Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi avaliku taotlusvooru "Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kohanemisprogrammi koolituste uuendamine ja pakkumine 2020-2022" läbiviimine

Lisa

VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFONDIST

PERIOODIKS 2014–2020 TOETUSE ANDMINE Juhend toetuse taotlejale

Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kohanemisprogrammi

koolituste uuendamine ja pakkumine 2020-2022

Tallinn 2020

2

SISUKORD

KASUTATUD LÜHENDID .................................................................................................... 3

SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 4

TERMINID ............................................................................................................................... 5

1. TOETUSE ANDMISE ALUSED .............................................................................. 7

1.1. Nõuded toetuse taotlejale ........................................................................................... 7

1.2. Projekti sobivus .......................................................................................................... 8

1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele .................................................................. 8

1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine .......................................................................... 9

1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid ................................................................................. 9

1.6. Taotluse esitamine ................................................................................................... 10

2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG

NING SIHTRÜHMAD ............................................................................................ 10

2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja tegevuste elluviimise aeg ................................ 10

2.2. Sihtrühmad ............................................................................................................... 15

3. TAOTLUSTE HINDAMINE ................................................................................... 15

3.1. Taotluste vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll ......................................... 15

3.2. Taotluste sisuline hindamine .................................................................................... 16

3.3. Teave tehtud otsuse kohta ........................................................................................ 18

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE ................................. 18

4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused ........................................ 18

4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine ..................................................................... 19

4.3. Toetuslepingu muutmine .......................................................................................... 19

5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS ............................................... 19

6. AVALIKUSTAMINE .............................................................................................. 20

3

KASUTATUD LÜHENDID

AA – auditeeriv asutus

AMIF – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

EL – Euroopa Liit

EK – Euroopa Komisjon

SiM – Siseministeerium

VA – vastutav asutus

VV – Vabariigi Valitsus

4

SISSEJUHATUS

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi ka fond või AMIF) asutati perioodiks 2014–

2020 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.04.2014 määrusega nr 516/2014.

Fondi üldeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-,

täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja

edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud

õigusi ja põhimõtteid.

Üldeesmärgi raames toetab fond järgmiste ühiste erieesmärkide saavutamist:

a) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõigi aspektide, sh selle välismõõtme tugevdamine ja

arendamine;

b) seadusliku rände toetamine liikmesriikidesse kooskõlas nende majanduslike ja

sotsiaalsete vajaduste, näiteks tööturu vajadustega, tagades seejuures liikmesriikide

sisserändesüsteemide terviklikkuse, ning kolmandate riikide kodanike tulemusliku

integreerimise edendamine;

c) liikmesriikides selliste õiglaste ja tõhusate tagasisaatmisstrateegiate edendamine, mis

aitavad võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, keskendudes eelkõige tagasipöördumise

püsivusele ja tulemuslikule päritolu- ja transiidiriiki tagasivõtmisele;

d) liikmesriikide vahel solidaarsuse ja vastutuse jagamise suurendamine, pöörates

tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud

liikmesriikidele, sealhulgas praktilise koostöö kaudu.

AMIF-i rakendamine toimub riikliku programmi alusel. Eesti riiklik programm on leitav

Siseministeeriumi kodulehelt: https://www.siseministeerium.ee/et/tegevusvaldkonnad/valis-

vahendid/varjupaiga-rande-ja- integratsioonifond. Fondi taotlusvoorud viiakse läbi riikliku

programmi alusel. AMIF-i vahendeid saab kasutada kuni 31.12.2022.

AMIF-ist perioodiks 2014–2020 toetuse andmise juhend toetuse taotlejale (edaspidi ka juhend)

on koostatud toetuse taotlejale selgitamaks fondist toetuse ja kaasfinantseeringu andmise aluseid,

aruandlust ja väljamaksete tegemise korda. Lisaks juhendile tuleb toetuse taotlejal tutvuda AMIF-

i kulude abikõlblikkuse reeglitega, AMIF-i riikliku programmiga ja teiste SiM-i kodulehel

asuvate fondi puudutavate dokumentidega.

Edukaid projekte rahastatakse AMIF-st (75% projekti kogueelarvest) ja riigieelarvelistest (25%

projekti kogueelarvest) vahenditest.

Taotlusvooru nimetus: „Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kohanemisprogrammi

koolituste uuendamine ja pakkumine 2020-2022“

Taotluste esitamise tähtaeg: 26.06.2020. a kell 11.00

Kontaktisik: Martin Eber, SiM-i välisvahendite osakonna nõunik,

[email protected]. Lisateavet võib küsida e-posti teel kontaktisikult. SiM

avalikustab kõik küsimused ja vastused kodulehel.

5

TERMINID

Abikõlblik kulu Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.

Abikõlblikkuse periood Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja

lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab

projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud

(s.o tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Makseid

võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte peale

projekti lõpparuande esitamist.

AMIF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood kestab

1. jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (st toetuse saaja

kulud peavad olema tekkinud nimetatud ajavahemikul; VA-l on

õigus kulusid katta perioodil 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini

2023. a).

Auditeerimisasutus VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 „Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava

asutuse ja auditeerimisasutuse määramine on AMIF-i AA-ks

määratud SiM-i siseauditi osakond. AA on teistest osalevatest

struktuuriüksustest sõltumatu.

Eelarveaasta EK-le raamatupidamise aastaaruannete esitamise aluseks olev

periood, mis algab 16.10.N-1 ja lõpeb 15.10.N.

Erimäärus

(põhiõigusakt)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL)

nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning

tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused

nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ

(ELT L 150, 20.05.2014, lk 168–194).

Horisontaalne määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL)

nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise

ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes

kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.05.2014, lk 112–142).

Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 13 lõike 4 alusel moodustatud

riikliku programmi järelevalve eest vastutav organ, mille ülesanne

on analüüsida programmi rakendamist ja eesmärkide

saavutamiseks tehtud edusamme. Juhtrühma töökord kehtestatakse

ja selle liikmed määratakse siseministri käskkirjaga.

Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest eraldatav sihtotstarbeline rahaline toetus, mis

on minimaalselt 25% projekti maksumusest.

Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab

kontrolljälje arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldaval

viisil.

Kohanemisprogramm Siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34

„Kohanemisprogramm“, millega kehtestatakse välismaalase

kohanemisprogramm, kohanemisprogrammis osalemise

tingimused ning kohanemisprogrammis osalemisse suunamise

kord.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

6

Kulu tõendav dokument Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab

raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele, ning

palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte

(nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud

jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Omafinantseering Toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite rahaline

panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult

toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite tehtavad

abikõlblikud kulud. Omafinantseeringuga võib täita osaliselt või

täielikult kaasfinantseeringu kohustust.

Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb

projekti rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku jooksul

elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate

kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt AMIF2020-1).

Rahvusvahelise kaitse saaja Kolmanda riigi kodanik, kes on tunnistatud pagulaseks või

täiendava kaitse saajaks direktiivi 2011/95/EL tähenduses või

ajutise kaitse saajaks nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ja

kellele on antud Eestis tähtajaline elamisluba.

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise

strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu

tegevusi. Leitav www.amif.ee.

Rikkumine EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine tegevuse või

tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib kahjustada EL-i

üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.

Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on

sihtrühmana erimääruses nimetatud.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja

kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega

on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised

isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused,

valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised

organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid ja/või

põhitegevusalad toetavad projektis kavandatud tegevusi.

Toetusleping VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse kasutamiseks,

eesmärgiga viia ellu taotluses toodud tegevused.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on AMIF-i

VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF-i rakendamisel

VA peamisi ülesandeid VVO. Lisaks osaleb vastutava asutuse

ülesannete täitmisel SiM-i rahandusosakond.

7

1. TOETUSE ANDMISE ALUSED

Toetuse taotleja ning tema esitatud taotluses kirjeldatud kavandatavad tegevused ja kulud peavad

olema abikõlblikud, st vastama toetuse saamise tingimustele. Toetuse taotlemisel on oluline, et

taotleja veenduks nii enda kui ka oma projekti nõuetele vastavuses, st eelkõige kavandatavate

tegevuste ja kulude abikõlblikkuses.

Taotleja projekti hindamisel lähtutakse alljärgnevatest üldistest abikõlblikkuse reeglitest:

 taotleja ja partnerite abikõlblikkus;

 projekti ja tegevuste abikõlblikkus;

 kulude abikõlblikkus (kulu toimumise aeg, kulu eesmärk).

Taotleja on taotluse hindamise ajal kohustatud:

 esitama taotluse menetleja nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis

ja tähtajal;

 teavitama viivitamata taotluse menetlejat taotluses esitatud andmete muudatustest või

ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

1.1. Nõuded toetuse taotlejale

Toetuse taotlejateks ja partneriteks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud,

eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused või

rahvusvahelised organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid ja/või põhitegevusalad vastavad

planeeritud tegevustele. Taotlejal peab olema piisav administratiivne võimekus projektide

elluviimiseks.

Toetuse taotlejale kohalduvad järgmised nõuded:

 taotleja ja/või partner ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei

ole alustatud kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus piiravas

olukorras, mis tuleneb riigi õigusaktides sätestatud korrast;

 taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või

pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;

 taotleja ja/või partner ei ole Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane;

 taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluvaid summasid tagasi maksmata või toetuse

tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja

summas;

 taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud riigieelarvelistest,

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha;

 taotleja ja/või partner ei ole esitanud SiM-ile toetuse taotlemisel valeinformatsiooni;

 taotleja ja/või partner ei ole rikkunud eetikaklauslit, st taotleja ei ole püüdnud otseselt või

kaudselt (kolmandate isikute kaudu) saada konfidentsiaalset informatsiooni (sh teiste

taotlusvooru esitatud projektide kohta) või mõjutada hindamiskomisjoni taotlusvooru

hindamise ajal;

 taotleja ja/või partner, projektimeeskonna liige või projekti elluviimist toetav isik ei ole

kriminaal- või väärteomenetluses karistatud ja kelle karistusandmed ei ole

karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu või

asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv;

 taotlejal ja/või partneril on varasem kokkupuude rahvusvahelise kaitse valdkonnaga,

rahvusvahelise kaitse saajatega ning sarnaste tööde läbiviimise kogemus.

8

Kui taotlusvooru väljakuulutamise käskkirja alusel antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega

abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,

24.12.2013, lk 1-8, artikli 3 mõistes, järgitakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

Projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmetest riigieelarvelistest,

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemisel peab taotleja esitama sellekohase

teabe SiM-ile.

1.2. Projekti sobivus

Fondist rahastatav projekt peab vastama järgmistele tingimustele:

 projekt keskendub taotlusvooru eesmärkide elluviimisele;

 toetus on projekti teostamiseks vajalik, st ilma toetuseta ei ole projekti kavandatud kujul

ning ajagraafikus võimalik ellu viia;

 taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused ja taotleja on

organisatsiooniliselt võimeline projekti ellu viima, tal on projekti elluviimiseks

vajalikud teadmised, oskused, kogemused ning ta tagab projekti jätkusuutlikkuse pärast

selle lõppemist;

 projekt on mittetulunduslik.

NB! Trükiste jm materjalide avaldamine trükitud ja/või elektroonsel kujul (välja arvatud

koolituste jaotusmaterjalid koolitusel osalejatele) on abikõlblik vaid juhul, kui nimetatud

materjalide käsikirjad/projektid on eelnevalt kirjalikult kooskõlastatud SiM-ga.

1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele

Olenemata projekti rahalisest mahust, peab fondist rahastatava projekti elluviimiseks olema

projektil:

 projektijuht – tegeleb toetuse saaja juures projekti igapäevase korraldamisega.

Projektijuhi ülesanne on tagada projekti igapäevane fondi reeglitele ja lepingule vastav

elluviimine ning tulemuste saavutamine. Projektijuht on kontaktisik, kes suhtleb

vastutava asutusega;

 raamatupidaja – teostab projekti raamatupidamist vastavalt õigusaktidele, sealhulgas

kontrollib algdokumente ja kirjendab need registrisse ning arvestab töötasusid ja makse;

 projekti juhtkomisjon – toetuse saaja kaasab juhtkomisjoni partnerid, esindaja(d), projekti

elluviimist toetavate asutuste esindajad (k.a. SiM). AMIF-i vastutava asutuse esindaja

(SiM välisvahendite osakonna nõunik) osaleb juhtkomisjonis vaatlejana. Taotluse vormi

punktis 12.1 peab kirjeldama juhtkomisjoni ülesandeid ja koosseisu üldiselt. Projekti

juhtkomisjoni täpne koosseis nimetatakse projekti elluviija ja vastutava asutuse koostöös

toetuslepingu sõlmimise järgselt. Juhtkomisjon arutab projekti elluviimisel tekkinud

küsimusi ja võtab vastu olulised projekti eesmärkide täitmist mõjutavad otsused. Soovitav

on juhtkomisjoni koosolekuid korraldada vähemalt üks kord poolaastas.

Projekti meeskonna liikmeteks loetakse ainult need isikud, kellel on projektis otsene roll, nende

isikute tööjõukulud on eelarves kirjeldatud kululiigi „Otsesed kulud“ all. Toetuse taotleja

otsustab ja põhjendab, millistel isikutel on projektis otsene roll, põhjenduse peab nimetama

taotlusvormil projekti juhtimissüsteemi kirjelduses. Projekti elluviimist toetavaid isikuid ei loeta

9

projekti meeskonda kuuluvateks ja nende tööjõukulud kantakse projekti eelarvesse kululiigi

„Kaudsed kulud“ alla.

1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine

Projekti eelarvevormil peab täitma ainult esimese lehe ehk A-osa. B- ja C-osa täidetakse

projekti elluviimise jooksul ja esitatakse SiM-ile koos projekti aruandlusega.

Projekti eelarves peab nimetama kõik projektiga seotud kulud ja tulud. Projekti eelarve peab

olema tasakaalus. Abikõlblikud kogukulud peavad võrduma kogutuludega ning projekti käigus

saadud sissetulekud peab projekti kuludest maha arvama. Projekte rahastatakse AMIF-ist (75%

projekti kogumaksumusest) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25% projekti kogumaksumusest).

Kulud Tulud

+ otsesed kulud + AMIF-i toetus

+ kaudsed kulud (kuni 7 protsenti otsestest

kuludest)

+ riiklik kaasfinantseering

= abikõlblikud kulud kokku

+ omafinantseering

+ projekti käigus saadud sissetulekud

= tulud kokku

Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud.

Toetust antakse ainult põhjendatud ja abikõlblikele kuludele (vt kulude abikõlblikkuse reegleid).

Projekti maksumuse arvestamine on hinnanguline, kuid see peab siiski andma piisavalt täpse

tulemuse, et projekti elluviimise käigus ei osutuks vajalikuks eelarvet sageli muuta (st teatud

tegevusteks jääb raha puudu või teatud kulude puhul tekib ülejääk). Muudatuste tegemisel peab

arvestama olulise ajakuluga. Muudatusi ei tohi enne ellu viia, kui vastutav asutus on selleks loa

andnud.

1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid

Taotlusvorm ja lisadokumentide vormid on kättesaadavad veebilehelt

https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/valisvahendid/amif-taotlusvoorud.

Taotlus koosneb järgnevatest dokumentidest:

 toetuse taotlemise vorm;

 projekti tegevuskava ja tulemused;

 projekti detailne eelarve MS Excel-vormingus;

 taotleja organisatsiooni asutamisdokumentide ja muude organisatsiooni alusdokumentide

koopiad (põhikiri, põhimäärus vms; rahvusvaheliste organisatsioonide puhul võivad olla

ka inglise keeles; lingi/viite veebilehele võib lisada taotlusvormi punktis 5) või muu

dokument kus selguvad taotleja põhikirjalised eesmärgid ja/või põhitegevusalad, mis

toetavad projektis kavandatud tegevuste ellu viimist;

 tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid saab kontrollida

avalikust andmebaasist);

 taotleja kinnituskiri käibemaksu abikõlblikkuse kohta (kui kohaldub);

 partnerluse kinnitus (allkirjastatud ja kuupäevastatud partneri poolt) (kui kohaldub);

Taotlus koostatakse ametlikel vormidel, eesti keeles, elektroonselt trükitult, A4-lehel. Taotluse

peab allkirjastama allkirjaõiguslik isik. Taotlusvoorus esitatud taotlusi esitajale ei tagastata ega

kommenteerita. Kõik taotluse vormistamise ja esitamisega seotud kulud kannab taotluse esitaja.

10

1.6. Taotluse esitamine

Taotluse peab SiM-ile esitama kas elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna või paberil

omakäeliselt allkirjastatuna. Kui taotlus esitatakse paberil, peab esitama taotluse originaali

ning ühe koopia.

Paberil taotluse peab saatma või viima kinnises ümbrikus aadressil:

Välisvahendite osakond

Siseministeerium

Pikk 61, 15065 Tallinn

Taotlusele peab olema lisatud märgusõna „Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud

kohanemisprogrammi koolituste uuendamine ja pakkumine 2020-2022”

Digitaalselt allkirjastatud taotluse peab saatma aadressil [email protected]. Lisaks

peab taotluse elektroonilise versiooni esitama ka kas Wordi või Exceli failina e-posti teel

taotlusvooru kontaktisikule SiM-is.

2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG

NING SIHTRÜHMAD

2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja tegevuste elluviimise aeg

Taotlusvooru

nimetus:

Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kohanemisprogrammi

koolituste uuendamine ja pakkumine 2020-2022

AMIF-i mitmeaastase

riikliku programmi

erieesmärk:

Kolmandate riikide kodanike integratsioon ja seaduslik ränne

Riiklik eesmärk: Integratsioonimeetmed

2.1.1. Taustainfo

2019. aastal taotles Eestis rahvusvahelist kaitset 101 inimest. Peamised taotlejate päritoluriigid

olid Venemaa (32), Türgi (22) ja Süüria (5) kodanikud. 2019. aastal anti rahvusvahelise kaitse

staatus 50 inimesele. Kolm peamist kaitse saajate koduriiki olid Türgi (16), Venemaa (11), ja

Süüria (7). Perekonnaliikme elamisluba anti 10 inimesele.

2020. aastal (30.04.2020 seisuga) on Eestis taotluse esitanud 18 inimest. Enim taotlusi on

esitanud Tadžikistani (4), Türgi (3), Süüria (3) ja Eritrea (3) kodanikud. 2020. aastal on antud

rahvusvahelist kaitset 11 inimesele. Kaitse saajate päritoluriigid on Türgi (5), Eritrea (3) ja

Süüria (3).

Tulenevalt põhjusest, et erinevalt teistest rändajatest on rahvusvahelise kaitse saajad ja nende

pereliikmed olnud sunnitud põgenema oma kodumaalt tagakiusamise, sõja või muu vägivalla tõttu,

on üldjuhul tegemist haavatavas olukorras olevate inimeste grupiga. Seetõttu on vajalikud ka

spetsiaalselt kohandatud kohanemist toetavad teenused, kus arvestatakse nimetatud sihtgrupi

vajadustega ning antakse vajalikud teadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase

elukorralduse, kultuuri-, keele- ja töökeskkonna ja paljude teiste teemade kohta.

11

2018. aastal osales rahvusvahelise kaitse saanud inimestele suunatud kohanemiskoolitustel

kokku 27 inimest, 2019. aastal 57. Vastavalt varasemale tagasisidele oli väljakutseks venekeelse

sihtgrupi kaasamine, millele tuleb ka uuel perioodil tähelepanu pöörata. Enamik koolitustel

osalenuid on hinnanud koolitusi vajalikuks ning on saanud paremad teadmised Eestis hakkama

saamiseks. Kõige olulisemateks koolitusteemadeks peeti rahvusvahelise kaitse saaja õiguseid

ja kohustusi, perekonnaelu, eesti keele õpet ning sotsiaalteenuseid ja töötamist.

2.1.2. Taotlusvooru eesmärk

Taotlusvooru eesmärk on tagada Eestis rahvusvahelise kaitse saanud uussisserändajatele ja

nende perekonnaliikmetele esmaseks kohanemiseks vajalikud aja- ja asjakohased teadmised ja

oskused iseseisvaks toimetulekuks ning võimalused edasiseks lõimumiseks Eesti ühiskonda1.

Taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks:

1. uuendatakse2 ja kohandatakse3 olemasolevaid või töötatakse välja uusi metoodilisi, koolitus-

ja infomaterjale vastavalt punktis A toodud tingimustele;

2. viiakse vähemalt 150 Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimesele läbi

Kohanemisprogrammi määruses ning selle lisas 64 toodud rahvusvahelise kaitse

teemamooduli koolitused (edaspidi koolitus või koolitused) perioodil 01.09.2020-31.12.2022

vastavalt punktis B toodud tingimustele;

3. luuakse toetuse taotleja ning teiste rahvusvahelise kaitse saajatele vajalike teenuste osutajate

vahel kontakt, mille tulemusena on erinevad teenusepakkujad teadlikud üksteiste teenustest.

Selle tulemusena on rahvusvahelise kaitse saajatel võimalik Kohanemisprogrammi

rahvusvahelise kaitse mooduli koolituselt liikuda edasi teistesse teenustesse, mis toetavad

nende kohanemist ja edasist lõimumist.

2.1.3. Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused:

A. Koolituste pakkumiseks uuendatakse info-,5 metoodilisi 6 ja koolitusmaterjale7.

a. Koolitus- ja infomaterjale uuendatakse ning kohandatakse inglise, vene ja araabia keeles.

i. Koolitusmaterjalide sisu peab vastama Kohanemisprogrammi määruse lisale 6.

ii. Toetuse taotleja tagab, et Siseministeeriumil on võimalik koolitus- ja infomaterjalide

internetis kasutatavad versioonid avalikkusele kättesaadavaks teha Siseministeeriumi

1 Koolitustel antavad aja- ja asjakohased teadmised ning oskused peavad lähtuma Kohanemisprogrammi määruse

lisas 6 toodud teemadest ning üldpädevusnõuetest, kuid vastavalt taotleja nägemusele ning põhjendatud vajadusele

on lubatud lisada ka muid osi, mis on vajalikud taotlusvooru eesmärgi täitmiseks. 2 Uuendamise all peetakse silmas faktiliste andmete, mis võivad ajas muutuda, uuendamist. 3 Kohandamise all peetakse silmas materjalide sisulist ümberstruktureerimist, täiendavate teemade lisamist ja/või

olemasolevate eemaldamist. 4 Kohanemisprogrammi määrus, https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017004. 5 Infomaterjalid – kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse moodulit tutvustav käepärases formaadis lühike

(paberkandjal) infomaterjal. 6 Metoodiline materjal – materjal, mis sisaldab soovitusi kohanemiskoolituse läbiviimiseks, pakkudes koolitajale

ideid ja meetodeid koolituspäeva struktureerimiseks, teemade tõhusaks käsitlemiseks ning sisaldab juhiseid koolituse

õpiväljundite/üldpädevuste saavutamiseks. 7 Koolitusmaterjal – õppematerjal, mis sisaldab koolitusel läbitavaid teemasid, olulisi kontakte ja infot ning toetab

õpiväljundite saavutamist.

12

valitud internetikeskkonnas.

iii. Toetuse taotleja esitab kommunikatsiooni- ja tegevuskava, milles kirjeldatakse,

kuidas ja millistele sihtrühmadele infot jagatakse ja kuidas koolitatavaid koolitustele

kaasatakse. Eraldi tuleb kirjeldada, kuidas jõutakse venekeelse sihtgrupini.

iv. Infomaterjalid peavad kirjeldama läbi viidava koolituse sisu, kestvust, eesmärki ja

väljundeid.

v. Toetuse taotleja esitab omapoolse plaani täiendavatest materjalidest ning

metoodikatest, mida kavatsetakse projekti raames välja töötada või kasutada ning mis

toetavad koolitustel osalemist, koolituste läbiviimist ning taotlusvooru eesmärkide

saavutamist ja Kohanemisprogrammi määruse lisas 6 toodud üldpädevusnõuete

omandamist.

b. Koolitusmaterjalide kohta kogutakse koolituste käigus koolitatavate tagasisidet ja viiakse

vastavalt tagasisidele läbi materjalide uuendamine ning täiendamine.

c. Koolitusmaterjalide eestikeelne kokkuvõte uuendatakse digitaalselt.

d. Koolitusmaterjalid peavad olema koolitatavatele kättesaadavad paberil ja komplekteeritult

hiljemalt koolituspäeva alguseks. Koolitusmaterjalid peavad olema trükitud värvilistena,

soovitavalt kasutades keskkonnasõbralikke või taaskasutatud materjale ja olema kompaktsed

ning tugevate kaantega.

e. Metoodilised materjalid uuendatakse ja kohandatakse eesti ja/või inglise keeles.

f. Toetuse taotleja peab info asjakohasuse tagamiseks uuendama info- ja koolitusmaterjalide

sisu vähemalt 1 (üks) kord kalendriaastas.

g. Toetuse taotleja peab koolitus- ja metoodilisi materjale kohandama vastavalt koolitatavate

ning Siseministeeriumi esitatud tagasisidele vähemalt 2 korda toetuslepingu perioodi jooksul.

h. Koolitusmaterjalid, koolitusmetoodika ja metoodilised materjalid ning koolituse läbiviimise

tase peavad olema piisavad, et võimaldada koolitataval omandada kohanemisprogrammi

määruse lisas 6 kirjeldatud üldpädevusnõudeid.

i. Õppeprotsessis kasutatavad koolitusmaterjalid ja -vahendid tagatakse koolitatavatele tasuta.

Koolitusmaterjalide ja -vahendite kulud tuleb ette näha projekti eelarves. Toetuse taotleja

korraldab õppetööks vajalike koolitusmaterjalide valmistamise või ostu, printimise ja/või

paljundamise. Koolitusmaterjalid peavad jääma koolitatavale pärast koolituse lõppu.

B. Koolituste läbiviimine

a. Toetuse taotleja peab olema valmis koolitusi läbi viima alates septembrist 2020.

b. Koolitused viiakse läbi eraldiseisvates inglis-, vene- ja araabiakeelsetes, eelduslikult 3-10

koolitatava suurustes gruppides.

c. Sihtrühma olemasolu ja vajaduse korral peab toetuse taotleja olema valmis koolitusi pakkuma

ka kurmandži ja türgi keeles. Kurmandži- ja türgikeelsed koolitused peavad kestma vähemalt

ühe koolituspäeva, kuid võimalusel samas mahus kui inglise, vene- ja araabiakeelsed

koolitused.

d. Täiendavates keeltes korraldatakse koolitusi toetuse taotleja ja Siseministeeriumi

kokkuleppel, kui selleks ilmneb vajadus.

e. Koolitus peab sisaldama minimaalselt kõiki kohustuslikke teemasid, mis on kirjeldatud

Kohanemisprogrammi määruse lisas 6 ning lisaks stressiga toimetuleku ja vaimse tervise,

ettevõtlusega alustamise ning digioskuste teemasid.

f. Koolituse kogumahuks on 25-40 tundi. Ühe koolituspäeva kestuseks on 5 kuni 8 õppetundi.

Ühe õppetunni kestus on 60 minutit. Toetuse taotleja peab kirjeldama, millises mahus

koolitusi planeeritakse läbi viia ning taotluses põhjendama oma lähenemist ning valitud

13

metoodikat. Koolituspäevad peavad arvesse võtma sihtrühma vajadusi ning toetama

taotlusvooru eesmärkide saavutamist ja Kohanemisprogrammi määruse lisas 6 kirjeldatud

üldpädevusnõuete omandamist.

g. Koos koolitusega peab toetuse taotleja võimaldama lastehoidu koolitatavate lastele ja

noortele. Toetuse taotleja peab tagama, et lastehoid toimub kohas, mis on sobiv ning ohutu

lastele ja noortele, ning toimub koolitusega samal ajal ning kohas.

i. Alla 15-aastastele koolitatavatele peab koolitaja tagama laste ja noorte tegevuste

läbiviimise koolituse kohustuslike osade toimumise ajaks.

ii. Alla 15-aastaste laste ja noorte tegevused peavad vastama Kohanemisprogrammi

määruse lisas 7 toodud teemadele.

iii. Alla 15-aastaste laste ja noorte tegevuste tagamiseks võimaldab Siseministeerium

taotlejale või koolituse läbiviijale eestikeelsed eakohased materjalid.

iv. Toetuse taotleja esitab omapoolse nägemuse lastehoiu sisust ning läbiviidavatest

tegevustest.

v. Alla 15-aastastel koolitatavatel võimaldatakse soovi korral osaleda koolitusel, kui

koolituse pakkuja peab seda võimalikuks.

h. Toetuse taotleja esitab taotluses ülevaate, kuidas ja milliseid interaktiivseid tegevusi

koolitatavatega koolituse osana koolituspäeva väliselt läbi viiakse. Läbiviidavad

interaktiivsed tegevused peavad toetama taotlusvooru eesmärkide saavutamist ja

Kohanemisprogrammi määruse lisas 6 kirjeldatud üldpädevuste omandamist.

i. Koolitusi viiakse läbi Tallinnas, Tartus, rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskustes

ning võimalusel teistes kohalikes omavalitsustes, kuhu sihtgrupp elama asub. Ettepanekud

koolituste pakkumise kohtadest esitab toetuse taotleja oma taotluses.

j. Koolituspäeval peab koolitaja võimaldama koolitatavatele vähemalt kaks 15 minutilist

puhkepausi ning ühe vähemalt 30-minutilise lõunapausi. Puhkepausid arvestatakse

koolituspäeva kestuse hulka. Puhkepauside ja lõunapausi ajal peab võimaldama

koolitatavatele koolituse toimumise kohas vähemalt suupisteid, sh joogivett, teed ja kohvi.

k. Teadmiste edasiandmine koolitatavatele peab toimuma eluliste praktiliste näidete varal.

Võimalusel tuleb koolitustele kaasata varasemalt koolituse läbinud rahvusvahelise kaitse

saanuid.

l. Koolitustel tuleb kasutada interaktiivseid meetodeid (nt grupitööd, diskussioonid, kogemuste

vahetamine, näidisjuhtumi lahendamine ja võimalusel erialaspetsialistide kaasamine jms)

ning vältima loenguvormi.

i. Koolituspäeva(de)le tuleb kaasata kohaliku omavalitsuste töötajaid (nt sotsiaaltöötaja),

piirkonnapolitsenikke, kultuurivahendajaid (cultural mediators) jm erialaspetsialiste.

ii. Toetuse taotleja esitab taotluses kirjelduse koolituste läbiviimise metoodikast, mis toetab

taotlusvooru eesmärkide saavutamist ja Kohanemisprogrammi määruse lisas 6 kirjeldatud

üldpädevusnõuete omandamist.

m. Koolitused peavad toimuma vastavalt sihtrühma vajadusele nii tööpäevadel kui

nädalavahetustel.

n. Toetuse taotleja edastab koolituste info- ja õppematerjalid, sh Siseministeeriumi tagatud

lisamaterjalid (nn welcome bag) koolitusele registreerunud inimestele.

o. Toetuse taotleja korraldab koolitust puudutava infovahetuse koolitatavatega, sh koolitatavate

päringutele vastamise.

p. Koolitused lõppevad enesehindamise ja tagasiside küsimustiku täitmisega, mida koolitatavad

täidavad paberkandjal või elektrooniliselt ning mille küsimuste üle toimub koolitusgrupis

14

koolitaja juhitav arutelu8. i. Koolituse käigus peab toetuse taotleja tagama koolitatavatele tehnilised vahendid

vajaduse korral teadmiste kontrollimiseks ja tagasiside küsimustike täitmiseks (nt arvutid,

tahvelarvutid vms). q. Koolituse läbimisel annab koolitaja koolitatavale koolituse läbimist tõendava tunnistuse

paberil või soovi korral digitaalselt. r. Koolituse lõppedes peavad koolitatavate teadmised vastama Kohanemisprogrammi määruse

lisas 6 sätestatud üldpädevusnõuetele. s. Koolituse pakkuja peab tutvustama inglise ja vene keelt oskavatele osalejatele

Kohanemisprogrammi teisi mooduleid. t. Koolitusi peab pakkuma kohas, mis on ametlikust ühistranspordi peatusest kuni 10 minuti

jalutustee kaugusel.

u. Koolitusi peab vajaduse korral pakkuma kohas, kus on liikumispuudega inimestele tagatud

ligipääs koolitusruumidesse.

v. Koolitusruumid, õppetööks kasutatav tehnika (arvutid, projektorid jmt) ja õppevahendid

peavad vastama töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse

nõuetele.

w. Koolitusteks on soovitav kasutada sobivaid avalikke hooneid (raamatukogud, muuseumid,

etendus- ja kontsertasutused, noortekeskused, kohaliku omavalitsuse asutuse ruumid jne).

i. Toetuse taotleja esitab omapoolse plaani koolituste läbiviimiseks kasutatavatest kohtadest.

x. Toetuse taotleja kogub koolituste toimumise perioodil koolituste läbimise, nendes osalemise

ja nende katkestamise kohta andmed ning edastab need krüpteeritult või automaatse

andmevahetuslahenduse kaudu Siseministeeriumile.

Toetuse taotleja peab käesoleva juhendi p 2.1.3 toodud nõuetele vastavust ning tingimuste ja

eesmärkide saavutamist kirjeldama taotluses. Lisaks peab taotleja kirjeldama, kuidas tehakse

koostööd teiste rahvusvahelise kaitse saajatele teenuste pakkujatega ja kuidas toetatakse

koolitusel osalejate liikumist teistesse teenustesse.

Täpne projekti abikõlblikkuse periood määratakse toetuslepingus. Taotlusvoorus toetatakse

projekte, mis algavad kõige varem 01.09.2020 ja kestavad kuni 31.12.2022. Kulud, mis on

tehtud enne Siseministeeriumi langetatud otsust taotluse kohta, tehakse taotleja riisikol.

Taotluse kogueelarve ei tohi ületada taotlusvooru kogueelarvet. SiM-l on õigus toetada projekti

osaliselt, märkides ära toetatavad tegevused või toetada tingimuslikult taotletavat summat

vähendamata.

Taotlusvooru

kogueelarve

AMIF toetus (75%) Riiklik kaasfinantseering (25%)

200 000 eurot 150 000 eurot 50 000 eurot

Projekt peab panustama AMIF-i mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud indikaatori

saavutamisse. Taotlusvormi punktis 10 peab määrama järgmise indikaatori projekti lõpuks

saavutatava sihttaseme: sihtrühma kuuluvate isikute arv, keda fondi toetusel abistati.

Rahastamisele kuuluvas taotluses tuleb toetada vähemalt 150 sihtrühma liiget. Projektile võib

lisada teisi indikaatoreid, need peab kirjeldama taotlusvormi punktis 10.1.

8 Koolitaja ülesandeks on aruteluringi käigus tuua välja osalejatele arusaamatuks jäänud kohad ning arutelu ja

selgituste kaudu jõuda koos osalejatega Kohanemisprogrammi määruses sätestatud üldpädevusnõueteni.

15

2.2. Sihtrühmad

Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud järgmiste sihtrühmade toetamiseks:

 kolmandate riikide kodanikud, eelkõige uussisserändajad, kellele on välja antud

tähtajaline elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud

alustel, sh nende pereliikmed.

3. TAOTLUSTE HINDAMINE

AMIF-ist rahastatakse projekte, mille eesmärgid vastavad AMIF-i erimääruses nimetatud

eesmärkidele.

SiM registreerib kõik laekunud taotlused nende laekumise järjekorras ja omistab neile projekti

numbri. Samalt taotlejalt enama kui ühe taotluse laekumisel menetletakse ajaliselt viimasena

saabunud nõuetekohaselt vormistatud taotlust.

Taotlusi menetletakse kahes osas:

 esimeses osas kontrollitakse esitatud taotluste vormilist vastavust, planeeritud tegevuste

ning kulude põhjendatust ja abikõlblikkust AMIF-ist;

 teises osas hinnatakse taotluste sisu.

3.1. Taotluste vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll

Kontrolli eesmärk on tuvastada taotlejate ja projektide vastavust õigusaktides, mitmeaastases

riiklikus programmis ning juhendmaterjalis kehtestatud abikõlblikkuse ja vormistusnõuetele ning

eelarves kirjeldatud kulude põhjendatust.

SiM kontrollib taotluse vormilist vastavust, planeeritud tegevuste ning kulude põhjendatust ja

abikõlblikkust 15 tööpäeva jooksul alates taotlusvooru lõppkuupäevast. Kui taotluse esmakordsel

kontrollimisel avastatakse puudusi, antakse taotlejale viis tööpäeva aega puuduste

kõrvaldamiseks. Vajaduse korral peab toetuse taotleja esitama uue allkirjastatud taotluse.

Parandatud taotluste laekumisel viib SiM kümne tööpäeva jooksul läbi lisakontrolli.

Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolli teist korda mitteläbinud taotluse kohta teeb

SiM taotluse mitterahuldamise otsuse.

Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolliga tagatakse, et:

 taotleja vastab taotlusvooru tingimustele;

 taotleja on Eestis registreeritud juriidiline isik või rahvusvaheline organisatsioon;

 taotleja ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei ole alustatud

kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus piiravas olukorras, mis

tuleneb riigi õigusaktides sätestatust;

 taotlejal ja/või partneril on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus või

projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused;

 taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või

pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;

 taotleja ja/või partner ei ole maksuvõlglane;

 taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, EL-i või välisabi

vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluvad summasid tagasi maksmata või

toetuse tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud

tähtajal ja summas;

16

 taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud raha

riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest;

 taotleja ja/või partner ei ole esitanud SiM-ile toetuse taotlemisel valeteavet;

 taotlus on esitatud tähtajaks;

 kui taotlus esitatakse paberil, tehakse kindlaks, kas see sisaldab:

- ühte originaali;

- toetuse taotlemise juhendis nõutud koopiaid;

- elektroonilist taotlust;

 taotlusvormil on kõik nõutud väljad täidetud;

 elektrooniline ja pabertaotlus on identsed ning sisaldavad kõiki lisadokumente;

 kasutatud on kinnitatud taotlusvormi, taotleja ei ole taotlusvormi tekstile ühtegi

täiendust lisanud;

 taotlus on nõuetekohaselt allkirjastatud ja kuupäevastatud;

 taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik;

 taotlus on esitatud elektroonselt trükituna ja eesti keeles, välja arvatud taotleja

organisatsiooni põhikiri, mis võib olla ka inglise keeles;

 taotlus sisaldab kõiki p 1.5 loetletud;

 kaasatud partnerite puhul on partnerluse kinnitused allkirjastatud ja kuupäevastatud;

 projekt vastab taotlusvooru tingimustele;

 projekti tegevused toimuvad taotlusvooru tingimustes ette nähtud abikõlblikkuse

perioodil;

 projekti tulemusnäitajad on kooskõlas taotlusvooru tingimustes sätestatuga;

 projekti eesmärgid, oodatavad tulemused ja vajalikud tegevused on loogilises seoses,

põhjendatud ja mõõdetavad;

 projekti sihtrühm vastab taotlusvooru tingimustes nimetatud sihtrühmale;

 nõuded projekti teostamisele ja juhtimisele on täidetud;

 partneri kaasamist on taotluses põhjendatud ning partneri tegevused ja kulud on taotluses

kindlaks määratud;

 tegevused, millele toetust soovitakse, ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või

täielikult ellu viidud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud;

 taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele

taotletakse toetust samal ajal teistest riigieelarvelistest, EL-i või muu välisabi

vahenditest;

 projekti eelarve on detailne, finantsandmed on esitatud eurodes ning vastavad

taotlusvoorus väljakuulutatud tingimustele;

 kõik tabelites esitatud finantsandmed ja numbriline teave on õige;

 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist taotletav summa moodustab kuni 75%

kogukuludest;

 projekti eelarves nimetatud kulud on abikõlblikud;

 kaudsed kulud ei ületa seitset protsenti otsestest kuludest.

3.2. Taotluste sisuline hindamine

Taotluste menetlemise teises etapis hindab SiM kantsleri käskkirjaga moodustatud

hindamiskomisjon taotluste sisu. Hindamiskomisjoni liikmete hulka määratakse SiM-i ning teiste

asjaomaste asutuste esindajad, vajadusel kaasatakse valdkonna eksperte. Hindamiskomisjoni

liikmed kinnitavad oma erapooletust ja konfidentsiaalsust hindamisel. Hindamiskomisjoni liige

hindab toetuse taotlemise dokumentatsiooni põhjal iga taotlust eraldi, tuues välja nii tugevused

kui puudused, lähtudes kehtestatud hindamiskriteeriumitest.

17

Kriteeriumid, hindamise alus ja punktide arvutamine:

KRITEERIUM MAKSIMAALSED

PUNKTID

A. Eesmärgipärasus ja asjakohasus

30

Projekt vastab täielikult taotlusvooru eesmärkidele 6

Sihtrühma ja projekti vajalikkus on põhjendatud 6

Planeeritud tegevused on otstarbekad 18

Kriteeriumis A sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 antakse, kui taotlus ja selle vastavus taotlusvooru eesmärkidele ei

ole arusaadav.

KRITEERIUM MAKSIMAALSED

PUNKTID

B. Metoodika ja mõju

40

Projekti tegevuskava on selge ja teostatav 12

Tegevused on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud 10

Projekti tegevustel on oluline mõju sihtrühmale 6

Projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused on vastavuses 6

Projekti oodatavad tulemused on jätkusuutlikud 6

Kriteeriumis B sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 antakse, kui taotlus ei sisalda projekti tegevuste kohta nõutud teavet.

KRITEERIUM MAKSIMAALSED

PUNKTID

C. Eelarve ja kulutõhusus

24

Projekti eelarve vastab tegevuskavale ja on põhjendatud 14

Projekti kulutused on vajalikud sihtrühma huvides läbiviidavate

tegevuste elluviimiseks

10

Kriteeriumis C sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 antakse, kui eelarve ei ole üksikasjalik, ei vasta projekti

tegevuskavale ja kulud ei ole põhjendatud.

KRITEERIUM MAKSIMAALSED

PUNKTID

D. Projektijuhtimise suutlikkus ja kogemus

6

Taotlejal on piisavalt vahendeid projekti elluviimiseks 2

Projekti meeskonnal on vajalikud kogemused projekti elluviimiseks 4

Kriteeriumis D sätestatule mittevastavuse korral arvestatakse punkte maha 2 punkti kaupa.

Minimaalne punktisumma 0 antakse, kui taotleja kogemused ja vahendid ei ole projekti

elluviimiseks piisavad.

18

Hindamistulemuste saamiseks liidetakse kõigi hindajate antud punktid ning arvutatakse hindajate

arvuga jagades iga taotluse aritmeetiline keskmine. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti.

Kui taotluse keskmine punktisumma on väiksem kui 60 punkti, siis taotlusele toetust ei anta. Üle

60 punkti saanud taotlustest koostatakse aritmeetilise keskmise alusel pingerida, mis algab

hindamiskomisjonilt kõrgeima punktisumma saanud taotlusega ja liigub kujunenud pingerida

mööda punktide alanevas järjekorras kuni taotlusvooru eelarve lõppemiseni.

Juhul, kui aritmeetilise keskmise alusel moodustunud pingereas on taotluste keskmine

aritmeetiline punktisumma võrdne, lähtutakse pingerea moodustamisel sellest, milline taotlus on

saanud hindajatelt rohkem kõrgemaid punkte. Kui ka selle järel ei selgu pingerida, korraldab SiM

liisuheitmise, võimaldades võrdselt punkte saanud taotlejatel liisuheitmise juures viibida.

Liisuheitmise reglement esitatakse eelnevalt taotlejatele kirjalikus vormis.

Hindamiskomisjonil on õigus teha ettepanek taotletud summa vähendamiseks, näidates

hindamisprotokollis ära, mis osas jääb taotlus rahastamata. Juhul, kui kõrgeima punktisumma

saanud taotluse esitaja toetusest enne toetuslepingu sõlmimist loobub, liigutakse pingereas edasi

ja määratakse toetus järgmisele taotlusele.

Hindamiskomisjon teeb ettepaneku SiM kantslerile taotluste rahastamiseks, osaliseks

rahastamiseks või rahastamata jätmiseks AMIF-ist ja kaasfinantseeringust. SiM kantsleri

käskkirjaga määratakse taotluste rahuldamine, osaline rahuldamine või mitterahuldamine.

Käskkirjas märgitakse toetuse saaja, projekti nimetus, AMIF-i toetuse maksimaalne summa ning

kaasfinantseeringu maksimaalne osakaal abikõlblikest kogukuludest. Osalise rahuldamise ja

mitterahuldamise otsust põhjendatakse ning viidatakse hindamiskriteeriumitele.

3.3. Teave tehtud otsuse kohta

SiM teavitab taotlejat toetuse saamisest, toetuse osalisest saamisest, või mittesaamisest kirjalikult.

Otsus edastatakse taotlejale SiM-i dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Enne toetuslepingu sõlmimist peetakse toetuse saajaga läbirääkimisi ja vajaduse korral

täpsustatakse lepingu tingimusi.

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE

4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused

Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimused sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja

on kohustatud:

 kasutama toetust ja kaasfinantseeringut ettenähtud tingimustel;

 tagama toetuse ja kaasfinantseeringu väljamaksmise eelduseks olevate dokumentide

nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;

 esitama toetuse ja kaasfinantseeringu saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning

aruanded tähtaegselt;

 viivitamatult kirjalikult teavitama SiM-i taotluses esitatud või projektiga seotud andmete

muutumisest;

 taotlema eelnevat nõusolekut toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimuste

muutmiseks;

 võimaldama vastutava asutuse, auditeerimisasutuse või Euroopa Komisjoni esindajatel

või nende volitatud isikutel kontrollide teostamist ja osutama selleks igakülgset abi, sh

võimaldama kontrollimiseks viibida toetuse saaja või projektis osaleva isiku ruumides ja

19

territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;

 eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisega

seotud kulud muudest kuludest ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid

muudest kulu- ja maksedokumentidest;

 järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;

 tagama projektiga seotud dokumentatsiooni säilitamise ning projekti eesmärgi täitmiseks

vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel;

 näitama, et tegemist on toetuse ja kaasfinantseeringu abil elluviidava projektiga,

kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustingimusi;

 täitma talle muid toetuslepinguga pandud ülesandeid.

4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine

Toetuse saaja tagab projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise vähemalt seitse

aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu

avastatakse rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg kuni seitse aastat alates päevast, mil

toetuse saaja tagastab SiM-ile toetuse ja kaasfinantseeringu.

4.3. Toetuslepingu muutmine

Toetuslepingut võib muuta SiM-i algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku taotluse alusel.

Toetuse saaja peab taotlema SiM-ilt toetuslepingu muutmist enne, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

 muutused seoses projekti tegevustega, mis mõjutavad oluliselt projekti eesmärkide

saavutamist;

 muutmist vajab projekti abikõlblikkuse periood;

 muutmist vajab projekti eelarve. Kui kululiikide vaheline muudatus on väiksem, kui

15% kululiigile prognoositud summast, ei pea toetuse saaja taotlema lepingu

muudatust. Kululiigi suurenemisel, mida hindamiskomisjon on otsustanud eelnevalt

vähendada, peab toetuse saaja taotlema SiM-ilt lepingu muutmist sõltumata tehtava

muudatuse mahust;

 toetuse saaja avalduses esitatud muu asjaolu.

Muudatused, mis võivad avaldada mõju taotluse hindamise tulemusele hindamiskriteeriumide

alusel, ei ole reeglina lubatud. Toetuse saaja peab esitama SiM-ile kirjaliku taotluse lepingu või

selle lisa muutmiseks enne kavandatud muudatuse elluviimist.

5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS

Toetus ja kaasfinantseering makstakse toetuse saajale välja vastavalt toetuslepingus sätestatud

korrale:

 mitmeaastaste projektide eelmakse moodustab üldjuhul 50% projekti esimeseks aastaks

kinnitatud eelarvest. Vahemaksete graafik määratakse kindlaks toetuslepingus vastavalt

projekti perioodile;

 eelmakse kantakse toetuse saajale üle 14 kalendripäeva jooksul pärast toetuslepingu

allkirjastamist mõlema poole poolt;

 vahemakse tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast vahearuande heakskiitmist.

Vahemakse saamiseks esitab toetuse saaja SiM-ile vahemakse taotluse ja vahearuande

koos selle juurde kuuluvate lisadega;

20

 toetuse saaja kannab projekti lõppedes kasutamata vahendid SiM-ile tagasi;

 SiM võib põhjendatud juhtudel kaalutlusõiguse alusel vähendada vahemakse(te)

summat (nt kui toetuse saaja on kasutanud vahendeid vähem kui 70% eelmakse

summast), järgides toetuse saajate võrdse kohtlemise printsiipi.

Toetuse saaja aruandluskohustus sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja on kohustatud

esitama SiM-ile järgmised aruanded:

 vahearuanne, mitmeaastaste projektide puhul mitu vahearuannet:

- esitamise täpne aeg lepitakse kokku toetuslepingus;

- esitama peab tegevusaruande ja kuluaruande ning aruandlusperioodi kõigi või

SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja maksedokumentide koopiad9;

 lõpparuanne:

- 1,5 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse lõpptähtaega;

- esitama peab tegevusaruande ja kuluaruande, mis kajastab kogu projektiperioodi

ning kõik veel esitamata või SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja

maksedokumentide koopiad.10

Projektide kohta, mis panustavad Eesti mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud

väljundinäitajate täitmisse, esitatakse iga aasta 25. oktoobriks SiM-ile perioodi 16.10.N-1 kuni

15.10. N11 kohta aruande ühiste indikaatorite täitmise kohta.

6. AVALIKUSTAMINE

Projekti toetamine AMIF-i vahenditest ja kaasfinantseerimine riiklikest vahenditest peab olema

selgesti nähtav iga projektiga seotud tegevuse puhul. Nõuded avalikustamisele sätestatakse

toetuslepingus.

9 SiM teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli reeglina kõigi aruandes toodud kulude ja

neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib SiM projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja

finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on toetust saanud kas Euroopa Pagulasfondist

või Euroopa Tagasipöördumisfondist. SiM koostab valimi kaalutlusõiguse alusel. 10 SiM teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli üldjuhul kõigi aruandes nimetatud

kulude ja neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib SiM projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja

finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on toetust saanud kas Euroopa Pagulasfondist

või Euroopa Tagasipöördumisfondist. SiM koostab valimi kaalutlusõiguse alusel. 11 Tegemist on fondi horisontaalses määruses sätestatud eelarveaastaga.

KÄSKKIRI

21.05.2020 nr 1-3/62

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

avaliku taotlusvooru "Rahvusvahelise kaitse

saajatele suunatud kohanemisprogrammi

koolituste uuendamine ja pakkumine 2020-

2022" läbiviimine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2

punktide 2 ja 20 ning peaministri 1. mai 2019. a korralduse nr 33 „Ministrite pädevus

ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 9 alusel ning kooskõlas

Euroopa Komisjoni 19. augusti 2019. a otsusega nr C(2019)6181, millega kiidetakse heaks

Eesti riiklik programm, millele taotletakse toetust aastateks 2014–2020 loodud Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondist

1. Välisvahendite osakonnal viia läbi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi integratsiooni

valdkonna avalik taotlusvoor "Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud

kohanemisprogrammi koolituste uuendamine ja pakkumine 2020-2022".

2. Kinnitan Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist 2014–2020 toetuse taotlemise juhendi

„Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kohanemisprogrammi koolituste uuendamine ja

pakkumine 2020-2022“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

rahvastikuminister

Lisa. Juhend toetuse taotlejale „Rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud

kohanemisprogrammi koolituste uuendamine ja pakkumine 2020-2022“