Keskuse Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

MUHU VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet Transpordiamet Maa- ja Ruumiamet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Muinsuskaitseamet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Elektrilevi OÜ Nõmmküla külavanem planeeringuala piirinaabrid 26.05.2025 nr 7-1/405

Nõmmküla Seanina detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Planeerimisseaduse § 128 lg 8 kohaselt teavitame Teid, et Muhu Vallavolikogu algatas oma 21.05.2025. a otsusega nr 216 Nõmmküla Seanina detailplaneeringu, jättis algatamata keskkonnamõjude strateegilise hindamise ning kinnitas detailplaneeringu lähteseisukohad. Vastav otsus on lisatud käesolevale kirjale.

Detailplaneering hõlmab Muhu vallas Nõmmküla asuvaid Kalatööstuse (47801:001:1200), Toomu-Mihkli (47801:001:1199), Toomu-Mihkli (47801:003:0460) ja Kullaranna (47801:001:1201) katastriüksuseid ning rannikumerd kavandatava sadamaala akvatooriumi ulatuses. Planeeringuala kogupindala on ligikaudu 8,4 ha.

Detailplaneeringu eesmärgiks on elamute ja väikesadama rajamine. Planeeringuala soovitakse jagada seitsmeks elamukrundiks ja üheks sadamakrundiks. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta Muhu valla üldplaneeringut maa-alale reserveeritud maakasutuse juhtotstarbe osas. Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala valdavalt äri- ja tootmismaa juhtotstarbega alal ning osaliselt sadama maa juhtotstarbega alal. Planeeringuga tehakse ettepanek loobuda äri- ja tootmismaa juhtotstarbe määramisest alale.

Planeeringuala osas kehtib Muhu Vallavolikogu 19.06.2012. a otsusega nr 138 kehtestatud Nõmmküla küla Kalatööstuse ja Toomu-Mihkli maaüksuste detailplaneering, millega kavandati ca 250-kohalise hotelliga tervisekeskuse ja 25 paariselamu rajamist endise kalatööstuse alale ning olemasoleva amortiseerunud kai rekonstrueerimist külalissadamaks. Uue detailplaneeringu kehtestamisel muutub varasemalt sama ala kohta kehtestatud planeeringulahendus kehtetuks.

Keskuse Liiva küla Muhu vald Tel: 453 0672 e-post: [email protected] 94701 SAARE MAAKOND www.muhu.ee Reg kood 75018710

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse väljaselgitamiseks koostas Muhu Vallavalitsus keskkonnamõjude eelhinnangu. Lähtudes keskkonnamõjude eelhinnangu tulemustest leiab vallavolikogu, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mida peaks hindama läbi keskkonnamõjude strateegilise hindamise.

Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmise täpsemad põhjendused ning kaalutlused on leitavad käesolevale kirjale lisatud detailplaneeringu algatamise otsusest ja selle lisadest.

Enne detailplaneeringu algatamist küsis Vallavalitsus ametiasutustelt ja puudutatud isikutelt ettepanekuid lähteseisukohtade kohta. Lähteseisukohad kinnitati detailplaneeringu algatamise otsuse lisana. Lähteseisukohad koos esitatud arvamustega on avalikustatud valla kodulehel (https://www.muhu.ee/avalikud-valjapanekud).

Täiendav info: [email protected] või telefonil 453 0680.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Pille Tamm maa- ja planeeringuspetsialist

4530680, [email protected]

1

Lisa 1

Muhu Vallavolikogu 21.05.2025. a otsuse nr 216juurde

Keskkonnamõju eelhinnang

Nõmmküla Seanina detailplaneeringule

2

Sissejuhatus

Muhu vallas Nõmmkülas asuvate Kalatööstuse (katastritunnus 47801:001:1200, pindala

55219 m², sihtotstarve tootmismaa), Toomu-Mihkli (katastritunnus 47801:001:1199, pindala

8600 m², sihtotstarve maatulundusmaa) ja Toomu-Mihkli (katastritunnus 47801:003:0460,

pindala 11680 m², sihtotstarve maatulundusmaa) maaüksuste omanik on esitanud avalduse

detailplaneeringu algatamiseks. Planeeringuala hõlmab nimetatud katastriüksusi ning

rannikumerd kavandatava sadamaala akvatooriumi ulatuses. Planeeringuala kogupindala on

ligikaudu 8,3 ha.

Detailplaneeringu eesmärgiks on elamute ja väikesadama rajamine. Planeeringuga tehakse

ettepanek muuta üldplaneeringut maa-alale reserveeritud maakasutuse juhtotstarbe osas.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 ja

planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 6 sätestavad üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamisel kohustuse anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise

(KSH) algatamise vajadust. Lisaks tuleb eelhinnangu koostamise vajadus ka KeHJS § 33 lg 1

p 4, mille kohaselt tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine kui strateegiline

planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole kaitse korraldamiseks otseselt vajalik. Kuna planeeringuala asub

Natura 2000 võrgustiku vahetus läheduses, tuleb võimaliku mõju väljaselgitamiseks koostada

keskkonnamõjude eelhinnang.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22).

Keskkonnamõju eelhindamisel lähtutakse KeHJS § 33 lõikes 4 esitatud kriteeriumitest.

3

Nõmmküla Seanina detailplaneeringu eesmärk ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on elamute ja väikesadama rajamine. Planeeringuala soovitakse

jagada seitsmeks elamukrundiks ja üheks sadama krundiks. Elamukruntidele soovitakse rajada

elamu ja kuni neli kõrvalhoonet kavandatava ehitisealuse pinnaga ca 400 m2. Elamumaa

kruntide kõrvalsihtotstarbeks soovitakse määrata ärimaa sihtotstarve. Sadama maale soovitakse

rajada kuni kaks hoonet ehitisealuse pinnaga ca 600 m2 ning rekonstrueerida endine sadam

väikesadamana.

Väikesadamasse on esialgsete plaanide kohaselt kavandatud ca 20 kaikohta väikelaevadele.

Olemasolevad muulid ja kai soovitakse korrastada ning kavandatud on ujuvkai paigaldamine.

Sadama süvendamist ei kavandata. Juurdepääs kallasrajale nähakse ette läbi sadama

territooriumi.

Planeeringualal paikneb olemasolev angaar, mille säilitamisel võib seda kasutada äri või

tootmisotstarbel – elukeskkonda sobituv väiketöökoda, ellinguhoone, laoruumid, vms.

Planeeringuala veevarustus kavandati rajada olemasoleva puurkaevu baasil. Reoveelahendus

soovitakse lahendada ühiselt bioloogilise omapuhasti baasil. Puhasti suubla on kavandatud

mööda kraavi Väinamerre. Planeeringualal asuvad endise reoveepuhasti tiigid soovitakse

likvideerida.

Joonis 1 Planeeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahendus

4

Planeeringuga määratakse katastriüksuse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused hoonestuse

rajamiseks, katastriüksuse sihtotstarbed, liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside

ja tehnorajatiste asukohad, haljastuse põhimõtted ja ulatus, juurdepääs kallasrajale, seadustest

ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatus jms ning seatakse

keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Kavandatava tegevusega kaasneb maa, vee, ehitusmaterjalide ja energia kasutamine.

Tegevusega ei planeerita suuremahulist loodusvarade kasutamist. Kavandatud tegevusega ei

kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega

transporti. Kavandatava tegevuse puhul tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusjäätmed,

olmejäätmed) ning ehitusjärgsel perioodil. Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus

olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed, aga ka väikesadama tegevuse käigus

tekkivad jäätmed (sadamas peab vajadusel olema korraldatud pilsivee, kasutatud õlide ja

jäätmete vastuvõtt). Nii ehitusaegne kui ehitusjärgne jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt

valla jäätmehoolduseeskirjale.

Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Planeeringualal kehtib Muhu Vallavolikogu 15.06.2022. a otsusega nr 48 kehtestatud Muhu

valla üldplaneering. Muhu valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala valdavalt äri-

ja tootmismaa juhtotstarbega alal ning osaliselt sadama maa juhtotstarbega alal. Juhtotstarve on

üldplaneeringuga määratud ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud

piirkonnale või alale perspektiivse maakasutuse põhisuunad ning sätestab ala kasutus- ja

ehitustingimused. Kuna kavandatav elamukruntide rajamine ei vasta üldplaneeringukohasele

juhtotstarbele, on planeeringu elluviimise eelduseks üldplaneeringu muutmine.

Joonis 2 Väljavõte Muhu valla üldplaneeringu joonisest

5

Osaliselt asub detailplaneeringuala sadama maa juhtotstarbega alal. Seanina sadam on

üldplaneeringus märgitud kui kohaliku tähtsusega väikesadam. Planeeringuga kavandatav

amortiseerunud sadama rekonstrueerimine väikesadamaks vastab üldplaneeringuga

kavandatule.

Planeeringualal on üldplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndit 30 meetrini

põhikaardi järgsest veepiirist, Seanina sadama maa-ala ulatuses 20 meetrini põhikaardi järgsest

veepiirist.

Muhu valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Põhja-Muhu väärtuslikel maastikel.

Põhja-Muhu väärtuslik maastik on maakondliku tähtsusega ala, kus on kõrge kultuurilis-

ajalooline, esteetiline, looduslik ja identiteediväärtus ning millel on kõrge rekreatiivne ja

turismipotentsiaal. Muhu valla üldplaneeringuga on väärtuslike maastike säilitamiseks ja

kaitseks sätestatud maakasutustingimused.

Üldplaneeringu kohaselt peavad uued hooned sobituma visuaalselt ja ruumiliselt ümbruskonna

miljöösse. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede suhtes ning

hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda väljakujunenud külatüübist. Arvestada tuleb nii

vaadetega merele kui merelt.

Planeeringuala osas kehtib Muhu Vallavolikogu 19.06.2012. a otsusega nr 138 kehtestatud

Nõmmküla küla Kalatööstuse ja Toomu-Mihkli maaüksuste detailplaneering.

Planeeringuga kavandati moodustada planeeringualal kolm uut krunti, millele nähti ette ca

250-kohalise hotelliga tervisekeskuse ja 25 paariselamu rajamist endise kalatööstuse alale ning

olemasoleva amortiseerunud kai rekonstrueerimist külalissadamaks. Planeeringu elluviimisega

alustati. Tänaseks on likvideeritud valdav osa endise kalatööstuse hoonetest ning osaliselt

viidud läbi ümberkruntimine, mille tulemusena on eraldatud planeeringualast Kullaranna

Joonis 3 Kehtestatud detailplaneeringu põhijoonis

6

katastriüksus (47801:001:1201). Menetluses olev detailplaneering hõlmab kogu varasemat

planeeringuala v.a Kullaranna katastriüksust. Planeeringu kehtestamisel muutub varasemalt

sama ala kohta kehtestatud planeeringulahendus kehtetuks. Uue detailplaneeringu koostamisel

tuleb tagada, et Kullaranna katastriüksuse osas kehtima jääv planeering oleks elluviidav.

Detailplaneeringu koostamise raames viidi läbi KSH menetlus, mille käigus jõuti järeldusele,

et planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Natura

eelhindamisega tuvastati, et detailplaneeringu elluviimisel Väinamere hoiuala kaitse-

eesmärkidele mõju puudub. Elupaigatüüpe ega kaitstavate liikide elupaikasid ei hävitata ega

kahjustata ning nende soodsat seisundit ohtu ei seata. Asjakohase Natura hindamise läbiviimist

vajalikuks ei peetud. Keskkonnaamet kiitis KSH aruande heaks oma 17.05.2012. a kirjaga nr

HLS 6-8/12/6804-5 ning sätestas seirenõudena pinnaseproovide võtmise endise kütusehoidla

alalt. Muhu Vallavalitsusele teadaolevalt ei ole nimetatud proove võetud.

Muhu Vallavalitsuse 07.02.2013. a korraldusega nr 26 on väljastatud ehitusluba Kalatöösutse

maaüksusel asunud kontori, kalatsehhi, söökla, katlamaja, töökodade (2 tk), ladude (2 tk),

külmhoone, väravamaja, kuuride (8 tk), pumbamaja ja kütusehoidla täielikuks lammutamiseks.

Lisaks on likvideeritud mitmed kinnistul olnud rajatised (kütusemahutite bassein,

reoveepuhasti, piirdeaed).

Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeringuala asub Muhu põhjarannikul Nõmmkülas valdavalt endise Seanina kalatööstuse

territooriumil. Planeeringuala on läänest, põhjast kui idast merele avatud. Valdava osa

planeeringualast moodustab endise kalatööstuse tootmisterritoorium. Kalatööstuse hoonestus

on valdavalt likvideeritud, säilitatud on angaar ja alajaama hoone. Säilinud on puurkaev ja

endise reoveepuhasti tiigid. Paiguti on näha endiste hoonete või rajatiste jäänuseid. Kinnistul

paiknevad, eeldatavalt täitematerjalina taaskasutatavad purustatud lammutusjäätmete

hunnikud. Pinnas on ebatasane.

foto 2 Võsa Kalasadama katastriüksusel foto 1 purustatud lammutusjäätmete hunnik

7

Seanina kalatööstuse rajamisel on kogu territooriumi tehnogeenselt tõstetud, mistõttu looduslik

pinnakate pole algsel kujul säilinud. Piirkond on geoloogiliselt suhteliselt hästi uuritud.

Õhukesest, vaid ca 2 m paksusest, pinnakattest tingituna on põhjavesi planeeringualal kaitsmata

(A2) või nõrgalt kaitstud (B1). Tegemist on soolaka põhjavee leviku piirkonnaga, kus

Cl>250 mg/l (allikas: Rein Perensi ja Tambet Kikase 2013. aasta aruanne „Muhu saare

põhjavee kaitstuse digitaalse kaardi koostamine“). 2011. aastal endise kütusehoidla vahetust

lähedusest võetud pinnaseproovid viitasid, et alal võib esineda saastunud pinnast (kahe proovi

tulemused jäid alla elamumaa piirarvu, kuid ületasid sihtarvu). Võimaliku reostuse ulatuse

määramiseks ei ole täiendavaid analüüse tehtud.

Planeeringualale jääv rand on osaliselt inimese

poolt kujundatud tehnorand. Looduslikuna on

säilinud lääneosa moreenranna tüüpi – kivine ja

kamardunud, rand. Kunagine traaleritele

ehitatud sadam on tormide poolt kahjustatud ja

väikelaevadele sildumiseks kõlbmatu. Kai

pikkus on 15 m, sadam saab teenindada

maksimaalselt 1,6 m süvisega aluseid.

Joonis 4 Detailplaneeringuala ortofotol (Maa-amet)

foto 3 Noored männid planeeringuala idaosas

8

Looduslikku taimkatet on peamiselt

planeeringuala edelaosas, vähemal määral ka

loodenurgas tulepaagi lähedal. Edelaosas asub

looduslik lehtpuumets, kus esineb haaba, kaske,

tamme, saart ja halli leppa. Endine kalatööstuse

territoorium on hakanud võsastuma, kinnistu

idaosas on kasvama asunud noored männid.

Planeeringualal paiknevad mitmed teed ja rajad.

Planeeringuala edelaosas paiknevad endise

kalatööstuse reoveepuhasti tiigid (2 tk), mis

soovitakse vähemalt osaliselt likvideerida.

Seanina kalatööstuse territooriumile rajati selle

teenindamiseks 1958. aastal 150 m (praegu ca

131 m) sügavune puurkaev (prk nr 13108), mida

on tarbevee allikana plaanis kasutada ka edaspidi.

Puurkaev toitub siluri põhjaveekompleksist.

Puurkaevu lubatud tootlikkus on 17,5 m3/h,

veepinna alandus sealjuures on ca 6 m. Vee

keemiline koostis vastab siluri veekihi foonilistele näitajatele piirkonnas, kuid ülenormatiivne

on raua, fluoriidi ning kloriidi sisaldus ja elektrijuhtivus. Tuvastatud on puurkaevu manteltoru

leke (allikas: 2009. a OÜ BalRock poolt teostatud eksperthinnang). Olemasoleva puurkaevu

kasutuselevõtuks ja tagamaks joogiveele esitatavad nõuded, on vajalik puurkaevu

rekonstrueerimine. Teostada puurkaevu läbipesu, täiendav sisemine manteldamine ning

manteltoru toomine maapinnast vähemalt 0,3

meetrit kõrgemale. Olemasoleva kaevu

rekonstrueerimisel tuleb arvestada ka vee

töötlemise vajadusega, kuna põhjavesi vajab enne

joogiveena kasutamist kloriidide, fluoriidi ja raua

sisalduse vähendamist. Piirkonna madalamate

kaevude vees on kloriidide sisaldus väiksem ning

reeglina ei ole kloriidide eemaldamiseks

veetöötlus vajalik.

Planeeringuala territooriumi kõlvikuline koosseis

on:

looduslik rohumaa – 30 526 m²

metsamaa – 28 752 m²

muu maa – 16 221 m²

Elustik on planeeringuala tehnogeenses osas

tõenäoliselt liigivaene. Looduslikus osas võib

leiduda erinevaid väike- ja pisiimetajaid.

Linnustiku seisukohast on olulised pigem foto 5 Puurkaev kalatööstuse kinnistul

foto 4 Amortiseerunud sadamakai

9

planeeringualaga piirnevad merealad ja

väikelaiud (Leemeti kare). 2008. a läbi

viidud linnustiku inventuuri kohaselt

esinesid vähearvukate pesitsejatena

järgmisel liigid: kühmnokk-luik, ristpart,

rääkspart, sinikael-part, tuttvart, jääkoskel,

merisk, kiivitaja, punajalg-tilder, liivatüll,

kalakajakas, randtiir, väiketiir,

suitsupääsuke, linavästrik, punarind,

kivitäks, musträstas, tiigi-roolind, käosulane,

aed-põõsalind, pruunselg-põõsalind,

metslehelind, väike lehelind, salu-lehelind,

sinitihane, rasvatihane, hallvares, kuldnokk,

metsvint, ohakalind, siisike ja

karmiinleevike. Läbirändajatena esinesid

tavalised merelinnud, kes kasutavad

Seaninast põhja poole jäävat akvatooriumi

peatuspaigaks rändel.

Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal,

liigi püsielupaigas või kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis.

Keskkonnaregistrisse kantud kaitstavate liikide leiukohti planeeringualal ei ole, samuti ei ole

inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku

ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüüpe. Planeeringuala

piirneb ja väikeses ulatuses ka paikneb Väinamere hoiualal ning Väinamere loodus- ja linnualal.

Kogu planeeringuala kuulub Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmialasse.

Planeeringuala asub valdavas ulatuses Läänemere ranna piiranguvööndis. Planeeringualal on

üldplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndit 30 meetrini põhikaardi järgsest

veepiirist, Seanina sadama maa-ala ulatuses 20 meetrini põhikaardi järgsest veepiirist.

Planeeringuala piirneb hoonestatud Kreisi (47801:003:0238, maatulundusmaa), Pärna

(47801:003:0245, elamumaa), Haldjametsa (47801:001:0996 maatulundusmaa) ja

hoonestamata Kullaranna (47801:001:1201, ärimaa, kehtestatud detailplaneeringuga nähakse

ette hoonestatavana), Uueaia (47801:003:0400, maatulundusmaa), Kõrkja (47801:003:0012,

maatulundusmaa) ja Seanina tee (47801:003:0637, transpordimaa) katastriüksustega.

Planeeringuala ümbritseb igast küljest Seanina tulepaagi katastriüksust (47801:003:0197,

transpordimaa), millel paikneb transpordiameti hallatav tulepaak (kõrgus maast 16 m,

merepinnast 20 m, navigatsioonimärgi kaitsevöönd 50 m). Lähim elukondlik hoone jääb

planeeringualast ca 100 m kaugusele lõuna suunas (Kreisi). Küllaltki lähedal Seanina sadamale

(ca 300 meetri kaugusel), asub rekonstrueeritud Võrkaia sadam. Tegemist on

kogukonnasadamaga.

foto 6 rajatis endise kalatööstuse alal

10

Nõmmküla asub logistiliselt soodsas kohas – Viira–Nõmmküla, Hellamaa–Nõmmküla ja

Liiva–Nõmmküla riigimaanteede ristumisel. Kolhoosiperioodil oli Nõmmküla üks

tootmiskeskusi, mistõttu oli seal peale kalatööstuse ka teisi tootmishooneid. Töötajatele rajati

korterelamu ja tüüpprojektide järgi ehitatud individuaalelamuid. Viimastel aastatel on

piirkonda rajatud üksikuid majapidamisi. Tulenevalt eelnevast on küla algne struktuur oluliselt

muutunud ja Nõmmküla ei saa pidada traditsiooniliseks Muhu külaks. Paljude Muhu elanike

jaoks tähendas Seanina aastakümneid ennekõike töökohta. Kalatööstuse hiilgeaegadel 1970. –

1980. aastatel töötas ettevõttes ca 300 inimest. Seisuga 01.01.2025 oli Nõmmkülas 103

elanikku.

Planeeringuala asub Põhja-Muhu väärtuslikul maastikul. See on põllumajandus-, küla- ja

loodusmaastik, mida iseloomustab suhteliselt hästi säilinud maastikustruktuur ja külade

ajalooline ilme ning avatud vaated teedelt. Põhja-Muhu maastik hõlmab kokku 6602 ha,

Seanina piirkond moodustab sellest väikese osa ja eraldi võttes pigem ei esinda traditsioonilisi

Muhu väärtusi. Kui Nõmmküla on ajalooliselt struktuurilt ahelküla, siis kolhooside ajastul küla

keskele rajatud hoonestus seda ei jälgi ega ole ka arhitektuurselt väärtuslik.

Nõmmküla ainuke kultuurimälestis on küla idaserval asuv arhitektuurimälestisena kaitstav

Uuetalu hoonetekompleks, mis jääb planeeringualast ca 1 km kaugusele. Planeeringualast

vahetult loodes paikneb pärandkultuuriobjekt „Seanina kordon“, mille puhul on tegemist 19.

sajandist pärineva piirivalvekordoni kohaga. Planeeringualast lõunasse jääb pärand-

kultuuriobjekt „Kreisi kalmed“, mille puhul on tegemist Teise Maailmasõja ajal lõhutud

muinaskalmete asupaigaga.

Eelhinnangu illustreerivad fotod pärinevad 04.02.2025. a läbiviidud paikvaatluselt.

Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

Tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kahte ossa:

ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud.

Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad

enamasti hoone või rajatise valmimisega.

Planeeringualale ei kavandata keskkonnaohtlikke või

keskkonda reostavaid objekte, milledest tulenev

keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maaüksuse

piiride.

Planeeringuala kohta on varasemalt koostatud KSH,

millega hinnati toona kavandatud väikesadama, 25

paarismaja ja 250-kohalise SPA-hotelli rajamise

võimalikke mõjusid ning jõuti järeldusele, et olulist

negatiivset mõju sellega ei kaasne. Tänaseks on

loobutud SPA-hotelli rajamisest ning 25 paarismaja foto 7 endise reoveepuhasti tiik

11

asemel kavandatakse 7 individuaalelamut. Seega on planeeringuga kavandatava maht

märkimisväärselt väiksem, mistõttu tuginedes varasemalt koostatud KSH-le võib eeldada, et ka

antud juhul ei ole oodata oluliste negatiivsete mõjude ilmnemist.

Mõju põhja- ja pinnaveele ning rannikumerele

Peamine mõju pinna- ja põhjaveele ning rannikumerele tekib veekasutusest ning heitvee

ärajuhtimisest. Ehitustegevuse käigus on veevõtt ja reoveeteke eeldatavalt minimaalsed,

peamiselt kaasnevad need ehitajate olmetegevusega. Ehitusjärgsed mõjud sõltuvad eelkõige

valitud lahendustest ning süsteemide töökindlusest. Reostusohu vältimiseks tuleb lahendada

nõuetekohaselt reovete käitlemine (sh nii kavandatud hoonestustes tekkiv reovesi kui sadamat

külastavate aluste pilsi- ja reoveed).

Planeeringuala veevarustus kavandati rajada olemasoleva puurkaevu baasil. Kavandatav

veetarve jääb eeldatavalt alla 10 m3 ööpäevas. Puurkaevu tootlikuseks on 2009. aastal koostatud

eksperthinnangu raames hinnatud 17,5 m3 tunnis, seega on puurkaev piisava tootlikkusega, et

tagada planeeringuala veevarustus. Põhjavee tarbimist ei kavandata eeldatavalt määral, mis

võiks põhjustada piirkonnas kaevude veetaseme märgatavat langust. Puurkaevu

eksperthinnangu koostamisel on tuvastatud leke manteltorus ca 1,6 m sügavusel. Nimetatud

lekke kaudu võib pinnavesi imbuda kaevu ja mõjutada vee kvaliteeti või põhjustada reostuse

sattumist põhjavette. Nimetatud manteltoruleke tuleb esimesel võimalusel likvideerida. Samuti

tuleb manteltoru ots tuua maapinnast kõrgemale, vältimaks võimaliku pinnavee sattumist

kaevu.

Olemasoleva puurkaevu tootlikkuseks on hinnatud 17,5 m3 tunnis. Kuna planeeringuga

kavandatav veevajadus on hinnatud kuni 10 m3 ööpäevas, siis planeeringuala veega

varustamiseks ei ole vajalik nii suur tootlikkus. Alternatiivse lahendusena võib kaaluda uue

puurkaevu rajamist. Sellisel juhul tuleb olemasolev puurkaev nõuetekohaselt tamponeerida.

Olemasoleva puurkaevu rekonstrueerimisel või uue puurkaevu rajamisel vana tamponeerimisel

väheneb põhjavee reostumise risk, mistõttu omab kavandatav tegevus mõlema alternatiivi

puhul mõningast positiivset mõju põhjavee reostusohu vähendamise kaudu.

Põhjavee ja rannikuvee kvaliteedile võib mõju avaldada rajatav reoveekäitlussüsteem. Reovee

käitlemine soovitakse lahendada ühiselt bioloogilise omapuhasti baasil. Puhasti suubla on

kavandatud mööda kraavi Väinamerre.

Veeseaduse § 36 lg 3 järgi on Eesti rannikuvesi heitvee suhtes tundlik suubla. Heitvee suublasse

juhtimisel on veeluba kohustuslik kui suublasse juhitakse rohkem kui 1 m3 heitvett ööpäevas.

Antud juhul kavandatakse suublasse juhtida 8 majapidamise (lisaks planeeringuga

kavandatavale, liidetakse tehnovõrkudega ka Kullaranna katastriüksusele kavandatav

hoonestus) ja sadama tegutsemise tulemusel tekkinud ja bioloogiliselt puhastatud heitvesi, mida

on enam kui 1 m3 heitvett ööpäevas. Seega tuleb planeeringu elluviimisel taotleda veeluba,

mille väljastamisel määratakse loa andja poolt ka seirenõuded.

12

Reovee puhastamiseks tuleb valida puhasti, mis vastab kavandatavale koormusele ning tagab

reovee puhastamise seaduses nõutud ulatuses.

Juhul kui veeloa menetluses selgub, et heitvett veekogusse juhtida ei ole võimalik, tuleb reovesi

koguda lekkekindlatesse mahutitesse ja anda üle purgimisteenust pakkuvale ettevõttele, kellele

on Muhu Vallavalitsuse poolt väljastatud vedaja kaart või kaaluda bioloogiliselt puhastatud

heitvee pinnasesse juhtimist. Reovee käitlemise lahendamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta

veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõudeid (sh keskkonnaministri 08.11.2019. a

määrus nr 61). Vastavalt kehtivale Muhu valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale on

omapuhasti ja heitvee immutamise kavandamisel enne puhasti rajamist vajalik koostada

hüdrogeoloogiline eksperthinnang planeeritavale puhasti lahendusele - heitvee immutamise

võimalikkus selgitatakse välja kinnistupõhiselt.

Nii kinnise kogumismahuti kui omapuhasti puhul on tegemist kontrollitud süsteemidega, mille

korrektse toimimise puhul negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale (ning põhjaveele)

eeldatavalt puudub ja võib tekkida vaid avariiolukordades.

Kuna planeeringuala piirneb rannikumerega ning osa tegevust (ujuvkai) on kavandatud

merealale, võib planeeringuga kavandatav tegevus avaldada vähest mõju merele. Näiteks võib

väheneda sadama rekonstrueerimise tööde ajal vee läbipaistvus ja suureneda hõljumi osakaal.

Tegemist on siiski vaid ehitusaegse mõjuga ning pikemas perspektiivis olulisi muudatusi

rannikuvee omadustes ette näha pole.

Planeeringuga ei kavandata kai pikendamist või kuju muutmist ning seega ei ole ette näha

rannaprotsesside muutust. Ajalooliste ortofotode võrdluses ei ole tuvastatav, et olemasolev

sadamarajatis oleks rannaprotsesse muutnud. Mõlemal pool on pillirooga vesine rannariba, mis

näitab, et rannasetted ei ole aktiivses liikumises. Rajatise kasutuse aja jooksul ei ole tuvastatud

muutusi rannajoones.

Detailplaneeringuga ei kavandata sadamaala süvendamist ega tahkete ainete merre

paigaldamist. Juhul kui selgub, et sadama rekonstrueerimisel tuleb siiski läbi viia süvendustöid

või paigaldada tahkeid aineid merre, tuleb arvestada, et süvendamisel ja/või tahkete ainete

paigutamisel allpool keskmist veetaset mahus üle 100 m³, on vajalik taotleda vee erikasutuse

keskkonnaluba (veeseadus § 187 p 8 ja 10), süvendamiseks ja tahkete ainete paigutamiseks

mahus alla 100 m³ on vajalik taotleda registreering (veeseadus § 196 lg 2 p 3 ja 5). Juhul kui

süvendamine peaks vajalikuks osutuma, on sellel vahetu mõju merepõhja elupaikadele ja lisaks

tekib heljum, mis mõjutab elustikku kui ka merepõhja elupaikasid tööde piirkonnast eemal.

Samuti tuleb sadamaehitiste maalt sadevee merre juhtimisel taotleda keskkonnaluba (veeseadus

§ 187 p 6).

Planeeringualal asuvad endise reoveepuhasti tiigid, mis soovitakse likvideerida. Seega omab

planeeritav tegevus mõju pinnaveekogudele. Kuna aga tegemist on inimtekkeliste

veekogudega, mis on tänaseks kaotanud oma funktsiooni, ei ole tiikide likvideerimisega

kaasnev mõju eeldatavalt oluline.

13

Mõju põhja-, pinna- ja mereveele võib avalduda hädaolukorras, kui juhtub õnnetus

ehituskemikaalide või kütuste ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette või

rannikumerre. See oht on nii ehitiste rajamise etapis kui sadama kasutamise käigus. Siiski on

tegemist avariiolukorraga ning normaalsetes tingimustes nii ehitustegevuse käigus kui ka

edaspidisel hoonete kasutusel reostusohtu ei ole ning hädaolukordade teket tuleb kõigi

vahenditega ennetada ja vältida. Selliste õnnetuste tagajärgede minimeerimiseks on oluline, et

sadamas oleks olemas vajalik reostustõrje varustus.

Võrreldes kehtiva planeeringuga on mõju veekeskkonnale oluliselt väiksem, kuna väga suurel

määral väheneb nii kavandatav veevajadus kui tekkiva reovee kogus.

Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule

Valdava osa planeeringualast moodustab endise kalatööstuse tootmisterritoorium. Pinnas on

kalatööstuse ja sadama rajamisel täidetud, looduslik pinna- ja taimkate pole planeeringualal

algsel kujul säilinud. Elustik on liigivaene. Endine kalatööstuse territoorium on asunud

võsastuma, kinnistul on kasvama hakanud noored männid.

Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete rajamise etapis. Maapinda on vaja

planeerida, kohati täita (sh endised reoveepuhasti tiigid). Ehitustegevuse käigus hävineb

paratamatult haljastus rajatavate ehitiste alusel alal, ning ka vahetus naabruses võib

ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa alustaimestikku.

Metsamaale kavandavate õuealade ulatuses on vajalik raadamine. Ehitustegevuse käigus on oht

pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused).

Kuna tegemist on inimtegevuse poolt tugevalt mõjutatud maa-alaga, ei saa ehitustegevusest

tingitud mõjusid pinnasele ning taimestikule pidada oluliseks. Kavandatud tegevusel puudub

eeldatavalt oluline mõju maismaaloomastikule, loomade poolt aktiivselt kasutatavaid radu

teadaolevalt maaüksusel ei ole. Mereelustikule võivad lühiajalist mõju avaldada ujuvkai ja

betoontarindite ehitustööd. Tegemist on väikesemahuliste töödega ja mõju on võimalik

leevendada tööde teostamiseks sobiliku aja valimisega.

Varasemalt läbi viidud KSH raames tuvastati, et planeeringualal, eelkõige endise kütusehoidla

läheduses võib esineda pinnasereostust. Selgitamaks võimaliku pinnasereostuse olemasolu ja

ulatust, tuleb detailplaneeringu koostamise käigus pinnast täiendavalt analüüsida ja vajadusel

näha detailplaneeringuga ette sobiv meetod saastunud pinnase käitlemiseks. Saastunud pinnas

tuleb käitlemiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Ohtlike ainete

sisalduse piirväärtused pinnases pinnase seisundi hindamiseks ning pinnase seisundi

parandamise meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks on kehtestatud keskkonnaministri

28.06.2019 määrusega nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“.

Ehitusjärgselt on mõjud taimestikule, loomastikule ja pinnasele minimaalsed. Soovituslik on

rajada elamukruntide juurde kõrghaljastust, mis pakuks suhteliselt lagedal maastikul tuulevarju.

Eelistatud on Eestile omaste liikide kasutamine.

14

Mõju välisõhu seisundile, müra- ja vibratsiooni tasemele

Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis

ning on lühiajaline ja ajutise iseloomuga. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide

vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Heitmed

välisõhku tulenevad ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst.

Kehtivate nõuete kohases tehnilises korras olevate mootorsõidukite korral ei ole heitgaasidest

tingitud mõju oluline. Uute ehitiste rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas,

välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Vibratsioonitaseme tõusu

kavandatava tegevuse elluviimisest eeldatavalt ei ole.

Ehitustööde ajal tuleb arvestada sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid”.Kavandatavate ehitiste kasutamine ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju

välisõhu seisundile. Mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22.

septembri 2004. a määrusele nr 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete

heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”.

Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmed tuleb liigiti koguda ja üle anda nii ehitustegevuse kui ka sellele järgneva ehitiste

kasutuse ajal. Nõuded liigiti kogumisele kehtestavad jäätmeseadus ja valla

jäätmehoolduseeskiri. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel

(ehitusmaterjalid, nende pakendid). Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus olmetegevuse

käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed, kuid ka sadama tegevusega kaasnevad jäätmed (sh

laevajäätmed, mida sadamateenuse pakkuja on kohustatud vastu võtma). Sadama pidaja peab

tagama laevajäätmete vastuvõtmiseks piisavate vastuvõtuseadmete kättesaadavuse sadamas,

lähtuvalt sadamat tavaliselt külastavate laevade vajadustest. Sadama pidaja peab koostama ja

rakendama nõuetekohase laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava (sadamaseadus § 26

lg 1 ja lg 7) ja esitama selle sadamaregistri vahendusel Keskkonnaametile heakskiitmiseks.

Nii ehitusjäätmed, sadama tegevuse käigus tekkivad jäätmed kui ka olmejäätmed tuleb koguda

liigiti (jäätmemahutitesse) ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba

omava firma poolt. Jäätmeid kohapeal ei käidelda (va biolagunevad jäätmed, mida on lubatud

kompostida) ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.

Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed tuleb kas kompostida

tekkekohas, viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule biolagunevate aia- ja

haljastusjäätmete kogumisega tegelevale ettevõttele või sõlmida jäätmevedajaga leping vastava

jäätmeliigi segaolmejäätmetest eraldi kogumiseks ja äraveoks. Kompostimiskoht peab olema

valitud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale, sh kompostimiskoht ei tohi

olla salv- või puurkaevule lähemal kui 15 m ega asuda veekaitsevööndis. Kompostimiskoht

tuleb kooskõlastada naabritega, kui see on naabri krundile lähemal kui 4 meetrit. Komposti

käitlemisel tuleb vältida häiringute teket, sh kahjurite ja haisu levikut. Kompostitavasse segusse

ei või panna jäätmeid, mis kahjustavad kompostimisprotsessi või muudavad komposti

15

kasutamiskõlbmatuks. Kui eelnimetatud nõudeid ei ole võimalik täita, võib biolagunevaid

köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud

kompostris.

Valdav osa kinnistul paiknenud ehitistest on tänaseks lammutatud ning ehitusjäätmed

likvideeritud. Kinnistule on jäetud vaid purustatud kivimaterjal (ca 70 m3), eesmärgiga

kasutada see rajatavate teede aluskihtides. Kogu nimetatud materjal kulub teedeehituseks.

Olemasolevad endised reoveepuhasti tiigid soovitakse vähemalt osaliselt likvideerida, kus on

samuti vaja täitematerjali kasutada. Vähesel määral võib tekkida täiendavaid ehitusjäätmeid

olemasolevate rajatiste lammutamisel. Lammutamisel tekkivaid ehitusjäätmeid (betoon,

tellised jm mineraalsed materjalid) on lubatud maa-ala täitmiseks kasutada jäätmekäitleja

registreeringu alusel (jäätmeseadus § 987), arvestades kinnistule ulatuvaid kitsendusi. Täiteks

mittesobivad ja ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed anda üle vastavat keskkonnakaitseluba

omavale isikule.

Juhul kui pinnaseanalüüside tulemusel tuvastatakse reostunud pinnase olemasolu, loetakse see

ohtlikuks jäätmeks ning see tuleb nõuetekohaselt käidelda.

Eelnimetatud nõuete täitmise korral ei oma kavandatav tegevus eeldatavalt jäätmetekkest

tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele

Endine kalatööstuse territoorium on olnud aastaid aktiivse kasutuseta. Tegemist on visuaalselt

ja funktsionaalselt alakasutatud alaga, millel ei ole hetkel majanduslikku ega sotsiaalset väärtust

kohaliku kogukonna jaoks.

Planeeringu elluviimine toob ehitusperioodil kaasa mõõdukad ja ajaliselt piiratud

majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud. Ehitusperiood toob kaasa mõõduka ajutise majandusliku

aktiivsuse kasvu pakkudes tööd ehitussektorile (pinnasetööd, ehitus-, kaevetööd jne). Tegemist

on valdkonnaga, kus saab kasutada ka kohalikku tööjõudu. Kuna tegemist on pigem

väikemahulise arendusega, mida ei pruugita samaaegselt ellu viia, on tegemist mõningase

positiivse mõjuga, mis suures pildis olulist rolli ei mängi.

Sotsiaalsed mõjud ehitustegevuse ajal on seotud eelkõige suurenenud müra,

transpordikoormuse ning õnnetuste ohuga. Juurdepääsutee planeeringualale kulgeb läbi

Nõmmküla küla hoonestatud ala. Ehitustegevuseks vajalikud raskeveokid võivad rikkuda

juurdepääsuteid ning seeläbi mõjutada negatiivselt teisi tee kasutajaid. Selle vältimiseks tuleb

valida ehitustegevuseks aeg, mil antud mõjud oleks kõige väiksemad ning vajadusel võtta

kasutusele tolmu tõkestamist tagavad meetmed. Juhul kui tee saab siiski rikutud, tuleb tee

endine seisukord võimalikult kiiresti taastada. Kuna aga ehitustegevuse puhul võib eeldada, et

selle elluviimine toimub järkjärgult, võib ehitusaegsed sotsiaalsed mõjud lugeda nõrgalt

negatiivseteks.

16

Ehitusjärgsel perioodil võib eelda, et elamukruntide rajamine ei oma eeldatavalt olulist mõju

majanduslikele aspektidele. Endise tootmisala heakorrastamisel ning hoonestamisel võib olla

mõningane positiivne mõju piirkonna kinnisvara väärtustele.

Väikesadama korrastamine ning kasutuselevõtt võib tuua kaasa mitmeid positiivseid mõjusid

majanduslikule keskkonnale, kuid positiivse mõju ulatus sõltub eelkõige sellest, mil moel

kavandatakse eristuda ülejäänud sadamatest, mis lähipiirkonnas rekonstrueeritud on (nt vaid

300 m kaugusel olev Võrkaia sadam) ja milliseid lisafunktsioone alale leitakse. Oskusliku

planeerimise tulemusel on võimalik avardada mereturismi võimalusi ja soodustada

traditsioonilise kalapüügi jätkumist. Sadam parendab looduskaunis piirkonnas külastatavust nii

merelt kui maalt. Hästitoimiv sadamate võrgustik annab võimaluse kalanduse- ja veeturismi

ning laevatranspordi paremaks arenguks. Veel üks korrastatud merevärav Muhu põhjarannikul

võimaldab osutada külalisalustele erinevaid teenuseid.

Eeldatavalt avaldab majandusele positiivset mõju sadamasse kavandatud tootmis- või

äritegevus (nt väikelaevade hooldus, majutus, toitlustus) ja sadama teenindamine, mis

võimaldab luua uusi töökohti ning mitmekesistada kohaliku kogukonna majanduslikke

väljundeid. Samuti aitab sadama taastamine kaasa merepäästevõimekuse suurenemisele,

tagades paremad töötingimused.

Ehitusjärgse perioodi sotsiaalsed mõjud kaasnevad eelkõige seni kasutusest väljas olnud alale

uue funktsiooni andmisega. Ala muutub kasutatavaks ja korrastatuks. Elamuarendus on

kooskõlas olemasoleva elukeskkonnaga ja toetab kogukonna terviklikku arengut, pakkudes

uusi eluasemevõimalusi mereäärses piirkonnas. Alale on hea juurdepääs mööda mustkattega

munitsipaalteed. Lähim ühistranspordi peatus asub planeeringualast ca 1,4 km kaugusel.

Haridus-, meditsiini- ja teenindusasutused on Muhu vallas koondunud Liiva küla keskusesse,

planeeringualast ligikaudu 10 km kaugusele, mis on ühtlasi kogu saare tõmbekeskuseks.

Kuna planeeringuala kaudu toimub juurdepääs kallasrajale ning naaberkinnistutele ja

lautrikohale, on oluline säilitada juurdepääs kallasrajale, selle sulgemine ning liikumise

piiramine omaks tugevat negatiivset sotsiaalset mõju.

Ehitusjärgselt võib eeldada mõningast liiklustiheduse suurenemist munitsipaalomandis oleval

Seanina teel, mis võib omada vähest negatiivset mõju (eelkõige müra) teeäärsetele

majapidamistele. Samas võrreldes kehtivas detailplaneeringus kavandatuga välditakse

turismiarenduse poolt tekitatavaid hooajalisi koormusi, mis oleksid kavandatud suuremahulise

hotelli ja rendimajade puhul olnud oluliselt intensiivsemad.

Kultuuripärandile kavandatav tegevus eeldatavalt märgatavat mõju ei avalda.

Ala korrastamine omab positiivset mõju maastiku ilmele. Sadama rekonstrueerimist tuleb

pidada positiivseks, kuna sadamad on koos paatide ja väikelaevadega rannakultuuri oluline osa.

Kavandatav elamuarendus koos väikesadamaga avaldab mõõdukat ja valdavalt positiivset mõju

nii majanduslikele kui ka sotsiaalsetele aspektidele. Võrreldes kehtiva detailplaneeringuga on

mõjud väiksema intensiivsusega, kuid paremini kooskõlas piirkonna arengu ning kogukonna

17

ootustega. Praeguse kasutuseta jäänud ala aktiivne ja mõõdukas kasutuselevõtt toetab nii

maastiku korrastamist, kohaliku elu edendamist kui ka sotsiaalse tasakaalu säilitamist.

Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad

esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja

kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Kõigi nõuete

täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud tegevusi juhtuda ning tegemist on vaid

hädaolukordadega.

Hoonete ehitamine toimub konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada

kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Ohutustehnika jälgimisel ja

tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või

vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline.

Hoonete kasutuselevõtu järgsed avariiohud on sarnased mistahes hoonete kasutamise omadega

(tulekahju, veeavarii vms). Vastavate ohtudega tuleb arvestada hoonete projekteerimisel ja

tegevusplaanide koostamisel.

Ka sadamas randuvate laevadega võib juhtuda õnnetusi, mistõttu võib merre lekkida kütust ja

reoaineid. Parandatud navigatsioonimärgistus ja nõuetekohased kaid vähendavad aga selliste

avariiolukordade juhtumise võimalikkust.

Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus (sh kumulatiivne ja

piiriülene mõju)

Kavandatava tegevusega kaasnev mõju esineb eelkõige ehitusperioodil. Tegevusest

tulenevateks mõjudeks on veevõtu, reovee ja jäätmete tekke ning energiatarbega seotud mõjud.

Ehitustöödega kaasnev mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud tegevuse asukohaga ning

tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport. Kavandatava

tegevusega kaasnev ehitusaegne mõju algab ehitustegevuste alustamisega ja lõppeb peale nende

lõpetamist. Käesoleval hetkel puudub info kavandatava tegevuse eeldatavas mõjupiirkonnas

kavandatava tegevusega samaaegselt läbi viidavate suuremahuliste ehitustööde kohta, mis

võiks põhjustada kumuleeruvat mõju. Kavandatavad tegevused ei oma eeldatavalt olulist

koosmõju teiste tegevustega lähipiirkonnas. Detailplaneeringu alal kavandatud tegevustega ei

kaasne piiriülest mõju.

Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud jagunevad kaheks: tavaolukorras ilmnevad mõjud

ja avariiolukordades ilmneda võivad mõjud. Ohutusnõuete järgimisel on avariiolukordade

esinemise tõenäosus väike.

18

Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava

tegevuse eeldatav mõju

Üleeuroopalise kaitstavate alade võrgustiku Natura 2000 eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura

2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud Euroopa Nõukogu direktiive 92/43/EMÜ ja

79/409/EMÜ järgides.

Kalatööstuse maaüksusest asub 423 m2, Toomu-Mihkli maaüksusest 56 m2 ja Toomu-Mihkli

maaüksusest 51 m2 Natura 2000 võrgustiku alal (Väinamere linnu- ja loodusala), samas ulatuses

on kinnistu siseriikliku kaitse all Väinamere hoiualana. Natura 2000 võrgustiku alale ning

hoiualale jääb ka kogu kavandatud sadama akvatoorium.

Väinamere hoiuala (Saare)

Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140),

rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide

(1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte

ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade

(3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal

liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste

madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning II lisas

märgitud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica),

teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni

kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum)elupaikade

kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas

nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on:

soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas

strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser

erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus),

punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp

(Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus),

väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus

olor), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-

õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas

(Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-

vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),

19

väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas

(Philomachus pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir

(Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna

sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder

(Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja

(Vanellus vanellus).

Väinamere linnuala

Väinamere linnualal (EE0040001) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas:

kaitstakse järgnevate liikide isendite elupaiku: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-

part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser

albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani

(Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio

flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila),

hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),

kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris

alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius),

liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia

ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula

hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus

cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos),

põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk

(Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-

õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas

(Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-

vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra),

väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas

(Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola),

tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao

tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa

nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

20

Väinamere loodusala

Väinamere loodusalal (EE0040002) Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maakonnas kaitstakse järgmisi

I lisas nimetatud elupaigatüüpe: veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased

pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased

rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230),

soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630),

püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud

(5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad

madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood

(7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).

Lisaks on loodusala kaitse-eesmärkideks järgmised Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid ja

nende isendite elupaigad, mille isendite elupaiku kaitstakse: hallhüljes (Halichoerus grypus),

saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica),

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis),

harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline

kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis

loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik

keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-

mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele

Hoiuala või Natura 2000 võrgustikualade kaitse-eesmärkidena nimetatud liikide pesitsusalasid

planeeringualal registreeritud ei ole. Lähtuvalt linnuliikide elupaiganõudlustest ei saa välistada

olukorda, kus mõned liigid siiski võivad detailplaneeringu alal või sellega piirneval alal leiduda.

Samuti ei saa välistada nahkhiirte esinemist ja hülgeliikide elutsemist rannal ning kinnistuga

paikneval merealal.

Nõmmküla kalatööstuse ja Toomu-Mihkli kinnistule jääval hoiuala osal on merealal

inventeeritud kaitstavaid mereelupaigad karid ja liivamadalad. Kuna tegemist on olemasoleva

sadama rekonstrueerimisega, mitte täiesti uue rajamisega, võib eeldada, et planeeringuga

kavandatavatel tegevustel puudub oluline mõju kaitsealustele elupaigatüüpidele.

21

Linnuala kaitse-eesmärkidena nimetatud linnuliigid on valdavas ulatuses kas vee- või

roostikuga seotud või läbirändavad liigid.

Planeeringualal ega planeeringuala vahetus läheduses ühtegi inventeeritud elupaigatüüpi ega

kaitstava liigi elupaika ei ole. Ligikaudu 300 m planeeringualast loodes asuv Leemeti kare on

elupaigaks randtiirule, väiketiirule, kalakajakale, liivatüllile, punajalg-tildrile, kiivitajale,

tuttvardile, sinikael-pardile, rääkspardile ja kühmnokkluigele.

Planeeringuga kavandatud tegevustest on mõjutatud eelkõige Leemeti karel pesitsevad liigid,

kuna sadama kasutamise tõttu inimmõju piirkonnas mõnevõrra kasvab. Samas on laiul

pesitsevad tiirud, kajakad, tüllid ja pardid inimmõjuga suhteliselt hästi kohanevad ja mõju võib

hinnata nõrgal negatiivseks.

Planeeringuga kavandatavast tegevusest (va ehitustegevuse ajal, kui mürafoon on eeldatavasti

mõnevõrra suurem kui edaspidise elamute kasutamise ajal) ei ole oodata oluliste segajate

lisandumist, mis looduslikult esinevaid liike võiks häirida, kuid soovituslikult tuleks

mürarikkad tegevused kavandata perioodi, mis jääb lindude pesitsusajast väljapoole,

soovitavalt vahemikus 15. juulist 1. märtsini.

Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt mõju detailplaneeringu alal

asuvatele ja sellega piirnevatele võrgustikualadele, kuna ei ole ette näha olulist täiendavat

inimmõju (tallamine, müra, vms), mis võiks Natura 2000 võrgustikuala oluliselt mõjutada.

Võttes arvesse planeeringu eesmärke ja kavandatavat mahtu, ei mõjuta kavandatav tegevus

eeldatavalt oluliselt ei hoiuala ega Natura 2000 võrgustikualade kaitse-eesmärke.

Asjaomaste asutuste seisukohad

Keskkonnaamet asus oma 26.03.2025 kirjas nr 6-2/25/4583-2 seisukohale, et menetletava

Kalatööstuse ja Toomu-Mihkli katastriüksuste detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus PlanS § 126

lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel. Küll aga tõi Keskkonnaamet oma kirjas välja mitmeid

aspekte, mille osas eelhinnangut täiendada ning mida planeeringu koostamisel arvestada.

Planeeringu eelhinnangut täiendati lähtuvalt tehtud ettepanekutest ning planeeringu koostajat

ning planeeringust huvitatud isikut teavitati asjaoludest, millega tuleb planeerimisel arvestada.

Muinsuskaitseamet asus oma 20.03.2025 kirjas nr 5-14/728-1 seisukohale, et Nõmmküla

Kalatööstuse ja Toomu-Mihkli katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõjude eelhinnang

kajastab kultuurimälestisi ja kultuuripärandit laiemalt ning Muinsuskaitseamet ei pea vajalikuks

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist.

Transpordiamet esitas oma 19.03.2025 kirjas nr 7.2-4/25/3694-2 seisukohad Muhu

vallavolikogu otsuse eelnõule „Nõmmküla Kalatööstuse ja Toomu-Mihkli katastriüksuste

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine“

22

ja selle lisade kohta, juhtides tähelepanu ebatäpsustele terminites ja vormistuses. Seisukohad

võeti arvesse ning eelhinnangut parandati vastavalt.

Ülejäänud kaasatud ametkonnad ei esitanud tähtajaks oma ettepanekuid.

Planeeringuala laiendamine

Peale eelhinnangu koostamist arutas Muhu Vallavolikogu detailplaneeringu algatamise

küsimust ning asus seisukohale, et ala terviklahenduse tagamiseks tuleb planeeringualasse

kaasata ka Kullaranna katastriüksus.

Kehtiva detailplaneeringu kohaselt moodustatud Kullaranna katastriüksus on väike (3494 m2),

millest valdav osa on ehituskeeluvööndis. Planeeringukohaselt on krundi sihtotstarve

majutushoone maa ning lubatud on rekonstrueerida krundil paiknev kivihoone (tänaseks on

hoone täielikult lammutatud). Kullaranna kinnistu on seotud ülejäänud planeeringualaga nii

juurdepääsu, parkimise kui tehnovõrkude kaudu. Kullaranna katastriüksuse osas ei ole võimalik

planeeringut iseseivalt ellu viia. Volikogu oli seisukohal, et üldplaneeringuga määratud

juhtotstarbe muutmisel tuleb kogu varasem detailplaneeringuala lahendada tervikuna ning liita

planeeringualasse ka Kullaranna katastriüksus.

Kuna planeeringuala suurenes väga väikeses mahus, planeeringuga kavandatavad tegevused ei

muutunud, ning planeeringuala laiendamisega ei lisandunud uusi aspekte, mida eelhinnang

varasemalt käsitlenud ei oleks, otsustas Vallavalitsus, et uue eelhinnangu koostamine ei ole

vajalik ja varasemalt koostatud eelhinnangu järeldusi võib laiendada ka laiendatud

planeeringualale.

Kokkuvõte

Planeeritav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid kavandatavate hoonete ja rajatiste rajamisega

ette näha pole. Kavandatav tegevus võib mõjutada negatiivselt järgmisi mõjuvaldkondi:

välisõhk (müra, tolm, heitmed välisõhku), sotsiaalne keskkond (suurenev liikluskoormus,

müra), pinnas ning põhja- ja pinnavesi, rannikumeri (õnnetuseoht). Kavandatava tegevusega ei

ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning ei ületata looduse

taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavaid vajalikke meetmeid on võimalik leevendada

negatiivseid mõjusid ning minimeerida õnnetuste ilmnemise võimalust. Kavandatav tegevus

mõjutab positiivselt majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda.

Kavandatava ehitustegevuse mõju Natura alale on väheoluline.

Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha

keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist

ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ja planeeringuga kavandatu mõju keskkonnale, siis pole keskkonnamõjude

hindamise algatamine põhjendatud.

1

Lisa 2

Muhu Vallavolikogu 21.05.2025. a otsuse nr 216 juurde

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

DETAILPLANEERINGU

NIMETUS

Nõmmküla Seanina detailplaneering

DETAILPLANEERINGU

KOOSTAMISEST

HUVITATUD ISIK JA

PLANEERITAV ALA

TAOTLEJA

Taotleja nimi Metron Invest OÜ

Registrikood 10806388

Aadress Hannula, Saverna küla, 63418 Kanepi

vald, Põlva maakond

e-post [email protected]

Telefon +3725020451

PLANEERITAVA ALA LIGIKAUDNE SUURUS:

Detailplaneeringuala pindala Ca 8,4 ha m²

DETAILPLANEERINGU EESMÄRK:

Planeeringu eesmärgiks on elamute ja väikesadama rajamine.

DETAILPLANEERINGU ALA

2

DETAILPLANEERINGU

LÄHTEMATERJALID

PLANEERITAVA ALA ASEND / OLEMASOLEV MAAKASUTUS:

Maaüksuste lähiaadressid Kalatööstuse, Toomu-Mihkli, Toomu-

Mihkli, Kullaranna

Katastriüksuste tunnused 47801:001:1200, 47801:001:1199,

47801:003:0460, 47801:001:01201

Kinnistu numbrid 2560934, 2982234

Olemasolev sihtotstarve tootmismaa, maatulundusmaa, ärimaa

OLEMASOLEV ÜLDPLANEERING: Muhu valla üldplaneering,

kehtestatud Muhu Vallavolikogu 15.06.2022. a otsusega nr 48

OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: Muhu Vallavolikogu

19.06.2012. a otsusega nr 138 kehtestatud Nõmmküla küla Kalatööstuse

ja Toomu-Mihkli maaüksuste detailplaneering

MENETLUSTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGUT MUUTEV Jah

EHITUSKEELUVÖÖNDI

VÄHENDAMINE

Ei

MAAKORRALDUSLIKUD

JA EHITUSLIKUD

NÕUDED

PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTUS, KRUNTIDE

TÄISEHITUS

Planeeringualast moodustada kuni kaheksa krunti (1 sadamamaa krunt +

elamumaa krundid). Lisaks on lubatud moodustada eraldi krundid teede ja

tehnorajatiste tarbeks.

Planeeringuga tuleb leida optimaalne krundijaotus, mis võimaldaks

keskkonda sobituva hoonestuse rajamist. Elamukruntide suurus peab olema

vähemalt 1 ha.

Planeeringus tuleb määrata suurim lubatud ehitisealune pind (hoone- või

rajatisealune pind) arvestades piirkonnas väljakujunenud hoonestust. KRUNTIDE SIHTOTSTARVE

Elamumaa, tootmismaa, ärimaa, transpordimaa.

Ettevõtluse soodustamiseks ja elukoha lähedale töökohtade loomiseks

võib elamumaale anda ühiskondlike ehitiste, äri- ja tootmismaa

kõrvalsihtotstarbe nt puhkemajandusliku ja/või kaubandusliku iseloomuga

väikeettevõtte rajamiseks. Elamuga ühte kompleksi võib kuuluda

ühiskondlik ehitis, äri- ja tootmise otstarbega ehitis, nt (era)lasteaed,

puhkemajandusliku ja/või kaubandusliku iseloomuga väikeettevõte

(taluturism jms). Tegevusega ei tohi kaasneda olulist negatiivset mõju

keskkonnale.

HOONESTUSE KAVANDAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

• Ehitustegevusel tuleb arvestada väljakujunenud ajaloolist

asustusmustrit – hoonete, teede, põllu- ja karjamaade omavahelist

paigutust ning külatüüpi (sumb-, ahel-, rida-, hajaküla). Järgida

tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede

suhtes. Arvestada tuleb vaateid merele ja merelt.

3

• Uued hooned peavad sobituma visuaalselt ja ruumiliselt

ümbruskonna miljöösse nii materjalikasutuse kui ka mahtude osas.

Hooned hoonegrupis peavad moodustama ehitusliku ja visuaalse

terviku. Uusehitised ei tohi domineerida traditsioonilise

ehituspärandi üle.

• Seletuskirja koosseisus analüüsida kavandatud tegevuse vastavust

eelnevates punktides väljatoodule.

• Hoonestuse (sh õuemaa) planeerimisel tuleb arvestada looduslike

tingimustega (nagu liigniisked alad, ilmakaared, valitsevad tuuled

ja selle eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jmt).

• Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada

naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud

liigvete juhtimine naaberkinnistule, valguse varjamine õuealal jne).

• Planeeringus tuleb välja tuua kõik kavandatavad sadama rajatised

(kai, slipp, rannakindlustus vm).

• Planeeringulahendus ei tohi põhjustada häiringuid

navigatsioonimärgi töös ega vähendada selle nähtavust.

• Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda katastriüksusele,

millele juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt on ehitusloa

väljastamise hetkel tagatud aastaringselt kasutatav juurdepääs.

Nimetatud asjaoluga tuleb arvestada planeeringu elluviimiskava

koostades.

• Arvestada tuleb igas vanuses ja füüsiliste võimetega inimeste

liikumisvajadusega (ligipääsetavus, takistuste vaba

liikumisteekond, mugavad ja ohutud lahendused jne).

• Sadamas peab olema tagatud päästetehnikaga juurdepääs,

veeskamise ja ümberpööramise võimalus.

• Sadama maa-alale on lubatud rajada äri- ja tootmisüksusi,

puhkeettevõtteid, sadamaehitisi, veeliiklusrajatisi ning sadama

toimimiseks vajalikke ehitisi. Äri- ja tootmisüksuste kavandamisel

tuleb arvestada olemasolevate ja kavandatavate elamualade

paiknemisega.

HOONETE KORRUSELISUS ja KÕRGUS

Elamud - kuni 2 korrust. Kõrgus kuni 9 m, abihooned elamutest

madalamad.

ARHITEKTUURSED NÕUDED

Elamud ja abihooned (v.a garaažid, kuurid, kasvuhooned) tuleb rajada

eelistatult viilkatusega (sh kelp- ja poolkelpkatusega). Elamute

katusekalle peab olema üldjuhul vahemikus 30….45 kraadi. Katusekalde

valimisel lähtuda konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna

miljöö ja/või arhitektuurilahendustega.

4

Eelistatud on traditsiooniliste materjalide kasutamine, mis väärtustab

kohaliku ehituspärandi traditsioone, tagab esteetilise ühtluse ning

võimaldab uusarhitektuuri sobitada olemasolevaga.

Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid peavad

pigem kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone

kaasaegses võtmes.

Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide

ning silmatorkavalt eristuvate värvilahenduste kasutamist.

SERVITUUDID

Selgitada välja servituutide seadmise vajadus

TEED

Juurdepääs planeeringualale kavandada Seanina teelt. Täiendavalt

rajatavad teed tuleb siduda avalikus kasutuses olevate teedega arvestades

vajadusel kontaktvööndi juurdepääsuvajadusi. Võimalusel kasutada uute

juurdepääsuteede rajamiseks olemasolevaid teid ja radu.

Tagada juurdepääs kallasrajale, Sõo lautrile kui ka mereäärsetele

maaüksustele (Uueaia, Sadama, Seo ja Sõo) mööda olemasolevat

ajaloolist teed.

Avalikult kasutatava tee teenindamiseks on soovitatav moodustada eraldi

katastriüksus.

Tagatud peab olema eriotstarbeliste sõidukite juurdepääs

hoonestusaladele.

PARKIMISTINGIMUSED

Parkimine lahendada krundisiseselt tegelikust vajadusest lähtuvalt.

HEAKORD, HALJASTUS, PIIRDED

• Detailplaneeringuga seada tingimuse heakorra tagamiseks.

• Maksimaalselt säilitada kõrghaljastust. Hoonestusaladele on

soovituslik kavandada täiendavat kõrghaljastust, mis pakuks tuulte

eest varju.

• Raadata ei tohi rohkem kui 2000 m2 ehitusõigusega

katastriüksusest.

• Piirded teede ääres rajada kivi-, latt- või lippaedadena või

haljaspiiretena.

• Uute kiviaedade rajamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja

materjali.

• Suurim lubatud kõrgus kiviaial kuni 1,2 m. Erandid on lubatud

põhjendatud juhul, nt ajalooliselt on kiviaia kõrgus konkreetses

asukohas olnud kõrgem kui 1,2 m.

5

• Latt- ja lippaia suurim lubatud kõrgus kuni 1,6 m. Läbipaistmatuid

latt- ja lippaedu ei tohi rajada. Erandid on lubatud põhjendatud

juhul, nt müratõkkeks või ohutuse tagamiseks.

MUUD TINGIMUSED

Planeeringualal tuleb näidata avalik juurdepääs kallasrajale. Kallasrada ei

tohi sulgeda ega tõkestada.

Detailplaneering peab sisaldama planeeringu elluviimisega kaasnevate

asjakohaste mõjude (sh majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude) analüüsi ning vajadusel tuleb

seada negatiivsete mõjude leevendamiseks vastavad vajalikud

keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringus käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.

Tegevuste kavandamisel rannaaladel, sh sadamate arendus- ja

süvendustöödel tuleb arvestada seni veel leidmata kultuuripärandiga ja

selle säilimise tagamisega oma algsel asukohal. Kaevetöödega seoses

tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1,

§ 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

INSENERVÕRKUDE

RAJAMISE TINGIMUSED

VEEVARUSTUS

Tagada eelistatult uue, rajatava ühise puurkaevu baasil. Põhjendatud

juhtudel lubatud individuaalsete puurkaevude rajamine või mitme

ühispuurkaevu rajamine. Olemasolev puurkaev tuleb nõuetekohaselt

tamponeerida.

Kui planeeringualal puudub standardile vastav tuletõrje veevõtukoht, on

detailplaneeringu alusel hoonegrupi moodustamisel arendaja kohustus

nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoha rajamine. Tuletõrje veevõtukoht

antakse avalikku kasutusse.

KANALISATSIOON

Lahendada lokaalselt. Planeeringuala paikneb valdavas ulatuses kaitsmata

põhjaveega alal.

Eelistatud ühise bioloogilise omapuhasti rajamine. Põhjendatud juhtudel

lubatud ka individuaalsed biopuhastid või kinnised kogumismahutid.

SADEVETE KANALISATSIOON

Lahendada lokaalselt

SOOJUSVARUSTUS

Lahendada lokaalselt ELEKTER

Lahendada vastavalt võrguettevõtte tehnilistele tingimustele

6

SIDE

Lahendada vastavalt vajadusele

MÄRKUSED:

Detailplaneeringuga lahendatavate insenerkommunikatsioonide

projekteerimistööde maht ei piirdu käesoleva detailplaneeringu

planeeringuala piiridega ning võib vastavalt täiendavale

kommunikatsioonide projekteerimise vajadusele suureneda ja haarata

juurde kommunikatsioonid ka väljaspool planeeringuala piire.

PLANEERINGU

KOOSTAMISEKS

VAJALIKUD UURINGUD

Planeeringualal on varasemate uuringute tulemusel tuvastatud

pinnasereostuse oht. Vajalik on läbi viia täiendavad pinnaseanalüüsid

endise kütusehoidla läheduses, selgitamaks välja võimalik pinnasereostus

ja reostuse ulatus. Proovid tuleb võtta intervallproovidena sügavuti kindla

vahemaa tagant. Proovides analüüsida naftasaaduste (süsivesiku C10-C40

summa) ning fenoolide s.h kahealuseliste fenoolide sisaldust. Proovid

tuleb võtta pädeva keskkonnaeksperdi poolt ning need tuleb analüüsida

akrediteeritud laboris. Juhul kui tuvastatakse piirväärtusi ületav reostus,

tuleb planeeringuga ette näha reostuse likvideerimine.

Juhul kui kavandatakse omapuhasti heitvee immutamist pinnasesse tuleb

hüdrogeoloogilise uuringu tegemise õigust omava isiku poolt koostada

eksperthinnang, mis sisaldab:

1) vastavat litsentsi omava spetsialisti poolt koostatud kinnistu

geodeetilist alusplaani maapinna kõrgusandmetega;

2) hinnangut kinnistu geoloogilise sobivuse kohta omapuhasti

rajamiseks;

3) hinnangut põhjavee kaitstuse ja kõrguse kohta;

4) hinnangut omapuhasti parimale võimalikule asukohale (sh asukoht

puur- ja salvkaevude (suhtes).

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et

planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid

(ekspertiise, analüüse vms), siis tuleb need teha ja lisada planeeringu

materjalide hulka.

ERITINGIMUSED JA

TÄIENDAVAD

KOOSKÕLASTUSED

Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

PLANEERING TULEB KOOSKÕLASTADA:

Kaitseministeerium

X Keskkonnaamet

Keskkonnaministeerium

X Transpordiamet

7

X Muinsuskaitseamet

X Politsei- ja Piirivalveamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

X Päästeamet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Terviseamet

X Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib

planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle

koostamisse kaasatud, sh planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud,

naaberkinnisasjade omanikud ja tehnovõrkude valdajad.

Planeeringu koostamisse kaasatakse Maa- ja Ruumiamet vastavalt PlanS

§76 lg 2.

Detailplaneeringu koostamise käigus fikseerida koostöö ja

puudutatud isikute kaasamine

DETAILPLANEERINGU

VORMISTAMINE,

KOOSSEIS JA

SISUSTAMINE

Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda Riigihalduse ministri

17.10.2019. a määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

DETAILPLANEERINGU GRAAFILINE OSA VORMISTADA

MÕÕTKAVAS M 1:500 (Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel,

et joonised oleks loetavad.)

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

X SITUATSIOONI SKEEM, M 1:10 000

X GEODEETILINE ALUSPLAAN

X KRUNTIMISE SKEEM

X PLANEERINGU PÕHIJOONIS, hoonestuse skeem,

tehnovõrkude planeering ja kitsendused

X LIIKLUSSKEEM koos parkimisvõimaluste lahendamisega

planeeringualal (võib olla väljendatud põhijoonisel)

X HEAKORRASTUS- JA HALJASTUSSKEEM (võib olla

väljendatud põhijoonisel)

8

X KESKKONNAKAITSEABINÕUDE SKEEM (võib olla

väljendatud ka seletuskirjas)

X VERTIKAALPLANEERINGU SKEEM

X TEEDE PÕIKLÕIGETE SKEEMID

X PLANEERINGULAHENDUSE RUUMILINE

ILLUSTRATSIOON

X ÜLDPLANEERINGU TEKSTI JA JOONISTE

MUUDATUSTE ETTEPANEK

X SELETUSKIRI

Detailplaneeringu koosseis peab vastama planeerimisseaduses esitatud

nõuetele. Detailplaneeringus tuleb planeerimispõhimõtted esitada

graafilisel kujul selgelt loetavate tingmärkidega koos selgitava tekstilise

osaga.

PLANEERINGU JUURDE

KUULUVAD LISAD

Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning

planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta,

planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende

järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat

teavet. Kui planeerimismenetluses viiakse läbi keskkonnamõju

strateegiline hindamine, siis on keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne planeeringu juurde kuuluv lisa. Kui planeerimismenetluses

sõlmitakse planeerimisseaduse § 130 või 131 alusel haldusleping või § 4

lõike 21 kohane leping, loetakse nimetatud lepingud planeeringu juurde

kuuluvateks lisadeks.

DETAILPLANEERINGU

ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA MUHU VALLAVALITSUSELE

X GEODEETILINE ALUSPLAAN, digitaalselt dgn/dwg

formaadis

X Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt

Muhu Vallavalitsusele lahenduse läbivaatamiseks ja lähteseisukohtadele

vastavuse kontrollimiseks.

X Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitatakse digitaalselt

ja 1 eksemplaris paberkandjal Muhu Vallavalitsusele avaliku väljapaneku

korraldamiseks.

X Detailplaneeringu eelnõu koos kõikide vajalike lisadega

esitatakse planeeringu kooskõlastamise korraldamiseks Vallavalitsusele

digitaalselt allkirjastatult.

X MUHU VALLAVOLIKOGULE VASTUVÕTMISEKS,

AVALIKUSTAMISEKS JA AVALIKUKS ARUTELUKS. Esitada

9

paberkandjal ühes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg formaadis.

NB! Materjalid peavad sisaldama ka planeeringulahenduse ruumilist

illustratsiooni.

X MUHU VALLAVOLIKOGULE KEHTESTAMISEKS

Paberkandjal ühes eksemplaris ja digitaalselt pdf, dgn/dwg vastavalt

planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele nõuetele

MÄRKUSED: Kõik digitaalselt esitatavad materjalid võib esitada

eelnevalt ka e-posti teel meilile ([email protected])

PLANEERINGU (DP)

KOOSTAMISE EELDATAV

AJAKAVA JA TÄHTAJAD

etapp aeg

DP eelhinnangu koostamine,

lähteseisukohtade ja KSH

algatamise vajalikkuse osas

seisukohtade küsimine

veebruar – aprill 2025

DP algatamine, KSH algatamata

jätmine

aprill 2025

DP lähteseisukohtade ning isikute

ja asutuste esitatud ettepanekute

avalikustamine Muhu valla

veebilehel.

mai 2025

DP eelnõu koostamine juuni–detsember 2025

DP eelnõu avalik väljapanek

(vähemalt 30 päeva)

jaanuar 2026

DP eelnõu avaliku väljapaneku

tulemuste arutelu (45 päeva jooksul

pärast avaliku väljapaneku lõppu)

veebruar 2026

DP kooskõlastamine ja arvamuste

küsimine

märts-aprill 2026

DP vastuvõtmine mai 2026

DP avalik väljapanek (vähemalt 30

päeva)

juuni 2026

DP avalik arutelu juuli 2026

DP esitamine Maa- ja

Ruumiametile heakskiitmiseks

august 2026

DP heakskiitmine oktoober 2026

DP kehtestamine november 2026

Detailplaneeringu koostamise ajakava on eelduslik. Lähtuda tuleb

planeerimisseaduses sätestatud tähtaegadest ning menetlusetappidest.

Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lõikele 2 tuleb detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta

möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

10

Lepingud

Planeeringu koostamiseks ja finantseerimiseks on sõlmitud haldusleping

nr 47-DP160425, milles fikseeritakse poolte kohustused detailplaneeringu

koostamisel ja koostamise rahastamisel.

KOOSTAJA Pille Tamm

maa- ja planeeringuspetsialist

MUHU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Hellamaa 21. mai 2025 nr 216

Nõmmküla Seanina detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Muhu Vallavalitsusele (vallavalitsus) on esitatud avaldus Muhu vallas Nõmmkülas asuvate

Kalatööstuse (katastritunnus 47801:001:1200, pindala 55219 m², sihtotstarve tootmismaa),

Toomu-Mihkli (katastritunnus 47801:001:1199, pindala 8600 m², sihtotstarve

maatulundusmaa) ja Toomu-Mihkli (katastritunnus 47801:003:0460, pindala 11680 m²,

sihtotstarve maatulundusmaa) katastriüksuste detailplaneeringu algatamiseks. Muhu

Vallavolikogu (vallavolikogu) ettepanekul on liidetud planeeringualaga ka Kullaranna

katastriüksus (katastritunnus 47801:001:1201, pindala 3494 m², sihtotstarve ärimaa).

Planeeringuala hõlmab nimetatud katastriüksusi ning rannikumerd kavandatava sadamaala

akvatooriumi ulatuses. Planeeringuala kogupindala on ligikaudu 8,4 ha.

Detailplaneeringu eesmärgiks on elamute ja väikesadama rajamine. Planeeringuala soovitakse

jagada seitsmeks elamukrundiks ja üheks sadama krundiks. Igale elamukrundile soovitakse

rajada elamu ja kuni neli kõrvalhoonet kavandatava ehitisealuse pinnaga ca 400 m2.

Elamumaa kruntide kõrval sihtotstarbeks soovitakse määrata ärimaa sihtotstarve. Sadama

maale soovitakse rajada kuni kaks hoonet ehitisealuse pinnaga ca 600 m2 ning rekonstrueerida

endine sadam väikesadamana. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta Muhu valla

üldplaneeringut (üldplaneering) maa-alale reserveeritud maakasutuse juhtotstarbe osas.

Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala valdavalt äri- ja tootmismaa juhtotstarbega

alal ning osaliselt sadama maa juhtotstarbega alal. Planeeringuga tehakse ettepanek loobuda

äri- ja tootmismaa juhtotstarbe määramisest alale.

Planeeringuga määratakse katastriüksuse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused hoonestuse

rajamiseks, katastriüksuse sihtotstarbed, liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside

ja tehnorajatiste asukohad, haljastuse põhimõtted ja ulatus, juurdepääs kallasrajale, seadustest

ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatus jms ning seatakse

keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb üldplaneeringust, mille kohaselt on

detailplaneeringu koostamine nõutav nelja või enama elamu ehitamiseks, sh selleks vajalike

maaüksuste jagamiseks. Samuti on detailplaneeringu koostamine nõutav, kuna soovitakse

muuta kehtivat detailplaneeringut ning üldplaneeringut.

Planeeringuala osas kehtib vallavolikogu 19.06.2012. a otsusega nr 138 kehtestatud

Nõmmküla küla Kalatööstuse ja Toomu-Mihkli maaüksuste detailplaneering. Planeeringuga

kavandati moodustada planeeringualal kolm uut krunti, millele nähti ette ca 250-kohalise

hotelliga tervisekeskuse ja 25 paariselamu rajamist endise kalatööstuse alale ning olemasoleva

amortiseerunud kai rekonstrueerimist külalissadamaks. Planeeringu elluviimisega on

alustatud. Tänaseks on likvideeritud valdav osa endise kalatööstuse hoonetest ning osaliselt

viidud läbi ümberkruntimine, eraldades planeeringualast Kullaranna katastriüksus.

Menetluses olev detailplaneering hõlmab kogu varasemat planeeringuala. Esialgses taotluses

jäeti planeeringualast välja Kullaranna katastriüksus, kuid vallavolikogu asus seisukohale, et

alale terviklahenduse leidmiseks on otstarbekas haarata planeeringualasse kogu varasem

planeeringuala. Planeeringu kehtestamisel muutub varasemalt sama ala kohta kehtestatud

planeeringulahendus kehtetuks.

Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala valdavalt äri- ja tootmismaa juhtotstarbega

alal ning osaliselt sadama maa juhtotstarbega alal. Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud

ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale või alale perspektiivse

maakasutuse põhisuunad ning sätestab ala kasutus- ja ehitustingimused. Kuna kavandatav

elamukruntide rajamine ei vasta üldplaneeringukohasele juhtotstarbele on planeeringu

elluviimise eelduseks üldplaneeringu muutmine.

Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringu kaudu on erandlik otsus ja võimalik vaid juhul,

kui muudatus on põhjendatud ja toetab valla üldisi arengusuundi.

Üldplaneeringus määrati alale äri- ja tootmismaa juhtotstarve lähtuvalt varasemalt kehtestatud

detailplaneeringust, millega nähti ette ala äriotstarbeline kasutus. Detailplaneering on üle

kümne aasta vana ning maaomanik ei soovi detailplaneeringut enam endisel kujul ellu viia.

Kehtiva detailplaneeringuga kavandatud tegevused on suuremahulised ning tänase päeva

vaates piirkonda sobimatud. Tegemist on küll endise tootmisalaga, mida on üldplaneeringu

põhimõtete kohaselt peetud sobivaks alaks uute tootmis- ja äriüksuste rajamiseks, kuid

tänaseks on situatsioon muutunud – tootmisehitised on likvideeritud ning planeeringuala

lähipiirkonda ning juurdepääsutee lähistele on rajatud ja rajamisel mitmed elamud ning

suvilad, mistõttu on piirkond kujunemas pigem elamupiirkonnaks, mistõttu ei pruugi

suuremahuline äri- või tootmistegevus enam piirkonda sobida.

Konkreetse juhtotstarbe määramisest loobumine annab võimaluse ala paindlikumalt arendada.

Üldplaneeringu kohaselt on alal, kus ehitustegevus on lubatud, kuid pole määratud

juhtotstarvet, soovituslik suund eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahe-

põllumajandus, kohalikel traditsioonidel põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus. Soov rajada

piirkonda elamukrundid, sobitub paremini ala tänase seisundi, asukoha kvaliteedi ja piirkonna

üldise arengusuunaga. Elamumaa kasutus on realistlikult elluviidav ja tagab maa mõistliku

kasutuse. Võrreldes ala varasema kasutuse aga ka hetkel kehtiva detailplaneeringuga, ei too

kavandatav elamuala kaasa olulist täiendavat koormust keskkonnale, pigem aitab planeeritud

hoonestus maastikku korrastada ja maakasutust kestlikumalt suunata. Tegemist on atraktiivse

mereäärse alaga, millel on olemas juurdepääsuteed ja infrastruktuuri rajamise võimalus. Ala

sobib elamuarenduse jaoks, pakkudes võimalust luua kvaliteetset elukeskkonda mere vahetus

läheduses.

Lähtudes eelnevast on vallavolikogu seisukohal, et üldplaneeringu muutmine on põhjendatud,

võimaldamaks ala arendamist vastavalt muutunud oludele ja elluviidavusele.

Osaliselt asub detailplaneeringuala sadama maa juhtotstarbega alal. Sadamamaa juhtotstarvet

muuta ei soovita. Seanina sadam on üldplaneeringus märgitud kui kohaliku tähtsusega

väikesadam. Planeeringuga kavandatav amortiseerunud sadama rekonstrueerimine

väikesadamaks vastab üldplaneeringuga kavandatule. Arvestada tuleb üldplaneeringus

sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega.

Planeeringualal on üldplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndit 30 meetrini

põhikaardi järgsest veepiirist, Seanina sadama maa-ala ulatuses 20 meetrini põhikaardi

järgsest veepiirist. Valdav osa planeeringualast jääb ranna piiranguvööndisse. Osaliselt jääb

planeeringuala ranna veekaitsevööndisse. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada

seadusjärgsete kitsendustega. Planeeringulahendusega tuleb ette näha juurdepääs kallasrajale.

Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Põhja-Muhu väärtuslikel maastikel. Planeeringu

koostamisel tuleb lähtuda üldplaneeringus väärtuslike maastike kaitseks sätestatud

tingimustest.

Üldplaneeringu kohaselt peavad uued hooned sobituma visuaalselt ja ruumiliselt

ümbruskonna miljöösse. Järgida tuleb hoonete traditsioonilist paigutust teiste hoonete ja teede

suhtes ning hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda väljakujunenud külatüübist. Lähtuvalt

eelnevast tuleb detailplaneeringuga leida lahendus, mis vastab üldplaneeringuga sätestatud

ruumilise arengu põhimõtetele ning tagab hoonete ja rajatiste sobitumise konkreetse piirkonna

arhitektuurse ilme ja miljööga ning olemasoleva hoonestusega.

Juurdepääs planeeringualale soovitakse tagada mööda avalikus kasutuses olevat Seanina teed.

Planeeringuala ümbritseb navigatsioonimärki „Seanina tulepaak“ teenindavat katastriüksust

(Seanina tulepaak 825, katastritunnus 47801:003:0197, transpordimaa). Navigatsioonimärgi

kaitsevöönd on 50 meetrit. Planeeringulahendus ei tohi põhjustada häiringuid

navigatsioonimärgi töös ega vähendada selle nähtavust.

Planeeringuala ei paikne ühelgi kaitsealal, liigi püsielupaigas või kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis. Väikeses ulatuses paikneb planeeringuala Väinamere hoiualal

ning Väinamere loodus- ja linnualal.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 4

kohaselt tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), kui strateegiline

planeerimisdokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Võimalike mõjude väljaselgitamiseks

tuleb koostada keskkonnamõjude eelhinnang.

Kuna tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga on kohalikul omavalitsusel

kohustus kaaluda KSH algatamise vajadust. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse

eeldatava keskkonnamõju olulisuse väljaselgitamiseks on vallavalitsus koostanud

keskkonnamõjude eelhinnangu (Lisa 1).

Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 esitas vallavalitsus käesoleva otsuse eelnõu asjaomastele

asutustele seisukoha võtmiseks. Transpordiamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet ega

Maa- ja Ruumiamet ei pidanud vajalikuks keskkonnamõjude strateegilise hindamise

algatamist. Eelhinnangut täpsustati ja parandati lähtuvalt esitatud ettepanekutest.

Keskkonnamõjude eelhinnang koostati enne kui planeeringuala laiendati Kullaranna

katastriüksusele. Planeeringuala suurenes väga väikeses mahus, planeeringuga kavandatavad

tegevused ei muutunud, ning planeeringuala laiendamisega ei lisandunud uusi aspekte, mida

eelhinnang varasemalt käsitlenud ei oleks. Lähtudes eelnevast, otsustas vallavalitsus, et uue

eelhinnangu koostamine ei ole vajalik ja varasemalt koostatud eelhinnangu järeldusi võib

laiendada ka laiendatud planeeringualale.

Lähtudes keskkonnamõjude eelhinnangu tulemustest leiab vallavolikogu, et kavandatava

tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mida peaks hindama läbi keskkonnamõjude

strateegilise hindamise.

Planeeringu algatamisel kinnitatakse detailplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 2). Vallavalitsus

küsis lähteseisukohtade osas ettepanekuid koostöö tegijatelt ja kaasatavatelt.

Lähteseisukohti on täiendatud vastavalt Transpordiameti 19.03.2025 kirjas nr

7.2-4/25/3694-2, Muinsuskatiseameti 20.03.2025. a kirjas nr 5-14/728-1, Keskkonnaameti

26.03.2025 kirjas nr 6-2/25/4583-2 ning piirinaabri poolt 03.04.2025 esitatud arvamustele ja

ettepanekutele. Rohkem arvamusi lähteseisukohtade kohta tähtajaks ei laekunud.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 124

lg 6, § 125 lg 2, § 128 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§ 33 ning arvestades asjast huvitatud isiku esitatud avaldust, asjaomaste asutuste seisukohti

ning keskkonnamõjude eelhinnangu tulemusi, Muhu Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada üldplaneeringut muutev Seanina detailplaneering. Planeeringuala suurus on 8,3 ha

ning see hõlmab Kalatööstuse (47801:001:1200), Toomu-Mihkli (47801:001:1199), Toomu-

Mihkli (47801:003:0460) ja Kullaranna (47801:001:1201) katastriüksusi ning rannikumerd

kavandatava sadamaala akvatooriumi ulatuses.

2. Planeeringu eesmärgiks on elamute ja väikesadama rajamine.

3. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist Nõmmküla Seanina

detailplaneeringule, mille

a) koostamise algataja on Muhu Vallavolikogu (aadress Keskuse, Liiva küla, Muhu vald,

Saare maakond 94701, telefon: 4530672, [email protected]);

b) koostamise korraldaja on Muhu Vallavalitsus (aadress Keskuse, Liiva küla, Muhu vald

Saare maakond 94701, tel: 4530672, [email protected]);

c) koostaja on Klotoid OÜ (Tehnika tn 20 Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond 93815,

telefon 508 4489, [email protected])

d) kehtestaja on Muhu Vallavolikogu.

4. Kinnitada Nõmmküla Seanina detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt käesoleva otsuse

lisale 2.

5. Käesoleva otsusega saab tutvuda Muhu valla dokumendiregistri kaudu ning

lahtiolekuaegadel Muhu Vallavalitsuses (aadress Keskuse, Liiva küla, Muhu vald, Saare

maakond).

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ain Saaremäel

volikogu esimees