Teade

Dokumendiregister	Politsei- ja Piirivalveamet
Viit	2.1-3/14771-1
Registreeritud	24.04.2026
Sünkroonitud	28.04.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	2.1 Avaliku korra tagamine
Sari	2.1-3 Juriidiliste ja füüsiliste isikute märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused ja avaldused
Toimik	2.1-3/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Muhu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Muhu Vallavalitsus
Vastutaja	Maksim Korzin (Lääne prefektuur, Kuressaare politseijaoskond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (85799 tm).

Failid

DD100_Muhu_Nõmmküla_Seanina_DP_23.04.2026.asice

JN100_Põhijoonis_Muhu_Nõmmküla_Seanina_DP_14.01.2026.pdf

ML105_Situatsiooniskeem_Muhu_Nõmmküla_Seanina_DP_08.09.2025.pdf

ML106_Tugijoonis_Muhu_Nõmmküla_Seanina_DP_12.01.2026.pdf

SK100_Seletuskiri_Muhu_Nõmmküla_Seanina_DP_23.04.2026.pdf

Seanina dp kooskõlastamiseks PPA.asice

Seanina dp kooskõlastamiseks PPA.pdf

JN100_Põhijoonis_Muhu_Nõmmküla_Seanina_DP_14.01.2026.pdf

slipp

Väinamere hoiuala

Krunt 1

400 m² 8/6 4

10041 m² EPKrunt 2

1100 m² 8/6 7

10728 m² EP, AV

6 m 2

4033 m² LS

Krunt 4

400 m² 8/6 1/3

10178 m² EP

Krunt 5

400 m² 8/6 1/3

10222 m² EP

Krunt 6

400 m² 8/6 1/3

10410 m² EP

Krunt 7

400 m² 8/6 4

13367 m² EP

Krunt 3

400 m² 8/6 1/3

10015 m² EP

PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT JA KUJA 30m

R 30,00

10 m

11 m

14 m

15 m

300 m²

Krunt 8

L E P P E M Ä R G I D : OLEMASOLEV

SEANINA TULEPAAK

OLEMASOLEV ALAJAAM

OLEMASOLEVA TEHNORAJATISTE KITSENDUSE ALA

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV 0,4 kV ÕHULIIN

OLEMASOLEV AVALIK TEE

PÕHIKAARDI JÄRGNE VEEPIIR

SEADUSJÄRGNE KALLASRADA

SEADUSJÄRGNE VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

ÜP JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

PLANEERITUD TEESERVITUUDI VAJADUS

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

KRUNDI SUURUS KRUNDI SIHTOTSTARVE

KRUNDI NIMIKrunt 1

MAX HOONETE-

HOONE MAX KÕRGUS MAX HOONETE ARV PÕHI-/KÕRVALHOONEALUNE PIND 400 m² 8/6 1/3

PLANEERITAV KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV PUURKAEV

OLEMASOLEVA PUURKAEVU HOOLDUSALA

PLANEERITUD PUURKAEVU HOOLDUSALA

PLANEERITUD 0,4 kV MAAKAABEL

PÕHI-/KÕRVALHOONE

PLANEERITUD KANALISATSIOONIRAJATISE KUJA

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE JA MANÖÖVERDUSALA

PLANEERITUD PUURKAEV (ASUKOHT TINGLIK)

SEADUSJÄRGNE RANNA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR

OLEMASOLEV 10 kV ÕHULIIN

PLANEERITUD ELEKTRI LIITUMISKAPP

VÄINAMERE HOIUALA PIIR

LIKVIDEERITAV VÕI ÜMBERTÕSTETAV OBJEKT

PLANEERITUD:

10041 m² EP

PLAN. ALA PIIR

OLEMASOLEVA NAVIGATSIOONIMÄRGI KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD REOVEEPUHASTI

SEADUSJÄRGNE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

(KONFIGURATSIOON TINGLIK) HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KALLASRAJALE

PLANEERITUD KANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITUD VEETORUSTIK

PLANEERITUD AVALIKU KASUTUSEGA ERATEE

PLANEERITUD REKONSTRUEERITAVA KAI JA MUULI ALA

PLANEERITUD KRAAV

OLEMASOLEV 0,4 kV MAAKAABEL

PLANEERITUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUSE TABEL

Krundi nimetus

Planeeritud krundi pindala

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve

Su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

Su ur

im lu

ba tu

d ho

on et

e ar

v el

am u/

kõ rv

al -/ä

rih oo

ne Suurim lubatud kõrgus maapinnast elamu/ kõrvalhooned/ ärihoone

Krunt 1 10041 m² Üksikelamu maa EP 400 m² 1/3/- 8,0 m/6m/-

Kitsendused ja servituutide vajadus

1. Krundil asub veekaitsevöönd. 2. Planeeritav krunt asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ja kogu ulatuses ranna piiranguvööndis 3. Krundil on avaliku kasutusega kallasrada 4. Krundil paikneb alajaam ja 10 kV õhuliin ning nende kaitsevööndid. 5. Krundil paikneb 0,4 kV õhuliin ja selle kaitsevöönd ning õhuliinile on määratud servituudi vajadus. 6. Krundile on planeeritud avaliku kasutusega eratee.

Pos. nr

Planeeringu- eelse katastriüksuse sihtotstarve

Tootmismaa

Soovituslik katastriüksuse sihtotstarve

Elamumaa,

Krunt 2 10728 m² Üksikelamu maa EP Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ÄM

1100 m² 1/3/3 8,0 m/6m/8m 1. Krundil asub veekaitsevöönd. 2. Planeeritav krunt asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ja kogu ulatuses ranna piiranguvööndis 3. Krundil on avaliku kasutusega kallasrada 4. Krundil paikneb 0,4 kV õhu- ja maakaabelliin ja nende kaitsevöönd ning elektriliinidele on määratud servituudi vajadus. 5. Krundile on planeeritud omapuhasti, kanalisatsioonitorustikud ning nende servituudi vajadused. 6. Krundile on planeeritud veetorustikud ja nende servituudi vajadused. 7. Krundile on planeeritud elektriliitumiskapp ja 0,4 kV kaabelliin ning nende servituudi vajadused. 8. Krundile on planeeritud avaliku kasutusega eratee. 9. Krundile on planeeritud avaliku kasutusega jalgtee kallasrajani ja selle servituudi vajadus.

2. Tootmismaa Elamumaa, Ärimaa

Krunt 3 10015 m² Üksikelamu maa EP 400 m² 1/3/- 8,0 m/6m/- 1. Krundil asub veekaitsevöönd. 2. Planeeritav krunt asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ja kogu ulatuses ranna piiranguvööndis 3. Krundil on avaliku kasutusega kallasrada. 4. Krundile on planeeritud avaliku kasutusega eratee

3. Tootmismaa, Maatulundus- maa

Elamumaa

Krunt 4 10178 m² Üksikelamu maa EP 400 m² 1/3/- 8,0 m/6m/- 1. Krundil asub veekaitsevöönd. 2. Planeeritav krunt asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ja kogu ulatuses ranna piiranguvööndis 3. Krundil on avaliku kasutusega kallasrada 4. Krundile on planeeritud kanalisatsiooni- torustikud ning nende servituudi vajadused. 5. Krundile on planeeritud veetorustikud ja nende servituudi vajadused. 6. Krundile on planeeritud elektriliitumiskapp ja 0,4 kV kaabelliin ning nende servituudi vajadused. 7. Krundile on planeeritud avaliku kasutusega eratee.

4. Tootmismaa, Maatulundus- maa

Elamumaa

Krunt 5 10222 m² Üksikelamu maa EP 400 m² 1/3/- 8,0 m/6m/- 1. Krundil asub veekaitsevöönd. 2. Planeeritav krunt asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ja kogu ulatuses ranna piiranguvööndis 3. Krundil on avaliku kasutusega kallasrada 4. Krundile on planeeritud kanalisatsiooni- torustikud ning nende servituudi vajadused. 5. Krundile on planeeritud veetorustikud ja nende servituudi vajadused. 6. Krundile on planeeritud elektriliitumiskapp ja 0,4 kV kaabelliin ning nende servituudi vajadused. 7. Krundile on planeeritud omapuhasti sanitaarkaitsevöönd. 8. Krundile on planeeritud juurdepääsutee ja teeservituudi vajadus. 9. Krundile on planeeritud avaliku kasutusega eratee. 10. Krundile on planeeritud avaliku kasutusega jalgtee kallasrajani ja selle servituudi vajadus.

5. Tootmismaa, Maatulundus- maa

Elamumaa

Krunt 6 10410 m² Üksikelamu maa EP 400 m² 1/3/- 8,0 m/6m/- 1. Krundil asub veekaitsevöönd. 2. Planeeritav krunt asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ja kogu ulatuses ranna piiranguvööndis 3. Krundil on avaliku kasutusega kallasrada 4. Krundil on navigatsioonimärgistuse piiranguala 5. Krundil on puurkaev ja selle hooldusala ning puurkaevule on planeeritud servituudi vajadus. 6. Krundil paikneb 0,4 kV maakaabel ja selle kaitsevöönd ning maakaablile on määratud servituudi vajadus. 7. Krundile on planeeritud kanalisatsiooni- torustikud ning nende servituudi vajadused. 8. Krundile on planeeritud veetorustikud ja nende servituudi vajadused. 9. Krundile on planeeritud elektriliitumiskapp ja 0,4 kV kaabelliin ning nende servituudi vajadused. 11. Krundile on planeeritud omapuhasti sanitaarkaitsevöönd. 11. Krundile on planeeritud juurdepääsutee ja teeservituudi vajadus. 12. Krundile on planeeritud avaliku kasutusega jalgtee kallasrajani ja selle servituudi vajadus.

6. Tootmismaa, Maatulundus- maa

Elamumaa

Krunt 7 13367 m² Üksikelamu maa EP 400 m² 1/3/- 8,0 m/6m/- 1. Krundil asub veekaitsevöönd. 2. Planeeritav krunt asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ja kogu ulatuses ranna piiranguvööndis 3. Krundil on avaliku kasutusega kallasrada 4. Krundil on navigatsioonimärgistuse piiranguala 5. Krundile on planeeritud kanalisatsiooni- torustikud ning nende servituudi vajadused. 6. Krundile on planeeritud veetorustikud ja nende servituudi vajadused. 7. Krundile on planeeritud elektriliitumiskapp ja 0,4 kV kaabelliin ning nende servituudi vajadused. 8. Krundile on planeeritud juurdepääsutee ja teeservituudi vajadus. 9. Krundile on planeeritud avaliku kasutusega jalgtee kallasrajani ja selle servituudi vajadus.

7. Tootmismaa, Ärimaa, Maatulundus- maa

Elamumaa

Krunt 8 4033 m² Sadama maa LS 300 m² -/-/2 -/-/8 m 1. Planeeritav krunt asub osaliselt ranna ehituskeeluvööndis ja kogu ulatuses ranna piiranguvööndis 2. Krundile on planeeritud avaliku kasutusega teenindava transpordi ümberpöördekoht ja selle servituudi vajadus.

8. Tootmismaa Ärimaa Tootmismaa

MUHU VALLAVALITSUS

PÕHIJOONIS

280825 METRON INVEST OÜ

STAAD. LEHTI. HIMMISTPROJEKTIJUHT

PLAN.

LEHTI

M 1:500

Kuupäev 14.01.2026

PLANEERIJA P. HEIN

Töö nr.

Huvitatud isik:

453 3723 / 508 4489

Klotoid OÜ Reg kood 10207096 Tehnika 20, Kuressaare 93815

[email protected] / www.klotoid.ee

MKA tegevusluba PT 210/2005 MTR: EEP003326; ELK000027 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Planeerigu koostamise korraldaja:

SAARE MAAKOND MUHU VALD NÕMMKÜLA

SEANINA DETAILPLANEERING

MÄRKUSED: 1. ALUSPLAANINA KASUTATUD GEODEET JAANUS TAHK POOLT JUULIS 2025 MÕÕDISTATUD GEODEETILIST ALUSPLAANI, TÖÖ NR 7-1/2025. 2. JOONISTEL KUJUTATUD RUUMILAHENDUS ON TINGLIK JA TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIDEGA 3. JOONISTE JUURDE KUULUB LAHUTAMATU OSANA SELETUSKIRI 4. JOONISTE VÄLJATRÜKID ON VALGUS- JA NIISKUSTUNDLIKUD

/allkirjastatud digitaalselt/

ML106_Tugijoonis_Muhu_Nõmmküla_Seanina_DP_12.01.2026.pdf

Väinamere hoiuala

L E P P E M Ä R G I D : OLEMASOLEV

SEANINA TULEPAAK

OLEMASOLEV ALAJAAM

OLEMASOLEVA TEHNORAJATISTE KITSENDUSE ALA

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV 0,4 kV ÕHULIIN

OLEMASOLEV AVALIK TEE

PÕHIKAARDI JÄRGNE VEEPIIR

SEADUSJÄRGNE KALLASRADA

SEADUSJÄRGNE VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

ÜP JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

OLEMASOLEV PUURKAEV

OLEMASOLEVA PUURKAEVU HOOLDUSALA

SEADUSJÄRGNE RANNA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR

OLEMASOLEV 10 kV ÕHULIIN

VÄINAMERE HOIUALA PIIR

PLAN. ALA PIIR

OLEMASOLEVA NAVIGATSIOONIMÄRGI KAITSEVÖÖND

SEADUSJÄRGNE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

OLEMASOLEV 0,4 kV MAAKAABEL

MUHU VALLAVALITSUS

TUGIJOONIS

280825 METRON INVEST OÜ

STAAD. LEHTI. HIMMISTPROJEKTIJUHT

PLAN.

LEHTI

M 1:500

Kuupäev 12.01.2026

PLANEERIJA P. HEIN

Töö nr.

Huvitatud isik:

453 3723 / 508 4489

Klotoid OÜ Reg kood 10207096 Tehnika 20, Kuressaare 93815

[email protected] / www.klotoid.ee

MKA tegevusluba PT 210/2005 MTR: EEP003326; ELK000027 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Planeerigu koostamise korraldaja:

SAARE MAAKOND MUHU VALD NÕMMKÜLA

SEANINA DETAILPLANEERING

/allkirjastatud digitaalselt/

SK100_Seletuskiri_Muhu_Nõmmküla_Seanina_DP_23.04.2026.pdf

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

Klotoid OÜ projektbüroo Reg. Kood 10207096 MKA tegevusluba E 203/2005 P 93815 Kuressaare, Tehnika tn 20 [email protected] MTR: EEP003326; ELK000027 453 3723; 508 4489; www.klotoid.ee 1/27 EL10207096-0001; EP10207096-0001

Detailplaneeringu algataja: Muhu Vallavolikogu Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Muhu Vallavalitsus Huvitatud isik: Metron Invest OÜ Koostaja: Klotoid OÜ

Reg kood 10207096 Tehnika tn 20 93812 Kuressaare

Tel 453 3723 Mob 508 4489 E-mail: [email protected]

MTR majandustegevusteated: Teede- ja liikluse projekteerimine EEP003326; ELK000027 Ehituslik projekteerimine EP10207096-0001 Elektripaigaldamise projekteerimine EL 10207096-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 203/2005-P

NÕMMKÜLA SEANINA DETAILPLANEERING

Töö nr 280825

Versioon 23.04.2026

Projektijuht: Indrek Himmist

Planeerija: Pille Hein (kutsetunnistus nr 189120) Kausta kooslus : seletuskirjas lehti 27 joonised 3

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

SISUKORD

SELETUSKIRI 1. LÄHTESITUATSIOON ...................................................................................................... 3

1.1. Planeeritava ala asukoht ja suurus ........................................................................... 3

1.2. Planeeringu eesmärk ja koostaja .............................................................................. 4

1.3. Lähtematerjalid ......................................................................................................... 4

1.4. Olemasoleva ruumi kirjeldus ..................................................................................... 4

1.5. Olemasoleva maaüksuste struktuuri, omandivormi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus. ................................................................................................................................. 5

1.6. Vastavus teistele strateegilistele planeerimisdokumentidele ..................................... 6 2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS NING RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ........................................................................................................................... 9 3. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS ................................................................................. 10

3.1 Krundijaotus............................................................................................................ 11

3.2 Kruntide ehitusõigus ............................................................................................... 12 3.2.1 Krunt 1 ............................................................................................................ 12 3.2.2 Krunt 2 ............................................................................................................ 13 3.2.3 Krunt 3 ............................................................................................................ 13 3.2.4 Krunt 4 ............................................................................................................ 14 3.2.5 Krunt 5 ............................................................................................................ 14 3.2.6 Krunt 6 ............................................................................................................ 14 3.2.7 Krunt7 ............................................................................................................. 15 3.2.8 Krunt 8 ............................................................................................................ 15

3.3 Juurdepääs ja parkimine ......................................................................................... 16

3.4 Piirded .................................................................................................................... 16

3.5 Haljastus ................................................................................................................. 17

3.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................................... 17 4. TEHNOVÕRGUD ........................................................................................................... 18

4.1 Veevarustus............................................................................................................ 18

4.2 Kanalisatsioon ........................................................................................................ 18

4.3 Sademeveekanalisatsioon ...................................................................................... 19

4.4 Elekter .................................................................................................................... 19

4.5 Soojavarustus ......................................................................................................... 19

4.6 Side ........................................................................................................................ 20 5. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK ............................................................. 20 6. PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS .................................................................. 21 7. MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID ............................................................................ 23

7.1 Keskkonnakaitselised tingimused ........................................................................... 23

7.2 Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud ....................................................................... 25

7.3 Tuleohutus .............................................................................................................. 25

7.4 Kuritegevuse riskide ennetamine ............................................................................ 26 8. PLANEERINGU ELLURAKENDAMISE KAVA ................................................................ 26 JOONISED

Situatsiooniskeem M 1:10000 leht 1

Tugiplaan M 1:500 leht 2

Põhijoonis M 1:500 leht 3

Ruumilised illustratsioonid

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

MUHU VALLAS NÕMMKÜLA SEANINA DETAILPLANEERINGU S E L E T U S K I R I

1. LÄHTESITUATSIOON

1.1. Planeeritava ala asukoht ja suurus

Planeeringu ala asub Muhu saare põhjaosas Nõmmkülas endise kalatööstuse territooriumil. Planeeringuala hõlmab Kalatööstuse (47801:001:1200), Toomu-Mihkli (47801:001:1199 ja 47801:003:0460) ning Kullaranna (47801:001:1201) katastriüksuseid. Maa-ala piirneb läänest, põhjast ja kirdest Väinamerega..

Planeeritava ala suurus ca 8,4 ha.

Joonis 1 Planeeringuala asukoha skeem

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

1.2. Planeeringu eesmärk ja koostaja

Seanina detailplaneering algatati 21.05.2025 Muhu Vallavolikogu otsusega nr 216. Vastavalt otsusele on detailplaneeringu koostamise eesmärk elamute ja väikesadama rajamine. Planeeringuala soovitakse jagada seitsmeks elamukrundiks ja üheks sadama krundiks.

Planeeringu koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus.

Planeeringu koostaja on Klotoid OÜ ning planeeringu koostamisest võtsid osa:

Indrek Himmist Projektijuht, teedeinsener;

Pille Hein Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7(kutsetunnistus nr 189120);

Andri Põrk Diplomeeritud teedeinsener, tase 7;

Jaan Sõmmer Elektriinsener elektrivõrkude ja –süsteemide alal, tase 6.

Planeering on aluseks edaspidisele projekteerimisele.

1.3. Lähtematerjalid

• Muhu Vallavolikogu 21.05.2025 otsus nr 216 Nõmmküla Seanina detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine;

• Lisa 1 Muhu Vallavolikogu 21.05.2025 otsuse nr 216 juurde Keskkonnamõju eelhinnang Nõmmküla Seanina detailplaneeringule;

• Lisa 2 Muhu Vallavolikogu 21.05.2025 otsuse nr 216 juurde Detailplaneeringu lähteseisukohad;

• Muhu valla üldplaneering, kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022. a otsusega nr 48;

• Saare maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94;

• Eesti Vabariigi seadused ja õigusaktid.

1.4. Olemasoleva ruumi kirjeldus

Planeeringuala hõlmab Kalatööstuse (47801:001:1200), Toomu-Mihkli (47801:001:1199 ja 47801:003:0460) ning Kullaranna (47801:001:1201) katastriüksuseid. Maa-ala piirneb läänest, põhjast ja kirdest Väinamerega. Lõunast piirneb planeeritav ala maatulundusmaa sihtotstarbega Uueaia (47801:003:0400), Haldjametsa (47801:001:0996), Kreisi (47801:003:0238) ja Kõrkja (47801:003:0012) katastriüksustega, elamumaa sihtotstarbega Pärna (47801:003:0245) katastriüksusega ning transpordimaa sihtotstarbega Seanina tee (47801:003:0637) katastriüksusega. Lähimad elamud asuvad naaberkinnistutel Kreisi ja Pärna.

Maa- ja Ruumiameti andmetel on Kalatööstuse katastriüksusel looduslikku rohumaad 28710 m², metsamaad 13841 m² ja muud maad 12668 m². Toomu-Mihkli (47801:003:0460) katastriüksusel looduslikku rohumaad 1298 m², metsamaad 9611 m² ja muud maad 771 m² ning Toomu-Mihkli 47801:001:1199 katastriüksusel looduslikku rohumaad 518 m², metsamaad 5300 m² ja muud maad 2782 m². Kullaranna katastriüksusel on looduslikku rohumaad 1340 m², metsamaad 52 m² ja muud maad 2102 m².

Planeeringuala asub endise kalatööstuse maa-alal. Säilinud on angaar, alajaam ja reoveepuhasti tiigid. Maa-alal asub amortiseerunud sadamakai. Planeeringualast välja

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

jääval Seanina tulepaak 825 katastriüksusel paikneb navigatsioonimärk Seanina tulepaak. Tulepaagi kaitsevöönd ulatub planeeringualale.

Seanina kalatööstuse rajamisel on kogu territooriumi tehnogeenselt tõstetud, mistõttu looduslik pinnakate pole algsel kujul säilinud. Planeeringualale jääv rand on osaliselt inimese poolt kujundatud. Looduslikuna on säilinud lääneosa moreenranna tüüpi – kivine ja kamardunud, rand. Kunagine traaleritele ehitatud sadam on tormide poolt kahjustatud ja väikelaevadele sildumiseks kõlbmatu. Looduslikku taimkatet on peamiselt planeeringuala edelaosas, vähemal määral ka loodenurgas tulepaagi lähedal. Edelaosas asub looduslik lehtpuumets, kus esineb haaba, kaske, tamme, saart ja halli leppa. Endine kalatööstuse territoorium on hakanud võsastuma, kinnistu idaosas on kasvama asunud noored männid.

Seanina kalatööstuse territooriumil paikneb 1958. aastal rajatud 150 m sügavune puurkaev (prk nr 13108).

Planeeringuala asub valdavas ulatuses Läänemere ranna piiranguvööndis. Planeeringualal on üldplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndit 30 meetrini põhikaardi järgsest veepiirist, Seanina sadama maa-ala ulatuses 20 meetrini põhikaardi järgsest veepiirist.

Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, liigi püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis.

Planeeringuala osas kehtib Muhu Vallavolikogu 19.06.2012. a otsusega nr 138 kehtestatud Nõmmküla küla Kalatööstuse ja Toomu-Mihkli maaüksuste detailplaneering. Planeeringuga kavandati moodustada planeeringualal kolm uut krunti, millele nähti ette ca 250-kohalise hotelliga tervisekeskuse ja 25 paariselamu rajamist endise kalatööstuse alale ning olemasoleva amortiseerunud kai rekonstrueerimist külalissadamaks. Planeeringu elluviimisega on alustatud. Tänaseks on likvideeritud valdav osa endise kalatööstuse hoonetest ning osaliselt viidud läbi ümberkruntimine, eraldades planeeringualast Kullaranna katastriüksus. Käesolev detailplaneering hõlmab kogu varasemat planeeringuala.

Juurdepääs maaüksusele on munitsipaalomandis olevalt Seanina teelt.

1.5. Olemasoleva maaüksuste struktuuri, omandivormi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus.

Tabel 1 Planeeritavate kinnistute andmed

Katastriüksus/ lähiaadress

Pindala Omandivorm Kü sihtotstarve Katastritunnus Kinnistu registriosa

Kullaranna mü 3494 m² Eraomand Ärimaa 100% 47801:001:1201 2560934

Toomu-Mihkli 8600 m² Eraomand Maatulundusmaa 100%

47801:001:1199 2982234

Toomu-Mihkli 11680 m² Eraomand Maatulundusmaa 100%

47801:003:0460 2982234

Kalatööstuse 55219 m² Eraomand Tootmismaa 100%

47801:001:1200 2560934

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

Tabel 2 Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused

Kitsenduse alus Kitsenduse ruumiline ulatus

Isik või asutus, kelle pädevuses on hinnata ehitusprojekti vastavust kitsendusele.

Kitsenduse sisu

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1

Läänemere avaliku kasutusega kallasrada 10 m kaldast

KOV Planeeringualal asub kallasrada

Veeseadus 20 m Põhikaardi rannajoonest

KOV Planeeringualal asub veekaitsevöönd

Looduskaitseseadus

Muhu valla üldplaneering

30 m, Seanina sadama maa-ala ulatuses 20 m põhikaardijärgsest veepiirist

KOV Planeeringualal asub Läänemere ehituskeeluvöönd

Looduskaitseseadus 200 m Põhikaardi rannajoonest

KOV Planeeringualal asub Läänemere ranna piiranguvöönd

Ehitusseadustik1 § 71

Muhu valla üldplaneering

äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m

KOV Planeeringuala piirneb Seanina teega

Meresõiduohutuse seadus

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002 määrus nr 26 Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas

50 m navigatsioonimärgist

Transpordiamet Planeeringualal paikneb navigatsioonimärgistuse piiraguala.

Veeseadus 10 m puurkaevust KOV Planeeringualal asub puurkaev ja selle hooldusala.

Asjaõigusseadus Ehitusseadustik1

Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“

10 m mõlemal pool 10 kV õhuliini

Eesti Energia AS Planeeringualal asub 10 kV õhuliin ja selle kaitseala

1.6. Vastavus teistele strateegilistele planeerimisdokumentidele

Maakonnaplaneering

„Saare maakonnaplaneering 2030+” (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi jääb planeeringuala väärtuslike maastike ala piirile. Väärtusliku maastikuna on määratletud alad, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

puhkeväärtus. Väärtuslike maastike määratlemine on aluseks kaitse, hoolduse ning teatud juhtudel ka taastamise korraldamisel kohalikul tasandil, samuti üldplaneeringute koostamisel. Väärtuslike maastike piire, sisemist struktuuri (miljööväärtuslikud hoonestusalad, vaatamisväärsused jm) ning maakasutustingimusi täpsustatakse üldplaneeringutega.

Üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks on järgmised:

• Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine. Põllu- , heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

• Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

• Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

• Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

• Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult üldplaneeringu alusel.

• Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

Planeeringuala puhul ei ole tegemist pärandkoosluste alaga (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud). Planeeringualal puudub traditsiooniline maastikustruktuur ning väärtuslikud maastikulised väikevormid.

Joonis 2 Väljavõte maakonnaplaneeringust, planeeringuala tähistatud punase kolmnurgaga.

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

Üldplaneering

Planeeringualal kehtib Muhu Vallavolikogu 15.06.2022. a otsusega nr 48 kehtestatud Muhu valla üldplaneering. Muhu valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala valdavalt äri- ja tootmismaa juhtotstarbega alal ning osaliselt sadama maa juhtotstarbega alal. Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale või alale perspektiivse maakasutuse põhisuunad ning sätestab ala kasutus- ja ehitustingimused. Kavandatav elamukruntide rajamine ei vasta üldplaneeringukohasele juhtotstarbele, seega on planeeringu elluviimise eelduseks üldplaneeringu muutmine.

Planeeringualal on üldplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndit 30 meetrini põhikaardi järgsest veepiirist, Seanina sadama maa-ala ulatuses 20 meetrini põhikaardi järgsest veepiirist.

Muhu valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Põhja-Muhu väärtuslikel maastikel. Põhja-Muhu väärtuslik maastik on maakondliku tähtsusega ala, kus on kõrge kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik ja identiteediväärtus ning millel on kõrge rekreatiivne ja turismipotentsiaal. Muhu valla üldplaneeringuga on väärtuslike maastike säilitamiseks ja kaitseks sätestatud maakasutustingimused.

Üldplaneeringu kohaselt peavad uued hooned sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna miljöösse. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes ning hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda väljakujunenud külatüübist. Arvestada tuleb nii vaadetega merele kui merelt.

Joonis 3 Väljavõte Muhu valla üldplaneeringu maakasutusplaanist

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS NING RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID

Planeeringuala asub Muhu vallas Muhu saare põhjaosas Nõmmkülas. Nõmmküla asub logistiliselt soodsas kohas – Viira–Nõmmküla, Hellamaa–Nõmmküla ja Liiva– Nõmmküla riigimaanteede ristumisel. Lähim keskus asub 10 km kaugusel Liiva külas. Liiva küla on ühtlasi vallakeskus ning seal asuvad vallamaja, kool, lasteaed, perearstikeskus, kauplused, söögikohad, tankla. Lähim bussipeatus asub ca 1,5 km kaugusel Viira-Nõmmküla tee ääres.

Põhja poolt piirneb planeeringuala Läänemerega. Planeeringualani saab mööda avalikku kasutatavat Seanina teed.

Lähimad elamud asuvad Kreisi ja Pärna kinnistutel. Nõmmküla asustus on enamjaolt koondunud avalikke teede äärde (näiteks Seanina tee, Nõmmküla külatee, Insu tee). Paljudele Muhu küladele omast sumbküla struktuuri Nõmmkülas väljakujunenud ei ole. Planeeringuala asub Põhja-Muhu väärtuslikul maastikul. See on põllumajandus-, küla- ja loodusmaastik, mida iseloomustab suhteliselt hästi säilinud maastikustruktuur ja külade ajalooline ilme ning avatud vaated teedelt. Põhja-Muhu maastik hõlmab kokku 6602 ha, Seanina piirkond moodustab sellest väikese osa ja eraldi võttes pigem ei esinda traditsioonilisi Muhu väärtusi. Kui Nõmmküla on ajalooliselt struktuurilt ahelküla, siis kolhooside ajastul küla keskele rajatud hoonestus seda ei jälgi ega ole ka arhitektuurselt väärtuslik.

Lähiümbruskonna elamute (Kreisi, Pärna, Mäeveere, Indreku) kõrgus on kuni 8 m. Katuse tüübina on enamuses osas kasutusel kahepoolse kaldega 35-45 kraadise kaldega katused. Sellest lähtuvalt on planeeringuga määratud eluhoonete kõrguseks kuni 8 m ja katusekalleteks 35-45 kraadi.

Piiretena on kasutusel ajaloolised kiviaiad või haljaspiirded.

Joonis 4 Väljavõte MaRu kaardirakendusest, Nõmmküla hoonestus

Planeeringualal asus endine kalatööstus. Tänaseks on enamus kalatööstuse hoonestusest lammutatud ning suuremas osas on maastik korrastatud. Muhu

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

Vallavolikogu 19.06.2012. a otsusega nr 138 kehtestatud Nõmmküla küla Kalatööstuse ja Toomu-Mihkli maaüksuste detailplaneeringa kavandati moodustada planeeringualal kolm uut krunti, millele nähti ette ca 250-kohalise hotelliga tervisekeskuse ja 25 paariselamu rajamist endise kalatööstuse alale ning olemasoleva amortiseerunud kai rekonstrueerimist külalissadamaks. Tänaseks päevaks on plaanid muutunud ning tervisekeskust sellises mahus planeeringualale rajada ei soovita. Käesoleva detailplaneeringuga on kavandatud 7 elamukrunti, millest ühele on planeeritud lisaks ärimaa kasutusotstarve ning üks sadama krunt. Olemasolev sadamakai on kavandatud rekonstrueerida, lisaks rajada väikepaatidele ja jahtidele sildumiskohad, slipp ja sadamahoone. Planeeritud sadam on mõeldud kasutamiseks planeeritavatele elamukruntidele ning avalikku sadamateenust sadam pakkuma ei hakka.

Juurdepääs maa-alale on avalikult Seanina teelt.

Planeeritaval alal on puurkaev ja tarbija alajaam.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et planeeritud hoonestus sobitub ümbruskonna hoonestuse ja küla maakasutuse struktuuriga. Samuti on planeeritud tegevus keskkonnale oluliselt väiksema koormusega kui varasemalt planeeritud 250 kohaline tervisekeskus.

3. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS

Käesoleva planeeringuga on kavandatud 6 uut üksikelamu krunti, üks üksikelamu ja ärimaa krunt ning üks sadama maa krunt.

Üksikelamu kruntidele on planeeritud elamu ja 3 kõrvalhoonet. Ärimaa kõrvalotstarve on määratud Krundile 2. Krundil 2 asub olemasolev angaar, mida saab kasutada äri- või tootmisotstarbel (ellinguhoone, keskkonda mittehäiriv väiketöökoda, laoruumid jmt). Lisaks on krundile 2 lubatud rajada elamu, 3 kõrvalhoonet ning väiketootmishoone (näiteks paatide hoidmiseks).

Krundil 8 on planeeritud endine sadam rekonstrueerida väikesadamana. Sadam on mõeldud kasutamiseks planeeritud kruntidele ning avalikku sadama teenust seal pakkuma ei hakata. Hoonetest on kavandatud sadama sihtotstarbeline hoone ja ehituskeeluvööndis väljapoole on kavandatud planeeritud asumi kokkusaamisehoone, kus saab vajadusel ühiseid tegevusi teha. Lisaks on kavandatud olemasoleva kai ja muuli rekonstrueerimine, lubatud on rajada ujuvkai ca 20 väikelaevale, slipp, manööverdusala, krundisisesed teed, parkla ja vajalikud tehnorajatised. Viimasel ajal on olemasolevat sadamat külastanud kiiljahid ja mootorjahid. Sellest saab järeldada, et jahtide ja paatide sildumiseks ei ole vajalik teha süvendustöid. Seega käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata süvendamist, kuid kui täpsema ehitusprojekti koostamisel ja hüdrograafilise mõõdistuse tulemusel selgub süvendamise vajadus, siis lahendatakse antud teema ehitusprojekti koostamise käigus. Sadamaehitised võib ehituskeeluvööndisse rajada lähtudes Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2, mille järgi ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele.

Krundil 4 paiknevad endise kalatööstuse reoveepuhasti järelpuhastuse tiigid, mis ulatuvad ka hoonestusalale. Reoveepuhasti ei ole töötanud alates aastast 2002. Sellest võib eeldada, et sete tiikide põhjas on komposteerunud. Tiigid tuleb täielikult või osaliselt likvideerida. Enne likvideerimist võtta tiikide põhjast pinnaseproovid. Vastavalt pinnaseproovide tulemustele käidelda tiikide põhjas olev sete. Peale sette ja vee eemaldamist täita tiigid mineraalse materjaliga (kruus, liiv). Tiikide likvideerimisel lähtuda veeseadusest ja jäätmeseadusest.

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

MaRu üleujutusalade kaardi järgi on üleujutuse tõenäosus 1x10 aasta jooksul abs kõrgusel 1,37 m, 1x50 aasta jooksul abs kõrgusel 1,63 m ja 1x100 aasta jooksul abs kõrgusel 1,76 m.

Planeeringualal on ehituskeeluvööndit vähendatud 20-30 m kaugusele põhikaardi kohasest veepiirist. Väljaspool ehituskeeluvööndit on maapinna abs. kõrgus alates 1,8 m, v.a Krundil 1 ja 8, seega jäävad Kruntide 2-7 hoonestusalad üleujustusala riskipiirkonnast välja poole. Krundil nr 1 on hoonestusalal kõige madalam koht 1,53 m abs kõrgust ja Krunt 8 hoonestusala kõige madalam koht on 1,64 abs kõrgust. Üleujutusriski minimeerimiseks on soovituslik hoonestusaladel eriti hoonete all ja ümbruses maapinda tõsta kuni 1,80 m abs kõrgusele.

Tingimused üleujutusriskide minimeerimiseks:

• üleujutustest tuleneva ohu vältimiseks peab hoonete minimaalne +/-0.00 olema 1.85 m abs kõrgusel,

• madalamatel kohtadel vältida täiskeldrikorruste rajamist,

• soovituslikult kasutada veekindlaid ja niiskuskindlaid materjale (nt betoon, töödeldud puit),

• vältida materjale, mis saavad veekahjustusi (nt kipsplaat ilma kaitseta),

• kasuta korrosioonikindlaid metallkonstruktsioone,

• soovituslikult kasutada pumbasüsteeme vee eemaldamiseks,

• elektri- ja küttesüsteemid paigutada üleujutusala riski piirist kõrgemale,

• vett kartvaid seadmed kaitsta veekindlate lahendustega.

3.1 Krundijaotus

Tabel 3

Planeeringujärgsed krundid

Krundi nimetus Krundi pindala

Moodustatakse katastriüksustest

Krundi kasutamise sihtotstarve

Krunt 1 10041 m² Kalatööstuse 47801:001:1200 Üksikelamu maa EP

Krunt 2 10728 m² Kalatööstuse 47801:001:1200

Üksikelamu maa EP, Väikeettevõtluse hoone ja - tootmise hoone maa ÄV

Krunt 3 10015 m² Kalatööstuse 47801:001:1200 Toomu-Mihkli 47801:003:0460

Üksikelamu maa EP

Krunt 4 10178 m² Kalatööstuse 47801:001:1200 Toomu-Mihkli 47801:003:0460

Üksikelamu maa EP

Krunt 5 10222 m² Kalatööstuse 47801:001:1200 Toomu-Mihkli 47801:001:1199

Üksikelamu maa EP

Krunt 6 10410 m² Kalatööstuse 47801:001:1200 Toomu-Mihkli 47801:001:1199

Üksikelamu maa EP

Krunt 7 13367 m² Kullaranna 47801:001:1201 Kalatööstuse 47801:001:1200 Toomu-Mihkli 47801:001:1199

Üksikelamu maa EP

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

Krunt 8 4033 m² Kalatööstuse 47801:001:1200 Sadama maa LS

3.2 Kruntide ehitusõigus

Planeerimisseaduse § 125 järgi on detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku:

1) hoone püstitamiseks;

2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;

3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks;

4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga.

Käesoleva detailplaneeringuga on määratud ehitusõigus ehitusloakohustuslikele hoonetele ja ehitusteatisega hoonetele. Alla 20 m² ehitisealusepinnaga ehitusloa- ja ehitusteatisekohustuseta hoonete (välikäimla, kasvuhoone, kuur, mängumaja jmt) rajamine on vaba ning neid ehitusõiguses kajastatud ei ole. Alla 20 m² ehitusloa- ja ehitusteatisekohustuseta hooneid tohib rajada ainult planeeringuga määratud hoonestusalale. Kruntidele on kavandatud eluhoone ja 3 kõrvalhoonet.

Hooned projekteerida kaasaegse arhitektuurse lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi. Abihoone arhitektuurne lahendus ja välisviimistlus peavad kokku sobima eluhoonega.

3.2.1 Krunt 1

Krundi pindala: 10041 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: üksikelamu maa EP

Lubatud hoonete maks. arv krundil: 4 (elamu + 3 kõrvalhoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Hoone lubatud maks. kõrgus elamu 8,0 m, kõrvalhoone 6,0 m

Olulised arhitektuurinõuded:

Hoone lubatud maks. korruselisus 2 (esimene korrus + katusekorrus)

Harjajoon vaba

Katusekalle 35-45 kraadi.

Välisviimistlus materjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

3.2.2 Krunt 2

Krundi pindala: 10728 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Üksikelamu maa EP

Väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ÄM

Lubatud hoonete maks. arv krundil: 7 (elamu + 3 kõrvalhoonet, angaar, 2 äriotstarbelist hoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 1100 m²

Hoone lubatud maks. kõrgus elamu 8,0 m, kõrvalhoone 6,0 m, ärihoone 8,0 m, angaaril olemasolev

Olulised arhitektuurinõuded:

Hoone lubatud maks. korruselisus 2 (esimene korrus + katusekorrus)

Angaaril olemasolev

Harjajoon vaba

Katusekalle 35-45 kraadi.

Välisviimistlus materjalid: Keelatud (v.a tootmishoone) on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

3.2.3 Krunt 3

Krundi pindala: 10015 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: üksikelamu maa

Lubatud hoonete maks. arv krundil: 4 (elamu + 3 kõrvalhoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Hoone lubatud maks. kõrgus elamu 8,0 m, kõrvalhoone 6,0 m

Olulised arhitektuurinõuded:

Hoone lubatud maks. korruselisus 2 (esimene korrus + katusekorrus)

Harjajoon vaba

Katusekalle 35-45 kraadi.

Välisviimistlus materjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

3.2.4 Krunt 4

Krundi pindala: 10178 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: üksikelamu maa

Lubatud hoonete maks. arv krundil: 4 (elamu + 3 kõrvalhoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Hoone lubatud maks. kõrgus elamu 8,0 m, kõrvalhoone 6,0 m

Olulised arhitektuurinõuded:

Hoone lubatud maks. korruselisus 2 (esimene korrus + katusekorrus)

Harjajoon vaba

Katusekalle 35-45 kraadi.

Välisviimistlus materjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

3.2.5 Krunt 5

Krundi pindala: 10222 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: üksikelamu maa

Lubatud hoonete maks. arv krundil: 4 (elamu + 3 kõrvalhoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Hoone lubatud maks. kõrgus elamu 8,0 m, kõrvalhoone 6,0 m

Olulised arhitektuurinõuded:

Hoone lubatud maks. korruselisus 2 (esimene korrus + katusekorrus)

Harjajoon vaba

Katusekalle 35-45 kraadi.

Välisviimistlus materjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Kasutada neutraalseid traditsioonilisi värvitoone.

3.2.6 Krunt 6

Krundi pindala: 10410 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: üksikelamu maa

Lubatud hoonete maks. arv krundil: 4 (elamu + 3 kõrvalhoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

Hoone lubatud maks. kõrgus elamu 8,0 m, kõrvalhoone 6,0 m

Olulised arhitektuurinõuded:

Hoone lubatud maks. korruselisus 2 (esimene korrus + katusekorrus)

Harjajoon vaba

Katusekalle 35-45 kraadi.

Välisviimistlus materjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Tagamaks Seanina tulepaagi paremat eristatavust, kasutada ehitiste välisviimistlusel tumedamaid värvitoone

3.2.7 Krunt7

Krundi pindala: 13367 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: üksikelamu maa EP

Lubatud hoonete maks. arv krundil: 4 (elamu + 3 kõrvalhoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²

Hoone lubatud maks. kõrgus elamu 8,0 m, kõrvalhoone 6,0 m

Olulised arhitektuurinõuded:

Hoone lubatud maks. korruselisus 2 (esimene korrus + katusekorrus)

Harjajoon vaba

Katusekalle 35-45 kraadi.

Välisviimistlus materjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Tagamaks Seanina tulepaagi paremat eristatavust, kasutada ehitiste välisviimistlusel tumedamaid värvitoone.

3.2.8 Krunt 8

Krundi pindala: 4033 m²

Krundi kasutamise sihtotstarve: Sadama maa LS

Lubatud hoonete maks. arv krundil: 2 (sadamahoone + äriotstarbeline hoone)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 300 m²

Hoone lubatud maks. kõrgus 8,0 m

Olulised arhitektuurinõuded:

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

Hoone lubatud maks. korruselisus 2 (esimene korrus + katusekorrus)

Harjajoon vaba

Katusekalle 35-45 kraadi.

Välisviimistlus materjalid: Keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale. Kasutada naturaalseid materjale (puit, looduslik kivi jmt.)

Tagamaks Seanina tulepaagi paremat eristatavust, kasutada ehitiste välisviimistlusel tumedamaid värvitoone.

3.3 Juurdepääs ja parkimine

Planeeringuale pääseb mööda avalikku Seanina teed. Kruntidele juurdepääsuks on kavandatud uus tee. Planeeritud tee Kruntidel 1-4 ja osaliselt Krundil 5 on kavandatud avaliku kasutusega erateeks. Ülejäänud osas (osaliselt Krunt 5 ja Krundid 6 ja 7) seada tee kasutamiseks teeservituudid.

Planeeritud sõidutee minimaalne laius 3,5 m. Krundisiseste teede laius ja seisukord peab võimaldama päästetehnika, prügiauto jmt juurdepääsu. Lähtudes kasutusel olevast tehnikast, peavad teed võimaldama sõitmist vähemalt 10 meetrit pikkadel, 4 meetrit kõrgetel ja 26 tonni kaaluvatel veoautodel (prügiauto, päästeauto), mille pöörderaadius on 10 meetrit. Ümberpöördekoht on planeeritud Krundile 8.

Parkimine lahendada krundisiseselt. Täpne parkimiskohtade arv ja parklate asukohad anda hoonete projekteerimise käigus. Samuti anda projekteerimise käigus Krunt 8 manööverdusala suurus ja asukoht.

Krundile 1 on planeeritud avaliku kasutusega parkimiskohad. Parkimiskohad on eelkõige kavandatud kallasraja külastajatele.

Planeeringualal on avaliku kasutusega kallasrada v.a Krunt 8 (sadama maal puudub kallasrada). Planeeritud avaliku kasutusega erateelt on planeeritud juurdepääs kallasrajale. Selleks, et pääseda ümber Krunt 8 kallasrajale on kavandatud jalgteed Krundile 2 ja Krundile 7. Juurdepääsuks kallasrajale sõlmida kohaliku omavalitsusega avaliku kasutuse leping.

Krundisisesed teed, manööverdusalad ja parkimisalad (sh ehituskeeluvööndis) lahendatakse hoonete või sadama ehitusprojektidega.

Tee täpsed laiused, kalded, profiilid ja kattematerjalid lahendatakse projekteerimise käigus.

3.4 Piirded

Planeeringuala lähipiirkonnas on enamuses osas esindatud ajaloolised kiviaiad ja haljaspiirded, vähesel määral on traditsioonilisi puitaedu.

Keelatud on rajada piirdeaedadena läbipaistmatuid, kõrgeid, massiivseid kivimüüre ja plankaedu, raudpiirdeid jt aedlinnalikke piirdeid. Keelatud on rajada vundamendil aedu.

Kruntidele 1-7 on lubatud rajada piirkonnale omaseid kiviaedu ning latt-, roigas-, lipp- ja hirsaedu. Kiviaedade kõrgus 70-90 cm, ülejäänud piirete kõrgus 1,2 m. Krundile 8

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

on turvalisuse eesmärgil lubatud piirata rohelise võrkaiaga, maksimaalne kõrgus 1,5 m.

3.5 Haljastus

Maa- ja Ruumiameti andmetel on planeeritav ala vähemalt 50% ulatuses kaetud metsakõlvikuga.

Looduslikku taimkatet on peamiselt planeeringuala edelaosas, vähemal määral ka loodenurgas tulepaagi lähedal. Edelaosas asub looduslik lehtpuumets, kus esineb haaba, kaske, tamme, saart ja halli leppa. Endine kalatööstuse territoorium on hakanud võsastuma, kinnistu idaosas on kasvama asunud noored männid.

Hoonestusalal tohib raadata kuni 2000 m² ulatuses. Metsaaladel vältida hoonestusalal lageraiet, võtta maha ainult niipalju puid, et tagada hoonetes ja õuealal piisav päikesevalgus. Täpne puude likvideerimine ja säilitamine anda hoone ehitusprojektiga. Väljaspool hoonestusala puude likvideerimine keelatud va juurdepääsuteede ja tehnovõrkude kohal.

Vältimaks alustaimestiku ärasõtkumist, tuleb ehitamise esimeses etapis rajada juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid. Iga rajatise või hoone ümber tuleb määratleda ehitustsooni suurus, millest väljaspool ei ole lubatud mehhanismide liikumine ega ehitusmaterjalide ladustamine.

Ehitusel on soovitav kasutada kergeid ehitusmasinaid, et kahjustus alustaimestikule oleks minimaalne. Kergemate ehitusmasinate kasutamise puhul tekitatakse pinnasele vähem kahju ja alustaimestik taastub hiljem kiiremini. Välistada tuleb ehitustegevusel tekkivaid kahjustusi olemasolevatele puudele.

Ehitustöödel on kohustus vältida säilitatavate puude alumiste okste, juurestiku ja puutüve vigastamist.

Uut haljastust võib rajada hoonestatavale alale. Uus haljastus rajada vastavalt omaniku soovile ja maitsele. Soovituslikult arvestada taimede sobivust looduslikule alale, eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike. Tagamaks Seanina tulepaagi nähtavust, ei tohi kruntidel 6, 7 ja 8 paiknev haljastus olla kõrgem, kui hoonete suurim lubatud kõrgus (8 m).

Puude langetamine ja kruntide täiendav haljastus lahendatakse hoonestuse projekteerimise etapis.

3.6 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Olemasolev maapind on suhteliselt tasane maa-ala kaldega mere suunas.

Juurdepääsutee ja parklaalad projekteerida ja rajada ümbritsevast olemasolevast maapinnast kõrgemale. Teede ja parklaalade kalded jälgivad üldjoontes olemasolevat maapinda. Täpsed kõrgused ja vertikaalplaneering antakse projekteerimise käigus. Teede ja hoonete katuste sademeveed suunata rohelistele aladele või torustikuga/kraavidega merre.

Üleujutusriski minimeerimiseks on soovituslik hoonestusaladel eriti hoonete all ja ümbruses maapinda tõsta kuni 1,80 m abs kõrgust. Hoonete minimaalne +/-0.00 peab olema 1.85 m abs kõrgust.

Täpne kõrgus anda iga hoone projektiga.

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

4. TEHNOVÕRGUD

4.1 Veevarustus

Planeeringualale on kavandatud 6 elamukrunti, üks äri- ja elamukrunt ning üks sadamakrunt. Vee tarbimise arvutamisel on kasutatud EVS 835:2022 Lisa B. Keskmiseks elanike arvuks ühe elamu kohta on arvestatud 4 inimest ja ühe inimese veetarbimine ööpäevas on 143 l. See teeb ühe elamu kohta 572 l ööpäevas, kokku on 7 elamu veetarbimine 4004 l ööpäevas.

Krundile 2 on lisaks elamule kavandatud 2 äri ja väiketootmise hoonet (väikelaevade hoiu- ja hooldusteenus, ellinguhoone, keskkonda mittehäiriv väiketöökoda, laoruumid jmt). Nimetatud hoonetele on arvestatud ca 3 töötajat, arvestuslik veetarbimine 30 l inimese kohta ööpäevas, kokku 90 l inimese kohta ööpäevas.

Sadamakrundile planeeritud sadamahoone, ca 2 töötajat ja arvestuslik veetarbimine 30 l inimese kohta, kokku 60 l ööpäevas. Sadamakrundle planeeritud kokkusaamishoone veetarbimine on juhuslik ja ajutine, korraga hoonet kasutatavate arvestuslik inimeste arv on ca 15, arvestuslik veetarbimine 30 l inimese kohta ööpäevas, see teeb maksimaalselt 450 l ööpäevas.

Kogu vee tarbimine ööpäevas on arvestuslikult 4604 l.

Seanina kalatööstuse territooriumil paikneb 1958. aastal rajatud 150 m sügavune puurkaev (prk nr 13108). Olemasolev puurkaev on amortiseerunud ning on kavandatud likvideerida. Planeeringualale on kavandatud uus puurkaev.

Kruntide olmevee ühendused on kavandatud nimetatud uue puurkaevu baasil.

Joonisel näidatud torustike paiknemise lahendused on tinglikud ja võivad projekteerimise käigus muutuda.

Hoonete täpsed liitumiskohad ühisveevärgiga anda projekteerimise staadiumis.

Juhul kui mõne krundi veetarbimine osutub siiski suuremaks kui arvutatud arvestuslik tarbimine ning puurkaevu ööpäevane veetarbimine ületab 10 m³, siis tuleb krundil, mis tarbib rohkem vett, rajada oma krundile täiendav puurkaev.

4.2 Kanalisatsioon

MaRu põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub planeeringuala kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Üksikelamute keskmine reoveekogus ööpäevas on 0,5 m³. Ärimaa lisafunktsiooniga ja sadama maa kruntidel täpsustub reovee kogus projekteerimise käigus. Planeeritava ala reovee kogus jääb alla 10 m³ ööpäevas.

Krundile 2 on planeeritud ühine bioloogiline omapuhasti. Reovee puhastamiseks tuleb valida puhasti, mis vastab kavandatavale koormusele ning tagab reovee puhastamise seaduses nõutud ulatuses. Puhastatud reovesi suunatakse torustiku ja kraavi kaudu merre. Reoveekanalisatsiooni torustikku ja kraavi saab ehituskeeluvööndisse rajada LKS § 38 lg 5 p 8 erandi alusel.

Puhastatud heitvee juhtimisel suublasse lähtuda Keskkonnaministri 15.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“.

Veeseaduse § 36 lg 3 järgi on Eesti rannikuvesi heitvee suhtes tundlik suubla. Heitvee suublasse juhtimisel on veeluba kohustuslik kui suublasse juhitakse rohkem kui 1 m3

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

heitvett ööpäevas. Seega tuleb planeeringu elluviimisel taotleda veeluba, mille väljastamisel määratakse loa andja poolt ka seirenõuded.

Juhul kui veeloa menetluses selgub, et heitvett veekogusse juhtida ei ole võimalik, tuleb reovesi koguda lekkekindlatesse mahutitesse ja anda üle purgimisteenust pakkuvale ettevõttele, kellele on Muhu Vallavalitsuse poolt väljastatud vedaja kaart või kaaluda bioloogiliselt puhastatud heitvee pinnasesse juhtimist.

Reovee käitlemise lahenduse projekteerimisel arvestada üleujutusriskiga 1x 100 aasta jooksul.

Hoonete täpsed liitumiskohad ühiskanalisatsiooniga lahendada projekteerimise staadiumis.

Joonisel näidatud kanalisatsioonirajatiste paiknemise lahendused on tinglikud ja võivad projekteerimise käigus muutuda.

4.3 Sademeveekanalisatsioon

Kruntide sademeveed hoonete katustelt ja kõvakattega teedelt juhtida rohelistele aladele.

Kuna sadama tegevus on väikesemahuline ning osa katendist on kavandatud vett läbilaskvana, siis eraldi sademevee kogumissüsteeme sadamaalale kavandatud ei ole. Sadevesi immutatakse maapinna kalletega pinnasesse ning osaliselt valgub sadevesi merre.

Sademevee immutamisel lähtuda keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta“.

Sademevete juhtimine naaberkinnistutele on keelatud.

Veeseaduse § 187 p 6 alusel on veeluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile.

4.4 Elekter

Planeeringuala on olemasolev planeeringuala arendajale kuuluv alajaam. Kruntide elektriliitumised lahendatakse olemasoleva tarbija alajaama baasil.

Elektritoide alajaamast hooneteni näha ette maakaabliga.

Liitumis- ja jaotuskilpide täpne arv ja paiknemine lahendatakse projekteerimise käigus.

Alternatiivse energia saamiseks võib hoonete katustele rajada päikesepaneelid. Päikesepaneelide liitumiseks elektrivõrguga küsida Elektrilevi OÜ eraldi liitumistingimused.

4.5 Soojavarustus

Lubatud on kasutada lokaalset puuküttel kütteallikaid ning elektrikütet ja erinevaid soojuspumpasid k.a maaküttepump. Maakütte kontuuri võib rajada ainult õuealale. 200 m² köetava pinna jaoks on vaja ca 800 m² maapinda horisontaalse maaküttekontuuri paigaldamiseks.

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

4.6 Side

Sideühendused on võimalikud erinevate sideettevõtete mobiilsete lahenduste läbi.

5. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK

Planeeringualal asus endine kalatööstus. Muhu Vallavolikogu 19.06.2012. a otsusega nr 138 kehtestatud Nõmmküla küla Kalatööstuse ja Toomu-Mihkli maaüksuste detailplaneeringa kavandati moodustada planeeringualal kolm uut krunti, millele nähti ette ca 250-kohalise hotelliga tervisekeskuse ja 25 paariselamu rajamist endise kalatööstuse alale ning olemasoleva amortiseerunud kai rekonstrueerimist külalissadamaks. Tänaseks päevaks on plaanid muutunud ning tervisekeskust sellises mahus planeeringualale rajada ei soovita. Käesoleva detailplaneeringuga on kavandatud 7 elamukrunti, millest ühele on planeeritud ka ärimaa kasutusotstarve ning üks sadama krunt. Seega on planeeritud tegevus keskkonnale oluliselt väiksema koormusega kui varasemalt planeeritud 250 kohaline tervisekeskus.

Muhu valla üldplaneeringuga ei ole määratud elamumaa juhtotstarbega maa-alasid. Ehitustegevuse planeerimisel ning elamutele ja nende juurde kuuluvate abihoonete asukoha valikul tuleb arvestada eeltoodud üldiseid kasutus- ja ehitustingimusi ning alapeatükis 5.2.1. ja 5.2.2. määratud tingimusi.

Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Muhu valla üldplaneeringut planeeritaval alal eemaldades planeeringuala piires äri- ja tootmismaa juhtotstarbega ala. Muudatuse aluseks käesolev detailplaneering. Muudatused kantakse üldplaneeringu Maakasutuse plaanile, seletuskirja ei ole vajalik muudatusi kanda.

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

Joonis 5 Üldplaneeringu Maakasutuse plaani muudatuse ettepanek

6. PLANEERITAV SERVITUUTIDE VAJADUS

Servituutide täpne ulatus ja tingimused lepitakse kokku servituudilepingu seadmisel. Servituudi ala määramisel lähtutud Asjaõigusseadusest, Ehitusseadustik1, Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, Keskkonnaministri määrusest nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.

Tabel 3 Planeeritavate servituutide vajadused

Teeniv kinnisasi

Valitseja Servituudi/ kitsenduse tüüp

Sisu

Ruumiline ulatus

Krunt 1

Krundid 2-8 Reaalservituut

Planeeritud madalpingekaabel ja elektrikilp

1 m mõlemal pool kaablit

KOV

Avaliku kasutusega eratee ja parkimiskohad

Planeeritud juurdepääsutee

Tee ca 6 m lai, parkimiskohad vastavalt kehtivale standardile.

Seanina tulepaak 825

Reaalservituut Olemasolev madalpinge õhuliin

2 m mõlemal pool õhuliini

Krunt 2

Krundid 3-8 Reaalservituut

Planeeritud madalpingekaabel ja elektrikilp

1 m mõlemal pool kaablit

KOV Avaliku kasutusega eratee

Planeeritud juurdepääsutee

ca 6 m lai

Kanalisatsiooni- torustike ja rajatiste

Isiklik kasutusõigus

Planeeritud kanalitoru, biopuhasti,

2 m mõlemal pool kanalitoru, 10 m biopuhastist ja

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

valdaja reoveepumpla reoveepumplast.

Vee-torustike valdaja

Isiklik kasutusõigus

Planeeritud veetoru 2 m mõlemal pool veetoru

KOV Jalgtee avalik kasutus

Planeeritud jalgtee kallasrajani

ca 2 m lai

Seanina tulepaak 825

Reaalservituut

Olemasolev madalpinge õhuliin ja maakaabel

2 m mõlemal pool õhuliini ning 1 m mõlemal pool maakaablit

Krunt 4

Krunt 3 Reaalservituut

Planeeritud madalpingekaabel ja elektrikilp

1 m mõlemal pool kaablit

KOV Avaliku kasutusega eratee

Planeeritud juurdepääsutee

ca 6 m lai

Kanalisatsiooni- torustike ja rajatiste valdaja

Isiklik kasutusõigus

Planeeritud kanalitoru, biopuhasti, reoveepumpla

2 m mõlemal pool kanalitoru, 10 m biopuhastist ja reoveepumplast.

Vee-torustike valdaja

Isiklik kasutusõigus

Planeeritud veetoru 2 m mõlemal pool veetoru

Krunt 5

Krundid 3-4 Reaalservituut

Planeeritud madalpingekaabel ja elektrikilp

1 m mõlemal pool kaablit

KOV Avaliku kasutusega eratee

Planeeritud juurdepääsutee

ca 6 m lai

Krunt 6-8, Seanina tulepaak 825

Teeservituut Planeeritud juurdepääsutee

ca 6 m lai

KOV Jalgtee avalik kasutus

Planeeritud jalgtee kallasrajani

ca 2 m lai

Kanalisatsiooni- torustike ja rajatiste valdaja

Isiklik kasutusõigus

Planeeritud kanalitoru, biopuhasti, reoveepumpla

2 m mõlemal pool kanalitoru, 10 m biopuhastist ja reoveepumplast.

Vee-torustike valdaja

Isiklik kasutusõigus

Planeeritud veetoru 2 m mõlemal pool veetoru

Krunt 6

Krundid 3-5, 7, 8 Reaalservituut

Planeeritud madalpingekaabel ja elektrikilp

1 m mõlemal pool kaablit

Krunt 7, 8 Teeservituut Planeeritud juurdepääsutee

ca 6 m lai

KOV Jalgtee avalik kasutus

Planeeritud jalgtee kallasrajani

ca 2 m lai

Kanalisatsiooni- torustike ja rajatiste valdaja

Isiklik kasutusõigus

Planeeritud kanalitoru, biopuhasti, reoveepumpla

2 m mõlemal pool kanalitoru, 10 m biopuhastist ja reoveepumplast.

Vee-torustike ja puurkaevu valdaja

Isiklik kasutusõigus

Planeeritud veetoru ja olemasolev puurkaev

2 m mõlemal pool veetoru, 10 m puurkaevust

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

Seanina tulepaak 825

Reaalservituut

Olemasolev madalpinge maakaabel

1 m mõlemal pool maakaablit

Krunt 7

Krundid 8 Reaalservituut

Planeeritud madalpingekaabel ja elektrikilp

1 m mõlemal pool kaablit

Krunt 8 Teeservituut Planeeritud juurdepääsutee

ca 6 m lai

Kanalisatsiooni- torustike ja rajatiste valdaja

Isiklik kasutusõigus

Planeeritud kanalitoru

2 m mõlemal pool kanalitoru.

Vee-torustike valdaja

Isiklik kasutusõigus

Planeeritud veetoru 2 m mõlemal pool veetoru

KOV Jalgtee avalik kasutus

Planeeritud jalgtee kallasrajani

ca 2 m lai

Krunt 8 Krunt 1-7 Teeservituut Planeeritud ümberpöördekoht

Markeeritud joonisel, täpne ruumiline ulatus määratakse projekteerimise staadiumis

7. MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID

7.1 Keskkonnakaitselised tingimused

Muhu vald on Seanina detailplaneeringu algatamise korralduse juurde koostanud Lisa 1 Keskkonnamõju eelhinnang Nõmmküla Seanina detailplaneeringule. Eelhinnangu kokkuvõttena ei sisalda planeeritav tegevus keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid kavandatavate hoonete ja rajatiste rajamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus võib mõjutada negatiivselt järgmisi mõjuvaldkondi: välisõhk (müra, tolm, heitmed välisõhku), sotsiaalne keskkond (suurenev liikluskoormus, müra), pinnas ning põhja- ja pinnavesi, rannikumeri (õnnetuseoht). Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning ei ületata looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavaid vajalikke meetmeid on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning minimeerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatav tegevus mõjutab positiivselt majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda. Kavandatava ehitustegevuse mõju Natura alale on väheoluline.

Planeeritav territoorium ei asu maastiku- või looduskaitsealal. Maa-alal ei ole täheldatud ka haruldaste taimede või taimekoosluste kasvukohti ega muid looduskaitselisi objekte.

• Hoonete projekteerimisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012 määrusest nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded“. 27.03.2015

• Hooned ja rajatised ehitada vastavalt kaasaegsetele ehitustehnilistele nõuetele.

• Planeeringualal on varasemate uuringute tulemusel tuvastatud pinnasereostuse oht. Läbi viia täiendavad pinnaseanalüüsid endise kütusehoidla läheduses, selgitamaks välja võimalik pinnasereostus ja reostuse ulatus. Proovid tuleb võtta intervallproovidena sügavuti kindla vahemaa tagant. Proovides analüüsida naftasaaduste (süsivesiku C10-C40 summa) ning fenoolide s.h kahealuseliste fenoolide sisaldust. Proovid tuleb võtta pädeva keskkonnaeksperdi poolt ning

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

need tuleb analüüsida akrediteeritud laboris. Juhul kui tuvastatakse piirväärtusi ületav reostus, tuleb planeeringuga ette näha reostuse likvideerimine.

• Krundil 4 paiknevad endise kalatööstuse reoveepuhasti järelpuhastuse tiigid, mis ulatuvad ka planeeritud hoonestusalale. Reoveepuhasti ei ole töötanud ca 20 aastat. Sellest võib eeldada, et sete tiikide põhjas on komposteerunud. Tiigid tuleb täielikult või osaliselt likvideerida. Enne likvideerimist võtta tiikide põhjast pinnaseproovid. Vastavalt pinnaseproovide tulemustele käidelda tiikide põhjas olev sete. Peale sette ja vee eemaldamist täita tiigid mineraalse materjaliga (kruus, liiv). Tiikide likvideerimisel lähtuda veeseadusest ja jäätmeseadusest.

• Kui sadama rekonstrueerimisel toimub süvendamine ja/või tahkete ainete paigutamine allpool keskmist veetaset mahus üle 100 m³, on vajalik taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba (veeseadus § 187 p 8 ja 10), süvendamiseks ja tahkete ainete paigutamiseks mahus alla 100 m³ on vajalik taotleda registreering (veeseadus § 196 lg 2 p 3 ja 5). Samuti on vajalik keskkonnaluba sadamaehitiste maalt sadevee juhtimiseks (veeseadus § 187 p 6).

• Välisvalgustus ei tohi häirida Seanina tulepaagi tööd.

• Planeeringualal paikneb väikeses koguses lammutusjäätmeid, mida kasutatakse täitematerjalina. Täiteks mittesobivad ja ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed (kui nende olemasolu peaks ilmnema) tuleb anda üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

• Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.

• Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

• Kruntidele on planeeritud ühine vee- ja kanalisatsiooniühendus.

• Kui suublasse juhitakse rohkem kui 1 m3 heitvett ööpäevas, tuleb taotleda veeluba, mille väljastamisel määratakse loa andja poolt ka seirenõuded.

• Heitvete juhtimisel suublasse või pinnasesse lähtuda Keskkonnaministri 15.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“

• Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Jäätmete kogumise konteineritele/prügimajadele peab olema tagatud aastaringselt vaba juurdepääs prügiveokiga (vähemalt 3,5 m lai, vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m ja kandevõimega 26 tonni, tasane ja vaba muudest transporti takistavatest objektidest, kuni 1100-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada tasasele ja kõvale aluspinnale või neid konteinereid tühjendava

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale alusele nähtavasse kohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 4 meetrit).

Jäätmeid kohapeal ei käidelda (va biolagunevad jäätmed, mida on lubatud kompostida) ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.

Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed tuleb kas kompostida tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumisega tegelevale ettevõttele või sõlmida jäätmevedajaga leping vastava jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks. Kompostimiskoht peab olema valitud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale, sh kompostimiskoht ei tohi olla salv- või puurkaevule lähemal kui 15 m ega asuda veekaitsevööndis. Kompostimiskoht tuleb kooskõlastada naabritega, kui see on naabri krundile lähemal kui 4 meetrit. Komposti käitlemisel tuleb vältida häiringute teket, sh kahjurite ja haisu levikut. Kompostitavasse segusse ei või panna jäätmeid, mis kahjustavad kompostimisprotsessi või muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. Kui eelnimetatud nõudeid ei ole võimalik täita, võib biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.

Kuna tegemist ei ole avalikku teenust pakkuva sadamaga, siis laevjäätmeid vastu ei võeta.

• Tegevuste kavandamisel rannaaladel, sh sadamate arendustöödel tuleb arvestada seni veel leidmata kultuuripärandiga ja selle säilimise tagamisega oma algsel asukohal. Kaevetöödega seoses tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile

7.2 Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud

Planeeringuga kavandatakse 7 üksikelamut, ärihooned ja väikesadam. Planeeringu elluviimise tulemusena kasvab Nõmmküla elanike arv ja mõningal määral võib kasvada ka valla elanike arv ning sellest tulenev tulubaas. Väikesadam ja ärihooned loovad uusi vaba aja veetmise ning teenuste tarbimise võimalusi.

Ärihoonete rajamine ja sadama rekonstrueerimine toob kaasa majanduse elavnemine läbi uute töökohtade ja teenuste lisandumise.

7.3 Tuleohutus

Planeeritud elamud kuuluvad I kasutusviisiga hoonete klassi, sadamahoone kuulub V kasutusviisiga hoonete klassi, ärihoonete kasutusviisi klass määratakse projekteerimise staadiumis.

Hoonete minimaalne tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga.

Planeeringuga on tagatud hoonete vahelised kujad 8 m ja tulekustutustehnika pääs krundile.

Hoonete projekteerimisel lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Tuletõrje veevõtukoht on planeeritud Krundile 8. Veevõtukoha vesi saadaks merest. Veevõtukoha rajamisel lähtuda siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Nimetatud määruse järgi võib esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Planeeritud veevõtukoha kaugus kõige kaugemast hoonestusalast on 340 m. Voolikuliini on võimalik vedada mööda teed enam vähem sirgjooneliselt.

Kinnistute omanikud peavad krundisisese juurdesõidutee hoidma korras ning tagama päästetehnikale aastaringselt läbipääsu.

7.4 Kuritegevuse riskide ennetamine

Eestis on koostatud standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29.11.2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maa piirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus.

Ala edasisel projekteerimisel ja ekspluatatsioonil tuleb tagada:

• autode parkimine hoonete vahetus läheduses;

• üldkasutatavate alade korrashoid ja prügi kiire eemaldamine;

• sadama ala ja ärihoonete ümbruse valgustatus;

• vastupidavate (vandaalikindlate) ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded).

8. PLANEERINGU ELLURAKENDAMISE KAVA

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

1. Katastriüksuste moodustamine ja sihtotstarvete määramine. Kehtestatud planeering on aluseks uute kruntide moodustamisel, ehitiste rajamisel ja sihtotstarve määramisel.

2. Planeeritavate teede, tehnorajatiste ja hoonete projekteerimine vastavalt ehitusseadustikule.

Enne väikesadama projekteerimist tuleb teostada hüdrograafilised uuringud määramaks sügavused planeeritud sadamaalal ning eeldatavatel väikelaevade sadamasse tuleku suundadel.

3. Ehituslubade taotlemine

• Enne hoonetele ehitusloa väljastamist peavad olema seatud notariaalsed servituudid avaliku kasutusega erateele, jalgteele avalikuks juurdepääsuks kallasrajale jalgsi, jalgrattaga ja muul sellesarnasel viisil ning planeeringuga määratud teeservituudid.

Enne hoonete ehitusloa väljastamist peavad olema nõuetekohaselt rajatud järgmised ehitised ja toestatud järgmised tööd:

• Viia täiendavad pinnaseanalüüsid endise kütusehoidla läheduses, selgitamaks välja võimalik pinnasereostus ja reostuse ulatus. Proovid tuleb

Muhu Vallavalitsus Nõmmküla Seanina detailplaneering töö nr 280825 Versioon 23.04.2026

võtta intervallproovidena sügavuti kindla vahemaa tagant. Proovides analüüsida naftasaaduste (süsivesiku C10-C40 summa) ning fenoolide s.h kahealuseliste fenoolide sisaldust. Proovid tuleb võtta pädeva keskkonnaeksperdi poolt ning need tuleb analüüsida akrediteeritud laboris. Juhul kui tuvastatakse piirväärtusi ületav reostus, tuleb planeeringuga ette näha reostuse likvideerimine.

• Planeeritud teed.

Juurdepääsuteed sh mahasõidud, jalgteed rajab piirkonna arendaja.

Planeeritud tänavad ja juurdepääsuteed peavad olema välja ehitatud ning neile väljastatud kasutusload või loetud teavitatuks kasutusteatised.

• Planeeritud tehnovõrgud kuni liitumispunktideni või kruntide piirini. Planeeritud tehnorajatised peavad olema välja ehitatud ning neile väljastatud kasutusload või loetud teavitatuks kasutusteatised.

Ühised tehnorajatised rajab piirkonna arendaja. Ühised tehnorajatised on kõik planeeritud veetorustikud kuni krundi liitumispunktini, kanalisatsioonirajatised kuni krundi liitumispunktini, elektrikaablid koos jaotus- ja liitumiskappidega.

Tehnovõrgud rajada enne teedele tolmuvabakatte rajamist.

• Planeeritud avalikult kasutatavate jalgteede väljaehitamine

Tehnorajatiste ja juurdepääsutee edasise haldamise korraldab piirkonna arendaja.

4. Kasutuslubade taotlemine

Kasutusloa väljastamise tingimused:

• Planeeritud servituudid tehnovõrkudele, parklatele ja jalgteedele.

• Tuletõrje veevõtukoha rajamine.

Seanina dp kooskõlastamiseks PPA.pdf

Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

MUHU VALLAVALITSUS

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] 23.04.2026 nr 7-3/321

Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Lähtudes planeerimisseaduse § 133 lg-st 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-st 8 esitame Teile kooskõlastamiseks Nõmmküla Seanina katastriüksuse detailplaneeringu. Planeeringuala hõlmab osaliselt rannikumerd, mida käsitleme avaliku veekoguna.

Detailplaneeringut on täiendatud eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemusi arvesse võttes.

Seanina detailplaneering algatati Muhu Vallavolikogu 21.05.2025. a otsusega nr 216. Planeeringuala suurus on ligikaudu 8,4 ha ja see hõlmab Kalatööstuse (47801:001:1200), Toomu-Mihkli (47801:001:1199), Toomu-Mihkli (47801:003:0460) ja Kullaranna (47801:001:1201) katastriüksusi ning rannikumerd kavandatava sadamaala akvatooriumi ulatuses. Planeeringu eesmärk on elamute ja väikesadama rajamine.

Planeeringuga on kavandatud kuus uut üksikelamu krunti, üks üksikelamu ja ärimaa krunt ning üks sadamamaa krunt, kus endine kalatööstuse sadam soovitakse rekonstrueerida väikesadamana.

Üksikelamu kruntidele on planeeritud elamu ja kuni 3 kõrvalhoonet. Ärimaa kõrvalotstarve on määratud krundile 2, millel asub olemasolev angaar, mida saab kasutada äri- või tootmisotstarbel (ellinguhoone, keskkonda mitte häiriv väiketöökoda, laoruumid jmt). Lisaks on krundile 2 lubatud rajada elamu, 3 kõrvalhoonet ning väiketootmishoone (näiteks paatide hoidmiseks). Krundil 8 on planeeritud endine sadam rekonstrueerida väikesadamana. Sadam on mõeldud kasutamiseks planeeritud kruntidele ning avalikku sadamateenust seal pakkuma ei hakata. Hoonetest on kavandatud sadama sihtotstarbeline hoone ja ehituskeeluvööndist väljapoole on kavandatud planeeritud asumi kokkusaamishoone. Kavandatud on olemasoleva kai ja muuli rekonstrueerimine, lubatud on rajada ujuvkai ca 20 väikelaevale, slipp, manööverdusala, krundisisesed teed, parkla ja vajalikud tehnorajatised.

Planeeringuga määratakse katastriüksuste ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused hoonestuse rajamiseks, katastriüksuste sihtotstarbed, liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukohad, haljastuse põhimõtted ja ulatus,

Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

juurdepääs kallasrajale, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatus jms ning seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Planeeringuga tehakse ettepanek muuta Muhu valla üldplaneeringut maa-alale reserveeritud maakasutuse juhtotstarbe osas. Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala valdavalt äri- ja tootmismaa juhtotstarbega alal ning osaliselt sadama maa juhtotstarbega alal. Planeeringuga tehakse ettepanek loobuda äri- ja tootmismaa juhtotstarbe määramisest alale.

Planeeringuala osas kehtib 2012. aastal kehtestatud Nõmmküla küla Kalatööstuse ja Toomu- Mihkli maaüksuste detailplaneering, millega nähti ette ca 250-kohalise hotelliga tervisekeskuse ja 25 paariselamu rajamist ning sadama rekonstrueerimist külalissadamaks. Uue planeeringu kehtestamisel muutub varasemalt sama ala kohta kehtestatud planeering kehtetuks.

Detailplaneeringu materjalid on lisatud kirjale.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Pille Tamm maa- ja planeeringuspetsialist 4530680, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Teade	13.11.2025	2	2.1-3/8678-3	Sissetulev kiri	ppa	Muhu Vallavalitsus
Teade	27.05.2025	2	2.1-3/8678-2	Sissetulev kiri	ppa	Muhu Vallavalitsus

Teade

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Seosed