EELNÕU
24.04.2026
KORRALDUS
Hagudi II liivamaardla Hagudi II liivakarjääri korrastamistingimuste muutmine
Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 3 ning tuginedes Rapla Vallavalitsuse xx kirjale nr xx, Transpordiameti XX kirjale ning Osaühing Elektriväli 26.08.2024 esitatud taotlusele, otsustan:
1.1. Muuta Osaühingule Elektriväli Hagudi II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr Rapm-070 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks korrastamistingimused järgenvalt:
1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:
1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele.
1.1.1.2 Kaevandatud maa korrastada metsamaa ja veekogu.
1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:
1.1.2.1 Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon ning karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega. Karjääri nõlvad rajada Hagudi II karjääri alal nõlvsusega ülevalpool veetaset kruusa puhul 1:1,4; kruusaka ja jämedateralise liiva puhul 1:1,7 ning allpool veetaset 1:3. Kui projektiga planeeritakse veekogule supluskoht, siis peavad veealused kalded olema supluskohas vähemalt suhtega 1:8. Nõlvad ei tohi jääda järsuks. Supluskoha rajamine on võimalik ainult juhul, kui kohalik omavalitsus on valmis korraldama kaevandatud maa korrastamise käigus loodava rannaala avaliku kasutuse ning heakorra.
1.1.2.2 Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.
1.1.2.3 Kaldajoone kujundamisel vältida sirgjoonelisust ja teravnurki.
1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:
1.1.3.1 Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud kooritud pinnast kasutada nõlvade tasandamiseks;
1.1.3.2 Metsamaaks silutud pinnase ülemine 0,5 m paksune kiht peab sisaldama materjali terasuurusega kuni 1 mm vähemalt 25% (massi järgi) ega tohi sisaldada kive (läbimõõduga üle 10 mm) enam kui 40%;
1.1.3.3 Taimekasvuks ettevalmistatud pinnad tuleb katta taimestikule sobiliku kasvukihiga;
1.1.3.4 Fikseerida korrastamisprojektis mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku mulla ja katendi kogus. Kirjeldada ja põhjendada valitud mullakäitlus.
1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded:
1.1.4.1 Karjääri rajatava tehisveekogu sügavus peab olema valdavalt üle 2 meetri, jättes madalamad alad veetaimestiku arenemiseks;
1.1.4.2 Veekogu kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja vähemalt 1 m kõrgemal veetaseme oodatud maksimaalsest seisust;
1.1.4.3 Veekogu nõlvad/kaldad tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, erosioon.
1.1.4.4 Metsamaaks korrastamisel peab korrastatud maapind olema vähemalt 0,7 m kõrgemal maksimaalsest vegetatsiooniperioodi aegsest põhjaveetasemest.
1.1.5 Bioloogilise korrastamise nõuded:
1.1.5.1 Istutusmaterjali valikul ja istutustiheduse määramisel lähtuda korrastatud alal kujunenud uutest tingimustest;
1.1.5.2 Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. Haljastusalaks ette nähtud ala võib jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8°.
1.1.5.3 Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv.
1.1.6. Lisatingimused:
1.1.6.1 Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.
1.1.6.2 Juhul kui korrastamisprojektis nähakse ette püsijäätmete kasutamist karjääri täiteks, tuleb korrastamisprojektis välja tuua täiteks kasutatavad jäätmeliigid, nende omadused ja kogused ning kirjeldada, millistes kihtides neid soovitakse täiteks kasutada. Samuti tuleb põhjendada jäätmete kasutamise vajalikkust ning selgitada, milliseid looduslikke materjale jäätmetega asendatakse.
1.1.6.3 Korrastamise projekt kooskõlastada Transpordiametiga.
Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.
2. ASJAOLUD
Osaühing Elektriväli (äriregistrikood 10676075, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Uusküla, Tamme tn 9, 79530) esitas 26.08.2024 Keskkonnaametile taotluse Hagudi II liivakarjääri korrastamistingimuste muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis, edaspidi KOTKAS 27.08.2024 numbriga DM-129477-1).
Kaevandamisloa nr Rapm-070 (kaevandamisluba kehtib kuni 01.09.2039) alusel kaevandab Osaühing Elektriväli Hagudi liivakarjääris täiteliiv, ehitusliiva ja ehituskruusa.
Hagudi II kruusakarjäär (kaevandamisloa nr Rapm-070) asub Rapla maakonnas Rapla vallas Hagudi külas Hagudi kruusamaardlas (registrikaardi nr 724) eraomandisse kuuluvatel katastriüksustel Jaagu-Jüri (katastritunnus 66903:003:0002), Nõmme (katastritunnus 66903:003:0024), Nõmme (katastritunnus 66903:003:0023), Nõmme (katastritunnus 66903:003:0021) ja Nõmme (katastritunnus 66903:003:0022).
Taotletav ala asub Hagudi liivamaardlas (registrikaart nr 724). Hagudi II kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 15,81 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,47 ha.
Keskkonnaamet on esitanud Hagudi II kruusakarjääri korrastamistingimused 19.12.2012. a kirjaga nr HJR 10-1/12/14797-4, mille järgi tuleb Hagudi II kruusakarjäär peale maavara ammendamist korrastada metsamaaks.
Keskkonnaamet muutis oma 14.01.2022. a korraldusega nr DM-112476-14 Hagudi II kruusakarjääri keskkonnaloale Rapm-070 kantud korrastamise suunda määrates selleks metsamaa ja veekogu.
Kuna olemasolevad korrastamistingimused ei ühti kehtiva keskkonnaloaga, siis palus Osaühing Elektriväli Keskkonnaametil muuta 19.12.2012. a kirjaga nr HJR 10-1/12/14797-4 esitatud Hagudi II kruusakarjääri korrastamisetingimusi selliselt, et oleks ette nähtud karjääri korrastamine metsamaaks ja veekoguks.
3. KAALUTLUSED
3.1. Õiguslik alus
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. MaaPS § 81 lg 1 sätestab, et kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) kohaselt. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja korrastamistingimustest lähtuvalt (MaaPS § 81 lg 2). Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet (MaaPS § 81 lg 3).
MaaPS § 81 lg 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda korrastamistingimusi esitades ka muust korrastamise suunast, kui selle mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise raames hinnatud.
MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisluba nr Rapm-070 kehtib kuni 01.09.2039.
MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel xx kirjaga nr xx kohaliku omavalitsuse üksuse (Rapla vald) ja maaomaniku Osaühing Elektriväli arvamust Hagudi II liivakarjääri korrastamistingimuste muutmiseks, arvamuse andmise tähtajaga hiljemalt 30 päeva jooksul kirja saamisest. Kuna menetluse käigus palus ka Transpordiamet (16.10.2024 kiri registreeritud KOTKAS-es 17.10.2024 numbriga DM-129477-2) võimalust arvamust avaldada seoses Rapla valla üldplaneeringusse sisse viidud riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi uue trassikoridoriga, edastas Keskkonnaamet eelnõu ka Transpordiametile.
Rapla Vallavalitsus xx
Osaühing Elektriväli xx
Transpordiamet xx
Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg-s 9 sätestatud nõuetest.
Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist anda menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas xx kirjaga nr xx korrastamistingimuste eelnõu Osaühing Elektriväli-le arvamuse andmiseks.
Osaühing Elektriväli xx
3.2. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 2 ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus (Hagudi II liivakarjääri korrastamine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 loendisse ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg-te 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.
Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Hagudi II liivakarjääri korrastamistingimuste andmisel.
3.3. Jäätmete kasutamine
Hagudi II liivakarjääri puhul tuleb eelisjärjekorras kasutusele võtta karjääri töötamisega kaasnev turustamiseks sobimatu looduslik materjal (katend). Juhul kui ladustatud katendist ei piisa karjääri korrastamiseks, tuleb täiendav täitematerjal karjääri juurde tuua. Teatud tingimustel on karjääri korrastamisel võimalik täitmiseks kasutada püsijäätmeid. Püsijäätmed peavad asendama looduslikke materjale mahus, mida oleks muidu korrastamisel kasutatud.
Täitmisel peab ettevõte jälgima, et taaskasutatav materjal ei sisaldaks ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide (keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ lisas toodud piirväärtused) ning ei sisaldaks orgaanikat (oksad, lehed jms). Jäätmete hulgas, mida kasutatakse karjääri korrastamisel, ei tohi olla klaasi, plasti jms jäätmeid, mis võivad klassifitseeruda püsijäätmeteks, kuid mille puhul tuleb vastavalt jäätmehierarhiale eelistada ringlusse võttu uute toodete valmistamisel. Juhul kui karjääri korrastamisel tekib vajadus kasutada püsijäätmeid, siis peavad nende leostumisnäitajad jääma alla keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ lisas 2 toodud piirväärtustest. Konkreetsed jäätmeliigid ja nende kogused, mida soovitakse korrastamisel kasutada, kihid, kuhu neid soovitakse karjääri täitmisel paigutada ning sobilikud jäätmete omadused, millele kasutatavad jäätmed peavad vastama, tuleb kirjeldada korrastamisprojektis.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule