Harjumaa Saku vald Jälgimäe küla Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks seisukohtade uuendamine

SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738

Saku 75501 www.sakuvald.ee

HARJUMAA E-post: [email protected]

Transpordiamet

[email protected]

04.05.2026 nr 7-1/49-21

Seisukohtade uuendamine

Transpordiamet on väljastanud 08.01.2024. a kirjaga nr 7.2-3/24/25615-2 seisukohad Saku

valla Jälgimäe küla Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala

detailplaneeringu koostamiseks. Planeering on algatatud Saku Vallavalitsuse 13.02.2024. a

korraldusega nr 138.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtisid kaks aastat alates kirja väljastamise

kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad.

Eelpool toodust tulenevalt palume väljastada uued seisukohad Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja

Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu koostamise jätkamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Silver Riisalo

ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Lisad:

1. DP põhijoonis

2. DP seletuskiri

Kristina Suits

671 2424 [email protected]

PK

PK

N°3 51

2.5 0

1.27 0.50

6.00

2.50

0.50

7.00 3.00

2.50

2.506.00

4.0 0

7.0 0

0.5 0

0.5 0

0.50

0.50

N° 43 5

N°544

N° 54 3

N° 22 1

N° 54 4

N°543

N°221

N°544

N° 54 3

N°544

N° 54 3

N° 22 1

N° 54 4

N°543

N°544

N° 54 3

N° 22 1

N° 54 4

N°543

N° 54 4

N°543

N° 54 4

N°543

N°221

N°544

N° 54 3

Läänepärn 11tk

Läänepärn 12tk

Läänepärn 7tk

Läänepärn 10tk

Läänepärn 6tk

Läänepärn 6tk

Läänepärn 20tk

Läänepärn 6tk

6|0 m

8|1 m

8|1 m

8| 1

m

8| 1

m

8| 1

m

8| 1

m

8|1 m

8|1 m

8|1 m

8|1 m

8|1 m

6|0 m

6|0 m

6|0 m

6|0 m

6|0 m

11 Tallinna ringtee

3

P Pm²

m²7 14m 3k / -1k 3110

7774

3

Ä 10-25% / T 75-90%

46

P Pm²

m²10 14m 3k / -1k 9890

24 726

3

Ä 10-25% / T 75-90%

183

P Pm²

m²11 14m 3k / -1k 7929

19 823

3

Ä 10-25% / T 75-90%

119 4,0

4,0

6

P Pm²

m²6 14m 3k / -1k 1668

4170

3

Ä 30-50% / T 50-70%

59

P Pm²

m²14 - - -

5441

LT 100%

P Pm²

m²13 - - -

5369

LT 100%

10

P Pm²

m²2 14m 3k / -1k 3959

9897

3

Ä 30-50% / T 50-70%

118 21P Pm²

m²5 14m 3k / -1k 1735

4338

3

Ä 30-50% / T 50-70%

47 13

2

6,5 2,5

36,5

33,4

8

1P Pm²

m²1 14m 3k / -1k 5180

12 970

3

Ä 30-50% / T 50-70%

148 34

P Pm²

m²3 14m 3k / -1k 2387

5968

3

Ä 30-50% / T 50-70%

67 17

P Pm²

m²9 14m 3k / -1k 4540

11 350

3

Ä 10-25% / T 75-90%

22 23

P Pm²

m²15 - - -

9952

LT 100%

Rõõmu kraav

9

9,0

9,0

9,0

4,0

8,0

15

16

4,0 4,0

50,0

4,0 4,0

4,0

4,0

4,0

P Pm²

m²16 - - -

3232

LT 100%

P Pm²

m²15a - - -

9766

LT 100%

P Pm²

m²15b - - -

186

LT 100%

5

4

7

11

P Pm²

m²8 14m 3k / -1k 4037

10 092

3

Ä 10-25% / T 75-90%

74

P Pm²

m²12 14m 3k / -1k 8974

22 436

3

Ä 10-25% / T 75-90%

61 79

31,1

50,039,8

50,0

39,8

31,8

39,3

32,3

13,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

20, 0

18,0

4,0 18,0

6,5 2,5

14

9,0

12

16,0

4,0

P Pm²

m²4 14m 3k / -1k 2143

5358

3

Ä 30-50% / T 50-70%

59 17

2,5

21,5

19,0

15, 5

13

18 ,5

2,5

14,5

32,2

32,9

31,4

15, 0

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE

PLANEERINGUALAL OLEMASOLEV HOONE

KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

PLANEERITUD HOONESTUSALA

TULEMÜÜRI VAJADUS

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI VAJADUS

TEE KAITSEVÖÖND

NÄHTAVUSKOLMNURK 10x100m

HALJASTUS

KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

SÄILITATAV OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

PLANEERITUD KRAAV

KORRASTATAV JA PUHASTATAV OL.OL KRAAV

PLANEERITUD TRUUP

PLANEERITUD ÜLEVOOL

PUMPLA HOOLDUSPLATS

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

TINGMÄRGID

13

14

15

KOMPAKTSED KÕRGHALJASTATUD ALAD

13

14

15

KOMPAKTSED KÕRGHALJASTATUD ALAD

16

ALAJAAM

REOVEEPUMPLA JA SELLE KUJA r=20m

PERSPEKTIIVNE REOVEEPUMPLA JA SELLE KUJA r=20m

KRAAV

MADALPINGE ÕHULIIN

10 kV ÕHULIIN

ALAJAAM

LIKVIDEERITAVAD OBJEKTID

VEETORUSTIK

REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

SIDEKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

10 kV ÕHULIIN

MADALPINGE ÕHULIIN

GAASITRASS

PUURKAEV JA SELLE SANITAARKAITSEALA

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

PROJEKTEERITUD TEE BIMAP OÜ koostatud töö „Mõisavahe tee”

SÕIDUTEE

KÕNNITEE

HALJASALADE MURUKATE

SÕIDUTEE KRUUSAST TEEPEENAR

KÕRGHALJASTUS (LÄÄNEPÄRN)

TÄNAVAVALGUSTUS

ÜLEKÄIGURADA

MADALPINGE MAAKAABEL

KESKPINGE MAAKAABEL

KAABLIKAITSETORU

KOMPLEKTALAJAAM

JAOTUSKILP

PROJEKTEERITUD TEHNORAJATISED

+.K01 T1

+.K03

-MEB

1U

1V +.K05

1W

+.K07

2N

2U

2V

2W

KP MP

HEKA1VM630

"Keila mnt 1 kinnistu elektriliitumine, Jõgisoo küla, Saue vald, Harju maakond" Swiper OÜ 01.07.2025, töö nr LR9392, LR9393

SAKU VALD, JÄLGIMÄE KÜLA

USSIAUGU, MÕISAVAHE TEE 1 JA LINNUMÄE MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

M 1:1000

DP

07.04.2026

Töö nr 556

AS-04

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Saku Vallavalitsus

Arhitekt I. Punger

Projektijuht A. Anton

Tehnik K. Kuus

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ AderGeo, 2023, töö nr M180623 (koordinaadid L–Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis). 2. planeeringulahenduses kruntidel näidatud hoonete paiknemine, parklate asukohad ja sissepääsud on esialgsed ja täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis.

PLANEERINGUALA NÄITAJAD Planeeringuala suurus 16,29 ha

Kavandatud kruntide arv 16

Krunditava ala maa bilanss:

Äri- ja tootmismaa 138902 m² 85%

Transpordimaa 23994 m² 15%

planeeritud kraav

uus kraaviosa

ol.ol kraav

ol.ol kraav kraav korrastada ja puhastada

MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

EHITISEALUNE PIND

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

HOONETE ARV

KRUNDIL

EHITISE- ALUNE PIND

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS nPnP

MAAPEALNE / MAA-ALUNE

1

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID

Ä Ärimaa T Tootmismaa LT Tee ja tänava maa

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID

Ä Ärimaa T Tootmismaa L Transpordimaa

ARHITEKTUURINÕUDED:

• hoonestusviis: lahtine, kinnine kui ka vahelduv hoonestusviis;

• katusekalle: 0 – 15°. Lamekatus varjata parapetiga. Katuse projekteerimisel tuleb kinni pidada detailplaneeringus ette antud kõrgusmärgist;

• väline viimistlus: välisviimistluses kasutada betooni, klaasi, puitu, plekki ja fassaadiplaate. Fassaadidel kasutada vähemalt kahte erinevat materjali. Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale;

• katusematerjal: rullmaterjal või plekk;

• naaberkinnistutel asuvad hooned on võimalik krundi piiril kokku ehitada, kuid sel juhul on vaja hooned omavahel eraldada tulemüüriga;

• arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav;

• välisvalgustuse, tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendus esitada ehitusprojekti staadiumis;

• hoonete eskiisprojektid on soovitatav vallas eelnevalt kooskõlastada Saku valla arhitektiga/ehituspetsialistiga.

planeeritud kraav ol.ol kraav

ol.ol kraav

planeeritud kraav

KRUNTIDE POS 2 – 12 LIITMISEL HOONESTUSALAD:

MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

EHITISEALUNE PIND

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

HOONETE ARV

KRUNDIL

EHITISE- ALUNE PIND

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS nPnP

MAAPEALNE / MAA-ALUNE

1

AJUTISE KRUNDI EHITUSÕIGUS:

EHITUSÕIGUSE TABEL

Pos nr Krundi aadress või aadressi ettepanek

Krundi planeeritud suurus

Ehitisealune pind (m²) maapealne /

maa-alune

Hoone suurim korruselisus maapealne / maa-alune

Hoone kõrgus maapinnast (m)

Hoonete arv krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(detailplaneeringu liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa (m²) maapealne / maa-alune

Parkimiskohtade arv Täisehituse % Min kõrghaljastuse

% Kitsendused Normatiivne Kavandatud

1 12970 5180 / 5180 3 / -1 14 * 3 Ä 30-50% / T 50-70% Ä 30-50% / T 50-70% 15540 / 5180 182 182 40% 10%

juurdepääsu servituut; tee kaitsevöönd; veehaarde sanitaarkaitselala; keskpinge maakaabli kaitsevöönd; gaasitorustiku kaitsevöönd; uuringu ala (geoloogiline)

2 9897 3959 / 3959 3 / -1 14 * 3 Ä 30-50% / T 50-70% Ä 30-50% / T 50-70% 11877 / 3959 139 139 40% 10%

juurdepääsu servituut; tee kaitsevöönd; uuringu ala (geoloogiline)

3 5968 2387 / 2387 3 / -1 14 * 3 Ä 30-50% / T 50-70% Ä 30-50% / T 50-70% 7161 / 2387 84 84 40% 10%

tee kaitsevöönd; uuringu ala (geoloogiline)

4 5358 2143 / 2143 3 / -1 14 * 3 Ä 30-50% / T 50-70% Ä 30-50% / T 50-70% 6429 / 2143 76 76 40% 10%

uuringu ala (geoloogiline)

5 4338 1735 / 1735 3 / -1 14 * 3 Ä 30-50% / T 50-70% Ä 30-50% / T 50-70% 5205 / 1735 60 60 40% 10%

uuringu ala (geoloogiline)

6 4170 1668 / 1668 3 / -1 14 * 3 Ä 30-50% / T 50-70% Ä 30-50% / T 50-70% 5004 / 1668 59 59 40% 10%

uuringu ala (geoloogiline)

7 7774 3110 / 3110 3 / -1 14 * 3 Ä 10-25% / T 75-90% Ä 10-25% / T 75-90% 5000 / 3110 46 46 40% 10%

juurdepääsu servituut; uuringu ala (geoloogiline)

8 10092 4037 / 4037 3 / -1 14 * 3 Ä 10-25% / T 75-90% Ä 10-25% / T 75-90% 8000 / 4037 74 74 40% 10%

juurdepääsu servituut; uuringu ala (geoloogiline)

9 11350 4540 / 4540 3 / -1 14* 3 Ä 10-25% / T 75-90% Ä 10-25% / T 75-90% 5000 / 4540 46 46 40% 10%

juurdepääsu servituut; tee kaitsevöönd; veehaarde sanitaarkaitselala; gaasitorustiku kaitsevöönd; sidekaabli kaitsevöönd;

uuringu ala (geoloogiline); reoveepumpla kuja r=20m;

10 24726 9890 / 9890 3 / -1 14* 3 Ä 10-25% / T 75-90% Ä 10-25% / T 75-90% 20000 / 9890 183 183 40% 10%

juurdepääsu servituut; tee kaitsevöönd; gaasitorustiku kaitsevöönd; sidekaabli kaitsevöönd;

uuringu ala (geoloogiline); reoveepumpla kuja r=20m;

11 19823 7929 / 7929 3 / -1 14* 3 Ä 10-25% / T 75-90% Ä 10-25% / T 75-90% 13000 / 7929 119 119 40% 10%

juurdepääsu servituut; tee kaitsevöönd; gaasitorustiku kaitsevöönd; sidekaabli kaitsevöönd;

uuringu ala (geoloogiline); reoveepumpla kuja r=20m;

12 22436 8974 / 8974 3 / -1 14* 3 Ä 10-25% / T 75-90% Ä 10-25% / T 75-90% 15000 / 8974 138 138 40% 10%

tee kaitsevöönd; gaasitorustiku kaitsevöönd; sidekaabli kaitsevöönd; uuringu ala (geoloogiline)

13 5369 - - - - LT 100% L 100% - - - - - sidekaabli kaitsevöönd; maakaabli kaitsevöönd; gaasitorustiku kaitsevöönd; uuringu ala (geoloogiline)

14 5441 - - - - LT 100% L 100% - - - - - uuringu ala (geoloogiline)

15 9952 - - - - LT 100% L 100% - - - - - uuringu ala (geoloogiline)

15a 9766 - - - - LT 100% L 100% - - - - - 15b 186 - - - - LT 100% L 100% - - - - 16 3232 - - - LT 100% L 100% - - - - - uuringu ala (geoloogiline)

KOKKU 162896 55560 / 55560 36 116860 / 55560 1206 1206

*ainult erandkorras on võimalik hoonete kõrgus põhimahul igakordse kaalumise alusel kuni 18 m. Üldplaneeringus määratud erandit rakendatakse tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt igakordse kaalutlusotsuse tulemusena.

KRAAVI ÜLEVOOL

Kui positsioonidel 2–12 paiknevad krundid kavandatakse ühe krundina, ei moodustata transpordimaa krunti positsioonil 16

KRUNTIDE POS 2 – 6 & 7 – 17 LIITMISEL HOONESTUSALAD:

juurdepääsu servituudi vajadus Ussisaare kinnistule

SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS: Pos 1 · juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 2, 5, 6 ning Ussisaare (71801:003:0490) kinnistu kasuks; · veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja

kasuks; · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 2 · juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 1, 5, 6 ning Ussisaare (71801:003:0490) kinnistu kasuks; · veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 3 · veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 4 – 6, 8 · veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 7 · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 9 · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · sademevee kanalisatsioonitrassile ja kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 10, 11 ja 12 kasuks. Pos 10 · juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 9, 11 ja 12 kasuks; · veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 11 · juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 9, 10 ja 12 kasuks; · veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.

Pos 12 · juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 9, 10 ja 11 kasuks; · veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 13 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 14 · veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja

kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · elektrivõrgu maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud sidevõrgu vahejaotuskapile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 15 · veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja

kasuks; · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · elektrivõrgu maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Pos 16 · veetrassile, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi

võrguvaldaja kasuks; · veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · elektrivõrgu maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Kinnistu 11 Tallinna ringtee L1 (71801:001:1749) · kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

Tallinn 2026

Töö nr 556

Harjumaa, Saku vald

USSIAUGU, MÕISAVAHE TEE 1 JA LINNUMÄE MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saku Vallavalitsus, registrikood 75019738 Juubelitammede tee 15 75501 Saku Harjumaa HUVITATUD ISIK: Mõisavahe OÜ, registrikood 16193188 Mõisavahe tee 1, Jälgimäe küla juhatuse liige Harly Soppe [email protected] +372 512 5467 PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR reg.nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger TEHNIK: Keia Kuus [email protected] PROJEKTIJUHT: Arno Anton [email protected] +372 56 983 389

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

2

KÖITE KOOSSEIS: I SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID ............................................... 4

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ...................................... 4

2.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs ....................................................................................................................................... 4

2.2. Planeeringu eesmärk .................................................................................................................. 5 2.3. Vastavus Saku valla üldplaneeringule ........................................................................................ 5

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................................. 6

3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ..................................................................................... 6 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................................... 6 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus .................................................... 6 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ........................................................................................... 7 3.5. Olemasolev tehnovarustus ......................................................................................................... 7 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond .............................................................................................. 7 3.7. Kehtivad piirangud ...................................................................................................................... 7

4. PLANEERINGU ETTEPANEK .......................................................................................................... 7

4.1. Krundijaotus ja hoonestusala ...................................................................................................... 7 4.2. Krundi ehitusõigus ...................................................................................................................... 8 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded ......................................................................................................... 9 4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded ...................................................... 9 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ....................................................................... 10

4.5.1. Liiklusuuring ....................................................................................................................... 11 4.6. Piirded ...................................................................................................................................... 12 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted............................................................................................ 12 4.8. Jäätmete prognoos ja käitlemine .............................................................................................. 12 4.9. Tuleohutusnõuded .................................................................................................................... 13 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................... 13 4.11. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................................... 13 4.12. Tehnovõrkude lahendus ......................................................................................................... 15

4.12.1. Veevarustus ja kanalisatsioon .......................................................................................... 15 4.12.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine ............................................................ 16 4.12.3. Elektrivarustus ................................................................................................................. 17 4.12.4. Sidevarustus .................................................................................................................... 18 4.12.5. Soojavarustus .................................................................................................................. 18

5. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................ 19

6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE............................. 19

6.1. Eessõna ................................................................................................................................... 19 6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade

esinemise võimalikkus .............................................................................................................. 19 6.3. Müra ja vibratsioon ................................................................................................................... 20 6.4. Radooniriski vähendamise võimalused ..................................................................................... 20

7. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS ........................................................................... 20

8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD .................................................. 21

9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ............................................................................................. 22

II JOONISED

AS-01 Asukohaskeem M 1:~ AS-02 Tugiplaan M 1:1000 AS-03 Ruumilise keskkonna analüüs M 1:1000 AS-04 Põhijoonis M 1:1000 AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 AS-06 Sademevee skeem M 1:~ AS-07 Vee ja kanalisatsiooni ühinemise skeem M 1:~

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

3

III LISAD Teostatud uuringud:

• geodeetiline alusplaan on mõõdistatud OÜ AderGeo poolt 2023, töö nr M180623;

• OÜ Merin koostatud Ussiaugu DP ala sajuvee eesvoolu läbilaskevõime hindamine, 25.11.2024, töö nr 860;

• K-Projekt AS koostatud „Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksused ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring”, 24.11.2025, töö nr 25120.

Tehnilised tingimused:

• Enefit AS poolt 10.10.2025 koostatud tehnilised tingimused nr TT-E-20251010-126;

• Elektrilevi OÜ poolt 22.10.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr 503990;

• AS Saku Maja 21.01.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr ET-11200. IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE V MENETLUSDOKUMENDID

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

4

I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID

• Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneering;

• Saku Vallavalitsuse 13.02.2024 korraldus nr 138 „Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”;

• planeerimisseadus;

• maaüksuse plaan;

• omandiõigust tõendavad dokumendid;

• Saku valla jäätmehoolduseeskiri;

• Saku valla kliima- ja energiakava 2030;

• Saku valla arengukava 2025 – 2035;

• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;

• siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

• siseministri 18.02,2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;

• Saku Vallavolikogu määrus 18.05.2017 nr 3, „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas”;

• riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;

• Transpordiameti seisukohad 08.01.2024. a nr 7.2-3/24/25615-2 Seisukohtade väljastamine Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks;

• Keskkonnaameti seisukohad 09.01.2024. a nr 6-5/24/485 Seisukohtade väljastamine Seisukoht Jälgimäe küla Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta;

• naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud;

• muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid. 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK 2.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste

analüüs Planeeritav maa-ala paikneb Saku vallas Jälgimäe külas. Jälgimäe küla jääb Saku valla lääneossa ja planeeritav ala Jälgimäe küla keskossa. Planeeritav ala on Saue linna vahetus läheduses ja Saku alevikust u 3 km kaugusel. Planeeritav ala piirneb: läänes – kõrghaljastusega kaetud maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbeliste katastriüksustega; põhjas – maatulundusmaa, sihtotstarbeta maa ning äri- ja tootmismaa sihtotstarbelised katastriüksused. Äri- ja tootmismaad on hoonestatud; idas – maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbelised katastriüksused; lõunas – transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbelised katastriüksused. Transpordimaal asub põhimaantee 11 Tallinna ringtee. Tootmismaa on hoonestatud. Planeeringuala kontaktvöönd on hõredalt asustatud. Planeeringuala läheduses asuvad mitmed äri- ja tootmishooned, mis on kuni 3-korruselised. Lisaks on piirkonnas kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid 3-korruseliste ja kuni 14 meetriliste äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Kontaktvööndis asub suures osas maatulundusmaa sihtotstarbelisi katastriüksusi, mis on hoonestatud elamutega. Olemasolevad üksikelamud on ühe- või kahekorruselised, enamasti viilkatustega. Detailplaneeringu ala asub tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Planeeringuala läheduses Jälgimäe teel asuvad olemasolevad tehnovõrgud, millega kruntide vajaminev tehnovarustus ühendatakse. Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeringuala piirneb põhimaantee 11 Tallinna ringtee ja kõrvalmaantee 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee. Planeeringuala idapiiri läbib Mõisavahe tee. Seega käsitletaval alal on hea ühendus Saku aleviku, Saue linna ja ka Tallinna linnaga. Tallinna linna piir jääb planeeringualast 7 km kaugusele. Lähimad äri- ja teeninduskeskused paiknevad Saue linnas ja Saku alevikus. Lähim bussipeatus asub planeeringualast 50 meetri kaugusel, kust buss väljab mõned korrad päevas Saku aleviku suunas. Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga kavandatav piirkonda sobiv:

• Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (Tallinna ringtee);

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

5

• head ühendusteed lähimate küladega;

• arenev elukeskkond;

• tehnovõrkudega varustatud piirkond. 2.2. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste kruntideks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Planeeringuala jagatakse 12 äri- ja tootmismaa ning 4 transpordimaa krundiks. Iga äri- ja tootmismaa krundile on lubatud rajada kuni 3 hoonet, mis tähendab, et kogu planeeringualale võib ehitada kokku kuni 36 hoonet. Hoonete maksimaalne kõrgus on määratud kuni 3 korrust. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 16,29 ha. Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega. Soovitakse ehitada 14 – 18 m kõrguseid laohooneid kuna siis on suuremate kaubamahtude liigutamiseks väiksem ehitisealune pind, uutes kõrgetes ladudes saab kasutada kaasaegseid automatiseerimis- ja robotisüsteeme, samuti on neid võimalik efektiivselt majandada ja püsida konkurentsis, uute ja kõrgete ladude jõudlus on kahekordistunud. Tavalisest kõrgemad laohooned on keskkonnasõbralikumad ja võimaldavad ehitada suurem hoone väiksema ehitisealuse pinnaga ning on energiasäästlikumad. Kuna rahvusvahelised firmad soovivad ehitada võimalikult kõrgeid hooneid tagab see ka konkurentsieelise ning toob kaasa uute töökohtade loomise ja aitab kaasa kohalikule arengule. 2.3. Vastavus Saku valla üldplaneeringule Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT). Koostatud detailplaneering ei sisalda kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Joonis 1. Väljavõte Saku valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist.

Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Koostatava Saku valla üldplaneeringus määratud ehitustingimused:

• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 40% krundi pindalast;

• haljastatav/looduslikuna säiliv osa on minimaalselt 10% krundi pindalast;

• Saku Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu lähteülesandes ja projekteerimistingimustega määrata täiendavad tingimused, sh suurendada haljastava ala protsenti;

• hoonete kõrgus põhimahul on kuni 14 m, igakordse kaalumise alusel kuni 18. Erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt;

• paigutada müraallikad (nt mürarikkad seadmed, laadimisalad vms) võimalusel tundlikest aladest eemale. Müra vähendamise meetmed määratakse vastavalt olukorrale ja tegevuse iseloomule detailplaneeringu, projekteerimistingimuste ja/või ehitusprojektiga;

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

6

• uute võimalike lõhnaallikate rajamine lõhnatundlike objektide/alade lähedale (elamu, kool, lasteaed vms) ei ole lubatud enne, kui on tagatud lõhnaaine väljutamisel lõhna esinemise häiringutasemete vastavus õigusaktidega kehtestatud tasemetele või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse §-s 8 toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele. Kusjuures taoliste objektide planeerimise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest;

• parkimine lahendada omal krundil. Planeeringulahenduses on arvestatud Saku valla üldplaneeringus määratud ehitustingimustega. Hoonete ehitisealused pinnad on määratud kuni 40% krundi pinnast ning hoonete kõrgus kuni 14 meetrit. Haljastus krundil on vähemalt 10% ning parkimine on lahendatud omal krundil. Vastavalt üldplaneeringule on antud planeeringuga ka võimalus kuni 18-meetriste hoonete ehitamiseks. Hoonete suurem kõrgus on põhjendatud kaasaegsete ladustamislahenduste (nt kõrgriiulid, automatiseeritud ladu) vajadusega. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Saku vallas Jälgimäe külas osaliselt väljakujunenud äri- ja tootmishoonete piirkonnas. Planeeringuala täpne asukoht on esitatud joonisel AS-01 Asukohaskeem. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Ussiaugu (Maa- ja Ruumiameti andmetel 05.02.2026)

• katastriüksuse tunnus: 71801:001:1748;

• maakasutuse sihtotsatarve: maatulundusmaa 100%;

• kinnistu pindala: 153308 m2. Linnumäe (Maa- ja Ruumiameti andmetel 05.02.2026)

• katastriüksuse tunnus: 71801:003:1053;

• maakasutuse sihtotsatarve: maatulundusmaa 100%;

• kinnistu pindala: 5861 m2. Mõisavahe tee 1 (Maa- ja Ruumiameti andmetel 05.02.2026)

• katastriüksuse tunnus: 71801:003:0480;

• maakasutuse sihtotsatarve: tootmismaa 100%;

• kinnistu pindala: 3548 m2. Ehitisregistri andmetel asub Mõisavahe tee 1 kinnistul Mööbli tootmishoone ehitisealuse pinnaga 1301 m2. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Tabel 1. Planeeringuga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.

Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve

11 Tallinna ringtee 288654 m² 71801:001:0362 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee L1 2750 m² 71801:001:1749 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee 2979 m² 71801:003:1055 Transpordimaa 100%

Kanama liivahoidla 8567 m² 71801:003:1058 Transpordimaa 100%

Killu 1059 m² 71801:003:1054 Transpordimaa 100%

Rehekoja 21199 m² 71901:001:0004 Maatulundusmaa 100%

Rehepapi 21180 m² 71901:001:0003 Maatulundusmaa 100%

Rehepaja 25147 m² 71901:001:0001 Maatulundusmaa 100%

Rehetee 2692 m² 71901:001:0002 Sihtotstarbeta maa 100%

Mõisavahe tee 3b 6929 m² 71801:003:1039 Ärimaa 60%, tootmismaa 40%

Mõisavahe tee 3a 3145 m² 71801:003:1038 Ärimaa 60%, tootmismaa 40%

Mõisavahe tee 6 10004 m² 71901:001:0889 Elamumaa 100%

Mõisavahe tee L3 415 m² 71901:001:0572 Transpordimaa 100%

Mõisavahe tee 2 43210 m² 71801:003:0725 Maatulundusmaa 100%

11340 Tallinn-Saku-Laagri tee 81678 m² 71801:001:0881 Transpordimaa 100%

Ussisaare 5545 m² 71801:003:0490 Tootmismaa 100%

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

7

3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Planeeringuala läbib Mõisavahe tee ning piirneb kõrvalmaanteega 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee ja põhimaanteega 11 Tallinna ringtee. Mõisavahe teele on projekteeritud (projekti on koostanud BIMAP OÜ 04.04.2022) uus sõidutee ja kõnnitee. 3.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Planeeringualal paiknevad tehnovõrgud:

• gaasitorustik;

• madalpinge maakaabel;

• sidekaabel;

• keskpinge õhuliin;

• madalpinge õhuliin;

• alajaam. Olemasolev tehnovarustus on esitatud joonisel AS-02 Tugiplaan ja AS-04 Põhijoonis. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringuala eri kohtades kasvab kõrghaljastust grupiti. Planeeringuala idaosas kasvavad enamjaolt männid ning lääneosas lehtpuud ja männid. Planeeringuala keskosas kasvavad lehtpuud. Planeeringuala läänepoolset osa läbib kraav. 3.7. Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad:

• õhuliini kaitsevöönd laiusega 4 meetrit ja 20 meetrit;

• 11 Tallinna ringtee tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 50 meetrit;

• 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit;

• Sidekaabli kaitsevöönd laiusega 2 meetrit;

• Maakaabli kaitsevöönd laiusega 2 meetrit;

• Veehaarde sanitaarkaitseala;

• D kategooria gaasitorustiku kaitsevöönd laiusega 20 meetrit. Olemasolevad kitsendused on esitatud joonisel AS-02 Tugiplaan ja AS-04 Põhijoonis. 4. PLANEERINGU ETTEPANEK 4.1. Krundijaotus ja hoonestusala Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa jagamine äri- ja tootmismaa ning transpordimaa kruntideks. Koostatakse kaksteist äri- ja tootmismaa ning neli transpordimaa krunti. Planeeringualasse kaasatud Mõisavahe tee 1 katastriüksuse piire on planeeringuga ette nähtud suurendada. Tabel 2. Krundijaotus.

Pos nr

Suurus (m²)

Sihtotstarve (detailplaneeringu liikide kaupa)

Sihtotstarve (katastriüksuse liikide kaupa)

1 12 970 Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70% Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70%

2 9897 Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70% Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70%

3 5968 Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70% Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70%

4 5358 Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70% Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70%

5 4338 Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70% Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70%

6 4170 Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70% Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70%

7 7774 Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90% Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90%

8 10 092 Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90% Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90%

9 11 350 Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90% Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90%

10 24 726 Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90% Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90%

11 19 823 Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90% Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90%

12 22 436 Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90% Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90%

13 5369 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%

14 5441 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

8

Pos nr

Suurus (m²)

Sihtotstarve (detailplaneeringu liikide kaupa)

Sihtotstarve (katastriüksuse liikide kaupa)

15 9952 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%

15a 9766 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%

15b 186 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%

16 3232 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%

Krunt pos nr 15 suurusega 9903 m2 moodustatakse ajutiste kruntide pos nr 15a ja 15b kokku liitmisel. Detailplaneeringuga määratakse moodustatud krunditele hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine. Planeeritud äri- ja tootmismaa kruntide hoonestusalad võimaldavad kavandada hoonete ehitamist eraldiseisvatena või ehitatuna piirile kokku tuleohutusnõudeid järgides. Juhul kui soovitakse rajada mitmele krundile üks hoone, siis tuleb need krundid eelnevalt kokku liita ning sel juhul on võimalik ehitada ilma tulemüürita. Joonisel AS-04 Põhijoonis on välja toodud hoonestusalad eraldiseisvatena ning hoonestusala ühtse tervikuna. Omavahel on võimalik liita krunte pos 1 – 6 ja 7 – 12 ning samuti pos 1 – 12. Kui positsioonidel 2 – 12 paiknevad krundid kavandatakse ühe krundina, ei moodustata transpordimaa krunti positsioonil 16. Liidetavate kruntide ehitusõigused moodustavad liitumise tulemusena tekkinud uue krundi ehitusõiguse järgmiselt: lubatud hoonete arvud liituvad, lubatud ehitisealused pinnad liituvad, hoonete lubatud kõrgus ei muutu. Tagada tuleb krundi minimaalne haljastuse osakaal (krundi pinnast 10%). Liidetud kruntidel on lubatud ehitada tingimusel, et kokku liidetud ehitusõigus ei ületa üldplaneeringus lubatud ehitiste suurimat lubatud ehitisealust pinda 40%. Naaberkinnistutest (planeeringuga piirnevad kinnistud) paiknevad hoonestusalad piiridest minimaalselt 4 m kaugusel. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, parkimisala, piirdeaedu, juurdepääsuteed ja haljastust. Transpordimaa kruntidele hoonestusala ei määrata. Hoonestusala sidumine kinnistupiiridega on näidatud joonisel AS-04 Põhijoonis. Kruntidele pos nr 1, 9 – 12 on määratud kohustuslik ehitusjoon. Ühel krundil peab hoone/-d ehitusjoonel paiknema vähemalt 30 meetri ulatusel. 4.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega määratakse planeerimisseaduse § 126 lg 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; 3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; 4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; 5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata. Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis kruntide ehitusõiguse ja kruntide ehitusõiguse akendes. Tabel 3. Kruntide ehitusõigus.

Pos nr

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed /

katastriüksuse sihtotstarve

Ehitiste suurim lubatud arv või

nende puudumine maa-alal

Ehitiste suurim lubatud

ehitisealune pind 40%

Ehitiste lubatud

max kõrgus

Hoone suurim korruselisus maapealne / maa-alune

1 Ä 30-50% / T 50-70% 3 5180 m² 14 m* 3 / -1

2 Ä 30-50% / T 50-70% 3 3959 m² 14 m* 3 / -1

3 Ä 30-50% / T 50-70% 3 2387 m² 14 m* 3 / -1

4 Ä 30-50% / T 50-70% 3 2143 m² 14 m* 3 / -1

5 Ä 30-50% / T 50-70% 3 1735 m² 14 m* 3 / -1

6 Ä 30-50% / T 50-70% 3 1668 m² 14 m* 3 / -1

7 Ä 10-25% / T 75-90% 3 3110 m² 14 m* 3 / -1

8 Ä 10-25% / T 75-90% 3 4037 m² 14 m* 3 / -1

9 Ä 10-25% / T 75-90% 3 4540 m² 14 m* 3 / -1

10 Ä 10-25% / T 75-90% 3 9890 m² 14 m* 3 / -1

11 Ä 10-25% / T 75-90% 3 7929 m² 14 m* 3 / -1

12 Ä 10-25% / T 75-90% 3 8974 m² 14 m* 3 / -1

13 LT 100% / L 100% - - - -

14 LT 100% / L 100% - - - -

15 LT 100% / L 100% - - - -

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

9

Pos nr

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed /

katastriüksuse sihtotstarve

Ehitiste suurim lubatud arv või

nende puudumine maa-alal

Ehitiste suurim lubatud

ehitisealune pind 40%

Ehitiste lubatud

max kõrgus

Hoone suurim korruselisus maapealne / maa-alune

15a LT 100% / L 100% - - - -

15b LT 100% / L 100% - - - -

16 LT 100% / L 100% - - - -

*ainult erandkorras on võimalik hoonete kõrgus põhimahul igakordse kaalumise alusel kuni 18 m. Üldplaneeringus määratud erandit rakendatakse tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt igakordse kaalutlusotsuse tulemusena.

Planeeringualale ei ole lubatud rajada nt tselluloosi-, tsemendi, keemiatööstus vms analoogseid tööstusettevõtteid, mis eraldavad ebameeldivat lõhna- või saasteaineid või tekitavad tavapärasest suuremat müra. Nendeks võivad olla eelkõige logistiline tegevus, laondus ning vähese tootmisega tegevus ning keskkonda saastavaid tegevused ei ole planeeringualal lubatud. Planeeritavad hooned asuvad soodsas asukohas hea logistika ja nähtavusega maanteede ääres, näevad esinduslikumad välja. Kavandatud lahendus sobib olemasolevate ja naaberkruntidele kavandatud hoonetega (Mõisavahe tee 2 detailplaneering; Ussiaugu I kinnistu II maatükk detailplaneering; Anti, Käspriotsa ja Käspriaasa kinnistu detailplaneering) ning seeläbi tekib piirkonda kaasaegne äri- ja tootmiskeskkond, mille tegevus ei ole keskkonnale ja elanike ohtlik ning häiriv. Sarnaste hoonete piirkonda lisandumine väärtustab kogu lähipiirkonda, sest maa-ala hoonestatakse esinduslike hoonetega, mis omakorda loob ka eeldused piirkonnas paiknevate olemasolevate vanemate äri- ja tootmishoonete ja kinnistute korrastamiseks. Äri- ja tootmishoonete rajamisel on levinud viis, kus bürooplokk moodustab hoone kõrgeima osa ning ladu / tootmine vms moodustab hoones 1-korruselise osa. Arvestades olemasolevat ja planeeritud hoonestust, maanteede asukohta on sobilik planeeringualale igakordse kaalumise alusel rajada kuni 18 meetri kõrguseid hooneid, eeldusel. Hoonete suurem kõrgus on põhjendatud kaasaegsete ladustamislahenduste (nt kõrgriiulid, automatiseeritud ladu) vajadusega. Viimaste aastate jooksul on Tallinna ja selle lähiümbruse tootmis- ja ärimaade turul märgata üha suuremat nõudlust suuremate ja kaasaegsetele tehnilistele tingimustele vastavate kruntide järele. Eelkõige otsivad ettevõtted kohti, kuhu oleks võimalik rajada suurema ehitisealuse pindalaga ning suurema kõrgusega hooneid – lao- ja logistikakeskusi, millele on iseloomulikud suured laoruumid, kõrged riiulisüsteemid ja vajadus mitme funktsiooni koondamiseks ühe hoonekompleksi alla. Hoonete mahud planeerida võimalusel krundil nii, et kõrgem hooneosa asub maantee pool, ning hoone kõrgus väheneb järk-järgult põhjapoole. Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Kruntide 1 – 12 hoonestusala piires on võimalik rajada üks või mitu hoonet. 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded

• Hoonestusviis: lahtine, kinnine kui ka vahelduv hoonestusviis;

• katusekalle: 0 – 15°. Lamekatus varjata parapetiga. Katuse projekteerimisel tuleb kinni pidada detailplaneeringus ette antud kõrgusmärgist;

• väline viimistlus: välisviimistluses kasutada betooni, klaasi, puitu, plekki ja fassaadiplaate. Fassaadidel kasutada vähemalt kahte erinevat materjali. Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale;

• katusematerjal: rullmaterjal või plekk;

• naaberkinnistutel asuvad hooned on võimalik krundi piiril kokku ehitada, kuid sel juhul on vaja hooned omavahel eraldada tulemüüriga;

• arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav;

• välisvalgustuse, tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendus esitada ehitusprojekti staadiumis;

• hoonete eskiisprojektid on soovitatav vallas eelnevalt kooskõlastada;

• lubatud on päikesepaneelide paigaldamine. Päikesepaneelide valikul tuleb kasutada paneele, millel peamine klaasikiht on peegeldust vähendava pinnatöötlusega.

4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid.

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

10

Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Hoonete planeerimisel lähtuda sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord”. 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääs Mõisavahe teelt. Mõisavahe teele on koostatud BIMAP OÜ poolt ehitusprojekt „Mõisavahe tee”. Planeeringualale on kavandatud uued transpordimaa sihtotstarbega krundid, kuhu on ette nähtud tehnovõrgud, sõidutee, asfaldi kattega jalgratta- ja jalgtee ning kraav. Krundile pos nr 15 on ette nähtud lisaks puudeallee. Sõidutee teekatte laiuseks on planeeritud 6,5 meetrit ning jalgratta- ja jalgtee laiuseks 2,5 meetrit. Kergliiklustee on planeeritud ühepoolse põikkaldega. Sõidutee on projekteeritud kahepoolse põikkaldega. Tupiktee lõppu on ette nähtud nõuetekohane ümberpööramise plats. Põhijoonisel on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele, mis täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Ussisaare katastriüksusele pääseb läbi planeeritud transpordimaa sihtotstarbega kruntide pos nr 14 ja 16 ning samuti läbi kruntide pos nr 1 ja 2. Juurdepääsud krundile täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Krundisisese sujuvama liikluskorralduse tagamiseks on toodud võimalikud servituudialad läbisõituks kõrvalt kruntidelt, mille kulgemist võib vastavalt vajadustele muuta lähtudes hoonete paiknemisest. Kui krundile seatakse juurdepääsu servituut, siis sellele alale ei ole võimalik hoonet ehitada. Planeeritud transpordimaalt on tagatud juurdepääs Kanama liivahoidla kinnistule ja Killu kinnistule. Killu kinnistust on kaasatud 186 m2 planeeritud transpordimaa pos nr 15 koosseisu. Parkimine on lahendatud krundi siseselt. Parkimine lahendatakse vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele vajadusele. Parkimislahendus kruntidel on põhimõtteline ja täpne parkimiskohtade paiknemine ning kogus määratakse hoone ehitusprojekti staadiumis vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele vajadusele. Suured avaparklad tuleb liigendada väiksemateks, kuni 20-kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Vältida tuleb ulatuslike kõvakatetega alade moodustamist soojussaarte vältimiseks ja sademevee löökkoormuse vähendamiseks. Planeeringuala liikluskorraldus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. Tabel 4. Parkimiskohtade kontrollarvutus.

Pos nr Ehitise liik Asukoht Normatiivne

parkimiskohtade arv Planeeritud

parkimiskohtade arv Korruselamute ala

Pos 1 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

7770 / 60 = 130 7770 / 150 = 52

182

Pos 2 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

5939 / 60 = 99 5939 / 150 = 40

139

Pos 3 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

3581 / 60 = 60 3581 / 150 = 24

84

Pos 4 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

3215 / 60 = 54 3215 / 150 = 22

76

Pos 5 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

2603 / 60 = 43 2603 / 150 = 17

60

Pos 6 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

2502 / 60 = 42 2502 / 150 = 17

59

Pos 7 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

1250 / 60 = 21 3750 / 150 = 25

46

Pos 8 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

2000 / 60 = 34 6000 / 150 = 40

74

Pos 9 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

1250 / 60 = 21 3750 / 150 = 25

46

Pos 10 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

5000 / 60 = 83 15000 / 150 = 100

183

Pos 11 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

3250 / 60 = 54 9750 / 150 = 65

119

Pos 12 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

3750 / 60 = 63 11250 / 150 = 75

138

Planeeritaval maa-alal kokku 1200 1200

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

11

08.01.2024 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr 7.2-3/24/25615-2 käesoleva detailplaneeringu koostamiseks. Seisukohtades selgub, et juurdepääsuna tuleb kasutada olemasoleva ristumiskohta Mõisavahe tee nr 7180321 kaudu. Tagada tuleb juurdepääs Kanama liivahoidla kinnistule (katastritunnus 71801:003:1058) ja Killu kinnistule (katastritunnus 71801:003:1054) läbi planeeringuala. Väljatoodud nõuetega on planeeringulahenduse koostamisel arvestatud. Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks;

• riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Transpordiamet;

• Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks;

• arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;

• soovitatav on kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik;

• ehitusprojekti staadiumis tuleb määrata nii kõvakattega parklaalad kui ka eraldi laoplatside alad. Jalgrataste parkimine Ehitusprojekti koostamisel tuleb lahendada jalgrataste parkimine. Jalgrataste parkla kavandamisel tuleb lähtuda Eesti standard EVS 843:2016 normatiividest. Jalgrattaparklad peavad olema kasutajale lihtsasti ligipääsetavad, lukustamist võimaldavad, üldjuhul raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse korral ilmastiku eest kaitstud ning valgustatud. Otstarbekas on kliendiparkla kavandada õue ja töötajate parkla hoone mahus. Nähtavuskolmnurgad Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded. Nähtavuskolmnurgad on kantud joonisele vastavalt standardi EVS 843:2016 tabel 7.2 juhistele. Nähtavuskolmnurgad on välja toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. 4.5.1. Liiklusuuring Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamise raames on K-Projekt AS poolt koostatud liiklusuuring „Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksused ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring” (24.11.2025, töö nr 25120), mille eesmärk oli hinnata planeeringu elluviimisega kaasneva lisanduva liikluse mõju piirkonna teedevõrgule, eeskätt

Mõisavahe tee-Jälgimäe tee ning maantee 11 Tallinna ringtee-Jälgimäe tee ristmikele. Uuringus

analüüsiti olemasolevat liiklusolukorda ning prognoositi tuleviku liikluskoormusi aastaks 2030. Liiklusuuring tugines kohapeal teostatud liiklusloendusele, Transpordiameti teeregistri andmetele, Saku valla kehtivatele ja menetluses olevatele detailplaneeringutele ning liiklusmudelitele. Analüüs keskendus eelkõige õhtusele tipptunnile, mis on piirkonnas kõige suurema liikluskoormusega periood. Tuleviku liiklusprognoosid koostati, arvestades nii üldist liikluskasvu kui ka planeeringualalt ja lähipiirkonna arendustest tekkivat liiklusnõudlust. Olemasolevas olukorras on nii Mõisavahe tee – Jälgimäe tee ristmik kui ka Tallinna ringtee – Jälgimäe tee ristmik hea läbilaskvusega. Mõisavahe tee – Jälgimäe tee ristmiku teenindustase on õhtusel tipptunnil väga hea (teenindustase A) ning Tallinna ringtee kiirendus- ja aeglustusradade teenindustase on hea (teenindustase B). Olulisi ootejärjekordi ega liiklusprobleeme ei esine. Tuleviku liikluse hindamiseks analüüsiti kahte stsenaariumi:

1. ainult käesoleva detailplaneeringu realiseerimist ning 2. detailplaneeringu realiseerimist koos lähipiirkonna teiste planeeringutega.

Mõlema stsenaariumi korral näitasid modelleerimistulemused, et prognoositav liikluskoormus jääb ristmike läbilaskvusest selgelt väiksemaks. Mõisavahe tee – Jälgimäe tee ristmiku teenindustase püsib ka tulevikus väga heal tasemel (teenindustase A), keskmised ooteajad on lühikesed ning liiklus sujub häireteta. Samuti säilib Tallinna ringtee ja Jälgimäe tee ristmiku kiirendus- ja aeglustusradade teenindustase B.

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

12

Liiklusuuringu tulemused näitavad, et detailplaneeringu elluviimine ei põhjusta piirkonna teedevõrgu ülekoormust ega tekita vajadust ristmike ümberprojekteerimiseks või liikluskorralduse olulisteks muudatusteks. Planeeringulahendus on liikluslikult teostatav ning vastab kehtivatele normidele ja heale planeerimistavale. Samas juhitakse tähelepanu, et piirkonna edasisel arengul võib suureneda jalakäijate ja kergliiklejate liikumisvajadus, mistõttu on perspektiivis põhjendatud kergliikluse taristu arendamine. Koostatud uuringust selgub detailplaneeringu elluviimine ei avalda negatiivset mõju piirkonna liiklusohutusele ega liikluse läbilaskvusele ning on liikluskorralduslikult põhjendatud. 4.6. Piirded Lubatud on rajada võrkaed kõrgusega 1,8 m, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrkpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte kruntide piiridele, vaid ümbritseda kuritegevuse ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad. Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Piirete vajadus selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringuala minimaalne haljastuse osakaal on vähemalt 10% krundi pindalast. Haljastus tuleb projekteerida kompaktsena ning piirangutest ja kitsendustest puutumatule osale, kuhu on võimalik istutada kõrghaljastust. Säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Kõrghaljatus peab vastama standardis EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded”. Võimalusel rajada hoonetele katuse- või vertikaalhaljastust. Põhijoonisel on näidatud planeeritava haljastuse ligikaudne asukoht. Täpne uue haljastuse asukoht lahendatakse ehitusprojekti staadiumis. Kruntide liitmisel tuleb tagada haljastuse osakaal. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 tabeli 10.2 nõuetele. Ehitusprojektiga tuleb lahendada töötajate rekreatsioonialad. Tabel 5. Minimaalne haljastuse osakaal.

Krundi pos nr Kompaktne kõrghaljastatud haljasala % krundil

1 10%

2 10%

3 10%

4 10%

5 10%

6 10%

7 10%

8 10%

9 10%

10 10%

11 10%

12 10%

13 10%

14 10%

15 10%

4.8. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmete äravedu korraldatakse liigiti vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale (määrus nr 10, 22.08.2019). Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteinerite / -mahutite täpsed asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Prügikonteinerid / -mahutid tuleb paigutada hoonete lähedusse kergesti ligipääsetavasse kohta. Prügikonteinerid / -mahutid ümbritseda näiteks aiaga, haljastusega või paigutada konteinerid näiteks prügimajja. Oluline on et konteinerid / mahutid oleks visuaalselt varjatud nii tänava kui ka naaberkinnistute poolt. Lisaks on võimalik prügikonteinerid paigutada hoone mahtu, mis vähendab territooriumi reostamise võimalust. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi ja biojäätmete liigiti

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

13

kogumisega. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid vastava lepingu. Ehitusjäätmete taaskasutamiseks on vajalik jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit. Jäätmemahuti paiknemiskoha määramisel tuleb arvestada naaberkinnistuga ning jäätmemahutit jm põlevmaterjali ei tohi paigutada välisseina äärde nii, et süttimisel need võiks süüdata ka seina. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Saku valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. 4.9. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Hoone(te) korruste arvust, kõrgusest, pindalast ja kasutajate arvust ning kasutusviisist tulenevalt määrata täpne tuleohutusklass ehitusprojekti koostamisel. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuvalt hoonete tuleohutusklassist tagada hoonete jagamine tuletõkkesektsioonideks vastavuses kehtivatele õigusaktidele ja kasutatavatele standarditele ning tagada hoone varustatus tuleohutuspaigaldistega. Planeeritud kruntide hoonestusalad võimaldavad kavandada hoonete ehitamist eraldiseisvatena või ehitatuna piirile kokku tuleohutusnõudeid järgides. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekaugus ette nähtud 8 m. Joonisel AS-04 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Tuletõrjevesi saadakse tee maa-alale ette nähtud kolmest hüdrandist (vt joonis AS-05 Tehnovõrkude koondplaan). Ühisveevärgist on võimalik tagada vooluhulka 10 l/s 3 tunni jooksul. Hoone korruste arvust, kõrgusest, pindalast ja kasutajate arvust ning kasutusviisist tulenevalt määrata täpne tuleohutusklass ehitusprojekti koostamisel. Välise kustutusvee normvooluhulgad täpsustuvad samuti ehitusprojekti koostamisel, kuna arvutused on seotud hoone kasutusviisi ning tuletõkkesektsioonide pindalaga. Kuni 600 MJ/m² tuletõkkesektsiooni korral on ühe tulekahju normvooluhulk 10 l/s, 601 – 1200 MJ/m² korral 20 l/s ning suuremad kuni 1201 MJ/m² korral 30 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus 3 h. Seega kui projekteeritakse tuletõkkesektsioon üle 600 m2 ei ole võimalik ühisveevärgist vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada. Üle 600 MJ/m2 tuletõkkesektsiooni puhul tuleb paigutada kustutusvee tagamiseks lokaalne mahuti, mille täpne suurus määrata ehitusprojektiga. Tuletõrjevee mahuti kavandamisel tuleb arvestada mahuti külge ühendatava hüdrandi paigutamise nõuetega. Tuletõrjevee mahuti täitmine toimub kinnistule rajatavast ühisveevärgi torustikust. Mahuteid on võimalik täita ka tellitavate paakautodega, mahutite täitmine peab olema tagatud 72 tunni jooksul. Mahutid varustatakse veetaseme anduriga. Joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan on antud mahuti võimalik asukoht. 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur” osa 1: Linnaplaneerimine. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: - nähtavus - juurdepääsuvõimalus - territoriaalsus - vastupidavus - valgustatus Käesolev planeering soovitab: - kinnistu valgustada ja heakorrastada - tagada hea nähtavus - kasutada vastupidavaid materjale Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse paiknemine. 4.11. Servituutide seadmise vajadus Pos 1

• juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 2, 5, 6 ning Ussisaare (71801:003:0490) kinnistu kasuks;

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

14

• veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 2

• juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 1, 5, 6 ning Ussisaare (71801:003:0490) kinnistu kasuks;

• veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 3

• veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 4 – 6, 8

• veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 7

• veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 9

• veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• sademevee kanalisatsioonitrassile ja kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 10, 11 ja 12 kasuks. Pos 10

• juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 9, 11 ja 12 kasuks;

• veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 11

• juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 9, 10 ja 12 kasuks;

• veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

15

Pos 12

• juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 9, 10 ja 11 kasuks;

• veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 13

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 14

• veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• elektrivõrgu maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud sidevõrgu vahejaotuskapile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 15

• veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• elektrivõrgu maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Pos 16

• veetrassile, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• elektrivõrgu maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Kinnistu 11 Tallinna ringtee L1 (71801:001:1749)

• kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. Planeeritud kitsendused: Pos 9, 10, 11, 15, 16

• planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m. 4.12. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan ja AS-06 Sademevee skeem. 4.12.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Saku Maja 21.01.2026 tehnilistele tingimustele nr ET-11200. Planeeritavad vee- ja reoveekogused on 86 m3/d ja 10 m3/h. Veevarustus Detailplaneeringuala lähipiirkonna olemasolev veevarustuse allikas on Lepiku puurkaevpumpla, mis paikneb kinnistul katastritunnusega 71801:001:1671. Olemasoleva Lepiku puurkaevpumpla toodang ei ole piisav ühisveevärgiga liituvate detailplaneeringualade, sh Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe detailplaneeringualade veega varustamiseks.

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

16

Täiendava veevajaduse tagamiseks piirkonnas on ette nähtud olemasoleva Lepiku puurkaevpumpla rekonstrueerimine ning selle asemele uue veetöötlusjaama rajamine koos II astme mahutite, vajalike torustike, elektri- ja automaatikasüsteemide ning veetöötlusseadmetega. Lähimad olemasolevad ühisveevärgi torustikud paiknevad Vidriku teel ning riigitee nr 11340 Tallinn- Saku-Laagri tee ja Lepatriinu tee ristmikul. Detailplaneeringu alale liitumisvõimaluse tagamiseks tuleb rajada veetorustikud lõikudes V1–V2, V3–V4 ja V4–V5 (toodud joonisel AS-07 Vee ja kanalisatsiooni ühinemise skeem). Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee liitumispunktid. Liitumispunktid kavandatakse sulgarmatuurina PE-otstega, spindlipikenduse ja kapega. AS Saku Maja poolt tagatav minimaalne rõhk ühisveevärgiga liitumispunktis on 2 bar. Kanalisatsioon Detailplaneeringualale ühiskanalisatsiooniga liitumisvõimaluse tagamiseks tuleb rajada kanalisatsioonitorustikud ja pumplad lõikudes K1–KS1, KS1–KS2 ja KS1–KS3 (toodud joonisel AS-07 Vee ja kanalisatsiooni ühinemise skeem) ning Tänassilma külla reovee ühtlustusmahuti koos magistraaltorustikuga. Tehniliste tingimuste koostamise hetkel on AS Tallinna Vesi ja AS Saku Maja vahel kokku lepitud reovee vastuvõtmise võimsus limiteeritud, mistõttu ei ole käesoleval ajal võimalik AS-le Saku Maja kuuluvasse ühiskanalisatsiooni täiendavaid reovee koguseid juhtida. AS Tallinna Vesi viib ellu eelvoolutorustiku rekonstrueerimise projekti. Ühiskanalisatsiooniga liitumine ja teenuse tarbimine muutub võimalikuks pärast eelvoolutorustiku valmimist, reovee vastuvõtmise võimsuse suurendamist ning Saku valla ÜVK arendamise kavas ette nähtud investeeringute elluviimist. Planeeritud kruntide pos nr 1 – 8 reoveed suunatakse isevoolse kanalisatsioonitrassiga krundile pos nr 16 planeeritud reovee pumplasse. Planeeritud kruntide pos nr 7 – 12 reoveed suunatakse isevoolse kanalisatsioonitrassiga krundile pos nr 15 planeeritud reovee pumplasse. Planeeritud reoveepumplale on ette nähtud kuja raadiusega 20,0 meetrit. Reovee pumpla teenindamiseks on planeeritud kõvakattega hooldusplats. Perspektiivis on võimalik rajada kogu planeeringuala teenindav üks reoveepumpla krundile pos nr 14. Reoveepumpla perspektiivne asukoht on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. Reoveepumpla rajamise vajadus, tehnilised lahendused ning pumplate täpne arv ja lõplikud asukohad täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Planeeringualal tekkiv reovesi kogutakse kokku isevoolsete kanalisatsioonitorustikega ning suunatakse 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee ühiskanalisatsiooni sõlme K1. Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud kanalisatsiooni liitumispunktid. Iga kinnistu kanalisatsiooni liitumispunktiks on teleskoopne kontrollkaev minimaalse läbimõõduga D400 ning D400 koormusklassiga malmluuk. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse vastavalt projekteerimisnormidele: EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk”, EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk” ning teistele kehtivatele õigusaktidele. Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega 4 m. Planeeritava ühisveevarustuse- ja ühiskanalisatsioonitorustike tarbeks näha ette AS Saku Maja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine. Vee- ja kanalisatsiooni ühinemispunktid olemasolevate torustikega on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan ja AS-07 Vee ja kanalisatsiooni ühinemise skeem. Täiendavad tingimused: Enne ehituslubade väljastamist teede, tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks peab olema sõlmitud liitumisleping AS-ga Saku Maja. DP elluviimise eelduseks on Saku valla ÜVKA-s piirkonda ettenähtud peatorustike ja rajatiste olemasolu ning kasutusvalmidus. 4.12.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Rein Kitsing, volitatud hüdrotehnikainsener (tase 8) Merin OÜ inseneribüroo poolt on koostatud 25.11.2024 arvamus planeeringu sademeveelahendusele. Väljavõte arvamusest, mis on lisatud planeeringu materjalide hulka: Alalt ära valguv pinnavesi suundub kinnistu lääneosa läbiva kraavi kaudu Rõõmu kraavi. Eesvoolukraavi pikkus on 170 m Ussiaugu kinnistu loodepiirist läbi Rehekoja ja Suurevälja kinnitute kuni suubumiseni Rõõmu kraavi truupi. Rõõmu kraav (VEE1094517) lähtub Kanama liiklussõlmest lõunas asuvalt Kanama tee 7 kinnistult ja suubub Vääna jõkke (VEE1094500), mis on riigi poolt korras hoitav ühiseesvool.

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

17

Praeguses seisukorras eesvoolukraavi läbilaskevõime on kuni 0,2 m3/s, peale settest puhastamist kuni 0,6 m3/s. Ussiaugu kinnistu DP ala on ca 16 ha. Sellele kavandatud ehitised hõlmavad alast ca 40%, mis on arvutustes võetud vett mitte läbilaskvaks pinnaks ja ülejäänud ala rohealana (muruna) ning millelt sajuvesi valguks ära eesvoolu kraavi suunas. Sellelt alalt on valingvihmade aegsed maksimum vooluhulgad suuremad kui lume kiire sulamisega ja samaaegsete sademetega tekkiva suurvee maksimaalne päevane vooluhulk. Ussiaugu DP alalt tulevad tippsaju vooluhulgad on vaja alal ühtlustada enne eesvoolu suunamist. Korrastatud eesvoolukraavi puhul on selle vastuvõetav vooluhulk kuni 600 l/s. Suurim sademevee maht on 1420 m3. DP ala ümber on kavandatud piirdekraav kogupikkusega ca 1800 m. Sellise piirdekraavi jooksvale meetrile saaks mahutada 0,8 m3 vett. Kui kraavi põhja laiuseks võtta 0,5 m ja nõlvuseks 1:2, on kraavi vähim sügavus 0,7 m, veetäide kuni 0,5…0,6 m tippsaju ajal. Ringkraavi väljavoolule kavandada regulaator või ülevool, millega saaks piirata kraavist väljavoolu, näiteks vooluhulgani kuni 10 l/s, millega tühjeneks ringkraav põhjani 40 h jooksul. Planeeringuala idapoolset ala läbib olemasolev kuivenduskraav, mis suundub lõunast põhjasuunda Rõõmu kraavini. Planeeringuala läbiv kraaviosa likvideeritakse. Kavandatud on uus kraav, mis kulgeb kogu planeeringuala äärealal. Ida ja läänepoolt juhitakse sademeveed eesvoolu, mis asub Rehekoja kinnistul. Olemasolev kraav korrastada ja puhastada kuni Rõõmu kraavini. Kraavi väljavoolule on ette nähtud ülevool. Kraavide asukoha ja suuruse osas on antud põhimõtteline lahendus, nende täpne paiknemine, konstruktsioon ja muud parameetrid anda ehitusprojekti koostamise käigus. Eesvoolud ja suunad on toodud joonisel AS-05 Sademevee skeem. Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Rakendada säästvaid sademevee lahendusi läbi maastiku kujunduse eesvoolu koormuse vähendamiseks nn äkksadude korral:

• imbväljaku rajamine, tagada sademevee valgumine antud alale vertikaalplaneerimisega;

• viipetiikide rajamine, sh madalhaljastuse rajamine, mis lisab kinnistule väärtust visuaalse ilmne kaudu;

• kasvukastide ja vihmapeenrate rajamine, sh kohalikud taimed, mis loovad elukohti väiksematele loomadele ja taluvad ajutist üleujutust;

• parkimisalade osaline lühiajaline üleujutamine, seda on võimalik tagada parklamisaladelt äravoolutoru dimensioneerimisega;

• vett läbilaskvate katendite kasutamine parkimisaladel;

• imbväljakute, sh nõvade rajamine. Planeeringuala põhjavee kaitseks kasutada järgmisi meetmeid – mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid haljasaladele. Kõvakattega pindadelt ja hoone katustelt kogunenud sademeveed juhitakse kraavi. Kruntide pos nr 1 – 3, 7, 9 – 10 sademeveed juhitakse kraavi. Kruntide pos nr 4 – 6, 8 sademeveed juhitakse sademevee kanalisatsioonitrassiga krundile pos nr 9 planeeritud kraavi. Parklast suunatakse sademeveed I klassi muda-õlipüüduritesse ning puhastatud vesi juhitakse sademevee kanalisatsioonitrassi. Krundilt ärajuhitava sademevee vooluhulk piirata De 110 isevoolse torustiku läbilaskevõimega. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. 4.12.3. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regiooni poolt 22.10.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 503990. Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on 3×2000 A. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Swiper OÜ 01.07.2025 koostatud tööst „Keila mnt 1 kinnistu elektriliitumine, Jõgisoo küla, Saue vald, Harju maakond”. Planeeringuala keskossa, krundile pos 7, on kavandatud uus alajaam. Planeeritud alajaamast on ette nähtud kruntide pos nr 4 – 12 elektrienergiaga varustamine. Planeeritud alajaama elektrienergiaga

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

18

varustamine on ette nähtud planeeringualale projekteeritud läbijooksvalt projekteeritud alajaama AJ9885 ja 10 kV kaabelliini KPL223166 vahel. Alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaablist. Kruntide pos nr 1 – 3 elektrienergiaga varustamine on ette nähtud projekteeritud alajaama AJ9885 toitele. Planeeringuala läbiv keskpinge õhuliin on tööga „Keila mnt 1 kinnistu elektriliitumine, Jõgisoo küla, Saue vald, Harju maakond“ ette nähtud likvideerida ning paigutada kaablisse. Planeeringualal paiknev madalpinge õhuliin on osaliselt kaabeldatud. Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Kruntidele pos nr 4 ja pos nr 5 ning pos nr 6 ja Ussisaare kinnistule on kavandatud paaris liitumiskilbid. Ülejäänud kruntidele on kavandatud üksikud liitumiskilbid, tulenevalt kruntide ühistest juurdepääsudest. Liitumiskilpide täpsed asukohad ning tehnilised lahendused täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus koostöös võrguvaldajaga. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Planeeritava tee äärde on ette nähud välisvalgustus – metallpostidel LED valgustid toitega maakaablilt. Täiendavad tingimused:

• kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga;

• elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga;

• tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 4.12.4. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Enefit AS poolt 10.10.2025 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr TT-E-20251010-126. Planeeringuala sidevarustus on lahendatud sidekanalisatsiooniga, mille ühenduspunktiks on olemasolev Enefit AS sidetrass Ussiaugu kinnistul. Krundile pos nr 14 projekteerida sidevõrgu vahejaotuskapp. Detailplaneeringuga moodustatavale krundi piirile on määratud liitumispunkt. Liitumispunktist on kavandatud maakaabliga sisestus igale planeeritavale põhihoonele. Sidetrassid on planeeritud tänava maa-alale, sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs. Sidevõrk projekteerida elektrivõrguga samasse trassi, side liitumispunktid projekteerida elektrivõrgu liitumispunktide kõrvale. Telia/ELASA/Elisa või mõne muu operaatori kaevuga liitumiseks näha ette KKS 2 tüüpi sidekaev olemasoleva sidekaevu vahetusse lähedusse. Sidekaevude ühendamiseks küsida tehnilised tingimused olemasoleva kaevu valdajalt. Kaevud võimalusel ühendada 110mm kaitsetoruga. Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga. 4.12.5. Soojavarustus Hoone küttesüsteem on võimalik lahendada lokaalselt. Soovitav on kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid (nt raskeõlid ja kivisüsi). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Sellest tulenevalt on projekteerimisel soovitav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi. Päikesepaneelide valikul tuleb kasutada paneele, millel peamine klaasikiht on peegeldust vähendava pinnatöötlusega. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud ainult hoonete katustele. Horisontaalse maasoojuskontuuriga tuleb alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi. Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele. Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamisest üksteisele või seda mõjutavale objektile liiga lähedale, samuti kinnistu piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju või mõju taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustab puu juuri ning maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi).

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

19

Õhksoojuspumpade välisagregaate mitte paigutada hoone tee poolsele esifassaadile ja selle äärde (või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m, kõrvalkrundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt 8 m kaugusele. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 5. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD Planeeringuala suurus 16,29 ha Kavandatud kruntide arv 16 Krunditava ala maa bilanss: äri-tootmismaa 138 902 m² 85% transpordimaa 23 994 m² 15% 6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 6.1. Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtetingimused:

• Ussiaugu kinnistu on ehitisregistri andmetel hoonestamata, hoonestatud on Mõisavahe tee 1 kinnistu;

• väärtuslik kõrghaljastus planeeritaval alal puudub;

• planeeringuala on haritav maa, mis ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda;

• teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;

• vastavalt Eesti looduse infosüsteemile ning Maa- ja Ruumiameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (seisuga 04.08.2025) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;

• vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele 04.08.2025) ei asu planeeringualal ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub;

• planeeringuala lähedusse jääb III kaitsekategooria kaitsealune linnuliigi elupaik ja pesapuu. Vastavalt Keskkonnaameti seisukohale 09.01.2924 nr 6-5/24/485 ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine DP taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik.

Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:

• kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus;

• müra ja vibratsioon;

• radoon. 6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning

avariiolukordade esinemise võimalikkus Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

20

peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlike olukordade vältimiseks:

• territooriumi korrashoid;

• territooriumile tagada juurdepääs;

• ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. 6.3. Müra ja vibratsioon Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni- nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” nõudeid. Mürakaitse rakendamise meetmed:

• hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w

1+Ctr 2 ei oleks

väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüra tasemest) toodud piirväärtusest;

• akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;

• planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga;

• arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

6.4. Radooniriski vähendamise võimalused Planeeritav ala radoonisisaldus on Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel keskmine või madal. Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. 7. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada.

1 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni vahel (so ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni). 2 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1.

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

21

Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik. Jäätmeloa kohustust reguleerib Jäätmeseaduse § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”. Maapõueseadus § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Juhul, kui pinnast kavatsetakse tekkekohast ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes Jäätmeseaduse § 74 taotleda Keskkonnaametist registreerimistõendit. Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba. Õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis”. Keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 § 11 punkti 6 kohaselt ei ole nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine põletusseadmete puhul, milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks siseruumides töötingimuste parandamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib eeldada, et õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. 8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute äri- ja tootmishoonete kasutamise näol. Kohalikud saavad planeeritud äride teenuseid ja tooteid tarbida ning samuti luuakse uusi töökohti. Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid kasutatavate isikute arv (näiteks töötajad lõunasel ajal kohalikke söögikohti külastades). Rajatavad hooned, sõidutee koos kõnniteega tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringu lahendus näeb alale ette äri- ja tootmishooneid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

22

tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Planeeringulahendusel on mitmed positiivsed meetmed looduskeskkonnale. Kavandatud on haljastuse rajamine (nii madal kui ka kõrghaljastus), sademevee käsitlemine võimalikult looduslähedaselt (rajatakse kraavid), lubatud on päikesepaneelide paigaldamine. Lisaks on ette nähtud säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks: 1. taotleda tehnilised tingimused teede, tehnovõrkude ja rajatiste (sh tänavavalgustuse)

projekteerimiseks; 2. planeeringukohaste teede, tehnovõrkude ja rajatiste (sh tänavavalgustuse) ehitamiseks ehitusloa

taotlemine ja väljastamine ning ehitamine seejärel neile kasutuslubade taotlemine ja väljastamine. Olemasolev kraav (Rehekoja, Suurevälja, Saare kinnistul) korrastada ja puhastada kuni Rõõmu kraavini.

3. katastritoimingud kruntide moodustamiseks, servituutide seadmised; 4. avalike teede ja rajatiste tasuta üleandmine Saku vallale; 5. hoonetele ehituslubade taotlemine, ehitamine ning kasutuslubade taotlemine ning kasutuslubade

väljastamine. Huvitatud isiku kohustused seoses planeeringu elluviimisega: Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi ringtee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee-ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).

SAKU VALLAVALITSUS

EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS

Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738

Saku 75501 www.sakuvald.ee

HARJUMAA E-post: [email protected]

Transpordiamet

[email protected]

04.05.2026 nr 7-1/49-21

Seisukohtade uuendamine

Transpordiamet on väljastanud 08.01.2024. a kirjaga nr 7.2-3/24/25615-2 seisukohad Saku

valla Jälgimäe küla Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala

detailplaneeringu koostamiseks. Planeering on algatatud Saku Vallavalitsuse 13.02.2024. a

korraldusega nr 138.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtisid kaks aastat alates kirja väljastamise

kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad.

Eelpool toodust tulenevalt palume väljastada uued seisukohad Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja

Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu koostamise jätkamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Silver Riisalo

ehitus- ja planeerimisteenistuse juht

Lisad:

1. DP põhijoonis

2. DP seletuskiri

Kristina Suits

671 2424 [email protected]

PK

PK

N°3 51

2.5 0

1.27 0.50

6.00

2.50

0.50

7.00 3.00

2.50

2.506.00

4.0 0

7.0 0

0.5 0

0.5 0

0.50

0.50

N° 43 5

N°544

N° 54 3

N° 22 1

N° 54 4

N°543

N°221

N°544

N° 54 3

N°544

N° 54 3

N° 22 1

N° 54 4

N°543

N°544

N° 54 3

N° 22 1

N° 54 4

N°543

N° 54 4

N°543

N° 54 4

N°543

N°221

N°544

N° 54 3

Läänepärn 11tk

Läänepärn 12tk

Läänepärn 7tk

Läänepärn 10tk

Läänepärn 6tk

Läänepärn 6tk

Läänepärn 20tk

Läänepärn 6tk

6|0 m

8|1 m

8|1 m

8| 1

m

8| 1

m

8| 1

m

8| 1

m

8|1 m

8|1 m

8|1 m

8|1 m

8|1 m

6|0 m

6|0 m

6|0 m

6|0 m

6|0 m

11 Tallinna ringtee

3

P Pm²

m²7 14m 3k / -1k 3110

7774

3

Ä 10-25% / T 75-90%

46

P Pm²

m²10 14m 3k / -1k 9890

24 726

3

Ä 10-25% / T 75-90%

183

P Pm²

m²11 14m 3k / -1k 7929

19 823

3

Ä 10-25% / T 75-90%

119 4,0

4,0

6

P Pm²

m²6 14m 3k / -1k 1668

4170

3

Ä 30-50% / T 50-70%

59

P Pm²

m²14 - - -

5441

LT 100%

P Pm²

m²13 - - -

5369

LT 100%

10

P Pm²

m²2 14m 3k / -1k 3959

9897

3

Ä 30-50% / T 50-70%

118 21P Pm²

m²5 14m 3k / -1k 1735

4338

3

Ä 30-50% / T 50-70%

47 13

2

6,5 2,5

36,5

33,4

8

1P Pm²

m²1 14m 3k / -1k 5180

12 970

3

Ä 30-50% / T 50-70%

148 34

P Pm²

m²3 14m 3k / -1k 2387

5968

3

Ä 30-50% / T 50-70%

67 17

P Pm²

m²9 14m 3k / -1k 4540

11 350

3

Ä 10-25% / T 75-90%

22 23

P Pm²

m²15 - - -

9952

LT 100%

Rõõmu kraav

9

9,0

9,0

9,0

4,0

8,0

15

16

4,0 4,0

50,0

4,0 4,0

4,0

4,0

4,0

P Pm²

m²16 - - -

3232

LT 100%

P Pm²

m²15a - - -

9766

LT 100%

P Pm²

m²15b - - -

186

LT 100%

5

4

7

11

P Pm²

m²8 14m 3k / -1k 4037

10 092

3

Ä 10-25% / T 75-90%

74

P Pm²

m²12 14m 3k / -1k 8974

22 436

3

Ä 10-25% / T 75-90%

61 79

31,1

50,039,8

50,0

39,8

31,8

39,3

32,3

13,0

4,0

4,0

4,0

4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

4,0 4,0

20, 0

18,0

4,0 18,0

6,5 2,5

14

9,0

12

16,0

4,0

P Pm²

m²4 14m 3k / -1k 2143

5358

3

Ä 30-50% / T 50-70%

59 17

2,5

21,5

19,0

15, 5

13

18 ,5

2,5

14,5

32,2

32,9

31,4

15, 0

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE

PLANEERINGUALAL OLEMASOLEV HOONE

KOHUSTUSLIK EHITUSJOON

PLANEERITUD HOONESTUSALA

TULEMÜÜRI VAJADUS

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI VAJADUS

TEE KAITSEVÖÖND

NÄHTAVUSKOLMNURK 10x100m

HALJASTUS

KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

SÄILITATAV OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

PLANEERITUD KRAAV

KORRASTATAV JA PUHASTATAV OL.OL KRAAV

PLANEERITUD TRUUP

PLANEERITUD ÜLEVOOL

PUMPLA HOOLDUSPLATS

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

TINGMÄRGID

13

14

15

KOMPAKTSED KÕRGHALJASTATUD ALAD

13

14

15

KOMPAKTSED KÕRGHALJASTATUD ALAD

16

ALAJAAM

REOVEEPUMPLA JA SELLE KUJA r=20m

PERSPEKTIIVNE REOVEEPUMPLA JA SELLE KUJA r=20m

KRAAV

MADALPINGE ÕHULIIN

10 kV ÕHULIIN

ALAJAAM

LIKVIDEERITAVAD OBJEKTID

VEETORUSTIK

REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

SADEMEVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

SIDEKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

10 kV ÕHULIIN

MADALPINGE ÕHULIIN

GAASITRASS

PUURKAEV JA SELLE SANITAARKAITSEALA

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

PROJEKTEERITUD TEE BIMAP OÜ koostatud töö „Mõisavahe tee”

SÕIDUTEE

KÕNNITEE

HALJASALADE MURUKATE

SÕIDUTEE KRUUSAST TEEPEENAR

KÕRGHALJASTUS (LÄÄNEPÄRN)

TÄNAVAVALGUSTUS

ÜLEKÄIGURADA

MADALPINGE MAAKAABEL

KESKPINGE MAAKAABEL

KAABLIKAITSETORU

KOMPLEKTALAJAAM

JAOTUSKILP

PROJEKTEERITUD TEHNORAJATISED

+.K01 T1

+.K03

-MEB

1U

1V +.K05

1W

+.K07

2N

2U

2V

2W

KP MP

HEKA1VM630

"Keila mnt 1 kinnistu elektriliitumine, Jõgisoo küla, Saue vald, Harju maakond" Swiper OÜ 01.07.2025, töö nr LR9392, LR9393

SAKU VALD, JÄLGIMÄE KÜLA

USSIAUGU, MÕISAVAHE TEE 1 JA LINNUMÄE MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

M 1:1000

DP

07.04.2026

Töö nr 556

AS-04

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Saku Vallavalitsus

Arhitekt I. Punger

Projektijuht A. Anton

Tehnik K. Kuus

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ AderGeo, 2023, töö nr M180623 (koordinaadid L–Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis). 2. planeeringulahenduses kruntidel näidatud hoonete paiknemine, parklate asukohad ja sissepääsud on esialgsed ja täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis.

PLANEERINGUALA NÄITAJAD Planeeringuala suurus 16,29 ha

Kavandatud kruntide arv 16

Krunditava ala maa bilanss:

Äri- ja tootmismaa 138902 m² 85%

Transpordimaa 23994 m² 15%

planeeritud kraav

uus kraaviosa

ol.ol kraav

ol.ol kraav kraav korrastada ja puhastada

MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

EHITISEALUNE PIND

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

HOONETE ARV

KRUNDIL

EHITISE- ALUNE PIND

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS nPnP

MAAPEALNE / MAA-ALUNE

1

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID

Ä Ärimaa T Tootmismaa LT Tee ja tänava maa

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID

Ä Ärimaa T Tootmismaa L Transpordimaa

ARHITEKTUURINÕUDED:

• hoonestusviis: lahtine, kinnine kui ka vahelduv hoonestusviis;

• katusekalle: 0 – 15°. Lamekatus varjata parapetiga. Katuse projekteerimisel tuleb kinni pidada detailplaneeringus ette antud kõrgusmärgist;

• väline viimistlus: välisviimistluses kasutada betooni, klaasi, puitu, plekki ja fassaadiplaate. Fassaadidel kasutada vähemalt kahte erinevat materjali. Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale;

• katusematerjal: rullmaterjal või plekk;

• naaberkinnistutel asuvad hooned on võimalik krundi piiril kokku ehitada, kuid sel juhul on vaja hooned omavahel eraldada tulemüüriga;

• arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav;

• välisvalgustuse, tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendus esitada ehitusprojekti staadiumis;

• hoonete eskiisprojektid on soovitatav vallas eelnevalt kooskõlastada Saku valla arhitektiga/ehituspetsialistiga.

planeeritud kraav ol.ol kraav

ol.ol kraav

planeeritud kraav

KRUNTIDE POS 2 – 12 LIITMISEL HOONESTUSALAD:

MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

EHITISEALUNE PIND

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

HOONETE ARV

KRUNDIL

EHITISE- ALUNE PIND

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS nPnP

MAAPEALNE / MAA-ALUNE

1

AJUTISE KRUNDI EHITUSÕIGUS:

EHITUSÕIGUSE TABEL

Pos nr Krundi aadress või aadressi ettepanek

Krundi planeeritud suurus

Ehitisealune pind (m²) maapealne /

maa-alune

Hoone suurim korruselisus maapealne / maa-alune

Hoone kõrgus maapinnast (m)

Hoonete arv krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(detailplaneeringu liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa (m²) maapealne / maa-alune

Parkimiskohtade arv Täisehituse % Min kõrghaljastuse

% Kitsendused Normatiivne Kavandatud

1 12970 5180 / 5180 3 / -1 14 * 3 Ä 30-50% / T 50-70% Ä 30-50% / T 50-70% 15540 / 5180 182 182 40% 10%

juurdepääsu servituut; tee kaitsevöönd; veehaarde sanitaarkaitselala; keskpinge maakaabli kaitsevöönd; gaasitorustiku kaitsevöönd; uuringu ala (geoloogiline)

2 9897 3959 / 3959 3 / -1 14 * 3 Ä 30-50% / T 50-70% Ä 30-50% / T 50-70% 11877 / 3959 139 139 40% 10%

juurdepääsu servituut; tee kaitsevöönd; uuringu ala (geoloogiline)

3 5968 2387 / 2387 3 / -1 14 * 3 Ä 30-50% / T 50-70% Ä 30-50% / T 50-70% 7161 / 2387 84 84 40% 10%

tee kaitsevöönd; uuringu ala (geoloogiline)

4 5358 2143 / 2143 3 / -1 14 * 3 Ä 30-50% / T 50-70% Ä 30-50% / T 50-70% 6429 / 2143 76 76 40% 10%

uuringu ala (geoloogiline)

5 4338 1735 / 1735 3 / -1 14 * 3 Ä 30-50% / T 50-70% Ä 30-50% / T 50-70% 5205 / 1735 60 60 40% 10%

uuringu ala (geoloogiline)

6 4170 1668 / 1668 3 / -1 14 * 3 Ä 30-50% / T 50-70% Ä 30-50% / T 50-70% 5004 / 1668 59 59 40% 10%

uuringu ala (geoloogiline)

7 7774 3110 / 3110 3 / -1 14 * 3 Ä 10-25% / T 75-90% Ä 10-25% / T 75-90% 5000 / 3110 46 46 40% 10%

juurdepääsu servituut; uuringu ala (geoloogiline)

8 10092 4037 / 4037 3 / -1 14 * 3 Ä 10-25% / T 75-90% Ä 10-25% / T 75-90% 8000 / 4037 74 74 40% 10%

juurdepääsu servituut; uuringu ala (geoloogiline)

9 11350 4540 / 4540 3 / -1 14* 3 Ä 10-25% / T 75-90% Ä 10-25% / T 75-90% 5000 / 4540 46 46 40% 10%

juurdepääsu servituut; tee kaitsevöönd; veehaarde sanitaarkaitselala; gaasitorustiku kaitsevöönd; sidekaabli kaitsevöönd;

uuringu ala (geoloogiline); reoveepumpla kuja r=20m;

10 24726 9890 / 9890 3 / -1 14* 3 Ä 10-25% / T 75-90% Ä 10-25% / T 75-90% 20000 / 9890 183 183 40% 10%

juurdepääsu servituut; tee kaitsevöönd; gaasitorustiku kaitsevöönd; sidekaabli kaitsevöönd;

uuringu ala (geoloogiline); reoveepumpla kuja r=20m;

11 19823 7929 / 7929 3 / -1 14* 3 Ä 10-25% / T 75-90% Ä 10-25% / T 75-90% 13000 / 7929 119 119 40% 10%

juurdepääsu servituut; tee kaitsevöönd; gaasitorustiku kaitsevöönd; sidekaabli kaitsevöönd;

uuringu ala (geoloogiline); reoveepumpla kuja r=20m;

12 22436 8974 / 8974 3 / -1 14* 3 Ä 10-25% / T 75-90% Ä 10-25% / T 75-90% 15000 / 8974 138 138 40% 10%

tee kaitsevöönd; gaasitorustiku kaitsevöönd; sidekaabli kaitsevöönd; uuringu ala (geoloogiline)

13 5369 - - - - LT 100% L 100% - - - - - sidekaabli kaitsevöönd; maakaabli kaitsevöönd; gaasitorustiku kaitsevöönd; uuringu ala (geoloogiline)

14 5441 - - - - LT 100% L 100% - - - - - uuringu ala (geoloogiline)

15 9952 - - - - LT 100% L 100% - - - - - uuringu ala (geoloogiline)

15a 9766 - - - - LT 100% L 100% - - - - - 15b 186 - - - - LT 100% L 100% - - - - 16 3232 - - - LT 100% L 100% - - - - - uuringu ala (geoloogiline)

KOKKU 162896 55560 / 55560 36 116860 / 55560 1206 1206

*ainult erandkorras on võimalik hoonete kõrgus põhimahul igakordse kaalumise alusel kuni 18 m. Üldplaneeringus määratud erandit rakendatakse tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt igakordse kaalutlusotsuse tulemusena.

KRAAVI ÜLEVOOL

Kui positsioonidel 2–12 paiknevad krundid kavandatakse ühe krundina, ei moodustata transpordimaa krunti positsioonil 16

KRUNTIDE POS 2 – 6 & 7 – 17 LIITMISEL HOONESTUSALAD:

juurdepääsu servituudi vajadus Ussisaare kinnistule

SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS: Pos 1 · juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 2, 5, 6 ning Ussisaare (71801:003:0490) kinnistu kasuks; · veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja

kasuks; · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 2 · juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 1, 5, 6 ning Ussisaare (71801:003:0490) kinnistu kasuks; · veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 3 · veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 4 – 6, 8 · veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 7 · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 9 · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · sademevee kanalisatsioonitrassile ja kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 10, 11 ja 12 kasuks. Pos 10 · juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 9, 11 ja 12 kasuks; · veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 11 · juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 9, 10 ja 12 kasuks; · veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.

Pos 12 · juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 9, 10 ja 11 kasuks; · veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 13 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 14 · veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja

kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · elektrivõrgu maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud sidevõrgu vahejaotuskapile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 15 · veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja

kasuks; · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · elektrivõrgu maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Pos 16 · veetrassile, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi

võrguvaldaja kasuks; · veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · elektrivõrgu maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Kinnistu 11 Tallinna ringtee L1 (71801:001:1749) · kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

Tallinn 2026

Töö nr 556

Harjumaa, Saku vald

USSIAUGU, MÕISAVAHE TEE 1 JA LINNUMÄE MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saku Vallavalitsus, registrikood 75019738 Juubelitammede tee 15 75501 Saku Harjumaa HUVITATUD ISIK: Mõisavahe OÜ, registrikood 16193188 Mõisavahe tee 1, Jälgimäe küla juhatuse liige Harly Soppe [email protected] +372 512 5467 PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR reg.nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger TEHNIK: Keia Kuus [email protected] PROJEKTIJUHT: Arno Anton [email protected] +372 56 983 389

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

2

KÖITE KOOSSEIS: I SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID ............................................... 4

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ...................................... 4

2.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste analüüs ....................................................................................................................................... 4

2.2. Planeeringu eesmärk .................................................................................................................. 5 2.3. Vastavus Saku valla üldplaneeringule ........................................................................................ 5

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................................. 6

3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ..................................................................................... 6 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................................... 6 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus .................................................... 6 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ........................................................................................... 7 3.5. Olemasolev tehnovarustus ......................................................................................................... 7 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond .............................................................................................. 7 3.7. Kehtivad piirangud ...................................................................................................................... 7

4. PLANEERINGU ETTEPANEK .......................................................................................................... 7

4.1. Krundijaotus ja hoonestusala ...................................................................................................... 7 4.2. Krundi ehitusõigus ...................................................................................................................... 8 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded ......................................................................................................... 9 4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded ...................................................... 9 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ....................................................................... 10

4.5.1. Liiklusuuring ....................................................................................................................... 11 4.6. Piirded ...................................................................................................................................... 12 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted............................................................................................ 12 4.8. Jäätmete prognoos ja käitlemine .............................................................................................. 12 4.9. Tuleohutusnõuded .................................................................................................................... 13 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................... 13 4.11. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................................... 13 4.12. Tehnovõrkude lahendus ......................................................................................................... 15

4.12.1. Veevarustus ja kanalisatsioon .......................................................................................... 15 4.12.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine ............................................................ 16 4.12.3. Elektrivarustus ................................................................................................................. 17 4.12.4. Sidevarustus .................................................................................................................... 18 4.12.5. Soojavarustus .................................................................................................................. 18

5. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................ 19

6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE............................. 19

6.1. Eessõna ................................................................................................................................... 19 6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade

esinemise võimalikkus .............................................................................................................. 19 6.3. Müra ja vibratsioon ................................................................................................................... 20 6.4. Radooniriski vähendamise võimalused ..................................................................................... 20

7. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS ........................................................................... 20

8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD .................................................. 21

9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ............................................................................................. 22

II JOONISED

AS-01 Asukohaskeem M 1:~ AS-02 Tugiplaan M 1:1000 AS-03 Ruumilise keskkonna analüüs M 1:1000 AS-04 Põhijoonis M 1:1000 AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 AS-06 Sademevee skeem M 1:~ AS-07 Vee ja kanalisatsiooni ühinemise skeem M 1:~

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

3

III LISAD Teostatud uuringud:

• geodeetiline alusplaan on mõõdistatud OÜ AderGeo poolt 2023, töö nr M180623;

• OÜ Merin koostatud Ussiaugu DP ala sajuvee eesvoolu läbilaskevõime hindamine, 25.11.2024, töö nr 860;

• K-Projekt AS koostatud „Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksused ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring”, 24.11.2025, töö nr 25120.

Tehnilised tingimused:

• Enefit AS poolt 10.10.2025 koostatud tehnilised tingimused nr TT-E-20251010-126;

• Elektrilevi OÜ poolt 22.10.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr 503990;

• AS Saku Maja 21.01.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr ET-11200. IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE V MENETLUSDOKUMENDID

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

4

I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID

• Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneering;

• Saku Vallavalitsuse 13.02.2024 korraldus nr 138 „Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”;

• planeerimisseadus;

• maaüksuse plaan;

• omandiõigust tõendavad dokumendid;

• Saku valla jäätmehoolduseeskiri;

• Saku valla kliima- ja energiakava 2030;

• Saku valla arengukava 2025 – 2035;

• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;

• siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

• siseministri 18.02,2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;

• Saku Vallavolikogu määrus 18.05.2017 nr 3, „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas”;

• riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;

• Transpordiameti seisukohad 08.01.2024. a nr 7.2-3/24/25615-2 Seisukohtade väljastamine Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks;

• Keskkonnaameti seisukohad 09.01.2024. a nr 6-5/24/485 Seisukohtade väljastamine Seisukoht Jälgimäe küla Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta;

• naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud;

• muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid. 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK 2.1. Planeeringuala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonnatingimuste

analüüs Planeeritav maa-ala paikneb Saku vallas Jälgimäe külas. Jälgimäe küla jääb Saku valla lääneossa ja planeeritav ala Jälgimäe küla keskossa. Planeeritav ala on Saue linna vahetus läheduses ja Saku alevikust u 3 km kaugusel. Planeeritav ala piirneb: läänes – kõrghaljastusega kaetud maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbeliste katastriüksustega; põhjas – maatulundusmaa, sihtotstarbeta maa ning äri- ja tootmismaa sihtotstarbelised katastriüksused. Äri- ja tootmismaad on hoonestatud; idas – maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbelised katastriüksused; lõunas – transpordimaa ja tootmismaa sihtotstarbelised katastriüksused. Transpordimaal asub põhimaantee 11 Tallinna ringtee. Tootmismaa on hoonestatud. Planeeringuala kontaktvöönd on hõredalt asustatud. Planeeringuala läheduses asuvad mitmed äri- ja tootmishooned, mis on kuni 3-korruselised. Lisaks on piirkonnas kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid 3-korruseliste ja kuni 14 meetriliste äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Kontaktvööndis asub suures osas maatulundusmaa sihtotstarbelisi katastriüksusi, mis on hoonestatud elamutega. Olemasolevad üksikelamud on ühe- või kahekorruselised, enamasti viilkatustega. Detailplaneeringu ala asub tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Planeeringuala läheduses Jälgimäe teel asuvad olemasolevad tehnovõrgud, millega kruntide vajaminev tehnovarustus ühendatakse. Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeringuala piirneb põhimaantee 11 Tallinna ringtee ja kõrvalmaantee 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee. Planeeringuala idapiiri läbib Mõisavahe tee. Seega käsitletaval alal on hea ühendus Saku aleviku, Saue linna ja ka Tallinna linnaga. Tallinna linna piir jääb planeeringualast 7 km kaugusele. Lähimad äri- ja teeninduskeskused paiknevad Saue linnas ja Saku alevikus. Lähim bussipeatus asub planeeringualast 50 meetri kaugusel, kust buss väljab mõned korrad päevas Saku aleviku suunas. Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga kavandatav piirkonda sobiv:

• Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (Tallinna ringtee);

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

5

• head ühendusteed lähimate küladega;

• arenev elukeskkond;

• tehnovõrkudega varustatud piirkond. 2.2. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste kruntideks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Planeeringuala jagatakse 12 äri- ja tootmismaa ning 4 transpordimaa krundiks. Iga äri- ja tootmismaa krundile on lubatud rajada kuni 3 hoonet, mis tähendab, et kogu planeeringualale võib ehitada kokku kuni 36 hoonet. Hoonete maksimaalne kõrgus on määratud kuni 3 korrust. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 16,29 ha. Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega. Soovitakse ehitada 14 – 18 m kõrguseid laohooneid kuna siis on suuremate kaubamahtude liigutamiseks väiksem ehitisealune pind, uutes kõrgetes ladudes saab kasutada kaasaegseid automatiseerimis- ja robotisüsteeme, samuti on neid võimalik efektiivselt majandada ja püsida konkurentsis, uute ja kõrgete ladude jõudlus on kahekordistunud. Tavalisest kõrgemad laohooned on keskkonnasõbralikumad ja võimaldavad ehitada suurem hoone väiksema ehitisealuse pinnaga ning on energiasäästlikumad. Kuna rahvusvahelised firmad soovivad ehitada võimalikult kõrgeid hooneid tagab see ka konkurentsieelise ning toob kaasa uute töökohtade loomise ja aitab kaasa kohalikule arengule. 2.3. Vastavus Saku valla üldplaneeringule Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24; edaspidi üldplaneering) kohaselt asub planeeringuala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve on äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT). Koostatud detailplaneering ei sisalda kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Joonis 1. Väljavõte Saku valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist.

Äri- ja tootmisettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Koostatava Saku valla üldplaneeringus määratud ehitustingimused:

• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 40% krundi pindalast;

• haljastatav/looduslikuna säiliv osa on minimaalselt 10% krundi pindalast;

• Saku Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu lähteülesandes ja projekteerimistingimustega määrata täiendavad tingimused, sh suurendada haljastava ala protsenti;

• hoonete kõrgus põhimahul on kuni 14 m, igakordse kaalumise alusel kuni 18. Erandid on lubatud tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt;

• paigutada müraallikad (nt mürarikkad seadmed, laadimisalad vms) võimalusel tundlikest aladest eemale. Müra vähendamise meetmed määratakse vastavalt olukorrale ja tegevuse iseloomule detailplaneeringu, projekteerimistingimuste ja/või ehitusprojektiga;

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

6

• uute võimalike lõhnaallikate rajamine lõhnatundlike objektide/alade lähedale (elamu, kool, lasteaed vms) ei ole lubatud enne, kui on tagatud lõhnaaine väljutamisel lõhna esinemise häiringutasemete vastavus õigusaktidega kehtestatud tasemetele või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse §-s 8 toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele. Kusjuures taoliste objektide planeerimise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest;

• parkimine lahendada omal krundil. Planeeringulahenduses on arvestatud Saku valla üldplaneeringus määratud ehitustingimustega. Hoonete ehitisealused pinnad on määratud kuni 40% krundi pinnast ning hoonete kõrgus kuni 14 meetrit. Haljastus krundil on vähemalt 10% ning parkimine on lahendatud omal krundil. Vastavalt üldplaneeringule on antud planeeringuga ka võimalus kuni 18-meetriste hoonete ehitamiseks. Hoonete suurem kõrgus on põhjendatud kaasaegsete ladustamislahenduste (nt kõrgriiulid, automatiseeritud ladu) vajadusega. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Saku vallas Jälgimäe külas osaliselt väljakujunenud äri- ja tootmishoonete piirkonnas. Planeeringuala täpne asukoht on esitatud joonisel AS-01 Asukohaskeem. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Ussiaugu (Maa- ja Ruumiameti andmetel 05.02.2026)

• katastriüksuse tunnus: 71801:001:1748;

• maakasutuse sihtotsatarve: maatulundusmaa 100%;

• kinnistu pindala: 153308 m2. Linnumäe (Maa- ja Ruumiameti andmetel 05.02.2026)

• katastriüksuse tunnus: 71801:003:1053;

• maakasutuse sihtotsatarve: maatulundusmaa 100%;

• kinnistu pindala: 5861 m2. Mõisavahe tee 1 (Maa- ja Ruumiameti andmetel 05.02.2026)

• katastriüksuse tunnus: 71801:003:0480;

• maakasutuse sihtotsatarve: tootmismaa 100%;

• kinnistu pindala: 3548 m2. Ehitisregistri andmetel asub Mõisavahe tee 1 kinnistul Mööbli tootmishoone ehitisealuse pinnaga 1301 m2. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Tabel 1. Planeeringuga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.

Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve

11 Tallinna ringtee 288654 m² 71801:001:0362 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee L1 2750 m² 71801:001:1749 Transpordimaa 100%

11 Tallinna ringtee 2979 m² 71801:003:1055 Transpordimaa 100%

Kanama liivahoidla 8567 m² 71801:003:1058 Transpordimaa 100%

Killu 1059 m² 71801:003:1054 Transpordimaa 100%

Rehekoja 21199 m² 71901:001:0004 Maatulundusmaa 100%

Rehepapi 21180 m² 71901:001:0003 Maatulundusmaa 100%

Rehepaja 25147 m² 71901:001:0001 Maatulundusmaa 100%

Rehetee 2692 m² 71901:001:0002 Sihtotstarbeta maa 100%

Mõisavahe tee 3b 6929 m² 71801:003:1039 Ärimaa 60%, tootmismaa 40%

Mõisavahe tee 3a 3145 m² 71801:003:1038 Ärimaa 60%, tootmismaa 40%

Mõisavahe tee 6 10004 m² 71901:001:0889 Elamumaa 100%

Mõisavahe tee L3 415 m² 71901:001:0572 Transpordimaa 100%

Mõisavahe tee 2 43210 m² 71801:003:0725 Maatulundusmaa 100%

11340 Tallinn-Saku-Laagri tee 81678 m² 71801:001:0881 Transpordimaa 100%

Ussisaare 5545 m² 71801:003:0490 Tootmismaa 100%

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

7

3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Planeeringuala läbib Mõisavahe tee ning piirneb kõrvalmaanteega 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee ja põhimaanteega 11 Tallinna ringtee. Mõisavahe teele on projekteeritud (projekti on koostanud BIMAP OÜ 04.04.2022) uus sõidutee ja kõnnitee. 3.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Planeeringualal paiknevad tehnovõrgud:

• gaasitorustik;

• madalpinge maakaabel;

• sidekaabel;

• keskpinge õhuliin;

• madalpinge õhuliin;

• alajaam. Olemasolev tehnovarustus on esitatud joonisel AS-02 Tugiplaan ja AS-04 Põhijoonis. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringuala eri kohtades kasvab kõrghaljastust grupiti. Planeeringuala idaosas kasvavad enamjaolt männid ning lääneosas lehtpuud ja männid. Planeeringuala keskosas kasvavad lehtpuud. Planeeringuala läänepoolset osa läbib kraav. 3.7. Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad:

• õhuliini kaitsevöönd laiusega 4 meetrit ja 20 meetrit;

• 11 Tallinna ringtee tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 50 meetrit;

• 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit;

• Sidekaabli kaitsevöönd laiusega 2 meetrit;

• Maakaabli kaitsevöönd laiusega 2 meetrit;

• Veehaarde sanitaarkaitseala;

• D kategooria gaasitorustiku kaitsevöönd laiusega 20 meetrit. Olemasolevad kitsendused on esitatud joonisel AS-02 Tugiplaan ja AS-04 Põhijoonis. 4. PLANEERINGU ETTEPANEK 4.1. Krundijaotus ja hoonestusala Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maatulundusmaa jagamine äri- ja tootmismaa ning transpordimaa kruntideks. Koostatakse kaksteist äri- ja tootmismaa ning neli transpordimaa krunti. Planeeringualasse kaasatud Mõisavahe tee 1 katastriüksuse piire on planeeringuga ette nähtud suurendada. Tabel 2. Krundijaotus.

Pos nr

Suurus (m²)

Sihtotstarve (detailplaneeringu liikide kaupa)

Sihtotstarve (katastriüksuse liikide kaupa)

1 12 970 Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70% Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70%

2 9897 Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70% Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70%

3 5968 Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70% Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70%

4 5358 Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70% Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70%

5 4338 Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70% Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70%

6 4170 Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70% Ärimaa 30-50% / tootmismaa 50-70%

7 7774 Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90% Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90%

8 10 092 Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90% Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90%

9 11 350 Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90% Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90%

10 24 726 Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90% Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90%

11 19 823 Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90% Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90%

12 22 436 Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90% Ärimaa 10-25% / tootmismaa 75-90%

13 5369 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%

14 5441 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

8

Pos nr

Suurus (m²)

Sihtotstarve (detailplaneeringu liikide kaupa)

Sihtotstarve (katastriüksuse liikide kaupa)

15 9952 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%

15a 9766 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%

15b 186 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%

16 3232 Tee ja tänava maa Transpordimaa 100%

Krunt pos nr 15 suurusega 9903 m2 moodustatakse ajutiste kruntide pos nr 15a ja 15b kokku liitmisel. Detailplaneeringuga määratakse moodustatud krunditele hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine. Planeeritud äri- ja tootmismaa kruntide hoonestusalad võimaldavad kavandada hoonete ehitamist eraldiseisvatena või ehitatuna piirile kokku tuleohutusnõudeid järgides. Juhul kui soovitakse rajada mitmele krundile üks hoone, siis tuleb need krundid eelnevalt kokku liita ning sel juhul on võimalik ehitada ilma tulemüürita. Joonisel AS-04 Põhijoonis on välja toodud hoonestusalad eraldiseisvatena ning hoonestusala ühtse tervikuna. Omavahel on võimalik liita krunte pos 1 – 6 ja 7 – 12 ning samuti pos 1 – 12. Kui positsioonidel 2 – 12 paiknevad krundid kavandatakse ühe krundina, ei moodustata transpordimaa krunti positsioonil 16. Liidetavate kruntide ehitusõigused moodustavad liitumise tulemusena tekkinud uue krundi ehitusõiguse järgmiselt: lubatud hoonete arvud liituvad, lubatud ehitisealused pinnad liituvad, hoonete lubatud kõrgus ei muutu. Tagada tuleb krundi minimaalne haljastuse osakaal (krundi pinnast 10%). Liidetud kruntidel on lubatud ehitada tingimusel, et kokku liidetud ehitusõigus ei ületa üldplaneeringus lubatud ehitiste suurimat lubatud ehitisealust pinda 40%. Naaberkinnistutest (planeeringuga piirnevad kinnistud) paiknevad hoonestusalad piiridest minimaalselt 4 m kaugusel. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, parkimisala, piirdeaedu, juurdepääsuteed ja haljastust. Transpordimaa kruntidele hoonestusala ei määrata. Hoonestusala sidumine kinnistupiiridega on näidatud joonisel AS-04 Põhijoonis. Kruntidele pos nr 1, 9 – 12 on määratud kohustuslik ehitusjoon. Ühel krundil peab hoone/-d ehitusjoonel paiknema vähemalt 30 meetri ulatusel. 4.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega määratakse planeerimisseaduse § 126 lg 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; 3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; 4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; 5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata. Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis kruntide ehitusõiguse ja kruntide ehitusõiguse akendes. Tabel 3. Kruntide ehitusõigus.

Pos nr

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed /

katastriüksuse sihtotstarve

Ehitiste suurim lubatud arv või

nende puudumine maa-alal

Ehitiste suurim lubatud

ehitisealune pind 40%

Ehitiste lubatud

max kõrgus

Hoone suurim korruselisus maapealne / maa-alune

1 Ä 30-50% / T 50-70% 3 5180 m² 14 m* 3 / -1

2 Ä 30-50% / T 50-70% 3 3959 m² 14 m* 3 / -1

3 Ä 30-50% / T 50-70% 3 2387 m² 14 m* 3 / -1

4 Ä 30-50% / T 50-70% 3 2143 m² 14 m* 3 / -1

5 Ä 30-50% / T 50-70% 3 1735 m² 14 m* 3 / -1

6 Ä 30-50% / T 50-70% 3 1668 m² 14 m* 3 / -1

7 Ä 10-25% / T 75-90% 3 3110 m² 14 m* 3 / -1

8 Ä 10-25% / T 75-90% 3 4037 m² 14 m* 3 / -1

9 Ä 10-25% / T 75-90% 3 4540 m² 14 m* 3 / -1

10 Ä 10-25% / T 75-90% 3 9890 m² 14 m* 3 / -1

11 Ä 10-25% / T 75-90% 3 7929 m² 14 m* 3 / -1

12 Ä 10-25% / T 75-90% 3 8974 m² 14 m* 3 / -1

13 LT 100% / L 100% - - - -

14 LT 100% / L 100% - - - -

15 LT 100% / L 100% - - - -

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

9

Pos nr

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed /

katastriüksuse sihtotstarve

Ehitiste suurim lubatud arv või

nende puudumine maa-alal

Ehitiste suurim lubatud

ehitisealune pind 40%

Ehitiste lubatud

max kõrgus

Hoone suurim korruselisus maapealne / maa-alune

15a LT 100% / L 100% - - - -

15b LT 100% / L 100% - - - -

16 LT 100% / L 100% - - - -

*ainult erandkorras on võimalik hoonete kõrgus põhimahul igakordse kaalumise alusel kuni 18 m. Üldplaneeringus määratud erandit rakendatakse tehnoloogilisest vajadusest tulenevalt igakordse kaalutlusotsuse tulemusena.

Planeeringualale ei ole lubatud rajada nt tselluloosi-, tsemendi, keemiatööstus vms analoogseid tööstusettevõtteid, mis eraldavad ebameeldivat lõhna- või saasteaineid või tekitavad tavapärasest suuremat müra. Nendeks võivad olla eelkõige logistiline tegevus, laondus ning vähese tootmisega tegevus ning keskkonda saastavaid tegevused ei ole planeeringualal lubatud. Planeeritavad hooned asuvad soodsas asukohas hea logistika ja nähtavusega maanteede ääres, näevad esinduslikumad välja. Kavandatud lahendus sobib olemasolevate ja naaberkruntidele kavandatud hoonetega (Mõisavahe tee 2 detailplaneering; Ussiaugu I kinnistu II maatükk detailplaneering; Anti, Käspriotsa ja Käspriaasa kinnistu detailplaneering) ning seeläbi tekib piirkonda kaasaegne äri- ja tootmiskeskkond, mille tegevus ei ole keskkonnale ja elanike ohtlik ning häiriv. Sarnaste hoonete piirkonda lisandumine väärtustab kogu lähipiirkonda, sest maa-ala hoonestatakse esinduslike hoonetega, mis omakorda loob ka eeldused piirkonnas paiknevate olemasolevate vanemate äri- ja tootmishoonete ja kinnistute korrastamiseks. Äri- ja tootmishoonete rajamisel on levinud viis, kus bürooplokk moodustab hoone kõrgeima osa ning ladu / tootmine vms moodustab hoones 1-korruselise osa. Arvestades olemasolevat ja planeeritud hoonestust, maanteede asukohta on sobilik planeeringualale igakordse kaalumise alusel rajada kuni 18 meetri kõrguseid hooneid, eeldusel. Hoonete suurem kõrgus on põhjendatud kaasaegsete ladustamislahenduste (nt kõrgriiulid, automatiseeritud ladu) vajadusega. Viimaste aastate jooksul on Tallinna ja selle lähiümbruse tootmis- ja ärimaade turul märgata üha suuremat nõudlust suuremate ja kaasaegsetele tehnilistele tingimustele vastavate kruntide järele. Eelkõige otsivad ettevõtted kohti, kuhu oleks võimalik rajada suurema ehitisealuse pindalaga ning suurema kõrgusega hooneid – lao- ja logistikakeskusi, millele on iseloomulikud suured laoruumid, kõrged riiulisüsteemid ja vajadus mitme funktsiooni koondamiseks ühe hoonekompleksi alla. Hoonete mahud planeerida võimalusel krundil nii, et kõrgem hooneosa asub maantee pool, ning hoone kõrgus väheneb järk-järgult põhjapoole. Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Kruntide 1 – 12 hoonestusala piires on võimalik rajada üks või mitu hoonet. 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded

• Hoonestusviis: lahtine, kinnine kui ka vahelduv hoonestusviis;

• katusekalle: 0 – 15°. Lamekatus varjata parapetiga. Katuse projekteerimisel tuleb kinni pidada detailplaneeringus ette antud kõrgusmärgist;

• väline viimistlus: välisviimistluses kasutada betooni, klaasi, puitu, plekki ja fassaadiplaate. Fassaadidel kasutada vähemalt kahte erinevat materjali. Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale;

• katusematerjal: rullmaterjal või plekk;

• naaberkinnistutel asuvad hooned on võimalik krundi piiril kokku ehitada, kuid sel juhul on vaja hooned omavahel eraldada tulemüüriga;

• arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav;

• välisvalgustuse, tänavamööbli ja avaliku ruumi väikevormide lahendus esitada ehitusprojekti staadiumis;

• hoonete eskiisprojektid on soovitatav vallas eelnevalt kooskõlastada;

• lubatud on päikesepaneelide paigaldamine. Päikesepaneelide valikul tuleb kasutada paneele, millel peamine klaasikiht on peegeldust vähendava pinnatöötlusega.

4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid.

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

10

Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Hoonete planeerimisel lähtuda sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord”. 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääs Mõisavahe teelt. Mõisavahe teele on koostatud BIMAP OÜ poolt ehitusprojekt „Mõisavahe tee”. Planeeringualale on kavandatud uued transpordimaa sihtotstarbega krundid, kuhu on ette nähtud tehnovõrgud, sõidutee, asfaldi kattega jalgratta- ja jalgtee ning kraav. Krundile pos nr 15 on ette nähtud lisaks puudeallee. Sõidutee teekatte laiuseks on planeeritud 6,5 meetrit ning jalgratta- ja jalgtee laiuseks 2,5 meetrit. Kergliiklustee on planeeritud ühepoolse põikkaldega. Sõidutee on projekteeritud kahepoolse põikkaldega. Tupiktee lõppu on ette nähtud nõuetekohane ümberpööramise plats. Põhijoonisel on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele, mis täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Ussisaare katastriüksusele pääseb läbi planeeritud transpordimaa sihtotstarbega kruntide pos nr 14 ja 16 ning samuti läbi kruntide pos nr 1 ja 2. Juurdepääsud krundile täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. Krundisisese sujuvama liikluskorralduse tagamiseks on toodud võimalikud servituudialad läbisõituks kõrvalt kruntidelt, mille kulgemist võib vastavalt vajadustele muuta lähtudes hoonete paiknemisest. Kui krundile seatakse juurdepääsu servituut, siis sellele alale ei ole võimalik hoonet ehitada. Planeeritud transpordimaalt on tagatud juurdepääs Kanama liivahoidla kinnistule ja Killu kinnistule. Killu kinnistust on kaasatud 186 m2 planeeritud transpordimaa pos nr 15 koosseisu. Parkimine on lahendatud krundi siseselt. Parkimine lahendatakse vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele vajadusele. Parkimislahendus kruntidel on põhimõtteline ja täpne parkimiskohtade paiknemine ning kogus määratakse hoone ehitusprojekti staadiumis vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele vajadusele. Suured avaparklad tuleb liigendada väiksemateks, kuni 20-kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Vältida tuleb ulatuslike kõvakatetega alade moodustamist soojussaarte vältimiseks ja sademevee löökkoormuse vähendamiseks. Planeeringuala liikluskorraldus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. Tabel 4. Parkimiskohtade kontrollarvutus.

Pos nr Ehitise liik Asukoht Normatiivne

parkimiskohtade arv Planeeritud

parkimiskohtade arv Korruselamute ala

Pos 1 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

7770 / 60 = 130 7770 / 150 = 52

182

Pos 2 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

5939 / 60 = 99 5939 / 150 = 40

139

Pos 3 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

3581 / 60 = 60 3581 / 150 = 24

84

Pos 4 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

3215 / 60 = 54 3215 / 150 = 22

76

Pos 5 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

2603 / 60 = 43 2603 / 150 = 17

60

Pos 6 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

2502 / 60 = 42 2502 / 150 = 17

59

Pos 7 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

1250 / 60 = 21 3750 / 150 = 25

46

Pos 8 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

2000 / 60 = 34 6000 / 150 = 40

74

Pos 9 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

1250 / 60 = 21 3750 / 150 = 25

46

Pos 10 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

5000 / 60 = 83 15000 / 150 = 100

183

Pos 11 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

3250 / 60 = 54 9750 / 150 = 65

119

Pos 12 Asutused

Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150

3750 / 60 = 63 11250 / 150 = 75

138

Planeeritaval maa-alal kokku 1200 1200

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

11

08.01.2024 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr 7.2-3/24/25615-2 käesoleva detailplaneeringu koostamiseks. Seisukohtades selgub, et juurdepääsuna tuleb kasutada olemasoleva ristumiskohta Mõisavahe tee nr 7180321 kaudu. Tagada tuleb juurdepääs Kanama liivahoidla kinnistule (katastritunnus 71801:003:1058) ja Killu kinnistule (katastritunnus 71801:003:1054) läbi planeeringuala. Väljatoodud nõuetega on planeeringulahenduse koostamisel arvestatud. Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks;

• riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Transpordiamet;

• Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks;

• arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;

• soovitatav on kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik;

• ehitusprojekti staadiumis tuleb määrata nii kõvakattega parklaalad kui ka eraldi laoplatside alad. Jalgrataste parkimine Ehitusprojekti koostamisel tuleb lahendada jalgrataste parkimine. Jalgrataste parkla kavandamisel tuleb lähtuda Eesti standard EVS 843:2016 normatiividest. Jalgrattaparklad peavad olema kasutajale lihtsasti ligipääsetavad, lukustamist võimaldavad, üldjuhul raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse korral ilmastiku eest kaitstud ning valgustatud. Otstarbekas on kliendiparkla kavandada õue ja töötajate parkla hoone mahus. Nähtavuskolmnurgad Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded. Nähtavuskolmnurgad on kantud joonisele vastavalt standardi EVS 843:2016 tabel 7.2 juhistele. Nähtavuskolmnurgad on välja toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. 4.5.1. Liiklusuuring Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamise raames on K-Projekt AS poolt koostatud liiklusuuring „Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksused ja lähiala detailplaneeringu liiklusuuring” (24.11.2025, töö nr 25120), mille eesmärk oli hinnata planeeringu elluviimisega kaasneva lisanduva liikluse mõju piirkonna teedevõrgule, eeskätt

Mõisavahe tee-Jälgimäe tee ning maantee 11 Tallinna ringtee-Jälgimäe tee ristmikele. Uuringus

analüüsiti olemasolevat liiklusolukorda ning prognoositi tuleviku liikluskoormusi aastaks 2030. Liiklusuuring tugines kohapeal teostatud liiklusloendusele, Transpordiameti teeregistri andmetele, Saku valla kehtivatele ja menetluses olevatele detailplaneeringutele ning liiklusmudelitele. Analüüs keskendus eelkõige õhtusele tipptunnile, mis on piirkonnas kõige suurema liikluskoormusega periood. Tuleviku liiklusprognoosid koostati, arvestades nii üldist liikluskasvu kui ka planeeringualalt ja lähipiirkonna arendustest tekkivat liiklusnõudlust. Olemasolevas olukorras on nii Mõisavahe tee – Jälgimäe tee ristmik kui ka Tallinna ringtee – Jälgimäe tee ristmik hea läbilaskvusega. Mõisavahe tee – Jälgimäe tee ristmiku teenindustase on õhtusel tipptunnil väga hea (teenindustase A) ning Tallinna ringtee kiirendus- ja aeglustusradade teenindustase on hea (teenindustase B). Olulisi ootejärjekordi ega liiklusprobleeme ei esine. Tuleviku liikluse hindamiseks analüüsiti kahte stsenaariumi:

1. ainult käesoleva detailplaneeringu realiseerimist ning 2. detailplaneeringu realiseerimist koos lähipiirkonna teiste planeeringutega.

Mõlema stsenaariumi korral näitasid modelleerimistulemused, et prognoositav liikluskoormus jääb ristmike läbilaskvusest selgelt väiksemaks. Mõisavahe tee – Jälgimäe tee ristmiku teenindustase püsib ka tulevikus väga heal tasemel (teenindustase A), keskmised ooteajad on lühikesed ning liiklus sujub häireteta. Samuti säilib Tallinna ringtee ja Jälgimäe tee ristmiku kiirendus- ja aeglustusradade teenindustase B.

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

12

Liiklusuuringu tulemused näitavad, et detailplaneeringu elluviimine ei põhjusta piirkonna teedevõrgu ülekoormust ega tekita vajadust ristmike ümberprojekteerimiseks või liikluskorralduse olulisteks muudatusteks. Planeeringulahendus on liikluslikult teostatav ning vastab kehtivatele normidele ja heale planeerimistavale. Samas juhitakse tähelepanu, et piirkonna edasisel arengul võib suureneda jalakäijate ja kergliiklejate liikumisvajadus, mistõttu on perspektiivis põhjendatud kergliikluse taristu arendamine. Koostatud uuringust selgub detailplaneeringu elluviimine ei avalda negatiivset mõju piirkonna liiklusohutusele ega liikluse läbilaskvusele ning on liikluskorralduslikult põhjendatud. 4.6. Piirded Lubatud on rajada võrkaed kõrgusega 1,8 m, mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrkpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte kruntide piiridele, vaid ümbritseda kuritegevuse ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad. Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Piirete vajadus selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringuala minimaalne haljastuse osakaal on vähemalt 10% krundi pindalast. Haljastus tuleb projekteerida kompaktsena ning piirangutest ja kitsendustest puutumatule osale, kuhu on võimalik istutada kõrghaljastust. Säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Kõrghaljatus peab vastama standardis EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded”. Võimalusel rajada hoonetele katuse- või vertikaalhaljastust. Põhijoonisel on näidatud planeeritava haljastuse ligikaudne asukoht. Täpne uue haljastuse asukoht lahendatakse ehitusprojekti staadiumis. Kruntide liitmisel tuleb tagada haljastuse osakaal. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 tabeli 10.2 nõuetele. Ehitusprojektiga tuleb lahendada töötajate rekreatsioonialad. Tabel 5. Minimaalne haljastuse osakaal.

Krundi pos nr Kompaktne kõrghaljastatud haljasala % krundil

1 10%

2 10%

3 10%

4 10%

5 10%

6 10%

7 10%

8 10%

9 10%

10 10%

11 10%

12 10%

13 10%

14 10%

15 10%

4.8. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmete äravedu korraldatakse liigiti vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale (määrus nr 10, 22.08.2019). Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteinerite / -mahutite täpsed asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Prügikonteinerid / -mahutid tuleb paigutada hoonete lähedusse kergesti ligipääsetavasse kohta. Prügikonteinerid / -mahutid ümbritseda näiteks aiaga, haljastusega või paigutada konteinerid näiteks prügimajja. Oluline on et konteinerid / mahutid oleks visuaalselt varjatud nii tänava kui ka naaberkinnistute poolt. Lisaks on võimalik prügikonteinerid paigutada hoone mahtu, mis vähendab territooriumi reostamise võimalust. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Arvestama peab vähemalt segaolme, paber ja kartongi, pakendi ja biojäätmete liigiti

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

13

kogumisega. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid vastava lepingu. Ehitusjäätmete taaskasutamiseks on vajalik jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit. Jäätmemahuti paiknemiskoha määramisel tuleb arvestada naaberkinnistuga ning jäätmemahutit jm põlevmaterjali ei tohi paigutada välisseina äärde nii, et süttimisel need võiks süüdata ka seina. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Saku valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. 4.9. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Hoone(te) korruste arvust, kõrgusest, pindalast ja kasutajate arvust ning kasutusviisist tulenevalt määrata täpne tuleohutusklass ehitusprojekti koostamisel. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuvalt hoonete tuleohutusklassist tagada hoonete jagamine tuletõkkesektsioonideks vastavuses kehtivatele õigusaktidele ja kasutatavatele standarditele ning tagada hoone varustatus tuleohutuspaigaldistega. Planeeritud kruntide hoonestusalad võimaldavad kavandada hoonete ehitamist eraldiseisvatena või ehitatuna piirile kokku tuleohutusnõudeid järgides. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekaugus ette nähtud 8 m. Joonisel AS-04 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Tuletõrjevesi saadakse tee maa-alale ette nähtud kolmest hüdrandist (vt joonis AS-05 Tehnovõrkude koondplaan). Ühisveevärgist on võimalik tagada vooluhulka 10 l/s 3 tunni jooksul. Hoone korruste arvust, kõrgusest, pindalast ja kasutajate arvust ning kasutusviisist tulenevalt määrata täpne tuleohutusklass ehitusprojekti koostamisel. Välise kustutusvee normvooluhulgad täpsustuvad samuti ehitusprojekti koostamisel, kuna arvutused on seotud hoone kasutusviisi ning tuletõkkesektsioonide pindalaga. Kuni 600 MJ/m² tuletõkkesektsiooni korral on ühe tulekahju normvooluhulk 10 l/s, 601 – 1200 MJ/m² korral 20 l/s ning suuremad kuni 1201 MJ/m² korral 30 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus 3 h. Seega kui projekteeritakse tuletõkkesektsioon üle 600 m2 ei ole võimalik ühisveevärgist vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada. Üle 600 MJ/m2 tuletõkkesektsiooni puhul tuleb paigutada kustutusvee tagamiseks lokaalne mahuti, mille täpne suurus määrata ehitusprojektiga. Tuletõrjevee mahuti kavandamisel tuleb arvestada mahuti külge ühendatava hüdrandi paigutamise nõuetega. Tuletõrjevee mahuti täitmine toimub kinnistule rajatavast ühisveevärgi torustikust. Mahuteid on võimalik täita ka tellitavate paakautodega, mahutite täitmine peab olema tagatud 72 tunni jooksul. Mahutid varustatakse veetaseme anduriga. Joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan on antud mahuti võimalik asukoht. 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur” osa 1: Linnaplaneerimine. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: - nähtavus - juurdepääsuvõimalus - territoriaalsus - vastupidavus - valgustatus Käesolev planeering soovitab: - kinnistu valgustada ja heakorrastada - tagada hea nähtavus - kasutada vastupidavaid materjale Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse paiknemine. 4.11. Servituutide seadmise vajadus Pos 1

• juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 2, 5, 6 ning Ussisaare (71801:003:0490) kinnistu kasuks;

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

14

• veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 2

• juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 1, 5, 6 ning Ussisaare (71801:003:0490) kinnistu kasuks;

• veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 3

• veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 4 – 6, 8

• veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 7

• veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• elektrivõrgu maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 9

• veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• sademevee kanalisatsioonitrassile ja kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 10, 11 ja 12 kasuks. Pos 10

• juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 9, 11 ja 12 kasuks;

• veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 11

• juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 9, 10 ja 12 kasuks;

• veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

15

Pos 12

• juurdepääsu servituudi vajadus kruntide pos nr 9, 10 ja 11 kasuks;

• veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 13

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 14

• veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• elektrivõrgu maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud sidevõrgu vahejaotuskapile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 15

• veetrassile, reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• elektrivõrgu maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Pos 16

• veetrassile, reovee ja sademevee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• elektrivõrgu maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Kinnistu 11 Tallinna ringtee L1 (71801:001:1749)

• kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. Planeeritud kitsendused: Pos 9, 10, 11, 15, 16

• planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m. 4.12. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan ja AS-06 Sademevee skeem. 4.12.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Saku Maja 21.01.2026 tehnilistele tingimustele nr ET-11200. Planeeritavad vee- ja reoveekogused on 86 m3/d ja 10 m3/h. Veevarustus Detailplaneeringuala lähipiirkonna olemasolev veevarustuse allikas on Lepiku puurkaevpumpla, mis paikneb kinnistul katastritunnusega 71801:001:1671. Olemasoleva Lepiku puurkaevpumpla toodang ei ole piisav ühisveevärgiga liituvate detailplaneeringualade, sh Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe detailplaneeringualade veega varustamiseks.

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

16

Täiendava veevajaduse tagamiseks piirkonnas on ette nähtud olemasoleva Lepiku puurkaevpumpla rekonstrueerimine ning selle asemele uue veetöötlusjaama rajamine koos II astme mahutite, vajalike torustike, elektri- ja automaatikasüsteemide ning veetöötlusseadmetega. Lähimad olemasolevad ühisveevärgi torustikud paiknevad Vidriku teel ning riigitee nr 11340 Tallinn- Saku-Laagri tee ja Lepatriinu tee ristmikul. Detailplaneeringu alale liitumisvõimaluse tagamiseks tuleb rajada veetorustikud lõikudes V1–V2, V3–V4 ja V4–V5 (toodud joonisel AS-07 Vee ja kanalisatsiooni ühinemise skeem). Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee liitumispunktid. Liitumispunktid kavandatakse sulgarmatuurina PE-otstega, spindlipikenduse ja kapega. AS Saku Maja poolt tagatav minimaalne rõhk ühisveevärgiga liitumispunktis on 2 bar. Kanalisatsioon Detailplaneeringualale ühiskanalisatsiooniga liitumisvõimaluse tagamiseks tuleb rajada kanalisatsioonitorustikud ja pumplad lõikudes K1–KS1, KS1–KS2 ja KS1–KS3 (toodud joonisel AS-07 Vee ja kanalisatsiooni ühinemise skeem) ning Tänassilma külla reovee ühtlustusmahuti koos magistraaltorustikuga. Tehniliste tingimuste koostamise hetkel on AS Tallinna Vesi ja AS Saku Maja vahel kokku lepitud reovee vastuvõtmise võimsus limiteeritud, mistõttu ei ole käesoleval ajal võimalik AS-le Saku Maja kuuluvasse ühiskanalisatsiooni täiendavaid reovee koguseid juhtida. AS Tallinna Vesi viib ellu eelvoolutorustiku rekonstrueerimise projekti. Ühiskanalisatsiooniga liitumine ja teenuse tarbimine muutub võimalikuks pärast eelvoolutorustiku valmimist, reovee vastuvõtmise võimsuse suurendamist ning Saku valla ÜVK arendamise kavas ette nähtud investeeringute elluviimist. Planeeritud kruntide pos nr 1 – 8 reoveed suunatakse isevoolse kanalisatsioonitrassiga krundile pos nr 16 planeeritud reovee pumplasse. Planeeritud kruntide pos nr 7 – 12 reoveed suunatakse isevoolse kanalisatsioonitrassiga krundile pos nr 15 planeeritud reovee pumplasse. Planeeritud reoveepumplale on ette nähtud kuja raadiusega 20,0 meetrit. Reovee pumpla teenindamiseks on planeeritud kõvakattega hooldusplats. Perspektiivis on võimalik rajada kogu planeeringuala teenindav üks reoveepumpla krundile pos nr 14. Reoveepumpla perspektiivne asukoht on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. Reoveepumpla rajamise vajadus, tehnilised lahendused ning pumplate täpne arv ja lõplikud asukohad täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus. Planeeringualal tekkiv reovesi kogutakse kokku isevoolsete kanalisatsioonitorustikega ning suunatakse 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee ühiskanalisatsiooni sõlme K1. Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud kanalisatsiooni liitumispunktid. Iga kinnistu kanalisatsiooni liitumispunktiks on teleskoopne kontrollkaev minimaalse läbimõõduga D400 ning D400 koormusklassiga malmluuk. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse vastavalt projekteerimisnormidele: EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk”, EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk” ning teistele kehtivatele õigusaktidele. Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega 4 m. Planeeritava ühisveevarustuse- ja ühiskanalisatsioonitorustike tarbeks näha ette AS Saku Maja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine. Vee- ja kanalisatsiooni ühinemispunktid olemasolevate torustikega on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan ja AS-07 Vee ja kanalisatsiooni ühinemise skeem. Täiendavad tingimused: Enne ehituslubade väljastamist teede, tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks peab olema sõlmitud liitumisleping AS-ga Saku Maja. DP elluviimise eelduseks on Saku valla ÜVKA-s piirkonda ettenähtud peatorustike ja rajatiste olemasolu ning kasutusvalmidus. 4.12.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Rein Kitsing, volitatud hüdrotehnikainsener (tase 8) Merin OÜ inseneribüroo poolt on koostatud 25.11.2024 arvamus planeeringu sademeveelahendusele. Väljavõte arvamusest, mis on lisatud planeeringu materjalide hulka: Alalt ära valguv pinnavesi suundub kinnistu lääneosa läbiva kraavi kaudu Rõõmu kraavi. Eesvoolukraavi pikkus on 170 m Ussiaugu kinnistu loodepiirist läbi Rehekoja ja Suurevälja kinnitute kuni suubumiseni Rõõmu kraavi truupi. Rõõmu kraav (VEE1094517) lähtub Kanama liiklussõlmest lõunas asuvalt Kanama tee 7 kinnistult ja suubub Vääna jõkke (VEE1094500), mis on riigi poolt korras hoitav ühiseesvool.

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

17

Praeguses seisukorras eesvoolukraavi läbilaskevõime on kuni 0,2 m3/s, peale settest puhastamist kuni 0,6 m3/s. Ussiaugu kinnistu DP ala on ca 16 ha. Sellele kavandatud ehitised hõlmavad alast ca 40%, mis on arvutustes võetud vett mitte läbilaskvaks pinnaks ja ülejäänud ala rohealana (muruna) ning millelt sajuvesi valguks ära eesvoolu kraavi suunas. Sellelt alalt on valingvihmade aegsed maksimum vooluhulgad suuremad kui lume kiire sulamisega ja samaaegsete sademetega tekkiva suurvee maksimaalne päevane vooluhulk. Ussiaugu DP alalt tulevad tippsaju vooluhulgad on vaja alal ühtlustada enne eesvoolu suunamist. Korrastatud eesvoolukraavi puhul on selle vastuvõetav vooluhulk kuni 600 l/s. Suurim sademevee maht on 1420 m3. DP ala ümber on kavandatud piirdekraav kogupikkusega ca 1800 m. Sellise piirdekraavi jooksvale meetrile saaks mahutada 0,8 m3 vett. Kui kraavi põhja laiuseks võtta 0,5 m ja nõlvuseks 1:2, on kraavi vähim sügavus 0,7 m, veetäide kuni 0,5…0,6 m tippsaju ajal. Ringkraavi väljavoolule kavandada regulaator või ülevool, millega saaks piirata kraavist väljavoolu, näiteks vooluhulgani kuni 10 l/s, millega tühjeneks ringkraav põhjani 40 h jooksul. Planeeringuala idapoolset ala läbib olemasolev kuivenduskraav, mis suundub lõunast põhjasuunda Rõõmu kraavini. Planeeringuala läbiv kraaviosa likvideeritakse. Kavandatud on uus kraav, mis kulgeb kogu planeeringuala äärealal. Ida ja läänepoolt juhitakse sademeveed eesvoolu, mis asub Rehekoja kinnistul. Olemasolev kraav korrastada ja puhastada kuni Rõõmu kraavini. Kraavi väljavoolule on ette nähtud ülevool. Kraavide asukoha ja suuruse osas on antud põhimõtteline lahendus, nende täpne paiknemine, konstruktsioon ja muud parameetrid anda ehitusprojekti koostamise käigus. Eesvoolud ja suunad on toodud joonisel AS-05 Sademevee skeem. Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Rakendada säästvaid sademevee lahendusi läbi maastiku kujunduse eesvoolu koormuse vähendamiseks nn äkksadude korral:

• imbväljaku rajamine, tagada sademevee valgumine antud alale vertikaalplaneerimisega;

• viipetiikide rajamine, sh madalhaljastuse rajamine, mis lisab kinnistule väärtust visuaalse ilmne kaudu;

• kasvukastide ja vihmapeenrate rajamine, sh kohalikud taimed, mis loovad elukohti väiksematele loomadele ja taluvad ajutist üleujutust;

• parkimisalade osaline lühiajaline üleujutamine, seda on võimalik tagada parklamisaladelt äravoolutoru dimensioneerimisega;

• vett läbilaskvate katendite kasutamine parkimisaladel;

• imbväljakute, sh nõvade rajamine. Planeeringuala põhjavee kaitseks kasutada järgmisi meetmeid – mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid haljasaladele. Kõvakattega pindadelt ja hoone katustelt kogunenud sademeveed juhitakse kraavi. Kruntide pos nr 1 – 3, 7, 9 – 10 sademeveed juhitakse kraavi. Kruntide pos nr 4 – 6, 8 sademeveed juhitakse sademevee kanalisatsioonitrassiga krundile pos nr 9 planeeritud kraavi. Parklast suunatakse sademeveed I klassi muda-õlipüüduritesse ning puhastatud vesi juhitakse sademevee kanalisatsioonitrassi. Krundilt ärajuhitava sademevee vooluhulk piirata De 110 isevoolse torustiku läbilaskevõimega. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. 4.12.3. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regiooni poolt 22.10.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 503990. Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on 3×2000 A. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Swiper OÜ 01.07.2025 koostatud tööst „Keila mnt 1 kinnistu elektriliitumine, Jõgisoo küla, Saue vald, Harju maakond”. Planeeringuala keskossa, krundile pos 7, on kavandatud uus alajaam. Planeeritud alajaamast on ette nähtud kruntide pos nr 4 – 12 elektrienergiaga varustamine. Planeeritud alajaama elektrienergiaga

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

18

varustamine on ette nähtud planeeringualale projekteeritud läbijooksvalt projekteeritud alajaama AJ9885 ja 10 kV kaabelliini KPL223166 vahel. Alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaablist. Kruntide pos nr 1 – 3 elektrienergiaga varustamine on ette nähtud projekteeritud alajaama AJ9885 toitele. Planeeringuala läbiv keskpinge õhuliin on tööga „Keila mnt 1 kinnistu elektriliitumine, Jõgisoo küla, Saue vald, Harju maakond“ ette nähtud likvideerida ning paigutada kaablisse. Planeeringualal paiknev madalpinge õhuliin on osaliselt kaabeldatud. Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Kruntidele pos nr 4 ja pos nr 5 ning pos nr 6 ja Ussisaare kinnistule on kavandatud paaris liitumiskilbid. Ülejäänud kruntidele on kavandatud üksikud liitumiskilbid, tulenevalt kruntide ühistest juurdepääsudest. Liitumiskilpide täpsed asukohad ning tehnilised lahendused täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus koostöös võrguvaldajaga. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Planeeritava tee äärde on ette nähud välisvalgustus – metallpostidel LED valgustid toitega maakaablilt. Täiendavad tingimused:

• kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga;

• elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga;

• tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 4.12.4. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Enefit AS poolt 10.10.2025 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr TT-E-20251010-126. Planeeringuala sidevarustus on lahendatud sidekanalisatsiooniga, mille ühenduspunktiks on olemasolev Enefit AS sidetrass Ussiaugu kinnistul. Krundile pos nr 14 projekteerida sidevõrgu vahejaotuskapp. Detailplaneeringuga moodustatavale krundi piirile on määratud liitumispunkt. Liitumispunktist on kavandatud maakaabliga sisestus igale planeeritavale põhihoonele. Sidetrassid on planeeritud tänava maa-alale, sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs. Sidevõrk projekteerida elektrivõrguga samasse trassi, side liitumispunktid projekteerida elektrivõrgu liitumispunktide kõrvale. Telia/ELASA/Elisa või mõne muu operaatori kaevuga liitumiseks näha ette KKS 2 tüüpi sidekaev olemasoleva sidekaevu vahetusse lähedusse. Sidekaevude ühendamiseks küsida tehnilised tingimused olemasoleva kaevu valdajalt. Kaevud võimalusel ühendada 110mm kaitsetoruga. Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga. 4.12.5. Soojavarustus Hoone küttesüsteem on võimalik lahendada lokaalselt. Soovitav on kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid (nt raskeõlid ja kivisüsi). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Sellest tulenevalt on projekteerimisel soovitav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi. Päikesepaneelide valikul tuleb kasutada paneele, millel peamine klaasikiht on peegeldust vähendava pinnatöötlusega. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud ainult hoonete katustele. Horisontaalse maasoojuskontuuriga tuleb alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi. Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele. Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamisest üksteisele või seda mõjutavale objektile liiga lähedale, samuti kinnistu piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju või mõju taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustab puu juuri ning maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi).

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

19

Õhksoojuspumpade välisagregaate mitte paigutada hoone tee poolsele esifassaadile ja selle äärde (või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m, kõrvalkrundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt 8 m kaugusele. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 5. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD Planeeringuala suurus 16,29 ha Kavandatud kruntide arv 16 Krunditava ala maa bilanss: äri-tootmismaa 138 902 m² 85% transpordimaa 23 994 m² 15% 6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 6.1. Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtetingimused:

• Ussiaugu kinnistu on ehitisregistri andmetel hoonestamata, hoonestatud on Mõisavahe tee 1 kinnistu;

• väärtuslik kõrghaljastus planeeritaval alal puudub;

• planeeringuala on haritav maa, mis ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda;

• teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;

• vastavalt Eesti looduse infosüsteemile ning Maa- ja Ruumiameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (seisuga 04.08.2025) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;

• vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele 04.08.2025) ei asu planeeringualal ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub;

• planeeringuala lähedusse jääb III kaitsekategooria kaitsealune linnuliigi elupaik ja pesapuu. Vastavalt Keskkonnaameti seisukohale 09.01.2924 nr 6-5/24/485 ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine DP taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik.

Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:

• kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus;

• müra ja vibratsioon;

• radoon. 6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning

avariiolukordade esinemise võimalikkus Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

20

peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlike olukordade vältimiseks:

• territooriumi korrashoid;

• territooriumile tagada juurdepääs;

• ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. 6.3. Müra ja vibratsioon Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni- nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” nõudeid. Mürakaitse rakendamise meetmed:

• hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w

1+Ctr 2 ei oleks

väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüra tasemest) toodud piirväärtusest;

• akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;

• planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga;

• arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

6.4. Radooniriski vähendamise võimalused Planeeritav ala radoonisisaldus on Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel keskmine või madal. Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. 7. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada.

1 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni vahel (so ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni). 2 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1.

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

21

Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik. Jäätmeloa kohustust reguleerib Jäätmeseaduse § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”. Maapõueseadus § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Juhul, kui pinnast kavatsetakse tekkekohast ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes Jäätmeseaduse § 74 taotleda Keskkonnaametist registreerimistõendit. Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba. Õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi andmekoosseis”. Keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 § 11 punkti 6 kohaselt ei ole nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine põletusseadmete puhul, milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks siseruumides töötingimuste parandamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib eeldada, et õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. 8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute äri- ja tootmishoonete kasutamise näol. Kohalikud saavad planeeritud äride teenuseid ja tooteid tarbida ning samuti luuakse uusi töökohti. Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid kasutatavate isikute arv (näiteks töötajad lõunasel ajal kohalikke söögikohti külastades). Rajatavad hooned, sõidutee koos kõnniteega tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringu lahendus näeb alale ette äri- ja tootmishooneid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava

Jälgimäe külas Ussiaugu, Mõisavahe tee 1 ja Linnumäe maaüksuste ja lähiala detailplaneering

22

tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Planeeringulahendusel on mitmed positiivsed meetmed looduskeskkonnale. Kavandatud on haljastuse rajamine (nii madal kui ka kõrghaljastus), sademevee käsitlemine võimalikult looduslähedaselt (rajatakse kraavid), lubatud on päikesepaneelide paigaldamine. Lisaks on ette nähtud säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks: 1. taotleda tehnilised tingimused teede, tehnovõrkude ja rajatiste (sh tänavavalgustuse)

projekteerimiseks; 2. planeeringukohaste teede, tehnovõrkude ja rajatiste (sh tänavavalgustuse) ehitamiseks ehitusloa

taotlemine ja väljastamine ning ehitamine seejärel neile kasutuslubade taotlemine ja väljastamine. Olemasolev kraav (Rehekoja, Suurevälja, Saare kinnistul) korrastada ja puhastada kuni Rõõmu kraavini.

3. katastritoimingud kruntide moodustamiseks, servituutide seadmised; 4. avalike teede ja rajatiste tasuta üleandmine Saku vallale; 5. hoonetele ehituslubade taotlemine, ehitamine ning kasutuslubade taotlemine ning kasutuslubade

väljastamine. Huvitatud isiku kohustused seoses planeeringu elluviimisega: Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi ringtee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee-ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).