Erkki Keldo Kuupäev digiallkirjas
majandus- ja tööstusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
[email protected]
Ruumiandmete seaduse jt seaduste muutmise seaduse
ning teenuste kujundamise väljatöötamiskavatsus
Lugupeetud Erkki Keldo
Teadaolevalt on hetkel arvamuste kogumise ringil ruumiandmete seaduse jt seaduste muutmise seaduse ning teenuste kujundamise väljatöötamiskavatsus. Kuna ruumiandmed on ruumilise keskkonna planeerimiseks vältimatult vajalikud, peame oluliseks diskussioonis osaleda. Esitame omapoolsed kommentaarid väljatöötamiskavatsuses enam ruumilist planeerimist puudutavate teemade lõikes.
1. Tasulised teenused. Väljatöötamise kavatsuse probleemis 4.4 kirjeldatakse, et hetkel ei ole geoportaalis kõik ruumiandmed võrguteenusena kättesaadavad ja kooskasutatavad ning eesmärk on luua koordineeritud ja ristkasutatav avalikustamine Eesti geoportaali veebipõhise kaardiakna kaudu. Sealhulgas on kirjeldatud, et loodav teenus tuleb MaRule hüvitada: „Kehtestatakse kolmandatele isikutele või teabevaldajatele kohustus hüvitada MaRu poolt nende võrguteenuste välja töötamise, ajakohastamise ja uuendamise kulud.“ Kuna VTK-s ei ole lahendust täpsemalt kirjeldatud, ei ole ka praegu aru saada, kuidas ja täpselt mille eest tasu küsitakse. Eesti Planeerijate Ühing on seisukohal, et Eestis peab säilima tasuta avaandmete põhimõte kui Eesti digiriigi, ruumiotsuste kvaliteedi ja ausa konkurentsi üks alustalasid.
a. Näeme, et ruumiandmed ei ole üksnes tehniline sisend, vaid avaliku ruumi planeerimise, mõjuhindamise, projekteerimise, kriisivalmiduse ja ettevõtluse ühtne baas. Ruumiandmed ja nendega seotud teenused on kriitilise tähtsusega riigi haldusfunktsioonide, majandusarengu ja ühiskonna digitaalse toimimise seisukohalt. Muuhulgas tekib ruumiandmete väärtus just nende kasutamisel erasektori poolt, luues innovatiivseid teenuseid ja töökohti. Just seetõttu tuleb vältida olukorda, kus väärtuslikud põhiandmed liiguvad tasuta avalikust kasutusest samm-sammult tasuliste või piiratud ligipääsuga teenuste alla.
b. Ka paljude teiste riikide praktika on näitab, et oluline on tagada avalikud ruumiandmed. Näiteks USA ametlik avaandmete (open data) portaalis rõhutatakse, et avatud andmed toetavad paremat otsustamist, innovatsiooni, majandustegevust ja avatud valitsemist; Ühendkuningriigis, et avaandmed on seotud parema poliitikakujundamise, raiskamise vähendamise, suurema usalduse ja kulutõhusamate teenustega; Austraalias nimetatakse valitsusandmeid rahvuslikuks ressursiks ning sätestatakse, et mittetundlikud andmed peavad olema open by default, sama ka nt Saksamaal ja Prantsusmaal. Tasuta, kõigile kättesaadavad avaandmed toetavad innovatsiooni, ettevõtlust, majandusarengut ning ka läbipaistvust ja avatud valitsemist.
c. Seejuures ei ole oluline üksnes võimaliku tasu küsimus, vaid oht, et tekib lõtk avaliku ja detailse andmestiku vahele. Kui avalikkusele jääb madalama detailsusega või aeglasemalt uuenev kiht, kuid ametlikes otsustes kasutatavate detailsemate ruumiandmete eest tuleb tasuda, võib praktikas tekkida oluline andmete vastuolu, mis tekitab ebavõrdsust.
d. Ei tohi ka unustada, et paljud erasektori ettevõtted, kes ruumiandmeid kasutavad, täidavad neile halduslepinguga delegeeritud avalikku ülesannet (nt on kohalik omavalitsus halduslepinguga delegeerinud planeeringuid koostavale ettevõttele planeeringu koostamise – laialdaselt levinud praktika). Kui avalikku ülesannet täitev konsultant ei pruugi kasutada samu andmeid, mida kasutab tellija või haldusorgan, tekitab see vältimatult segadust ja seeläbi suurendab halduskoormust.
e. Näeme, et riigi roll ruumiandmete kontekstis seisneb eelkõige kvaliteetsete alusandmete koondamises ja sellega seotud standardite kujundamises ning järgimise kontrollis. Andmete teemakohane kasutus ja väärindamine peaks jääma erasektori ülesandeks, et tagada majanduse toimimine, innovatsioon ja ausad konkurentsitingimused.
Seetõttu palume järgida VTK edasises menetluses ja eelnõu väljatöötamisel selgelt põhimõtet, et mittetundlikud ruumiandmed peavad jääma tasuta avaandmeteks, ilma registreerimis- või põhjendamiskohustuseta, ning et avalik andmekiht peab kvaliteedi, ajakohasuse ja masinloetavuse poolest olema võimalikult lähedane sellele andmekihile, mida kasutatakse avaliku sektori sees. Detailsete andmete puhul tuleb erandite vajadus siduda kitsalt põhjendatud turva- või eraelukaitse kaalutlustega, mitte üldise kulude ümbertõstmisega ühest avaliku sektori asutuse eelarvest teise. See oleks kooskõlas nii Eesti senise avaandmete suunaga kui ka rahvusvahelise hea praktikaga, kus mittetundlike avalike andmete tasuta ja laialdast korduskasutust käsitatakse innovatsiooni, läbipaistvuse ja tõhusa valitsemise alusena.
2. Geodeetiliste mõõteseadmete kontrollimatu kvaliteet. Probleemina 3.3 on määratletud: „geodeetiliste mõõteseadmete kvaliteet geodeetiliste ruumiandmete täppismõõtmistel ei ole kontrollitud“. Kusjuures probleemina ei ole mitte määratletud see, et praktikas oleksid mittekalibreeritud mõõteseadmed põhjustanud valesid mõõtmistulemusi või ka valesti planeeritud projekte, vaid see, et mõõteseadmed ei ole kontrollitud. Planeeringute valdkonnas ei ole meie kogemuse järgi esinenud valesid mõõtetulemusi. Topogeodeetilised alused on alati olnud piisavad selleks, et alale detailplaneering koostada. Kui topogeodeetilist mõõtmist on pidanud täpsustama, on see olnud seetõttu, et on kasutatud olemasolevaid, kuid vananenud alusandmeid, mitte mõõteseadmete tõttu. Seetõttu võib planeeringute koostamise vaates öelda, et praktikas ei ole probleemi, et geodeetilised mõõtmised oleksid andnud valed andmed, mis oleks põhjustanud valesti planeerimist.
VTK-s on küll majandusliku mõjuna kirjeldatud, et „Mõju ehitajatele, planeerijatele ja teistele ruumiandmeid kasutavatele ettevõtetele on väike“, kuid sellega ei saa päris lõpuni nõustuda. Võib eeldada, et pärast kohustuse kehtestamist topogeodeetiliste mõõdistuste hind tõuseb (nagu ka VTK-s endas majandusliku mõju kirjelduses mööndakse ). Detailplaneeringute valdkonnas, kus on väga tihe konkurents ning kasumlikult tegutseda on tihti väga keeruline, võib ka väiksel lisakulul olla mõju, mistõttu peaks olema veendunud lisakulu põhjendatuses. Kui praktikas on kalibreerimata mõõteseadmed probleeme põhjustanud, siis palume probleemi täpsemalt kirjeldada ning täpsemalt põhjendada, miks on vaja ettevõtetele uus kohustus luua.
Lugupidamisega,
Kaie Enno
/allkirjastatud digitaalselt/
Eesti Planeerijate Ühingu
Juhatuse esimees