadesse, kus käitise eriti ohtlik või väga ohtlik

ohuala võib ulatuda eeltoodud alale.

• Uue ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamisel või olemasoleva ohualasse muu

tegevuse kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata kaitstavate loodusobjektide ja muude

looduskeskkonna väärtuste, samuti kultuuriväärtuse paiknemisele, tagada selline vahemaa või

võtta kasutusele muud asjakohased meetmed, mis välistavad neile olulise negatiivse mõju

avaldumise.

• Igapäevaselt tuleb tagada, et ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte ei kujuta endast reaalset

ohtu ümbritsevale keskkonnale.

49 Alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016.a määrusega nr 10

„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord“.

50 Kaart ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_ohtvesi

51 Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine, Päästeamet

2018, leitav https://www.rescue.ee/files/2018-11/metoodika-28.03.2018.pdf?dfb4f8b2f6,

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

71 / 74

6. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE

Üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele, maakorraldustoimingutele ja

projekteerimistingimuste määramisele. Üldplaneeringu rakendamine avalikes huvides toimub

üldjuhul valla eelarve vahenditest. Elamu-, tootmis- ja ärimaade kavandamine toimub reeglina

eraomanike algatusel ja finantseerimisel.

Valda kavandatud arengud peavad olema üldplaneeringu lahendusega kooskõlas. Üldplaneeringut

muutva lahenduse eelduseks on piisav avalik huvi vm oluline omavalitsuse kaalutlusotsus. Avaliku

huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning

arvestatakse valla arengu iseärasusi.

Võimalus detailplaneeringuga muuta kehtestatud üldplaneeringut peab säilima, et luua paindlik

reageerimisvõimalus ajas muutuvatele oludele ning vajadustele, mida üldplaneeringu koostamise

hetkel ette näha ei osatud.

Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on Nõo Vallavolikogul

planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Valla arengu põhisuundade ja tingimuste

määramine on Nõo Vallavolikogu otsustuspädevuses.

Järgnevalt on kajastatud mõningad avalikest huvidest lähtuvad tegevused:

• Kokkulepete sõlmimine erateede avalikuks kasutamiseks määramiseks. Teede osas, mis on

üldplaneeringus näidatud kohaliku tähtsusega sõiduteena, kuid mis on eraomandis ning millel

puuduvad maaomanikuga nõuetekohased avalikku kasutust tagavad

varasemad kokkulepped, tuleb üldplaneeringu elluviimisel vastavad kokkulepped sõlmida.

Üldplaneeringu elluviimisel lähtub omavalitsus eksisteerivast avalikust huvist, erahuvist ja

ruumilisest situatsioonist. Juhul, kui üldplaneeringu elluviimisel ilmneb, et erakinnistu

omanik(ud) ei nõustu ühelgi tingimusel teed avalikuks kasutamiseks lubama ning tee

kasutamise osas on kaalukas avalik huvi, võib omavalitsus rakendada kinnisasja avalikes

huvides omandamise seaduses toodud haldusmenetlust.

• Puhkealade ja liikumisradade võrgustiku arendamine.

• Ühiskondlike hoonete ja rajatiste arendamine.

• Tuletõrje veevõtukohtade rajamine.

TINGIMUSED

• Võimalike vastuolude puhul üldplaneeringu ja õigusakti vahel lähtutakse õigusaktist. Enne

üldplaneeringu kehtestatud detailplaneeringu ja üldplaneeringu vastuolu korral lähtutakse

kehtivast detailplaneeringust. Enne üldplaneeringu kehtestamist väljastatud

projekteerimistingimuste või teatise- ja loamenetluse vastuolu korral lähtutakse kehtivatest

projekteerimistingimustest, teatisest ja loast.

• Kui rajatavatele hoonetele on vajalik taristu välja ehitamata või projektiga lahendamata, on

vallal õigus keelduda hoonele kasutusloa või ehitusloa väljastamisest.

• Senist maa kasutamise sihtotstarvet ei muudeta automaatselt üldplaneeringu

kehtestamisega, vaid üldplaneeringu juhtotstarve annab üldise suuna tulevikuks ning

soovitud arengusuuna. Maa omanik saab maaüksust kasutada kehtiva sihtotstarbe kohaselt

kuni ta seda soovib.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

72 / 74

7. MÕISTED

Abihoone on krundil paiknevat põhihoonet teenindav hoone (saun, garaaž, kuur, katlamaja,

pesuköök, töökoda, ateljee vms).

Asustusstruktuur on piirkonnale iseloomulik väljakujunenud asustuse paiknemine. Asustuse

iseloomu mõjutavad looduslikud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.

Avalik ruum on keskkond või koht, mis on avalikult ligipääsetav kõigile kasutajatele. See on oluline

inimestevahelise suhtluse keskkond ning aitab kaasa kogukonnatunde tekkimisele ja olemasolule.

Avalikuks ruumiks on näiteks väljak, külaplats, turg, kauplus, park, tänav, raamatukogu, matkarada

jms.

Avaliku ruumi kvaliteet väljendub avaliku ruumi omadustes, mis muudavad selle atraktiivseks,

tervislikuks, ligitõmbavaks, mitmekesiseks, kasutajasõbralikuks ja turvaliseks. Avalikku ruumi

planeerides peab arvestama väga erinevate kasutajatega ning looma eeldused võimalikult

mitmekesiste tegevuste jaoks.

Ehitisealune pind näitab hoone või rajatise alla jäävat pinda ruutmeetrites. See saadakse ehitise

maapealse ja maa-aluse osa projektsioonina horisontaaltasapinnal. Mõiste on täpsemalt lahti

kirjutatud määruses, kus on täpsustatud, millised hoone osad peavad ehitisealuse pinna hulka

kuuluma ja millised mitte. Maksimaalne ehitisealune pind antakse kõigi krundile kavandatud hoonete

(vajadusel ka rajatiste) kohta kokku.

Elamuühik on üks leibkonna jaoks mõeldud eluruum. Üksikelamul on üks elamuühik, kaksikelamul

kaks, kortermajal või ridaelamul vastavalt korterite või bokside arvule.

Hajaasustusala on maalise iseloomuga asustus, kus hajusalt paiknevad hooned vahelduvad eri

maastikutüüpidega, nagu metsa-, põllu- ja looduslike rohumaadega. Sõltuvalt hoonestuse

kujunemise ajaloost võib hajaasustusalal esineda ka tihedama asustusmustriga alasid, kuid see ei

muuda asustuse üldist hajusat iseloomu.

Hoone kõrgus on hoonet ümbritseva olemasoleva maapinna keskmise kõrguse ja hoone

katuseharja või parapeti kõrguste vahe. Hoone kõrguse võib detailplaneeringus määrata ka

absoluutse kõrgusena merepinnast, millisel juhul peab hoone kõrgus mahtuma absoluutkõrguse

piirangu sisse.

Hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone

kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil.

Inimmõõde on planeerimises inimese vajadustele keskenduv ruumilahenduse kavandamine, mille

juures arvestatakse inimeste taju, liikumise, huvide ja käitumisega, ning elanikud on kaasatud oma

elukeskkonna arendamisse. Inimmõõtmeline väliruum on kvaliteetne ja turvaline, soodustab jalgsi

või rattaga liikumist, väärtustab ruumi sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone ning soodustab

kogukondlikku tegevust ja suhtlemist.

Juhtostarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu

määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad.

Keskkonnahäiring52 (häiring) on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju

keskkonnale, sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või

kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist

normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.

Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.

52 Definitsioon vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seadusele.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

73 / 74

Kompaktse asustusega ala on asustus- ehk rahvastikutihedusel põhinev piirkond, kus rahvastiku

tihedus on ümbritsevatest aladest tihedam.

Kompaktse hoonestusega ala on hoonestustihedusel põhinev piirkond, kus hooned paiknevad

üksteisele lähemal kui ümbritsevatel aladel.

Krundi täisehitusprotsent näitab, kui suur osa krundist võib hoonete alla jääda. Arvutuse aluseks

on kõigi krundile kavandatavate hoonete ehitisealuste pindade summa suhe krundi pindalasse

(protsentides). Tehtes ei võeta arvesse hoone korruselisust ning tulemus illustreerib hoone alla jääva

pinna suhet krundi suurusesse. Kui täisehituse protsent on näiteks 100%, on kogu krunt hoonega

kaetud, kui aga 50%, siis on hoone alla jääv pind pool krundi suurusest.

Nuhtlusisend on loomaliigi esindaja, kes käitub teistest liigikaaslastest erinevalt ning on inimese

tervisele ja varale märkimisväärselt ohtlikum.

Oluline ruumiline mõju53 on mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood,

saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise

kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt.

Pendelliiklus tähendab regulaarseid või sagedasi korduvaid liikumisi teatud asukoha punktide vahel

kindla ajavahemiku jooksul, eriti liikumisi kodu ja töö- või koolikoha vahel.

Planeeringulahendus on planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, mis elluviimisel

võimaldab planeeringuga kavandatud maa ja ehitiste sihtotstarbelist kasutamist planeeringuga

määratud maakasutus- ja ehitustingimustest kinnipidamisel.

Põhihoone on hoone, mille peamine kasutusotstarve on määratud kehtestatud planeeringus

vastavalt krundi kasutamise sihtotstarbele.

Puhkekoht on avalik või poolavalik ala, mis on kasutatav vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks ning

mis ei pea olema inimese poolt ette valmistatud, kuid võib sisaldada puhkeotstarbelisi rajatisi.

RMK kogukonnaalad on kõrgendatud huviga riigimetsa alad, mis piirnevad vahetult

tiheasustusalaga ja mis on kohalike elanike poolt igapäevaselt aktiivses kasutuses.

Rohekoridor ehk ribastruktuur on tugialasid ühendav rohevõrgustiku element. Koridor on tugialaga

võrreldes vähem massiivne ja kompaktsem ning ajas kiiremini muutuv või muudetav.

Rohevõrgustik ehk ökoloogiline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav

ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest

kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest.

Rohevõrgustiku hulka on kaasatud lisaks siseveekogud (sinivõrgustik) ja loodusliku ilmega

avamaastikud.

Sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti/maaüksust pärast planeeringu kehtestamist

kasutada.

Tajutav taluõu on koht, kus ajalooliselt on asunud talumajapidamine ning millest on veel näha

kindlaid märke (säilinud vundamendid, hoonete asukohad, sissesõiduteed, koduaed jms).

Talukoht on ajalooline hoonestusüksus, mis paikneb peamiselt hajaasustusalal ning millel on või

võib olla elamu koos talu juurde kuuluvate kõrvalhoonetega (nt laut, ait, kuur, saun, garaaž vms).

Tiheasustusala on kompaktse asustuse ja hoonestusega ala, kus on valdavalt olemas vajalikud

tehnovõrgud ja sidus tänavavõrk, inimmõõtmeline tänavaruum ja võimalusel erinevate teenuste ja

tegevuste kooseksisteerimine ruumis.

53 Definitsioon tugineb PlanS-ile.

Nõo valla üldplaneeringu eelnõu seletuskiri

74 / 74

Tugiala (varem kasutati mõistet tuumala) on rohevõrgustiku ruumielement ning piirkond, millele

süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialadel paiknevad rohevõrgustiku süsteemi

seisukohalt kõige olulisemad elemendid nagu kaitsealad, loodus- ja keskkonnakaitseliselt

väärtustatud alad, suured looduslikud alad jm.

Tundlikud alad on alad, kus on ette nähtud tegevused, mis eeldavad oluliste häiringute mitte

esinemist, nt elamud, puhkealad, ühiskondlikud alad jms.

Väikekoht on asulast väiksem hoonestatud maa-ala.

Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa (põllumaa), püsirohumaa ja püsikultuuride all olev

maa, mille mulla viljakus võimaldab kestvat põllumajanduslikku kasutust.

Ökoton on kahe ökosüsteemi (või koosluse) vaheline põime-, siirde- või piirdeala. Ökotonid on

näiteks veekogu kaldavöönd (veeökosüsteemi ja maismaaökosüsteemi siirdealana), metsaserv

(metsa ja niidu siirdealana) jms.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Nõo Vallavalitsus

[email protected]

Voika tn 23

61601, Tartu maakond, Nõo vald,

Nõo alevik

Teie 23.03.2026 nr 7-1.4/560

Meie 24.04.2026 nr 7.2-1/26/538-8

Nõo valla üldplaneeringu kooskõlastamata

jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Nõo valla üldplaneeringu eelnõu (edaspidi planeering).

Edastasime ettepanekud planeeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele

17.04.2023 kirjaga nr 7.2-1/23/538-3 (edaspidi ettepanekud) ning arvamuse planeeirngu lahenduse

kohta 16.10.2025 kirjaga nr 7.2-1/25/538-5 (edaspidi arvamus).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu eelnõu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

Oma arvamuse p 5 palusime planeeringuga kehtestada ökodukti piiranguvööndis lageraie keeld.

Planeeringu seletuskirja p 3.4 „Rohevõrgustik“ lk 36/74 on aga kirjas, et suurulukite läbipääsu

toimimiseks vajalikul ökodukti piiranguvööndi alal (500 meetrit ökodukti keskpunktist) on:

Lageraie (on) üldjuhul keelatud. Erandina on see lubatud Keskkonnaameti nõusolekul.

Võttes aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega

kavandatakse suuruluki läbipääsul ja selle piiranguvööndis keelata mh uuendusraie (välja arvatud

loetletud erisused), teeme ettepaneku sõnastada Nõo valla üldplaneeirngus ökodukti

piiranguvööndi alal lageraie keeld järgmiselt: Lageraie on keelatud, välja arvatud erandkorras

Keskkonnaameti loal.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: N6o_UP_Seletuskiri_eelnõu_2026-03-10

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]